Isiklike kasutusõiguste seadmise leping ja asjaõiguslepingud

NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Liina Vaidla, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Narva mnt 5, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 533 ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Liina Vaidla notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 üheksateistkümnendal veebruaril kahe tuhande kahekümnendal aastal (19.02.2020.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, seadusjärgse esindaja Kaitseministeeriumi, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodi 70004502 all, aadress Sakala tn 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valitseja kaudu, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Evelin Paju, isikukood 47908130297, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel (Omaniku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), Telia Eesti AS, registrikood 10234957, asukoht Mustamäe tee 3, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel OÜ Kirjanurk, registrikood 12592543, asukoht Hiievälja tee 20, Oru küla, Kose vald, Harju maakond, mille esindajana tegutseb edasivolitamise korras notariaalaktile lisatud volikirja alusel Alina Jankovskaja, isikukood 48706242714, kes on tõestajale tuntud isik (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali alusel ja registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel), kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESEMED 1.1. Lepingu esemeks I on aadressil Kooli tn 12, Alu alevik, Rapla vald, Rapla maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. 1.2. Lepingu ese I on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 3373537 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 66904:005:0146, pindala 791 m², aadress Kooli tn 12, Alu alevik, Rapla vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve riigikaitsemaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.2.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1 1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (19.02.2020). 1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (hoone ja rajatis), millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik 120614736 Abihoone 233 kasutusest maas kinnisasi 221310010 Alu Telia sidekapi elektritoide 2,3 ehitamisel kinnisasi 1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. 1.6. Kultuurimälestiste registri andmete kohaselt ei kuulu lepingu esemeks I olev kinnistu arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. 1.7. E-notari teabesüsteemi kohaselt on lepingu eseme I koosseisu kuuluva maaüksusega seotud järgmised kitsendused: piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 792 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Kaitseliidu kool); piiranguvöönd: ulatus: 791 m²; nähtus: tiheasustusala (Rapla valla üldplaneering). 1.8. Lepingu esemeks II on aadressil Kooli tn 10, Alu alevik, Rapla vald, Rapla maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. 1.9. Lepingu ese II on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 3013337 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus 66904:005:0123, pindala 405 m², aadress Kooli tn 10, Alu alevik, Rapla vald, Rapla maakond, maa sihtotstarve riigikaitsemaa (100%). Registriosas on tehtud alljärgnevad kanded: 1.9.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.9.2. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.9.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.10. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval (19.02.2020). 1.11. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitised, millised ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. EHR kood Nimetus Ehitusalune pind m2 Staatus Liik 220264512 Alu sidemast 54,6 kasutusel kinnisasi 221310010 Alu Telia sidekapi elektritoide 2,3 ehitamisel kinnisasi 1.12. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud. 2 1.13. Kultuurimälestiste registri andmete kohaselt ei kuulu lepingu esemeks II olev kinnistu arheoloogilise leiukoha piiresse, vallas- või kinnismälestise koosseisu ega asu muinsuskaitseseaduses sätestatud kaitsevööndis või muinsuskaitsealal. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval. 1.14. E-notari teabesüsteemi kohaselt on lepingu eseme II koosseisu kuuluva maaüksusega seotud järgmised kitsendused: piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 405 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Kaitseliidu kool); piiranguvöönd: ulatus: 405 m²; nähtus: tiheasustusala (Rapla valla üldplaneering). Lepingu ese I ja lepingu ese II edaspidi koos nimetatud lepingu ese/lepingu esemed. 2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et: 2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu esemete kohta on tõesed ja õiged ning lepingu esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Lepingu esemed on Omaniku omand ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende suhtes ei ole vaidlusi, neid ei ole koormatud kolmandate isikute õigustega, sh kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest ta ei ole Õigustatud isikut informeerinud. 2.1.3. Lepingu esemed on registreeritud riigi kinnisvararegistris: lepingu eseme I objekti kood - KV43732 ja lepingu eseme II objekti kood - KV19821. Lepingu esemeteks olevate kinnistute valitseja on Kaitseministeerium ning volitatud asutus - Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Lepingu esemete suhtes ei ole sõlmitud kasutuslepinguid. 2.1.4. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud isiku kasuks seatavate isiklike kasutusõiguste kandmist kinnistusraamatusse. 2.1.5. Lepingu esemete koosseisu kuuluvate maaüksuste valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid. 2.1.6. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis takistaksid käesoleva lepingu alusel seatavate isiklike kasutusõiguste teostamist. 2.1.7. Lepingu esemete koosseisu kuuluvatel maaüksustel ei paikne Omanikule teadaolevaid kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega - rajatisi. 2.1.8. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes. 2.1.9. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseadusest. Kaitseministri 28.10.2019.a. käskkirjaga nr 322 (Kaitseministri 10.07.2017 käskkirja nr 373 „Kaitseministeeriumi valitsemisel oleva riigivara käsutamise kord“ muutmine) on Kaitseministeeriumi kantslerile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi nimel kinnisasja kasutamiseks andmise piiratud asjaõigusega koormamise teel. 2.1.10. Lepingu esemete isiklike kasutusõigustega koormamine käesolevas lepingus toodud tingimustel on otsustatud Kaitseministeeriumi kantsleri 10.02.2020.a. käskkirjaga nr 18. 2.1.11. Tema volitused on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega tühistatud. Tal on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida käesolev leping esindatava nimel kooskõlas 3  õigusaktidega ning ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30 päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist. 2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et: 2.2.1. Õigustatud isik on kasutusõiguse ala üle vaadanud ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest ning ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone. 2.2.2. Tema volitused on kehtivad ega ole esindatavate äriühingute poolt tagasi võetud või tühistatud, ning ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida käesolev leping ja tal on kõik seadustest ja esindatavate äriühingute põhikirjadest vajalikud esindatavate äriühingute sisesed otsused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning ta omab kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatavate äriühingute nimel. 2.3. Osalejad kinnitavad, et: 2.3.1. Nad lisavad käesolevale lepingule plaanid, millistel on näha kasutusõiguse ala. 2.3.2. Nad on käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevate plaanidega tutvunud ning on teadlikud nende sisust, samuti on nad tutvunud käesoleva lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega ega soovi täiendavate dokumentide muretsemist ning tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt. 3. ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE SEADMINE 3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele I tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus I), mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus paigaldada, omada ja vallata lepingu eseme I koosseisu kuuluval maaüksusel sideehitisi (sideliin), kasutada tehnorajatist sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise majandamiseks, remontimiseks, korrashoiuks ja hooldamiseks. 3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset I käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal (pindala 2 m2), mille paiknemine on käesoleva lepingu lisaks nr 1 oleval plaanil tähistatud sinise viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala I). 3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele I seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 3373537 sisse kandmisel esimese järjekoha. 3.4. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele II tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigus (edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus II), mille kohaselt on Õigustatud isikul õigus paigaldada, omada ja vallata lepingu eseme II koosseisu kuuluval maaüksusel sideehitisi (sideliin), kasutada tehnorajatist sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise majandamiseks, remontimiseks, korrashoiuks ja hooldamiseks. 3.5. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset II käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal (pindala 43 m2), mille paiknemine on käesoleva lepingu lisaks nr 2 oleval plaanil tähistatud sinise viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala II). 4 3.6. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et lepingu esemele II seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosasse nr 3013337 sisse kandmisel esimese järjekoha. Kasutusõiguse ala I ja kasutusõiguse ala II eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud kasutusõiguse ala ning isiklik kasutusõigus I ja isiklik kasutusõigus II eelnevalt ja edaspidi koos nimetatud isiklik kasutusõigus/isiklikud kasutusõigused. 4. OSALEJATE KOKKULEPPED 4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 4.1.1. Lepingu eseme igakordne omanik ei tee põhjendamatuid takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks. 4.1.2. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse alal tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt seitsekümmend kaks (72) tundi enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule. 4.1.3. Pärast kasutusõiguse alal teostatud tehnorajatise ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu eseme endise seisundi. 4.1.4. Lepingu eseme igakordne omanik ja Õigustatud isik kohustuvad järgima ja samuti nõudma nende volitusel lepingu esemel tegutsevatelt kolmandatelt isikutelt kehtivate õigusaktidega kehtestatud piirangute järgimist. 4.1.5. Omanik ja Õigustatud isik kohustuvad informeerima kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teist poolt lepingu eseme võõrandamisest, ühendamisest ja jagamisest või isikliku kasutusõiguse võõrandamisest. Muud kokkulepped 4.2. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et isiklik kasutusõigus seatakse tasuta ja tähtajatult, jättes Omanikule õiguse lõpetada käesolev leping olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Kui isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral on vaja tehnorajatis likvideerida, siis on Õigustatud isik kui tehnorajatise omanik kohustatud tehnorajatise likvideerima ja lepingu eseme korrastama kuue (6) kuu jooksul arvates isikliku kasutusõiguse lõpetamisest, ilma, et Õigustatud isikul oleks sellega seoses õigus nõuda kulude hüvitamist. 4.3. Õigustatud isikul kui tehnorajatise omanikul tekib õigus tehnorajatist omada, vallata, remontida, hooldada, asendada, kasutada, kasutusse anda ja muul viisil ekspluateerida pärast käesoleva lepingu sõlmimist. Tehnorajatise kasutusse andmine kolmandatele isikutele on võimalik ainult Omaniku kirjalikul nõusolekul. 4.4. Omanikul on õigus vajaduse korral koormata lepingu ese (sama kasutusõiguse alaga) teiste piiratud asjaõigustega, kui see ei takista käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist. 4.5. Õigustatud isik kohustub tasuma kõik tehnorajatise rajamise, kasutamise ning hooldamisega seotud kulud. 4.6. Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme 5  koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnorajatis, ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnorajatist ei asu. 4.7. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et kasutusõiguse ala otsene valdus ning päraldisteks olevad dokumendid loetakse Omaniku poolt Õigustatud isikule üle antuks käesolevale lepingule allakirjutamisega. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli kuus (4.6) toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel. 5. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED 5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme I isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 3373537 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS, registrikood 10234957, kasuks sideehitiste majandamiseks, remontimiseks, korrashoiuks ja hooldamiseks vastavalt 19.02.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm üks (3.1) kuni kolm kolm (3.3) ja neli üks (4.1) kuni neli viis (4.5) ning lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 5.2. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme II isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 3013337 kolmandasse jakku esimesele järjekohale asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Telia Eesti AS, registrikood 10234957, kasuks sideehitiste majandamiseks, remontimiseks, korrashoiuks ja hooldamiseks vastavalt 19.02.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6) ja neli üks (4.1) kuni neli viis (4.5) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 6. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 6.1. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. 6.2. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku 6  kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. 6.3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5) Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja. 6.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. 6.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa. 6.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 6.7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 6.8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või - rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus 7  kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 6.9. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või - rajatise talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras. 6.10. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 on talumistasu suurus aastas 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest. 6.11. Elektroonilise side seaduse § 2 p 25 kohaselt on liinirajatis aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud elektroonilise side võrgu osa, milleks on muu hulgas maakaabel, veekogu põhjas paiknev kaabel, kaablitunnel, kaablikanalisatsioon, ehitistele ja postidele kinnitatud kaablite või juhtmete kogum koos kommutatsiooni-, jaotus- ja otsastusseadmetega, regeneraator, elektrooniliste sideseadmete konteiner ning raadiosidemast, samuti tehnovõrk ja -rajatis asjaõigusseaduse tähenduses. 6.12. Vastavalt ehitusseadustiku § 78 on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse ehitusseadustiku 10. peatükis käsitletud sideehitist. (2) Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või 8  tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis. 6.13. Vastavalt ehitusseadustiku § 82 lõikele 2 märgistatakse kasutuses oleva sideehitise asukoht maapealsete märketulpadega või hoiatavate märkidega, kui kinnisasja omanik seda soovib või sideehitise omanik peab seda vajalikuks. Sideehitise märgistust on keelatud omavoliliselt eemaldada, ümber paigutada, kahjustada või muul viisil märgistuse nähtavust halvendada. 6.14. Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015.a. määrusega nr 73 kehtestatud ehitise kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndis tegutsemise korra ja kaitsevööndi tähistusele esitatavatele nõuetele § 10 lg 3 on maakaabelliini kaitsevööndi ulatus piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. 6.15. Vastavalt kaitseministri poolt 26.06.2015.a. välja antud määruse nr 16 § 8 lg 2 tohib riigikaitselise ehitise piiranguvööndis ehitist püstitada, laiendada või ümber ehitada harjutusväljast, lasketiirust ja lennuväljast sellises kauguses, kus hoonestatud alale kehtestatud välismüra normtasemed on täidetud, või sellisel juhul, kui ehitise püstitamise, laiendamise või ümberehitamise tõttu ei vähene riigikaitselise ehitise töövõime. 7. OSALEJATE KONTAKTANDMED 7.1. Omanik: Kaitseministeerium, aadress: Sakala tn 1, Tallinn, telefon: +3727170022, e- posti aadress: [email protected]. 7.2. Õigustatud isik: Telia Eesti AS, aadress: Sõle tn 14, Tallinn, e-posti aadress: [email protected]. 7.3. Osalejad lepivad kokku, et punktides seitse üks (7.1) ja seitse kaks (7.2) esitatud andmete muutumisest kohustuvad nad teineteist kirjalikult informeerima. 8. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 8.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notariaalakti tõestaja büroos. 8.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirjad osalejate soovil ja valikul paberkandjal või digitaalselt. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse osalejatele riigiportaalis www.eesti.ee juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale. Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta. 8.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada käesoleva lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul. 9. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 9.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik. 9.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 9.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu 9  sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks. Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt. Notari tasu isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu ning asjaõiguslepingute tõestamisel 39,60 eurot (tehinguväärtus 1 278,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10, 12, 23 p 2). Käibemaks 7,92 eurot. Kokku 47,52 eurot. Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri 10