Isikliku kasutusõiguse seadmise leping

Isikliku kasutusõigusega koormatava ala plaan Harjumaa, Tallinn, Kristiine linnaosa, Rahumäe tee 3 // Tuisu tn 23, registriosa number 1012801 M 1:500 2W2 2 2W 2W 2 Kasutusõiguse ala (6 kV maakaabelliin) Kinnistu piir Kaitsevöönd maakaabli korral 1 m mõlemale poole äärmistest kaablitest FORMAAT A4 297 x 210 mm Kasutusõiguse ala 17 m² Projekteeritava tehnovõrgu pikkus 8 m Koostas: Maksim Juura OÜ Pluvo projekteerija  Maksim Juura Teie 02.10.2018 e-kiri [email protected] OÜ Pluvo Meie 18.10.2018 nr 12-3/18/4199 Laki tn 6a 10621 TALLINN Tallinnas Rahumäe tee 4b keskpingel tarbimisvõimsuse suurendamise tööprojekti kooskõlastamine Kaitseministeerium kooskõlastab Rahumäe tee 4b büroohoone keskpingel tarbimisvõimsuse suurendamise tööprojekti (Rahumäe tee T1, T2, Tuisu tn T2, Rahumäe tee 3 // Tuisu tn 23, A. H. Tammsaare tee 47, 49, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harjumaa). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kusti Salm Kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Koopia: Elektrilevi OÜ, [email protected] Mati Kuppar 717 0225 [email protected] Maris Freudenthal 717 0540 [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 700004502 NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Marika Rei, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Tatari 8 / Sakala 22, asendaja Kersti Paeveer, tegutsedes notari ülesannetes, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TALLINNA NOTAR MARIKA REI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 1636 ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Marika Rei notaribüroos Tallinnas Tatari tn 8 / Sakala tn 22, notari asendaja Kersti Paeveer tegutsedes notari ülesannetes, kümnendal (10.) juulil (07.) kahe tuhande üheksateistkümnendal (2019.) aastal ning selles notariaalaktis osalejad on EESTI VABARIIK, edaspidi Omanik, oma seadusjärgse esindaja Kaitseministeeriumi, registrikood 70004502, asukohaga Sakala tn 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valitseja kaudu, kelle esindajana tegutseb volikirja alusel Vahur Fuks, isikukood 37003190264, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, asukoht Kadaka tee 63/1, Tallinn 12915, e-posti aadress [email protected], edaspidi Kasutaja, mille esindajana tegutseb volikirja alusel Ülle Loopre, isikukood 46910280234, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik, edaspidi ühiselt Pooled. Notariaalakti tõestaja kontrollis osalejate teo- ja otsusevõime, Omaniku ja Kasutaja õigusvõime ning tuvastas esindajate volitused. Pooled sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE JA KINNISTUSRAAMATU SEIS 1.1. Lepingu esemeks on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 1012801 kantud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega, mille jagudesse on tehtud järgmised kanded: 1.1.1. I jagu kinnistu koosseis: katastriüksus katastritunnusega 78407:703:0063, sihtotstarbega riigikaitsemaa 100%, asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Rahumäe tee 3 // Tuisu tn 23, pindalaga 38347 m2. 1.1.2. II jagu omanik: Eesti Vabariik; 1.1.3. III jagu koormatised ja kitsendused: kanded puuduvad. 1.1.4. IV jagu hüpoteegid: kanded puuduvad. 1.2. Punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu andmed sisalduvad õiguslikku tähendust omavas  elektroonilise kinnistusraamatu väljatrükis, mille vastavust notariaalakti tõestamise päeva kinnistusraamatu seisule on notariaalakti tõestaja kontrollinud. 1.3. Vastavalt elektroonilisele Maa-ameti katastriüksuste kitsenduste päringule asuvad katastriüksusel järgmised kitsendused: Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 30 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: alajaamad ja jaotusseadmed (124:(Kristiine)); Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 38347 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Rahumäe linnak); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 27 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 12 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (630:JRE); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 29 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (3778 ÕL masti); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 13 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (629:JRE); Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 5719 m²; nähtus: puurkaev (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 37 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (628:JRE); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 12 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 349 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (637:JRE); Piiranguvöönd: ulatus: 12138 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Lullula arborea (nõmmelõoke)).  Maakatastri kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ning kaardil kajastatud kitsendusi võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Andmete kandmise eest kitsenduste kaardile vastutab kitsendusi põhjustava objekti omanik, kes on kohustatud tellima kitsenduste selgitamise kolme kuu jooksul kitsenduse tekkimisest või kitsendusi põhjustava objekti asukoha muutumisest arvates (maakatastriseadus § 12 ja 191). Omanik ei vastuta talle mitte teadaolevate kitsenduste ja piiranguid põhjustavate objektide olemasolu eest. 2. POOLTE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu eseme koormamine on otsustatud kooskõlas riigivaraseadusega ja Kaitseministri käskkirjadega nr 155, 05.06.2019, ja nr 199, 05.07.2019 ning nimetatud otsused on jõus ja muutmata. 2.1.2. Lepingu ese on registreeritud riigi kinnisvararegistris koodiga KV1371. 2.1.3. lepingu punktis 1 toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning kinnistusosakonnale ei ole esitatud Lepingu eset puudutavaid avaldusi. 2.1.4. Lepingu ese on Omaniku omandis, Lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, Lepingu ese ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 2.1.5. Lepingu esemeks olev kinnistu on hoonestamata. 2 2.1.6. Omanikule teadaolevalt ei ole Lepingu esemega seotud keskkonnakahjusid ning Omanikule ei ole esitatud ühtegi keskkonnaalast Lepingu esemega seotud ettekirjutust. 2.1.7. käesoleva lepingu sõlmimine ja täitmine ei ole takistatud ühegi kohtuotsuse või – määrusega ega lepingu või mõne muu kokkuleppe või dokumendi sättega, mille pooleks on ta või mis on talle siduv. 2.2. Kasutaja avaldab ja kinnitab, et ta on teadlik Lepingu eseme koosseisu kuuluvate maaüksuste suurusest ja piiridest ning käesoleva lepinguga tehnorajatise omamiseks ja kasutamiseks määratud kasutusala seisukorrast ning kasutusala ulatusest. 2.3. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud, tal on kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist. 2.4. Kasutaja esindaja avaldab ja kinnitab, et tema volitused on kehtivad, neid ei ole muudetud ega esindatava poolt tagasi võetud ja need ei ole lõppenud, tal on kõik õigused ja volitused sõlmida käesolev leping ning talle ei ole teada ühtegi asjaolu, mis piiraks või takistaks käesoleva tehingu tegemist. 3. LEPINGU ESEMELE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE 3.1. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku, et käesolevas lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: Elektriliin – elektriõhuliinid, samuti ka maapõues asuvad elektrikaabelliinid; Elektrivõrk – elektriliinide, alajaamade ning muude elektrienergia edastamiseks, jaotamiseks, transformeerimiseks ja mõõtmiseks vajalike ehitiste ja seadmete kogumist koosnev tehnovõrk; Elektrivõrgu Kaitsevöönd – elektriliine ning nendega liituvaid ehitisi ümbritsev maa-ala või õhuruum, kus Elektrivõrgu ohtlikkusest ja selle kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omaniku või valdaja tegevust. 3.2. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku seada Lepingu esemele Kasutaja kasuks avalikes huvides (asjaõigusseaduse § 1581 järgne) tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus 6 kV elektri maakaabelliini, kaitsevööndiga, mis on piki kaabelliini kulgev ala ja ulatub 1 m mõlemale poole äärmisest kaablist, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks elektrivõrgu talitluse tagamise eesmärgil (edaspidi kõik nimetatud tegevused koos Elektrivõrgu Majandamine). 3.3. Kasutajal on õigus kasutada Lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal suurusega 17 m2, milline on käesoleva lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil (Lisa 2) tähistatud punase viirutatud alana (edaspidi nimetatud Elektrivõrgu Kaitsevöönd). Elektrivõrgu Kaitsevööndis kehtivad kitsendused on fikseeritud elektriohutusseaduse §-s 12. 3.4. Lepingu esemele käesoleva lepingu alusel seatud isiklik kasutusõigus Kasutaja kasuks kehtib Lepingu eseme igakordse omaniku suhtes. 4. POOLTE KOKKULEPPED 4.1. Elektrivõrgu Kaitsevööndi kasutamisel kohustub Omanik: 4.1.1. mitte takistama põhjendamatult Kasutaja ja/või Kasutaja töötajate/volitatud isikute Elektrivõrgu Kaitsevööndi tasuta kasutamist Elektrivõrgu Majandamiseks ning samuti kohustub mitte takistama Elektrivõrgu Kaitsevööndile juurdepääsu nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega; 3 4.1.2. teavitama tema teadmisel Lepingu esemel tegutsevaid isikuid Elektrivõrgu Kaitsevööndi olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma tegevuses; 4.1.3. hoiduma tegevusest, mis halvendaks Elektrivõrgu korrashoidu ja/või ohustaks Elektrivõrgu toimimist. 4.2. Elektrivõrgu Kaitsevööndi kasutamisel kohustub Kasutaja: 4.2.1. teavitama Omanikku Elektrivõrgu plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist; 4.2.2. Kasutaja võib Elektrivõrgu Kaitsevööndisse siseneda ainult Omaniku loal, järgides kinnistu Omaniku poolt territooriumil viibimiseks esitatud nõudeid ja juhiseid: 4.2.3. kasutama Elektrivõrgu Kaitsevööndit kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil; 4.2.4. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 4.2.5. rajama omal kulul Elektrivõrgu ning hoidma Elektrivõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras; 4.2.6. kohustub omal kulu kasutusõiguse kehtivusaja jooksul Elektrivõrguga seotud tööde järel taastama kinnistu heakorra; 4.2.7. kandma Elektrivõrgu kasutamisest tulenevat vastutust Omaniku ja kolmandate isikute ees, mis on Kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg. 5. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE 5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada Omaniku ja Kasutaja vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses sätestatud alustel. 5.2. Omanikule jääb õigus lõpetada käesolev leping olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Kui kasutusõiguse lõpetamise korral on vaja Elektrivõrk likvideerida, siis on Kasutaja kohustatud kuue (6) kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõpetamisest likvideerima lepingu esemel paikneva Elektrivõrgu ja korrastama maa. 5.3. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral kohustuvad Omanik ja Kasutaja kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates teiselt poolelt vastava nõude saamisest leppima kokku vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse lõpetamise kohta, mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse kustutamise kohta, ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud toiminguid, mis on vajalikud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks Kinnistusregistrist. 5.4. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel ükskõik kumma lepinguosalise (Omaniku või Kasutaja) algatusel käesolevas lepingus nimetatud alustel on Kasutajal õigus kuue (6) kuu jooksul arvates kasutusõiguse lõppemisest vedada ära lepingu esemel paiknev Elektrivõrk, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 6. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 6.1. Omanik ja Kasutaja on kokku leppinud Lepingu eseme koormamises isikliku kasutusõiguse kui isikliku servituudiga. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosa nr 1012801 kolmandasse (3.) jakku, esimesele järjekohale asjaõigusseaduse 1581 järgne 4  tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektrivõrgu majandamiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks vastavalt 10.07.2019 lepingu punktidele kolm (3) ja neli (4) ning lepingu lisaks nr kaks (2) olevale plaanile. 6.2. Kasutaja annab Omanikule käesolevaga nõusoleku Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr 1012801 kantud kinnistu koormamiseks kõigi piiratud asjaõigustega tingimustega Omaniku enda äranägemisel. 7. ORIGINAALI, ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE NING VOLITUS NOTARIAALAKTI TÕESTAJALE 7.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. 7.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja lepinguosalise soovil paberkandjal või digitaalselt. Käesoleva notariaalakti digitaalne ärakiri on osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee. Kasutajale väljastatakse notariaalakti digitaalärakiri aadressil [email protected]. 7.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul, arvates lepingu tõestamise päevast. 7.4. Osalejad annavad notariaalakti tõestajale õiguse teha notariaalaktile täiendusi, parandusi ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda osalejate kokkuleppeid lepingus ning ei too kaasa osalejate tahtevastaseid tagajärgi. 8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kõik kulud tasub Kasutaja. 8.2. Osaleja tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente ning notariaaltoimingu raames koostatud notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. 8.3. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmisel kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et lepinguosaliste kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt lepinguosaliselt. 8.4. Osaleja tasub riigilõivu viivitamata Rahandusministeeriumi kontole. Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Käesolevas notariaalaktis viidatud ning lisatud dokumendid on esitatud osalejatele enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notari juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notari tasu tehingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639 eurot, notari tasu seadus § 10 lg 3, 22 ja 23 p 2). 5 Käibemaks 20% 7,66 eurot. Kokku notari tasu tehingu tõestamisel 45,96 eurot. Eelnimetatud notari tasule lisandub ärakirjade tasu järgnevalt (summad sisaldavad käibemaksu 20%): Paberkandjal või digitaalne ärakiri osalejale - iga A4 formaadis lk 0,23 eurot ja iga A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 35). Digitaalärakirja edastamine ametiasutustele (sh kinnistusosakonnale) - 15,30 eurot + iga A4 formaadis lk 0,23 eurot ja iga A3 formaadis lk 0,37 eurot (notari tasu seaduse § 31 p 15, § 35). Riigilõiv servituudi kinnistusraamatusse kandmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130 eurot, riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354). Käesolevas dokumendis on kümme (10) nööri ja reljeefpitseri abil köidetud lehte. m Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri _______________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Ees- ja perekonnanimi (omakäeliselt) allkiri _______________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Notari asendaja notari ülesannetes (omakäeliselt) allkiri / pitsatijäljend 6  Notariaalakti lisa nr 1 1. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT ANTUD SELGITUSED 1.1. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt Kasutaja vajadustele (asjaõigusseaduse § 225). 1.2. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik (asjaõigusseaduse § 226). 1.3. Kinnisasjade ühendamisel või kinnisasja jagamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima vastavalt puudutatud isikute notariaalselt tõestatud kokkuleppele. 1.4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 kohaselt kinnisasja osaks ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või –rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa. 1.5. Vastavalt elektriohutusseaduse §-le 12 on elektripaigaldise kaitsevöönd on elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud. 1.6. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis massiüritusi. 1.7. Elektripaigaldise omaniku loata on keelatud: elektripaigaldise kaitsevööndis ehitada, sealhulgas ehitada tanklat, ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; veekaabelliinide kaitsevööndis veesõidukiga ankrusse heita, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd; õhuliinide kaitsevööndis sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri; kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis ehitada traattarasid ning rajada loomade joogikohti; maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit ning ladustada ja teisaldada raskusi. 1.8. Elektripaigaldise kaitsevööndis oleva maa-ala, õhuruumi või veekogu valdaja peab lubama elektripaigaldise omanikul elektripaigaldise käitu korraldada, teha vajalikke elektripaigaldise ja selle kaitsevööndi hooldustöid ning paigaldada elektripaigaldise tähiseid. 2 x allkiri 7 1.9. Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsev isik peab vältima elektripaigaldise kahjustamist või kahjustumise ohu tekkimist. Elektripaigaldise kahjustamise või kahjustumise ohu korral tuleb rakendada abinõusid edasise kahju tekkimise vastu ja viivitamata teavitada tekkinud olukorrast elektripaigaldise omanikku. 1.10. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.03.2007.a määrusega nr 19. 1.11. Asjaõigusseaduse § 158 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. 1.12. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 3 määratakse reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. 1.13. Asjaõigusseaduse § 158 lg 4 sätestab, et kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 1.14. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 1.15. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. 1.16. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 2 ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud talumiskohustust isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 2 x allkiri 8 1.17. Asjaõigusseaduse § 1582 kohaselt toimub tehnorajatise talumise eest tasu maksmine järgmiselt: 1.17.1. tehnovõrgu või -rajatise talumise eest tasu saamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu või -rajatise omanikule. Taotluse vormi ja esitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. 1.17.2. jooksva aasta eest on tasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. märtsi seisuga juhul kui ta esitab lõikes 2 sätestatud avalduse jooksva aasta 1. juuliks. 1.17.3. avalduse alusel makstakse tasu ka järgnevatel aastatel kuni uue avalduse esitamiseni. Tasu saamise aluseks olevate asjaolude muutumisel tekib õigus suuremale tasule peale täiendava avalduse esitamist lõikes 3 sätestatud korras. Kinnisasja omaniku vahetumisel tekib uuel omanikul tasu saamise õigus peale lõikes 2 sätestatud avalduse esitamist lõikes 3 sätestatud tähtaegadest alates. 1.17.4. Tasu jooksva aasta eest makstakse välja hiljemalt vastava aasta 1. detsembriks. 1.17.5. Tasu saamise nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Aegumistähtaeg algab iga aasta 1. juulist. 2 x allkiri 9