Eelnõu arvamuse avaldamiseks

Seletuskiri maaelu ja põllumajandusturu korrald ami se seaduse muutmise ning sellega seonduva lt teiste seadus t e muutmise seaduse eelnõu juurde Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Sissejuhatus PAGEREF _Toc33085270 \h 3 1.1 Sisukokkuvõte PAGEREF _Toc33085271 \h 3 1.2 Eelnõu ettevalmistaja PAGEREF _Toc33085272 \h 4 1.3 Märkused PAGEREF _Toc33085273 \h 5 2. Seaduse eesmärk PAGEREF _Toc33085274 \h 6 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs PAGEREF _Toc33085275 \h 7 § 1. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses tehtavad muudatused PAGEREF _Toc33085276 \h 8 Paragrahv 35 1 PAGEREF _Toc33085277 \h 8 Paragrahv 35 2 PAGEREF _Toc33085278 \h 9 Paragrahv 35 3 PAGEREF _Toc33085279 \h 15 Paragrahv 35 4 PAGEREF _Toc33085280 \h 18 Paragrahv 35 5 PAGEREF _Toc33085281 \h 19 Paragrahv 35 6 PAGEREF _Toc33085282 \h 25 Paragrahv 35 7 PAGEREF _Toc33085283 \h 32 Paragrahv 35 8 PAGEREF _Toc33085284 \h 33 Paragrahv 35 9 PAGEREF _Toc33085285 \h 35 Paragrahv 35 10 PAGEREF _Toc33085286 \h 36 Paragrahv 35 11 PAGEREF _Toc33085287 \h 39 Paragrahv 35 12 PAGEREF _Toc33085288 \h 41 Paragrahv 35 13 PAGEREF _Toc33085289 \h 41 Paragrahv 35 14 PAGEREF _Toc33085290 \h 42 Paragrahv 52 2 PAGEREF _Toc33085291 \h 43 Paragrahv 52 3 PAGEREF _Toc33085292 \h 44 Paragrahv 52 4 PAGEREF _Toc33085293 \h 44 § 2. Looduskaitseseaduses tehtav muudatus PAGEREF _Toc33085294 \h 45 § 3. Maakatastriseaduses tehtav muudatus PAGEREF _Toc33085295 \h 45 § 4. Planeerimisseaduses tehtav muudatus PAGEREF _Toc33085296 \h 46 4. Eelnõu kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega, teiste seadustega, Euroopa Liidu õiguse ja Eesti Vabariigi jõustunud välislepingutega PAGEREF _Toc33085297 \h 47 4.1 Eelnõu kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega PAGEREF _Toc33085298 \h 47 4.2 Eelnõu kooskõla teiste seadustega, Euroopa Liidu õigusega ja Eesti Vabariigi jõustunud välislepingutega PAGEREF _Toc33085299 \h 55 5. Eelnõu terminoloogia PAGEREF _Toc33085300 \h 55 6. Seaduse mõjud PAGEREF _Toc33085301 \h 55 Mõju majandusele PAGEREF _Toc33085302 \h 56 Mõju elu- ja looduskeskkonnale PAGEREF _Toc33085303 \h 63 Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele PAGEREF _Toc33085304 \h 66 Mõju regionaalarengule PAGEREF _Toc33085305 \h 67 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud PAGEREF _Toc33085306 \h 72 8. Rakendusaktid PAGEREF _Toc33085307 \h 75 9. Seaduse jõustumine PAGEREF _Toc33085308 \h 76 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon PAGEREF _Toc33085309 \h 77 1 . S issejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Maailma rahvastiku kasvu tingimustes muutub põllumajandusmaa kui piiratud ressurss järjest väärtuslikumaks. Selleks, et 2050. aastal maailma rahvastik ära toita, peab erinevate uuringute kohaselt tootma tänasega võrreldes 50 − 70% rohkem toitu. Kui siiani on kasvav toiduainete nõudlus rahuldatud täiendava põllumajandusmaa kasutuselevõtu ja põllumajanduse tootlikkuse kasvuga, siis põllumajandusmaa laiendamise võimalused on tänaseks valdavalt ammendunud. Seega muutub järjest olulisemaks küsimus, kui hästi käiakse ümber põllumajandusmaa kui peamise toidutootmise ressursiga. Lisaks toidutootmisele vajatakse maad ka n äi t eks elamuehitus eks , avalikes huvides infrastruktuuriobjektid e ehitamiseks , energiatootmi seks jne. Need huvid on tihti omavahel konkureerivad ega pruugi alati lähtuda pikemast perspektiivist . Jätmata kõrvale püüdu leida erinevate huvide vahel tasakaalu, tuleb võimalikult suures ulatuses tagada kõrgema viljelusväärtusega põllumajandusmaa ehk väärtusliku põllumajandusmaa säilimine põllumajanduslikuks tegevuseks, tagades seeläbi tervikuna Eesti toidu varustuskindluse . Kehtivad õiguslikud regulatsioonid tagavad sihtotstarbe määramise kõikidele maatükkidele , kuid sellega ei ole tagatud maatulundusmaa sihipära ne kasutus ja maa sihtotstarbe muutmise läbikaalutus . Eelkõige pea b väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlev a õigusliku regulatsiooni kehtestami ne toetama ressursitõhusa Euroopa tegevuskavas ning Euroopa Komisjoni suunistes mulla katmise, leevendamise ja kompenseerimise parimate tavade kohta nimetatud soovitusi ja suuniseid ning täiendama Eestis kehtiva id maade kasutust puudutavaid õigusakte , tagades selle kaudu kõrge väärtusega põllumajandusmaa sihipärase sse kasutus se jäämise . Euroopa Parlamendi 2017. aasta 30. märtsi resolutsiooni ettepanekus teemal „Põllumajandusmaa koondumise hetkeseis ELis: kuidas soodustada põllumajandustootjate juurdepääsu maale?“ juhitakse tähelepanu sellele, et maa, selle haldamine ja linnaehituseeskirjad kuuluvad liikmeriikide pädevusse ja seepärast kutsub Euroopa Parlament liikmesriike üles oma riiklikes meetmetes paremini arvesse võtma põllumajandusmaa kaitset ja haldamist ning maatehinguid. Euroopa Parlament palub luua kogu Euroopa Liitu (edaspidi EL ) hõlmavat seireteenistust, et jälgida muuhulgas maakasutuse muutuste ning mullaviljakuse muutuste ja mullaerosiooni tõttu tekkivat põllumajandusmaa kadu. Euroopa Parlament tõdeb, et maa on piiratud ressurss, mis on kliimamuutuste, mullaerosiooni ja ülekasutuse või kasutuse muutmise tõttu tugeva surve all ning eeldab seetõttu ökosotsiaalsete meetmete võtmist maa kaitseks, seejuures toonitades, et maaomand on küsimus, mille eest ainuvastutus on antud liikmesriikidele. Põllumajandusmaa väärtustamine on ka üheks üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ väljendatud põhimõtteks. Selle peatükis 1.2 „Euroopa Liidu poliitika“ on rõhutatud, et ELi ühine põllumajanduspoliitika mõjutab ruumilist planeerimist eelkõige maaelu arendamise kaudu, tagades muu hulgas põllumajanduslikus kasutuses oleva maa säilimise ja julgeoleku toidu tootmisel. Kahaneva põllumajandusliku tööhõive tingimustes tagatakse põllumajandusliku maa kaitsega maaelule püsiva majandusliku baasi säilimine. Ka peatükis 3.2.3 „Elukeskkonna kvaliteet“ on seatud ülesandeks vältida tiheasustusalade kandumist väärtuslikele aladele nagu kaitsealad, rohevõrgustiku tuumalad ja -koridorid ning väärtuslikud põllumajandusmaad. Põhiseaduse § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid, milleks vaieldamatult on viljakad mullad, rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Eelnõuga seataksegi keskmisest viljakamate muldadega põllumajandusmaade kaitseks kitsendused , millega kohaliku omavalitsuse üksus peab üld- või detail planeeringu koostamisel arvestama , et tagada nende muldade säilimine ja võimalus tagada riigi toiduga varustatus ka pikemas perspektiivis . Väärtusl ikku põllumajandusmaad käsitlev õigu slik regulatsioon kehtestatakse , et saavutada : - kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa ja selle mullastiku õiguslik kaitse; - väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses põllumajanduslik kasutus ja selle kaudu julgeolek toidu tootmisel; - väärtuslikule põllumajandusmaale ehitiste ehitamise, metsastamise ning maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse siht- ja kasutusotstarbe muutmise piiramine; - riigi ülevaade väärtuslike põllumajandusmaade kohta; - väärtusliku põllumajandusmaa massiivide kajastamine põllumajandusmaa massiivide registris ja vastaval kaardil . Väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemehhanismide rakendumise kaudu on eeldatavasti pikemas perspektiivis kogu riigi territooriumil ühtlaselt tagatud põllumajanduslik maakasutus ja maaelu jätkusuutlikkus ning selle kaudu toidu varustuskindlus . 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Maaelu ja põllumajandusturu korral damise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste teaduste muutmise seaduse eelnõu on v älja töötanud Maaelu ministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse ja maakasutuse büroo peaspetsialist Helve Hunt ( [email protected] , tel 625 6511) . Eelnõule tegid juriidilise ekspertiisi Maaelu ministeeriumi õigusosakonna juhataja Geir Veski ( [email protected] , tel 625 6 167 ) , sama osakonna nõunik Ketlyn Roze ( k [email protected] , tel 625 6127) ning peaspetsialist Christel Ilves ( c [email protected] , tel 625 6261 ) . Keeleliselt toimetas eelnõu Maaeluministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist L eeni Kohal ( [email protected] , tel 625 6 165 ). Maaeluministeerium alustas väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevate kaitsemeetmete välja töötamisega 2013. aastal ning sellega ka a snes Põllumajandusuuringute Keskuse (edaspidi PMK ) mullaseire büroo juhataja Priit Penu ja peaspetsialist Tambet Kikase poolt 2015. aastal põllumajandusmaa massiivi de esialgse kaardi ning selle alusel asjassepuutuvate analüüside koostamine . Nimetatud kaardiandmed võimaldasid eelnõu väljatöötamisel põhjalikult analüüsida väärtusliku põllumajandusmaa kujunemisega seonduvaid küsimusi ja teha vajalikke prognoose. 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1307/2013, 17. detsembril 2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (edaspidi EL määrus 1307/2013 ); komisjoni määrus (EÜ) nr 1200/2009, 30. november 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1166/2008, mis käsitleb põllumajanduslike majapidamiste struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut, loomühikute koefitsientide ja karakteristikute määratluse osas (edaspidi EL määrus 1200/2009 ). Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava näeb ette, et 2020. aastaks võtavad ELi poliitikasuunad arvesse otseseid ja kaudseid mõjusid maakasutusele ELis ja üleilmselt, saavutamaks 2050. aastaks olukord, kus maa hõivamist ehk muldade pöördumatut kadu ei toimu. Euroopa Komisjon on ressursitõhusa Euroopa tegevuskavas märkinud, et maakasutust käsitlevad otsustused kujutavad endast pikaajalisi kohustusi, mida tagasi pöörata on raske ja kulukas. 1.3.3 Tuginedes 2019. aastal valminud töö „Analüüs Euroopa Liidu lepinguriikides kehtestatud põllumajandusmaa kaitsemeetmetest ja põllumajandus- ja metsamaa omandamise kitsendustest“ , mille raames analüüsiti kokku seitsme s EL i riigis rakendatud põllumajandusmaa õiguslikke kaitsemeetmeid ja sellega seonduvaid kohtupraktikaid, tulemustele, järeldub, et Saksamaal, Hollandis, Taanis, Leedus, Lätis ja Poolas tagatakse põllumajandusmaa kaitse planeeringuga. Riiklikud kaitsemeetmed on ette nähtud Ungaris. Kõikide analüüsitud riikide puhul kehtib üldine põhimõte, mille kohaselt eeldab maa kasutamine teisel otstarbel vastava planeeringu muutmist ning põllumajandusmaale ehitamise kaalutlusotsuste tegemisel eelistatakse vaikimisi põllumajandusmaa säilimist ehitamisele. 1.3. 4 18. juulil 2013 a lgatas Vabariigi Valitsus uute maakonnaplaneeringute koostamise. Sellest tulenevalt pöördusid Rahandusministeerium, maavalitsused ning mitmed kohalikud omavalitsused Maaeluministeeriumi poole ettepanekuga sisustada väärtusliku põllumajandusmaa termin ning töötada välja ühtsed õiguslikud alused väärtusliku põllumajandusmaa kui piiratud ressursi kasutamiseks ja kaitseks. Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Isamaa Erakonna valitsusliidu aluspõhimõtete 2019–2023 6. peatükis nähakse ette väärtusliku põllumaa kaitse ja selle jätkuv kasutamine põlluna. Sarnane lepe oli ka eelmistes koalitsioonilepingutes. Valitsusliidu aluspõhimõtete ellu viimiseks nähakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punktis 6.13 ette maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmine, et tagada hiljemalt 2021. aastaks väärtuslikku põllumajandusmaad kaitsvate meetmete rakendumi n e. Eelnõus kavandatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ( RT I, 15.03.2019, 22 ), planeerimisseaduse ( RT I, 19.03.2019, 104 ), maa katastri seaduse ( RT I, 29.06.2018, 26 ) ja looduskaitseseaduse ( RT I, 22.02.2019, 21 ) muutmine. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2 . Seaduse eesmärk Väärtuslikku põllumajandusmaa d käsitleva õigusliku regulatsiooni kehtestamise eesmärgi ks on tagada : k õrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa mullastik u kui taastumatu ressursi õiguslik kaitse ; väärtuslik u põllumajandusmaa võimaliku lt suures ulatuses põllumajanduslik kasutus ja selle kaudu julgeolek toidu tootmisel ; väärtuslikule põllumajandusmaale ehitiste ehitamise , metsastamise , maastikuelemendi rajamise ning maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse siht - ja kasutusotstarbe muutmise piiramine ; r iigi ülevaade väärtuslik e põllumajandusmaa de kohta ; v äärtuslik u põllumajandusmaa massiivid e kajastamine põllumajandusmaa massiivide registris ja vastaval kaardil , kus ajas jälgitavad andmed on usald usväärsed ja avalikult kättesaadavad, sisaldades teavet nende massiivide pindala ja boniteedi kohta. Eelnõu ettevalmistamisele eelnes 2014. aastal Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 “Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” nõuete kohaselt väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva eelnõu väljatöötamiskavatsuse väljatöötamine. Väljatöötamiskavatsus läbis 2014. aasta juulis eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastusringi: Siseministeerium (sealhulgas maavalitsused), Keskkonnaministeerium ja Justiitsministeerium kooskõlastasid väljatöötamiskavatsuse märkustega, millega arvestati eelnõu ja seletuskirja koostamisel. Siseministeerium ja maavalitsused toetasid väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamisel Maaeluministeeriumi püüdlusi reguleerida senisest paremini väärtuslike põllumajandusmaadega seonduvat, pidades teemat väga oluliseks ja ajakohaseks . Väljatöötamiskavatsuse kohaselt olid kavandatavad põhilised muudatused järgmised: 1) väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused on seadusega sätestatud ning väärtuslikku põllumajandusmaad tohib kasutada üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks; muudatuse mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning regionaalarengule hinnati oluliseks; 2) tagatud on ülevaade ja kontroll väärtuslike põllumajandusmaade kasutamise üle ning tõkestatud on nende maa-alade siht- ja kasutusotstarbe muutmine meelevaldselt ja mõjusid analüüsimata; muudatuse mõju erinevatele valdkondadele osutus väheoluliseks; 3) põllumajandusmaade massiivid, sealhulgas väärtusliku põllumajandusmaa massiivid, on kantud väärtusliku põllumajandusmaa kaardile, kus ajas jälgitavad andmed, mis sisaldavad teavet mullastiku, boniteedi (perspektiivboniteedi) ja muu sellise kohta, on usaldusväärsed ja avalikult kättesaadavad; muudatuse mõju majandusele on oluline. E elnõu väljatöötamise tulemusena muutusid väljatöötamiskavatsuses käsitletud põhimõtted. Eelnõu kohaselt seab väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused kohaliku om avalitsuse üksus. R iikliku järelevalve meetmete kehtestamist põllumajandusmaa põllumajandusliku kasutamise üle ei kavandata . Valdav enamus väärtusliku põllumajandusmaa andmetest on kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, mis kajastab ühtse pindalatoetusega ja „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ alusel makstavate pindalapõhiste toetustega seotud põllumajandusmaid. Toetuste rakendamise üle toimub Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 11. peatükis sätestatud alustel ja korras järelevalve ja kontroll , mis annab üldjuhul veendumuse, et väärtuslik põllumajandusmaa on põllumajanduslikus kasutuses. Vabariigi Valitsus esitas väärtusliku põllumajandusmaa kaitset käsitleva seaduse eelnõu 2018. aasta oktoobris Riigikogule. Esimese lugemise järel tegid õiguskantsler, Eesti Advokatuuri haldusõiguse komisjon, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning mitmed teised organisatsioonid eelnõu kohta märkusi ja ettepanekuid . Nimetatu d märkus i ja ettepanekuid arvesse võttes on eelnõu s sätestatud väärtusliku põllumajandusmaa massiivide määramise ning nende kaitse- ja kasutustingimuste kohta sätestatud õiguslikud alused, millega tuleb üld- ja detailplaneeringute koostamisel arvestada ja mis lõppkokkuvõttes peavad tagama väärtusliku põllumajandusmaa jätkuva kasutamise üksnes toidu tootmiseks. 2018. aastal Riigikogule esitatud e elnõu langes pärast esimest lugemist seoses koosseisu lõppemisega menetlusest välja. 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Väärtusliku põllumajandusmaa õiguslikke aluseid käsitlev regulatsioon koondub peamiselt maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse reguleerimisala käsitlevatesse paragrahvidesse (§ 1 - Seaduse reguleerimisala , § 2 - Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riikliku d abinõud ning peatükki 7 1 ja 7 2 ). P eatük i 7 1 “Väärtuslik põllumajandusmaa ” §-des 35 1 − 35 1 2 sätestatakse : põllumajandusmaa, põllumajandusmaa massiivi , väärtusliku põllumajandusmaa ning põllumajandusmaa bonitee di terminid ja muu nendega seonduv ; üldplaneeringute ga väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamise , metsastamise , maastikuelemendi rajamise ning katastriüksuse sihtotstarbe muutmise kohta kehtestatavad kitsendused ; planeeringu kehtestamise õiguslikud alused muu avaliku huvi ja erahuvi esinemise korral. Peatükis 7 2 “ Põllumajandusmaa massiivide register ” §-des 35 1 3 ja 35 1 4 sätestatakse põllumajandusmaa massiivide registri ga seonduv . Eelnõuga täiendatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse 13. p eatük is olevaid rakendussätteid §-ga 52 2 . Eelnõu §- dega 2 − 4 tehakse v äärtusliku põllumajandusmaa õigusliku reguleerimisega seonduvad muudatused ka looduskaitseseaduses, maakatastriseaduses ja planeerimisseaduses . § 1. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses tehtavad muudatused Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse seaduse § 1 lõiget 1 . Täienduse kohaselt kuulub seaduse reguleerimisalasse ka riiklike abinõude kehtestamine väärtusliku põllumajandusmaa säilimiseks. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse seaduse § 2 punktiga 6 , lisades maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude loetellu väärtusliku põllumajandusmaa säilimiseks vajalik e kitsendus te rakendamise . Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse seaduse § 27 lõi getes 3 , 5 ja 6 sõna „põllumajandusmaa“ sõnadega „haritava maa kõlvik“. Nimetatud muudatuse tingib vajadus sisustada seaduses põllumajandusmaa termin terviklikuna , mitte üksnes haritava maana. L ähtuvalt sellest käsitle takse põllumajandusmaana mitte ainult haritava maa kõlvikut, vaid nii haritava maa kui ka loodusliku rohumaa kõlvikut. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse seadust peatükiga 7 1 „ V ÄÄRTUSLIK PÕLLU MAJANDUS MAA “ , milles sätestatakse §-d 35 1 − 35 12 ja peatükiga 7 2 „PÕLLUMAJANDUSMAA MASSIIVIDE REGISTER“ , milles sätestatakse §-d 35 13 −35 14 . Paragrahv 35 1 Paragrahviga 35 1 sätestatakse põllumajandusmaa termin maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse tähenduses. Eelnõu kohaselt on põllumajandusmaa maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse kõlvikulises koosseisus olev haritava maa või loodusliku rohumaa või mõlema nimetatud maa kõlvik, välja arvatud kõlvik, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 % . Põllumajandusmaa termini sisustamisel on lähtutud maakatastriseaduses katastriüksuse sihtotstarbe kohta kehtestatud põhimõtetest ja terminitest . Nimetatud seaduse § 18 1 lõike 9 kohaselt on määratud maakatastris maatulundusmaana põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Lisaks loetakse maakatastriseaduse § 18 2 lõike 1 kohaselt maatulundusmaa hulka ka need maa-alad, mida ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa majandamiseks, kuid millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Sa ma seaduse § 13 1 lõike 2 kohaselt arvutatakse kõlvikukaardi andmete alusel (kõlvikukaart võeti kasutusse 2019. aastal) vähemalt üks kord aastas katastriüksuse kõlvikute, see tähendab haritava maa, loodusliku rohumaa, metsamaa, õuemaa ja muu maa kõlvikute, pindala. Lähtuvalt maakatastriseaduses sätestatud põhimõttest kuulu vad põllumajandusmaa koosseisu haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvik , sealhulgas võivad nende ks kõlvikute ks olla ka põllumajandusliku potentsiaaliga maa-alad . Eelnõus sätestatu kohaselt ei loeta p õllumajandusmaa ks metsamaa kõlvik ut , samuti selli st kõlvik ut , mis võib olla maakatastris määratud haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikuna, kuid mis on metsastunud ehk millele on kasvanud puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 % . Kõlvikukaart koostatakse Eesti topograafia andmekogu andmete alusel, kuid selle koostamise ks andmete töötlemisel ei pruugi alati andmed õigesti kajastuda. Kuigi m aakatastrisse kuuluv kõlvikukaart peaks maatulundusmaa sihtotstarbega haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikute puhul väljendama kõlviku nii - öelda kõige „värskemat“ ehk tegelikku seisundit , ei saa välistada, et haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikuna näidatud maa-ala l kasvavad tegelikkuses puittaimed ehk maa-ala on metsastunud või võsastunud ega ole otseselt põllumajanduslikult kasutatav . Näiteks ei pruugi maakatastri kõlvikukaart väljenda da ka olukorda, kus põllumajandusmaale on istutatud metsapuutaimed või rajatud seemla , mis tähendab, et seda maad ei olegi võimalik pikemat aega põllumajanduslikult kasutada . Kokkuvõtvalt tähendab see, et põllumajandusmaa saab olla haritav maa ja looduslik rohumaa, mis ei ole metsastunud. Metsastumist käsitletakse põhjalikumalt § 35 8 selgitustes. Paragrahv 35 2 Paragrahviga 35 2 avatakse põllumajandusmaa massiivi termini sisu . Lõike 1 kohaselt iseloomustavad põllumajandusmaa massiivi järgmised tunnused: massiiv on vähemalt kahe hektari suurune ühtne maa-ala ; massiivi koosseisus on haritava maa, loodusliku rohumaa või mõlema nimetatud maa kõlvik ; massiiv on piiritletud maastikul eristuvate püsivate objektidega (n äiteks tee, kiviaed, kraav, hoone ), muu majandusliku sihtotstarbega maaga (näit eks metsastunud maa-ala, õuemaa, tootmismaa j a muu selline maa ), asustusüksuse lahkmejoonega või keskkonnaregistrisse kantud poolloodusliku koosluse esinemisalaga (edaspidi PLK ) . Põllumajandusmaa massiiv i tähendus ei ole sama põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivi tähendusega . Eelnõu väljatöötamise käigus tehtud analüüsi kohaselt kattuvad enamik u l juhtudel põllumajandusmaa massiivi maa-alad põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris olevate põllumassiivide maa-aladega , kuid mitte massiividega . Kui põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris olevad massiivid võivad olla moodustunud näiteks katastriüksuse põhiselt, siis eelnõu alusel moodustatavad põllumajandusmaa massiivid moodustuvad üldisemal põhimõttel: põllumajandusmaa massiiv on piiritletud maastikul eristuvate püsivate objektidega (näit eks tee, kiviaed, kraav, ehitis), muu majandusliku sihtotstarbega maaga (näiteks metsastunud maa-ala, õuemaa, tootmismaa j a muu selline maa ), asustusüksuse lahkmejoonega ( vaata lisaks seletuskirjas § 35 2 lõike 2 kohta antud selgitust ) või PLK-ga . Ü ldjuhul asub ühel põllumajandusmaa massiivil mitu põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivi. Põllumajandusmaa pindala väljendavad arvandmed on tulenevalt erinevatest andmebaasidest suhteliselt suure erinevusega. Andmete erinevuse põhjuseid ja ulatust selgitab põhjalikult Eesti Maaülikooli poolt aastail 2012 − 2013 tehtud uuring “Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegeliku kasutamise ning võimalike meetmete välja selgitamine põllu- ja metsamajanduse taristu arendamiseks kuni aastani 2020” . Andmete erinevus tuleneb andmebaaside erinevatest eesmärkidest – näiteks väljendab põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register neid põllumajandusmaid, mis on maaomanike või -kasutajate initsiatiivil deklareeritud ning mille kohta taotletakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ raames toetust ja ühtset pindalatoetust. Statistikaametil on antud andmete koondamiseks omad kindlad metoodikad ja alused. Põllumajandusmaa suurust väljendab ka maakataster ja Eesti Topograafilise Andmekogu (edaspidi ETAK ) . Lisaks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumassiivi de maa-alale lisanduvad põllumajandusmaa massiividena põllumajanduslikult kasutatavad alad, mis ei ole põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud. 201 9 . aasta seisuga on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet i (edaspid i PRIA ) põllumassiivide registrisse kantud umbes 990 000 hektarit põllumajandusmaad, seejuures taotleti 2018. aastal ühtset pindala toetust rohkem kui 962 000 hektari kohta ning 2019. aastal umbes 966 000 hektari kohta. See kinnitab, et sellist põllumajandusmaa d , mida saab kindlasti lugeda põllumajanduslikus kasutuses olevaks , on ligi üks miljon hektarit. Statistikaameti andmetel on põllumajanduslikus kasutuses veidi rohkem kui üks miljon hektarit põllumajandusmaad. Nii ETAK - i kui ka maakatastri andmetel on Eestis põllumajandusmaad aga rohkem kui 1,3 miljonit hektarit. Siinjuures tuleb märkida , et ETAK väljendab põllumajandusmaadena ka neid maid, mida maakataster maatulundusmaana ei pruugi kajastada. Maakatastri andmetel oli 01 . 01 . 20 20 seisuga maakatastrisse kantud haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikuid 1,29 miljoni hektari t , millest 1,22 miljonit hektarit (95%) ehk enamus e moodustavad maatulundusmaa sihtotstarbega haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikud. Arvestades asjaoluga, et kõik haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikud ei ole maatulundusmaa sihtotstarbega või neid ei saagi või ei taheta põllumajanduslikul otstarbel kasutada (riigikaitselised maad, linnades-alevites asuvad maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused, võimalikud metsastunud või võsastunud alad v õi muud sellised maad ), saab ikkagi kokkuvõtvalt järeldada , et Eestis on hinnanguliselt umbes 200 000 hektari t põllumajandusma a d, mis ei ole põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris, kuid mida eeldatavasti kasutatakse või saa ks kasutada põllumajanduslikuks tegevuseks. Põllumajandusmaa massiivide ruumikuju määramisel kaaluti erinevaid variante: mullaareaalide (mullakontuuride) põhiselt, katastriüksuste põhiselt, massiivi (maastikul püsivate objektidega ja muu kindlaks määratud piiridega piiritletud maa-ala) põhiselt. Väärtusliku põllumajandusmaa määramine mullareaalide või katastriüksuste põhiselt tooks kaasa olukorra, kus ühest väljakujunenud ühtsest looduslikult selgelt piiritletavast massiivist kujuneks palju väikesi, ilma looduses nähtavate piiridega maatükke , millest osad oleksid väärtuslikud põllumajandusmaad ja osad mitte . E sialgsete andmete kohaselt on väärtuslik u põllumajandusmaa massiivide arv kokku umbes 3 9 0 00, samas on katastriüksusi , mis paiknevad ka s osaliselt või tervikuna väärtusliku põllumajandusmaa massiivil, umbes 1 57 000. Lähtuvalt eeltoodust oleks katastriüksuse põhise massiivide korral massiive umbes neli korda rohkem. Põllumajandusmaa massiivide kujunemise võrdlus on toodud joonistel 1– 4 , kus on toodud võrdlevad näited nelja põllumajandusmaa massiivi alusel. Nimetatud joonis t el märgitud numbrid tähistavad põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmist reaal boniteeti. Joonis 1 Põllumajandusmaa massiivid e kujunemine massiivi kaalutud keskmise reaal boniteedi alusel Ülaltoodud joonisel 1 on nähtavad neli põllumajandusmaa massiivi, mis on määratud , arvestades eelnõu s toodud tingimusi . Nendest massiividest k olm osutuvad väärtuslik u põllumajandusmaa massiivideks (massiivid boniteediga 42, 43 ja 45 hindepunkti) ning üks mitte ( põllumajandusmaa massiiv boniteediga 39 hindepunkti ei osutu väärtuslikuks põllumajandusmaaks ). Kokkuvõtvalt moodustab väärtuslik põllumajandusmaa 144 hektarit ning nii - öelda madalama väärtusega põllumajandusmaa d on 41 hektarit. Joonis 2 Põllumajandusmaa massiivid e kujunemine mullaareaalide alusel Ülaltoodud joonisel 2 on toodud sama de põllumajandusmaa massiiv i de alusel , mis on näidatud joonisel 1, massiivide tinglik määramine mullaareaalide alusel. Jooniselt nähtub, et mullaareaalide põhiselt määrata vaid massiive, mille piirid ei ole looduses üheselt tuvastatavad, oleks kokku 2 9, millest oleksid väärtuslikud 17 massiivi kogupindalaga 81 hektarit ja ülejäänud 12 massiivi kogupindalaga 96 hektarit oleksid keskmisest madalama väärtusega. Joonis 3 Põllumajandusmaa massiivide kujunemine katastriüksuste alusel J oonisel 3 on toodud samade põllumajandusmaa massiivide alusel, mis on näidatud joonisel 1, massiivide tinglik määramine katastriüksuste põhiselt . Jooniselt nähtub, et katastriüksuste põhiselt määratavaid massiive, mille piirid ei ole looduses samuti üheselt tuvastatavad, oleks kokku 25 , millest oleksid väärtuslikud 1 2 massiivi ehk katastriüksust kogupindalaga 116 hektarit ja ülejäänud massiivid ehk katastriüksused kogupindalaga 61 hektarit oleksid keskmisest madalama väärtusega põllumajandusmaad . P õllumajandusmaa massiivi d, sealhulgas väärtuslikud põllumajandusmaad , peavad olema looduses selgelt tuvastatavad. Üldplaneeringutes väärtusliku põllumajandusmaa kohta kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel tuleks vältida ebamäärasust ehk olukorda, kus osa väljakujunenud põllumajandusmaa massiivist oleks väärtuslik põllumajandusmaa (arvestatakse üksnes neid katastriüksusi või mullaareaale , mis paiknevad põllumajandusmaa massiivi sellele osal, mille mullastik on teiste massiivi osadega võrreldes kõrgema boniteediga) ning osa mitte. See too ks kaasa juba olemasoleva ning aastate jooksul väljakujunenud põllumajandusmaa massiivi väärtuslikkuse määramisel ebamääras use ja selgelt piiritlemata tükeldamis e. Lähtuvalt sellest on eelnõus põllumajandusmaa massiivi määramise alused sätestatud sellistena, et põllumajandusmaa massiivi ruumikuju oleks looduses määratud üheselt mõistetavatena. Joonisel 4 on toodud näide põllumajandusmaa massiivide määramise kohta , kui PLK-d moodustavad eraldi põllumajandusmaa massiivi. Joonis 4 . Põllumajandusmaa massiivide näide Allikas: PMK Ülaltoodud jooniselt 4 nähtub, et kuigi põllumajandusmaa massiivi, mille kaalutud keskmine boniteet on 41 hindepunkti ja massiivi, mis on PLK ja mille kaalutud keskmine boniteet on 25 hindepunkti, vahel ei ole selget tuvastatavat objekti nagu näiteks tee või kiviaed, siis käsitletakse PLK-d ja muud põllumajandusmaad siiski eraldi massiividena ( vaata lisaks seletuskirjas § 35 2 lõike 3 kohta antud selgitust ). Lõikega 2 sätestatakse asustusüksuse lahkmejoone tähendus . Lahkmejoone termin tuleneb Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2004. a määruse nr 335 „Asustusüksuse liigi, nime ja lahkmejoonte määramise alused ja kord“ §-s t 5. Selle kohaselt on asustusüksuse lahkmejoon asustusüksuse territooriumi piiritlev mõtteline joon. Paragrahvi 35 2 lõike 1 kohaselt on põllumajandusmaa massiivi piiriks asustusüksuse lahkmejoon ehk küla ja linna või küla ja alevi vaheli n e lahkmejoon , samuti aleviku ja linna või aleviku ja alevi vaheli n e lahkmejoon . E elnõu § 35 5 lõike 2 kohaselt on väärtusliku põllumajandusmaa massiivi üheks tunnuseks, et see on küla või aleviku territooriumil asuv vähemalt kahe hektari suuru ne põllumajandusmaa massiiv. T iheasustusalal on eelduslik vajadus vabama ks ehitustegevuse ks suurem ning seetõttu linnades ja alevites oleva i d põllumajandusma i d seadusega sätestatavate kitsenduste ga ei hõlmata . ( vaata lisaks ka § 35 5 selgitusi ). K ui looduses on tegemist näiteks ühtse 25 hektari suuruse põllumajandusmaa massiiviga, mis 20 hektari ulatuses paikneb küla A territooriumil ning 5 hektari ulatuses linna X territooriumil, siis seaduse mõistes on tegemist kahe eraldi põllumajandusmaa massiiviga , millest üks on 20 hektari suurune ja teine 5 hektari suurune. Kui mõlemad nimetatud massiiv id osutuks id ki § 35 5 kohaselt väärtusliku põllumajandusmaa massiivi de ks , tuleks üldplaneeringuga seada kitsendused üksnes küla A territooriumil paikneva 20 hektari suuruse põllumajandusmaa massiivi kohta . Sama põhimõte rakendub ka põllumajandusmaa massiivi puhul , millest osa paikneb aleviku ja osa alevi või linna territooriumil . Esialgsete analüüside kohaselt on linnade, alevite ja alevike ( edaspidi koos tiheasustusalad ) territooriumil maatulundusmaa sihtotstarbega kahe hektari suuruseid ja suuremaid põllumajandusmaa massiive kokku 20 340 hektari ulatuses . Neile lisanduvad massiivid, mis ulatuvad osaliselt linna, alevi või aleviku territooriumile. Kokku on tiheasustusaladega seotud 2600 põllumajandusmaa massiivi veidi rohkem kui 50 000 hektari ulatuses. Väärtusliku põllumajandusmaa massiive, mis paiknevad tervikuna tiheasustusalal, on kokku umbes 12 100 hektarit , millest 11 260 hektarit ehk 93% tiheasustusaladel olevatest väärtusliku põllumajandusmaa massiividest asub alevike territooriumil . Lähtuvalt eesmärgist tagada üldplaneeringute kaudu väärtusliku põllumajandusmaa kui toidu tootmise esmase ressursi säilimine on tiheasustusaladel paiknevate põllumajandusmaade säilitamine vajalik ka loodusliku mitmekesisuse ja hea elukeskkonna tagamiseks. Seetõttu nähakse eelnõu ga ette, et üldplaneeringuga tuleks väärtuslikuks põllumajandusmaaks lugeda ka alevikes olevad kahe hektari suurused ja suuremad keskmisest viljakama mullastikuga põllumajandusmaa massiivid ning laiendada neile seaduse s t tuleneva i d kitsendus i . E elnõus ei ole peetud vajalikuks reguleeri da nende põllumajandusmaa massiivide , mis paiknevad erinevate kohaliku omavalitsus e üksus t e territooriumil , piiritlemist . Kui rohkem kui ühe kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknev põllumajandusmaa massiiv osutub väärtuslikuks põllumajandusmaaks, peavad need kohaliku omavalitsuse üksused, kelle territooriumi nimetatud väärtusliku põllumajandusmaa massiiv hõlmab, määrama selle väärtuslikuks põllumajandusmaaks. Lõike 3 kohaselt moodustab PLK ala omaette põllumajandusmaa massiivi. Looduskaitseseaduse § 17 kohaselt nimetatakse PLK-deks pikaajalise inimtegevuse mõjul kujunenud loodusliku elustiku kooslustega alasid, kus niidetakse heina või karjatatakse loomi, nagu puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad. Üldjuhul paiknevad PLK-d Lääne-Eesti saartel ja lääneranniku l ning on võrreldes näiteks haritava maa kõlvikuga suhteliselt madala boniteediga maa-alad . Samas on aga olukordi, kus PLK-ga külgne b väga kõrge mullaviljakusega maa-ala. Juhul, kui kõrge viljakusega maa-ala ning sellega vahetult külgnev PLK moodustaksid ühtse põllumajandusmaa massiivi , võib tekkida olukord, kus kogu põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmine boniteet osutub nii madalaks, et ka väga kõrge boniteediga haritav kõlvik võib osutuda väärtusliku põllumajandusmaa määramise seisukohast n ii-öelda mitte - või vähe väärtuslikuks. Lähtuvalt eesmärgist tagada kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa mullastik u kui taastumatu ressurs i kaits e , on otstarbekas määrata maa-alad, mis ei ole PLK-d, omaette põllumajandusmaa massiividena ning PLK-d omaette põllumajandusmaa massiividena. Kui PLK massiivi kaalutud keskmine boniteet on sellise väärtusega, mis vastab väärtusliku põllumajandusmaa tunnust e le, on ka PLK väärtuslik põllumajandusmaa. Esialgsete andmete kohaselt on viljaka mullastikuga PLK-sid ehk väärtuslikke põllumajandusmaid ligi 6000 hektari t . Siinjuures võib märkida, et looduskaitseseaduse § 17 lõike 1 alusel on PLK-de esinemisaladel nende ilme ja liigikoosseisu tagav tegevus nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine kaitsekorralduskava või kaitse-eeskirja kaudu tagatud. Lõigetega 4 ja 5 sätestatakse põllumajandusmaa massiivi ruumiandmete määramise alused. Eelnõus sätestatud põhimõte on, et § 35 2 kohaste põllumajandusmaa massiivide ruumiandmed määrab Põllumajandusamet (edaspidi PMA ) . Põllumajandusmaa massiivi ruumiandmete määramisel võetakse aluseks olemasolevates põllumajandusmaad kajastavates registrites ( maakataster , põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register, ETAK , keskkonnaregister) olevad andmed . Vajaduse korra l, kui näiteks nimetatud registrites olevad andmed mingil põhjusel ei vasta tegelikkusele või on ebaõiged, lähtutakse põllumajandusmaa massiivi ruumiandmete määramisel paikvaatluse käigus saadavatest andmetest. Põllumajandusmaa massiivi ruumiandmete määramise ja muutmise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri ( edaspidi maaeluminister ) määrusega. Lõike 6 kohaselt määrab PMA ruumiandmed iga viie aasta järel. P õllumajandusmaa massiivide esmased ruumiandmed määratakse poole aasta jooksul seaduse kehtima hakkamisest arvates . Nende ruumiandmetega põllumajandusmaa massiivid tuleb võtta aluseks üldplaneeringutes väärtusliku põllumajandusmaa määramisel . Viie aasta möödumisel kontrollib PMA p õllumajandusmaa massiivi ruumiandmed üle ja vajadusel (näiteks on põllumajandusmaid hõlmatud ehitistega või on need mingis ulatuses metsastunud) määratakse uued ruumiandmed . Sellisel viisil peaks olema riigis tagatud ajakohane ülevaa d e põllumajandusmaa massiivide , sealhulgas väärtuslike põllumajandusmaade, kohta . Paragrahv 35 3 Paragrahv 35 3 käsitle b põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmise boniteedi määramist . Boniteediandmed on vajalikud selleks, et kohaliku omavalitsuse üksused saaksid nendele andmetele tuginedes üldplaneeringute koostamisel määrata väärtuslikke põllumajandusmaid ning teha muid asjakohaseid maakasutusega seotud planeerimisotsustusi. L õikega 1 sisustatakse põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmise boniteedi termin . Põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmine boniteet on põllumajandusmaa massiivi koosseisu kuuluva põllumajandusmaa viljelusväärtuse näitaja, mis sõltub maakatastri maa kvaliteedi ja hindamise kaardile (edaspidi mullastiku kaart ) kantud mullastiku kvaliteedi ja väärtuse näitajatest . Viljelusväärtust mõjutab ka maaparandussüsteemi vanus (maaparandussüsteemi kuuluva hoone püstitamise või rajatise rajamise või nende rekonstrueerimise aasta) . Lõi k e ga 2 täpsustatakse , et põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmine boniteet väljendatakse hindepunktides vahemikus 1–100, kusjuures kõrgem hindepunkt (suurem punktide arv) väljendab massiivi suurema t viljelusväärtus t. Lõike 3 kohaselt teeb põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmise boniteedi mullastiku kaardile kantud mullastiku andmete ja maaparandussüsteemide registrisse kantud andmete alusel või vajaduse korral paikvaatluse käigus saadud andmete alusel kindlaks valdkonna eest vastutava ministri määratud riigiasutus. Antud juhul on eelduslikult selleks riigiasutuseks PMK. Lõike 4 kohaselt kehtestab põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmise boniteedi määramise metoodika maaeluminister määrusega. Seni ei ole Eesti õigusaktides boniteedi termin sisustatud . Üksikutes õigusaktides nagu keskkonnaregistri seaduses, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses ning mõnes Vabariigi Valitsuse, keskkonnaministri ja maaelu ministri määruses on boniteediga arvestamise tingimused sätestatud, ilma et boniteedi termin õiguslikult sisustatud oleks. P õllumajandusmaa boniteet on hindepunktides väljendatud maa muldkatet ja sellest lähtuv at maa viljelusväärtust iseloomustav näitaja , mis sõltub mulla liigist, erimist, lõimise kihilisusest , huumushorisondi tüsedusest ja huumusesisaldusest, aga ka teistest maatüki omadustest nagu mullastiku kirjusus, kivisus ja reljeef . Eestis kasutatakse boniteedi väljendamisel 100-hindepunktilist skaalat. Lisaks sellele mõjutab boniteedi näitajat maaparandussüsteemi olemasolu ja vanus . Automorfsetel (parasniisketel ja põuakartlikel) ehk kivikoristus- ja lupjamisvajaduseta muldadel langeb boniteedinäitaja üldiselt kokku maa-ala olemasoleva seisundi hindepunktide arvuga. Liigniisketel muldadel, mille seisundit mõjutab maaparandussüsteemi olemasolu ja toimimine, tuleb aga boniteedi hindepunkte vastavalt maaparandussüsteemi seisundile (maaparandussüsteemi seisund oleneb üldjuhul selle ehitamise ajast ehk vanusest) korrigeerida. Mullastikku iseloomustavaid omadusi, mille alusel boniteet määratakse, kajastab Maa-ameti geoportaalis olev digitaalne 1:10 000 Eesti mullastiku kaart . Eesti mullastiku kaardistamist alustati möödunud sajandi viiekümnendatel aastatel ning 1976. aastaks viidi läbi põllumajandusmaa tootlikkuse detailne hindamine. Aastail 1982 – 1988 vaadati üle kogu haritava maa mullastik, arvestades ja fikseerides muudatused, mis tulenesid maaparanduslikest ja kultuurtehnilistest töödest. Järgneval kahel aastal tehti uus looduslike muldade kaardistamine, mille tulemusena koostat i uus terviklik mullastiku kaart. Maa-ameti eestvõttel korraldati digitaalse andmebaasi ja mullastiku digitaalkaardi koostamine ning 2001. aasta jaanuaris valmis digitaalne mullastiku kaart koos andmebaasiga kogu Eesti territooriumi kohta. Mullastiku kaardil on kontuuridena (areaalidena) mulla šiffer koos lõimisega ning muud mulla omadused nagu kivisus ja huumushorisondi tüsedus. Mullakontuuride piiritlemine toimus mullauuringute käigus tehtud kaevete ning puuraukude tegemisel saadud informatsiooni alusel. Mulla kujunemine on tihedalt seotud asukoha ökoloogiliste ehk mullatekke tingimustega, mille tähtsaimaks osaks on lähtekivimi ja elusorganismide vastastikune toime. Et lähtekivimi ja organismide omavahelised suhted sõltuvad väga suurel määral vastava ala kliimast – sademetest, temperatuurist ja nende dünaamikast –, siis kulgeb sarnastes kliimatingimustes ja sama lähtekivimiga muldade areng sarnaselt. Lähtuvalt eeltoodust saab kinnitada, et Eesti mullad on n ii - ö elda normaalse arenguga mullad, mis on kujunenud piirkonnale iseloomulikes pedoökoloogilistes tingimustes ( sisaldab muldkatte kui loodusliku keha talitlusi, arenguprotsesse, spetsiifilisi tunnuseid ja omadusi ) ja kliimatingimustes , ega ole mõjutatud nüüdisaegsetest geoloogilistest protsessidest. Osa mullatekkega seotud nähtusi , näiteks huumuse akumulatsioon pindmisse 5 – 10 sentimeetri tüsedusse mullakihti, saavutab mullatekketingimustele vastava suhteliselt lühikese aja jooksul ehk mõnekümne aastaga. Mõnede protsesside kulg, näiteks silikaatide lagunemine samas mullas, on aga väga aegla ne ja võib kesta sadu või isegi tuhandeid aastaid. Eesti aladel ei ole selliseid protsesse ja nähtusi, mis mõjutaksid või oleksid olulisel määral mõjutanud muldade füüsikalisi, keemilisi või bioloogilisi protsesse. Lähtuvalt eeltoodust on õigustatud ja põhjendatud võtta mullaviljakuse hindamisel ehk boniteedi määramisel aluseks 2001. aastal valminud digitaalse mullastikukaardi andmestik. Maa boniteedi andmebaas, mis töötati välja mullastikukaardi andmete alusel, on käeoleval ajal kasut usel ka maa kvaliteedi ja hindamise andmebaasis hinnatsoonide kujundamisel. Selleks, et tagada põllumajandusmaa massiivide kaalutud keskmise boniteedi määramisel võimalikult õig e , täpne ja aktuaalne tulemus , täpsustasid, analüüsisid ja korrastasid PMK spetsialistid seoses eelnõu väljatöötamisega mullastiku kaardil kajastatud mulla andmete alusel boniteedi andme id . Peamiselt korrigeeriti mullastikukaardil näidatud perspektiivboniteet lähtuvalt maaparandus süsteemide kohta olevatest andmete st , samuti arvutati vastavate tabelite abil boniteedid neile kontuuridele, kus see puudus ( umbes 30% pinnast). Põhimõtteliselt on mullaviljakuse andmeid võimalik täpsustada veelgi , arvestades näiteks mulla happesus ega , kivisus ega , toiteelementide sisaldus ega ja massiivi suurus ega . Nimetatud täiendavad arvest used nõua ksid aga väga suurt lisatööd , kusjuures lõpp tulemusena ei erineks mullaareaali väärtus senisest määratud väärtusest mitte rohkem kui 10% või mitte rohkem kui 10 hindepunkti. PMK on eelnõu ettevalmistamise käigus välja tööta n ud esialg s e põllumajandusmaa massiivide kaar di , millel on kajastatud põllumajandusmaa massiivid , sealhulga s massiivid, mis võivad osutuda väärtuslik u põllumajandusmaa massiivi deks , ning millelt nähtuvad andmed põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmi s e boniteedi ja pindala kohta. P õllumajandusmaa massiivide kaardi koostamise käigus kasutati järgmis te kaartide andmekihte: mullastiku kaart; põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri põllumassiivide kaart (aktiivsed ja passiivsed massiivid), väljavõte 2 3 . jaanuari 201 8 . aasta seisuga; maakatastri andmed; ETAK -i haritava maa- ja rohumaa kaardiandmed, väljavõte 13. oktoobri 2014 . aasta seisuga; Eesti Looduse Infosüsteemis ( EELIS ) kajastatud hooldatud PLK-de andmekiht (2007 − 2013), väljavõte 10. detsembri 2014 . aasta seisuga . PMK analüüsi käigus arvutati välja kõikide mullaareaa l ide bonitee di d , võttes aluseks mullastiku kaardil oleva d mulla areaalide andmed ning muldade kuivendusseisundi . Iga põllumajandusmaa massiivi kohta leiti, lähtuvalt sellel massiivil olevate mullaareaalidele määratud boniteedi väärtustest ning mullaareaalide pindalast , põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmine boniteet (mida suurem on massiivile jääva mullaareaali pindala, seda suuremat kaalu asjaomase areaali boniteet omab) . Eeltoodu on kinnituseks , et põllumajandusmaa massiivide ruumiandmete ja põllumajandusmaa massiivide kaalutud keskmiste boniteediandmete määramise l on PMK teinud eeltöö , mille alusel on koostatud eelnõu väljatöötamiseks vajalikud analüüsid ja tehtud esialgsed järeldused . Lõi g e 5 näeb ette, et põllumajandusmaa massiivi ruumiandmed avalikustatakse PMA veebilehel. Paragrahv 35 4 Paragrahviga 35 4 sätestatakse Eesti põllumajandusmaa , sealhulgas maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi määramise alused. Eesti ja maakondade põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi määramine on eelduseks §-s 35 5 sätestatud väärtusliku põllumajandusmaa massiivi määramise ks (v aa t a ka § 35 5 selgitusi ) . Lõike 1 kohaselt määrab Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi PMA kõikide Eesti põllumajandusmaa massiivide kaalutud keskmise boniteedi alusel (nagu eelmise paragrahvi puhul on selgitatud, teeb PMK sisulise eeltöö põllumajandusmaa massiivide kaalutud keskmise boniteedi määramiseks) . Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on kõikide põllumajandusmaa massiivide bonitee di ja pindala korrutiste summa jagatuna põllumajandusmaa massiivide kogupindalaga. PMK välja töötatud esialgse põllumajandusmaa massiivide kaardilt lähtuvate andmete alusel (aluseks on võetud kõik küla ja aleviku territooriumil asuvad kahe hektari suurused või suuremad põllumajandusmaa massiivid) on esialgne Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet 41 hindepunkti. Lõike 2 kohaselt määrab PMA maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi kõikide selle maakonna põllumajandusmaa massiivide kaalutud keskmise boniteedi alusel. Maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on kõikide maakonna territooriumil paiknevate põllumajandusmaa massiivide boniteedi ja pindala korrutiste summa jagatuna maakonna territooriumil paiknevate põllumajandusmaa massiivide kogupindalaga. E sialgse põllumajandusmaa massiivide kaardilt lähtuvate andmete alusel on maakondade põllumajandusmaa keskmised boniteedid järgmised: 1) Harju maakond 39 hindepunkti; 2) Hiiu maakond 2 9 hindepunkti; 3) Ida-Viru maakond 38 hindepunkti; 4) Jõgeva maakond 46 hindepunkti; 5) Järva maakond 49 hindepunkti; 6) Lääne maakond 3 4 hindepunkti; 7) Lääne-Viru maakond 4 7 hindepunkti; 8) Põlva maakond 39 hindepunkti; 9) Pärnu maakond 35 hindepunkti; 10) Rapla maakond 40 hindepunkti; 11) Saare maakond 35 hindepunkti; 12) Tartu maakond 4 2 hindepunkti; 13) Valga maakond 40 hindepunkti; 14) Viljandi maakond 42 hindepunkti; 15) Võru maakond 38 hindepunkti. Lähtuvalt eeltoodust osutuvad Jõgeva-, Järva-, Lääne-Viru-, Tartu- ja Viljandimaal asuvatest põllumajandusmaa massiividest väärtuslikuks vähemalt need massiivid, mille kaalutud keskmine boniteet on 41 hindepunkti või rohkem, ning ülejäänud maakondade puhul on väärtuslikud vähemalt need massiivid, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne selle maakonna keskmise boniteediga või sellest suurem . Lõike 3 kohaselt kehtestab Eesti ja maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi määramise metoodika maaeluminister määrusega ning nimetatud keskmised boniteedid avalikustatakse lõike 4 kohaselt PMA veebilehel. Siinjuures tuleb silmas pidada, et põllumajandusmaa massiive, sealhulgas väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevad analüüsid , mida seletuskirjas kajastatakse, on üksnes esialgsed ja lähtuvad PMK poolt erinevate kaardikihtide alusel 2015. aastal kujundatud andmetest ning ei ole välistatud, et need võivad lõplikest tulemitest mõnevõrra erineda. Paragrahv 35 5 Paragrahviga 35 5 sätestatakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivi tunnused ja põllumajandusmaa massiivi väärtuslikuks põllumajandusmaa massiiviks määrami n e . Lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus määrama üldplaneeringuga väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks lõikes 2 sätestatud tunnustele vastava põllumajandusmaa massiivi. Kuna väärtuslikud põllumajandusmaad tuleb määrata üldplaneeringuga, siis on asjakohane anda täpsemad selgitused 2015. aasta 1. juulist kehtima hakanud planeerimisseadusest tuleneva te nõuete ja tähtaegade kohta, sest nendega on omakorda seotud väärtuslike põllumajandusmaade määramise ja sellega seotud kitsenduste rakendumise aeg. Pärast 2017. aastal toimunud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisi on riigis kokku 79 kohaliku omavalitsuse üksust, kellest 51 on moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tulemusena. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14 1 lõikes 11 sätestatu kohaselt pidi d haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena ehk kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu d algatama uue üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates ja see üldplaneering tuleb kehtestada kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates. See tähendab, et kõi gis ne ndes 51 -s kohaliku omavalitsuse üksus es on praegu käimas üldplaneeringu koostamise menetlus. Need üldplaneeringud peavad olema kehtestatud hiljemalt 2021. aasta lõpuks. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 5 lõike 1 kohaselt pidid kohaliku omavalitsuse üksused enne 2015. aasta 1. juulit kehtestatud üldplaneeringud üle vaatama hiljemalt 2018. aasta 1. jaanuariks. E elnõu kontekstis omab see nõue tähendust nende 21 kohaliku omavalitsuse üksuse osas, kellel ei olnud uue üldplaneeringu koostamise kohustust. Nemad vaatasid oma üldplaneeringud nimetatud tähtajaks üle ning nendelt ei pea eeldama, et nad lähiaastate jooksul uue üldplaneeringu koostamise või selle ülevaatamisega tegeleks. Siiski on ka osad nendest kohaliku omavalitsuse üksustest uute üldplaneeringute koostamise algatanud. Planeerimisseaduse § 92 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu vaatama üldplaneeringu üle iga viie aasta tagant ja esitama valdkonna eest vastutavale ministrile selle kohta kokkuvõtte. See tähendab, et ühinenud kohaliku omavalitsuse üksused, kes peavad oma üldplaneeringud kehtestama hiljemalt 2021. aasta lõpuks, peavad oma üldplaneeringud üle vaatama ning planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajaduse välja selgitama hiljemalt 2026. aasta lõpuks. Need kohaliku omavalitsuse üksused, kes ei ühinenud ja kes ei koosta uut üldplaneeringut, peavad, tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 5 lõikes 1 2 ette nähtud tähtajast, oma üldplaneeringud üle vaatama hiljemalt 2023. aasta 1. juuliks. Kokkuvõtvalt tähendab see, et väärtusliku põllumajandusmaa massiivide määramine üldplaneeringutes toimub erinevates kohaliku omavalitsuse üksustes erinevatel aegadel ning eelduslikult võib väärtusliku põllumajandusmaa üldplaneeringutes määramise protsess võtta aega aastaid. L õikega 1 nähakse ette, et k ohaliku omavalitsuse üksus määrab üldplaneeringuga väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks lõikes 2 sätestatud tunnustele vastava põllumajandusmaa massiivi. Põllumajandusmaa massiiv on vähemalt kahe hektari suurune ühtne maa-ala, mis hõlmab ühte või mitut käesoleva seaduse §-s 35 1 nimetatud põllumajandusmaa kõlvikut ning mis on piiritletud maastikul eristuvate püsivate objektidega, muu majandusliku otstarbega maaga , asustusüksuse lahkmejoonega või keskkonnaregistrisse kantud poolloodusliku koosluse esinemisalaga (§ 35 2 l õi g e 1). Lõike 2 kohaselt on väärtusliku põllumajandusmaa massiivi tunnused järgmised: põllumajandusmaa massiiv paikneb küla või aleviku territooriumil; põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmine boniteet on võrdne Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteediga (esialgsete arvutuste kohaselt 41 hindepunkti või enam) või sellest suurem; põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmine boniteet on võrdne maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteediga või sellest suurem, kui põllumajandusmaa massiiv paikneb maakonnas, mille põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist väiksem. Kuna § 35 2 lõike 1 kohaselt on põllumajandusmaa massiiv vähemalt kahe hektari suurune, siis nimetatud algsuurus kehtib ka väärtusliku põllumajandusmaa massiivi kohta. Lõike ga 3 sisustatakse väärtusliku põllumajandusmaa termin. Kui tegemist on näiteks katastriüksusega, millel paikneb mitu põllumajandusmaa massiivi ja millest osad nendest on väärtusliku põllumajandusmaa massii vi osaks ja osad mitte , siis loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks üksnes need haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikud, mis paiknevad üldplaneeringuga väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks määratud maa-alal. Esialgse p õllumajandusmaa massiivi de kaardi andmete analüüsist selgus järgmist: põllumajandusmaa massiive , mis asuvad küla või aleviku territooriumil ja mille suurus on vähemalt kaks hektarit, on kokku u mbes 72 800 kogupindalaga 1, 1 3 milj oni t h ekt a ri t , millest moodustavad veidi üle poole väärtusliku põllumajandusmaa massiivi tunnustele vastavad massiiv id . Viimaseid on kokku u mbes 39 000 kogupindalaga umbes 70 0 000 h ektarit ehk umbes 6 2 % kõikidest kahe ja enama hektari suurustest põllumajandusmaa massiividest ; väärtusliku põllumajandusmaa massiividel paikneb ligi 624 0 00 h ekt a rit põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris olevatest põllumajandusmaadest, millest järeldub, et väärtuslikust põllumajandusmaast enamus ehk ligi 90% moodustab põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris olev põllumajandusmaa ; väärtuslik u põllumajandusmaa massiividega on seotud ligi 160 000 katastriüksus t , millel on kokku umbes 9 0 000 omanikku ; linnade, alevite ja alevike ümbruses ühe kilomeetri raadiuses on väärtuslik u põllumajandusmaa massiive, mis asuvad tervikuna nimetatud maa-alal, kokku umbes 41 000 hektari ulatuses. Kui lisada juurde need väärtuslik u põllumajandusmaa massiivid, mis jäävad osaliselt ühe kilomeetri ulatusse, siis on tiheasustusalade lähiümbruses ligi 160 000 hektarit väärtuslikke põllumajandusmaid ehk kokku umbes 23 % kõikidest väärtuslikest põllumajandusmaadest. Linnades ja alevites paikneva id väärtusliku põllumajandusmaa massiivi tunnustele vastavaid massiive , mis on täies ulatuses linnade ja alevite territooriumil, võib olla u mbes 800 h ektari ulatuses . Eeldusel, et linnades ja alevites on põllumajanduslik tegevus sisuliselt välistatud, on põhjendatud, et seal paiknevate põllumajandusmaa massiivide suhtes ei pea sead m a seadusega sätestatavaid kitsendusi (vt lisaks § 35 2 lõike 2 kohta selgitusi) . V äärtuslik u põllumajandusmaa massiivide määramist, lähtuvalt nende suurusest, iseloomustab joonis 5 ( joonisel lühend VPMM) . Joonis 5 . V äärtuslik u põllumajandusmaa massiivide määramine lähtuvalt massiivi suurusest Allikas: PMK PMK poolt tehtud esialgsete analüüside alusel moodustavad väärtusliku põllumajandusmaa massiivid , mille suurus on vähem kui kaks hektarit, kõikidest väärtuslik u põllumajandusmaa massiividest vähem kui 3 %. Näiteks v äärtusliku põllumajandusmaa massiivid, mille suurus on alla ühe hektari, moodustavad kokku ligi 16 000 h ektarit (enim on selliseid n ii-öelda väikesi massiive Harjumaal ( umbes 2290 h ektarit ), Saaremaal ( umbes 1820 h ektarit ) ja Pärnumaal ( umbes 1700 h ektarit ). L ahustükina eraldi teiste siht- või kasutusotstarbega maade vahel asetsevat alla kahe hektari suurust põllumaa massiivi kaasaegse tehnikaga harida võib olla majanduslikult eba efektiivne ning selliste massiivide puhul tuleks kõne alla võimalus, et nei d maid oleks otstarbekam kasutada muul otstarbel kui põllumajanduslik kasutus. Lisaks sellele võivad põllumajandusmaa massiivi kaardil kajastuda väikeste massiividena ka eraldi asetsevad maa-alad, mida ei kasutata või ei saagi kasutada põllumajanduslikul otstarbel (õuemaad, tootmishoonete juures asuvad maatükid, mida kasutatakse laoplatsina, teede ja hekkide vahelised maa-alad j a muud sellised alad ). Lähtuvalt eeltoodust ei loeta väiksemat kui kahe hektari suurust põllumajandusmaa massiivi, mille boniteet on küll Eesti või maakonna keskmisest kõrgem, väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks. Järgnevad j oonised 6 – 9 iseloomustavad põllumajandusmaa massiivide, kujunemist ja paiknemist maakonniti , lähtudes esialgse põllumajandusmaa massiivide kaardi andmete analüüsist. Joonis 6 . Väärtuslikud põllumajandusmaad alla ja üle Eesti kaalutud keskmise reaalboniteedi Allikas: PMK Joonise st 6 nähtub, et Eesti keskmise na ja keskmisest viljakamad mullad asuvad Lääne-Viru-, Järva-, Jõgeva-, Tartu- ja Viljandimaa l. Hajusalt on keskmisest viljakamaid põllumajandusmaa massiive ka teistes maakondades, kuid praktiliselt ei ole või on väga vähe põllumajandusmaa massiive boniteediga 41 hindepunkti ja enam Hiiumaal, Pärnumaal, Läänemaal, Ida-Virumaal ja Pärnumaal. Joonis 7 . V äärtusliku põllumajandusmaa massiivid , mis on määratud eelnõus sätestatud alustel Allikas: PMK J ooniselt 7 nähtub, et kui tunnistada väärtuslikuks üksnes üle riigi keskmise boniteediga põllumajandusmaad, kujuneksid mitmete maakondade , nagu Hiiumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ida-Virumaa j a teised (v aa t a jooniselt 6 sinise värviga näidatud põllumajandusmaa massiivid) , põllumajandusmaad n ii-öelda mitte- või vähe m väärtuslik u ks. Maaeluministeerium leiab, et kaitstav põllumajandusmaa kui toidu tootmiseks esmavajalik loodusressurss peab olema olemas kogu riigis ning seda tuleb kaitst a kogu riigis ühtsetel alustel . Lähtuvalt sellest on eelnõus väärtusliku põllumajandusmaa määramise õiguslike aluste määramisel arvestatud ka nende maakondade eripäraga , mille põllumajandusmaade mullastiku viljelusväärtus jääb Eesti keskmisest madalamaks . Viimati nimetatud maakondade puhul loetakse väärtuslik u ks ka need põllumajandusmaa massiivid, mille boniteet on küll riigi keskmisest madalam ehk alla 4 1 hindepunkti, kuid mille boniteet on samas maakonna keskmisest kõrgem. Joonis 7 näitab väärtuslikke põllumajandusmaid ( joonisel märgitud tumekollasega) , mille kujunemise aluseks on põhimõte, et väärtuslikud põllumajandusmaad on massiivid, mille boniteet on võrdne Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi ga või sellest suurem . N endes maakondades, mille põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti keskmisest madalam, on väärtuslikud need põllumajandusmaa massiivid, mille boniteet on võrdne selle maakonna kaalutud keskmise boniteedi ga või sellest suurem . J ärgnevad joonised 8 ja 9 iseloomustavad väärtuslike põllumajandusmaade osakaalu maakonniti, lähtudes nii riigi põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist kui ka maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi kriteeriumist . Joonis 8 . V äärtusliku põllumajandusmaa pindala maakonniti Allikas: PMK Joonis 9 . V äärtusliku põllumajandusmaa osakaal maakonniti Allikas: PMK Joonistest 8 ja 9 tuleneb, et suurim väärtusliku põllumajandusmaa osakaal on Järva-, Jõgeva- ja Lääne-Virumaal – nendes maakondades moodustavad väärtusliku d põllumajandusmaa d rohkem kui 70% kogu nendes maakondades olevast põllumajandusmaast . Paragrahv 35 6 Paragrahvis 35 6 sätestatakse nõuded, mi s kohaliku omavalituses üksus peab üldplaneeringu ga seatavates kaitse- ja kasutustingimustes ette nä gema , kui üldplaneeringus kavandatakse väärtuslikule põllumajandusmaale ehitustegevust. Maaeluministeerium kaalus väärtusliku põllumajandusmaa kaitsmiseks erinevaid alternatiive: väärtusliku le põllumajandusmaa le ehitamise täielik keeld; riigilõivu määra oluline tõstmine ehitamisel väärtuslikule põllumajandusmaale; väärtusliku põllumajandusmaa kaitse üksnes planeerimisseaduse muutmise ja täiendamise kaudu. Ü lalnimetatud alternatiivid jä id eelnõu väljatöötamisel kõrvale järgmistel kaalutlustel: ehitamise täielik keeld pidurda ks tõepoolest maal vajalike investeeringute tegemist. Seetõttu võimalda takse äärmise vajaduse korral väärtusliku põllumajandusmaa hõivet muul otstarbel kui selle põllumajanduslik kasutus; riigilõivu määra tõstmine ei taga väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamise piiramist, vaid loob olukorra, kus maa hõivet saavad lubada isikud, kellel on rohkem vahendeid ja võimalusi riigilõivu tasumiseks. Sellise abinõu mõju on sõltuvuses isiku rahalistest võimalustest ega mõjuks kõigile maaomanikele ühetaoliselt, mistõttu oleks sellise meetme abil võimatu saavutada soovitud eesmärki. Väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemeetmetel on eelkõige pikemaajalisem eesmärk, milleks on tagada keskmisest kõrgema viljakusega põllumajandusmaade säilimine. Seda ei saa tagada aga rahaliste meetmete rakendamisega. Nende abil võivad riigitulud mõnevõrra täieneda, kuid selle tulemusena on aga võimaldatud tekkida olukorral, kus väärtuslike muldade katmisega on viljakas mullastik pöördumatult hävinud. Selle meetmega jääb väärtusliku põllumajandusmaa kaitseeesmärk saavutamata; nii kuni 2015. a 1. juulini kehtinud planeerimisseadus kui ka kehtiv planeerimisseadus näevad ette planeeringute koostamisel ülesande kavandada muu hulgas väärtuslike põllumaade toimimist tagavad meetmed ning nende kaitse- ja kasutustingimused. Lisaks sellele tuleneb looduskaitseseaduse § 4 lõikest 7, et kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla ka väärtuslik põllumaa. Seega on kehtivatest õigusaktidest tulenevalt justkui võimalused väärtusliku põllumajandusmaa kaitse tagamiseks olemas. Samas on ilmne, et ei planeerimisseaduses ega looduskaitseseaduses sätestatud põhimõte ei ole seni otsustavalt taganud kõrge viljakusega põllumajandusmaa ja selle mullastiku kindlat ja ühesugust kaitset kogu Eesti territooriumil asuval põllumajandusmaal. Jätkuvalt kasutatakse ehitiste ehitamiseks põllumajandusmaid, mille hõivamine on vähemkulukam, sest sellise maa korrashoiuks on rakendatud kas maaparanduslikke või muid kultuurtehnilisi töid, mille tulemusena on see lage, kuivendatud, sinna on rajatud juurdepääsuteed jms. Selleks, et väärtuslikuks tunnistatud põllumajandusmaa säiliks , on vajalik kehtestada kogu riigis ühtsed kaitse- ja kasutustingimused, mis tagaksid ühese lähenemise ja ühesugused õiguslikud põhimõtted nii kohalike omavalitsuste üksuste jaoks, kelle ülesandeks on üldplaneeringute koostamine ja ehitustegevuse kontroll kui ka kinnisasja omanike jaoks. Nimetatud paragrahvis sätestatud regulatsioonidega tagatakse riikliku abinõu – piirata väärtuslikule põllumajandusmaale ehitiste ehitamist – rakendumine üldplaneeringu kaudu, et vältida viljaka mullastiku kui taastumatu ressursi pöördumatut kadumist. Ü ldplaneeringuga võib väärtuslikule põllumajandusmaale ehitiste ehitami s e üldse välistada . Nagu seletuskirjas eespool on väidetud, siis ehitamise täielik keeld ilmselgelt võib pidurdada maal vajalike investeeringute tegemist ja pärssida nii maaelu arengut tervikuna. Kui ehitamist ei ole võimalik vältida , siis on see põhjendatud üksnes maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks ning põllumajandusloomade pidamiseks vajalik u ehitise ehk ühise termini „ põllumajandusehitise ” ehitamise ning lõikes 3 sätestatud tingimustel ka elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone või rajatise ehitamise korral. Siinjuures on üldpõhimõte, et elamut ei käsitata põllumajandusehitisena sõltumata sellest, kas see on maatulundusmaa sihtotstarbelise kasutamise ga seotud või mitte . Elamu ehitamise ga seonduv on kirjeldatud § 35 6 lõike 3 selgitustes. Elamute ehitamiseks sätestatavad kitsendused on eelkõige asjakohased põhjusel, et maapiirkonnas on ohtralt vanu kasutusest välja läinud talukohti ja muid vanade ehitiste aluseks olevaid alasid, samuti muid mittepõllumajanduslikke või madalama viljakusega maa-alasid, mida peaks saama ja saab elamu ehitamise ks kõigepealt kasutusele võt t a. Nimetatud põhimõtet toetab ka planeerimisseaduses ja üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ sätestatud põhimõtted: planeerimisseaduse § 12 lõi k e s 1 sätestatakse põhimõte , et planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ peatükis 3 „Tasakaalustatud ja kestlik asustuse areng“ jaotises 3.2.3 on toodud maakasutust suunav nõue, mille kohaselt tuleb vältida tiheasutuse kandumist väärtuslikele aladele, seal hulgas väärtuslikele põllumajandusmaadele. Ehitusseadustiku § 4 lõike 1 mõistes on e hitamine ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitusega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. E hitustegevusele kehtestatud kitsendusi lammutamise suhtes ei kohaldata. Arvestades § 35 2 lõikes 1 sätestatud põllumajandusmaa massiivi terminiga ei saa juba olemasolev ehitis olla põllumajandusmaa massiivi, sealhulgas väärtusliku põllumajandusmaa , koosseisus. Põllumajandusmaa massiiv on maa-ala, mis hõlmab üksnes põllumajandusmaa kõlvikuid ning mis on piiritletud maastikul eristuvate püsivate objektidega (antud juhul ka hoonega). Seetõttu ei saa lammutamine väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva eelnõu mõttes kuuluda ehitamist käsitlevate tegevuste hulka. Siinjuures on asjakohane märkida, et üldplaneeringuga ehitustegevusele seatavad kitsendused kehtivad kõikide ehitiste, kaasa arvatud nende ehitiste, mis ehitusseadustiku mõistes on käsitletavad vaba ehitustegevusena (ehitised, mis ei sisaldu ehitusseadustiku lisas 1), kohta. Ehitusseadustiku § 35 lõike 4 kohaselt on pädeval asutusel põhjendatud juhul õigus nõuda selliste ehitiste puhul ehitusteatise esitamist. Lähtuvalt sellest peaks kohaliku omavalitsuse üksus seadma üldplaneeringuga tingimuse, et väärtuslikule põllumajandusmaale ehitiste, mis ei sisaldu ehitusseadustiku lisas 1, ehitamiseks tuleb esitada ehitusteatis. Lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus väärtusliku põllumajandusmaa kohta nägema ette, et üldjuhul ei tohi sinna ehitada uut ehitist ega laiendada olemasolevat ehitist, kui laiendamise tulemusena laieneb ehitis väärtuslikule põllumajandusmaale. On selge, et viljaka mullastikuga põllumajandusmaale kui taastumatule ressursile ehituste ehitamine või muu mittepõllumajanduslik tegevus toob tagajärjed, milleks on väärtusliku põllumajandusmaa kui toidu tootmiseks vajaliku ja sobivaima maa vähenemine . Nimetatud tegevuste tagajärjel läheb põllumajandusmaa kas kasutusest lõplikult välja (väärtuslik huumusk i ht kaob) või muutub mullastiku kooslus väheviljakaks või on mullastikku äärmiselt raske ja majanduslikult ebaotstarbekalt kulukas taastada. Põllumajanduslikul tegevusel on otsene seos maaga ja sellel toodetava toiduga, mida inimesed vajavad eluspüsimiseks – põllumajanduslikule tegevusele ei ole toidu tootmiseks alternatiivi. Lähtuvalt sellest tuleb kasutada üldplaneeringu koostamisel kõiki võimalusi, et tagada selline tulevikuolustik ja areng, kus väärtuslik põllumajandusmaa ei lähe põllumajanduslikust kasutusest välja ning et seda on ka edaspidi võimalik sihipäraselt kasutada. Kehtestava planeeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimused peavad seega tagama väärtusliku põllumajandusmaa säilimise põllumajandustoodete tootmiseks, et tagada riigi toidu varustuskindlus . On aga vältimatu, et lisaks toidutootmisele vajatakse maad ka muudeks funktsioonideks, näiteks elamuehitus, avalikes huvides infrastruktuuriobjektid, energiatootmine jne. Et leida erinevate vajaduste ja huvide vahel tasakaal ja võimaldada vältimatu vajaduse korral hõlmata ehitistega ka väärtuslikku põllumajandusmaad, on §-s 35 6 toodud nii-öelda lubatavused, mida kohaliku omavalitsuse üksus võib üldplaneeringuga võimaldada. Lõigetes 2–4 sätestatud ehitustegevust lubavad tingimused on sellised, mis võimaldavad väärtusliku põllumajandusmaa ehitustegevusega hõlmamist, sest nende tingimuste täitmisel kahjusta takse eeldatavasti väärtuslikku p õllumajandusmaad kõige vähem. See tähendab, et üldplaneeringuga seatavates väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimustes võib väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamise võimalused ette näha, kuid seda üksnes lõigetes 2–4 ja lõikes 6 sätestatud lubatavuste piires. Väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamise lubatavus on reguleeritud lõigete 2– 6 kohaselt erinevate põhimõtete alusel . 1. põhimõte : l õike 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus üldplaneeringus seatud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimustes ette näha, et väärtuslikule põllumajandusmaale võib maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks või põllumajandusloomade pidamiseks vajaliku uue hoone või rajatise, sealhulgas tee või tehnovõr gu või - rajatis e , (edaspidi koos põllumajandusehitis ) üksnes juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: põllumajandusehitise ehitamine muule maale on kas võimatu või ebaotstarbeka s ; põllumajandusehitis ehitatakse võimalikult lähedale väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele või ühte kompleksi olemasoleva ehitisega; põllumajandusehitis ei halvenda oluliselt põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist; säilib väärtusliku põllumajandusmaa massiivi terviklikkus ; põllumajandushoonele juurdepääsu ehitamise korral, kui see põhjustab väärtusliku põllumajandusmaa massiivi jagunemise mitmeks massiiviks, peab jagunemise tulemusena moodustunud väärtusliku põllumajandusmaa massiiv jääma vähemalt kahe hektari suuruseks. P õllumajandusehitisena ei käsitata elamut olenemata sellest, kas see on maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalik või mitte. See tähendab, et lõikes 2 sätestatud tingimused ei koha l du elamu kohta. Üldplaneeringus v äärtuslikule põllumajandusmaale elamu ehitamiseks seatavad tingimused peavad vastama § 35 6 lõikes 3 sätestatud tingimustele. Kui aga olemasolevat elamut tahetakse laiendada nii, et selle tulemusena laieneb ehitis väärtuslikule põllumajandusmaale, peavad üldplaneeringuga seatavad kaitse- ja kasutustingimused vastama § 35 6 lõike s 4 sätestatud tingimus tele . Põllumajandusehitise puhul on oluline, et see paikneks seal, kus ta kõige otstarbekamalt ja ressursitõhusamalt tagab või aitab kaasa maatulundusmaa sihtotstarbelisele kasutamisele. Seetõttu tuleb pidada mõistetavaks, et kui näiteks veisefarmi ei ole võimalik ehitada muule maale kui väärtuslikule põllumajandusmaale, siis peab kohaliku omavalitsuse üksus üldplaneeringuga kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel arvestama vähemalt § 35 6 lõike 2 punktides 1–4 sätestatu ga , sest nimetatud tingimuste täitmisel saab väärtuslik põllumajandusmaa kõige vähem kahjustatud ning on tagatud ka selle maatulundus maaga seotud asjakohane põllumajanduslik tegevus. Joonisel 10 on illustreerivalt näidatud võimalused väärtusliku põllumajandusmaa massiivile põllumajandusehitiste ehitamiseks. Joonis 10 . Põllumajandusehitiste ehitamine väärtuslikule põllumajandusmaale 2. põhimõte : lõike 3 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus üldplaneeringuga ette näha, et elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone või rajatise võib väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada üksnes juhul, kui muule maale ehitamine on võimatu või ebaotstarbeka s , kui selle tulemusena ei halvene väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine ning kui säilivad väärtuslik u põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus. Antud lubatavust võib kohaldada kõikide elamute, mis on loetletud majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas koodiga 11000 kuni 11222 märgitud elamute ehitamise puhul. Põllumajandusmaale , sealhulgas väärtuslikule põllumajandusmaale, uue elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoone või rajatise ehitamine peaks olema lubatud vaid äärmisel juhul . Näiteks kui isikul ei olegi omandis muud maad kui väärtuslik põllumajandusmaa ja ta soovib kindlasti rajada kodu just sinna, siis võib elamu ehitada, kuid selle ehitamiseks peab üldplaneeringuga seadma vähemalt § 35 6 lõikes 3 punktides 1– 3 sätestatud tingimused. Üldplaneeringuga tuleb ette näha ka elamuga seotud juurdepääsu (tee ehitamine väärtuslikule põllumajandusmaale) rajamise tingimused – kui tee ehitamine põhjustab väärtusliku põllumajandusmaa massiivi jagunemise mitmeks väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks, peab jagunemise tulemusena moodustunud põllumajandusmaa massiiv olema vähemalt kahe hektari suurune. Juurdepääsu puhul tuleb silmas pidada asjaolu, et üldplaneeringuga seatavad kitsendused peavad puudutama ka erateed, sõltumata sellest, et erateed ehitusseadustikust tulenevad regulatsioonid ei käsitle. Ehitusseadustik ja selle lisa 1 eratee kohta , mis ei ole avalikuks kasutamiseks, eraldi nõudeid ei esita, kuid kui eratee ehitatakse väärtuslikule põllumajandusmaale, siis tuleb üldplaneeringuga seada eratee ehitamiseks nõuded ja piirangud . Kuigi eratee on määratlemata õigus termin , on ka eratee ehitis, mille osas kehtivad ehitusseadustikust tulenevad üldnõuded, mis on sätestatud ehitusseadustiku §-des 11 ja 12, samuti üldised ohutuspõhimõtted. Seoses väärtusliku põllumajandusmaa kaitse vajadusega on eratee ehitamise piiramine hädavajalik, et tagada väärtusliku põllumajandusmaa massiivi terviklikkus ning et tõkestada erateede ehitamise kaudu selliste massiivide ja põllusoppide tekitamine, mis omakorda võimaldaksid hoonete püstitamisel n ii - ö elda „mööda hiilida“ seadusega sätestatud kitsendustest. 3 . põhimõte : l õike 4 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus üldplaneeringuga ette näha, et olemasolevat ehitist võib laiendada , kui selle tulemusena laieneb ehitis väärtuslikule põllumajandusmaale, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: ehitise laiendamine muule maale on kas võimatu või ebaotstarbeka s ; ehitise laiendamine ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist; säilib väärtusliku põllumajandusmaa massiivi terviklikkus. Kui lõikes 2 käsitletakse ehitistena üksnes põllumajandusehitisi ja lõikes 3 elamu ehitamist , siis lõike 4 puhul, millega sätestatakse ehitiste laiendamise võimalused, käsitletakse kõikide väärtusliku põllumajandusmaa hõivamisega seotud ehitiste, mitte üksnes põllumajandusehitiste ja elamute laiendamise võ imalusi. Siinjuures peetakse silmas ehitusseadustiku § 4 lõikes 2 sätestatud ehitise laiendamist, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külgeehitamisega ning mille tulemusena muutuvad ehitise piirid. Ka siin võib üldplaneeringuga ette näha, et ehitise laiendami n e, kui laiendamise tulemusena laieneb ehitis väärtuslikule põllumajandusmaale, ei ole lubatud. Samas antakse § 35 6 lõikega 4 selleks siiski võimalus . Lõike s 5 on loetletud väärtusliku põllumajandusmaaga seotud maa-alad või olukorrad, mille puhul peab kohaliku omavalitsuse üksus üldplaneeringuga ette nägema , et v äärtuslikule põllumajandusmaale võib ilma kitsendusteta ehitada uue ehitise või olemasolevat ehitist laiendada , kui : e hitatakse maaparandussüsteem. Maaparandusseaduse § 3 lõike 1 kohaselt on maaparandussüsteem maatulundusmaa kuivendamiseks või niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kantud maaparandussüsteemide registrisse. Sama seaduse § 5 lõike 1 kohaselt on maaparandussüsteemi ehitamine nii uue süsteemi või selle üksiku osa või ehitise ehitamine kui ka nende rekonstrueerimine. Lähtuvalt sellest, et maaparandussüsteemi rajamise eelduseks on maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamine ja keskkonnakaitselise olukorra parandamine, ei ole põhjendatud väärtuslikule põllumajandusmaale maaparandussüsteemi ehitamise puhul seadusest tulenevate kitsenduste rakendamine ; r ajatakse maaga püsivalt ühendamata rajatis põllumajandustoodete tootmise otstarbeks või hoonestatud või hoonestamata maa-ala piiritlemiseks. Sellisteks rajatisteks võivad olla aiad , tarad, kariloomade jootmiskohad ja nende veega varustamiseks vajalikud seadmed jms. Ka need rajatised on enesestmõistetavalt vajalikud maatulundusmaa sihtotstarbelisel kasutamisel ning nende puhul kitsenduste rakendamine ei ole põhjendatud ; t egemist on Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisel oleva või Kaitseliidule kuuluva maaga. Tegevused, mida tehakse Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisel oleval riigimaal ja Kaitseliidule kuuluval maal, ei ole seadusega takistatud. 2019. aasta septembrikuu seisuga on Kaitseministeeriumi valitsemisel üle 300 maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse kogupindalaga 11 297 hektarit, millest 849 hektarit on haritava maa ja loodusliku rohumaa kõlvikud ehk põllumajandusmaa. Kaitseliidu omandis olevast umbes 1600 hektarist moodustab maatulundusmaa sihtotstarbega maa umbes 100 hektarit ja sellest omakorda põllumajandusmaa 35 hektarit. Kui Kaitseministeeriumi kasutuses ja Kaitseliidu omandis olevate maade puhul maatulundusmaa sihtotstarve muutmata, tuleks seda kooskõlas maakatastriseaduses sätestatud sihtotstarbe määramise nõuetega teha. Nimetatud seaduse § 18 1 lõike 7 kohaselt on riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa riigikaitsemaa sihtotstarbega maa ning sellise maa puhul ei rakendu väärtuslikke põllumajandusmaid käsitlevad regulatsioonid. Kui maatulundusmaa sihtotstarvet riigikaitsemaa sihtotstarbega maaks mingil põhjusel ei ole ka muudetud, ei ole siiski põhjendatud seada väärtuslikule põllumajandusmaale ehitatavate riigikaitseliste objektide suhtes kitsendusi. Siseministeeriumi hinnangul võib muu hulgas seoses idapiiri väljaehitamisega (s eal h ulgas piiririba laiendamise korral) Siseministeeriumi valitsemisalas samuti tekkida vajadus väärtuslikule põllumajandusmaale ilma kitsendusteta ehitada uu t ehitis t või olemasolevat ehitist laiendada. Kui võtta aluseks üksnes piiririba laiendamine, siis piiririba laiendamisega (enamjaolt 40 meetri peale) puudutatud katastriüksuseid on kokku 286 üksust, mille arvestuslik üldmaht on 239,5 hektarit. Piiririba laiendamine puudutab ligi 60 hektarit haritavat maad. Piiriribale rajatavad elemendid on piiripost, loomatõkkeaed, piirdeaed, liivariba (jäljeriba), erinevad sillad, purded ja tehniline seiresüsteem. Idapiiri projekteerimise katselõikude rajamine on näidanud, et kümne meetri laiusele piiriribale on eelnimetatud elementide ehitamine väga keerukas ja püstitatud elemendid ei pruugi täita oma eesmärki. Kõik piirilõigud on väga erineva maastikuga (sood, mäed, põllud, metsad, nõlvad) ja nende välja ehitamine vajab erilahendusi. Erinev on ka projekteerimine neis piirilõikudes. Seega võib piiririba laius looduslike tingimuste tõttu varieeruda, olles kohati kitsam ja kohati laiem ; e hitis ehitatakse või seda laiendatakse katastriüksusele, mis asub väärtusliku põllumajandusmaa massiivil ning mille kohta on antud maapõueseaduse kohane kaevandamisluba. Kui planeeritaval maa-alal või selle osa l asub maardla , kooskõlastatakse maapõueseaduse § 15 lõike 7 kohaselt nii maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering ja riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering planeerimisseaduses sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. See tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksus peab planeeringus nii ehk teisiti kõik maardlatega seonduva riigiasutusega kooskõlastama ning seetõttu ei ole väärtusliku põllumajandusmaa kontekstis täiendavate kitsenduste rakendamine põhjendatud ; ehitatakse või l aiendatakse riigiteed või kohalikku teed. Uue riigitee või kohaliku tee ehitamise või olemasoleva riigitee või kohaliku tee laiendamise korral tuleb järgida tavapäraselt väljakujunenud erinevates planeeringutes seatud nõudeid ja ehitusseadustikust tulenevaid norme. Seetõttu ei ole väärtusliku põllumajandusmaa kontekstis täiendavate kitsenduste rakendamine põhjendatud ; e hitise ehitamiseks või laiendamiseks on enne üldplaneeringu kehtestamist, millega väärtusliku põllumajandusmaa massiiv määrati, antud projekteerimistingimused või ehitusluba või on loetud, et ehitamisest on teavitatud. See tähendab , et kui ehitise ehitamiseks väärtuslikule põllumajandusmaale on enne üldplaneeringu kehtestamist tehtud ehitisega seotud ehitamist lubav menetlustoiming (antud projekteerimistingimused või ehitusluba või loetud, et ehitamisest on teavitatud) , ei ole väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamiseks kitsenduste rakendamine asjakohane. Lõike 6 punktis 1 sätestatu kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus võib, kuid ei pea, üldplaneeringuga seada sellised kaitse- ja kasutustingimused, et väärtuslikule põllumajandusmaale oleks lubatud ehitada või ehitist laiendada, kui ehitise kohta on enne üldplaneeringu kehtestamist kehtestatud detailplaneering. Planeerimisseaduse § 79 kohaselt võib üldplaneeringu koostamise ajaks planeeringuala või selle osa kohta kehtestada ajutise planeerimis- ja ehituskeelu. See tähendab, et ajutist ehituskeeldu võib rakendada ka sellise maa-ala kohta, kus on kehtiv detailplaneering, kuid kus näiteks soovitakse midagi muuta – koostada uus detailplaneering teise eesmärgiga ehitise ehitamiseks. Kui üldplaneeringuga nähakse ette väärtuslik põllumajandusmaa, kuhu ehitamine on välistatud, maa-ala kohta, millel on varem kehtestatud detailplaneering, võib kahe vastaka sisuga haldusakti puhul tekkida tõsine õiguslik riive ja sellega kaasneda võivad kulud. Lähtuvalt sellest võiks üldplaneeringus väärtusliku põllumajandusmaa massiivide määramisel kaalu d a kehtivate detailplaneeringutega arvestamist. Punkti 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus üldplaneeringus ise otsustada, kas lubada väärtuslikule põllumajandusmaale pai g aldada tuule abil elektrit tootva taastuvenergia tootmisseade. Tuule abil elektrit tootva taastuvenergia tootmisseadme (edaspidi tuulepark ) üksikud seadmed ehk tuulikud paigaldatakse tuulepargi maa-alale kas üksikuna või üksteisest suurtel kaugustel ning tuulepargi maa-ala saab jätkuvalt maatulundusmaa sihtotstarbelisena ehk põllumajanduslikult kasutada. Eeldusel, et tuuleparkide rajamise kohta seatakse üldplaneeringus nii ehk teisiti asjakohased lahendused või tingimused, ei ole tuulepargi paigaldamiseks väärtusliku põllumajandusmaaga seonduvaid täiendavaid kitsendusi seadusega vaja sätestada . Paragrahv 35 7 Paragrahv 35 7 sätestab väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamise kontrollimise põhimõtted. Nimetatud põhimõtted on kooskõlas ehitusseadustikust tulenevate regulatsioonidega, mis käsitlevad ehitise ehitamisega või laiendamisega seotud teavitamise või ehitusloa menetlemisega seotud menetlustoiminguid. Väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamise õigsuse tuvastamiseks läbiviidavate kontrollitoimingute aluseks on ehitusseadustikust tulenevad alused. See tähendab, et kohalik u omavalitsus e üksus või muu pädev asutus teeb ehitusteatise või ehitusloa esitamisel või taotlemisel esmased ehitusseadustikust tulenevad menetlus toimingud. Lõike 1 kohaselt teeb v äärtusliku le põllumajandusmaa le ehitise ehitamise korral või olemasoleva ehitise laiendamise korral, kui nimetatud tegevuse tulemusena laieneb ehitis väärtuslikule põllumajandusmaale, kontrollitoimingud ehitusseadustiku § 39 mõistes ehitusloa andmiseks pädev asutus. Lõike 2 kohaselt on pädev asutus see asutus, kes kontrollib ehitusteatist või annab ehitusloa ehk ehitusseadustiku §-s 39 nimetatud asutus. Üldjuhul on pädevaks asutuseks kohaliku omavalitsuse üksus. Kui väärtuslikule põllumajandusmaale ehitatava ehitise projekt sisaldab ehitisi, mille kohta on ehitusloa andmine riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses või mitme riigiasutuse pädevuses, siis on pädevaks asutuseks Tehnilise Järelevalve Amet. Kohaliku omavalitsuse üksus peaks üldplaneeringus väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamise kitsenduste või keeldude puhul seadma nõude, et nimetatud kitsendused või keelud kehtivad ka nende ehitiste puhul , mida ei ole nimetatud ehitusseadustiku lisas 1, ehk vaba ehitustegevuse korral . See tähendab, et väärtusliku põllumajandusmaaga seotud nii-öelda vaba ehitustegevuse puhul tuleks pädevale asutusele esitada igal juhul ehitusteatis. See väldib meelevaldset ehitustegevust väärtuslikul põllumajandusmaal ning annab suurema kindluse selle kaitseks (vaata lisaks § 35 6 kohta antud selgitusi erateede ehitamise kohta). Pädev asutus peab ehitusseadustiku § 36 lõike 5 kohaselt kontrollima, kas ehitusteatises märgitud ehitis või ehitamine on nõuetega vastavuses. Lisaks sellele on pädeval asutusel õigus esitada ehitisele täiendavaid arhitektuurilisi, ehituslikke või kujunduslikke nõudeid. Kui esinevad nimetatud paragrahvis sätestatud alused, lähtutakse ehitusteatisega ehitise puhul ehitusloa menetlusest. See tähendab, et kui ilmnevad asjaolud, et ehitusteatise alusel kavandatav ehitamine ei vasta väärtusliku põllumajandusmaa kohta kehtestatud nõuetele, menetleb pädev asutus ehitusteatist edasi ehitusseadustiku §-s 42 sätestatud regulatsiooni kohaselt. Sama regulatsiooni kohaselt menetleb pädev asutus ka ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamist. Ehitusseadustiku § 44 kohaselt teeb pädev asutus ehitusloa andmisest keeldumise otsuse, kui kavandatav ehitis ei vasta ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele või muudele avalik-õiguslikele kitsendustele. Näiteks kui ehitise ehitamise tulemusena muutub väärtusliku põllumajandusmaa massiivi edasine põllumajanduslik kasutus võimatuks, võibki pädev asutus teha ehitusloa andmisest keeldumise otsuse. Paragrahv 35 8 Lõike 1 kohaselt tuleb ü ldplaneeringuga näha ette üldine nõue, et väärtuslik põllumajandusmaa ei tohi metsastuda ehk see ei tohi ei looduslikul põhjusel (võsastumine, metsataimede looduslik kasvamine) ega ka inimtegevuse tulemusel (uue metsa istutamine) muutuda maaks, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%. Metsastatava maa termin tuleneb metsaseaduse § 3 lõikest 2, mille kohaselt loetakse metsamaaks maa, mis on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse, ja vähemalt 0,1 hektari suurune maatükk, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%. Samas on aga loogiline, et puutaimedega seotud mõned tegevused võivad toimuda teatud juhtudel ka põllumajandusmaal. Lähtuvalt sellest on lõikega 2 sätestatud, et kohaliku omavalitsuse üksus näeb üldplaneeringuga seatavate väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimustega ette, et väärtuslikul põllumajandusmaal võivad kasvada puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%, kui see maa on PLK esinemisala, marja-või viljapuuaed või aiandialune maa . Samuti võib lõike 3 kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus üldplaneeringuga lubada väärtuslikku põllumajandusmaad kasutada taimlana, puukoolina või kuni viie aasta vanuse raieringiga puu de ja põõsa ste kasvatamiseks. Nimetatud tegevusi võib lugeda p õllumajandusmaa sihipära se kasutusega seotud tegevusteks ja need ei põhjusta olukorda, mis võib viia põllumajandusmaa pikaks ajaks või jäädavalt kasutusest välja . Nagu öeldud, või b üldplaneeringuga lubada väärtuslikul põllumajandusmaal kasvatada ka lühikese raieringiga puid ja põõsaid, nähes ette , et puude ja põõsaste vanus ei või olla üle viie aasta. See tähendab, et väärtuslikku põllumajandusmaad võiks kasutada ka, juhul kui see on üldplaneeringuga lubatud, kuni viie aastase seaduga metsapuutaimede kasvatamiseks , mis tähendab, et sellel tuleb teha raiet vähemalt igal viiendal aastal. Sellise l ühikese raievanusega puud ja põõsad on ilma suuremate kulutusteta ja mullastikku kahjustamata võimalik likvideerida ning sellel maa-alal saab jätkuda tavapärane põllumajanduslik tegevus. Siinjuures tuleb aga silmas pidada, et kui maal paikneb maaparandussüsteem, siis maaparandusseaduse § 51 lõike 2 punkti 3 kohaselt saab haritavale maale või looduslikule rohumaale rajada puittaimede istandust üksnes PMA loal. Kõik teised metsataimede kasvatamisega seonduvad tegevused ehk vanema kui viie aasta vanus t e puude ja põõsaste või dendraariumi rajamine ei ole väärtuslikule põllumajandusmaale lubatud. Samuti ei tohi väärtuslikule põllumajandusmaale rajada ka seemlat või jõulupuuistandikku. Seemla kasutusiga ulatub mitmekümnesse aastasse ning sõltub puuliigist, mis kuuseseemla puhul võib olla kuni 30 aastat ning männiseemla puhul kuni 50 aastat. Jõulupuude kasvatamine ei pruugi olla nii pikaajaline tegevus kui näiteks seemlas puude kasvatamine, kuid samas ulatub see üle viie aasta ning nõuab kindlat hooldamist ja lisategevusi. Kui maad ja sellel kasvavaid puid sihipäraselt ei hooldata, metsastub see ala väga kiiresti ning muutub seetõttu põllumajanduslikuks kasutuseks sobimatuks. Kui aga väärtusliku põllumajandusmaa moodustab PLK (näiteks puisniitudel ja alvaritel on puu- ja põõsarinne osa PLK põhiolemusest), siis see peab jääma seisundisse, mis vastab PLK tunnustele ja nõuetele. PLK-de esinemisala tunnused on sätestatud looduskaitseseaduse § 25 1 lõike 1 alusel kehtestatud keskkonnaministri 13. septembri 2013. a käskkirja nr 897 „Poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014–2020“ lisas 3 „Poollooduslike koosluste üldiseloomustus“. Nimetatud dokument iseloomustab kokku 12 tüüpi poollooduslik k u kooslus t , mille puhul on lubatud mõõdukas inimtegevus, kuid mis tuleb säilitada. PLK-del võivad kasvada üle 1,3 meetri kõrgused ja üle 30 % puuvõra liitusega puittaimed. Paragrahv 35 9 Paragrahviga 35 9 sätestatakse nõuded väärtusliku põllumajandusmaa massiivile maastikuelemendi rajamise kohta. Lõikega 1 on sätestatud üldine nõue, et üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustega tuleb ette näha, et väärtuslikule põllumajandusmaale ei tohi ei rajada ega lasta sellel ka looduslikult tekkida maastikuelementi. Lõike 2 kohaselt võib aga siiski üldplaneeringus ette näha, et väärtuslikule põllumajandusmaale võib mulla kaitseks, kliimakahjustuste leevendamiseks või väärtusliku põllumajandusmaa massiivi kuju mitmekesistamiseks maastikuelemendi rajada või lasta sellel looduslikult kujune da. Maastikuelemendid , mis on sobivad väärtuslikule põllumajandusmaale, on loetletud punktides 1–3 ja need on: puuderida või –hekk, mis rajatakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivi äärde või millega ümbritsetakse marja- või viljapuuaia- või aiandialune maa-ala ; kiviaed, mis rajatakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivi äärde ; puudesalu, mis on kõikidest külgedest ümbritsetud põllumajandusmaaga või mis puutub ühest küljest kokku muu siht- või kasutusotstarbega maaga. Näiteks on maastikuelemendiks tuuletõkkeriba, mis on vajalik tuule tõttu tekkiva mullaerosiooni ehk deflatsiooni vähendamiseks. Põllumajandusministri 6. mai 2019. a määruse nr 45 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“ § 38 kohaselt nähakse ette tuuletõkkeriba rajamine deflatsiooniohtlikule üle ühe kilomeetri pikkuse tuulekoridoriga haritavale maale kohta, kus see ei takista maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. D eflatsiooniohtlikud on haritaval maal parasniisked ja kuivendatud õhukese huumuskihiga liiv- ja saviliivmullad ning kuivendatud turvastunud mullad ja soomullad. Kui mulla huumuskihi tüsedus on väiksem künnisügavusest, siis võib sinna sattuda liivaosakesi, mis taimkatte puudumise korral võivad tuule mõjul liikuma hakata. Haritaval maal paiknevatel turvastunud ja soomuldadel esineb tuulekanne just kuivendatud aladel. Erosiooni saab vähendada ka tuuletõkkeribade rajamisega küngaste nõlvadele või veekogude kallastele. Loodusliku maastikuelemendi nagu puudesalu või -rea rajamine on lubatav ja soositud ka maastiku mitmekesistamise seisukohast, sest selle tulemusena mitmekesistub põllumajandusmaa massiivi ruumikuju. Eeldatavasti mitmekesistab maastikuelement ka maastikku ja looduskeskkonda ning aitab kaasa elurikkusele. Olemasolevate maastikuelementide määramise ja kaitse nõuded on seotud ELi ühise põllumajanduspoliitika kohaste otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste maksmise nõuetega. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded on Eestis kehtinud otsetoetuste taotlejatele alates 2004. aastast , kusjuures m aastikuelementide säilitamise ja kaitse nõue on rakendunud 201 5 . aasta st . Maastikuelemendid arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka ning toetuse saajal on kohustus neid elemente säilitada. Ka näiteks „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ alusel antava keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise üheks eelduseks on maastikuelemendi säilitamise kohustuse täitmine. Seega on Eestis olemas maastikuelementide vajalikkuse ja kasulikkusega seotud kogemus ning seetõttu on eespool toodud juhtudel asjakohane lubada neid rajada ka väärtuslikule põllumajandusmaale. Lõike 3 kohaselt võib puudesalu rajada , kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused : - ühe puudesalu pindala on vähem kui 0,1 hektarit ning kui väärtuslikule põllumajandusmaale rajatakse rohkem kui üks puudesalu, siis ei tohi rajatavate puudesalude pindala kokku olla rohkem kui kolm protsenti väärtusliku põllumajandusmaa massiivi pindalast; - puudesalu rajamise tulemusena peab väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus säilima ning massiivi sihtotstarbeline kasutamine ei tohi oluliselt halveneda. Ühe puudesalu lubatav pindala peab olema vähem kui 0,1 hektarit. Metsaseaduse § 3 lõike 2 punkti 2 kohaselt loetakse maatükk i pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 % , metsamaaks . Vältimaks väärtuslikule põllumajandusmaale metsamaa tekkimist, on lubatud sinna rajada puudesalu, mille pindala on alla 0,1 hektari. Paragrahv 35 10 Paragrahviga 35 10 sätestatakse nõuded väärtuslikul põllumajandusmaal asuva katastriüksuse sihtotstarbe määramise ja muutmise kohta. Lõikega 1 sätestatakse üldine nõue, et linna- või vallavalitsus määrab sellise katastriüksuse, mille osaks on väärtuslik põllumajandusmaa, sihtotstarbeks maatulundusmaa sihtotstarbe. Väärtuslikuks põllumajandusmaaks saab olla haritava maa või loodusliku rohumaa või mõlema maa kõlvik , kaasa arvatud kõlvik, mille on põllumajanduslik potentsiaal . Maakatastriseaduse § 18 lõike 1 kohaselt määrab katastriüksuse sihtotstarbe linna- või vallavalitsus. Sihtotstarbe määramine on linna- või vallavalitsuse kaalutlusotsus, kuid selle otsuse tegemisel peab lähtuma nii faktilistest asjaoludest kui kehtivast õigusest, sealhulgas maakatastriseaduse § 18 lõik e 1 punktides 1–3 toodud põhimõtetest. Katastriüksusele võib määrata kuni kolm sihtotstarvet. Kuivõrd maakatastriseaduse § 18 2 lõikest 2 tulenevalt ei määrata maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele samaaegselt elamumaa sihtotstarvet , siis tuleb ehitisega põllumajandustoodete tootmiseks kasutatavale katastriüksusele sihtotstarbe määramisel lähtuda maa tegelikust kasutusest ehk määrata katastriüksusele maatulundusmaa sihtotstarve . Kokkuvõtteks: tulenevalt § 35 10 lõikega 1 sätestatud nõudest, mis on kooskõlas maakatastriseaduse § 18 lõikega 1, tuleb k atastriüksusele, millel paikneb väärtuslik põllumajandusmaa, sõltumata sellest, kas sellel katastriüksusel paikneb ehitisi või mitte, alati määrata maatulundusmaa sihtotstarve. Lõike s 2 on toodud erisus väärtusliku põllumajandusmaa, millele paigaldatakse päikese abil elektrit tootev taastuvenergia tootmisseade (edaspidi päikesepaneelid ), sihtotstarbe määramise kohta. Tulenevalt maakatastriseaduse § 18 1 lõike 3 punktis 4 sätestatust on elektrivarustusega seotud ehitiste maa tootmismaa sihtotstarbega. Seega tuleb n imetatud sätte kohaselt linna- või vallavalitsus e poolt määra t a väärtusliku põllumajandusmaa selle osa kohta, millele paigaldatakse päikesepaneelid, tootmismaa sihtotstar v e. Näiteks kui 15 hektari suurusele väärtusliku põllumajandusmaa massiivi kolme hektari suurusele osale paigaldatakse päikesepaneelid, siis kooskõlas maakatastriseaduse § 18 1 lõike 3 punktis 4 sätestatuga tuleb paikesepaneelidega seotud maa kohta ehk 20% ulatuses määrata tootmismaa sihtotstarve. Siinjuures tuleb aga tähele panna, et § 35 10 lõikes 3 sätestatud nõude kohaselt määratakse tootmismaa sihtotstarve üksnes ajutiselt ehk selleks ajaperioodiks, kui päikesepaneele elektri tootmiseks kasutatakse. N imetatud tootmisseadme kasutusaja lõppemise korral ehk siis, kui päikesepaneelid eemaldatakse, määratakse tootmisseadmega seotud maa kohta maatulundusmaa sihtotstar v e. Nimetatud nõue annab kindluse, et päikesepaneelide alust väärtuslikku põllumajandusmaad ei saa hõlmata tootmismaana lõplikult, vaid seda saab kasutada tulevikus jätkuvalt põllumajanduslikul kasutusotstarbel. Lõikes 3 on sätestatud asjaolud, millistel asjaoludel on väärtuslikul põllumajandusmaal asuva katastriüksuse sihtotstarbe muutmine muuks sihtotstarbeks kui maatulundusmaa, asjakohane, põhjendatud ja lubatav, kui : katastriüksuse sihtotstarve määratakse riigi eriplaneeringu alusel või kui maakasutuse juhtotstarve on määratud riigi eriplaneeringuga võrdsustatud mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise planeeringu alusel. Riigi eriplaneeringu eelvalik tehakse koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, samuti kohaliku omavalitsuse üksustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb. Eelvaliku tegemisse kaasatakse kõik isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada. Lähtuvalt sellest on asjaomased riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused saanud oma seisukohad kujundada ka võimaliku väärtusliku põllumajandusmaa massiivi hõivamise korral ning seetõttu ei ole kitsenduste rakendamine põhjendatud ; katastriüksus asub Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisel oleval riigimaal või Kaitseliidu omandis oleval maal. Nagu eespool on kirjeldatud, on nii Kaitseministeeriumi valitsemisel olevaid riigimaid kui ka Kaitseliidu omandis olevaid maid, mida tegelikult kasutatakse riigikaitselisel sihtotstarbel, kuid mille sihtotstarve on jätkuvalt maatulundusmaa. Kohaliku omavalitsuse üksused koostöös Kaitseministeeriumi ja Kaitseliiduga peaksid tegema vajalikud menetlustoimingud ja tagama sellistele maadele sihtotstarbed, mis vastaksid nende tegelikule kasutamisotstarbele. Kui ka tulevikus peaks hõivatama Kaitseministeeriumi valitsemisele või Kaitseliidu omandisse riigikaitse korraldamiseks, s ealhulgas riigikaitselise ehitise ehitamiseks täiendavalt maid, mis on väärtuslik põllumajandusmaa, tehakse sellekohased otsustused riigikaitseliste institutsioonide poolt eeldusel, et need maad lähevad nii ehk teisiti kasutusse riigikaitselisel eesmärgil, mitte maatulundusmaa sihtotstarbel. Samuti ei oleks kitsenduste rakendamine põhjendatud seoses idapiiri väljaehitamisega (s ealhulgas piiririba laiendamise korral) . Idapiiri projekteerimise katselõikude rajamine on näidanud, et kümne meetri laiusele piiriribale on sellele rajatavate elementide ehitamine väga keerukas ja püstitatud elemendid ei pruugi täita oma eesmärki. Kõik piirilõ igud on väga erineva maastikuga ja nende välja ehitamine vajab erilahendusi. Erinev on ka projekteerimine neis piirilõikudes. Seega võib piiririba laius looduslike tingimuste tõttu varieeruda, olles kohati kitsam ja kohati laiem ; katastriüksusele määratakse sihtotstarve, mis vastab pärast 2021. aasta 1. juulit (tähtpäev, millest alates on jõustunud seaduse kohaselt PMA määranud põllumajandusmaa massiivid, nende kaalutud keskmised boniteedid ning Eesti ja maakondade põllumajandusmaa kaalutud keskmised boniteedid ) kehtestatud üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbele. Planeerimisseaduse § 90 kohaselt esitatakse üldplaneering heakskiitmiseks valdkonna eest vastutavale ministrile. Heakskiidu menetluses kontrollitakse muu hulgas ka planeeringu vastavust õigusaktidele ehk antud juhul seadusest tulenevatele kitsendustele ning asjakohaseid kooskõlastusi. Kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestab üksnes valdkonna eest vastutava ministri heakskiidetud üldplaneeringu ehk teisisõnu, kui üldplaneeringuga on juba kavandatud hõlmata väärtusliku põllumajandusmaa massiivi sellisel juhtotstarbel, mis ei taga edaspidi selle maa põllumajanduslikku kasutust, ja see kavatsus on riigi poolt valdkonna eest vastutava ministri heakskiidu saanud, ei ole sihtotstarbe määramise kitsendused enam põhjendatud; katastriüksus asub maa-alal, mille kohta on enne 2021. aasta 1. juulit (tähtpäev, millest alates on jõustunud seaduse kohaselt PMA määranud põllumajandusmaa massiivid, nende kaalutud keskmised boniteedid ning Eesti ja maakondade põllumajandusmaa kaalutud keskmised boniteedid ) kehtestatud detailplaneering või antud projekteerimistingimused või ehitusluba või mille puhul on pädev asutus lugenud, et ehitamisest on teavitatud. Seaduse kehtima hakkamisest poole aasta jooksul peab PMA määrama põllumajandusmaa massiivide ruumiandmed ja viima ellu muud seaduse §-s 52 2 nõutud toimingud ehk kaardimaterjal põllumajandusmaa massiivide kohta avalikustatakse hiljemalt poole aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates (hiljemalt 01. 07 .2021). Lähtuvalt sellest on ehitusseadustikust tulenevad otsustused, mis on tehtud kuue kuu jooksul pärast seaduse jõustumist, lõplikud ning nende puhul ei ole kitsendused asjakohased; katastriüksus asub maa-alal, mille kohta on antud maapõueseaduse kohane kaevandamisluba ja kui katastriüksusele määratakse mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve . Väärtusliku põllumajandusmaa kontekstis ei ole nimetatud maa-alade puhul sihtotstarbe määramise kitsendused asjakohased; katastriüksusele määratakse riigitee või kohaliku tee ehitamiseks või laiendamiseks transpordimaa sihtotstarve. Riigitee või kohaliku tee ehitamise või laiendamise korral järgitakse tavapäraselt väljakujunenud erinevates planeeringutes seatud nõudeid ja ehitusseadustikust tulenevaid norme. Seetõttu ei ole väärtusliku põllumajandusmaa kontekstis kitsenduste rakendamine põhjendatud ; katastriüksuse sihtotstarve määratakse ehitisealuse ning selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmava katastriüksuse kohta, kui ehitamine vastab seaduse § 35 6 lõigetes 2–4 sätestatud tingimustele ja kui ehitamist või laiendamist ei ole pädev asutus keelanud. Selle sätte kohaselt võib katastriüksuse, mis asub väärtusliku põllumajandusmaa massiivil, sihtotstarvet muuta, kui sihtotstarvet muudetakse selle ehitise aluse ning selle teenindamiseks vajalikku maad h õlmava katastriüksuse kohta, kui ehitamine on kooskõlas üldplaneeringuga seatud tingimustega . Paragrahv 35 11 Paragrahviga 35 11 sisustatakse muu avalik u huvi termin . Muu avaliku huviga tuleb arvestada planeeringu kehtestamisel sellisel juhul , kui väärtusliku põllumajandusmaa kohta §-des 35 5 –35 10 sätestatud nõudeid üldplaneeringus ei arvestata . Lõike ga 1 kehtestatakse nõue, et kohaliku omavalitsuse üksus võib väärtusliku põllumajandusmaa kohta kehtestada sellise üldplaneeringu, millega seatud kaitse- ja kasutustingimused ei taga väärtusliku põllumajandusmaa säilimist, üksnes Maaeluministeeriumi eelneval kooskõlastusel. Seejuures tuleb arvestada , et sellise üldplaneeringu puhul tuleb muu avaliku huvi esinemi ne , kui see kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilimise avaliku huvi , veenvalt põhjendada (vt edasi selle paragrahvi lõike 3 kohta antud selgitust) . See on vajalik eelkõige selleks, et üldplaneeringus kui pikaajalist arengut käsitlevas dokumendis oleksid avalikku huvi väljendavad erisused ja üksikasjad täpselt ja üheselt mõistetavalt kajastatud ning teiselt poolt selleks, et ka Maaeluministeeriumil oleks üldplaneeringu kooskõlastusmenetluses selge ülevaade muu avaliku huviga seotud asjaoludest ja põhjendustest. Lõikega 2 nähakse ette nõue juhuks , kui väärtuslikule põllumajandusmaale soovitakse ehitada kohta, kus see üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimuste kohaselt ei ole lubatud (vaata ka § 35 6 kohta antud selgitusi) . Sellisel juhul on väärtusliku põllumajandusmaa hõlmamine ehitamis e ga võimalik üksnes muu avaliku huvi või erahuvi esinemise korral detailplaneeringu alusel , kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused: - PMA on detailplaneeringu eelnevalt kooskõlastanud, - kui muu avalik huvi või erahuvi kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi. Oletame, et näiteks 2021. aastal kehtestatud üldplaneeringu kohaselt on määratud põllumajandusmaa massiiv väärtuslikuks põllumajandusmaaks, millele on seatud ehitamise keeld. 2028. aastal aga on tekkinud uus muust avalikust huvist või erahuvist lähtuv olukord, mis tingib selle ehitamise keeluga seotud väärtusliku põllumajandusmaa hõlmamise vajaduse. Sellised juhtumite korral tuleb koostada detailplaneering , kooskõlastades see enne kehtestamist PMA-ga. Lõikes 3 on sätestatud avaliku huvi valdkonnad, mille alusel ja arvestamise korral eelkõige kohaliku omavalitsuse üksus detailplaneeringu koostamisel ning PMA detailplaneeringu kooskõlastamise otsustamisel kaalub. Avaliku huvi termin , mis on ka teistes seadustes laialdaselt kasutusel, määrab üldist, ühiskonda puutuvat ning sotsiaalset hüve või kaitstust. Avaliku huvi termin ei ole üheselt sisustatud ega lõplikult kindlaks määratud. Riigi- ja haldusõiguse professor K. Merusk on asunud seisukohale, et avalikud huvid on nii riigi kui ka kogukonna huvid. Täpsemalt öeldes on need kõige avalikumal kujul kogukonna liikmete erahuvide teatud summa. See on tihti ajas muutuv ja sageli ka vaieldav. M uu avalik huvi on eelkõige: 1) maapiirkonna hariduse ja kultuuri arendamine või sotsiaalkaitse korraldamine; 2) liikluse või ühistranspordi arendamine; 3) sidevõrgu või -teenuse arendamine; 4) ühisveevärgi ja kanalisatsiooni tagamine; 5 ) taastuv energia tootmi s e või elektri varustuse tagamine; 6 ) sise j ulgeolekuga seotud või riigikaitselise ehitise ehitamine ja maakasutus; 7 ) tasakaalustatud ja kestliku maa-asustuse tagamine. Eeltoodud loetelu ei saa pidada lõplikuks, sest tasakaalustatud ja kestliku maa-asustuse tagamiseks väljendatud huvi võib olla erinev. Lisaks võib olla põhjendatud erahuviga arvestamine, kui see kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi. Lõike 4 kohaselt on erahuvi , mis kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi, eelkõige põllumajandusehitise või elamu ehitami ne või laiendami ne , kuid sätte kohaselt võib erahuviga arvestamine osutuda põhjendatuks ka muudel väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamise juhtudel. Erahuvi hindamisel on põhiliseks kriteeriumiks näha ette lõppolukorda ehk olukorda, kus näiteks põllumajandusehitise ehitamiseks loa andmata jätmine võiks tuua kaasa raske tagajärje. Raske tagajärg võib olla majandusliku võimekuse oluline langus või pankrotioht, tehnovõrgu ümberehitamise vajalikkus, mille ellu viimata jätmine võib tuua kaasa majandusliku või ökoloogilise kahju, töötajate heaolu tagava ruumi ehitamine või laiendamine, mille tegemata jätmine võib olla inimeste tervisele kahjulik ja muu selline tagajärg. Elamu ehitamise vajalikkuse võib näiteks tingida ka olukord, kus isikul, kes soovib elamut maale ehitada, muud maad kui väärtuslik põllumajandusmaa ei olegi või on selle ehitamine muule maale ebamõistlik ehk liigselt kulukas või majanduslikult ebaotstarbekas. Õiguslike kitsenduste seadmisega ei saa välistada olukorda, et need oma kategoorilisuses võivad osutuda maaomaniku või maakasutaja jaoks ebaproportsionaalselt kulukaks ja raskeks ning üleliia koormavaks (näiteks kui kitsenduse rakendamine võib põhjustada ettevõtte tegevuse lõpetamist, töötust vms). Lähtuvalt sellest on võimalik kaalutletud põhjusel ehitada põllumajandusehitis või elamu väärtuslikule põllumajandusmaale ka sinna, kuhu see üldplaneeringu kohaselt, arvestades eelnõu § 35 6 lõike id 2 või 3 , lubatud ei ole ks . Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse on eelnõu mõistes avalik huvi, millega ei välistata ka erahuvi. Ettevõtlusvabadus kui põhiõigus on reeglina erahuvi. Maaelu stabiilsust mõjutav ettevõtlus ja mullastiku kaitse põhimõtted saavad koos eksisteerida, kui nende vahel valitseb tasakaal. Eelnõuga ei taheta mingilgi kombel lõpetada või tõkestada ettevõtlust, kuigi paratamatult mõjutab põllumajanduslik ettevõtlus keskkonda ja mullastikku kas rohkem või vähem sõltuvalt tegevusalast ja selle ulatusest. Ehitustegevusest tulenevate muutustega ja nende mõjudega mullastikule ja maa säilimisele tullakse toime, kui neid kontrollitakse ja hoitakse teatud kaalutletud piirides tasakaalus. Paragrahv 35 12 Paragrahviga 35 12 sätestatakse väärtusliku põllumajandusmaa määramisest ja väärtusliku põllumajandusmaaga seotud muudatustest teatami ne . Põllumajandusmaa massiivide andmed kajastuvad PMA poolt määratud põllumajandusmaa massiivide ruumiandmete alusel koostatud põllumajandusmaa massiivide registris. Nimetatud andmete alusel määrab kohaliku omavalitsuse üksus üldplaneeringuga väärtuslikud põllumajandusmaad. Selleks, et tagada ühtlane ja ajas võimalikult täpne teave väärtusliku põllumajandusmaa kohta, tuleb teavitada PMA-d põllumajandusmaa massiivi väärtuslikuks põllumajandusmaa massiiviks määramisest, samuti väärtusliku põllumajandusmaa massiivi ruumiandmetega seotud asjakohastest muudatustest. Lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus teatama PMA-le põllumajandusmaa massiivi väärtuslikuks põllumajandusmaa massiiviks määramisest mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul üld planeeringu kehtestamisest arvates. See on vajalik, et tagada väärtusliku põllumajandusmaad käsitlevate andmete aktuaalsus ja täpsus. Lõikega 2 nähakse ette, et PMA kannab andmed väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks määramise kohta põllumajandusmaa massiivide kaardile kümne kalendri päeva jooksul kohaliku omavalitsuse üksuselt vastavate andmete saamisest arvates. Lõike 3 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus teavitama 30 kalendripäeva jooksul PMA-d väärtuslikul põllumajandusmaal asuva katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest muuks sihtotstarbeks kui maatulundusmaa sihtotstarve. Ka väärtusliku põllumajandusmaa massiiviga seotud muudatustest teavitused on vajalikud selleks, et PMA-l oleks võimalik omada väärtusliku põllumajandusmaa kohta aktiivset informatsiooni, mille abil tagada väärtusliku põllumajandusmaaga seotud andmestiku võimalikult suur täpsus. Nimetatud andmete alusel saab teha maakasutusega seonduvaid otsustusi ning kui need on ebatäpsed, võib juhtuda, et ka edasised maapoliitilised otsustused ja nende alusel elluviidavad tegevused ei pruugi osutuda õigeks. Peatüki 7 2 paragrahvid 35 1 3 ja 35 1 4 käsitlevad põllumajandusmaa massiivide registriga seonduva t . Paragrahv 35 13 Põllumajandusmaa massiivide register on riigi infosüsteemi kuuluv valdkonna eest vastutava ministri (maaeluministri) poolt asutatav andmekogu, mille vastutavaks töötlejaks on Maaeluministeerium. Registri volitatud töötleja ülesanded on k avandatud anda PMA-le ja PMK-le . Mõlemas riigiasutuses on välja kujunenud vajalik pädevus tööks registritega. PMA on maaparandussüsteemide registri, maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri, mahepõllumajanduse registri, taimekaitsevahendite registri, taimetervise registri ja sordiregistri volitatuid töötleja. Registri pidamise põhimääruse kehtestab maaeluminister määrusega. Põllumajandusmaa massiivide registri pidamise eesmärk on anda avalikkusele teavet ning pidada arvestust põllumajandusmaa massiivide, sealhulgas väärtusliku põllumajandusmaa massiivide kohta. Paragrahv 35 14 Põllumajandusmaa massiivide registri (edaspidi selle paragrahvi selgitustes register ) moodustavad andmed põllumajandusmaa massiivide, sealhulgas väärtusliku põllumajandusmaa massiivide kohta, andmed nende massiividega seotud menetluste kohta ning põllumajandusmaa massiivide kaart . Registrisse kantakse andmed põllumajandusmaa massiivide ja kohaliku omavalitsuse üksuse poolt üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa massiivide kohta. Põllumajandusmaa massiivi andmed on loetletud lõikes 2. Põllumajandusmaa massiivide registri osa on ka põllumajandusmaa massiivide kaart, mis avalikustatakse PMA veebilehel. Põllumajandusmaa massiivide registri põhimääruses võib täpsustada põllumajandusmaa massiivi andmete ja põllumajandusmaa massiivide kaardile kantavate andmete koosseisu. Põllumajandusmaa massiivide kaardile kantud väärtusliku põllumajandusmaa massiivi ruumikuju kantakse ka maakatastri kitsenduste kaardile. Maakatastriseaduse § 12 kohaselt kantakse nimetatud kaardile katastriüksuse kasutamise kitsendust põhjustava asukoha piirid. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse seaduse § 38 lõikeid 1 ja 2, lisades riikliku ja haldusjärelevalve eesmärki ja ulatust käsitlevate abinõude loetellu ka väärtusliku põllumajandusmaa metsastamise keelust kinnipidamise ja väärtuslikule põllumajandusmaale maastikuelemendi rajamise nõuetele vastavuse kontrollimise. Nii riikliku järelevalve kui ka haldusjärelevalve eesmärk on muu hulgas kontrollida väärtusliku põllumajandusmaa metsastamise keelust kinnipidamist. Põllumajandusmaa metsastamise küsimused ei kuulu kohaliku omavalitsuse üksuse järelevalvega seotud pädevusse. Teised väärtusliku põllumajandusmaaga seonduvate kitsendustega (ehitustegevusega, katastriüksuse sihtotstarbe muutmisega, üldplaneeringu kehtestamisega seonduvad kitsendused ja nõuded) seotud riiklikku ja haldusjärelevalvet käsitlevad küsimused lahendatakse ehitusseadustiku § 130 lõike 2 punkti 1 alusel (ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevate nõuetele vastavuse kontrollimine on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne) ning Vabariigi Valitsuse seaduse § 75 3 (haldusjärelevalvet kohalike omavalitsuste tegevuse üle teostab Justiitsministeerium) alusel. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse seaduse § 39 lõikega 8, lisades riikliku järelevalve teostajate loetellu PMA. PMA ülesandeks on olnud muu hulgas ka maaparanduse valdkonna küsimuste lahendamine, sealhulgas riikliku ja haldusjärelevalve teostamine ning riikliku sunni kohaldamine. Lähtuvalt sellest on PMA-l olemas nii vajalik tööjõud, pädevus kui ka väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevad ajakohased andmed, mis võimaldavad tagada riikliku järelevalvega seonduva te ülesan nete täitmise ka väärtusliku põllumajandusmaa metsastamist ning maastikuelemendi rajamist käsitlevates küsimustes. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse seadust §- de ga 52 2 , 52 3 ja 52 4 . Paragrahv 52 2 Paragrahviga 52 2 kehtestatakse väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevate kitsenduste kehtima hakkamise ja põllumajandusmaa massiive käsitlevate andmete ning kaardi valmimisega seonduvad tähtajad. S eaduse jõustumise tähtajaks on kavandatud 202 1 . aasta 1. jaanuar . Edasised kavandatud tähtajad on seotud seaduse jõustumise tähtajaga. Lõike 1 kohaselt ehk kuue kuu jooksul pärast seaduse jõustumist ehk hiljemalt 2021. aasta 1. juuliks peab PMA täitma järgmis i ülesande i d: määrama põllumajandusmaa massiivide ruumiandmed, määrama Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi, määrama maakondade kaalutud keskmised boniteedid, kandma põllumajandusmaa massiivide kohta § 35 14 kohased andmed põllumajandusmaa massiivide registrisse, avalikustama Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi ja maakondade põllumajandusmaa kaalutud keskmised boniteedid ning põllumajandusmaa massiivide registri andmed, sealhulgas põllumajandusmaa massiivide kaardi, PMA veebilehel. Lõikega 2 kehtestatakse nõue, et riigi ja maakondade põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi andmed ning põllumajandusmaa massiive kajastav kaart avalikustatakse PMA veebilehel hiljemalt 2021. aasta 1. juuliks . Lõike ga 3 kehtesta takse nõue, et PMA peab väärtusliku põllumajandusmaa massiivi ruumikuju kandma omakorda maakatastri kitsenduste kaardile kümne tööpäeva jooksul väärtusliku põllumajandusmaa massiivi põllumajandusmaa massiivide kaardile kandmisest arvates . Lõikega 4 seatakse kohaliku omavalitsuse üksusele ülesandeks määrata üldplaneeringuga väärtusliku põllumajandusmaa massiivid ja seadma nende kohta seaduses sätestatud kitsendustega kooskõlas olevad kaitse- ja kasutustingimused hiljemalt 20 2 9 . aasta 31. detsembriks. Üksikasjalikum ülevaade üldplaneeringute koostamise käigu ja ajakava kohta on toodud § 35 5 kohta antud selgitustes. Väärtusliku põllumajandusmaa massiivid määratakse üldplaneeringutega erinevates kohaliku omavalitsuse üksustes erinevatel aegadel, mistõttu võib väärtusliku põllumajandusmaa üldplaneeringutes määramise protsess võtta aega aastaid. Kokkuvõtvalt tähendab see, et enamus kohaliku omavalitsuse üksusi (ühinenud kohaliku omavalitsuse üksused) peavad oma üldplaneeringud kehtestama hiljemalt 202 1 . aasta lõpuks. Need kohaliku omavalitsuse üksused, kes ei ühinenud ja kes ei koosta uut üldplaneeringut, peavad, tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 5 lõikes 1 2 ette nähtud tähtajast, oma üldplaneeringud üle vaatama hiljemalt 2023. aasta 1. juuliks. Samas ühinenud kohaliku omavalitsuse üksused, kes kehtestavad oma üldplaneeringud 202 2 . aasta lõpuks, peavad need planeerimisseaduse § 92 lõikes 1 ette nähtu kohaselt üle vaatama 202 7 . aasta lõpuks – planeerimisseaduse § 92 lõike 1 kohaselt vaatab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu üldplaneeringu üle iga viie aasta tagant ning esitab pärast seda kuue kuu jooksul valdkonna eest vastutavale ministrile kokkuvõtte. Üldplaneeringu üle vaatamisega selgitatakse välja ja vaadatakse üle muu hulgas ka planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus. See tähendab, et juhul kui ühinenud kohaliku omavalitsuse üksus ei ole 202 2 . aasta lõpuks kehtestatud üldplaneeringuga väärtuslikke põllumajandusmaid määranud ega ole seda teinud ka järgneva viie aasta jooksul ehk 202 7 . aasta lõpuks , peaks see asjaolu kajastuma üldplaneeringu üle vaatamise kokkuvõttes . See võib aga tähendada, et kohaliku omavalitsuse üksus vajab väärtuslike põllumajandusmaade määramiseks pärast üldplaneeringu üle vaatamist täiendavat aega. Eelduslikult võib see olla kuni kaks aastat. Kooskõlas üldplaneeringuid käsitlevates õigusaktides toodud tähtaegadega on lõikega 4 kehtestatud nõue, et kohaliku omavalitsuse üksused peavad hiljemalt 202 9 . aasta lõpuks määrama oma üldplaneeringutes seaduses sätestatud nõuetele vastavad väärtuslikud põllumajandusmaad ja seadma nende kohta vastavad kaitse- ja kasutustingimused. Paragrahv 52 3 Paragrahviga 52 3 sätestatu puudutab erisusena neid kohaliku omavalitsuse üksusi, kes on enne 202 1 . aasta 1 . juulit kehtesta t ud üld planeeringu ga määranud sellise põllumajandusmaa , mille kohta on põllumajandusmaa massiivide kaardile kantud seaduse § 35 14 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud andmed ning mis vastab seaduse § 35 5 lõikes 2 sätestatud tunnustele ja mille kohta seatud kaitse- ka kasutustingimused vastavad seaduses sätestatud kitsendustele, väärtuslikuk s põllumajandusmaaks. See tähendab, et enne PMA poolt põllumajandusmaa massiivide määramist ja massiivide kaalutud keskmiste boniteetide ning Eesti ja maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmiste boniteetide määramist võib olla kehtestatud üld planeeringuid, kus on määratud seaduse nõuetele vastavad väärtuslikud põllumajandusmaad. Kui § 35 12 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus teavitama P MA-d põllumajandusmaa massiivi väärtuslikuks põllumajandusmaa massiiviks määramisest 30 kalendripäeva jooksul üld planeeringu kehtestamisest arvates, siis tulenevalt §-st 52 3 peab eespool nimetatud kohaliku omavalitsuse üksus teavitama PMA-d väärtuslike põllumajandusmaade määramisest 2021. aasta 1. oktoobriks . Nimetatud nõue tagab väärtusliku põllumajandusmaaga seotud andmete ajakohasuse ja sellest johtuvalt edasiste väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud kaitsetingimuste rakendumise. Paragrahv 52 4 Paragrahviga 52 4 reguleeritakse juhtum, kui Eesti territooriumi haldusterritoriaalne korraldus ja selle tulemusena kohaliku omavalitsuse üksuse maakondlik kuuluvus peaksid muutuma. See tähendab, et k ohaliku omavalitsuse üksus, kes määratakse haldusüksuse nimistu muudatusega mõne teise maakonna nimistusse, võib jätta enne nimetatud muudatust üldplaneeringuga väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks määratud põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmise boniteedi ja nimetatud väärtusliku põllumajandusmaa massiivi kohta seatud kaitse- ja kasutustingimused muutmata. Oletame, et Valga maakonnas olev vald X, kes on oma üldplaneeringuga määranud väärtuslikuks põllumajandusmaaks põllumajandusmaa massiivid , mille kaalutud keskmine boniteet on 40 hindepunkti või rohkem, määratakse Võru maakonda, mille põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on 38 hindepunkti ehk Valga maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist kahe hindepunkti võrra madalam . Antud juhul aga võib vald X jätta väärtuslikud põllumajandusmaad samaks ehk ta ei pea üldplaneeringuga määratud põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmise boniteedi lävendi muutumise tõttu täiendavalt väärtuslikke põllumajandusmaid määrama ja seniseid seatud kaitse- ja kasutustingimusi muutma, vaatamata sellele, et Võru maakonnas olevates teistes valdades on üldplaneeringuga määratud väärtuslikuks põllumajandusmaaks põllumajandusmaa massiivid boniteediga alates 38-st hindepunktist. Nimetatud säte on eelkõige preventatiivse sisuga, samas üldpõhimõtet väljendav, et kui haldusterritoriaalsed muudatused peaksid tulevikus toimuma, siis üldplaneeringuga määratud väärtuslikke põllumajandusmaid ja nende kaitse – ja kasutustingimusi ei pea hakkama uuesti määrama. § 2 . Looduskaitseseaduses tehtav muudatus Eelnõu § -ga 2 sätestatakse l ooduskaitseseaduse muu tmine. Eelnõu kohaselt jäetakse looduskaitseseaduse § 4 lõikes 7 toodud kohaliku omavalitsuse tasandil määratavate kaitstavate loodusobjektide loetelust välja väärtuslik põllumaa, kuna eelnõus sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksusele kohustus määrata väärtuslikud põllumajandusmaad üldplaneeringuga . Lähtuvalt eeltoodust ei ole looduskaitseseaduses sätestatud analoogse väärtusliku loodusobjekti määramine enam asjakohane. § 3 . Maakatastriseaduses tehtav muudatus Maakatastriseaduses tehakse kaks väärtusliku põllumajandusmaaga seo nduvat muudatust: 1) paragrahvi 18 2 , mis käsitleb maa sihtotstarbe määramise erisusi, täiendatakse lõikega 6, sätestades nõude, et väärtuslikul põllumajandusmaal asuva katastriüksuse sihtotstarve määratakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses sätestatud nõuete kohaselt. See tähendab, et katastriüksuse, millel on väärtuslik põllumajandusmaa, sihtotstarbe määramisel tuleb arvestada §-st 35 10 tulenevaid nõudeid (vt § 35 10 kohta antud selgitusi) ; 2) paragrahvi 19, mis käsitleb katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest teatamise kohustust, muudetakse selliselt, et senine §-s 19 olev tekst (§-s 19 seni lõiked puuduvad) loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2, sätestades nõude, et väärtuslikul põllumajandusmaal asuva katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest peab linna- või vallavalitsus informeerima maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses sätestatud nõuete kohaselt. Nimetatud nõue on sätestatud § 35 12 lõikes 3 . § 4. Planeerimisseaduses tehtav muudatus Planeerimisseaduses tehakse kokku kuus muudatust ja täiendust . 1) paragrahvi 6, mis käsitleb planeerimisseaduses kasutatavaid termineid, lisatakse punktina 18 väärtusliku põllumajandusmaa termin: väärtuslik põllumajandusmaa on põllumajandusmaa, mis vastab maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses väärtusliku põllumajandusmaa kohta sätestatud nõuetele. Nimetatud termin on avatud seaduse §-s 35 5 ; 2) paragrahvi 74, mis käsitleb üldplaneeringut ja selle koostamise korraldamisega seotud nõudeid , täiendatakse lõikega 9, kehtestades nõude, et üldplaneeringu koostamisel peab arvestama maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud kitsendustega. Kitsendused on sätestatud § 35 6 –35 11 (vajadusel vaata nimetatud paragrahvide selgitusi) . Nimetatud nõue on analoogne sama paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatuga: näiteks kui planeeritaval maa-ala l asub muinsuskaitseala või selle kaitsevöönd, tuleb üldplaneeringu koostamisel arvestada Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi või kui planeeringualal asub kemikaaliseaduse kohaselt ohtlik ettevõte või suurõnnetuse ohuga ettevõte, tuleb üldplaneeringu koostamisel arvestada kemikaaliseadus sätestatud nõuetega; 3) paragrahvi 75, mis käsitleb üldplaneeringu ülesandeid, täiendatakse lõikega 5. Täienduse ga kehtestatakse nõue, et üldplaneeringuga tuleb väärtuslikule põllumajandusmaale määrata põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. Sama paragrahvi lõike s 4 on sätestatud maakasutuse juhtotstarbe termin – maakasutuse juhtotstarve on üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Selleks, et tagada üldplaneeringu kaudu väärtusliku põllumajandusmaa kindel ja pikaajaline kaitse, tuleb nende massiividega seotud maa-aladele määrata põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve – näiteks põllumajandusmaa juhtotstarve; 4) paragrahvi 80 lõiget 2 täiendatakse nõudega, et üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses tuleb üldplaneeringu rakendamisega kaasneda võiva keskkonna mõju na käsitleda ka mõju mullastikule . Eelkõige on keskkonnamõju käsitlus oluline mullakaitse aspektist , hinnates ehitiste, kommunikatsioonide ja teede rajami sega (ehitusdegradatsioon) kaasnevat põllu- ja metsamulla kadu ja sellega seotud võimalikke tagajärgi. Mullastiku seisundit võib mõjutada soostumine, vee-erosioon, tihendamine raskete masinatega ja nii edasi. Keskkonnamõju strateegilise hindamisega tuleks üldplaneeringus näidata kõige otstarbekamad võimalused muldade säästlikuks kasutamiseks; 5) paragrahvi 124, mis käsitleb detailplaneeringut ja selle koostamise korraldamisega seotud nõudeid, täiendatakse lõikega 8 1 , kehtestades nõude, et detailplaneeringu koostamisel peab arvestama üldplaneeringus väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud kaitse- ja kasutustingimustega . Selle nõude täitmine tagab, et detailplaneeringuga, mille raames kavatsetakse hõlmata väärtuslik k u põllumajandusmaa d ehitistega , täidetakse üheselt mõistetavalt üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud kaitse- ja kasutustingimusi; 6 ) paragrahvi 142 lõiget 1, milles käsitletakse üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut, täiendatakse punktiga 1 1 , seades tingimuse ks , et väärtusliku põllumajandusmaa korral on üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse juhtotstarbe muutmine kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine. Eespool selle paragrahvi selgitavas punktis 3 on planeerimisseaduse § 75 muutmise kohta märgitud, et üldplaneeringuga tuleb väärtuslikule põllumajandusmaale määrata põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. See tähendab, et d etailplaneering ut , milles kavandatakse hõlmata üldplaneeringuga määratud põllumajandus liku juhtotstarbega väärtuslikku põllumajandusmaad , tuleb käsitleda üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. 4. Eelnõu kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega, teiste seadustega, Euroopa Liidu õiguse ja Eesti Vabariigi jõustunud välislepingutega 4.1 Eelnõu kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega Väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks seatud kitsendused piiravad eelkõige põhiseadusega kaitstud omandipõhiõigust ( põhiseaduse § 32) ning mõnevõrra ettevõtlusvabadust ( põhiseaduse § 31). Riigikohus on asunud seisukohale, et kui kitsendus riivab ühtaegu nii ettevõtlusvabadust kui omandiõigust, siis tuleb selle lubatavuse hindamisel hinnata kitsenduse proportsionaalsust enim riivatud põhiõiguse kontekstis (RKPJKo 06.07.2012, 3-4-1-3-12). Lähtuvalt sellest on seletuskirjas keskendatud omandiõiguse riive analüüsimisele. Põhiseadusega kaitstud õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult kooskõlas põhiseaduse §-ga 11. Põhiseaduse §-st 11 tulenev proportsionaalsuse põhimõte nõuab, et õiguste ja vabaduste kitsendused peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud. Kitsendus on vajalik siis, kui see on püstitatud eesmärgi saavutamiseks sobiv ehk kohane, vajalik kitsamas tähenduses ehk tarvilik ning mõõdukas ehk kitsamas tähenduses proportsionaalne. Eelnõu väljatöötajad on seisukohal, et väärusliku põllumajandusmaa kasutamisele seatud kitsendused on proportsionaalne abinõu. Kokkuvõtvalt on eelnõus kavandatud põhimõte, et üldplaneeringuga tuleb seada kaitse- ja kasutustingimused, mille kohaselt on piiratud väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamine, väärtuslikule põllumajandusmaale maastikuelementide rajamine, selle maa metsastamine ning sihtotstarbe muutmine. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Olukorras, kus piiratakse isiku õigust oma omandit, antud juhul väärtusliku põllumajandusmaa hulka kuuluvat kinnisasja, vabalt kasutada, on tegemist põhiseaduse §-ga 32 tagatud omandiõiguse riivega . Põhiseadus näeb samas sättes ette õiguse seadusega seada omandiõiguse kitsendused. Tegemist on lihtsa seadusreservatsiooniga põhiõigusega, mida on legitiimsetel põhjustel võimalik riivata. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab lihtne seadusereservatsioon, et üldjuhul võib omandiõigust piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega vastuolus . Kõrvuti kohustusega tagada isikute põhiõiguste ja –vabaduste kaitse, tuleb õigusruumi kujundades arvestada ka teiste põhiseadusest tulevate printsiipidega. Põhiseaduse § 5 sätestab, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Kahtlemata kuulub väärtuslik mullastik põhiseaduse § 5 mõistes E esti loodusressursside hulka. Lisaks sätestab ka säästva arengu seadus , et väärtuslikud mullad on taastumatu loodusvara. Muldade olemasolu ja selle hea seisund on koos vee, õhu ja päikesepaistega ökosüsteemi toimimiseks ja meie eluks hädavajalik ning selle varud on piiratud. Sarnaselt naftale, põlevkivile või paljudele teistele maavaradele on muld taastumatu loodusvara, mis on aga inimkonna toitumise alus. Luues kitsendused keskmisest kõrgema viljakusega muldade kaitseks, tagame mullastiku säilimise, loodusliku tasakaalu ja võimaluse toiduga varustamiseks pikemas perspektiivis. Mullal on oluline roll kliimamuutuste, üleujutuste, maalihete ja põua reguleerijana. Peale ookeanide on muld suuruselt järgmine süsiniku talletaja meie planeedil: 75% maismaa süsinikust paikneb mullas. Muld reguleerib ja salvestab süsinikku orgaanilisel kujul, seega mõjutab iga maakasutuse muutus ka üldist kasvuhoonegaaside tasakaalu. On ilmne, et tegutsedes põhiseaduse §-s 5 sätestatud eesmärgi täitmise nimel võime põrkuda põhiseadusega kaitstud teiste õiguste ja vabadustega. Seetõttu on vältimatu, et avalike huvide (näiteks keskkonnakaitse või looduskeskkonna hüvedele üldrahvalik ligipääs) seisukohalt on olulise tähtsusega vara omaniku allutamine sellesuunalistele põhiseaduse § 32 lg 2 kohaselt seadusega pandud kitsendustele . Põhjendused väärusliku põllumajandusmaa kaitsmise vajaduse kohta on põhjalikult toodud seletuskirja sissejuhatavas osas ja seaduse muutmise eesmärgi osas. Eelnõu väljatöötajad peavad oluliseks siinkohal need kokkuvõtvalt uuesti esitada: Euroopa Komisjon on seisukohal, et piirkonnad peavad jälgima ja hindama oma mullakadu ning kavandama asjakohaseid meetmeid vastavalt tulevasele maavajadusele. Eesmärkide saavutamiseks peaks maakasutust ja mulda kaitsvate meetmete rakendamine olema riikidele kohustuslik või vähemalt peaks nende meetmete väljatöötamine ja rakendamine olema suure toetuse ja selgete eesmärkidega poliitiline strateegia. Vastasel juhul muutub mullaressursside säästev kasutamine tihti muude huvide kõrval teisejärguliseks. Niisugune strateegia nõuab kõigi, mitte ainult ruumilise planeerimise ja keskkonnakaitsega tegelevate asjaomaste valitsusasutuste , täielikku pühendumist; põllumajandusmaa väärtustamine on üleriigilises planeeringus „Eesti 2030+“ väljendatud põhimõtteks. Muu hulgas on seatud ülesandeks vältida tiheasustusalade kandumist väärtuslikele aladele nagu kaitsealad, rohevõrgustiku tuumalad ja –koridorid ning väärtuslikud põllumajandusmaad; mitmesugused vajadused maa järele, eelkõige linnades ja linnade ümber, aga ka maapiirkondades, avaldavad põllumajandusmaale üha suuremat survet. Linnu ümbritsev põllumajandusmaa on harilikult viljakas, ent see on põllumajanduslikust seisukohast tihti alahinnatud ja tavaliselt on sel nõrgem õiguslik kaitse kui metsamaal või looduskaitselisel alal; mulda tuleb vaadelda pidevas arengus oleva loodusliku moodustisena, milles on ühtviisi tähtsad nii mineraalne ja orgaaniline osa kui ka mullaelustik. Muld on ainus tootmisvahend, mis võib õige kasutamise korral paremaks (st viljakamaks) muutuda. Ohtlike tagajärgedega inimtegevused, nagu maakasutuse muutused (näiteks muldade katmine ehitistega ja asfaldiga, maardlate rajamisel huumuskihi teisaldamine ja ladustamine), suurendavad kasvuhoonegaaside eraldumist mullast ning orgaanilise aine ja taimetoitainete varude vähenemist mullas. Kuivõrd kitsenduste eesmärgid ei ole vastuolus põhiseadusega, tuleb need lugeda legitiimseks. Eelnõuga kehtestatavate kitsenduste eesmärk on tagada, et väärtuslik põllumajandusmaa ei läheks põllumajanduslikust kasutusest välja ja et seda ka edaspidi sihipäraselt kasutataks. Eelnõuga ei ole ette nähtud väärtusliku põllumajandusmaa säili tamiseks kehtestatavate kitsendustega kaasnevate kulude hüvitamist, sest väärtusliku põllumajandusmaa kitsendustega ei kaasne selliseid kulusid, mida peaks hüvitama, ning põllumajandusmaad sihipäraselt kasutades on juba võimalik selle kasutamisest kasu saada ja tulu teenida . V äärtusliku põllumajandusmaa säilitam isele suunatud kitsendused ei nõua uute ja täiendavate tööde tegemist, vaid tavapärase põllumajandusliku tegevusega jätkamine tagabki väärtusliku põllumajandusmaa säilimise. Eelnõuga kehtestatavad kitsendused soodustavad põllumajandusmaa edasist sihipärast kasutamist ega puuduta mingil viisil maa ainukasutusõigust. Riigikohus jõudis nimelt 16. juuni 2016. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15 (p-d 32-38) seisukohale, et juurdepääsutee eest tasu määramisel ei tule kinnisasja omanikule hüvitada mitte kinnistu turuväärtuse vähenemist, vaid kinnisasja ainukasutusõiguse kaotust. Ainukasutamise õiguse lõppemine tähend ab sisuliselt seda, et kinnisasja omanik jääb vastavas osas ilma kinnisasja kasutuseelisest tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 mõttes (Riigikohtu 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 37). Väärtusliku põllumajandusmaa kitsenduste puhul säilib maa kasutajal täielik ainukasutusõigus, st maa kasutamisest saadavad eelised , ning samuti saab maa kasutaja ka edaspidi p õllumajandusmaad sihipäraselt kasutada ning maal uusi või täiendavaid töid tegemata tavapärase põll umajandusliku tegevusega jätkata . Seetõttu tekiks kitsenduste talumise eest hüvitise maksmise korral küsimus, mida täpsemalt hüvitisega kompenseeritakse. Igal maaomanikul tuleb muu hulgas ka praegu arvestada, et talle rak enduvad kitsendused , mida ei hüvita ta . Samuti sätestavad Eestis mitmed seadused kohustuse omandit hooldada ja korras hoida. Näiteks sätestavad ehitusseadustiku §-d 16 ja 19 kohustuse tagada ehitise korrashoid ja kasutamise ohutus, muinsuskaitseseaduse § 33 lõike 3 kohaselt peab m älestise ja muinsuskaitseala säilimise tagamiseks mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise omanik või valdaja mälestist või ehitist hooldama ning vajaduse korral remontima , liiklusseaduse § 72 sätestab kohustuse tagada sõiduki tehniline korrasolek, veeseaduse § 23 sätestab kohustuse teha hooldustöid avalikuks kasutamiseks määratud veekogu risustamise ja kaldaerosiooni vältimiseks, metsaseaduse § 25 sätestab metsa uuendamise kohustuse jne . Kui näiteks ehitise ja sõiduki sihipärase kasutamisega kaasneb selle kulumine, mis nõuab täiendavate hooldustööde tegemist, siis väärtusliku põllumajandusmaa sihipärane kasutamine (põllumajanduslik tegevus) iseenesest juba tagabki selle säilimise ning puudub vajadus täiendavate hooldustööde järele. Seetõttu on eelnõu koostaja seisukohal, et rahaline hüvitis väärtusliku p õllumajandusmaa säilitamisele suunatud kitsenduste talumise eest ei ole põhjendatud. Abinõu on sobiv , kui see soodusta b eesmärgi saavutamist. Vajalik ei ole, et abinõu eesmärgi absoluutse kindlusega saavuta ta ks, vaid piisab, kui tegemist on sammuga õiges suunas. Eelnõus kavandatud kitsendustega saavutav eesmärk on kokkuvõtlikult väärtusliku põllumajandusmaa kaitse. See tähendab, et õigusaktiga on vajalik seada sellised tingimused, mis aitavad kaasa olemasoleva mullastiku struktuuri ja viljelusväärtuse säilitamisele ning takistavad väärtusliku põllumajandusmaa põllumajanduslikust kasutusest välja minekut. On selge, et viljaka mullastikuga põllumajandusmaale kui taastumatule ressursile ehitiste ehitamine, selle maa metsastamine kas looduslikul põhjusel või inimtegevuse tagajärjel või ka sellele maale maastikuelementide meelevaldne rajamine toob tagajärjed, milleks on väärtusliku põllumajandusmaa kui toidu tootmiseks vajaliku ja sobivaima maa hulga kahanemine. Nimetatud tegevuste tagajärjel läheb põllumajandusmaa kas kasutusest lõplikult välja (väärtuslik huumuskiht kaob) või muutub mullastiku kooslus väheviljakaks või on mullastikku äärmiselt raske ja majanduslikult ebaotstarbekalt kulukas taastada. Eelnõu kohaselt tuleb üldplaneeringus ette näha ka väärtusliku põllumajandusmaa massiivil asuva katastriüksuse sihtotstarbe muutmi s e piiramine . On ilmne, et katastriüksuse sihtotstarbe muutmine kui toiming küll iseenesest negatiivset mõju põllumajandusmaa säilimisele ei oma, kuid sihtotstarbe muutmise tulemusel ei kuulu see katastriüksus enam väärtusliku põllumajandusmaa massiivi koosseisu ning selle põllumajanduslikust kasutusest välja viimine ei ole takistatud. Seega aitab eelnõuga kavandatav kitsendus , mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringuga lubada väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada või maastikuelementi rajada, seda metsastada või selle katastriüksuse sihtotstarvet muuta üksnes teatud tingimustel, selgelt kaasa seaduse eesmärgi saavutamisele ehk tegemist on abinõuga, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Abinõu on mittevajalik vaid siis, kui on olemas üks teine abinõu, mille rakendamisel läheb vähemalt ühel asjaosalisel (abinõu adressaadil) paremini, kuid mitte kellelgi halvemini. Eelnõus ettenähtud kitsenduste eesmärgiks on planeeringute kaudu tagada kõrgema viljelusväärtusega põllumajandusmaa säilimine, et seda oleks võimalik kasutada põllumajanduslikuks tegevuseks, ning tagada seeläbi Eesti toidu varustuskindlus tervikuna. V äärtusliku põllumajandusmaa kaitsmisel ei saa aga arvestada üksnes konkreetse kohaliku omavalitsuse üksuse või tema elanikkonna huvidega ning väärtusliku põllumajandusmaa kaitsmise vajadus ei ole võrsunud kohalikust kogukonnast (puudub nn kohalik juur). Väärtusliku põllumajandusmaa kaitsmine puudutab riigi põllumajandusmaad tervikuna ja kõiki riigi elanikke, kuna eesmärgiks on tagada toidu varustuskindlus kogu riigis, mitte üksnes kohalikul tasandil. V äärt usliku põllumajandusmaa piisava ja ühetaolise kaitse tagamiseks kogu riigis tuleb kehtestada ühtsed alused, millest kohaliku omavalitsuse üksus ed üldplaneeringus kaitse- ja kasutustingimuste seadmisel lähtuks. Kui iga kohaliku omavalitsuse üksus lähtuks väärtusliku põllumajandusmaa kitsenduste määratlemisel ja rakendamisel oma huvidest ja eesmärkidest, ei tagaks see väärtusliku põllumajandusmaa piisavat ja ühetaolist kaitset kogu riigis. V õib tõdeda, et kohaliku omavalitsuse üksuste ja laiema avalikkuse teadlikkuse tõstmine väärtusliku põllumajandusmaa kaitsmise küsimustes on küll vajalik, kuid see üksi ei ole asjakohane ega piisav meede asjakohaste eesmärkide saavutamiseks . J uba täna ei saa maaomanik ehitada ega kogukond kehtestada planeeringuid üksnes oma parema äranägemise järgi. Ruumiline planeerimine on kompleksne protsess, kus ei ole võimalik piirduda üksnes maaomaniku ja kohaliku kogukonna soovide, nägemuste ja kokkulepetega arvestamisega. S elleks, et tagada väärtusliku põllumajandusmaa säilimine, tuleb kehtestada kogu riigis võimalikult ühtsed tingimused , millest kohaliku omavalitsuse üksus peab planeeringute kehtestamisel lähtuma . Riigi huvi on, et väärtuslik põllumajandusmaa ei läheks põllumajanduslikust kasutusest välja ja et seda ka edaspidi sihipäraselt kasutataks, kuna vääruslik põllumajandusmaa on meie inimeste toidu tootmiseks vältimatu ja looduslikult taastumatu ressurss mida tuleb kaitsta ja hoida. Kuni 2015. a 1. juulini kehtinud planeerimisseadus kui ka kehtiv planeerimisseadus näevad ette planeeringute koostamisel ülesande kavandada muu hulgas väärtuslike põllumajandusmaade toimimist tagavad meetmed ning nende kaitse- ja kasutustingimused. Lisaks sellele tuleneb ka looduskaitseseaduse § 4 lõikest 7, et kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla ka väärtuslik põllumaa. Seega on kehtivatest õigusaktidest tulenevalt justkui olnud ja olemas võimalused väärtusliku põllumajandusmaa kaitse tagamiseks. Samas on ilmne, et ei planeerimisseaduses ega looduskaitseseaduses sätestatud põhimõte ei ole aga taganud kõrge viljakusega põllumajandusmaa ja selle mullastiku reaalset ja ühesugust kaitset kogu Eesti territooriumil asuval põllumajandusmaal. Jätkuvalt kasutatakse ehitis te ehitamiseks põllumajandusmaad , mille hõivamine on vähemkulukam, sest maa korrashoiuks on rakendatud kas maaparanduslikke või muid kultuurtehnilisi töid, mille tulemusena on see lage, kuivendatud, sinna on rajatud juurdepääsuteed jms. Väärtusliku põllumajandusmaa temaatikat on senistes planeeringutes käsitatud erinevalt ja pigem deklaratiivselt, kitsendused ei ole olnud põhimõttelised ega tegelikkuses väärtuslikku põllumajandusmaad säästnud. Negatiivse näitena võib tuua olukorra , kus 2016. aasta juunis pöördusid Põltsamaa valla Mõhküla küla elanikud Maaeluministeeriumi poole murega Rehe kinnistu detailplaneeringu tõkestamiseks. Tegemist oli detailplaneeringuga, et rajada 120 hektari suurusele kõrge mullaviljakusega põllumajandusmaale tööstuskompleks. Maaeluministeeriumil ei olnud ega ole mingeid õiguslikke hoobasid, et sekkuda (rääkimata tõkestamisest) kõrge väärtusliku mullastiku kaitseks planeeringumenetlusse. Kuigi antud küsimuses pöördus Maaeluministeerium Põltsamaa Vallavalitsuse poole arvamusega, et Rehe kinnistule kavandatava tööstuskompleksi puhul peaks kohaliku omavalitsuse üksus kaaluma ja hindama eelnevalt kõiki võimalikke mõjusid ja tagajärgi, mis kaasnevad ehitamise tagajärjel mulla kui taastumatu ressursi kadumisel, on tänane tulemus ikkagi see, et detailplaneeringut on asutud ellu viima ning tööstuskompleksi ehitamisega on hõlmatud u mbes 30 hektarit kõrge viljakuse põllumajandusmaad. Teine näide. Hiiumaa Vallavalitsus on 2019. aastal esitanud Maaeluministeeriumile rea detailplaneeringute algatamise teatisi, mille sisuks on elamute ja neid teenindavate ehitiste ja rajatiste ehitamine väärtuslikule põllumajandusmaale. Üksnes nende detailplaneeringutega kavandatakse hõlmata ligi 25 hektarit väärtuslikku põllumajandusmaad 22 elamu ja neid teenindavate hoonete ja rajatiste alla. Planeerimisseaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise kaudu üksnes eeldused (mitte kohustused) erinevate eluvaldkondade, seal hulgas maakasutus, kujundamiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Väärtusliku mullastiku kaitse puudutab maakasutuse valdkonda ning seda saab ellu viia kindlate ja põhimõtteliste kaitseabinõudega läbi õiguslike lahenduste. Maakasutuse juhtotstarbe määramine on küll üks üldplaneeringu ülesannetest, kuid selle määramise vajalikkus on planeeringu tegija otsustada. Seda kinnitab ka juhend „Nõuandeid üldplaneeringute koostamiseks“, https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf , mille peatükis 4 „Üldplaneeringu ülesanded“ on märgitud: kindla maakasu tuse juhtotstarbe määramine on asjakohane seal, kus see on tingimata vajalik ning mujal tuleks kirjeldada maakasutuse erinevaid võimalusi. Lahenduse muudab paindlikumaks näiteks valdava otstarbe võimalike kaasotstarvete kirjeldamine või maakasutuse põhisuuna kirjeldamine mitmeid kasutusotstarbeid koondava arengualana. Lähtudes eeltoodust on vajalik väärtusliku põllumajandusmaa kaitsega seonduv täpsemini reguleerida , tehes seda valdkonna eriseadusega . Eelnõuga sätestatakse väärtusliku põllumajandusmaa termin ning kitsendused , millega tuleb väärtuslike põllumajandusmaade puhul üldplaneeringutes arvestada. Planeerimisseaduse § 10 sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Üksnes sellisel viisil on võimalik tagada väärtusliku põllumajandusmaa ühesugune kaitse kogu Eesti territooriumil asuval põllumajandusmaal ning tagada ühesugune rakenduspraktika kõikides kohaliku omavalitsuse üksustes. Siinjuures võib ka kinnitada, et maakonna planeeringute koostamisel oli tagatud Maaeluministeeriumiga, Rahandusministeeriumi planeeringute osakonnaga ja tollaste maavalitsustega pidev koostöö, mille tulemusena on üldjuhul maakonnaplaneeringutes väärtusliku põllumajandusmaa temaatika kajastatud lähtuvalt eelnõus kavandatud põhimõtetest. Väärtusliku põllumajandusmaa definitsioon i ja selle kaitsemeetmed peaks sätestama seadus, millest kohaliku omavalitsuse üksus ei saaks oma planeeringutes kõrvale kalduda. Samas võib planeeringuga rakendada lisaks seaduses kehtestatavatele väärtusliku põllumajandusmaaga seotud kitsendustele täiendavaid kitsendusi. Kui väärtusliku põllumajandusmaa kaitsmine oleks üksnes kohaliku omavalitsuse ülesanne, tähendaks see kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks ülesannete mahu märkimisväärset suurenemist . Esiteks peaks iga kohaliku omavalitsuse üksus määrama oma territooriumil asuvate põllumajandus maade massiivide ruumiandmed, sealhulgas kaardistama kogu eelduslikult põllumajandustootmiseks kasutatava maatulundusmaa ning ka veenduma, et seda maad on võimalik sihipäraselt kasutada. Teiseks peaks iga kohaliku omavalitsuse üksus esmakordselt ja seejärel iga viie aasta tagant määrama oma territooriumil asuva iga põllumajandustootmiseks kasutatava maatulundusmaa massiivi kaalutud keskmise boniteedi. Kolmandaks peaks iga kohaliku omavalitsuse üksus tagama, et andmed väärtusliku põllumajandusmaa massiivide kohta oleks avalikkusele elektrooniliselt kättesaadavad, mis tähendaks kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks uute elektrooniliste lahenduste loomist ning andmete monitoorimist. Eelkirjeldatu aga eeldab nii kohaliku omavalitsuse üksuse asjakohast päde vust kui ka piisavat võimekust. Selleks, et tagada väärtusliku põllumajandusmaa säilimine, on vajalik kehtestada kogu riigis väärtusliku põllumajandusmaa termin ning ühtsed tingimused, mis tagaksid ühese lähenemise ja ühesugused õiguslikud põhimõtted nii kohalike omavalitsuste üksuste, kelle ülesandeks on üldplaneeringute koostamine ja ehitustegevuse kontroll, kui ka kinnisasja omanike jaoks. Vajadust selleks on näinud ka Rahandusministeerium ja endised maavalitsused, kes on pöördunud Maaeluministeeriumi poole samasisuliste ettepanekutega. Kuna eelnõu kohaselt kehtestatakse väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused üld planeeringuga, sõltu b väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemeetmete rakendumine muu hulgas sellest, kui kiiresti suuda vad kohaliku omavalitsuse üksused oma üld planeeringud kehtestada (vaata lisaks § 35 5 kohta antud selgitusi) . See tähenda b , et väärtuslik ku põllumajandusmaa d ei võeta kaitse alla kogu Eestis üheaegselt, vaid igas kohaliku omavalitsuse üksuses ise ajal. Mida kauem üld planeeringute kehtestamine viibib (ükskõik mis põhjusel), seda suurem on tõenäosus, et väärtuslik põllumajandusmaa võib põllumajanduslikust kasutusest välja minna. Ühe abinõuna on kaalutud võimalust vähendada vääruslikule põllumajandusmaale ehitamist läbi ehitusloa riigilõivu tõstmise. Sellist abinõu ei saa aga pidada kohaseks, kuna ehitustegevus ei ole esmalt üksnes loakohustusega hõlmatud, vaid lubatud on ka ehitusteatise alusel ehitamine. Teiseks on sellise abinõu mõju sõltuvuses isiku rahalistest võimalustest ega mõjuks kõigile maaomanikele ühetaoliselt, mistõttu sellise meetme abil oleks võimatu saavutada soovitud eesmärki. Väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemeetmetel on eelkõige pikemaajalisem eesmärk, milleks on tagada keskmisest kõrgema viljakusega põllumajandusmaade säilimine. Seda ei saa tagada aga rahaliste meetmete rakendamisega. Nende abil võivad riigitulud mõnevõrra küll täieneda, kuid selle tulemusena on aga võimaldatud tekkida olukorral, kus viljakas mullastik on pöördumatult hävinud. Toodud alternatiivsed abinõud võivad küll olla leebemad, kuid neid ei saa käsitada vähemalt sama mõjusa abinõuna. Eelnõu väljatöötaja ei näe ka teisi abinõusid, mis oleksid vähemalt sama mõjusad, kuid põhiõigusi vähem kitsendavad, seetõttu on eelnõu väljatöötaja seisukohal, et kõnealused kitsendused on vajalikud kitsamas tähenduses ehk tarvilikud. Seadus on mõõdukas ehk proportsionaalne kitsamas tähenduse s, kui kasutatud vahendid on proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Kitsendused ei tohi kahjustada kaitstud õigust rohkem, kui see on normi legitiimse eesmärgiga põhjendatav. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. Eelnõu väljatöötajad on seisukohal, et kavandatud abinõud ei riiva väärtusliku põllumajandusmaa omandiõigust ebaproportsionaalselt. Esmalt on oluline märkida, et kavandatavad kitsendused ei välista väärtusliku põllumajandusmaa omaniku käsutus- ega valdamisõigust ning mõjuvad suure tõenäosusega koormavalt vaid väga väikese hulga põllumajandusmaa osas. Väärtusliku põllumajandusmaa massiive, mille suurus on vähemalt kaks hektarit, on esialgsete analüüside kohaselt umbes 700 000 hektarit. Seejuures vääruslike põllumajandusmaa massiividel paikneb 624 000 hektarit põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris olevatest põllumajandusmaadest, millest järeldub, et väärtuslikust põllumajandusmaast 88% moodustab põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris olev põllumajandusmaa. See aga omakorda tähendab, et need maad on praegusel hetkel aktiivses põllumajanduslikus kasutuses ning maaomanik ei ole kindlasti huvitatud põllumajanduslikus kasutuses oleva väärtusliku maa vähendamisest. Seega võivad kitsendused mõjutada väärtusliku põllumajandusmaa kasutamist eelkõige umbes 10 % ulatuses. Eelnõu § -s 35 9 kavandatud kitsendused ei ole absoluutsed. Näiteks ehitamise keeld ei ole täielik - seadus näeb ette , et üldplaneeringuga võib seada lubatavad tingimused väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamiseks. Peamine kriteerium on see, et maa ei tohi ehitustegevuse järgselt põllumajanduslikust kasutusest suures mahus välja minna. Muuhulgas sätestab eelnõu rea juhtumeid, millal ehitustegevus vääruslikul põllumajandusmaal piiratud ei ole. On selge, et võib esineda olukordi, kus väärtuslik k u põllumajandusmaad on vajalik hõ lmata muudel eesmärkidel. Sellisel juhul on võimalik väärtusliku põllumajandusmaa hõlmamine avaliku huvi või erahuvi esinemise korral üld- detailplaneeringu kaudu . Samast põhimõttest on kantud ka katastriüksuse sihtotstarbe muutmise lubatavus. Täielikult ei ole piiratud ka põllumajandusmaa metsastamine ega maastikuelementide rajamine. Lisaks eelnevale konkureerivad antud juhul kaks põhiseaduslikku tingimust: põhiseaduse §-st 32 tulenev omandiõigus ning §-st 5 tulenev kohustus kaitsta Eesti loodusressursse. Selleks, et tagada põhiseaduse §-st 5 tulenev kaitse, on vältimatu seada omandi kasutamisele teatud kitsendused . Väärtuslikku põllumajandusmaad kaitsvate õiguslike aluste loomise eesmärk ei ole pidurdada maaelu arengut, sealhulgas vajalikku ehitustegevust, vaid tagada, et enne viljaka põllumajandusmaa kui taastumatu loodusressursi muul kui põllumajanduslikul eesmärgil hõivamise korral kaalutaks põhjalikult läbi kõik muud maakasutuse võimalused. Eelnõuga taotletav eesmärk seisnebki ka omanike mõtteviisi muutmises – väär t uslik põllumajandusmaa on meie inimeste toidu tootmiseks vältimatu ja looduslikult taastumatu ressurss , mida tuleb hakata vajalike meetmete abil kaitsma ja hoid m a. Arvestades, et kitsendused mõjuvad koormavalt üksnes väikesele osale vääruslikust põllumajandusmaast ning seatavad kitsendused , millega tuleb planeeringus arvestada, on hoolikalt läbi mõeldud ning jätavad rakendamiseks vajaliku paindlikkuse, ei ole omandiõiguse riive ulatuslik. Eelnõu väljatöötajad on seisukohal, et põhiseaduse § 5 kohane eesmärk kaalub üles põhiõiguste riive, mida on eelpool kirjeldatud, ning kõnealune kitsendus on mõõdukas ehk proportsionaalne kitsamas tähenduses. 4.2 Eelnõu kooskõla teiste seadustega, Euroopa Liidu õigusega ja Eesti Vabariigi jõustunud välislepingutega Eelnõu sätetel on puutumus paljude riigisiseste õigusaktidega (nimetatud seletuskirja punktis 1.3), mistõttu tuleb väärtusliku põllumajandusmaa regulatsiooni kehtestamisel riigisiseste õigusaktide omavahelise kooskõla jätkuvaks tagamiseks mitmeid neist muuta ( maakatastriseadus, looduskaitseseadus , planeerimisseadus, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015. aasta määrus nr 13 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused”, maaeluministri 23. septembri 2009. a määrus nr 97 „Põllumajandusameti põhimäärus “ ). E Li ja rahvusvaheline õigus ei reguleeri vahetult väärtusliku põllumajandusmaa määramise küsimusi, kuid eelnõul on puutumus ELi ühise põllumajanduspoliitikaga, keskkonnaalaste, s ealhulgas kliimamuutusi käsitlevate õigusaktidega ning Euroopa ressursitõhususe tegevuskavaga (KOM (2011) 571), milles Euroopa Komisjon on teinud üleskutse, et ELi poliitikas võetaks arvesse poliitika otsest ja kaudset mõju maakasutusele ELis 2020. aastaks ja saavutataks nullmaahõive (põllumajandusmaa kasutusest väljamineku lõp etamine) eesmärk 2050. aastaks. 5 . Eelnõu terminoloogia E elnõust tulenevad terminid, millele on antud eelnõus legaaldefinitsioon, on järgmised: põllumajandusmaa; põllumajandusmaa massiiv ; väärtuslik u põllumajandusmaa massiiv , väärtuslik põllumajandusmaa ; kaalutud keskmine boniteet. 6 . Seaduse mõjud Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjas ettenähtu kohaselt on eelnõus sätestatud nõuete ja kitsenduste rakendamisega seotud mõjud est hinnatud mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele ja regionaalarengule. Analüüsides väärtusliku põllumajandusmaa säilimiseks vajalike kitsenduste mõju ja olulisust lähtuvalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõuetest, saab esmalt järeldada, et nimetatud kitsendused on eelkõige ennetavat laadi, et kinnistada ja tagada väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemehhanismide rakendumise kaudu pikemas perspektiivis kogu riigi territooriumil põllumajanduslik maakasutus ja maaelu jätkusuutlikkus. Väärtusliku põllumajandusmaa kohta kohaliku omavalitsuse poolt üld planeeringuga seatavad ehitamis t piiravad kaitse- ja kasutustingimused mõjutavad eelkõige neid väärtusliku põllumajandusmaa omanikke, kes soovivad maatulundusmaad kasutada muul otstarbel kui põllumajanduslik kasutus (näiteks elamuehitus) või kes on soetanud põllumajandusmaa teistsugusel eesmärgil kui seda on maa edasine põllumajanduslik kasutus (näiteks ehitustegevust arendavad ettevõtjad). Eelnõuga ei sätestata väärtusliku põllumajandusmaa kohta absoluutset ja lõplikku sihtotstarbe muutmise keeldu ja ehituskeeldu , vaid nõuded, millega kohaliku omavalitsuse üksus peab üldplaneeringu koostamisel , sealhulgas ehitustegevuse kavandamine, arvestama . See tähendab, et kohaliku omavalitsuse üksus peab edaspidi senisest enam üld planeeringute koostamisel, samuti põllumajandusmaaga seotud katastriüksuste sihtotstarbe muutmisel või ehitiste ehitamist käsitlevate menetlustoimingute tegemisel lähtu ma põhimõttelisest tingimusest, et väärtuslikku põllumajandusmaad võib hõlmata muuks otstarbeks kui põllumajanduslik kasutus üksnes sellisel juhul, kui ehitamine muule maale on võimatu või ebaotstarbeka s . Üle 25 aasta tagasi ehk 1993. aastal kehtestati metsaseadusega metsaomanikele ja -kasutajatele üheselt mõistetavad nõuded eesmärgiga tagada riigis metsa säästev ja jätkusuutlik majandamine ning metsakaitse ühtsetel alustel. Rohkem kui p aari aastakümne vältel on rakendunud metsaomanikele ühtsed nõuded metsa uuendamise võtete rakendamiseks, raieks, metsakahjustuse ennetamiseks ja riigiasutuste teavitamiseks. Metsaomanikud on üldjuhul neile pandud kohustustega kohanenud ning praeguseks on metsaseadusest ja selle alusel kehtestatud alamaktidest tulenevate nõuete elluviimise tulemusena kujunenud hästi toimiv metsamajandamise ja -kaitse süsteem. Väärtusliku mullastikuga põllumajandusmaa kasutamise nõuete metsamaa kasutamise nõuetega samaväärsetel põhimõtetel kehtestamine ühtlustab nende kahe sektori baaspõhimõtted kasutatava maa väärtustamisel ja majandusliku tootmispotentsiaali kasutamisel. Mõju majandusele Kõrge viljakusega põllumajandusmaa, mis on üksnes sihipärases ehk põllumajanduslikus kasutuses, loob eelduse riigis toodetava põllumajandustoodangu konkurentsivõime jätkusuutlikkuse ja tervikuna riigi toidu varustuskindluse tagamiseks. Põllumajandustootjatel jätkub väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemeetmete rakendamise tulemusel majanduslik kindlusetunne, et maa kui toidu tootmiseks ainus ja taastumatu ressurss on õiguslikult kaitstud ning selle põllumajandusliku kasutamise järjepidevus on pikemas perspektiivis tagatud. Eeltoodu puudutab ka põllumajandusloomade kasvatajaid, põllumajandussaaduste töötlevat tööstust, toiduainetööstust ning toitlustusega tegelevaid ettevõtjaid. Üldplaneeringuga seatavad kaitse- ja kasutustingimused piiravad kindlasti suuremal määral ehitusarendusega tegelevate ettevõtjate tegevust ja seda enim linnade ja alevite ning muude tiheasustuslade ümbruses. Viimase kümne aasta jooksul ehk aastail 2007–2017 ehitati põllumajandusmaale kokku 48 000 ehitist (aastail 2007–2012 28 000 ehitist ning aastail 2013–2017 15 800 ehitist). Uute hoonete ehitamise tulemusena on hõlmatud kokku u mbes 7500 hektarit põllumajandusmaad. Lisaks on samal ajavahemikul teede ehitamise tulemusena põllumajandusmaa kadu rohkem kui 3100 hektari ulatuses. Hoonete ja teede ehitamisega seotud põllumajandusmaa kasutust maakonniti iseloomustavad joonised 11 –1 6 Joonis 11 Perioodil 2007–2012 hoonete ehitamiseks kasutatud põllumajandusmaa Joonis 1 2 Perioodil 2012–2017 hoonete ehitamiseks kasutatud põllumajandusmaa Nagu joonistel 11 ja 1 2 nähtub, siis on viimasel viiel aastal põllumajandusmaad hõlmav ehitustegevuse intensiivsus tervikuna mõnevõrra raugenud, kuid samas ajavahemikus on intensiivsus laienenud: kui aastail 2007–2012 oli ehitusintensiivsus kogunenud Pärnu- ja Harjumaale, siis viimasel viiel aastal on ehitustegevuse intensiivsus suurenenud Viljandimaal, Raplamaal ning Saaremaal. Joonis 1 3 Perioodil 2007–2012 põllumajandusmaale ehitatud hooned Joonis 1 4 Perioodil 2012–2017 põllumajandusmaale ehitatud hooned Jooniselt 1 3 nähtub, et aastail 2007–2012 on hoonete põllumajandusmaale ehitamine olnud intensiivsem Harjumaal, eelkõige Tallinna ümbruses, ning Tartu ja Pärnu ümbruses (ühe hektari kohta ehitati keskmiselt 3,1 hoonet). Joonis 1 4 väljendab hoonete ehitamise tendentsi aastail 2012–2017 . Nagu nimetatud jooniselt nähtub, on nendel aastatel ehitatud põllumajandusmaale hooneid suurema tihedusega Harjumaal ja Tartumaal, kuid kokkuvõtvalt saab väita, et põllumajandusmaa kasutamine ehitustegevuseks on jätkuvalt intensiivne. Joonised 1 5 ja 1 6 iseloomustavad põllumajandusmaa kasutamist teede ehitamiseks. Joonis 1 5 Perioodil 2007–2012 põllumajandusmaale ehitatud teed Joonis 1 6 Perioodil 2012–2017 põllumajandusmaale ehitatud teed Jooniste 1 5 ja 1 6 võrdlusest nähtub, et viimasel aastail 2012–2017 on teede ehitamiseks hõlmatud põllumajandusmaad võrreldes varasema viie aasta pikkuse perioodiga oluliselt vähem. Kui perioodil 2007–2012 kasutati teede ehitamiseks põllumajandusmaad rohkem kui 3000 hektarit, siis hilisema viie aasta jooksul on hõlmatud täiendavalt põllumajandusmaid kokku umbes 100 hektarit. Nimetatud asjaolu on seletatav kindlasti ka sellega, et perioodil 2007–2012 alustatud teedeehitus jätkus ka hilisemal viiel aastal ning uusi tee - ehituse projekte alustati sellevõrra vähem. Maaeluministeerium analüüsis ehitusregistri alusel üksikute elamute ehitamiseks ehituslubade väljastamist aastail 2011–2015. Analüüsi tulemusi kajastab alljärgnev joonis 1 7 . Joonis 1 7 . Väljastatud ehitusload üksikelamute ehitamiseks aastail 2011–201 8 Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium A astail 2011–201 8 väljastati üksikelamute ehitamiseks kokku 10 145 ehitusluba, nendest linnadesse ja alevitesse ehitamiseks 1807 luba ning pea samapalju ehk 1593 ehitusluba väljastati üksikelamute ehitamiseks alevikesse. Ülejäänud ehk 6 7 45 üksikelamut on püstitatud, püstitatakse või kavatsetakse püstitada küladesse. Jooniselt 1 7 nähtub, et ehitussurve maapiirkonnas (külad, alevikud) järjepidevalt kasvab: kui näiteks veel 2014. aastal väljastati maapiirkonnas (külad, alevikud) üksikelamute püstitamiseks 925 luba, siis kolm aastat hiljem ehk 2017. aastal oli selliste lubade arv juba 1456 ehk ühe kolmandiku võrra enam . Nimetatud andmed ei iseloomusta aga seda, millise sihtotstarbega maadele ehitamiseks load on antud. 201 8 . aastal moodustati kohaliku valdades kokku ligi 1650 katastriüksus t , millele määrati elamumaa sihtotstarve, sealhulgas Harjumaa valdades 476 katastriüksust ( 29 %), Tartumaa valdades 358 katastriüksust ( 22 %). Saare maal ja Lääne -Virumaal oli moodustatud elamumaa sihtotstarbe ga katastriüksuste arv üle 100 ning ülejäänud maakondades oli nimetatud näitaja alla saja katastriüksuse. Ajaloost on teada, et tiheasustusalad nagu linnad ja alevid on aegade vältel tekkinud viljakate põllumajandusmaadega aladele või nende lähedusse. Esialgse väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva kaardiandmete alusel analüüsiti, kui palju on linnade, alevite ja alevike ümbruses kuni ühe kilomeetri raadiuses väärtuslikke põllumajandusmaid. Analüüsist nähtub, et nimetatud tiheasustusalade ümbruses ühe kilomeetri raadiuses on väärtuslike põllumajandusmaade massiive, mis asuvad tervikuna nimetatud maa-alal, kokku umbes 41 000 hektari ulatuses. Kui lisada juurde need väärtuslike põllumajandusmaade massiivid, mis jäävad osaliselt ühe kilomeetri raadiusesse, siis on linnade, alevite ja alevike lähiümbruses ligi 160 000 hektarit väärtuslikke põllumajandusmaid ehk kokku umbes 23% kõikidest väärtuslikest põllumajandusmaadest. Näiteks on Harjumaal, Tartumaal ja Ida-Virumaal asuvate tiheasustusalade ümbruses peaaegu pool nendes maakondades olevatest väärtuslikest põllumajandusmaadest. Väärtuslike põllumajandusmaade koondumist maakondade kaupa iseloomustavad ka joonised 5 ja 6. Allolev joonis 1 8 iseloomustab üksikelamute ehitamiseks ehituslubade väljastamist maakonniti. Joonis 1 8 . Üksikelamute ehitamiseks väljastatud ehitusload aastail 2011–201 8 maakondade kaupa Nagu jooniselt nähtub, väljastati kaalukaim osa ehk kaks kolmandikku üksikelamute ehituslubadest just Harju- ja Tartumaale ehitamiseks . S uurim ehitussurve on jätkuvalt piirkondades ( linnade, alevite ja alevike ümbruses ), kus on ka rohkem väärtuslikke põllumajandusmaid ning kuhu paraku on koondunud ja koondu mas elanikkond. Lähtuvalt eeltoodust järeldub, et väärtusliku põllumajandusmaa kaitset käsitlevad kitsendused võivad majanduslikust aspektist mõjutada ehitusettevõtjaid, sealhulgas kinnisvaraarendajaid, kes on kitsenduste tõttu sunnitud sobivate ehitusalade, st alade, mis ei ole väärtuslikud põllumajandusmaad, leidmiseks tegema senisest põhjalikumat eeltööd ning teatud juhtudel ka arvestatavaid lisakulutusi. Näiteks kui üldplaneeringuga elamute ehitamiseks sobiv aks määratud maa-ala asub kohas, mille juurde on vaja rajada taristut (näiteks teed ja muud kommunikatsioonid) suuremas mahus, kui see oleks näiteks lähemal asuva väärtusliku põllumajandusmaa kasutamise korral. Põllumajandusehitiste ehitamist, kui ehitamisel peetakse kinni üldplaneeringuga määratud § 35 6 lõike 2 kohastest nõuetest, kitsendused üldjuhul märkimisväärse mõjuga ei ole. Vaieldamatult on aga kitsenduste rakendumisel positiivne mõju põllumajandusettevõtjatele ja teistele maa põllumajanduslikult kasutajatele. Avalikkusele kättesaadav põllumajandusmaa massiive kajastav andmestik ja vastav kaardikiht, mis sisaldab aktuaalseid ja usaldusväärseid andmeid kogu põllumajandusmaa, sealhulgas väärtuslike ehk viljakate muldadega põllumajandusmaa massiivide kohta, on kiireks ja kindlaks vahendiks põllumajandusmaa ja selle väärtuse kohta informatsiooni saamiseks. Selle abil saab kohaliku omavalitsuse üksus üldplaneeringut koostades kavandada väärtuslikke põllumajandusmaid ning põllumajandustootja oma majandustegevust. Eelnõu koostaja on ka seisukohal, et on vähetõenäoline, et üldplaneeringute kaudu seatavad piirangud asetavad maaomaniku olukorda, kus tal ei ole huvipuuduse tõttu võimalik maatulundusmaad müüa kellelegi muule, kui nn kohalikule suurmaaomanikule. See väide põhineb eeldusel nagu tooks väärtuslikuks põllumajandusmaaks määramine kaasa huvipuuduse selle maa omandamise vastu ja seeläbi ka maa väärtuse vähenemise. Põllumajandusmaa ei muutu sellest siiski väärtusetuks, kui see üldplaneeringuga väärtuslikuks põllumajandusmaaks määratakse – pigem väärtuslikumaks ja hinnatumaks . Väärtusliku põllumajandusmaa korral on tegemist maatulundusmaa sihtotstarbega maaga ehk põllumajandussaaduste tootmiseks määratud maaga. Nii riigi kui kohaliku omavalitsuse huvi peaks olema kaitsta väärtuslikku põllumajandusmaad, et väärtuslikku põllumajandusmaad kasutaks ja omandaks isik, kes seda maad ka edaspidi sihtotstarbeliselt kasutaks. See, kas tegemist on suurmaaomanikuga või väikemaaomanikuga ei oma siin tähtsust. Nõudlus väärtuslikuma põllumajandusmaa järele on aasta-aastalt kasvanud, mistõttu on koos nõudlusega kasvanud ka maa hinnad. Viimase aja arengud näitavad seda, et huvi saada põllumajandusmaa sihipärasesse kasutusse on kasvutrendis. Pigem on probleem selles, et hetkel on puudus sellisest põllumajandusmaast, mida saaks sihipäraselt kasutada ning mis oleks põllumajandusega tegelemiseks võimalikult suure väärtusega (n äiteks mille boniteet on keskmisest viljakam). Maa-ameti koostatud haritava maa 201 8 . a turuülevaatest https://www.maaamet.ee/sites/default/files/content-editors/kinnisvara/haritava_maa_turuulevaade_2018_v.pdf selgub, et haritava maa väärtust ja ka selle hinda mõjutavad juba praegu tehingus oleva maatüki pindala, boniteet ning PRIA toetuste ja põllumassiivide registri registreering: suurem osa tehinguid teostatakse väiksemate maatükkidega – kõige rohkem on tehtud tehinguid haritava maaga, mille pindala jääb vahemikku 2 – 10 hektarit; ligi kolm neljandikku tehingutest on tehtud maatükkidega, mille pindala on kuni kümme hektarit. See võib tähendada, et suuremad maatükid, millel on kõrgem turuhind, on kas juba põllumajandustootja valduses ning seda ei müüda, või omandatud varem, kui müügihind oli madalam, mitte-põllumajandusliku tootja poolt ja antud rendile (50–60% põllumajandustootjate kasutada olevast maast on rendimaa); enamus haritava maa tehinguid on tehtud maadega, mille boniteet on Eesti keskmisest viljakam, mis on ka ootuspärane, kuna madalama viljakusega mullal haritava maa kasutamine tulu saamise eesmärgil ei ole otstarbekas . Haritava maa keskmine boniteediväärtuse kasv ühe hindepunkti võrra mõjutab hektari hinda keskmiselt 23,2 euro võrra ; viimasel viiel aastal on 87 % tehingutest tehtud selliste maatükkidega, mille pindala on vähemalt 85 % ulatuses registreeritud PRIA põllumassiivide registris. Maatükid, mis pole PRIA põllumassiivide registris üldse registreeritud, moodustavad kõikidest tehingutest vaid 4%. Mida suurem osa maatükist on PRIA registris registreeritud, seda kõrgem on maatüki hind. Põllumajandusmaa hinda mõjutavad eeltoodust tulenevalt eelkõige tegurid, mis kindlustavad selle maa põllumajandusliku kasutuse jätkusuutlikkuse, mitte see, et seda maad peaks saama tulevikus mittepõllumajanduslikult kasutada. Maaostu tehingute osapoolte kujunemist juriidiliste isikute kasuks on juba praegu tinginud muud sotsiaal-majanduslikud faktorid, mitte põllumajandusmaaga seotud või eelnõuga kehtestatavad väärtusliku põllumajandusmaa kasutamisega seotud piirangud. Seetõttu ei saa väita, et väärtuslikku põllumajandusmaad soovivad või saavad osta üksnes suurmaaomanikud, kuna suurmaaomanikel on lihtsam oma äritegevust ümber korraldada või muuta põhjusel, et maa sihtotstarvet muuta ei saa. Tegelikkuses on sellise maa järele puudus ning väärtuslikku põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatavat maad soovitakse osta rohkem, kui seda hetkel pakkuda on. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Euroopa Komisjon on viimase kümnendi jooksul toonud esile kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa termini ( termin ise on tänaseni õiguslikult defineerimata), viidates looduslike väärtuste ja põllumajandustegevuse vahelistele seostele, maastiku mosaiiksust toetavale põllumajandusele ning rõhutades madala intensiivsusega põllumajanduse rolli liikide ja elupaikade säilimisel . Euroopas moodustavad kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaa need alad, kus põllumajandustegevus on domineerivaks maakasutuseks ja kus põllumajandustegevus toetab või on seotud kas kõrge liigi- ja elupaigarikkusega või leidub neil aladel Euroopa , riikliku või piirkondliku kaitseväärtusega liike. 2.–6. augustil 2019 toimus Genfis ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel ehk IPCC (Intergovernmental Panel on Climate Change) 50. sessioon, kus kinnitati kliimamuutust ja maad käsitlev eriraport , mis on mõeldud edasiseks kasutamiseks poliitikakujundajatele. Raportis vaadeldakse kliimasoojenemise ja maakasutuse vastasmõju, mis moodustab suletud ringi: inimtekkeline kliimamuutus kahandab maa kvaliteeti, samas on inimene see, kes maad kasutades kliima soojenemist takka tõukab. Raportis avaldatud kokkuvõttes poliitikakujundajatele on öeldud, et kliimamuutuse ja maakasutuse vastastikuse mõju tõttu on juba praegu toit kallim, seda on vähe ja see on isegi vähem toitev, märkides, et otsustavaks saab see, kuidas valitsused, tööstus ja põllumajandus maaga ümber käivad. On üldteada, et m itmesugused vajadused maa järele, eelkõige linnades ja linnade ümber, aga ka maapiirkondades, avaldavad põllumajandusmaale üha suuremat survet. Linnu ümbritsev põllumajandusmaa on harilikult viljakas, ent see on põllumajanduslikust seisukohast tihti siiski alahinnatud ja tavaliselt on sel nõrgem õiguslik kaitse kui metsamaal või looduskaitselisel alal. Euroopa Komisjon on seisukohal, et piirkonnad, kus maa hõivamise mõju on suur, peavad jälgima ja hindama oma ehitussurvest tingitud mullakadu ning kavandama asjakohaseid meetmeid vastavalt tulevasele maavajadusele. Eesmärkide saavutamiseks peaks maakasutust ja mulda kaitsvate meetmete rakendamine olema riikidele kohustuslik või vähemalt peaks nende meetmete väljatöötamine ja rakendamine olema suure toetuse ja selgete eesmärkidega poliitiline strateegia. Vastasel juhul muutub mullaressursside säästev kasutamine tihti muude huvide kõrval teisejärguliseks. Niisugune strateegia nõuab kõigi, mitte ainult ruumilise planeerimise ja keskkonnakaitsega tegelevate asjaomaste valitsusasutuste, täielikku pühendumist. Väärtuslike põllumajandusmaade sihipärasel kasutamisel saab lähtuda põhimõttelisest eeldusest, et enamik kõrge viljakusega ja boniteediga muldadega maa-aladest on praegu põllumajanduslikus kasutuses ehk väärtuslike põllumajandusmaade määramisega ei kaasne olulist mõju kõrge loodusväärtusega põllumajandusmaale. Kui väärtusliku põllumajandusmaa massiivi näol on tegemist PLK-ga, mille puhul tuleb eelnõu § 35 8 lõike 2 kohaselt tagada nõue, et see vastaks PLK esinemisala tunnustele, või kui väärtusliku põllumajandusmaa massiivile rajatakse eelnõu § 35 9 lõike 2 ja 3 kohaselt maastikuelement, siis aitab see kaasa looduskeskkonna mitmekesisusele ( v aata ka nimetatud paragrahvide selgitusi ) . Lisaks on ka kohalike omavalitsuste üksustel planeeringute koostamisel võimalik määrata väärtuslikke põllumajandusmaid, millel ei pruugi olla mullaviljakuse seisukohast kõrget väärtust, kuid millel keskkonnakaitselisest aspektist võib olla muu oluline väärtus, millele aitab kaasa vajalikus ulatuses põllumajanduslik tegevus ja mis peaasi, säilib mullastik koos tema väärtusega. Need maad aga ei ole väärtuslikud põllumajandusmaad selle seaduse tähenduses ning nende puhul ei rakendu seaduses sätestatud nõuded ja kitsendused. „ Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 “ seab muu hulgas üheks eesmärgiks mulla keskkonnasõbraliku kasutamise tagamise, mille saavutamiseks tuleks piirata ehitus- ja arendustegevust. Mulda tuleb vaadelda pidevas arengus oleva loodusliku moodustisena, milles on ühtviisi tähtsad nii mineraalne ja orgaaniline osa kui ka mullaelustik. Muld on ainus tootmisvahend, mis võib õige kasutamise korral paremaks (st viljakamaks) muutuda. Ohtlike tagajärgedega inimtegevused, nagu maakasutuse muutused (näiteks muldade katmine ehitistega ja asfaldiga, maardlate rajamisel huumuskihi teisaldamine ja ladustamine), suurendavad kasvuhoonegaaside eraldumist mullast ning orgaanilise aine ja taimetoitainete varude vähenemist mullas. See viitab mulla degradatsiooni (mulla kahjustumine või hävimine looduslike protsesside või inimtegevuse tagajärjel) süvenemisele kogu maailmas . Ameerika geoloog David R. Montgomery ütleb oma 2007. aastal väljaantud raamatus „Muld. Tsivilisatsioonide häving“ nii: „Mulla degradeerumise hääletu kriis kujutab endast üht selle sajandi kõige hirmuäratavamat kriisi üldse. Kui läheksite minu kombel mõnele poliitilisele arvamusliidrile rääkima, et muldade erosioon ja degradeerumine ohustavad tõsiselt inimkonna tulevikuväljavaateid, tuleks teilgi ära kannatada miniloeng selle kohta, kuidas ehk alles aastakümnete pärast saabuv kriis ei ole kuidagi seotud tänapäeva poliitikaga. Ent murenenud kivimitest, surnud taimedest ja loomadest, seentest ja mikroorganismidest koosnev õhuke kiht, mis katab maad, on ja jääb kogu maise elu allikaks – ja ka iga riigi kriitilise tähtsusega loodusvaraks. Kas see loodusvara on taastuv või taastumatu, sõltub juba sellest, kuidas teda kasutatakse . Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi bioloogia professor Madis Metsis : Vaadates tagasi ökoloogia lähiminevikku võib ääretult imestada, et veel eelmise sajandi viimase kümnendi lõpus mulla rolli ökosüsteemis alahinnati. Kõike, mis oli maapinnast allpool, liigitati abiootiliseks ehk mitteelusaks osaks loodusest. Arvati, et parema juhul on mikroorganismide liikide koguhulk taimedega samal tasemel; Mikroorganisme arvatakse olevat kuni triljon ehk tuhat miljardit liiki. Seda on kümme tuhat korda rohkem kui taimeliike. Kui olla ajalooliselt aus, siis juba 19. sajandi viimasel veerandil tunnistas mullateaduse üks loojatest, vene impeeriumi teadlane Vassili Dokutšaejev, et muld on justkui looduslik keha, millel on oma genees. Kaasa arvatud sünd, areng ja surm; Poliitikutest tunnustas esimesena mulla tähtsust inimkonnale president Franklin Delano Roosvelt. Just tema lausus mullakaitse seadusele alla kirjutades, et iga rahvuse ajalugu on kirjutatud lähtuvalt rahvuse suhtumisest oma mullasse. Ka pealtnäha kõige mittemullalikum muld, rannaliiv, on elu poolest rikas. Ühes grammis rannaliivas leidub umbkaudselt tuhat liiki mikroorganisme. Ja nende tuhande liigi summaarne geneetiline kood on umbes sama suur kui inimesel – kolm ja pool miljardit aluspaari. Ühe grammi rannaliiva geneetiline mitmekesisus on ligilähedane inimese genoomile. See mitmekesisus ongi vundament, millele toetub maakera ökosüsteemi sisse ehitatud jätkusuutlikus. Sellele omakorda toetub inimühiskond, kelle eksistentsi aluseks on mulla võimekus tagada toidu tootmist. Mulla tähtsust on inimkond tunnetanud aegade algusest. Parafraseerides 12. sajandist pärit fraasi "me seisame hiiglaste õlgadel", võime öelda, et me "seisame mulla õlgadel". Eeltoodu on kinnituseks, et väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemeetmetel, kui neid käesoleva eelnõu kohaselt põhimõttekindlalt rakendatakse, on vaieldamatult oluline mõju kõrge viljakusega muldade pikaajalisele säilimisele ja selle kaudu kogu looduskeskkonnale ja selle tulevikule. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Põllumajandusmaa massiivide kaardi koostamine Kavandatava regulatsiooni kohaselt on põllumajandusmaa massiivi kaardi koostaja ja põllumajandusmaa massiivi , sealhulgas üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa massiivi, andmete töötleja PMA. Kogu põllumajandusmaa massiivide ruumi- ja boniteediandmete määramisega seotud ettevalmistustööd, analüüsid ja esialgsete ruumiandmetega seotud eeltööd teeb PMK. See tagab üldplaneeringutes üle-eestiliselt ühtsetel põhimõtetel väärtusliku põllumajandusmaa määramise ning tagab kohaliku omavalitsuse üksustele põllumajandusmaa massiivide kohta ühtsed ruumiandmed ja muu asjakohase teabe. Nii PMK-l kui ka PMA-l on olemas piisav kogemus ja erialane pädevus põllumajandusmaa massiivi kaardi ja andmetega seonduvate ülesannete täitmiseks. PMA-l ja PMK-l on halduskoormuse kasv märkimisväärsem esimese aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist, kui toimub põllumajandusmaa massiivide ja nende kohta asjakohase teabe kindlaks tegemine , vastava kaardikihi koostamine ning tavapärasest intensiivsem koos- ja ühistöö kohaliku omavalitsuse üksustega väärtuslike põllumajandusmaade määramiseks. Väärtuslike põllumajandusmaade määramine Tulenevalt 1. juulil 2015 kehtima hakanud planeerimisseadusest tuleb kõikide tasandite planeeringutes pöörata tähelepanu väärtuslikele põllumajandusmaadele (vaata lisaks § 35 5 selgitusi üldplaneeringute koostamise põhimõtete kohta) . Üldp laneeringute ga määratakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivid ja nende kaitse- ja kasutustingimused, arvestades loomulikult teiste planeeringus käsitletavate objektidega , luues põhimõttelise eelduse , et kinnisasja, millel paikneb väärtuslik põllumajandusmaa, kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks ja selle sihtotstarvet üldjuhul ei muudeta. Praegu ja lähiaastate jooksul toimub kohaliku omavalitsuse üksustes intensiiv ne üldplaneeringute koostami ne . Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14 1 lõike 11 kohaselt pidi haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu algatama moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast (üldjuhul toimus see oktoobris 2018) ning kehtestama üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates. Lähtuvalt eeltoodust peame eelda m a, et lähima te aastate jooksul ehk hiljemalt 202 1 . aasta lõpuks on ühinenud kohaliku omavalitsuse üksused kehtesta n ud üldplaneeringud, kus on arvestatud PMA poolt määratud põllumajandusmaa massiividega , määratud väärtusliku põllumajandusmaa massiivid ning seatud kaitse- ja kasutustingimused, mis arvestavad eelnõus ette nähtud kitsendus tega . Kui PMA , PMK ja Maaeluministeerium, kes on planeerimisseaduse § 76 kohaselt kaasatud üldplaneeringu koostamise menetlus se , teevad kohaliku omavalitsuse üksustega väärtusliku põllumajandusmaa massiivide määramisel tõhusat koostööd, tagab see pikaajalise eelduse, et väärtuslikud põllumajandusmaa massiivid on kaitstud ja kasutuses toidu tootmiseks. Väärtuslikule põllumajandusmaale kavandatava ehitustegevuse kontrollimine Käesoleva eelnõu § 35 7 lõike 2 kohaselt on ehitusseadustiku mõistes pädeva asutuse (kohaliku omavalitsuse üksus, Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, Maanteeamet) ülesanne kontrollida ehitise ja ehitamise vastavust käesolevas eelnõus sätestatud tingimustele. Seoses väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemeetmetega lisanduvad pädeva asutuse ülesandena ehitusseadustiku mõistes ka „vaba ehitustegevusega“ seotud ehitiste, kui need kavatsetakse püstitada või rajada väärtuslikule põllumajandusmaale, kohta tehtavad ehitusseadustiku §-dest 35 ja 36 tulenevad kontrollitoimingud. Eelnõu § 35 6 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustes ette nägema üldnõude, et väärtuslikule põllumajandusmaale ei tohi ehitada uut ehitist ega olemasolevat ehitist laiendada, kui laiendamise tulemusena laieneb ehitis väärtuslikule põllumajandusmaale . Lähtuvalt nimetatud tingimusest tuleb pädeval asutusel kontrollida ja jälgida väärtusliku põllumajandusmaa kaitse seisukohast ehitiste, mille puhul ehitusseadustiku kohaselt kohaldub vaba ehitustegevus, ehitamise vastavust väärtusliku põllumajandusmaaga seotud kaitsenõuetele. Näiteks eratee ehitamise või laiendamise puhul, kui sellega on seotud väärtusliku põllumajandusmaa kasutuselevõtt, peab kohaliku omavalitsuse üksus kontrollima ehitusteatises märgitud asjaolusid ning tegema vajadusel täiendavad menetlustoimingud, et viia ehitamine väärtusliku põllumajandusmaaga seotud nõuetega vastavusse. Lähtuvalt eeltoodust järeldub kokkuvõtvalt, et väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemeetmete rakendamine toob PMA-le, PMK-le ja ehitusseadustiku mõistes pädevatele asutustele, eelkõige kohaliku omavalitsuse üksusele, kaasa mõningase halduskoormuse kasvu. Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevate kaitsemeetmete rakendamine Väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevad kaitsemeetmed on seotud mitmes erinevas, kuid ulatuslikku mõju omavas õigusaktis sätestatud regulatsioonidega. E elnõul on puutumus planeerimisseadusega, ehitusseadustikuga ja maa katastriseadusega . Väärtusliku põllumajandusmaaga seotud kitsenduste rakendamise sujuvaks tagamiseks tuleb asjassepuutuvate riigiasutuste kui ka kohalike omavalitsuste üksuste ametnikke vajadusel koolitada. Mõju regionaalarengule Umbes 75% Euroopa elanikkonnast elab linnapiirkonnas ja hinnanguliselt suureneb see osakaal 2020. aastaks 80%-ni. Alates 1950-ndate aastate keskpaigast on linnade kogupindala ELis suurenenud 78% võrra, samal ajal on elanikkond kasvanud ainult 33%. Ajavahemikus 1990−2000 hõivati ELis asustatud alade alla maid umbes 1000 km 2 aastas (see on suurem kui Berliini pindala) ehk 275 hektarit päevas. Asustatud alad suurenesid nimetatud ajavahemikul umbes 6% võrra. 2006. aastal oli hinnanguliselt 100 000 km 2 ehk 2,3% (see on keskmiselt 200 m 2 elaniku kohta) ELi territooriumi mullastikust kaetud linnade ja asulate aladega. Aastail 2007–2017 on ehitistega, sealhulgas teedeehitus, hõivatud põllumajandusmaad kokku ligi 11 000 hektari ulatuses. Põllumajandusmaale on kümne aasta jooksul ehitatud u mbes 44 000 uut hoonet, nendest 12 000 hoonet on Tallinna, Tartu ja Pärnu lähiümbruses. Elamumaa pindala on viimase viie aastaga (31.01.2014–30.09.2019) suurenenud 81 3 00 hektarilt 8 9 32 0 hektarini ehk umbes 37 000 hektari võrra ( näiteks 2,3 kord s e Tallinna pindala). Väärtusliku põllumajandusmaaga seotud piirangute mõju regionaalarengule on analüüsitud lähtuvalt „ Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020 “ (edaspidi strateegia ) põhimõtetest ja eesmärkidest . Strateegia kohaselt peavad regionaalpoliitika tulemuslikumaks elluviimiseks nii riik kui piirkonnad ise suutma oma tegevusi nendele eripärastele vajadustele võimalikult hästi kohandada. Ettevõtluses peab tähtsustuma kohalike ressursside oskuslik kasutuselevõtt ning võimaluste leidmine traditsiooniliste tootmisharude lisandväärtuse kasvatamiseks. Regionaalarengu üheks pealiiniks on piirkondliku spetsialiseerumise ja piirkondliku omanäolisuse tagamine, mis tähendab spetsialiseerumist kindlatele looduslikele, kultuurilis-ajaloolistele või muudele piirkonnaspetsiifilistele eeldustele toetuvatele tegevusvaldkondadele. Strateegia esimeseks eesmärgiks on tagada toimepiirkondade terviklikkus ja konkurentsivõimet soosiv elu- ja ettevõtluskeskkond. Lähtudes maapiirkondadele omasest ressursipotentsiaalist ja traditsiooniliste sektorite olulisusest, tuleb siin panustada suures osas põllumajanduse, kalanduse ja maaturismi tegevusalade edendamisele ning nende lisandväärtuse kasvatamisele. Strateegia kohaselt on Põhja-Eesti (Harju-, Rapla-, Järva- ja Lääne-Virumaa) puhul asustussüsteemi tasakaalustatud arengu soodustamiseks vaja rohkem panustada ka regiooni muude, pealinnapiirkonna kaugemas mõjualas paiknevate keskuste ja toimepiirkondade tugevdamisele. Nende toimepiirkondade ettevõtluse ja tööturu arendamisel tuleb keskenduda mitmekülgse ettevõtlusstruktuuri tugevdamisele, s ealhulgas nii tootmis-, teenindus- kui põllumajandusettevõtete lisandväärtuse kasvatamisele. Arvestades head mullaviljakust ja põllumajanduslikke traditsioone, on Põhja-Eesti regiooni lõunapoolses osas kõrgem potentsiaal intensiivseks põllumajandustootmiseks (n äiteks teravilja- ja piimasaadused) ja vastava toodangu väärindamisele. Tuginedes esialgsetele analüüsidele on Põhja-Eestis väärtuslikke põllumajandusmaid, mille mullastik kui väärtuslik ja potentsiaalne ressurss aitavad kindlustada piirkonnas jätkusuutliku põllumajandusliku arengu, kokku u mbes 250 000 hektarit, millest kaalukam osa on Lääne-Virumaal (u mbes 92 700 hektarit) ja Järvamaal (u mbes 92 700 hektarit). Strateegia kohaselt on Lõuna-Eesti (Tartu-, Viljandi-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaa) majandusstruktuuris ja hõives suure osatähtsusega traditsiooniliste tööjõumahukate tootmisharude (n äi t eks põllumajandus, metsandus, toiduainetööstus) tõttu siin oluline pöörata suuremat tähelepanu nende harude lisandväärtuse kasvatamisele. Piirkonna looduslike eelduste paremaks ärakasutamiseks tuleb pöörata suuremat tähelepanu muuhulgas ökopõllumajanduse ja köögiviljakasvatuse edendamisele. Lõuna-Eesti piirkonnas asuvast põllumajandusmaast osutus esialgsetele analüüsidele tuginedes väärtuslikuks põllumajandusmaaks u mbes 305 000 hektarit. Lääne-Eesti regioonis (Hiiu-, Saare-, Lääne- ja Pärnumaa) on ettevõtluse ja majanduskasvu stimuleerimisel looduskeskkonna iseärasuste tõttu (eelkõige saartel ja rannikualadel) otstarbekas pühenduda enam selle kestlikule majandamisele, rohe- ja biomajanduse potentsiaali ärakasutamisele ettevõtluse arendamisel ning loomakasvatuse ja mahepõllumajandusele, keskenduses senisest enam selle toodangu väärindamisele. Nimetatud piirkonnas on väärtuslikke põllumajandusmaid hinnanguliselt kokku u mbes 130 000 hektarit. Ida-Virumaal, mida strateegia kohaselt käsitletakse omaette regioonina ja mille arengueelduseks ei ole arvatud põllumajanduslikku tegevust, on väärtuslikke põllumajandusmaid suhteliselt tagasihoidlikult ehk hinnanguliselt u mbes 22 000 hektari ulatuses. V äärtuslike põllumajandusmaade kaitsemeetmete eesmärgid toetavad täielikult strateegia kohaseid arengueesmärke põllumajandusliku tegevuse kestlikkuse tagamiseks, andes kaitsemeetmete kaudu kõikidele Eesti piirkondadele esmase ja pikaajalise kindluse, et kõikides piirkondades on tagatud keskmisest väärtuslikemate muldadega põllumajandusmaa sihipärane kasutus ning selle kaudu põllumajandustootjate püsiv arenguvõime ja jätkusuutlikkus. Väärtusliku põllumajandusmaa kui kohaliku ressursi jätkusuutlik kasutamine tähtsustab põllumajandusettevõtlust kui traditsioonilist eluviisi ja tootmisharu. Väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamise piirangu mõju võib olla strateegia eesmärkide mõttes mitmetine: esmalt aitab ehitamise piirang just suuremate linnade ümbrusest kaugemal olevate asualade osas kaasa regionaalse arengu tasakaalustatusele , panustades vastupanu osutamisele suuremate linnapiirkondade hoogsama arengule (strateegia kohaselt tuleks osutada strateegias toodud meetmete kaudu vastupanu Tallinna ja Tartu liigsele tõmbejõule). Harjumaa linnade, alevite ja alevike ümbruses umbes ühe kilomeetri ulatuses on hinnanguliselt umbes 1350 väärtusliku põllumajandusmaa massiivi kogupindalaga ligi 20 000 hektarit. Tartumaal on tiheasustuste lähiümbruses kõrge vilje lusväärtusega põllumajandusmaa massiive esialgsetele analüüsidele tuginedes 925 kogupindalaga 24 000 hektari ulatuses . Kogu Eesti ulatuses on linnade, alevite ja alevike ümbruses u mbes 1 km ulatuses hinnanguliselt ligi 8000 väärtusliku põllumajandusmaa massiivi kogupindalaga u mbes 160 000 hektarit. Eeltoodu on kinnituseks, tiheas ustusalade ümbruses paiknevast väärtuslikust põllumajandusmaast on veerand Harju- ja Tartumaal. Põllumajandusmaale ehitamise intensiivsust iseloomustab ka joonis 1 9 Joonis 19 Põllumajandusmaale ehitatud hooned 2012-2017 Nagu ülaltoodud jooniselt on näha, oli aastail 2012–2017 põllumajandusmaade kasutuselevõtt ehitiste alla paikkonniti erinev, kuid äratuntavalt intensiivseim Tallinna, Tartu ja Pärnu lähiümbruses. Väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemeetmed toetavad seega eelkõige strateegia seda eesmärki, mis puudutab vajadust osutada vastupanu Tallinna ja Tartu liigsele tõmbejõule. Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse mõjutab aga ka kõikide teiste linnade ümbruse ehitussurvet, võimaldades laieneda põllumajandus- ja muul ettevõtlusel, aga ka elamuehitusel ning selle kaudu ka elanikkonna liikumisel ehitussurvega piirkondadest kaugemale. teiseks on väärtusliku põllumajandusmaaga seotud ehituspiirangute mõju riigi erinevate maakondade puhul erinev . Põllumajandusmaa massiivide, sealhulgas väärtusliku põllumajandusmaa massiivide osakaalu väljendab alljärgnev tabel: Maakond Kokku massiivid ≥2 ha Väärtuslikud massiivid ≥2 ha Piiranguteta massiivid ≥2 ha Piiranguteta massiivide osakaal arv pindala (ha) arv pindala (ha) arv pindala (ha) Harjumaa 6700 89 187 3581 45 832 3119 43 355 49% Hiiumaa 1236 18 079 794 12 561 442 5 518 31% Ida-Virumaa 3165 47 026 1391 22 695 1774 24 331 52% Jõgevamaa 4 144 84 211 2704 66 906 1440 17 305 21% Järvamaa 3139 85 936 2265 72 037 874 13 900 16% Läänemaa 3896 52 498 2059 31 030 1837 21 469 41% Lääne-Virumaa 5 280 123 500 3052 92 697 2228 30 802 25% Põlvamaa 5168 65 260 2545 37 136 2623 28 123 43% Pärnumaa 6583 96 425 3232 54 124 3351 42 301 44% Raplamaa 5109 79 062 2528 39 637 2581 39 426 50% Saaremaa 5589 66 990 2536 32 814 3053 34 176 51% Tartumaa 5303 98 766 2749 62 773 2554 35 993 36% Valgamaa 4461 57 040 2321 34 046 2140 22 993 40% Viljandimaa 6874 97 946 3884 62 808 2990 35 138 36% Võrumaa 6108 64 036 3301 41 826 2 807 22 211 35% Kokku 72 755 1 125 963 38 942 708 922 33 813 417 041 37% Nagu ülalolevast tabelist nähtub, on esialgsete andmete kohaselt kogu riigis kahe hektari suuruseid ja suuremaid põllumajandusmaa massiive, mille maakasutuse kohta piirangud ei kehti, kokku rohkem kui 400 000 hektarit. Lisaks on piirangutevabad põllumajandusmaa massiivid, mis on alla kahe hektari suurused (kokku u mbes 30 000 hektarit), linnades ja alevites olevad maatulundusmaa sihtotstarbega maad (kokku u mbes 18 000 hektarit). Samas, võrreldes teiste maakondadega, mõjutab põllumajandusmaale ehitamise piirang enim Järva-, Jõgeva- ja Lääne-Virumaad. Nimetatud maakondades saab väärtusliku põllumajandusmaa massiivide osakaal olema kõrge ning seetõttu ka piirangute mõju suurem. Samas tuleb silmas pidada, et Järvamaal on ikkagi n ii -ö elda piiranguteta ehk kahe hektari suuruseid ja suuremaid põllumajandusmaa massiive ligi 14 000 hektarit, Jõgevamaal rohkem kui 17 000 hektarit ning Lääne-Virumaal rohkem kui 30 000 hektarit. Maa-ametilt saadud analüüsi kohaselt hõlmati aastail 2007–2017 hoonete ja teede ehitamiseks põllumajandusmaid Järva- ja Jõgevamaal 330 hektarit ning Lääne-Virumaal u mbes 300 hektarit. Ku na ilma piiranguteta võib ehitamiseks või metsastamiseks vabalt kasutusele võtta alla kahe hektari suuruseid põllumajandusmaa massiive, siis, tuginedes eeltoodud analüüsidele ei ole väärtusliku põllumajandusmaaga seotud piirangute tõttu ette näha negatiivseid mõjusid erinevate maakondade regionaalsele arengule. Lisaks eeltoodule tuleb märkida, et eelnõu kohta on tehtud märkusi, et väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemeetmetega halvatakse võimalus ehitada maale uusi elamuid ning selle kaudu tõkestatakse inimeste võimalus t asuda maale elama. Kinnisvaraportaal KV andmetel oli näiteks 201 9 . aasta märtsis maapiirkonnas (külad, alevikud) müügis umbes 3 000 üksikelamut ning üle 2 00 talu. Kordamist väärib, et eelnõu kohaselt ei pea üldplaneeringuga määrama kitsendus i kuni kahe hektari suuruse , kuid muus osas väärtusliku põllumajandusmaa massiivi tunnustele vastava põllumajandusmaa massiivi kohta . Eelnõus sätestatud kitsenduste eesmärk on piirata väärtuslike põllumajandusmaade hõivet uute elamuehitusaladega. Uusi üksikuid väiketalusid on võimalik ja otstarbekas rajada mittepõllumajandusmaale või vähem viljakatele maadele, mitte aga sinna, kus on kujunenud tavapärane põllumajanduslik maakasutus. Silmas tuleb pidada, et väiketalu ei koosne üksnes elamust, vaid ka sinna juurde kuuluvatest kõrvalhoonetest ning õuealast. Lisaks tuleb arvestada ka vajalike kommunikatsioonide väljaehitamiseks vajaliku maaga. V äärtusliku põllumajandusmaa hõlmamine uute elamute või talude ehitamiseks peab olema eelnevalt põhjalikult kaalutud ja analüüsitud ning seda tohiks lubada ainult äärmise vajaduse korral, kui ehitamine muule maale on võimatu või ebaotstarbekas ning mille tulemusena saab väärtuslik põllumajandusmaa massiiv kahjustuda kõige vähem . Seega võimalused maale elama asumiseks või uute elamute ehitamiseks ka kitsenduste rakendumisel on suhteliselt laialdased. Väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamise piirang peaks jõuliselt aitama kaasa vanade, kunagi ehitiste all olnud, kuid varemeteks muutnud maa-alade kasutusevõtuks. Siinjuures võib möönda, et ehitamine „puhtale“ põllumajandusmaale on kindlasti, võrreldes vanade ehitusasemete kasutamisega, odavam, kuid lõppkokkuvõttes annab see regionaalses võtmes topeltpositiivse tulemuse: vähenevad või kaovad vanad kokkuvarisenud ehitised, misläbi saab küla esteetilisema ja korrastatuma välimuse, ning säilib viljakas põllumajandusmaa kui taastumatu loodusressurss, mis tagab meie jätkuva toidulaua. Kokkuvõtvalt on väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlevate kaitsemeetmete rakendumise üldine mõju elanike ja ettevõtete halduskoormusele hinnatav järgmiselt: halduskoormus põllumajandusmaad ettevõtluseks kasutavale ettevõtjale ei muutu; halduskoormus muudele ettevõtjatele, kes on väärtusliku põllumajandusmaa omandanud eesmärgiga kasutada seda muul otstarbel kui selle põllumajanduslik kasutus (väärtusliku põllumajandusmaa hõlmamine ehitisega või metsastamine), suureneb : eelnõu § 4 punkti 6 kohaselt täiendatakse planeerimisseaduse § 142 lõiget 1 punktiga 1 1 , sätestades, et kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse juhtotstarbe muutmine. See võib kõne alla tulla näiteks ehitis t e ehitamisel, kui ehitamine ei vasta üldplaneeringuga seatud väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimustele ja on seega planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmine ; halduskoormus võib suureneda ka juhul , kui omanik soovib enda omandis olevale väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada. T öökoormus suureneb mõnevõrra Maaeluministeeriumil, PMA-l ja PMK-l , aga ka kohaliku omavalitsuse üksustel ja seda eelduslikult kuni 202 9 . aastani ehk aja perioodil , mil PMA, PMK ja kohaliku omavalitsuse üksustega koostöös samaaegselt üldplaneeringute koostamise protsessiga tehakse kindlaks põllumajandusmaa massiivid, sealhulgas väärtusliku põllumajandusmaa massiivid , ning viiakse läbi planeerimisseadusest tulenevad kaasamisega seotud menetlustoimingud . 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega on eelnõu kohaselt seotud lisaks kohaliku omavalitsuse üksus tele PMA ja PMK. Enamikel k ohalik u omavalitsuse üksustel on töös uute üldplaneeringute koostamine ning planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 14 kohaselt tuleb neil määrata väärtuslikud põllumajandusmaa d ning seada nende kohta kaitse- ja kasutustingimused. See tähendab, et väärtusliku põllumajandusmaa määramine ning asjakohaste kaitse- ja kasutustingimuste seadmine on üldplaneeringu koostamise üheks ülesandeks, mida lahendatakse teiste üldplaneeringus ette nähtud ülesannete kõrval ning see protsess ei eelda eraldi täiendavate kulude tegemist. Sarnasele järeldusele jõuti ka 14. juunil 2017 vastu võetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste haldusreformi elluviimisega seotud seaduste muutmise seaduse §-ga 3. Nimetatud paragrahviga täiendati Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14 1 lõikega 11, seades haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogule kohustuse algatada uu e üldplaneeringu koostamine ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates . Seletuskirjas on selle sätte selgituseks märgitud järgmist: „Kohalikud omavalitsused ei alusta üldplaneeringute koostamist pärast ühinemist „puhtalt lehelt“ – koostatud on üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ (kehtestatud 2012), selle alusel valmivad uued maakonnaplaneeringud (kehtestatakse 2017 alguses), koostamisel on üldplaneeringu koostamise metoodika (valmib 2017). Lisaks on enamikus praegustes KOV-ides olemas üldplaneeringud, mis küll ei täida kõiki kehtiva planeerimisseaduse ülesandeid, aga annavad siiski hea lähtekoha uue üldplaneeringu koostamiseks; samuti on maakasutust suunatud detailplaneeringutega. Seega on kohalikul omavalitsusel arusaam, millised ruumilise arengu suunamiseks seatud tingimused ja põhimõtted on olnud põhjendatud.“ . Nimetatud seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuste tegevustega seotud eel d a ta vaid kul u sid ja tulusid seaduse seletuskirjas ette ei nähtud. K äesolevaks ajaks on kehtestatud maakonnaplaneeringud, mis käsitlevad planeerimisseaduses sätestatud nõuete le vastavalt väärtuslikke põllumajandusmaid ja mille ga koostatavad üldplaneeringud peavad olema kooskõlas . Rahandusministeeriumi poolt on koostatud ka üldplaneeringu koostamise metoodika „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ , mis samuti kajastab väärtuslike põllumajandusmaade käsitlemise põhimõtte i d. Lisaks on riigihalduse minister 17. oktoobri 2019. a määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ lisas 2 toodud planeeringulahenduse kihtide tehnilise kirjelduse punktis 12 näinud ette üldplaneeringus väärtusliku põllumajandusmaad kajastavate andmete vormistamise nõuded. Maaeluministeerium on väljendanud väärtusliku põllumajandusmaa käsitlemise kohta oma seisukohad kohaliku omavalitsuse üksustega peetavas kirjavahetuses. Kokkuvõtvalt saab kinnitada , et k äesoleval ajal ei ole mitte ühtegi kohaliku omavalitsuse üksust, kes ei ole kursis väärtuslike põllumajandusmaade määramise põhimõtete ga . Vaatamata sellele, et eelnõu ei ole vastu võetud seadusena, on kõikidel k ohaliku omavalitsuse üksus t el olemas selle kohta piisav teave , et koostatavas üldplaneeringus väärtuslikke põllumajandusmaid ja nende kaitse- ja kasutustingimusi määrata ja sellega seotud võimalike ressursside kavandamisel arvestada. Ehitusseadustiku § 19 lõike 1 kohaselt peab kõigepealt tagama omanik ise, et ehitis, ehitami n e ja ehitise kasutami n e vasta b õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab omanik tagama ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise. Kohaliku omavalitsuse üksus ehitusseadustiku mõistes pädeva asutusena peab nii ehitusteatise kui ehitusloa kohustusliku ehitise puhul kontrollima kõiki ehitamisega seotud asjaolusid ning nõudma ehitise või ehitamise nõuetega vastavusse viimist. Kohaliku omavalitsuse üksus peab ehitusteatise või ehitusloa kontrollimisel või projekteerimistingimuste väljastamise menetluses tagama käesoleva seadusega sätestatud esmase eesmärgi – säilitada väärtuslik põllumajandusmaa põllumajandusmaana. K ui üldplaneeringutes määratakse väärtuslik põllumajandusmaa ning seatakse selle kohta eelnõuga kooskõlas olevad kaitse- ja kasutustingimused , võib eeldada , et väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamisega või katastriüksuse sihtotstarbe muutmisega seotud nii-öelda täiendavaid menetlustoiminguid peaks rakendatama minimaalselt. Lähtuvalt eeltoodust ei eeldata käesoleva seaduse rakendamisel ka kohaliku omavalitsuse üksuste halduskoormuse kasvu ning täiendavaid kulusid. PMA-le kaasne b riigi poolsete kohustuste täitjana seaduse rakendamisel põhikoormus ning tema ülesanded on järgmised: registri volitatud töötleja ülesan nete täitmine ( vaata ka § 52 2 selgitus t ), milleks on põllumajandusmaa massiive kajastava kaardi koostamise korraldamine (kaart koostatakse poole aasta jooksul pärast seaduse jõustumist) ning üldplaneeringu kehtestamise järgselt väärtusliku põllumajandusmaa massiivide andmete töötlemine ( suurem töö koormus seaduse jõustumise järgsetele esimestel e aastatel e ehk üldplaneeringute koostamise ajale, kus eeldatavasti on vaja teha põllumajandusmaa massiivide ruumi andmete täpsustusi ja korrigeerimisi) ; PMK-ga koostöö korraldamine põllumajandusmaa massiivide ruumiandme te õigsuse tagamisel; põllumajandusmaa massiivide ruumiandmete määramine ; Eesti ja maakondade kaalutud keskmise boniteedi määramine ja nende andmete avalikustamine PMA veebilehel; riikliku ja haldusjärelevalve teostamine väärtusliku põllumajandusmaa massiivi metsastamise ja nimetatud massiivile maastikuelementide rajamise üle ; detailplaneeringu kooskõlastamine väärtuslikule põllumajandusmaale uue ehitise ehitamise korral, kui ehitamine ei vasta üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustele. Ü la lloetletud ülesannete täitmise peab PMA tagama töö sisemise korraldusega. PMK ülesanne on eelnõu § 35 3 lõike 3 kohaselt põllumajandusmaa massiivide kaalutud keskmiste boniteetide kindlaks tegemine. Sellele aga eelneb esmalt poole aasta jooksul pärast seaduse jõustumist töö põllumajandusmaa massiivide kaardi koostamiseks ja massiivide andmete õigsuse tagamiseks ning ka hilisem pidev koostöö PMA-ga. Lisaks tööle kaardiandmetega on PMK ülesandeks ka välitööde tegemine, et vaiete alusel või muust informatsioonist lähtuvalt kontrollida või hinnata ümber mullaareaalide boniteedinäitajad või viia läbi asjakohased ekspertiisid. PKM peab nimetatud ülesanded täitma tavapärase töökorraldusega. Põllumajandusmaa massiivi de registri moodustamine, sealhulgas põllumajandusmaa massiivide kaardi ja põllumajandusmaa massiividega seotud andmete kajastami ne eeldab PMA ja PMK arvutisüsteemi riist- ja tarkvara täiendusi (PMA, PMK, Maa-amet, Keskkonnaagentuur vaheliseks andmevahetuseks vajalike liideste loomine). Tuginedes 2018. aasta oktoobris valminud analüüsi „ Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seadusest tulenevate väärtuslike põllumajandusmaa massiividega seotud tööprotsesside ärianalüüs “ tulemustele, jäävad põllumajandusmaa massiivide registri moodustamisega seotud arendusmahud vahemikku 4100 – 5500 tundi . Arvestades eelduslikult ühe töötunni hinnaks koos käibemaksuga 50 – 60 eurot, kujuneb registri arendamise maksumuseks umbes 30 0 000 eurot , millele lisanduvad võimalikud hilisemad jooksvad hooldusteenuse kulud u mbes 15 000 eurot aastas . IT arendusteks tehtavad kulud kantakse Maaeluministeeriumi baaseelarvest. 8 . Rakendusaktid Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusest tuleneva te volitusnormide alusel kehtestatavad rakendusaktid : paragrahvi 35 2 lõike 5 alusel „Põllumajandusmaa massiivi ruumiandmete määramise kord“; paragrahvi 35 3 lõike 4 ja § 35 4 lõike 3 alusel „ Põllumajandusmaa massiivi, Eesti põllumajandusmaa ja maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi määramise metoodika “; paragrahvi 35 1 3 lõike 2 alusel „Põllumajandusmaa massiivide registri põhimäärus“ . Esmaseks ja oluliseks põhimõtteks on, et määrustega kehtestatavate regulatsioonide elluviimine tagatakse PMK ja PMA vahelises koostöös ja vastavas andmevahetuses. PMK kui hallatava riigiasutuse põllumajandusseire ja uuringute osakonna mullaseire büroo on pädev tagama ruumiandmete määramiseks vajalikku ja nõuetekohast algteavet, mis on aluseks mullastiku kaardi andmete alusel põllumajandusmaa massiivide kaalutud keskmise boniteedi määramisele. Viimane on käesoleva eelnõu § 35 3 lõike 3 kohaselt PMK ülesanne. PMA kui valitsusasutuse ülesandeks on PMK poolt väljatöötatud alusandmetest lähtuvalt määrata põllumajandusmaa massiivide ruumiandmed ning määrata põllumajandusmaa massiivide kaalutud keskmiste boniteetide alusel riigi ja maakondade kaalutud keskmised boniteedid. Eesti ja maakondade kaalutud keskmis ed boniteedinäitaja d on aluseks üldplaneeringutes väärtusliku põllumajandusmaa massiivide määramisel. Nimetatud maaeluministri määruste eelnõud e kavandid on lisatud käesolevale seletuskirjale. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu §-ga 5 sätestatakse seaduse jõustumise tähtaeg, mis on 202 1 . aasta 1. jaanuar . Seaduse rakendamine sõltub aga eelkõige üldplaneeringu kehtestamise ajast, sest väärtusliku põllumajandusmaa massiivid määrab § 35 5 lõike 1 kohaselt kohaliku oma valitsuse üksus üld planeeringuga. P laneerimisseadusest, Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusest ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest tuleneva d üldplaneeringu kehtestamise ja ülevaatamise kohta erinevad tähtajad . Ü ldplaneeringute erinevatel aegadel kehtestamine mõjutab seaduse rakend u mis t. Seaduse jõustumise hetkel ehk 202 1 . aasta 1. jaanuaril on seoses üldplaneeringutega võimalikud järgmised variandid : 1) kohaliku omavalitsuse üksusel on üldplaneeringu koostamine pooleli ; 2) kohaliku omavalitsuse üldplaneering on enne 202 1 . aasta 1. jaanuari kehtestatud ning väärtuslikud põllumajandusmaad võivad olla määratud lähtuvalt Maaeluministeeriumi ettepanekust või muudest alustest (näiteks eelnõu); 3) kohaliku omavalitsuse üldplaneering on koostatud varasemalt ehk näiteks enne 2015. aasta 1. juulit kehtinud planeerimisseaduse alusel . Ü ldplaneeringus ei ole väärtuslike põllumajandusmaadega arvestatud , samas ka uut üldplaneeringut ei koostata. Üheselt mõistetavuse tagamiseks on koondatud alljärgnevasse tabelisse ülevaade eelnõu sät ete rakendumise kohta koos selgitustega. Jrk nr Säte Sätte sisu Selgitused 1 § 35 5 Väärtusliku põllumajandusmaa massiivi, mis vastab lõikes 2 sätestatud tunnustele, määramine PMA peab § 52 2 lg 1 ja lg 2 kohaste nõuete alusel määrama põllumajandusmaa massiivid koos vastavate boniteediandmetega ning Eesti ja maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmised boniteedid 2021. aasta 1. jaanuariks. Kohaliku omavalitsuse üksus võtab väärtusliku põllumajandusmaa massiivi määramisel aluseks vähemalt need põllumajandusmaa massiivid, mis on PMA poolt 2021. aasta 1. juuliks määratud. 2 §-d 35 6 , 35 8 , 35 9 Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused, mis tuleb üldplaneeringus väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks seada ning millega tuleb väärtusliku põllumajandusmaa puhul arvestada Üldplaneeringu koostamisel või selle muutmisel tuleb arvestada nimetatud sätetes olevate nõuetega. Üldplaneeringute puhul tuleb tagada § 52 2 lõike 4 kohaselt nõue, et hiljemalt 202 9 . aasta 31. detsembriks peab ole ma kõikides üldplaneeringutes seaduses sätestatud nõuetele vastav väärtuslik põllumajandusmaa määratud. 3 § 35 7 Väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamise kontrollimine Eelnõu § 35 5 lõike 1 kohaselt määratakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivid üld planeeringuga. See tähendab, et väärtusliku põllumajandusmaaga seotud ehitamist kontrollitakse pärast üldplaneeringu kehtestamist. 4 § 35 10 Väärtuslikul põllumajandusmaal asuva katastriüksuse sihtotstarbe määramine ja selle muutmine Eelnõu § 35 5 lõike 1 kohaselt määratakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivid üld planeeringuga. See tähendab, et väärtusliku põllumajandusmaaga seotud katastriüksuse sihtotstarbe määramise ja selle muutmise nõudeid tuleb täita pärast üldplaneeringut kehtestamist. 5 § 35 12 PMA teavitamine väärtusliku põllumajandusmaa määramisest ja väärtusliku põllumajandusmaaga seotud muudatustest Kohaliku omavalitsuse üksus teavitab PMA-d 30 kalendripäeva jooksul üld planeeringu kehtestamisest arvates ning PMA kannab andmed väärtusliku põllumajandusmaa kohta vastavale kaardile kümne kalendripäeva jooksul väärtusliku põllumajandusmaa määramisest teatamisest arvates 6 § 52 3 PMA teavitamine enne seaduse jõustumist kehtestatud üldplaneeringuga väärtusliku põllumajandusmaa määramisest Kohaliku omavalitsuse üksus peab enne seaduse jõustumist kehtestatud üldplaneeringuga väärtusliku põllumajandusmaa määramisest teavitama PMA-d 2021. aasta 1. oktoobriks ehk kolme kuu jooksul arvates PMA poolt põllumajandusmaa massiivide ja vastavate boniteediandmete määramist 7 § 39 lg 8 Riiklik järelevalve väärtuslikule põllumajandusmaale metsastamise ja maastikuelemendi rajamise üle PMA saab hakata tegema riiklikku järelevalvet üksnes selle väärtusliku põllumajandusmaa osas, mis on üldplaneeringuga kehtestatud ja mille kohta on teavitatud PMA-d § 35 12 lõikes 1 ette nähtud tähtajal. 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Väärtusliku põllumajandusmaa kaitset käsitleva seaduse e elnõu ettevalmistamisele eelnes 2014. aastal Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 “Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” nõuete kohaselt väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva õigusliku regulatsiooni väljatöötamiskavatsuse väljatöötamine. Väljatöötamiskavatsus läbis 2014. aasta juulis eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastusringi . Eelnõu oli eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamisel kahel korral: 2016. ja 2017. aastal. Vabariigi Valitsus esitas eelnõu 2018. aasta oktoobris Riigikogule. Esimese lugemise järel tegid õiguskantsler, Eesti Advokatuuri haldusõiguse komisjon, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning mitmed teised riigiasutused ja muud organisatsioonid eelnõu kohta märkusi ja ettepanekuid . 2018. aastal Riigikogule esitatud eelnõu langes pärast esimest lugemist seoses koosseisu lõppemisega menetlusest välja. Riigikogu esimese lugemise järel tehtud märkusi ja ettepanekuid arvesse võttes on eelnõu koostatud, pidades silmas üldist põhimõtet, et seadusega kehtestatud tunnustele vastavad väärtusliku põllumajandusmaa massiivid määra takse ning nende kaitse- ja kasutustingimus ed seatakse üldplaneeringuga . Maaeluministeeriumi on tihedas töökontakt is kohaliku omavalitsuse üksustega, kes on koostamas uusi üldplaneeringuid , olles kaasatud kõikidesse planeerimisetappidesse . Maaeluminister saatis 20. mail 2019 kõikidele kohaliku omavalitsuse üksustele ringkirja, milles käsitleti Maaeluministeeriumi seisukohti üldplaneeringus väärtusliku põllumajandusmaa ja selle kaitse- ja kasutustingimuste määramise kohta. Lisaks on ministeeriumi esindaja tutvustanud eelnõus toodud seisukohti Rahandusministeeriumis vastavasisulistel nõupidamistel ja teistel kohtumistel erinevate kohaliku omavalitsuse üksuste esindajatega ( Eesti kaguosa kohaliku omavalitsuse üksused, Tartu Linnavalitsus, Viljandi Vallavalitsus, Pärnumaa kohaliku omavalitsuse üksused , Tartumaa Põllumeeste Liit ) . Maaeluministeeriumi esindaja oli kaasatud ka 2020. aasta jaanuaris toimunud töötubade töösse , kus oli võimalus osaleda kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste esindajatel ja kus käsitlet i üldplaneeringutes kajastatava id maakasutuse ja väärtustega seotud küsimusi. Väärtusliku põllumajandusmaa kaitsevajadust ja –meetmeid käsitleti 31. oktoobri 2019. a maablogis artiklis „Iga rahvuse ajalugu on kirjutatud lähtuvalt rahvuse suhtumisest mullasse“ https://maablogi.wordpress.com/category/mullakaitse/ . Eelnõud tutvustati 2019. aasta 12. novembril Riigikogu maaelukomisjonile . Samal kuul oli d eelnõu tutvustus ed ja arutelu d Riigikogu maaelukomisjoni, õiguskantsleri kantselei, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Omanike Keskliidu, Eesti Erametsaliidu ja Eesti Advokatuuri esindajatega. Eesti Planeerijate Ühingu ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu esindajad arutelust osa võtma ei tulnud. Eraldi nõupidamine toimus Eesti Taastuvenergia Koja, Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni ja Eesti Tuuleenergia Assots i atsiooni esindajatega. Eelnimetatud aruteludel käsitleti järgmisi küsimusi: kas väärtusliku põllumajandusmaa kaitse on üksnes riiklik ülesanne; väärtusliku põllumajandusmaa metsastamine – kiirekasvulise puistu kasvatamine, taimlate ja puukoolide rajamine jms võiksid olla lubatud; väärtusliku põllumajandusmaa õiguslik kaitse toob kaasa kohaliku omavalitsuse üksuse planeerimisautonoomia ja enesemääramise ning maaomanike õiguslik u riive; väärtusliku põllumajandusmaa kaitse üksnes olemasoleva õiguse kaudu; probleemid ja argumendid, miks kohaliku omavalitsuse üksused ei ole seni põllumajandusmaa kaitsemeetmeid piisava tõhususega rakendanud; kas toidujulgeoleku oht on olemas; põllumajandusmaa kaitse võrreldes teiste siht- ja juhtotstarvetega maade kasutuspiirangutega on madal; võime õppida minevikust ja oskus vaadata tulevikku ehk kui seda seadust oleks 90-ndatel aastatel tehtud, oleksid menetlusprotsessid olnud märkimisväärselt ladusamad . Maaeluministeerium eelnõu väljatöötajana on seisukohal, et väärtusliku põllumajandusmaa kui ühe väärtuslikui ma loodus r essursi ja toidujulgeolekut garanteeriva maa kaitsmine ei saa olla üksnes riigi ülesanne, vaid riigi ja kohaliku omavalitsuse vahelises koostöös viivitamatult elluviidav kohustus. Riigi ülesanne on antud juhul olla kohaliku omavalitsuse üksusele abiks õigusliku regulatsiooni väljatöötamisel ning põllumajandusmaa massiivide väärtuslikkuse väljaselgitamisel: lisaks väärtusliku põllumajandusmaa terminile tuleb seadustada üheselt mõistetavad ja põhimõttelised kitsendused, et tagada ühtsetel alustel kogu riigis väärtusliku põllumajandusmaa ja selle mullastiku kaitse ja selle kaudu toidujulgeolek. Eelnõus seatud kitsendused ei ole lõplikud ega välista kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomiat ega piira täielikult enesekorralduse õiguse rakendamist . Väärtusliku põllumajandusmaa puhul tuleb maakasutuse planeerimi s e küsimused lahendada ülima läbimõeldus ega eeldusega, et väärtuslik põllumajandusmaa on eelkõige põllumajanduslikuks kasutamiseks määratav maa. Kui see ei ole võimalik, võib kohaliku omavalitsuse üksus eelnõu § 35 11 kohaselt muu avaliku või erahuvi esinemise korral hõlmata väärtuslikku põllumajandusmaad muul siht- või kasutusotstarbel. Väärtusliku põllumajandusmaa kaitsemeetmed on vaja võimalikult kiiresti õiguslikult reguleerida, et tagada eeldused nende rakendamiseks koostatavates üldplaneeringutes. Ilma õiguslike regulatsioonideta puudub kindlus, et kohaliku omavalitsuse üksused tagaksid üldplaneeringutes põllumajandusmaa säilitamise eelistamise ehitamisele. Eelnõuga soovitakse tagada keskmisest viljakamate muldade säilimine ja riigi toiduga varustatus ka pikemas perspektiivis. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile , Rahandusministeeriumile , Siseministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Eesti Planeerijate Ühingule, Eestimaa Talupidajate Keskliidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Taastuvenergia Kojale, Eesti Päikeseelektri Assotsiatsioonile, Eesti Tuuleenergia Assots i atsioonile, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule , Eesti Erametsaliidule , Eesti Maastikuarhitektide Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eestimaa Looduse Fondile, Eesti Advokatuuri haldusõiguse komisjonile , õiguskantslerile ja kohaliku omavalitsuse üksustele . EELNÕU 28 .0 2 .2020 Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduva lt teiste seadus t e muutmise seadus § 1. Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmine Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „ põllumajandustoodete tasuvaks tootmiseks , “ tekstiosaga „ väärtusliku põllumajandusmaa säilimiseks , “; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) väärtusliku põllumajandusmaa säilimiseks vajalikud kitsendused . “; 3) paragrahvi 27 lõi getes 3 , 5 ja 6 asenda takse sõna „põllumajandusmaa “ sõnadega „haritava maa kõlvik “ vastavas käändes ; 4 ) seadust täiendatakse 7 1 . ja 7 2 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 7 1 . peatükk VÄÄRTUSLIK PÕLLUMAJANDUSMAA § 35 1 . Põllumajandusmaa Põllumajandusmaa käesoleva seaduse tähenduses on maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse kõlvikulises koosseisus olev haritava maa või loodusliku rohumaa või mõlema nimetatud maa kõlvik , välja arvatud kõlvik, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti . § 35 2 . Põllumajandusmaa massiiv (1) Põllumajandusmaa massiiv käesoleva seaduse tähenduses on vähemalt kahe hektari suurune ühtne maa-ala, mis hõlmab ühte või mitut käesoleva seaduse §-s 35 1 nimetatud põllumajandusmaa kõlvikut ning mis on piiritletud maastikul eristuvate püsivate objektidega, muu majandusliku otstarbega maaga , asustusüksuse lahkmejoonega või keskkonnaregistrisse kantud poolloodusliku koosluse esinemisalaga . (2) Põllumajandusmaa massiivi piiritlev käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asustusüksuse lahkmejoon on: 1) küla ja linna või küla ja alevi vaheline lahkmejoon või 2) aleviku ja linna või aleviku ja alevi vaheline lahkmejoon. ( 3 ) Keskkonnaregistrisse kantud poolloodusliku koosluse esinemisalal asuv põllumajandusmaa ja sellega piirnev väljaspool poolloodusliku koosluse esinemisala asuv põllumajandusmaa ei moodusta ühte põllumajandusmaa massiivi . Poollooduslik u kooslus e esinemisala moodustab eraldi põllumajandusmaa massiivi. ( 4 ) Põllumajandusmaa massiivi ruumiandmed määrab Põllumajandusamet, lähtudes põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri, keskkonnaregistri, Eesti topograafia andmekogu ja maakatastri andmetest ning vajaduse korral paikvaatluse käigus saadud andmetest. ( 5 ) Põllumajandusmaa massiivi ruumiandmete määramise ja muutmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Põllumajandusmaa massiivi ruumiandmed määrab Põllumajandusamet iga viie aasta järel. § 35 3 . Põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmine boniteet (1) Põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmine boniteet käesoleva seaduse tähenduses on põllumajandusmaa massiivi koosseisu kuuluva põllumajandusmaa viljelusväärtuse näitaja, mis sõltub mullastiku kvaliteedi st ja väärtuse st ning maaparandussüsteemi olemasolust. (2) Põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmist boniteeti väljendatakse hindepunktides vahemikus 1–100. K õrgem hindepunkt näitab põllumajandusmaa suuremat viljelusväärtust . (3) Põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmise boniteedi teeb kindlaks valdkonna eest vastutava ministri määratud riigiasutus maakatastri maa kvaliteedi ja hindamise kaardile kantud mullastiku andmete ja maaparandussüsteemide registrisse kantud andmete ning vajaduse korral paikvaatluse käigus saadud andmete alusel. ( 4 ) Põllumajandusmaa massiivi kaalu tud keskmise boniteedi määramise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 5 ) Põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmise boniteedi andmed avalikustatakse Põllumajandusameti veebilehel. § 35 4 . Eesti p õllumajandusmaa ja maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet (1) Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi määrab P õllumajandusamet kõikide Eesti põllumajandusmaa massiivide kaalutud keskmise boniteedi alusel. (2) Maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi määrab P õllumajandusamet kõikide asjaomase maakonna põllumajandusmaa massiivide kaal utud keskmise boniteedi alusel. ( 3 ) Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi ja maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi määramise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 4 ) Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi ja maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi andmed avalikustatakse Põllumajandusameti veebilehel. § 35 5 . Väärtuslik põllumajandusmaa (1) Kohaliku omavalitsuse üksus määrab üldplaneeringuga käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tunnustele vastava põllumajandusmaa massiivi väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks. ( 2 ) Väärtusliku põllumajandusmaa massiivi tunnused on järgmised : 1) põllumajandusmaa massiiv asub küla või aleviku territooriumil; 2) põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmine boniteet on võrdne Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteediga või sellest suurem; 3) põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmine boniteet on võrdne maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteediga või sellest suurem , kui põllumajandusmaa massiiv asub maakonnas, mille põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist väiksem. ( 3 ) Väärtuslik põllumajandusmaa käesoleva seaduse tähenduses on põllumajandusmaa, mis kuulub kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringuga väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks määratud põllumajandusmaa massiivi koosseisu. § 35 6 . Väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamine (1) Kohaliku omavalitsuse üksus näeb üld planeeringuga seatud kaitse - ja kasutustingimustega ette, et v äärtuslikule põllumajandusmaale ei tohi ehitada uut ehitist ega olemasolevat ehitist laiendada, kui laiendamise tulemusena laieneb ehitis väärtuslikule põllumajandusmaale. ( 2 ) Kohaliku omavalitsuse üksus võib üld planeeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustega ette näha , et v äärtuslikule põllumajandusmaale võib maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks või põllumajandusloomade pidamiseks ehitada uue hoone või rajatise (edaspidi põllumajandusehitis ) , kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused : 1) põllumajandusehitise ehitamine muule maale on võimatu või ebaotstarbeka s ; 2 ) põllumajandusehitis ehitatakse võimalikult lähedale väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele või ühte kompleksi olemasoleva ehitisega; 3 ) põllumajandusehitis ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist; 4 ) põllumajandusehitise ehitamise tulemusena säili vad väärtuslik u põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus ning juhul, kui tee ehitamine põhjustab väärtusliku põllumajandusmaa massiivi jagunemise mitmeks väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks, on jagunemise tulemusena moodustunud väärtusliku põllumajandusmaa massiiv vähemalt kahe hektari suurune. (3 ) Kohaliku omavalitsuse üksus võib üld planeeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustega ette näha, et v äärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada uue elamu ja selle teenindamiseks vajaliku uue hoone või rajatise (edaspidi koos elamu ) , kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused : 1 ) elamu ehitamine muule maale on võimatu või ebaotstarbekas ; 2 ) elamu ehitamine ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist; 3 ) elamu ehitamise tulemusena säilivad väärtuslik u põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus ning juhul, kui tee ehitamine põhjustab väärtusliku põllumajandusmaa massiivi jagunemise mitmeks väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks, on jagunemise tulemusena moodustunud väärtusliku põllumajandusmaa massiiv vähemalt kahe hektari suurune. ( 4 ) Kohaliku omavalitsuse üksus võib üld planeeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustega ette näha , et o lemasolevat ehitist võib laiendada, kui selle tulemusena laieneb ehitis väärtuslikule põllumajandusmaale, kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused : 1) ehitise laiendamine muule maale on võimatu või ebaotstarbekas ; 2 ) ehitise laiendamine ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist; 3 ) ehitise laiendamise tulemusena säili vad väärtuslik u põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus. ( 5 ) Kohaliku omavalitsuse üksus seab üld planeeringuga sellised kaitse- ja kasutustingimused , mille kohaselt o n lubatud käesoleva paragrahvi lõig etes 1– 4 sätestatud tingimusi arvestamata väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada uu s ehitis või olemasolevat ehitist laiendada, kui laiendamise tulemusena laieneb ehitis väärtuslikule põllumajandusmaale, järgmistel juhtudel : 1) ehitatakse maaparandussüsteem maaparandusseaduse tähenduses ; 2 ) rajatakse maaga püsivalt ühendamata rajatis põllumajandustoodete tootmise otstarbeks või hoonestatud või hoonestamata maa-ala piiritlemiseks ; 3 ) ehitis ehitatakse katastriüksusele, mis asub Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisel oleval riigimaal või Kaitseliidule kuuluval maal ; 4 ) ehitis ehitatakse väärtuslikule põllumajandusmaale, mille kohta on antud maapõueseaduse kohane kaevandamisluba ; 5 ) ehitatakse või laiendatakse riigitee d või kohalik ku tee d ; 6 ) ehitise ehitamiseks või laiendamiseks on enne selle üldplane eringu kehtestamist, millega väärtusliku põllumajandusmaa massiiv määrati, antud projekteerimistingimused või ehitusluba või on loetud, et ehitamisest on teavitatud. (6) Kohaliku omavalitsuse üksus võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud tingimusi arvestamata üldplaneeringuga lubada väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada uue ehitise või olemasolevat ehitist laiendada, kui laiendamise tulemusena laieneb ehitis väärtuslikule põllumajandusmaale, järgmistel juhtudel: 1) väärtusliku põllumajandusmaa kohta on enne selle üldplaneeringu kehtestamist, millega väärtusliku põllumajandusmaa massiiv määrati, kehtestatud detailplaneering; 2) paigaldatakse tuule abil elektrit tootev taastuvenergia tootmisseade. § 35 7 . V äärtuslikule põllumajandusmaale ehitamise kontrollimine (1) Väärtusliku le põllumajandusmaa le uue e hitise ehitamise korral või nimetatud maal olemasoleva ehitise laiendamise korral, kui laiendamise tulemusena laieneb ehitis väärtuslikule põllumajandusmaale, kontrollib pädev asutus ehitise ja ehitamise vastavust käesoleva seaduse § -s 35 6 sätestatud tingimustele. ( 2 ) Pädev asutus on ehitusseadustiku tähenduses ehitusteatist kontrolliv ja ehitusloa andmiseks pädev asutus. § 35 8 . Väärtusliku põllumajandusmaa metsastamine (1) Kohaliku omavalitsuse üksus näeb üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustega ette, et väärtuslik põllumajandusmaa ei tohi looduslikul põhjusel ega inimtegevuse tulemusel muut uda maaks, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti (edaspidi metsast u mine ) . (2) Kohaliku omavalitsuse üksus seab üldplaneeringuga sellised kaitse- ja kasutustingimus ed , mille kohaselt või vad v äär t uslik ul põllumajandusmaa l kasvada puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti , kui nimetatud põllumajandusmaa on poolloodusliku koosluse esinemisala, marja- ja viljapuuaed või aiandialune maa. Poolloodusliku koosluse esinemisalal asuv väärtuslik põllumajandusmaa peab vastama poolloodusliku koosluse esinemisala tunnustele ning seda ei tohi kasutada puu- ja põõsaistandikuna. (3) Kohaliku omavalitsuse üksus võib üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustega ette näha, et väärtuslikku põllumajandusmaad võib kasutada taimlana, puukoolina või kuni viie aasta vanuse raieringiga puu de ja põõsaste kasvatamiseks. § 35 9 . Väärtuslikule põllumajandusmaale maastikuelemendi rajamine (1) Kohaliku omavalitsuse üksus näeb üld planeeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustega ette, et v äärtuslikule põllumajandusmaale ei tohi rajada maastikuelementi ega tohi lasta sellel looduslikult tekkida. (2 ) Kohaliku omavalitsuse üksus võib üld planeeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustega ette näha , et v äärtusliku le põllumajandusmaa le võib mulla kaitseks , kliimakahjustuse leevendamiseks või põllumajandusmaa massiivi ruumikuju mitmekesistamiseks rajada või lasta looduslikult tekkida järgmis tel maastikuelemen tidel : 1) puuderida või hek k, mis rajatakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivi äärde või millega ümbritsetakse marja- või viljapuuaia või aiandialu ne maa-ala ; 2) kiviaed, mis rajatakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivi äärde ; 3) puudesalu, mis on igast küljest ümbritsetud väärtusliku põllumajandusmaaga või mis ühest küljest piirneb muu siht- või kasutusotstarbega maaga . (3 ) Puudesalu võib rajada , kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused : 1 ) rajatava puudesalu pindala on väiksem kui 0,1 hektarit ning rohkem kui ühe puudesalu rajamise korra l ei ole nende pindala kokku suurem kui kolm protsenti väärtusliku põllumajandusmaa massiivi pindalast; 2 ) puudesalu rajamise tulemusena säilivad väärtusliku põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus ning väärtusliku põllumajandusmaa massiivi sihtotstarbeline kasutamine oluliselt ei halvene . § 35 10 . V äärtusliku põllumajandusmaa ga seotud katastriüksuse sihtotstar b e määramine ja selle muutmine (1) Linna- või vallavalitsus määrab s ellise katastriüksuse sihtotstarbeks , mille osaks on väärtuslik põllumajandus maa, maatulundusmaa sihtotstar b e. ( 2 ) Linna- või vallavalitsus määrab väärtuslikule põllumajandusmaale päikese abil elektrit tootva taastuvenergia tootmisseadme paigaldamise korral tootmisseadmega seotud maa sihtotstarbeks tootmisseadme kasutusajaks tootmismaa sihtotstarbe ning nimetatud tootmisseadme kasutusaja lõppemise korral maatulundusmaa sihtotstarbe. ( 3 ) Linna- või vallavalitsus võib v äärtusliku põllumajandusmaa massiivil asuva ka tastriüksuse sihtotstarvet muuta järgmistel juhtudel : 1) katastriüksuse sihtotstarve määratakse riigi eriplaneeringu ga või määratav sihtotstarve vastab riigi eriplaneeringuga võrdsustatud mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise planeeringu ga määratud maakasutuse juhtotstarbele ; 2 ) katastriüksus asub Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisel oleval riigimaal või Kaitseliidu omandis oleval maal ; 3 ) katastriüksuse sihtotstarbeks määratakse sihtotstarve, mis vastab pärast 2021. aasta 1. juulit kehtestatud üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbele; 4) katastriüksus asub maa-alal, mille kohta on enne 2021. aasta 1. juulit kehtestatud detailplaneering või antud projekteerimistingimused või ehitusluba või millele ehitamise korral on loetud, et ehitamisest on teavitatud ; 5 ) katastriüksus asub maa-alal, mille kohta on antud maapõueseaduse kohane kaevandamisluba , ja katastriüksuse sihtotstarbeks määratakse mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve ; 6 ) katastriüksuse sihtotstarbeks määratakse riigitee või kohaliku tee ehitamiseks või laiendamiseks transpordimaa sihtotstarve; 7 ) katastriüksuse sihtotstarve määratakse maakatastriseaduse kohaselt ehitise alust maad ja selle teenindamiseks vajalikku maad hõlmava katastriüksuse kohta, kui ehitamine vastab käesoleva seaduse § 35 6 lõigetes 2–4 sätestatud tingimustele ning kui pädev asutus ei ole ehitise ehitamis t või laiendamist keelanud. § 35 11 . Üld - ja detailp laneeringu keh testamine muu huvi esinemise korral (1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib kehtestada üldplaneeringu, millega seatud kaitse- ja kasutustingimus tega ei taga ta väärtusliku põllumajandusmaa säilimist põllumajandustoodete tootmiseks , kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused: 1) esineb muu avalik huvi , mis kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi ; 2) Maaeluministeeriumi on selle üldplaneeringu kooskõlast anud . ( 2 ) Kui väärtusliku le põllumajandusmaa le uue ehitise ehitamine või sellel e olemasoleva ehitise laiendamine ei vasta üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustele, kuid ehitise ehitamise ks või laiendamise ks esineb muu avalik huvi või erahuvi, võib kohaliku omavalitsuse üksus kehtestada detailplaneeringu, mille kohaselt võib väärtusliku põllumajandusmaa massiivile ehitada uue ehitise või sellel e olemasoleva t ehitis t laienda da , kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused: 1) Põllumajandusamet on selle detailplaneeringu kooskõlastanud; 2) muu avalik huvi või erahuvi kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi. (3) Muu avalik huvi , mis kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi, on eelkõige: 1) maapiirkonna hariduse ja kultuuri arendamine või sotsiaalkaitse korraldus ; 2) liikluse või ühistranspordi arendamine; 3) sidevõrgu või - teenuse arendamine; 4) ühisveevärgi ja kanalisatsiooni tagamine; 5 ) taastuv energia tootmise või elektrivarustuse tagamine; 6 ) sisejulgeolekuga seotud või riigikaitselise ehitise ehitamine ja maakasutus; 7 ) tasakaalustatud ja kestliku maa asustuse tagamine. (4) E rahuvi, mis kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi, on eelkõige põllumajandusehitise ja elamu ehitamine või laiendamine. § 35 12 . Väärtusliku põllumajandusmaa määramisest ja v äärtusliku põllumajandusmaaga seotud muudatusest teatamine (1) Kohaliku omavalitsuse üksus teatab Põllumajandusametile põllumajandusmaa massiivi väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks määramisest 30 kalendripäeva jooksul üld planeeringu kehtestamisest arvates. (2) P õllumajandusamet kannab väärtusliku põllumajandusmaa massiivi andmed põllumajandusmaa massiivide kaardile kümne töö päeva jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse poolt Põllumajandusametile põllumajandusmaa massiivi väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks määramisest teatamisest arvates . ( 3 ) Kui kohaliku omavalitsuse üksus muudab väärtuslikul põllumajandusmaal asuva katastriüksuse sihtotstarbe muuks sihtotstarbeks kui maatulundusmaa sihtotstar ve , teatab ta sellest Põllumajandusametile 30 kalendripäeva jooksul sihtotstarbe muutmisest arvates. 7 2 . peatükk PÕLLUMAJANDUSMAA MASSIIVIDE REGISTER § 35 13 . P õllumajandusmaa massiivi de register (1) Põllumajandusmaa massiivide register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille asutab valdkonna eest vastutav minister kooskõlas avaliku teabe seadusega. (2) Põllumajandusmaa massiivide registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Põllumajandusmaa massiivide registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium ja volitatud töötleja määratakse põllumajandusmaa massiivide registri põhimääruses. (4) Põllumajandusmaa massiivide registri pidamise eesmärk on anda avalikkusele teavet ja pidada arvestust põllumajandusmaa massiivide, sealhulgas väärtusliku põllumajandusmaa kohta. (5) Põllumajandusmaa massiivide registrisse kantakse põllumajandusmaa massiivide , sealhulgas väärtusliku põllumajandusmaa andmed. § 35 1 4 . Põllumajandusmaa massiivide registri andmed (1) Põllumajandusmaa massiivide r egistri moodustavad : 1) põllumajandusmaa massiivi, sealhulgas väärtusliku põllumajandusmaa massiivi andmed; 2) põllumajandusmaa massiivide kaart; 3) väärtusliku põllumajandusmaa massiiviga seonduvate teatiste, ettekirjutuste ja kooskõlastuste andmed . ( 2 ) Põllumajandusmaa massiivi andmed on: 1) unikaalne tunnuskood; 2) ruumiandmed; 3) põllumajandusmaa massiivi pindala; 4) põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmine boniteet; 5) märge väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks määramise kohta. ( 3 ) Põllumajandusmaa massiivide kaardile kantakse : 1) põllumajandusmaa massiivi kohta käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 – 4 nimetatud andmed; 2) väärtusliku põllumajandusmaa massiiv i kohta märge väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks määramise kohta . ( 4 ) Põllumajandusmaa massiivide registri põhimääruses võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõi getes 2 ja 3 sätestatud andmete koosseisu. ( 5 ) Põllumajandusmaa massiivide kaart avalikustatakse Põllumajandusameti veebilehel. ( 6 ) Põllumajandusmaa massiivide kaardile kantud väärtusliku põllumajandusmaa massiivi ruumikuju kantakse ka maakatastri kitsenduste kaardile. “; 5 ) paragrahvi 38 lõikeid 1 ja 2 täiendatakse pärast sõnu „eesmärk on kontrollida “ tekstiosaga „väärtusliku põllumajandusmaa metsast u mise keelust kinnipidamist ja väärtuslikule põllumajandusmaale maastikuelemendi rajamise nõuetekohasust , “ ; 6) paragrahvi 39 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Käesoleva seaduse § 35 8 lõikes 1 ja § 35 9 lõikes 1 sätestatud kitsenduste järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet Põllumajandusamet . “; 7 ) seadus e 13. peatükki täiendatakse § - de ga 52 2 – 52 4 järgmises sõnastuses: „ § 52 2 . Põllumajandusmaa massiivi ja väärtusliku põllumajandusmaa massiivi määramine (1) P õllumajandusamet määrab p õllumajandusmaa massiivi ruumiandmed, Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi ja maakondade põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi ning kannab käesoleva seaduse § 35 14 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud andmed põllumajandusmaa massiivi kohta põllumajandusmaa massiivide kaardile hiljemalt 2021. aasta 1. juulil . (2 ) Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi ja maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi andmed ning põllumajandusmaa massiivide kaart avalikustatakse P õllumajandusamet i veebilehel hiljemalt 2021 . aasta 1. juulil . (3) V äärtusliku põllumajandusmaa massiivi ruumikuju kantakse maakatastri kitsenduste kaardile kümne tööpäeva jooksul väärtusliku põllumajandusmaa massiivi põllumajandusmaa massiivide kaardile kandmisest arvates . (4) Kohaliku omavalitsuse üksus määrab üld planeeringuga väärtusliku põllumajandusmaa massiivi ja seab selle kohta käesolevas seaduses sätestatud kitsendustega kooskõlas olevad kaitse- ja kasutustingimused 2029 . aasta 31. detsembriks. § 52 3 . E nne 202 1 . aasta 1. juulit kehtestatud üld planeeringuga põllumajandusmaa väärtusliku ks põllumajandusmaa ks määramisest teatamine (1) Kohaliku omavalitsuse üksus teatab Põllumajandusametile enne 2021. aasta 1. juulit kehtestatud üld planeeringuga sellise põllumajandusmaa väärtuslikuks põllumajandusmaaks määramisest , mille kohta on põllumajandusmaa massiivide kaardile kantud käesoleva seaduse § 35 14 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud andmed ning mis vastab § 35 5 lõikes 2 sätestatud tunnustele ja mille kohta seatud kaitse- ja kasutustingimused vastavad käesolevas seaduses sätestatud kitsendustele, hiljemalt 2021. aasta 1. oktoobriks . (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtuslik põllumajandusmaa loetakse väärtus liku põllumajandusmaa massiivi ks käesoleva seaduse tähenduses. § 52 4 . Väärtus liku põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmise boniteedi ja väärtusliku põllumajandusmaa massiivi kohta seatud kaitse- ja kasutustingimuste muutmine haldusüksuse nimistu muutumise korra l Kohaliku omavalitsuse üksus , kes määratakse haldusüksuse nimistu muudatus ega mõne teise maakonna nimistusse , võib jätta enne nimetatud muudatust üldplaneeringuga väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks määratud põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmise boniteedi ja nimetatud väärtusliku põllumajandusmaa massiivi kohta seatud kaitse- ja kasutustingimused muutmata. “ . § 2 . Looduskaitseseaduse muutmine Looduskaitseseaduse § 4 lõikes t 7 jäetakse välja tekstiosa „väärtuslik põllumaa, “ . § 3 . Maakatastriseaduse muutmine Maakatastriseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 18 2 tä ien datakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Väärtuslikul põllumajandusmaal asuva katastriüksuse sihtotstarve määratakse maaelu ja põllumajandusturu korraldam ise seaduses sätestatud nõuete kohaselt .“; 2) paragrahvi 19 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Väärtusliku l põllumajandusmaa l asuva katastriüksuse sihtotstarbe muutmise alus eks olevast otsusest informeerib linna - või vallavalitsus katastripidajat maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses sätestatud nõuete kohaselt . “. § 4. Planeerimisseaduse muutmine Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses: „ 1 8) väärtuslik põllumajandusmaa on põllumajandusmaa, mis vastab maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses väärtusliku põllumajand usmaa kohta sätestatud nõuetele .“; 2 ) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Ü ldp laneeringu koostamisel arvesta takse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses väärtusliku põllumajandusmaa kohta sätestatud kitsendustega.“; 3 ) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Väärtusliku le põllumajandusmaale määratakse põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. “ ; 4 ) paragrahvi 80 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „tervisele,“ tekstiosaga „mõju mullastikule , “; 5 ) paragrahvi 124 täiendatakse lõikega 8 1 järgmises sõnastuses: „(8 1 ) D etailplaneeringu koostamisel arvestatakse üldplaneeringus väärtusliku põllumajandusmaa kohta seatud kaitse- ja kasutustingimustega .“; 6 ) paragrahvi 142 lõiget 1 täiendatakse punktiga 1 1 järgmises sõnastuses: „ 1 1 ) üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse juhtotstarbe muutmine ; “. § 5 . Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 20 2 1 . aasta 1. jaanuaril . ……………….. Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 20 20 ________________________________________ ______________________________ Justiitsministeerium Meie: 28.02.2020 nr 1.4-1/229 Kaitseministeerium Keskkonnaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Eesti Linnade ja Valdade Liit Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister Lisad: 1. Seaduse eelnõu, MPKS_EN_28_2_20.docx 2. Seaduse eelnõu seletuskiri, MPKS_SK_28_2_20.docx 3. Seaduse eelnõu seletuskirja lisa MPKS_SK_lisa_RA_kavand.docx Helve Hunt 625 6511 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 KAVAND MÄÄRUS 20 20 nr … Põllumajandusmaa massiivi ruumiandmete määramise ja muutmise kord Määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 35 2 lõike 5 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põllumajandusmaa massiivi ruumiandmete määramise ja muutmise kord. 2. peatükk PÕLLUMAJANDUSMAA MASSIIVI RUUMIANDMED § 2. Põllumajandusmaa massiivi ruumiandmed (1) Põllumajandusmaa massiivi ruumiandmed on maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 35 2 lõike s 1 nimetatud põllumajandusmaa massiivi piirid, mis kirjeldavad põllumajandusmaa massiivi geomeetrilist kuju ja paiknemist. § 3. Põllumajandusmaa massiivi ruumiandmete määramine ja muutmine ( 1 ) Põllumajandusmaa massiivi ruumiandmed määratakse tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis L-EST97, kasutades topograafilise alusena ruumiandmete seaduse §-s 67 nimetatud Eesti topograafia andmekogu, maakatastriseaduse §-s 13 1 nimetat ud katastri kõlvikukaardi ja § 14 1 lõikes 1 nimetatud aluskaarte, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmeid ja kaarti, keskkonnaregistri Eesti Looduse Infosüsteemi geoinfosüsteemi andmeid ning vajaduse korral paikvaatluse käigus saadud andmeid. (2) Põllumajandusmaa massiivi ruumiandmed määrab Põllumajandusamet. ( 3 ) Põllumajandusuuringute Keskus teeb lõikes 1 nimetatud topograafiliste aluste alusel kindlaks põllumajandusmaa massiivi ruumiandmed ja põllumajandusmaa massiivi pindala, annab põllumajandusmaa massiivile unikaalse 13– kohase tunnuskoodi ning koostab nende andmete alusel põllumajandusmaa massiivide kaardi, kasutades tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemi ja esitab need Põllumajandusamet ile . ( 4 ) Põllumajandusamet kontrollib põllumajandusmaa massiivi ruumiandmete määramisel ruumiandmete õigsust iga viie aasta järel . ( 5 ) Kui põllumajandusmaa massiivi ruumiandmete määramisel selgub, et põllumajandusmaa massiivi ruumiandmed on muutunud või ei ole muul põhjusel õiged, muudab Põllumajandusamet põllumajandusmaa massiivi ruumiandmed ja teeb põllumajandusmaa massiivide kaardil asjakohased muudatused. ( 6 ) Kui põllumajandusmaa massiivi kaardile kantud: 1) põllumajandusmaa massiiv jagatakse osadeks, antakse jagamise tulemusena moodustunud põllumajandusmaa massiividele uus unikaalne tunnuskood; 2) põllumajandusmaa massiivid liidetakse üheks, antakse moodustunud põllumajandusmaa massiivile uus unikaalne tunnuskood. KAVAND MÄÄRUS 20 20 nr … Põllumajandusmaa massiivi, Eesti põllumajandusmaa ja maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi määramise metoodik a Määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 35 3 lõike 4 ja § 35 4 lõike 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse põllumajandusmaa massiivi, Eesti põllumajandusmaa ja maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi määramise metoodika. 2. peatükk PÕLLUMAJANDUSMAA MASSIIVI KAALUTUD KESKMISE BONITEEDI MÄÄRAMISE METOODIKA § 2. Põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmise boniteedi kindlaks tegemine (1) Põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmise boniteedi teeb kindlaks Põllumajandusuuringute Keskus. (2) Põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmise boniteedi kindlaks tegemisel võetakse aluseks: 1) maakatastri maa kvaliteedi ja hindamise kaardile kantud põllumajandusmaa massiivi mullastiku andmed; 2) põllumajandusmaa massiivil paikneva mullaareaali boniteet; 3) maaparandussüsteemide registrisse kantud andmed maaparandussüsteemi ehitusaasta kohta, kui põllumajandusmaa massiivil paikneb maaparandussüsteem; 4) vajaduse korral paikvaatluse käigus saadud andmed. (3) Põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmise boniteedi määramise aluseks olevad mullastiku andmed on maakatastri maa kvaliteedi ja hindamise kaardile kantud mullaareaali mulla nimetus, lõimis, kores , huumushorisondi tüsedus ja pindala. § 3. Mullaareaali boniteedi määramine (1) Põllumajandusmaa massiivil paikneva mullaareaali boniteedi kindlaks tegemisel võetakse aluseks lisas 1 toodud mulla liigile, koresusele ja tüsedusele vastav boniteet väljendatuna hindepunktides 1–100. (2) Kui mullareaalil paikneb maaparandussüsteem, korrutatakse mullaareaali boniteeti väljendavad hindepunktid lisas 2 toodud paranduskoefitsiendiga. (3) Kui maakatastri maa kvaliteedi ja hindamise kaardile kantud mullaareaali mulla andmed ei vasta tegelikkusele, viib Põllumajandusuuringute Keskus läbi paikvaatluse, hinnates kohapeal morfoloogilisel või analüütilisel meetodil mullaareaali mulda. Lähtuvalt paikvaatluse tulemustest teeb Põllumajandusuuringute Keskus kindlaks mullaareaali mulla liigi, koresuse ja tüseduse ning mullaareaali boniteedi. § 4. Põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmise boniteedi määramine (1) Põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmine boniteet on põllumajandusmaa massiivil paiknevate mullaareaalide boniteedi ja pindala korrutiste summa jagatuna põllumajandusmaa massiivi pindalaga. (2) Põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmine boniteet väljendatakse hindepunktides vahemikus 1–100. (3) Põllumajandusuuringute Keskus teeb põllumajandusmaa massiivi kaalutud keskmise boniteedi kindlaks 30 päeva jooksul Põllumajandusameti poolt põllumajandusmaa massiivi ruumiandmete määramisest arvates. 3. peatükk EESTI PÕLLUMAJANDUSMAA JA MAAKONNA PÕLLUMAJANDUSMAA KAALUTUD KESKMISE BONITEEDI MÄÄRAMINE § 5. Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi ja maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi määrami ne (1) Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi ja maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi määrab Põllumajandusamet. (2) Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on Eestis asuvate põllumajandusmaa massiivide kaalutud keskmise boniteedi ja pindala korrutiste summa jagatuna Eesti põllumajandusmaa massiivide kogupindalaga. (3) Maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on maakonnas asuvate põllumajandusmaa massiivide kaalutud keskmise boniteedi ja pindala korrutiste summa jagatuna selles maakonnas asuvate põllumajandusmaa massiivide kogupindalaga. (4) Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet ja maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet väljendatakse hindepunktides vahemikus 1–100. § 6 . Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi ja maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi andmete avalikustamine Põllumajandusamet avalikustab Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi andmed ja maakonna põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteedi andmed Põllumajandusameti veebilehel hiljemalt 20 20 . aasta 31. detsembril. Lisad: 1. Lisa 1 Mulla liigile ja koresusele vastavad boniteeti väljendavad hindepunktid 2. Lisa 2 Boniteedi paranduskoefitsiendid KAVAND MÄÄRUS 20 20 nr … Põllumajandusmaa massiivide registri põhimäärus Määrus kehtestatakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 35 13 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1 . Andmekogu nimi ja andmekogu pidamise eesmärk (1) Andmekogu ametlik nimi on „Põllumajandusmaa massiivide register ” . (2) Põllumajandusmaa massiivide registri (edaspidi register ) pidamise eesmärk on avaldada teavet põllumajandusmaa massiivide, seal hulgas väärtusliku põllumajandusmaa massiivide, kohta ning võimaldada põllumajandusmaa massiivide, seal hulgas väärtusliku põllumajandusmaa massiivide üle arvestuse pidamist ning järelevalve teostamist. § 2. Registri vastutav töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium. (2) Registri vastutav töötleja majutab registrit, korraldab registri teenuste ja tehnoloogilise keskkonna haldamist ning tagab andmekogu turvalisuse. § 3. Registri volitatud töötleja (1) Registri volitatud töötleja d on Põllumajandusamet ja Põllumajandusuuringute Keskus . (2) Registri volitatud töötleja kogub, salvestab, korrastab, avalikustab, parandab, arhiveerib ja kustutab registriandmeid. (3) Registri volitatud töötleja on andmete töötlemisel kohustatud täitma vastutava töötleja juhiseid. § 4. Registri kasutajad (1) Registri vastutav töötleja määrab oma ametniku või töötaja administraatori õigustega kasutajaks (edaspidi administraator ). Administraator annab vastutava töötleja ametnikule või töötajale juurdepääsuõiguse registri tehnoloogilisele keskkonnale. Administraatoril on õigus pääseda ligi kõigile andmetele ja logidele. (2) Registri volitatud töötleja määrab oma ametniku või töötaja registri volitatud peakasutajaks (edaspidi volitatud peakasutaja ). Volitatud peakasutaja haldab volitatud töötleja ametniku või töötaja (edaspidi volitatud kasutaja ) juurdepääsuõigusi registrile. Volitatud peakasutajal on õigus pääseda ligi kõigile registri andmetele ja näha kõiki registrikandeid puudutavaid logisid ning ta võib muuta andmeid, kui see on vajalik andmekvaliteedi või registri tõrgeteta töö tagamiseks. (3) Volitatud kasutaja kannab andmed registrisse ning parandab ja kustutab neid. Volitatud kasutajal on õigus pääseda ligi andmetele ulatuses, mis on vajalik tema ameti- või tööülesannete täitmiseks. § 5 . Registri ülesehitus ja turvaklass (1) Registri t peetakse maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse, avaliku teabe seaduse, isikuandmete kaitse seaduse ja käesoleva määruse kohaselt . (2) Registrit peetakse ühetasandilise digitaalse andmekoguna , mis hõlmab aktuaalseid ja arhiveeritud registriandmeid , sealhulgas põlluma jandusmaa ma ssiivide kaart i . (3) Registri turbeaste on keskmine (M) ja registriandmete turvaklass on K2T2S1. (4) Registriandmetel on informatiivne ja statistiline tähendus. 2. peatükk ANDMETE KOOSSEIS § 6. Registri andmed Registri andmed on: 1) põllumajandusmaa massiivi, sealhulgas väärtusliku põllumajandusmaa massiivi, andmed; 2 ) andmed väärtusliku põllumajandusmaa massiiviga seotud muudatustega seonduvate teatiste, ettekirjutuste ja kooskõlastuste kohta. § 7. Põllumajandusmaa massiivi andmed (1) Põllumajandusmaa massiivi andmed on: 1) unikaalne tunnuskood; 2) ruumikuju; 3) pindala; 4 ) kaalutud keskmine boniteet; 5) põllumajandusmaa massiivi väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks määramise kohta. (2) Põllumajandusmaa massiivi unikaalne tunnuskood on kolmeteistkümnekohaline numbrite kordumatu kombinatsioon. (3) Põllumajandusmaa massiivi väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks määramise a ndmed on: 1) märge väärtusliku põllumajandusmaa massiivi kohta; 2) üld planeeringu andmed , millega põllumajandusmaa massiiv väärtusliku põllumajandusmaa massiiv iks määrati . § 8. V äärtusliku põllumajandusmaa massiiviga seotud teatiste, ettekirjutuste ja kooskõlastuste a ndmed ( 1 ) V äärtusliku põllumajandusmaa massiivil asuva katastriüksuse sihtotstarbe muutmise andmed : 1) katastriüksuse tunnus; 2) katastriüksuse sihtotstarbe muutmise otsuse teinud linna- või vallavalitsus ; 3) katastriüksuse sihtotstarbe muutmise otsuse number ja kuupäev. ( 2 ) Väärtusliku põllumajandusmaa metsastamise keel ust kinnipidamise ja väärtuslikule põllumajandusmaale maastikuelemendi rajamise nõuetele vastavus e üle r iikliku järelevalve tegemise andmed : 1) ettekirjutuse teinud järelevalveametniku ees- ja perekonnanimi; 2) ettekirjutuse number ja kuupäev; 3) ettekirjutuse saaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg või juriidilise isiku ärinimi ja registrikood; 4) ettekirjutuse tegemise õiguslik alus ja õigusrikkumise kirjeldus; 5) ettekirjutuse sisu; 6) ettekirjutuse täitmise tähtpäev; 7) ettekirjutuse kättesaamise kuupäev; 8) ettekirjutuse täitmise kuupäev. 3. peatükk REGISTRISSE KANTAVATE ANDMETE ALUSDOKUMENDID JA ANDMEANDJAD § 9. Andmete registrisse kandmine ja parandamine (1) Andmed kantakse registrisse andmeandja koostatud või talle esitatud dokumentides (edaspidi alusdokument ) olevate andmete alusel või riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu andmepäringut esitades. (2) Registri v olitatud töötleja kannab andmed registrisse: 1) põllumajandusmaa massiivi ruumiandmete kohta hiljemalt 2021. aasta 1. jaanuaril ja alates 2021. aasta 1. jaanuarist iga viie aasta järel; 2) väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks määramise kohta kümne töö päeva jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse poolt Põllumajandusametile põllumajandusmaa massiivi väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks määramisest teatamisest; 3 ) väärtuslikul põllumajandusmaal asuva katastriüksuse sihtotstarbe muuks sihtotstarbeks kui maatulundusmaa sihtotstarbeks muutmise kohta kümne tööpäeva jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse poolt Põllumajandusametile katastriüksuse sihtotstarbe muutmisest teatamisest; 4) väärtusliku põllumajandusmaa metsastamise keelust kinnipidamise või väärtuslikule põllumajandusmaale maastikuelemendi rajamise vastavuse nõuete üle ettekirjutuse kohta viie tööpäeva jooksul ettekirjutuse jõustumisest arvates. § 10. Andmeandjad Registrile andmete esitaja on: 2 ) koh aliku omavalitsuse üksus, kes kehtestas planeeringu või kes muut is väärtusliku põllumajandusmaa massiivi koosseisu kuuluva katastriüksuse sihtotstarbe muuks sihtotstarbeks kui maatulundusmaa sihtotstarbeks; 3 ) registri volitatud töötleja, kui tema poolt tehtud ettekirjutus seondub väärtusliku põllumajandusmaa massiivi ruumiandmetega. § 11. Andmekogudest saadavad andmed Registri andmed, mis on määratud r iigi infosüsteemi haldussüsteemis muu andmekogu põhiandmeteks, saadakse sellest andmekogust, mis neid põhiandmetena kogub. § 12. Alusdokumendid (1) Põllumajandusmaa massiivi väärtusliku põllumajandusmaa massiiviks määramise kohta registri sse andmete kandmise alusdokument on üldplaneering. (2) Väärtusliku põllumajandusmaa massiivi koosseisu kuuluva katastriüksuse sihtotstarbe muutmisel andmete registrisse kandmise alusdokumendid on: 1) teatis väärtusliku põllumajandusmaa massiivi ruumiandmete muudatuste kohta; 2) väärtusliku põllumajandusmaa ruumiandmete muutmise otsus; 3) põllumajandusmaa massiivi väärtusliku põllumajandusmaa massiivi seisundi lõppemise otsus; 4) väärtusliku põllumajandusmaa ruumiandmete muutmisest keeldumise otsus; 5) põllumajandusmaa massiivi väärtusliku põllumajandusmaa massiivi seisundi lõppenuks lugemisest keeldumise otsus. ( 3 ) Planeerimisseadusest tuleneva kooskõlastusega seotud andmete registrisse kandmise alusdokumendid on: 1) planeeringu kooskõlastamise taotlus; 2) planeeringu kooskõlast amise otsus ; 3) planeeringu kooskõlastamisest keeldumi s e otsus . ( 4 ) Kande tegemise aluseks olev muu dokument. 4. peatükk ANDMETE ÕIGSUSE TAGAMINE § 13. Registrisse kantud andmete õigsuse tagamine (1) Registrile esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmed esitanud isik. (2) Registri vastutav töötleja tagab teisest andmekogust saadavate andmete ajakohasuse infosüsteemide andmevahetuskihi vahendusel ja muudatused registreeritakse automaatselt. § 14. Ebaõigete andmete parandamine (1) Kui registri volitatud töötleja avastab registris põllumajandusmaa massiivi kohta ebaõiged andmed või kui andmete esitaja teavitab teda registris olevatest ebaõigetest andmetest, kontrollib registri volitatud töötleja ebaõigete andmetega seotud asjaolusid ning parandab nimetatud andmed registris kümne tööpäeva jooksul volitatud töötleja vastava otsuse tegemise päevast arvates. (2) Registri volitatud töötleja parandab põllumajandusmaa massiivi andmed, kui maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 35 2 lõike 5 alusel õigusaktis sätestatu kohaselt on Põllumajandusamet tuvastanud, et põllumajandusmaa massiivi ruumiandmed on muutunud või ei ole muul põhjusel õiged. § 15. Andmete logimine (1) Andmete registrisse kandmine, sealhulgas registriandmete muutmine, logitakse. Logis säilitatakse kande sisu, kuupäev ja kellaaeg ning kande tegija nimi. (2) Logi säilitatakse kolm aastat kande tegemisest arvates. 5. peatükk JUURDEPÄÄS REGISTRI ANDMETELE § 16 . Andmetele juurdepääsu õigus (1) Registriandmed on avalikud, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. (2) Registriandmetele võimaldatakse ööpäevaringne juurdepääs Põllumajandusameti veebilehel. § 17. Andmete väljastamine (1) Registriandmete kinnitatud väljavõtte väljastab registri volitatud töötleja pädev ametiisik. (2) Registriandmed, millele on õigusakti alusel kehtestatud juurdepääsupiirang, väljastatakse õigustatud isikule kirjaliku avalduse alusel paberkandjal või digitaalselt. (3) Muu teave väljastatakse avaliku teabe seaduses sätestatud korras. (4) Volitatud töötleja dokumendiregistris registreeritakse andmete registrist väljastamisel järgmised andmed: 1) koosseis; 2) kasutamise otstarve; 3) väljastamise aeg; 4) saaja isiku nimi. § 18 . Andmete väljastamise eest tasumine Registriandmed väljastatakse tasuta. 6 . peatükk REGISTRI TEGEVUSE LÕPETAMINE § 19 . Registri tegevuse lõpetamine Registri likvideerimise otsustab maaeluminister. Regist ri tegevus lõpetatakse kooskõlas arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse nõu de ga.