Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

EELNÕU 25.01.2020 Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus § 1. Planeerimisseaduse muutmine Planeerimisseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduses asendatakse läbivalt sõnad „keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus“ sõnadega „keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Planeeringu koostamise käigus läbi viidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele kohaldatakse käesolevast seadusest tulenevaid menetlusnõudeid. Natura 2000 võrgustiku alal ja piiriülesel keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ette nähtud menetlusest. Nõuded keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande sisule ning muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.“; 3) seadust täiendatakse §-ga 41 järgmises sõnastuses: „§ 41. Planeeringute andmekogu (1) Planeeringute andmekogu asutatakse eesmärgiga hoida ja avalikustada teavet kehtivate planeeringute, nende juurde kuuluvate lisade ning planeeringumenetluse käigus tehtud otsuste kohta. (2) Andmekogus hoitakse ja avalikustatakse teavet kehtivate käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 nimetatud teemaplaneeringute, riigi eriplaneeringute, maakonnaplaneeringute, üldplaneeringute, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute ja detailplaneeringute kohta. (3) Andmekogu asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (4) Andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium. (5) Andmekogu volitatud töötleja määratakse põhimääruses. (6) Andmekogusse kogutakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) planeeringu seletuskiri; 2) planeeringu joonise esituskujud; 3) planeeringu digitaalsed kihid; 4) planeeringu juurde kuuluvad lisad; 5) planeeringumenetluse käigus tehtud otsused.“; 4) paragrahvi 6 punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „16) roheala on loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala linnas, alevis ja alevikus ning külade tiheasustusega aladel;“; 5) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Üleriigilises planeeringus lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse riigi ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist.“; 6) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 1 „(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikud ja asutused teatavad üleriigilise planeeringu koostamise korraldajale neile käesolevas seaduses ette nähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isikud teadete edastamise viisi ei teata, edastab üleriigilise planeeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.“; 7) paragrahv 17 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 nimetatud teemaplaneeringu kehtestamisel esitab planeeringu koostamise korraldaja kehtestatud teemaplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul teemaplaneeringu kehtestamisest arvates.“; 9) paragrahvi 27 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikud ja asutused teatavad riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale neile käesolevas seaduses ette nähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isikud teadete edastamise viisi ei teata, edastab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.“; 11) paragrahvi 31 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul loetakse käesolevas seaduses nimetatud teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud korteriühistule. Korteriühistu juhatus edastab saadud teate kõigile korteriomanikele. (6) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemise vältel avalikustatakse planeering koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.“; 12) paragrahvi 32 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva.“; 13) paragrahvi 36 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne peab sisaldama keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõigetes 4 ja 42 nimetatud teavet.“; 14) paragrahvi 36 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 15) paragrahvi 41 lõikes 2 asendatakse sõnad „planeeringu koostamise korraldaja“ sõnadega „Vabariigi Valitsus“; 16) paragrahvi 42 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja teatab kinnisasja omanikule, kelle kinnisasja suhtes ajutist planeerimis- ja ehituskeeldu kohaldatakse, kohalikule omavalitsusele, kelle territooriumil ehituskeeluga hõlmatud kinnisasi asub, ja vajaduse korral isikutele, keda ajutine 2 planeerimis- ja ehituskeeld võib puudutada, keelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest tähtkirjaga vähemalt 14 päeva enne ajutise ehituskeelu kehtestamist.“; 17) paragrahvi 43 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Pärast asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmist koostatakse riigi eriplaneeringu detailne lahendus, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud käesoleva seaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded.“; 18) paragrahvi 44 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikud ja asutused teatavad riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale neile käesolevas seaduses ette nähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isikud teadete edastamise viisi ei teata, edastab riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.“; 19) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul loetakse käesolevas seaduses nimetatud teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud korteriühistule. Korteriühistu juhatus edastab saadud teate kõigile korteriomanikele.“; 20) paragrahvi 53 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Planeeringu koostamise korraldaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel muudatuste riigi eriplaneeringusse kandmisel muudetud riigi eriplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul muudatuste kandmisest arvates.“; 21) paragrahvi 53 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Riigi eriplaneeringu kehtestamisest teatamisel tuleb anda lühikokkuvõte riigi eriplaneeringu sisu kohta, sealhulgas selle kohta, milliseks võivad kujuneda riigi eriplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale. (8) Planeeringu koostamise korraldaja esitab kehtestatud riigi eriplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates.“; 23) paragrahvi 57 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikud ja asutused teatavad maakonnaplaneeringu koostamise korraldajale neile käesolevas seaduses ette nähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isikud teadete edastamise viisi ei teata, edastab maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.“; 24) paragrahvi 57 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul loetakse käesolevas seaduses nimetatud teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud korteriühistule. Korteriühistu juhatus edastab saadud teate kõigile korteriomanikele.“; 25) paragrahvi 58 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: 3 „(8) Maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest ja selle põhjustest teavitatakse, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetes 5, 6 ja 7 sätestatud nõuetest.“; 26) paragrahv 60 tunnistatakse kehtetuks; 27) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Planeeringu koostamise korraldaja esitab kehtestatud maakonnaplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul maakonnaplaneeringu kehtestamisest arvates.“; 28) paragrahvi 73 täiendatakse lõikega 32 järgmises sõnastuses: „(32) Planeeringu koostamise korraldaja esitab käesoleva paragrahvi lõigete 2–31 alusel muudatuste maakonnaplaneeringusse kandmisel muudetud maakonnaplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul muudatuste kandmisest arvates.“; 29) paragrahvi 75 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) rohevõrgustiku asukoha ja toimimist tagavate tingimuste täpsustamine ning nendest tekkivate kitsenduste määramine;“; 30) paragrahvi 75 lõike 1 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „11) kallasrajale avaliku juurdepääsu tingimuste määramine ja ülekaaluka huvi korral kallasraja sulgemise otsustamine vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduses ette nähtule;“; 31) paragrahvi 75 lõiget 1 täiendatakse punktiga 231 järgmises sõnastuses: „231) kuritegevuse riske vähendavate tingimuste määramine;“; 32) paragrahvi 76 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikud ja asutused teatavad üldplaneeringu koostamise korraldajale neile käesolevas seaduses ette nähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isikud teadete edastamise viisi ei teata, edastab üldplaneeringu koostamise korraldaja käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.“; 33) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul loetakse käesolevas seaduses nimetatud teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud korteriühistule. Korteriühistu juhatus edastab saadud teate kõigile korteriomanikele.“; 34) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Üldplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest ja selle põhjustes teavitatakse, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetes 5–7 sätestatud nõuetest.“; 35) paragrahv 80 tunnistatakse kehtetuks; 36) paragrahvi 91 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Teate üldplaneeringu kehtestamise kohta saadab planeeringu koostamise korraldaja Rahandusministeeriumile ja maakatastri pidajale 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast alates.“; 4 37) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Planeeringu koostamise korraldaja esitab kehtestatud üldplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul üldplaneeringu kehtestamisest arvates.“; 38) paragrahvi 91 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel muudatuste maakonnaplaneeringusse kandmisel muudetud maakonnaplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul muudatuste kandmisest arvates.“; 39) paragrahvi 93 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Planeeringu koostamise korraldaja esitab käesoleva paragrahvi lõigete 2–4 alusel muudatuste üldplaneeringusse kandmisel muudetud üldplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul muudatuste kandmisest arvates.“; 40) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: „(81) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga võib teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks.“; 41) paragrahvi 99 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikud ja asutused teatavad kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldajale neile käesolevas seaduses ette nähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isikud teadete edastamise viisi ei teata, edastab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldajale käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.“; 42) paragrahvi 99 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul loetakse käesolevas seaduses nimetatud teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud korteriühistule. Korteriühistu juhatus edastab saadud teate kõigile korteriomanikele. (6) Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemise vältel avalikustatakse planeering koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.“; 43) paragrahvi 101 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Avaliku väljapaneku käigus kirjalikult arvamust avaldanud isik võib loobuda oma arvamusest, teatades sellest kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“; 44) paragrahvi 104 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne peab sisaldama keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõigetes 4 ja 42 nimetatud teavet.“; 45) paragrahvi 104 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 46) paragrahvi 111 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 5 „Pärast asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmist koostatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailne lahendus, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud käesoleva seaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded.“; 47) paragrahvi 112 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikud ja asutused teatavad kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldajale temale käesolevas seaduses ette nähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isikud teadete edastamise viisi ei teata, edastab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldajale käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.“; 48) paragrahvi 118 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Käesoleva seaduse § 120 lõikes 3 nimetatud juhul uue avaliku väljapaneku korraldamisel võib avalikul väljapanekul esitada arvamusi vaid kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu muudatuste kohta, mis on põhilahenduse muutmiseks planeeringusse tehtud pärast planeeringu eelmise avaliku väljapaneku korraldamist.“; 49) paragrahvi 122 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (7) Teate kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamise kohta saadab planeeringu koostamise korraldaja valdkonna eest vastutavale ministrile ja maakatastri pidajale 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast alates.“; 50) paragrahvi 122 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Planeeringu koostamise korraldaja esitab kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamisest arvates.“; 51) paragrahvi 122 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 10 alusel muudatuste maakonnaplaneeringusse kandmisel muudetud maakonnaplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul muudatuste kandmisest arvates.“; 52) paragrahvi 124 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Natura 2000 võrgustiku alale eeldatavalt mõju avaldava detailplaneeringu, käesoleva seaduse § 125 lõike 1 punktis 4 ja §-s 142 nimetatud detailplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktis 4 nimetatud detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.“; 53) paragrahvi 125 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Hoone laiendamine üle 33 protsendi on lubatud proportsionaalselt maa alla ja maa peale, lähtudes laiendatava hoone esialgu kavandatud maaalusest ja maapealsest mahust.“; 54) paragrahvi 126 lõiget 1 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses: „101) kallasraja puudumisel vähima vajaliku teeninduspiirkonna määramine;“; 55) paragrahvi 127 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: 6 „(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud isikud teatavad detailplaneeringu koostamise korraldajale nendele käesolevas seaduses ette nähtud teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Kui isikud teadete edastamise viisi ei teata, edastab kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldajale käesolevas seaduses nimetatud teated posti teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga.“; 56) paragrahvi 127 täiendatakse lõikega 4¹ järgmises sõnastuses: „(4¹) Korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul loetakse käesolevas seaduses nimetatud teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud korteriühistule. Korteriühistu juhatus edastab saadud teate kõigile korteriomanikele.“; 57) paragrahvi 128 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatut ei kohaldata juhul, kui detailplaneering algatatakse käesoleva seaduse §-s 142 sätestatud alusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna.“; 58) paragrahvi 128 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Detailplaneering algatatakse või jäetakse algatamata 45 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu või planeeringu koostamise tellimise kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude selgitamisest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani.“; 59) paragrahvi 128 täiendatakse lõikega 81 järgmises sõnastuses: „(81) Käesoleva seaduse § 124 lõikes 6 ja § 142 lõikes 6 nimetatud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest ja selle põhjustest teavitatakse, lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetes 6–8 sätestatud nõuetest.“; 60) paragrahvi 130 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Taotletud planeeringuala muutmine on lubatud planeerimisalase tegevuse korraldaja ja huvitatud isiku kokkuleppel.“; 61) paragrahvi 139 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Detailplaneeringu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus“; 62) paragrahvi 139 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Teate detailplaneeringu kehtestamise kohta saadab planeeringu koostamise korraldaja Rahandusministeeriumile ja maakatastri pidajale 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast alates.“; 63) paragrahvi 139 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Planeeringu koostamise korraldaja esitab kehtestatud detailplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates.“; 64) paragrahvi 140 lõikest 5 jäetakse välja sõna „osaliselt“; 65) paragrahvi 140 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Planeeringu koostamise korraldaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel muudatuste detailplaneeringusse kandmisel muudetud detailplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 41 7 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul muudatuste kandmisest arvates.“; 66) paragrahvi 142 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses: „(9) Planeeringu koostamise korraldaja esitab käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel muudatuste üldplaneeringusse kandmisel muudetud üldplaneeringu kohta käesoleva seaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul muudatuste kandmisest arvates.“. § 2. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 26 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 26. Projekteerimistingimused detailplaneeringu ja selle koostamise kohustuse puudumise korral“; 2) paragrahvi 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise (edaspidi käesolevas peatükis oluline rajatis) ehitusprojekti koostamiseks, kui alal ei ole kehtestatud detailplaneeringut ja puudub kohustus selle koostamiseks.“; 3) paragrahvi 27 lõike 4 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) elamu või büroohoone kasutusotstarvete aluseks oleva krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui vastavad sihtotstarbed on mõlemad varem detailplaneeringus ette nähtud;“; 4) paragrahvi 27 lõike 4 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) planeeringuala krundijaotust, kui see on seotud ehitusliku kompleksi ehitamisega, tingimusel et ei muutu planeeringualale esialgu antud ehitusõigus.“; 5) paragrahvi § 31 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena tuleb korraldada käesoleva seadustiku §-s 27 ja planeerimisseaduse § 125 lõikes 5 nimetatud juhul.“; 6) paragrahvi 83 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Projekteerimistingimused on nõutavad ehitusloakohustusliku:“. § 3. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui maakonnaplaneering on koostatud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse alusel ja selles on määratud ehitise asukoht või tehtud ehitise asukoha eelvalik või asukohavalik enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse §- de 7, 292 ja 34 alusel, võib selle maakonnaplaneeringu alusel koostada planeerimisseaduses ette nähtud riigi eriplaneeringu, alustades detailsema lahenduse menetlusest.“; 2) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kui lõikes 1 nimetatud juhul asukoha valikut sisaldava maakonnaplaneeringu keskkonnamõju hindamise strateegilise hindamise aruanne ei sisalda piisavalt lähteandmeid 8 detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamiseks, tuleb detailse lahenduse keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise programm.“; 3) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kui üldplaneering on koostatud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse alusel ja selles on määratud ehitise asukoht või tehtud ehitise asukoha eelvalik või asukohavalik enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud planeerimisseaduse §- de 8, 292 ja 34 alusel, võib ehitise asukoha valiku või üldplaneeringu teema- või osaplaneeringu põhjal koostada planeerimisseaduses ette nähtud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, alustades detailsema lahenduse menetlusest.“; 4) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Kui lõikes 1 nimetatud juhul asukoha valikut sisaldava üldplaneeringu keskkonnamõju hindamise strateegilise hindamise aruanne ei sisalda piisavalt lähteandmeid detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamiseks, tuleb detailse lahenduse keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks koostada keskkonnamõju strateegilise hindamise programm.“. § 4. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 lõike 8 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Litsentsi kehtivust pikendatakse, kui taotleja on litsentsi kehtivusaja jooksul vähemalt neljal korral juhteksperdina osalenud keskkonnamõju hindamises või detailplaneeringu või riigi- või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilises hindamises.“; 2) paragrahvi 261 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(5) Keskkonnamõju hindamise algatamise taotlus peab sisaldama kogu arendajale teada olevat teavet kavandatava tegevuse kohta, sealhulgas kavandatava tegevuse kehtivale planeeringule vastavuse kohta. (6) Kui otsustajale teada oleva teabe alusel on kavandatav tegevus ilmselgelt perspektiivitu, sealhulgas ei ole kooskõlas kavandatava tegevuse asukohaga seonduvate kitsenduste või kehtiva planeeringuga, tagastab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamise taotluse.“; 3) paragrahvi 261 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keskkonnamõju hindamine ei asenda seaduses ette nähtud tegevuslube ega planeeringuid, mis on vajalikud kavandatavaks tegevuseks.“; 4) paragrahvi 33 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud juhul;“; 5) paragrahvi 34 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse ning detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju võib hinnata või hindamist juhtida käesoleva seaduse § 14 lõike 1 kohane juhtekspert.“; 9 6) paragrahvi 36 lõike 2 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) kirjeldab käesoleva seaduse § 361 kohaseid asjaomaste asutuste või planeerimisseaduse § 18 lõikes 1, § 35 lõikes 1, § 61 lõikes 1, § 81 lõikes 1 ja § 103 lõikes 1 nimetatud isikute ja asutuste esitatud seisukohti.“; 7) paragrahvi 40 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: „(41) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku koostamisel koostatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne, mis on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamise alus. (42) Keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatule sisaldama lähteandmeid riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamiseks.“; 8) paragrahvi 34 lõiget 4 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) on läbinud ruumilise planeerimise alase koolituse vähemalt 40 tunni mahus ja sooritanud positiivse tulemusega vastava eksami.“. § 5. Metsaseaduse muutmine Metsaseaduse § 231 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Planeeringuga asula või rajatiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohalik omavalitsus planeeringuga seada piiranguid lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele.“. § 6. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmine Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 141 lõikes 11 asendatakse sõna „kolme“ sõnaga „nelja“. § 7. Seaduse jõustumine Käesolev seaduse § 1 punktid 8, 20, 22, 27, 28, 37, 38, 39, 50, 51, 63, 65, 66 jõustuvad 2022 aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, ___.________ 2020 Algatab Vabariigi Valitsus ___._____________.2020 (allkirjastatud digitaalselt) 10 Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte Kehtiv planeerimisseadus (edaspidi PlanS) koostati ajavahemikul 2008-2013 planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimise käigus. Aastatel 2008-2010 koostati eelnõu väljatöötamiseks vajalik analüüs, 2010-2013 toimus eelnõu ja seletuskirja koostamine. Kodifitseerimise käigus ühtlustati erinevate õigusvaldkondade (haldusõigus, ehitusõigus jt) regulatsioonid, sätestati selged planeerimispõhimõtted, nõuded avalikkuse kaasamiseks, jpm. PlanS jõustus 1.07.2015. Tänaseks üle nelja aasta kehtinud seaduse rakendamise käigus on eelkõige praktikast tulenevalt ilmnenud probleeme, mis vajavad regulatsiooni mõningast täpsustamist. Seega on esimese peamise muudatusena kavas nn „vigade parandus“, mille käigus täpsustatakse sätete sõnastust või lisatakse puuduolevad normid eesmärgiga tagada üldine õigusselgus ja sätete ühene arusaadavus. Ilmnenud on ka mõningaid sisulisi puudusi, mis tingivad vajaduse seaduse muutmiseks. Kuna paljud PlanS-i rakendajad on kohaliku omavalitsuse üksused (edaspidi KOV), siis on tekkinud olukord, kus mitmed neist tõlgendavad ja seega ka rakendavad seadust erinevalt. Samas on planeeringud (eelkõige detailplaneeringud) ehitustegevuse aluseks linnalistes piirkondades, mistõttu raskendab seaduse erinev tõlgendamine ka ehitada soovivatel isikutel oma plaanide elluviimist. Arvestades, et planeerimisega seotud regulatsioon sisaldub ka ehitusseadustikus (edaspidi EhS) ning ehitusseadustiku ja planeerimisseadustiku rakendamise seaduses (edaspidi EhSRS), on vajalik ka nimetatud seadustesse mõningate muudatuste sisseviimine. Teise muudatusena on eelnõuga kavas ühtlustada PlanS-i regulatsioon keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) regulatsiooniga. Nimelt kasutab PlanS mõistet keskkonnamõju strateegilise hindamise “väljatöötamise kavatsus“, samas on KeHJS-is kasutusel mõiste keskkonnamõju strateegilise hindamise „programm“. Eelnõuga on kavas need mõisted ühtlustada ja võtta ka PlanS-s kasutusele mõiste keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Kolmanda muudatusena on eelnõuga kavas PlanS-is sisalduv dokumentide kättetoimetamist ja teavitamise reguleerivad normid viia kooskõlla haldusmenetluse seaduses (edaspidi HMS) dokumentide kättetoimetamist ja teavitamist käsitleva regulatsiooni põhimõtetega. 1.02.2018 jõustusid HMS-i muudatused, mille peamiseks eesmärgiks oli mh elektroonilises vormis läbiviidava haldusmenetluse eripära arvestav üldregulatsiooni kehtestamine, millega võrdsustati elektrooniline kättetoimetamine posti teel kättetoimetamisega ning anti haldusorganile kaalutlusõigus otsustamaks, millise kättetoimetamisviisi ta valib. Neljanda muudatusena lisatakse PlanS-i sätted, mis on seotud planeeringute andmekogu moodustamisega sh andmekogu moodustamise alused ning muudatused, mille eesmärgiks on tagada planeeringute andmekogusse esitamine ning muud muudatused, mis on seotud planeeringute andmekogu kasutusele võtmisega. Planeeringute ühtse andmekogu moodustamise eesmärk on aja kokkuhoid andmete hankimisel ning planeeringuandmete ristkasutuse edendamine muude geoandmetega. Planeeringute andmekogu loomise aluseks olev 1 regulatsioon sisaldus ka 1.07.2015 jõustunud PlanS-i eelnõus1, kuid eelnõu seadusena kehtestamisel jäeti regulatsioon sealt välja. Planeeringute ühtse registri arendamise näeb ette ka Vabariigi Valitsuse 2019-2023 tegevusprogrammi punkt 3.122. Lisaks eeltoodule täpsustatakse eelnõuga metsaseaduse ühe sätte sõnastust ning pikendatakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses toodud üldplaneeringute koostamise tähtaega ühe aasta võrra. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Külli Siim (611 3129, [email protected]). Koostamises osalesid Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Eleri Kautlenbach (611 3228, [email protected]), nõunik Andres Levald (611 3125, [email protected]), nõunik Merje Muiso (611 3126, [email protected]), osakonnajuhataja asetäitja Tiit Oidjärv ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Martin Kulp (tel 611 3097, e-post [email protected]) ja Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Kati Tee (tel 611 3645, e-post [email protected]). Määruse eelnõu on keeleliselt toimetanud keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 611 3638, e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse järgmisi seadusi: 1) planeerimisseadus (käesolevas dokumendis eelnevalt ja edaspidi PlanS), avaldamismärkega RT I, 19.03.2019, 104; 2) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (käesolevas dokumendis eelnevalt ja edaspidi KeHJS), avaldamismärkega RT I, 22.02.2019, 15; 3) ehitusseadustik (käesolevas dokumendis eelnevalt ja edaspidi EhS), avaldamismärkega RT I, 19.03.2019, 99)4) ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (käesolevas dokumendis eelnevalt ja edaspidi EhSRS), avaldamismärkega RT I, 22.02.2019, 13; 5) metsaseadus (edaspidi MS), avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 61; 6) Eesti territoriaalse haldusjaotuse seadus (edaspidi ETHS), avaldamismärkega RT I, 04.07.2017, 28. Eelnõu väljatöötamisele on eelnenud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 1 kohane planeerimisseaduse muutmise seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus (edaspidi VTK). VTK kirjeldas planeerimisseaduse problemaatikat ja analüüsis õigusliku regulatsiooni muudatuste kõrval ka alternatiivseid võimalusi. VTK ja sellele esitatud märkustega saab tutvuda eelnõude infosüsteemi EIS veebis.3 2. SEADUSE EESMÄRK Eelnõu eesmärgiks on lahendada probleemid, mis on eelneva nelja aasta jooksul ilmnenud PlanS-i rakendamisel. Kavandatavad muudatused seisnevad peamiselt regulatsiooni 1 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339-4f19-8064- 9679fd001f43/Planeerimisseadus 2 Kättesaadav: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/valitsus/RataseIIvalitsus/vabariigi_valitsuse_tegevusprogramm_2019-2023.pdf 3 Kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8a25c820-848c-4878-aa31-24ca76d45bee. 2 täpsustamises ja praktikas ilmsiks tulnud kitsaskohtade likvideerimises ning sätete korrastamises. Eelnõuga tehakse regulatsioonis ka mõningad väiksemad sisulised muudatused, mille vajadus on tekkinud tulenevalt senisest praktikast. Muudatused aitavad eelkõige kaasa õigusselguse tagamisele ja planeerimispõhimõtete järgimisele. Lisaks on kavas viia PlanS-is sisalduv keskkonnamõju strateegilist hindamist puudutav regulatsioon vastavusse KeHJS-ga asendades PlanS-is seni kasutatava keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse regulatsioon KeHJS-is reguleeritud programmi regulatsiooniga. Lisaks menetluse paremale arusaadavusele aitab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi instrumendi kasutamine planeeringute koostamises kaudselt tagada ka keskkonna kaalutluse senisest parema arvestamise planeeringute koostamisel ning tõsta keskkonna kaitstuse üldist taset. Märkida tuleb, et sarnaselt seni kehtinule jääb alles põhimõte, mille kohaselt nõuded keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande sisule tulenevad KeHJS-ist, kuid menetlusnõude PlanS-ist. Ka kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS nägi ette, et keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimine toimus vastavalt KeHJS-i nõuetele ehk siis KSH läbiviimisel oli programmi koostamine kohustuslik. Samuti kaasajastatakse eelnõuga planeerimismenetluses teavitamist ja dokumentide kättetoimetamist puudutavat regulatsiooni, võimaldades teateid edastada ka elektrooniliselt. Eeltoodu on ühtlasi kooskõlas haldusmenetluse üldregulatsiooniga, kus dokumentide elektrooniline kättetoimetamine on võrdsustatud posti teel kättetoimetamisega. Teadete elektroonilise edastamise võimaldamine kiirendab menetlust ja aitab hoida kokku ressursse, mis kuluvad täna teadete saatmisele posti teel. 3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS 3.1. Planeerimisseaduse (PlanS) muutmine Eelnõu § 1 punktiga 1 asendatakse PlanS-is läbivalt sõna „keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus“ sõnaga „keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“ vastavas käändes. Eeltoodud muudatus tuleneb vajadusest viia PlanS-is sisalduv keskkonnamõju strateegilist hindamist puudutav regulatsioon vastavusse KeHJS-iga. Tegemist on põhimõtteliselt samasisuliste dokumentidega, mistõttu ei ole erinevate mõistete kasutamine seadustes põhjendatud. Näiteks „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamatus“4 (lk 71) on toodud KSH programmi ja VTK samasisuline tüüpsisukord, mis kinnitab, et tegemist on põhimõtteliselt samasisuliste dokumentidega. Ka kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS nägi ette, et planeeringute elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldati KeHJS-is sätestatud juhtudel ja korras. Võimaluse korral ühendati keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus planeeringu koostamise menetlusega. Kuna KeHJS nägi KSH koostamisel ette kohustuse nii programmi kui ka aruande koostamiseks, kohaldus KSH kohustuslikele planeeringutele nii KSH programmi kui ka aruande koostamise kohustus. 1.07.2015 jõustunud PlanS-i eelnõu koostamisega samaaegselt kavandas Keskkonnaministeerium KeHJS-i muutmise käigus KSH programmist loobumist, mistõttu otsustati PlanS-i eelnõu koostamisel KSH programmiga sarnane instrument planeeringute puhul siiski säilitada ja nimetati see väljatöötamise kavatsuseks. Erinevatel põhjustel otsustas Keskkonnaministeerium eelnimetatud muudatusest loobuda ning programmi instrumendina regulatsiooni alles jätta. Täna kehtiv PlanS näeb ette, et planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele kohaldatakse PlanS-ist 4 Kättesaadav: https://www.envir.ee/sites/default/files/raamat_2017_final.pdf 3 menetlusnõudeid, nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad aga KeHJS-ist. Arvestades, et programm nõue KeHJS-is siiski säilis, on põhjendatud KeHJS-iga ühtse regulatsiooni taastamine ja väljatöötamise kavatsuse asendamine programmi mõistega. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse PlanS-i § 2 lõike 3 sõnastust ja lisatakse, et KeHS-st tulenevaid sisunõudeid on, lisaks KSH aruandele, kohustuslik järgida ka KSH programmi koostamisel. Sättesse on lisatud, et KeHJS-i menetlus- ja sisunõudeid on kohustuslik järgida Natura 2000 võrgustiku ala hindamisel, samuti piiriülese KSH läbiviimisel. Eeltoodud täiendus on vajalik sätte selguse huvides, kuna ainuüksi mõiste „muud tingimused“ on liiga lai ega pruugi tagada ühest arusaamist, milliseid nõudeid ja tingimusi on täpsemalt silmas peetud (täna kehtiv sõnastus Natura 2000 võrgustiku ja piiriülest hindamist eraldi välja ei too). Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse PlanS-i §-ga 41, millega luuakse alused planeeringute andmekogu asutamiseks. Planeeringute andmekogu moodustamise eesmärk on koondada ajakohased maismaal ja merealal kehtivate planeeringute andmed ühtsesse andmekogusse. See lihtsustab ja kiirendab kehtivate planeeringute kättesaamist ning edendab planeeringujooniste digitaalsete kihtide ristkasutust muude kaardiandmetega. Andmekogu moodustamise vajadust on põhjalikult analüüsitud dokumendis „Planeeringute andmekogu eeluuring ja tulevikuvaate (TO-BE) analüüs“5. Rahandusministeeriumi poolt 2019. a alguses tellitud uuringust „Eestis kehtivate detailplaneeringute hulga ning nende seletuskirja ja jooniste andmekandja formaadi väljaselgitamine“ selgus, et Eestis on kehtivaid detailplaneeringuid ligikaudu 15 000. Enamjaolt on kehtivad detailplaneeringud kättesaadavad paberkandjal, kuid mitte alati arhiivis, vaid sageli konkreetse ametniku käes või mujal süstematiseerimata ja avalikkusele kättesaamatul kujul. Vaid ligikaudu 25% Eestis kehtivate detailplaneeringute seletuskirjadest ning 37% detailplaneeringute joonistest on kättesaadavad masinloetaval kujul. Üldplaneeringute kättesaadavuse kohta puudub informatsioon, kuid eeldada võib, et ka nende kättesaadavus on eelkõige tagatud paberkandjal. Ka Maa-ameti andmebaas ei ole planeeringu eri liikide lõikes kaugeltki ammendava infoga. Planeeringute ühtse andmekogu arendamine loob Eestis eeldused planeeringute keskse digitaalse kättesaadavuse saavutamiseks kõigi planeeringuliikide ja -tasandite osas ning lihtsustab kõigi osapoolte jaoks planeeringute sisuga tutvumist ja planeeringute kasutamist. Seeläbi väheneb ajakulu planeeringute kasutajatele ning suureneb ka õiguskindlus planeeringute elluviimisel ehitus- ja hoonestuslubade väljastamisel. Paragrahvi 41 lõige 1 sätestab, et planeeringute andmekogu asutamise eesmärk on hoida ja avalikustada teavet kehtivate planeeringute, nende juurde kuuluvate lisade ning planeeringumenetluse käigus tehtud otsuste kohta. Seega peab andmekogu võimaldama saada laial avalikkusel infot kehtestatud planeeringute, samuti planeeringu juurde kuuluvate lisade ja otsuste kohta. Andmekogu asutamise eesmärk on ka selle liidestamine teiste olemasolevate andmekogudega, näiteks ehitisregistriga, et näiteks planeeringust tulenevad piirangud ja kitsendused oleksid nähtavad ka ehitusloa menetluse juures. Paragrahvi 41 lõige 2 loetleb selguse huvides planeeringuliigid, mille andmeid andmekogus hoitakse ja avalikustatakse. Nimetatud planeeringuliikideks on üleriigilise planeeringu mereala teemaplaneeringud, riigi eriplaneeringud, maakonnaplaneeringud, üldplaneeringud, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud ja detailplaneeringud. Seega hõlmab andmekogu kõiki planeeringuliike, välja arvatud üleriigiline planeering. Üleriigilist planeeringut ei ole vajalik 5 Reach-U AS ja Civitta Eesti AS 2019, https://planeerimine.ee/static/sites/2/kehtivate-planeeringute- andmekogu-analyys-veeb.pdf 4 hoida ja avalikustada planeeringute andmekogus, kuna PlanS-i § 14 lõikes 1 loetletud üleriigilise planeeringu ülesanded on seotud vaid üldiste põhimõtete määramisega. Paragrahvi 41 lõiked 2-6 kehtestavad andmekogu asutamiseks vajalikud alused. Andmekogu asutab Vabariigi Valitsus, kes kehtestab samuti selle põhimääruse. Andmekogu vastutav töötleja on Rahandusministeerium. Kuna tegu ei ole isiku põhiõigusi intensiivselt riivata võiva andmete kogumisega, siis ei ole seaduse tasandil vajalik andmekogu väga põhjalik reguleerimine. Kogutavate andmekategooriatena on loetletud planeeringu seletuskiri, planeeringu joonise esituskujud, planeeringu digitaalsed kihid, planeeringu juurde kuuluvad lisad, planeeringumenetluse käigus tehtud otsused. Loetletud andmete täpsemad määratlused on leitavad riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse PlanS § 6 punkti 16 ja täpsustatakse roheala mõistet. Täna kehtiv PlanS § 6 punkt 6 näeb ette, et roheala on roheala loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala. Sellisena on aga mõiste eksitav, kuna hõlmab kõiki taimkattega alasid nii linnas kui maal, sh maatulundusmaad (metsad, põllud jne). Ka PlanS seletuskiri näeb ette, et roheala on loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala, sealhulgas linnametsad; pargid; haljakud, haljasalad, aiad; kalmistud; ettevõtete, liiklussoonte ja infrastruktuuriobjektide ümber paiknevad puhvervööndid; jäätmaad ja teised taimkattega alad. Seega ilmneb, et silmas on peetud siiski mitte kõiki, vaid linnalistes asulates paiknevaid rohealasid. Lähtudes eeltoodust sätte sõnastust täpsustatakse ja nähakse ette, et roheala on loodusliku või inimtekkelise päritoluga taimkattega ala linnas, alevis ja alevikus ning külade tiheasustusega aladel. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse PlanS-i § 14 lõikega 3 ja lisatakse, et üleriigilises planeeringus lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse riigi ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. Tegemist on samasisulise sättega nagu on täna PlanS-s toodud kõigi teiste planeeringuliikide (va detailplaneering) juures. Sätte võimaldab planeeringu koostamise korraldajal otsustada, millised konkreetsed seaduses toodud ülesanded on vajalik lahendada. Eeltoodu otsustamisel tuleb lähtuda riigi vajadustest ning planeeringu eesmärgist. Seega näiteks juhul, kui sadamate paigutust planeeringuga määrata ei ole vaja, samas eksisteerib vajadus kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste asukoha ja üldiste ehitustingimuste määramiseks või muude PlanS-i § 14 lõikes 2 nimetatud ülesannete lahendamiseks, on seda võimalik teha, jättes hetkel ebavajalikud ülesanded lahendamata. Ülesannete vaid formaalset lahendamist, ilma et selleks eksisteeriks tegelikku vajadust, ei saa pidada põhjendatuks. Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse PlanS-i § 15 lõiget 4 eesmärgiga anda üleriigilise planeeringu koostamise menetluses võimalus edastada teateid ka elektrooniliselt. Nagu eespool viidatud, on eelnõu üheks eesmärgiks planeerimismenetluses teavitamist ja dokumentide kättetoimetamist puudutavat regulatsiooni kaasajastamine. Senini kehtinud regulatsioon näeb kõigi planeeringuliikide menetlemisel ette teatud menetlusetapid (näiteks avalik väljapanek, arutelu, kehtestamine jm), millest tuleb planeeringu koostamises kaasatavatele ja koostöö tegijatele teada anda. Senine regulatsioon nägi ette, et koostöö tegijad ja kaasatavad teatavad planeeringu koostamise korraldajale teadete edastamise viisi ja selleks vajalikud kontaktandmed. Tegemist on kontaktandmetega, mille kaudu planeeringu koostamise korraldaja saadab teateid ja suhtleb menetlusosalisega kogu menetluse jooksul. Samas näeb kehtiv PlanS ette, et kui isik teadete edastamise viisi ei teata, edastab planeeringu koostamise korraldaja seaduses nimetatud teated posti teel füüsilisele isikule rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil ja juriidilisele isikule vastavasse registrisse kantud aadressil. Seega on täna 5 elektrooniliste teadete edastamine võimaldatud vaid juhul, kui isik või asutus selleks ise soovi avaldab, vastasel juhul peab planeeringu koostamise korraldaja edastama kõik teated posti teel. Arvestades HMS § 26 lõikes 1 sätestatut, saadetakse dokumendi postiga kättetoimetamise korral dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga, va juhul, kui eriseadus või määrus näeb ette võimaluse teadete dokumendi kätte toimetamiseks lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. Tähtkirjadega teadete edastamine on aga äärmiselt ressursimahukas ja arvestades üha enam kasvavat infotehnoloogia põhist suhtlust ühiskonnas, vajab see kaasajastamist. Kavandatava muudatusega nähakse ette, et kui isik planeeringu koostamise korraldajale teadete edastamise viisi ei edasta, edastatakse talle teated kas posti teel või elektrooniliselt. Kui teated edastatakse posti teel, võib need kätte toimetada lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. Eeltoodu on kooskõlas ka HMS-i teadete edastamise regulatsiooni üldpõhimõtetega. Teadete elektroonilise edastamise võimaldamine planeerimismenetluses võimaldab kiirendada menetlust ja hoida kokku ressursse, mis kuluvad täna teadete saatmisele posti teel. Samas on oluline silmas pidada HMS-i §-s 27 sätestatut, mis reguleerib laiemalt dokumentide kättetoimetamist elektrooniliselt. Nimelt näeb HMS § 27 lõige 1 ette, et dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral tehakse dokument kättesaadavaks asjakohases infosüsteemis või Eesti teabeväravas või saadetakse menetlusosalise elektronposti aadressil. Dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ja vajaduse korral e-tempel või põhjendatud juhul üksnes e-tempel. Eriti oluline on arvesse võtta HMS § 27 lõikes 2 toodud regulatsiooni, mis näeb ette, elektrooniliselt edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks järgmistel juhtudel: 1) asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise; 2) adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist; 3) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil; 4) dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi, audiitori, notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või vandetõlgi äriregistrisse kantud või nimetatud isiku poolt avaldatud elektronposti aadressil. Juhul, kui planeeringu koostamise korraldajal tekib kahtlus, et dokument ei ole kätte toimetatud, on tal õigus kaalutleda, milline on järgmine võimalik kättetoimetamisviis. Täpsemalt on elektroonilise teadete edastamise ja kättetoimetatuks lugemise kohta võimalik leida selgitusi 1.02.2018 jõustunud haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust6. Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks PlanS § 17. Tegemist on paragrahviga, mis määratleb üleriigilise planeeringu KSH väljatöötamise kavatsuse mõiste. Kuna KSH väljatöötamise kavatsuse mõiste asendatakse läbivalt KSH programmi mõistega, mille regulatsioon sisaldub KeHJS-is ei ole KSH väljatöötamise kavatsuse reguleerimine PlanS-s enam vajalik. KeHJS-i kohaselt pärast planeeringu ja KSH algatamist koostab keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert koostöös strateegilise planeerimisdokumendi koostajaga keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi. Programmi sisunõuded on toodud KeHJS § 36 lõikes 2. 6 Seletuskiri haldusmenetluse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde, 497 SE, file:///C:/Users/Kylli.Siim/AppData/Local/Microsoft/Windows/INetCache/IE/DRUVHM6E/Seletuskiri.pdf 6 Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse PlanS-i § 24 lõikega 5 ja nähakse ette, et PlanS § 13 lõikes 2 nimetatud teemaplaneeringu kehtestamisel esitab planeeringu koostamise korraldaja kehtestatud teemaplaneeringu kohta PlanS-i § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul teemaplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatus on seotud planeeringute andmekogu loomisega ja tagab kõigi planeeringute (sh mereala teemaplaneeringute) ja nendes tehtavate muudatuste esitamise andmekogusse kindla ajavahemiku (5 tööpäeva) jooksul planeeringu kehtestamisest või muudatuste tegemisest arvates. Sättes määratletakse ka esitatavate andmete koosseis, mis tugineb planeerimisseaduse § 3 lg 6 p 3 kohasele määrusele ja andmekogus säilitatavate andmete koosseisule. Muudatus jõustub koos planeeringute andmekogu kasutusele võtmisega. Eelnõu § 1 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks PlanS-i § 27 lõige 8. PlanS-i § 27 lõikes 8 on sätestatud pädeva asutuse määramise kohustus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.04.2013, lk 39–75) artiklile 8. Viidatud määruse kohaldamine pole eriplaneeringutele enam vajalik, sest planeeringud ei kuulu määrusega reguleeritud one-stop-shop süsteemi. Määruses reguleeritud one-stop-shop kohaldub loamenetlustele, mis järgneb planeeringute koostamisele. Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse PlanS-i § 31 lõiget 4 nii, et laieneks riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku koostamise menetluses võimalus edastada teateid ka elektrooniliselt. Muudatus on samasisuline PlanS-i § 15 lõike 4 muudatusega (vt täpsemalt selgitust punkti nr 5 juures). Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse PlanS-i § 31 lõigetega 5 ja 6. Lõige 5 näeb ette, et riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku koostamise menetluses loetakse korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul PlanS-s nimetatud teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud korteriühistule. Eelnõuga nähakse ette, et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul loetakse käesolevas seaduses Nagu eelpool toodud, tuleb planeerimismenetluses edastada koostöö tegijatele ja kaasatavatele mitmeid erinevaid teateid. Kuna (eeskätt detailplaneeringute koostamisel) sageli tuleb kaasata menetlusse ka kinnistute omanikud, millel asuvad korterelamud, siis eriti suurtes korterelamute piirkondades (Väike- Õismäe, Lasnamäe, Annelinn jm) tuleb igale korteri omanikule teated edastada personaalselt, mis on kohalikele omavalitsustele kulukas ja aeganõudev. Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS-i § 12 lg 7 nägi ette, et korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul loetakse käesolevas seaduses sätestatud kohustus edastada teade kinnisasja omanikule täidetuks juhul, kui teade on edastatud korteriomanike ühisuse valitsejale või korteriühistule, kuid täna kehtiv PlanS nimetatud sätet ei sisalda. Seega on põhjendatud säte PlanS-i taas lisada. Korteriühistu juhatus edastab saadud teate kõigile korteriomanikele. Edastamise viis on juhatuse valida, kuid eesmärgiks on tagada, et saadud teated jõuaks kõigu korteriomandite omanikeni. Lisatav lõige 6 näeb ette, et riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemise vältel avalikustatakse planeering koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. Samasisuline nõue on toodud kõigi planeeringuliikide puhul, samuti on selline nõue eraldi välja toodud riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise regulatsiooni puhul (PlanS § 44 lõige 5). Tagamaks koostava planeeringu ja olulisemate lisade avalikustamine ka riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku koostamisel, on põhjendatud sellise nõude selgesõnaline sätestamine. Eeltoodu toetab ka avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtet (PlanS § 9 lõige 3), mis näeb 7 ette, et Igaühel on õigus tasuta saada asjakohast teavet planeerimismenetluse ja planeeringu kohta. Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse PlanS-i § 32 lõiget 3 ja nähakse ette, et riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek kestab 30 päeva. Seni oli eelnimetatud tähtaeg 60 päeva, kuid 60-päevane miinimum lähteseisukohtade avalikustamiseks on põhjendamatult pikk, kuna lähteseisukohtade etapis ei ole veel konkreetseid planeeringulahendusi koostatud, mistõttu ei ole veel midagi sisulist avalikustada ning 30-st päevast piisab täielikult, et kõigi dokumentidega tutvuda ja vajadusel esitada oma seisukohad planeeringuga kavandatava osas. PlanS § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Seega on tegemist üldise dokumendiga, millega tutvumine ja seisukoha kujundamiseks peaks 30 päeva olema piisav. Väga pikk lähteseisukohtade avalikustamise periood pikendab omakorda asjatult kogu planeerimismenetlust. Muudatus aitab kaasa planeeringu menetlusprotsessi lühendamisele. Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse PlanS-i § 36 lõiget 2 ja täiendatakse täna sättes toodud viiteid KeHJS-le. Säte näeb ette, millist KeHJS-i §-i 40 lõikes 4 nimetatud teavet peab riigi eriplaneeringu KSH esimese etapi aruanne ehk asukoha eelvaliku aruanne sisaldama (riigi eriplaneeringu menetlus koosneb kahest etapist: asukoha eelvaliku tegemisest ja detailse lahenduse koostamisest). Muudatuse kohaselt peab keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne sisaldama kõiki KeHJS § 40 lõikes 4 toodud andmeid. Senine regulatsioon välistas § 40 lõike 4 punkti 15, mis näeb ette, et aruanne peab, lisaks muudele lõikes nimetatud andmetele, sisaldama ka keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja selle avaliku arutelu protokolli. Kuna eelnõuga on kavas KSH väljatöötamise kavatsus asendada programmiga, on põhjendatud, et aruanne sisaldaks kõiki KeHJS-i § 40 lõikes 4 nimetatud andmeid, sh KSH programmi ja selle avaliku arutelu protokolli. Muudatus aitab kaasa PlanS-is ja KeHJS-is toodud regulatsiooni ühtlustamisele. Käesoleva eelnõuga lisatakse KeHJS §-i 40 lõige 42, mis näeb ette, et riigi- ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ehk esimese etapi aruanne peab sisaldama ka lähteandmeid riigi- ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamiseks. Kuna tegemist on KSH aruande sisunõudega, on põhjendatud selle paiknemine KeHJS-is. Eelnõu § 1 punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks PlanS-i § 36 lõige 3. Seni sättes sisaldunud nõue, et riigi eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande alus, viiakse üle KeHJS-i § 40 lõikesse 41. Eeltoodu põhjuseks on asjaolu, et tegemist on KSH aruande sisu-, mitte menetlusnõudega, mistõttu peab see sisalduma KeHJS-is, mitte PlanS-is, mis reguleerib vaid planeeringu koostamise käigus läbiviidavat KSH menetlust. Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse PlanS-i § 41 lõiget 2 ja asendatakse sõna „planeeringu koostamise korraldaja“ sõnaga „Vabariigi Valitsus“. PlanS § 41 lõige 1 näeb ette, et riigi eriplaneeringu asukohavaliku vastuvõtmise otsuse (millega lõppeb riigi eriplaneeringu koostamise esimene etapp) teeb Vabariigi Valitsus. Kuna ka riigi eriplaneeringu koostamise algatajaks, samuti planeeringu kehtestajaks on Vabariigi Valitsus, on põhjendatud, et asukoha eelvaliku otsuses toodud asjaolude kinnitajaks on Vabariigi Valitsuse, mitte planeeringu koostamise korraldaja, kelleks on eelkõige Rahandusministeerium. Seega vajab lõike 2 8 sõnastus kooskõlla viimist lõike 1 sõnastusega ning lõikes 2 nimetatud asjaolude kinnitaja peab olema sama kui otsuse tegija ehk Vabariigi Valitsus. Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse PlanS § 42 lõiget 5 ja lisatakse, et riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja teatab planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest ka KOV-ile, kelle territooriumil ehituskeeluga hõlmatud kinnisasi asub. Täna kehtib nõue, et keelu kehtestamise kavatsusest ja põhjustest teatatakse vaid kinnisasja omanikule, kelle kinnisasja suhtes ajutist planeerimis- ja ehituskeeldu kohaldatakse ja vajaduse korral isikutele, keda ajutine planeerimis- ja ehituskeeld võib puudutada. Võib eeldada, et KOV on teadlik planeeringust, mille koostajaks on riik, kuid mis hõlmab KOV territooriumi, seda eriti juhul, kui planeeringu koostamise korraldaja kaasab ja teavitab planeeringu koostamise menetluses PlanS-is sätestatud nõuetest intensiivsemalt. Samas saab teavitamise nõude selget kehtestamist pidada põhjendatuks, kuna see aitab tagada, et paralleelselt ei koostataks KOV-is planeeringut (eelkõige üld- ja detailplaneeringut), mille lahendus on vastuolus koostatava riigi eriplaneeringu lahendusega, samuti et KOV ei väljastaks projekteerimistingimusi, mille alusel ehitamise keelu kehtestamine välistaks või vastasel juhul oleks raskendatud riigi eriplaneeringu elluviimine. Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse PlanS § 43 lõike 1 esimest lauset ja mõiste „asukoha eelvaliku otsuse kehtestamist“, asendatakse mõistega „asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmist“. PlanS § 43 lõike 1 kehtiv sõnastus näeb ette, et pärast asukoha eelvaliku otsuse kehtestamist koostatakse riigi eriplaneeringu detailne lahendus, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud PlanS-i § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Mõistet „asukoha eelvaliku otsuse kehtestamine“ on kasutatud ka PlanS-i §-s 111. PlanS-i teistes riigi- ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu sätetes on kasutatud mõistet „asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmine“ (PlanS § 41, § 109), mistõttu on mõiste „asukoha eelvaliku otsuse kehtestamine“ tekitanud PlanS-i rakendajates mõningast segadust ja mitmeti mõistmist, kuna asukoha eelvaliku otsus ei lõpeta menetlust, vaid sellele järgneb planeeringu detailse lahenduse koostamine ning alles seejärel planeeringu kehtestamine. Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse PlanS § 44 lõiget 4 nii, et laieneks riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise menetluses võimalus edastada teateid ka elektrooniliselt. Muudatus on samasisuline PlanS § 15 lõike 4 muudatusega (vt täpsemalt selgitust muudatuse nr 5 juures). Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse PlanS § 44 lõikega 4¹, milles nähakse ette, et riigi eriplaneeringu asukoha detailse lahenduse koostamise menetluses loetakse korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul PlanS-is nimetatud teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud korteriühistule. Muudatus on samasisuline muudatusega nr 6 (vt täpsemalt seal toodud selgitust). Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse PlanS § 53 lõikega 41 ja nähakse ette, et planeeringu koostamise korraldaja esitab sama paragrahvi lõike 4 alusel muudatuste riigi eriplaneeringusse kandmisel muudetud riigi eriplaneeringu kohta PlanS-i paragrahvis 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul muudatuste kandmisest arvates. Eeltoodu tagab et ka riigi eriplaneeringusse jõustunud kohtuotsuse või muutunud õigusakti alusel tehetavad muudatused kantakse planeeringute andmekogusse. Muudatus jõustub koos planeeringute andmekogu kasutusele võtmisega. Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse PlanS-i § 53 lõikega 7 ja nähakse ette, et riigi eriplaneeringu kehtestamisest teatamisel tuleb anda lühikokkuvõte riigi eriplaneeringu sisu 9 kohta, sealhulgas selle kohta, milliseks võivad kujuneda riigi eriplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale. Tegemist on sättega, mis näeb ette, millist infot peab sisaldama riigi eriplaneeringu kehtestamise teade. Tegemist on samasisulise sättega nagu kõigi teiste planeeringuliikide puhul (PlanS § 24 lõige 4, § 71 lõige 3, § 91 lõige 4, § 122 lõige 8, § 139 lõige 5), kuid seni on selline regulatsioon puudunud riigi eriplaneeringu kehtestamist reguleerivates sätetes. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et nõude kehtestamine aitab tagada, et ka laiem avalikkus saaks piisava informatsiooni mõistmaks kehtestatud planeeringu peamisi eesmärke ja üldist sisu, on riigi eriplaneeringu kehtestamise teate sisunõuete sätestamine põhjendatud ka riigi eriplaneeringu puhul. Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse PlanS-i § 53 lõikega 8 ja nähakse ette, et planeeringu koostamise korraldaja esitab kehtestatud riigi eriplaneeringu kohta PlanS-i § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatus on seotud planeeringute andmekogu loomisega ja tagab kõigi planeeringute (sh riigi eriplaneeringu) ja nendes tehtavate muudatuste esitamise andmekogusse kindla ajavahemiku (5 tööpäeva) jooksul planeeringu kehtestamisest või muudatuste tegemisest arvates. Sättes määratletakse ka esitatavate andmete koosseis, mis tugineb PlanS-i § 3 lõike 6 punkti 3 kohasele määrusele ja andmekogus säilitatavate andmete koosseisule. Muudatus jõustub koos planeeringute andmekogu kasutusele võtmisega. Eelnõu § 1 punktiga 23 muudetakse PlanS-i § 57 lõiget 4 nii, et laieneks maakonnaplaneeringu koostamise menetluses võimalus edastada teateid ka elektrooniliselt. Muudatus ja selle põhjendused on samasisulised PlanS § 15 lõike 4 muudatusega. Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse PlanS-i § 57 lõikega 41 ja nähakse ette, et maakonnaplaneeringu koostamise menetluses loetakse korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul PlanS-s nimetatud teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud korteriühistule. Muudatus on samasisuline punktiga nr 11 (vt täpsemalt seal toodud selgitust). Eelnõu § 1 punktiga 25 täiendatakse PlanS-i § 58 lõikega 8 ja nähakse ette, et maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest ja selle põhjustest teavitatakse lähtudes § 58 lõigetes 5, 6 ja 7 sätestatud nõuetest. Täna kehtivas seaduses puudub regulatsioon, mis näeks ette, et ka teemaplaneeringu KSH algatamata jätmisest tuleb teavitada. Tulenevalt PlanS-i § 55 lõikest 3 pole maakonnaplaneeringu teemaplaneeringute puhul alati vaja KSH-d algatada, vaid tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Samas on KeHJS-i regulatsiooniga kooskõlas, et lisaks KSH algatamisest teavitamisele, tuleb ka KSH algatamata jätmisest teavitada (vt KeHJS § 35 lõige 6). Kuna planeerimismenetluse käigus läbiviidavale KSH menetlusele tulenevad nõuded PlanS-ist ja KSH algatamata jätmisest teavitamise puhul on tegemist menetlusnõudega, on põhjendatud vastava nõude lisamine PlanS-i. Lisatava sätte kohaselt tuleb KSH algatamata jätmisest teavitada analoogselt maakonnaplaneeringu ja KSH algatamisest teavitamise nõuetele. Nimelt KeHJS § 35 lõike 7 kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise teade peab sisaldama vähemalt KeHJS § 35 lõikes 5 nimetatud teavet. KeHJS § 35 lõike 5 kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsus (ja ka teade) peab sisaldama vähemalt: 1) strateegilise planeerimisdokumendi nimetust ja eesmärki; 2) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algataja, koostamise korraldaja, koostaja ja kehtestaja nime ja kontaktandmeid; 3) keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise 10 põhjendust; 4) strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise otsusega tutvumise aega ja kohta. KSH algatamata jätmise korral tuleb lähtuda teavitamisel KeHJS § 35 lõikest 6, st keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusest teavitatakse 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutust (asjaomast asutust kellelt küsiti keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta enne otsuse tegemist). Eelnõu § 1 punktiga 26 tunnistatakse kehtetuks PlanS § 60. Tegemist on paragrahviga, mis määratleb maakonnaplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse mõiste. Kuna KSH väljatöötamise kavatsuse mõiste asendatakse läbivalt KSH programmi mõistega, mille regulatsioon sisaldub KeHJS-is ei ole KSH väljatöötamise kavatsuse reguleerimine PlanS-s enam vajalik. KeHJS-i kohaselt pärast planeeringu ja KSH algatamist koostab keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert koostöös strateegilise planeerimisdokumendi koostajaga keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi. Programmi sisunõuded on toodud KeHJS § 36 lõikes 2. Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse PlanS-i § 71 lõikega 5 ja nähakse ette, et planeeringu koostamise korraldaja esitab kehtestatud maakonnaplaneeringu kohta PlanS-i § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul maakonnaplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatus on seotud planeeringute andmekogu loomisega ja tagab kõigi planeeringute (sh maakonnaplaneeringu) ja nendes tehtavate muudatuste esitamise andmekogusse kindla ajavahemiku (5 tööpäeva) jooksul planeeringu kehtestamisest või muudatuste tegemisest arvates. Sättes määratletakse ka esitatavate andmete koosseis, mis tugineb PlanS § 3 lg 6 p 3 kohasele määrusele ja andmekogus säilitatavate andmete koosseisule. Muudatus jõustub koos planeeringute andmekogu kasutusele võtmisega. Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse PlanS-i § 73 lõikega 32 ja nähakse ette, et planeeringu koostamise korraldaja esitab käesoleva paragrahvi lõigete 2-31 alusel muudatuste maakonnaplaneeringusse kandmisel muudetud maakonnaplaneeringu kohta käesoleva seaduse paragrahvis 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul muudatuste kandmisest arvates. Eeltoodu aitab tagada, et nii osa- või teemaplaneeringu alusel või jõustunud kohtuotsuse ning muutunud õigusakti alusel maakonnaplaneeringusse tehtavad muudatused esitatakse planeeringute andmekogusse. Sättes määratletakse ka esitatavate andmete koosseis, mis tugineb PlanS-i § 3 lg 6 p 3 kohasele määrusele ja andmekogus säilitatavate andmete koosseisule. Muudatus jõustub koos planeeringute andmekogu kasutusele võtmisega. Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse PlanS-i § 75 lõike 1 punkti 10, kuhu lisatakse, et üldplaneeringu ülesandeks on mh ka rohevõrgustiku asukoha täpsustamine ja sellest tekkivate kitsenduste määramine. Rohevõrgustiku asukoha täpsustamine on vajalik planeeringuliikide erineva üldistusastme tõttu. Üldisema tasandi planeeringus (maakonnaplaneeringus) määratakse rohevõrgustik üldistatult, sh tuumalade suurus ja ruumiline ulatus ning nende vaheliste ühenduste vajadus. Kohaliku tasandi planeeringus (üldplaneeringus) on vajalik konkreetse maakasutuse arvestamine ja sellest lähtudes rohevõrgustiku täpsustamine kõigi tunnuste, nii tingimuste kui asukoha osas. Täpsustamine ei saa tähendada tuumikalade või ühenduskoridoride ärajätmist või katkestamist. Oluline on üldplaneeringuga täpsustatud rohevõrgustiku toimimise tagamise põhjendamine. 11 Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetakse PlanS-i § 75 lõiget 1 punkti 11 ja lisatakse, et üldplaneeringu ülesandeks on ka ülekaaluka huvi esinemisel kallasraja sulgemise otsustamine vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KSÜS) ettenähtule. Nimelt näeb täna kehtiva KSÜS § 39 ette, et kallasraja võib sulgeda ülekaaluka avaliku huvi korral, samuti ka ülekaaluka erahuvi korral sellise õiguslikul alusel püstitatud ehitise vahetus läheduses, mille ehitamisele vastavalt looduskaitseseadusele ei laiene ehituskeeld ehituskeeluvööndis või mille ehitamiseks on ehituskeeluvööndit õiguspäraselt vähendatud. Kallasraja sulgemine otsustatakse üldplaneeringuga. Kuna õigusselguse ja ühetaolise praktika tagamiseks peaksid üldplaneeringu ülesanded olema toodud eelkõige PlanS-is, on nimetatud ülesande lisamine üldplaneeringu ülesandena põhjendatud. Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse PlanS-i § 75 lõiget 1 punktiga 231, millega lisatakse üldplaneeringu uueks ülesandeks kuritegevuse riske vähendavate tingimuste määramine. EVS 809-1:2002 „Turvalise elukeskkonna standard“ toob ära erinevad kuriteo riski ja kuriteo hirmu hindamise meetodid ning nende riskide vähendamise vahendeid, menetlusi ja tegevuskavu läbi linnaplaneerimise ja arhitektuursete lahenduste. Standard on mõeldud kasutamiseks nii rajatavates kui ka juba olemasolevates linnapiirkondades. Projekti „HOME/2012/ISEC/AG/4000004321“1, lõppes 30.11.2015 ja hõlmas viit riiki (Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Holland) ning selle eesmärgiks oli tõhustada CPTED meetodite (kuritegevuse ennetamine ehitatud keskkonna kujundamise kaudu) arendamist ja efektiivset kasutamist kõigis projekti partnerriikides. Kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS-i kohaselt oli üldplaneeringu ülesandeks mh ettepanekute tegemine linnakeskkonna kuritegevusriskide ennetamiseks planeerimise kaudu. Seega puudub täna kohustus üldplaneeringu koostamisel kuritegevuse riskidega seonduvate asjaolude arvestamiseks, mis aga ei toeta eelnimetatud standardi ega CPTED meetodite kasutamist ning turvalise elukeskkonna tagamist. Muudatust toetas ka Justiitsministeerium käesoleva eelnõu aluseks olnud väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamise käigus. Kuritegevuse ennetamine on ehitatud keskkonna planeerimise ja kujundamise protsessis strateegilise tähtsusega ja seda ei saa käsitleda teistest valdkondadest eraldi või ainult üksikotsustena (detailplaneeringus või loamenetlustes), mistõttu tuleb sellega tegeleda juba üldplaneeringu koostamise käigus. Seetõttu on vastava ülesande lisamine üldplaneeringu ülesandena põhjendatud. Muudatus suunab juba üldplaneeringu raames mõtlema läbi näiteks tänavate paigutus, parkides asuva haljastus ja rajatised ning muud tegurid, mis aitavad kuritegevuse riske leevendada. Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse PlanS-i § 76 lõiget 4 nii, et laieneks üldplaneeringu koostamise menetluses võimalus edastada teateid ka elektrooniliselt. Muudatus on samasisuline PlanS § 15 lg 4 muudatusega (vt täpsemalt selgitust punkti nr 5 juures). Eelnõu § 1 punktiga 33 täiendatakse PlanS-i § 76 lõikega 4¹ ja nähakse ette, et üldplaneeringu koostamise menetluses loetakse korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul PlanS-is nimetatud teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud korteriühistule. Muudatus on samasisuline punktiga nr 6 (vt täpsemalt seal toodud selgitust). Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse PlanS-i § 77 lõikega 71 ja nähakse ette, et üldplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest ja selle põhjustes teavitatakse lähtudes käesoleva sama lõigetes 5, 6 ja 7 sätestatud nõuetest. Muudatuse sisu on sama kui eelmisel muudatusel maakonnaplaneeringute puhul – üldplaneeringu 12 teemaplaneeringu ja KSH algatamata jätmisest tuleb teavitada analoogselt üldplaneeringu ja KSH algatamisest teavitamise nõuetele (vt ka eelmise muudatuse juures selgitatut). Eelnõu § 1 punktiga 35 tunnistatakse kehtetuks PlanS § 80. Tegemist on paragrahviga, mis määratleb üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsuse mõiste. Kuna KSH väljatöötamise kavatsuse mõiste asendatakse läbivalt KSH programmi mõistega, mille regulatsioon sisaldub KeHJS-is ei ole KSH väljatöötamise kavatsuse reguleerimine PlanS-s enam vajalik. KeHJS-i kohaselt pärast planeeringu ja KSH algatamist koostab keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert koostöös strateegilise planeerimisdokumendi koostajaga keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi. Programmi sisunõuded on toodud KeHJS § 36 lõikes 2. Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse PlanS-i § 91 lõiget 3 ja nähakse ette, et teate üldplaneeringu kehtestamise kohta saadab planeeringu koostamise korraldaja Rahandusministeeriumile ja maakatastri pidajale 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. Sättest jäetakse välja nõue, et koos teatega tuleb saata ka kehtestatud üldplaneering ning andmed masinloetaval kujul planeeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta. Planeeringute andmekogu kasutuselevõtul ei ole enam vajalik maakastri pidajale andmete esitamine jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta, kuna need sisalduvad planeeringute andmekogus. Muudatus jõustub koos planeeringute andmekogu kasutusele võtmisega. Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse PlanS-i § 91 lõikega 31 ja nähakse ette, et planeeringu koostamise korraldaja esitab kehtestatud üldplaneeringu kohta PlanS-i § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul üldplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatus on seotud planeeringute andmekogu loomisega ja tagab kõigi planeeringute (sh üldplaneeringu) ja nendes tehtavate muudatuste esitamise andmekogusse kindla ajavahemiku (5 tööpäeva) jooksul planeeringu kehtestamisest või muudatuste tegemisest arvates. Sättes määratletakse ka esitatavate andmete koosseis, mis tugineb PlanS § 3 lõike 6 punkti 3 kohasele määrusele ja andmekogus säilitatavate andmete koosseisule. Muudatus jõustub koos planeeringute andmekogu kasutusele võtmisega. Eelnõu § 1 punktiga 38 täiendatakse PlanS-i § 91 lõikega 7 ja nähakse ette, et maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja esitab PlanS paragrahvi 91 lõike 6 alusel muudatuste maakonnaplaneeringusse kandmisel muudetud maakonnaplaneeringu kohta käesoleva seaduse paragrahvis 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul muudatuste kandmisest arvates. Muudatus on seotud planeeringute andmekogu loomisega ja tagab kõigi planeeringute ja nendes tehtavate muudatuste esitamise andmekogusse kindla ajavahemiku (5 tööpäeva) jooksul planeeringu kehtestamisest või muudatuste tegemisest arvates. Kuna PlanS-i kohaselt võib üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks ja juhul, kui Rahandusministeerium tehtud muudatustega nõustub, kantakse need muudatused maakonnaplaneeringusse toiminguna. Vajalik on tagada, et ka nimetatud muudatused esitatakse planeeringute andmekogusse. Muudatus jõustub koos planeeringute andmekogu kasutusele võtmisega. Eelnõu § 1 punktiga 39 täiendatakse PlanS-i § 93 lõikega 41 ja nähakse ette, et planeeringu koostamise korraldaja esitab ka osa- või teemaplaneeringuga alusel ning kohtuotsuse ja muutunud õigusaktide alusel üldplaneeringusse tehtud muudatused planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul muudatuste üldplaneeringusse kandmisest arvates. Sättes määratletakse ka esitatavate andmete koosseis, mis tugineb PlanS-i § 3 lõike 6 punkti 3 kohasele määrusele ja andmekogus säilitatavate andmete koosseisule. Muudatus jõustub koos planeeringute andmekogu kasutusele võtmisega. 13 Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse PlanS-i § 95 lõikega 81 ja nähakse ette, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga võib teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Nimetatud võimalus on tuletatav ka täna kehtivast regulatsioonist, kuna PlanS-i § 121 lõige 3 punkt 3 näeb ette, et maakonnaplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu puhul annab planeeringu heakskiitja nõusoleku maakonnaplaneeringu muutmiseks või keeldub nõusoleku andmisest, samuti näeb PlanS-i § 122 lõige 10 ette nõude, et juhul kui kohaliku eriplaneeringu heakskiitja (kelleks on valdkonna eest vastutav minister – riigihalduse minister – või tema volitatud ametnik) on maakonnaplaneeringu muutmiseks tehtud ettepanekuga nõustunud, tuleb muudatus maakonnaplaneeringusse sisse kanda. Samas puudub täna regulatsioonist selge võimalus, mis lubaks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga teha ettepanekut maakonnaplaneeringu muutmiseks üldse teha. Samasisuline võimalus on ka üldplaneeringu puhul, kuid selleks on PlanS-i § 75 lõikes 3 selgelt sätestatud, et üldplaneeringuga võib teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks. Lähtudes eeltoodust on sellise võimaluse selge sätestamine põhjendatud ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu puhul. Eelnõu § 1 punktiga 41 muudetakse PlanS-i § 99 lõiget 4 nii, et laieneks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise menetluses võimalus edastada teateid ka elektrooniliselt. Muudatus ja selle põhjendused on samasisulised PlanS § 15 lg 4 muudatusega. Eelnõu § 1 punktiga 42 täiendatakse PlanS-i § 99 lõigetega 5 ja 6. Lõikega 5 nähakse ette, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise menetluses loetakse korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul PlanS-is nimetatud teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud korteriühistule. Muudatus on samasisuline punktiga nr 6 (vt täpsemalt seal toodud selgitust). Lisatav lõige 6 näeb ette, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemise vältel avalikustatakse planeering koos olulisemate lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja ehk kohaliku omavalitsuse veebilehel. Samasisuline nõue on toodud kõigi planeeringuliikide puhul, samuti on selline nõue eraldi välja toodud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise regulatsiooni puhul (PlanS § 112 lõige 5). Tagamaks koostava planeeringu ja olulisemalte lisade avalikustamine ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku koostamisel, on põhjendatud sellise nõude selgesõnaline sätestamine. Eeltoodu toetab ka avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõtet (PlanS § 9 lõige 3), mis näeb ette, et Igaühel on õigus tasuta saada asjakohast teavet planeerimismenetluse ja planeeringu kohta. Eelnõu § 1 punktiga 43 muudetakse PlanS-i § 101 lõiget 4 ja asendatakse väljend „riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale“ mõistega „kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldajale“. PlanS-i §-d 95-123 reguleerivad kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamist, sh planeeringu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldaja ehk kohaliku omavalitsuse tegevust ja ülesandeid. Samas on ekslikult § 101 lõikes 4 kasutatud toodud, et avaliku väljapaneku käigus esitatud arvamustest võib avaliku arutelu käigus loobuda, teatades sellest riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale, kelleks PlanS-i § 27 lõike 7 kohaselt on eelkõige Rahandusministeerium. Eeltoodust tulenevalt on vajalik mõiste „riigi eriplaneeringu koostamise korraldajale“ asendada mõistega „kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldajale“. Eelnõu § 1 punktiga 44 muudetakse PlanS-i § 104 lõiget 2 ja täiendatakse selles toodud viiteid KeHJS-le. Säte näeb ette, millist KeHS-i § 40 lõikes 4 nimetatud teavet kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu KSH esimese etapi aruanne ehk asukoha eelvaliku aruanne peab sisaldama. 14 Muudatus on analoogne riigi eriplaneeringu KSH esimese etapi aruande sisu osas tehtava muudatusega. Eelnõu § 1 punktiga 45 tunnistatakse kehtetuks PlanS-i § 104 lõige 3. Seni sättes sisaldunud nõue, mis näeb ette, et kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande alus, viiakse üle KeHJS-i § 40 lõikesse 41. Eeltoodu põhjuseks on asjaolu, et tegemist on KSH aruande sisu-, mitte menetlusnõudega, mistõttu peab see sisalduma KeHJS-is, mitte PlanS-is, mis reguleerib vaid planeeringu koostamise käigus läbiviidava KSH menetlust. Eelnõu § 1 punktiga 46 muudetakse PlanS-i § 111 lõike 1 esimene lause ja mõiste „asukoha eelvaliku otsuse kehtestamist“, asendatakse mõistega „asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmist“. PlanS § 111 lõike 1 kehtiv sõnastus näeb ette, et pärast asukoha eelvaliku otsuse kehtestamist koostatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailne lahendus, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud PlanS-i § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. PlanS-i teistes riigi- ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu sätetes on kasutatud mõistet „asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmine“ (PlanS § 41, § 109), mistõttu on mõiste „asukoha eelvaliku otsuse kehtestamine“ tekitanud PlanS rakendajates mõningast segadust ja mitmeti mõistmist, kuna asukoha eelvaliku otsus ei lõpeta menetlust, vaid sellele järgneb planeeringu detailse lahenduse koostamine ning alles seejärel planeeringu kehtestamine. Eelnõu § 1 punktiga 47 muudetakse PlanS-i § 112 lõiget 4 nii, et laieneks kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise menetluses võimalus edastada teateid ka elektrooniliselt. Muudatus on samasisuline PlanS § 15 lg 4 muudatuse ja selle põhjendustega. Eelnõu § 1 punktiga 48 muudetakse PlanS-i § 118 lõiget 9 ja asendatakse sõna „detailplaneeringu“ sõnaga „kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu“. Nimelt reguleerib lõige kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu uue avaliku väljapaneku sisu nähes täna ette, et selle käigus võib esitada arvamusi vaid detailplaneeringu muudatuste kohta, mis on põhilahenduse muutmiseks planeeringusse tehtud pärast planeeringu eelmise avaliku väljapaneku korraldamist. Seega on tegelikult soovitud sätestada, et ettepanekuid saab esitada vaid kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu, mitte detailplaneeringu muudatuste kohta, mistõttu on muudatuse tegemine sätte sõnastuses põhjendatud. Eelnõu § 1 punktiga 49 muudetakse PlanS-i § 122 lõiget 7 ja nähakse ette, et teate kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamise kohta saadab planeeringu koostamise korraldaja Rahandusministeeriumile ja maakatastri pidajale 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. Sättest jäetakse välja nõue, et koos teatega tuleb saata ka kehtestatud planeering ning andmed masinloetaval kujul planeeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta. Planeeringute andmekogu kasutuselevõtul ei ole enam vajalik maakastri pidajale andmete esitamine jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta, kuna need sisalduvad planeeringute andmekogus. Muudatus jõustub koos planeeringute andmekogu kasutusele võtmisega. Eelnõu § 1 punktiga 50 täiendatakse PlanS-i § 122 lõikega 71 ja nähakse ette, et planeeringu koostamise korraldaja esitab kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohta PlanS-i paragrahvis 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatus on seotud planeeringute andmekogu loomisega ja tagab kõigi planeeringute (sh kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu) ja nendes tehtavate muudatuste esitamise andmekogusse kindla ajavahemiku (5 tööpäeva) jooksul planeeringu kehtestamisest või muudatuste tegemisest arvates. Sättes määratletakse ka esitatavate andmete koosseis, mis tugineb PlanS-i § 3 lõike 6 punkti 3 kohasele 15 määrusele ja andmekogus säilitatavate andmete koosseisule. Muudatus jõustub koos planeeringute andmekogu kasutusele võtmisega. Eelnõu § 1 punktiga 51 täiendatakse PlanS-i § 122 lõikega 11 ja nähakse ette et maakonnaplaneeringu koostamise korraldaja esitab PlanS § 122 lõike 10 alusel muudatuste maakonnaplaneeringusse kandmisel muudetud maakonnaplaneeringu kohta käesoleva seaduse paragrahvis 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul muudatuste kandmisest arvates. Muudatus on seotud planeeringute andmekogu loomisega ja tagab kõigi planeeringute ja nendes tehtavate muudatuste esitamise andmekogusse kindla ajavahemiku (5 tööpäeva) jooksul planeeringu kehtestamisest või muudatuste tegemisest arvates. Analoogselt üldplaneeringuga saab ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks ja juhul, kui Rahandusministeerium tehtud muudatustega nõustub, kantakse need muudatused maakonnaplaneeringusse toiminguna. Vajalik on tagada, et ka nimetatud muudatused esitatakse planeeringute andmekogusse. Muudatus jõustub koos planeeringute andmekogu kasutusele võtmisega. Eelnõu § 1 punktiga 52 muudetakse PlanS-i § 124 lõiget 6. Detailplaneeringute loetellu, mille koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda KSH läbiviimist, lisatakse KeHJS-i § 33 lõike 2 punktis 4 nimetatud detailplaneering ehk detailplaneering, millega kavandatakse tegevust, millega võib kaasneda oluline keskkonnamõju (valdkondade loetelu on toodud KeHJS-i § 6 lõikes 2). Samuti tuleb anda eelhinnang ja kaaluda KSH läbiviimist nende detailplaneeringute koostamisel, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega (Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu7) kehtestatud tegevusvaldkonda kuuluvat tegevust. Samasisuline säte on täna toodud KeHJS-i § 33 lõikes 2, mis näeb ette, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse KeHJS§ 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Tagamaks eelnimetatud detailplaneeringute puhul KSH eelhinnangu andmine ning KSH läbiviimise kaalumine, on otstarbekas nimetatud säte ka PlanS-i lisada. Eelnõu § 1 punktiga 53 täiendatakse PlanS-i § 125 lõikega 11 ja täpsustatakse täna hoone laiendamisele kehtivat regulatsiooni, mis näeb ette, et detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades kui asustusüksustes, alevites ja alevikes ning nendega piirnevas avalikus veekogus ehitusloakohustusliku hoone laiendamiseks üle 33 protsendi selle esialgu kavandatud mahust (PlanS § 125 lõige 1 punkt 2). Hoone laiendamine võib toimuda nii detailplaneeringuga, samuti PlanS-i § 125 lõikes 5 sätestatud juhul ka erandkorras projekteerimistingimuste alusel. Samas on väga oluline, kuidas konkreetse ehitise mahtu arvutatakse. Vastavalt majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrusele nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ on hoone maht määratud maapealse ja maa-aluse mahu summana (viidatud määruse § 34 lg 1), siis võib näiteks maa-aluse mahu olemasolul laiendada hoonet selle arvelt ka maa peale. Selline lähenemine ei olnud algselt seaduse väljatöötamisel eesmärgiks, kuna sellise laiendamise tulemusena võib kaduda hoone proportsionaalsus ning see ei pruugi ta sobituda juba varem ehitatud keskkonda. Muudatus näeb ette, et üle 33 protsendi laiendamine lubatud proportsionaalselt maa alla ja maa peale lähtudes laiendatava hoone maa alusest ja maa pealsest mahust. Seega lähtutakse maapealse mahu arvutamisel hoone esialgu kavandatud maapealsest mahust ja maa alla laiendamisel lähtutakse hoone esialgu kavandatud maa alusest mahust ehk maa aluse mahu arvelt maa pealse mahu suurendamine lubatud ei ole. Eelnõu § 1 punktiga 54 täiendatakse PlanS-i § 126 lõiget 1 punktiga 101 ja sätestatakse, et detailplaneeringu üheks ülesandeks on kallasraja puudumisel vähima vajaliku 7 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/108052012012?leiaKehtiv 16 teeninduspiirkonna määramine. KeÜS § 391 lõige 1 näeb ette juhtumid, millal avalikult kasutataval veekogul puudub kallasrada. KeÜS § 391 lõige 2 näeb ette, et vähim vajalik teeninduspiirkond määratakse detailplaneeringuga, mis kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. Seega on juba täna kehtiva detailplaneeringu ülesandega, kuid arvestades, et planeeringute koostamist sätestavad normid peaksid sisalduma eelkõige PlanS-is, on põhjendatud sätte lisamine PlanS-i §-i 126, mis näeb ette, milliseid ülesandeid detailplaneeringuga lahendatakse. Eelnõu § 1 punktiga 55 muudetakse PlanS-i § 127 lõiget 4 nii, et laieneks detailplaneeringu koostamise menetluses võimalus edastada teateid ka elektrooniliselt. Muudatus on samasisuline PlanS § 15 lõike 4 muudatusega. Eelnõu § 1 punktiga 56 täiendatakse PlanS-i § 127 lõikega 4¹, milles nähakse ette, et detailplaneeringu koostamise menetluses loetakse korteriomanditeks jagatud kinnisomandi puhul PlanS-is nimetatud teated kinnisasja omanikule edastatuks ka juhul, kui teade on edastatud korteriühistule. Muudatus on samasisuline punktiga nr 11 (vt täpsemalt seal toodud selgitust). Eelnõu § 1 punktiga 57 muudetakse PlanS § 128 lõiget 3 eesmärgiga täpsustada täna kehtiva lõike sõnastust. PlanS § 128 lõike 2 punkt 1 näeb ette, et detailplaneeringut ei algatata eelkõige juhul kui algatamine on ilmselgelt vastuolus üldplaneeringuga. Vastavalt kehtiva PlanS § 128 lõikele 3 ei kohaldata sama paragrahvi lõike 2 punkti 1 PlanS § 142 sätestatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul. Eeltoodu on praktikas võimaldanud tõlgendust, et detailplaneeringu algatamisest ei olegi võimalik keelduda põhjusel, et algatamine on vastuolus üldplaneeringuga ning sellistel juhtudel tuleb algatada üldplaneeringut muutev detailplaneering, mille normid asuvad PlanS §-s 142. Eelnõuga täpsustatakse PlanS § 128 lõike 3 sõnastust ja nähakse ette, et sama paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatut ei kohaldata juhul, kui detailplaneering algatatakse PlanS §-s 142 sätestatud alusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringuna. Eeltoodu rõhutab senisest enam, et üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine võib olla vastuolus üldplaneeringuga, kuid selle algatamine ei ole kohustuslik, vaid erandlik võimalus olukorras, kus ka KOV soovib enda kehtestatud üldplaneeringut muuta. Üldreeglina peab aga detailplaneeringu algatamine olema üldplaneeringuga kooskõlas. Eelnõu § 1 punktiga 58 muudetakse PlanS-i § 128 lõiget 4 ja nähakse ette, et detailplaneeringu algatamise või mittealgatamise otsus tuleb teha 45 päeva jooksul algatamise taotluse saamisest arvates. Kehtiv regulatsioon näeb ette, et algatamise otsus tuleb teha 30 päeva jooksul algatamise taotluse saamisest arvates. Kehtiv regulatsioon annab võimaluse eelnimetatud tähtaega teatud tingimustel pikendada kuni 90 päevani. KeHJS-i § 35 lg 1 kohaselt otsustatakse KSH algatamine või algatamata jätmine üheaegselt strateegilise planeerimisdokumendi (milleks võib olla ka detailplaneering) koostamise algatamisega. KeHJS-i § 33 lõige 6 näeb ette, et enne KSH vajalikkuse üle otsustamisel tuleb enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks kas KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Kuna KeHJS ei sätesta kindlat tähtaega, mille jooksul asjaomane asutus peab enda seisukoha esitama, võib selleks kuluda 30 päeva. Keskkonnametist saadud andmete kohaselt kulub neil KSH algatamise vajalikkuse kohta seisukoha esitamiseks keskmiselt 21 päeva. Arvestades, et enne seisukoha küsimist tuleb detailplaneeringu algatajal ehk kohalikul omavalitsusel koostada KSH algatamise või algatamata jätmise eelnõu ning koguda selleks andmeid iseseisvalt, samuti arvestades, et otsuse tegijaks on kas linna- või vallavalitsus või volikogu, kelle istungid toimuvad reeglina kord nädalas, on tõenäosus sellistel juhtudel 30 päeva päeva jooksul otsuse tegemiseni jõuda peaaegu olematu. Seega on põhjendatud algatamise otsustamise tähtaja 17 pikendamine 15 päeva võrra ning aitab ära hoida olukordi, kus algatamise otsustamise tähtaegu hakatakse massiliselt pikendama 90 päevani. Märgime, et tähtaja pikendamise võimalus peaks olema pigem erand ning ei ole mõeldud kohaldamiseks kõigil juhtudel, kus detailplaneeringu algatamisel tuleb kaaluda KSH algatamist. Eelnõu § 1 punktiga 59 täiendatakse PlanS-i § 128 lõikega 81 ja nähakse ette, et detailplaneeringute, mille puhul tuleb anda eelhinnang ja kaaluda KSH läbiviimist, tuleb teavitada KSH algatamata jätmisest ja selle põhjustest analoogselt maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja üldplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisega lähtudes sama paragrahvi lõigetes 5, 6 ja 7 sätestatud nõuetest. KSH algatamata jätmisest teavitamise kohustus tuleneb ka täna KeHJS § 35 lõikest 6, kuid kuna KSH algatamata jätmisest teavitamise puhul on tegemist menetlusnõudega, on põhjendatud vastava nõude lisamine ka PlanS-i. Eelnõu § 1 punktiga 60 muudetakse PlanS-i § 130 lõike 3 esimest lauset ja jäetakse lausest välja lauseosa „planeeringu algatamisel“. Nimelt näeb täna kehtiv regulatsioon detailplaneeringu puhul ette, et taotletud planeeringuala muutmine planeeringu algatamisel on lubatud planeerimisalase tegevuse korraldaja ja huvitatud isiku kokkuleppel. Tänane regulatsioon planeeringuala muutmist peale planeeringu algatamist ei käsitle. Samas võib teatud juhtudel ilmneda vajadus täiendavate ehitiste rajamiseks, mis on olemuslikult planeeringualaga seotud või vajalikud planeeringuala toimimiseks (nt ristmik, trasside rajamine, avalikule teele juurdepääsud) ning eeldavad täiendavate alade planeeringualasse hõlmamist, selguda alles planeeringu koostamise käigus. Eelnõu punktiga 61 muudetakse PlanS paragrahvi 139 lõike 1 esimest lauset ja nähakse ette, et detailplaneeringu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. Kehtiva PlanS kohaselt on nn tavalise detailplaneeringu kehtestamine vaid valla- ja linnavalitsuse pädevuses (üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamisel tuleb lähtuda üldplaneeringu menetlusest, seega on sellise planeeringu kehtestamise õigus kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevuses). Praktikas on aga tekkinud olukordi, kus kohaliku omavalitsuse volikogu soovib ise detailplaneeringut kehtestada, kuid selleks tal tänase õigusliku regulatsiooni kohaselt võimalus puudub. Eeltoodust lähtuvalt nähakse eelnõuga ette, et detailplaneeringu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 22 lõike 2 kohaselt õigusaktiga kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele. Seega on peale muudatuse jõustumist kohaliku omavalitsuse volikogul võimalus kas kehtestada detailplaneeringud ise või delegeerida nende kehtestamine edasi valla- ja linnavalitsusele. Eelnõu § 1 punktiga 62 muudetakse PlanS-i § 139 lõiget 4 ja nähakse ette, et teate detailplaneeringu kehtestamise kohta saadab planeeringu koostamise korraldaja Rahandusministeeriumile ja maakatastri pidajale 14 päeva jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. Sättest jäetakse välja nõue, et koos teatega tuleb saata ka kehtestatud planeering ning andmed masinloetaval kujul planeeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta. Planeeringute andmekogu kasutuselevõtul ei ole enam vajalik maakastri pidajale andmete esitamine jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta, kuna need sisalduvad planeeringute andmekogus. Muudatus jõustub koos planeeringute andmekogu kasutusele võtmisega. Eelnõu § 1 punktiga 63 täiendatakse PlanS-i § 139 lõikega 41 ja nähakse ette, et planeeringu koostamise korraldaja esitab kehtestatud detailplaneeringu kohta PlanS-i § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatus on seotud planeeringute andmekogu loomisega ja tagab kõigi planeeringute 18 (sh detailplaneeringu) ja nendes tehtavate muudatuste esitamise andmekogusse kindla ajavahemiku (viie tööpäeva) jooksul planeeringu kehtestamisest või muudatuste tegemisest arvates. Sättes määratletakse ka esitatavate andmete koosseis, mis tugineb PlanS-i § 3 lõike 6 punkti 3 kohasele määrusele ja andmekogus säilitatavate andmete koosseisule. Muudatus jõustub koos planeeringute andmekogu kasutusele võtmisega. Eelnõu § 1 punktiga 64 muudetakse PlanS-i § 140 lõiget 5 ja jäetakse lausest välja sõna „osalisest“. Nimelt näeb täna kehtiv säte ette nõuded vaid detailplaneeringu osalisest kehtetuks tunnistamisest (PlanS § 140 lõige 5 näeb ette, et detailplaneeringu osalisest kehtetuks tunnistamisest teavitatakse sama seaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi ning teavitatakse ajalehes lähtudes sama seaduse käesoleva seaduse § 139 lõigetes 3 ja 5 sätestatud nõuetest). Säte eesmärgiks oli reguleerida aga detailplaneeringute kehtetuks tunnistamisest teavitamist, mis hõlmab endas ka detailplaneeringute osalist kehtetuks tunnistamist, mistõttu on sõna „osalisest“ sättest väljajätmine põhjendatud. Eelnõu § 1 punktiga 65 täiendatakse PlanS-i § 140 lõikega 10 ja nähakse ette, et planeeringu koostamise korraldaja esitab sama paragrahvi lõike 9 alusel muudatuste detailplaneeringusse kandmisel muudetud detailplaneeringu kohta käesoleva seaduse paragrahvis 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul muudatuste kandmisest arvates. Eeltoodu tagab, et jõustunud kohtuotsuse või muudetud õigusakti alusel detailplaneeringusse kantud muudatused esitatakse planeeringute andmekogusse. Sättes määratletakse ka esitatavate andmete koosseis, mis tugineb PlanS-i § 3 lõike 6 punkti 3 kohasele määrusele ja andmekogus säilitatavate andmete koosseisule. Muudatus jõustub koos planeeringute andmekogu kasutusele võtmisega. Eelnõu § 1 punktiga 66 täiendatakse PlanS-i § 142 lõikega 9 ja nähakse ette, et planeeringu koostamise korraldaja esitab PlanS-i § lõike 8 alusel muudatuste üldplaneeringusse kandmisel muudetud üldplaneeringu kohta PlanS-i § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse viie tööpäeva jooksul muudatuste kandmisest arvates. Eeltoodu tagab, et üldplaneeringu põhilahendust muutva detailplaneeringu alusel üldplaneeringusse tehtavad muudatused esitatakse planeeringute andmekogusse. Sättes määratletakse ka esitatavate andmete koosseis, mis tugineb PlanS-i § 3 lõike 6 punkti 3 kohasele määrusele ja andmekogus säilitatavate andmete koosseisule. Muudatus jõustub koos planeeringute andmekogu kasutusele võtmisega. 3.2. Ehitusseadustiku (EhS) muutmine EhS-is tehakse järgmised muudatused: Eelnõu § 2 punktiga 1 muudetakse EhS-i § 26 pealkirja. EhS-i § 26 „Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel“ näeb ette nõuded projekteerimistingimuste andmiseks juhtudel, kus puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Regulatsiooni koostamisel peeti silmas alasid, kus puudub lisaks detailplaneeringu koostamise kohustusele (nt hajaasustuses) ka juba varasemalt kehtestatud detailplaneering. Praktikas on hakatud aga selle sätte alusel andma välja ka projekteerimistingimusi juhtudel, kus detailplaneering on olemas, mis ei ole kooskõlas regulatsiooni eesmärgi ega mõttega. Eeltoodust tulenevalt tuleb senisest selgemalt sätestada, et paragrahvis toodud nõuded kohalduvad siis, kui puudub kehtiv detailplaneering, samuti puudub kohustus selle koostamiseks. Eeltoodust tulenevalt sätestatakse pealkirjaks „§ 26. Projekteerimistingimused detailplaneeringu ja selle koostamise kohustuse puudumisel“. 19 Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse EhS-i § 26 lõike 1 sõnastust ja sätestatakse, et projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloa kohustusliku hoone või ehitusloa kohustusliku avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui alal, kuhu ehitada soovitakse ei ole kehtestatud detailplaneeringut, samuti puudub kohustus selle koostamiseks. Täna kehtivas sättes on küll toodud, et projekteerimistingimused on nõutavad kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus, kuid üheselt ei ole selge, et puuduma peab ka kehtiv detailplaneering. Ehk juhul, kui alal kuhu ehitada soovitakse, on kehtiv detailplaneering, tuleb ehitusprojekti koostamisel lähtuda detailplaneeringus toodud nõuetest. Lisaks on võrreldes kehtiva lõike sõnastusega selgelt sätestatud, et ka projekteerimistingimused on nõutavad ehitusloa kohustusliku avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks. Juhul, kui tegemist on avaliku huviga rajatisega, mille ehitamiseks ehitusluba nõutav ei ole (vastavalt EhS lisas 1 toodule), ei ole nõutavad ka projekteerimistingimused. Eelnõu § 2 punktiga 3 täpsustatakse EhS-i § 27 lõike 8 punkti 1 sõnastust. Täna kehtiv säte näeb ette, et projekteerimistingimustega saab asjakohasel juhul täpsustada hoone või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud kasutamise otstarvet, sealhulgas võib täpsustada elamu või büroohoone kasutusotstarvete aluseks oleva krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui vastavad sihtotstarbed on mõlemad varasemalt detailplaneeringus ette nähtud. Säte ei ole üheselt mõistetav, kuna detailplaneeringus ei määrata kasutamise otstarvet, küll määratakse mh elamu või büroohoone alusele krundile kasutamise sihtotstarve, mis hiljem on aluseks katastriüksuste sihtotstarvete määramisel, millest omakorda tuleneb, millise otstarbega hooneid saab maa-alale ehitada. Seega on lauseosa „kasutamise otstarvet, sealhulgas võib täpsustada“ kasutamine eksitav ja tuleb sättest välja jätta. Muudetud sõnastus näeb ette, et projekteerimistingimustega saab asjakohasel juhul täpsustada hoone või olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud elamu või büroohoone kasutusotstarvete aluseks oleva krundi kasutamise sihtotstarvete osakaalu, kui vastavad sihtotstarbed on mõlemad varasemalt detailplaneeringus ette nähtud. Eelnõu § 2 punktiga 4 täpsustatakse EhS-i § 27 lõike 4 punkti 8 sõnastust. Täna kehtiv säte näeb ette, et projekteerimistingimustega saab täpsustada planeeringuala hoonestuslaadi, sealhulgas krundijaotust, kui see on seotud ehitusliku kompleksi ehitamisega, tingimusel et ei muutu planeeringualale esialgselt antud ehitusõigus. Säte ei ole üheselt mõistetav, sest detailplaneeringuga lahendatavate ülesannete hulka ei kuulu hoonestuslaadi määramine (vt PlanS-i § 126 lõikes 1 toodud detailplaneeringuga lahendatavate ülesannete loetelu), samuti ei ole krundi jaotus kuidagi seotud hoonestuslaadiga (mis on õiguslikult defineerimata mõiste). Seega on mõiste „hoonestuslaadi sealhulgas krundi jaotust“ kasutamine eksitav. Küll kuulub detailplaneeringu ülesannete hulka planeeringuala kruntideks jaotamine, mistõttu muudetakse sätte sõnastust ja nähakse ette, et projekteerimistingimustega saab täpsustada planeeringuala krundijaotust, kui see on seotud ehitusliku kompleksi ehitamisega, tingimusel et ei muutu planeeringualale esialgselt antud ehitusõigus. 20 Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse EhS-i § 31 lõike 1 teist lauset, millele lisatakse, et projekteerimistingimuste andmine avaliku menetlusena tuleb korraldada ka juhul, kui projekteerimistingimused antakse PlanS-i § 125 lõike 5 alusel. Täna kehtiv sätte sõnastus näeb ette, et projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena tuleb korraldada vaid juhul, kui projekteerimistingimused antakse EhS-i § 27 alusel ehk juhul, kui alal, millel projekteerimistingimused antakse, on kehtestatud detailplaneering. Samas on oluline rõhutada, et PlanS-i § 125 lg 5 alusel projekteerimistingimuste andmise puhul on tegemist erandi rakendamisega üldisest nõudest, mis näeb ette detailplaneeringu koostamise kohustuse. Kuna detailplaneeringu koostamine on oma olemuselt kaasav ning protsessi käigus saavad nii maa- ala elanikud, ettevõtted, MTÜd ja kõik muud soovijad detailplaneeringu lahenduse koostamises osaleda (esitades selleks arvamusi, sh ettepanekuid ja vastuväiteid) on igati põhjendatud, et ka projekteerimistingimuste andmine korraldataks avatud menetluses. Nõuded avatud menetluse läbiviimisele sisalduvad HMS-i §-des 46-50. Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse EhS-i § 83 lõike 1 sissejuhatavat osa ja nähakse ette, et projekteerimistingimused on vajalikud vaid ehitusloa kohustusliku sideehitise puhul uue liinirajatise ehitusprojekti koostamiseks, mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise rajamiseks või olemasoleva elektripaigaldise nimipinge suurendamiseks 110 kilovoldini ja üle selle. Täna võib nimetatut sätet tõlgendada nii, et projekteerimistingimused on eelnimetatud ehitiste puhul alati nõutavad. Samas tuleb EhS-i §-i 83 lugeda koostoimes EhS-i §-ga 26. EhS § 26 lõike 1 kohaselt on projekteerimistingimused vajalikud ehitusloakohustusliku hoone või ehitusloakohustusliku olulise avaliku huviga rajatise (edaspidi käesolevas peatükis oluline rajatis) ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. EhS-i § 83 lõige 1 täpsustab olukorda ja sätestab, et paigaldiste ja sideehitiste puhul on projekteerimistingimused nõutavad sideehitise puhul uue liinirajatise ehitusprojekti koostamiseks; mitut kinnisasja läbiva uue elektripaigaldise rajamiseks või olemasoleva elektripaigaldise nimipinge suurendamiseks 110 kilovoldini ja üle selle. Muudel juhtudel ei ole liini või elektripaigaldise ehitamiseks projekteerimistingimused nõutavad. Projekteerimistingimused on ehitusloa eelhaldusakt. HMS § 52 lõike 1 punkti 2 kohaselt tehakse eelhaldusaktiga õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu. Sellest tulenevalt projekteerimistingimustega tuvastatakse või määratakse kindlaks siduvalt ehitusloa üksiku eelduse olemasolu, mis aga ehitusloast (st lõppotsustusest) sõltumatult mingeid õiguslikke tagajärgi ei tekita. Seega juhul kui puudub ehitusloa andmise kohustus, siis projekteerimistingimused iseseisvalt mingeid õiguslikke tagajärgi ei tekita 3.3. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) muutmine EhSRS-is tehakse järgmised muudatused: Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse EhSRS-i § 9 lõike 1 sõnastust ja sõnastatakse senisest selgemalt, et kui maakonnaplaneering on koostatud enne EhSRS-i jõustumist ehk enne 1.07.2015 kehtinud PlanS-i alusel ja selles on määratud ehitise asukoht, siis võib selle maakonnaplaneeringu alusel koostada riigi eriplaneeringu detailse lahenduse. Eeltoodud põhimõte ning sätte eesmärk on selgelt kirjas ka EhSRS-i seletuskirjas8 (lk 5). Samas annab lõike kehtiv sõnastus võimaluse tõlgendada normi ka nii, et detailse lahenduse koostamine on lubatud vaid kuni 30.06.2015 kehtinud PlanS-i § 292 kohase maakonnaplaneeringu (ehk olulise 8 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02011L0092-20140515&rid=1 21 ruumilise mõjuga objekti kavandava maakonnaplaneeringu) ja PlanS-i § 34 kohase maakonnaplaneeringu (ehk riiklikult tähtsat ehitist kavandava maakonnaplaneeringu) alusel. Lähtudes EhSRS-i seletuskirjas toodud selgitusest, ei olnud see aga normi eesmärgiks, vaid selleks oli võimaluse sätestamine et juhul, kui maakonnaplaneeringuga on ehitise üldine asukoht määratud, on ehitisele täpsem asukoha leidmiseks võimalus koostada riigi eriplaneering, alustades detailse lahenduse koostamisest. Kuna nii riigi eriplaneeringu kui ka maakonnaplaneeringu puhul on tegemist riigi poolt koostatavate planeeringutega ei ole juhul, kui ehitisele on maakonnaplaneeringuga juba üldine asukoht leitud, otstarbekas hakata samale ehitisele riigi eriplaneeringu asukoha valiku raames uuesti asukoha valikut teostada. Nimetatu kehtib vaid juhul, kui maakonnaplaneeringus on määratud asukoht ehitisele, mille puhul 1.07.2015 jõustunud PlanS-i kohaselt on tegemist riigi eriplaneeringu objektiks oleva ehitisega. Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse EhSRS-i §-i 9 lõikega 31 ja nähakse ette, et kui maakonnaplaneeringu KSH aruanne ei sisalda piisavalt lähteandmeid detailse lahenduse KSH aruande koostamiseks, siis tuleb detailse lahenduse keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks koostada KSH programm. Euroopa Parlamendi ja nõukogu Direktiivi 2011/92/EL9 kohaselt on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu ja ulatuse määramine (nn scoping). Seetõttu keskkonnamõju strateegiline hindamine algab igakordselt KSH programmi koostamisega (st määratlemaks ennekõike KSH aruande sisu ja ulatus). Kui maakonnaplaneeringu KSH aruanne ei sisalda piisavalt lähteandmeid (sisu ja ulatust) detailse lahenduse KSH aruande koostamiseks, siis pole võimalik seda aruannet kasutada detailse lahenduse KSH aruande alusena ning vajalik on detailse lahenduse mõjude hindamisega alustada KSH programmi koostamisest. Eelnõu § 3 punktiga 3 muudetakse EhSRS-i § 10 lõike 1 sõnastust ja sõnastatakse senisest selgemalt, et kui üldplaneering on koostatud enne EhSRS-i jõustumist ehk enne 1.07.2015 kehtinud PlanS-i alusel ja selles on määratud ehitise asukoht, siis võib selle üldplaneeringu alusel koostada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu alustades detailse lahenduse koostamisest. Muudatus on analoogne eelmises punktis toodud muudatusega. Märkida tuleb, et KOV-il on täna võimalik üldplaneeringu alusel koostada ehitisele täpse asukoha määramiseks detailplaneering. Muudatuse tulemusena täpsustub, et enne 1.07.2015 kehtinud PlanS-i alusel koostatud üldplaneeringust lähtuvalt on kohalikul omavalitsusel võimalik koostada ka kohaliku omavalitsuse eriplaneering, alustades detailse lahenduse koostamisest. Eelnõu § 3 punktiga 4 täiendatakse EhSRS-i § 10 lõikega 31 ja nähakse ette, et kui üldplaneeringu KSH aruanne ei sisalda piisavalt lähteandmeid detailse lahenduse KSH aruande koostamiseks, siis tuleb detailse lahenduse keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks koostada KSH programm. Muudatus on analoogne eelmises punktis toodud muudatusega. Keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiivi kohaselt on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu ja ulatuse määramine (nn scoping). Seetõttu keskkonnamõju strateegiline hindamine algab igakordselt KSH programmi koostamisega (st määratlemaks ennekõike KSH aruande sisu ja ulatus). Kui üldplaneeringu KSH aruanne ei sisalda piisavalt lähteandmeid (sisu ja ulatust) detailse lahenduse KSH aruande koostamiseks, siis pole võimalik seda aruannet kasutada detailse lahenduse KSH aruande alusena ning vajalik on detailse lahenduse mõjude hindamisega alustada KSH programmi koostamisest. 3.4. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) muutmine KeHJS-is tehakse järgmised muudatused: 9 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02011L0092-20140515&rid=1 22 Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse KeHJS-i § 15 lõike 8 teist lauset. Muudatuse kohaselt saab keskkonnamõju hindamise litsentsi pikendada ka juhul, kui litsentsi taotleja on litsentsi kehtivusaja jooksul vähemalt neljal korral juhteksperdina osalenud riigi- või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilises hindamises. Täna kehtiva regulatsiooni kohaselt pikendatakse litsentsi vaid juhul, kui taotleja on litsentsi kehtivusaja jooksul vähemalt neljal korral osalenud juhteksperdina detailplaneeringu koostamisel. Kuna eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel on sisuliselt tegemist detailplaneeringu koostamisega, on põhjendatud, et ka selle koostamine on võrdselt detailplaneeringu koostamisega aluseks keskkonnamõju hindamise litsentsi pikendamiseks. Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse KeHJS-i § 261 lõikeid 5 ja 6. Lõiked puudutavad regulatsiooni, mis on seotud tegevusloata KSH läbiviimisega. Lõiked on oma olemuselt täpsustavat laadi ja rõhutavad senisest enam põhimõtete, et tegevusloata KSH taotleja ei saa KSH läbiviimisel, sh aruande nõuetele vastavaks tunnistamisel eeldada, et nimetatu tagab, et kavandatav tegevus on võimalik. Sätetes täpsustatakse, et KSH algatamise taotlemisel peab taotleja kontrollima, et kavandatav tegevus vastaks planeeringutele; näiteks kemikaali tehase rajamist alale, mis planeeringuga on määratud väikeelamu maaks, võib pidada perspektiivituks, olenemata KSH aruandes toodust. Eeltoodud juhul tagastab otsustaja taotluse KSH algatamise taotluse taotlejale. Eelnõu § 4 punktiga 3 täiendatakse KeHJS-i § 261 lõikega 7 ja sätestatakse, et tegevusloata KSH läbiviimine ei asenda seaduses ette nähtud tegevuslube ega planeeringuid, mis on vajalikud kavandatavaks tegevuseks. Muudatuse eesmärk on sama eelmise muudatuse eesmärgiga – sätestada üheselt mõistetavalt, et lisaks KSH läbiviimisele on tegevuse eelduseks kõigi nõutavate planeeringute ja lubade olemasolu. Eelnõu § 4 punktiga 4 muudetakse KeHJS-i § 33 lõike 2 punkti 3 ja lisatakse viide PlanS-i § 142 lõike 1 punktile 2. Kehtiva KeHJS § 33 lg 2 p 3 näeb ette, et keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul. PlanS § 142 lõige 1 näeb ette, et detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Kuna ka üldplaneeringuga määratud hoonestusõiguse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, eriti aga detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, on vajalik ka nimetatud juhtudel anda eelhinnang keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta. Eelnõu § 4 punktiga 5 muudetakse KeHJS-i § 34 lõiget 5 ja lisatakse nõue, et ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju võib hinnata või hindamist juhtida KeHJS § 14 lõike 1 kohane juhtekspert. Tänane regulatsioon näeb sellise nõude ette vaid detailplaneeringute KSH puhul. Kuna eriplaneeringute detailse lahenduse koostamise puhul on oma olemuselt tegemist 23 detailplaneeringu koostamisega (sh tuleb lahendada samad ülesanded), on põhjendatud, et KSH juhteksperdile kehtiksid samasugused nõuded. Muudatus viiakse sisse Keskkonnaministeeriumi ettepanekul. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju võib hinnata või hindamist juhtida nii KeHJS-i § 14 lõike 1 kohane juhtekspert kui ka KeHJS-i § 34 lõike 4 kohane juhtekspert. Eelnõu § 4 punktiga 6 muudetakse KeHJS-i § 36 lõike 2 punkti 9 ja lisatakse, et KSH programmis tuleb kirjeldada ka planeeringu koostamisel koostöötegijate ja kaasatavate seisukohti KSH programmi osas. Seega juhul, kui planeeringumenetluses tuleb koostada KSH, koostatakse planeeringu lähteseisukohad ja KSH programm ning need saadetakse seisukoha esitamiseks koostöötegijatele ja kaasatavatele. Seisukoha esitamise menetlusnõuded tulenevad PlanS-ist. Eeltoodud muudatus tuleneb KSH väljatöötamise kavatsuse mõiste asendamisest KSH programmi mõistega ja on vajalik, et ka planeeringute KSH programm vastaks KeHJS-is programmile sätestatud üldistele nõuetele. Seejuures KSH programmis koostöötegijate ja kaasatavate KSH programmi kohta käivate seisukohtade kirjeldus annab tervikliku ülevaate esitatud seisukohtadest nii avalikkusele, asjakohastele asutustele, planeeringu koostajale ja teistele osapooltele. Eelnõu § 4 punktiga 7 täiendatakse KeHJS-i § 40 lõigetega 41ja 42. Lõike 41 puhul on tegu samasisulise nõudega, mis on täna toodud PlanS-i § 36 lõikes 3 ja näeb ette, et keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamise alus. Kuna tegemist ei ole menetlusnormiga, vaid materiaalõiguse normiga on põhjendatud selle üleviimine KeHJS-i (PlanS-i § 36 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks). Esimese etapi aruanne on vaid riigi- ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringutel ning on tingitud sellest, et nimetatud planeeringute koostamine koosneb kahest etapist – asukoha eelvaliku tegemisest ja detailse lahenduse koostamisest. Seetõttu koostatakse asukoha eelvaliku tegemisel KSH esimese etapi aruanne ja detailse lahenduse koostamisel KSH aruanne. KSH esimese etapi aruanne on nn teise etapi ehk detailse lahenduse KSH aruande aluseks. Lg 42 täpsustab lõiget 41ja näeb ette, et keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne peab lisaks sama paragrahvi lõikes 4 nimetatule, sisaldama lähteandmeid riigi- ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamiseks. Seega peab KSH esimese etapi aruanne sisaldama piisavalt lähteandmeid, mis võimaldaksid koostada detailse lahenduse KSH aruannet. Soovitatav on lähtuda lähteandmete käsitlemisel KeHJS-i § 36 lõikes 2 toodud KSH programmi asjakohastest sisunõuetest. Eelnõu § 4 punktiga 8 täiendatakse KeHJS-i § 34 punktiga 31 ja nähakse ette täiendav tingimus KSH juhteksperdile. Kuna strateegilise planeerimisdokumendi (sh planeeringute) KSH juhtekspert peab omama mh ka arusaamist strateegilise planeerimise põhimõtetest, siis selle sättega nähakse ette, et KSH juhtekspert peab lisaks muudele tingimustele olema läbinud ruumilise planeerimise alase koolituse vähemalt 40 tunni mahus ja sooritanud positiivse tulemusega vastava eksami. Seejuures planeeringute (v.a detailplaneering, riigi eriplaneeringu detailne lahendus ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailnelahendus, mil KSH juhtekspert peab vastama KMH juhteksperdi nõuetele) KSH juhtekspert peab olema läbinud ruumilise planeerimisega seotud strateegilise planeerimise alase koolituse vähemalt 40 tunni mahus ja sooritanud positiivse tulemusega vastava eksami. Ruumilise planeerimisega seotud koolituse läbimine on vajalik, kuna KSH juhtekspert peab mõistma ruumilise planeerimise spetsiifikast tulenevaid erisusi mõjude hindamise protsessi edukaks ja sisukaks juhtimiseks. Näiteks on võimalik ruumilise planeerimisega seotud strateegilise planeerimise alast koolitust vähemalt 40 tunni mahus läbida Tartu Ülikoolis, kus geograafia bakalaureuse õppekavas on õppeained „Kohaliku ja regionaalse arengu planeerimine“ ja „Planeerimise alused“ ning geograafia magistrantuuris planeerimise moodul, kus on võimalik läbida ka juba 24 spetsiifilisemad strateegilise ruumilise planeerimisega seotud aineid. Nimetatud õppeaineid on võimalik soovi korral kuulata ka ilma kogu õppekava läbimata10. 3.5. Metsaseaduse (MS) muutmine MS-i § 231 muudetakse ja jäetakse sättest välja lauseosa „kokkuleppel maaomanikuga“. Eeltoodu on kooskõlas ka PlanS-i § 75 lõike 1 punktiga 21, mis näeb ette, et üldplaneeringu ülesandeks on asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine. Elanikele turvalise elukeskkonna tagamine, sh õnnetuste ennetamiseks vajalike meetmete kasutamine, milleks saab pidada ka eelnimetatud üldplaneeringu ülesannet, on avaliku võimu ülesanne ja maaomanikuga kokkuleppele jõudmine ei saa olla selle täitmise eelduseks. Kuna tegemist on omandi kitsendusega, tuleb üldplaneeringuga eelnimetatud eesmärgil lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangu seadmisel pidada silmas kitsenduste seadmise üldiseid põhimõtteid. Seega peab kitsenduse seadmine olema igakülgselt kaalutud, proportsionaalne ja sisuliselt põhjendatud. Kitsenduste seadmisele peab kindlasti eelnema maaomanike igakülgne protsessist teavitamine ning kaasamine, mis võimaldab neil enda huve planeerimismenetluses kaitsta. Kui aga kinnisasjale seatavad kitsendused ei võimalda kinnisasja enam üldse eesmärgipäraselt kasutada, tuleb algatada kinnisasja võõrandamise (või sundvalduse seadmise) menetlus lähtudes kinnisasja avalikes huvides võõrandamise seaduses ettenähtud nõuetest. 3.6. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse (ETHS) muutmine Kehtiv ETHS-i § 141 lg 11 näeb ette, et haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu algatab moodustunud kohaliku omavalitsuse üksuse üldplaneeringu ühe aasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast arvates ning kehtestab üldplaneeringu kolme aasta jooksul selle algatamisest arvates. Seega peaks üldplaneeringute valmimise tähtaeg suurel enamusel omavalitsustest olema aastal 2020. Eelnõuga muudetakse üldplaneeringu kehtestamisele ettenähtud aega ja nähakse ette, et üldplaneering tuleb kehtestada seni ettenähtud kolme aasta asemel nelja aasta jooksul selle algatamisest arvates. Täna koostab üldplaneeringuid ca 80% kõikidest omavalitsustest ehk 79-st kohalikust omavalitsusest on üldplaneering koostamisel 67. Sealhulgas 61 omavalitsust on koostamas uut kogu omavalitsuse territooriumit hõlmavat üldplaneeringut, mille algatamine jääb perioodi 2015. a kuni 2019. a. Suur hulk (21) uusi kogu omavalitsuse territooriumit hõlmavaid üldplaneeringuid on jõudnud eelnõu ehk eskiisi koostamise etappi, kuid Rahandusministeeriumile on heakskiitmiseks jõudnud vaid üks üldplaneering. Seega on vähetõenäoline, et üldplaneeringute kehtestamiseni jõutakse 2020 aastal. Eeltoodust nähtub, et uute omavalitsuste moodustamise järgne kohanemine on võtnud kavandatust pisut kauem aega, mistõttu on viibinud ka üldplaneeringute koostamine ning põhjendatud on üldplaneeringute kehtestamise tähtaja pikendamine ühe aasta võrra. Eeltoodut toetab Eesti Linnade ja Valdade Liidu 02.01.2020 Rahandusministeeriumile saadetud pöördumine (nr 5-2/1), milles on välja toodud, et olukorras, kus üheaegselt koostavad uut üldplaneeringut ca 60 kohalikku omavalitsust, tähtaja pikendamine aitaks kaasa t kvaliteetsemate üldplaneeringute kehtestamisele. Samuti aitab muudatus tagada, et üldplaneeringud sisaldaksid ka riigi huve lähtudes riigi poolt koostatavatest juhenditest (2019 valmis Kaitseministeeriumi kaart tuuleenergeetika suunamiseks, koostamisel on Muinsuskaitseamet juhend muinsuskaitseliste väärtustega arvestamiseks jm), mille koostamine on erinevatel põhjustel viibinud. 10 Vaata rohkem infot Tartu Ülikooli kodulehelt. 25 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõuga kavandatakse ühte muudatust, mis on mõjutatud Euroopa Liidu õigusest: PlanS-i § 27 lõikes 8 sätestatud pädeva asutuse määramise kohustus vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.04.2013, lk 39–75) artiklile 8 tunnistatakse kehtetuks. Viidatud määruse kohaldamine pole eriplaneeringutele enam vajalik, sest planeeringud ei kuulu määrusega reguleeritud one-stop-shop süsteemi. Määruses reguleeritud one-stop-shop kohaldub loamenetlustele, mis järgneb planeeringute koostamisele. Märkida tuleb, et ruumilise planeerimise puhul on tegemist valdkonnaga, mis ei ole Euroopa Liidu poolt üheselt reguleeritud, va merealade ruumiline planeerimine, mille osas on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2014/89/EL11. Enamus Euroopa riike lähtud ruumilisel planeerimisel Euroopa Nõukogu juures tegutseva Euroopa Regionaalplaneerimise eest vastutavate Ministrite Konverentsi poolt 20. mail 1983. a heaks kiidetud Euroopa regionaalse/ruumilise planeerimise hartas (Torremolinose harta) toodud põhimõtetest. Eelnõu on kooskõlas Torremolinose hartas toodud põhimõtetega. 6. SEADUSE MÕJUD 6.1. PlanS-i muutmine 6.1.1. PlanS-i regulatsiooni täpsustamine ja praktikas selgunud kitsaskohtade likvideerimine Sotsiaalsed mõjud Mõjud puuduvad. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Sätete korrastamise käigus on viidud regulatsiooni sisse ka mõningaid sisulisemaid muudatusi, nt kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine üldplaneeringus. Eeltoodu aitab kaasa elanikkonna julgeoleku tagamisel. Mõju on positiivne, kuid selle ulatust võib lugeda väikeseks. Mõju majandusele Otsene mõju puudub. Küll aitab õigusselguse tagamine ja regulatsiooni ühene mõistetavus kaudselt kaasa erinevate vaidluste (sh kohtuvaidluste) vältimisele. Mõju loodus- ja elukeskkonnale Otsesed mõjud puuduvad, kuid õigusliku regulatsiooni selgemaks muutmine aitab kaasa planeeringute kvaliteedi tõstmisele, mille kaudu kaasneb positiivne mõju elukeskkonnale. 11 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.L_.2014.257.01.0135.01.EST 26 Samuti kaasneb osade muudatustega positiivne mõju looduskeskkonnale (üldplaneeringutega rohevõrgustiku asukoha täpsustamist võimaldav säte). Mõju regionaalarengule Piirkondade jätkusuutlik areng ja elanike heaolu sõltub oskusliku ruumilise terviklahenduse loomisest, milles arvestatakse piirkonna siseste eripäradega. Planeerimist reguleerivate sätete korrastamisega muutub menetlus mõnevõrra lihtsamaks ja arusaadavamaks. Kuna muudatused aitavad kaasa õigusselguse tagamise ja planeerimispõhimõtete järgimisele, kaasneb nendega positiivne mõju ehitatavale keskkonnale. Mõju on positiivne, kuid selle ulatust võib lugeda väikeseks. Arvestades mõju esinemise sagedust ja selle iseloomu, võib mõju pidada väheoluliseks. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele Muudatusest on mõjutatud kõik kohalikud omavalitsused (79), samuti Rahandusministeerium ja Kaitseministeerium. Regulatsiooni ühtlustamine mõjutab positiivselt planeeringu koostamise korraldajate tööd ning hoiab kokku ressurssi, mis kulub mitmeti tõlgendatavate sätete eesmärgi väljaselgitamisele ja erinevate tõlgenduste tagajärjel tekkinud vaidluste lahendamisele. Sätete korrastamise käigus on viidud regulatsiooni sisse ka mõningaid sisulisemaid muudatusi, nt detailplaneeringute algatamise tähtaja pikendamine 15 päeva võrra. Eeltoodu aitab välistada ressurssi ja kulusid, mis kaasnesid igakordselt algatamise tähtaja pikendamisele (PlanS-i § 128 lõige 4 võimaldab mõjuval põhjusel algatamise tähtaega pikendada kuni 90 päevani). Samuti kaasneb positiivne mõju muudatusega, mis võimaldab planeerimismenetluses kaasatud isikutele teadete edastamist korteriühistute kaudu. Muudatus aitab kaasa planeeringu koostamise korraldajate kulude kokkuhoiule, mis on seni kulunud korterelamute piirkondades (n Lasnamäe, Õismäe, Annelinn jm) kõigi korteriomanike personaalsele teavitamisele. Ka tagab teate saatmine läbi korteriühistu teate jõudmise adressaadini kiiremini ja tõhusamalt, kui läbi kohustuse käia postkontoris tähitud kirja järel. Tähtkirjade saatmine suuremate kortermajade kõigile korteriomandite omanikele on ka KOV-idele kulukas. Oluline on siinkohal rõhutada, et korteriühistutel on seadusest tulenev kohustus esindada oma liikmete huve, seega loob muudatus seose planeerimisseaduse ning korteriomandi- ja korteriühistu seaduse vahel. Lisaks kaasneb positiivne mõju riigi koostatavate eriplaneeringute menetluse lühendamisega läbi asukoha eelvaliku avaliku väljapaneku kestuse aja lühendamise kaudu 30 päeva võrra. Regulatsioonis kavandatavad muudatused võivad tekitada vajaduse korraldada KOV-ides seaduse muudatuste rakendamiseks vastavasisulisi koolitusi. Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine (79 KOV-i), mõju ulatus ja esinemissagedus aga väike, kuna koolitused ei toimu regulaarselt, vaid vajadus oleks pärast muudatuste jõustumist. Koolitusega kaasnevad koolituskulud, mis hinnanguliselt jäävad ühepäevase koolituskulu piiridesse. Koolitus tagab planeerijatele paremad erialased teadmised ja ühtlustab praktikat detailplaneeringute koostamisel, menetlemisel ja elluviimisel. Kuna regulatsiooni koostajaks on Rahandusministeerium ise, siis ministeeriumidest võib koolitusvajadus olla vaid Kaitseministeeriumil ja Siseministeeriumil. Kuna mõjutatud sihtgruppi kuuluvad kõik KOV-id (lisaks 2 ministeeriumit), on sihtgrupi suurus keskmine, kuid muudatuste mõju on positiivne. Arvestades sihtrühma suurust ning mõju esinemise sagedust ja selle iseloomu, võib mõju pidada väheoluliseks. 27 6.1.2. KeHJS-i ja PlanS-i regulatsiooni ühtlustamine KSH väljatöötamise kavatsuse ja KSH programmi mõiste ühtlustamise kaudu Sotsiaalsed mõjud Mõjud puuduvad. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõjud puuduvad. Majanduslikud mõjud Otsene mõju puudub. Küll aitab õigusselguse tagamine läbi samade mõistete kasutamise PlanS-is ja KeHJS-is kaasa regulatsiooni üheselt mõistetavusele, mis aitab kaasa kvaliteetsemate planeeringute koostamisele ja kehtestamisele, mis vähendab planeeringute kohtus vaidlustamist ja kiirendab nende elluviimist. Mõjud loodus- ja elukeskkonnale Muudatustega kaasneb kaudselt positiivne mõju looduskeskkonnale, kuna muudatus aitab tagada, et juba KSH programm koostamisel osalevad eriteadmistega isikud, mis omakorda aitab tagada looduskeskkonna kaalutluste arvesse võtmise juba menetluse varajases etapis ja tõsta seeläbi keskkonnakaitstuse üldist taset ning aitab kaasa ka kvaliteetsema elukeskkonna loomisele. Mõju on seega positiivne, kuid arvestades selle iseloomu ja asjaolu, et kuigi KSH juhtekspertide kaasamine KSH VTK koostamisse ei ole kohustuslik, paljud planeeringu koostamise korraldajad seda praktikas siiski teevad, võib mõju pidada väheoluliseks. Mõju regionaalarengule Piirkondade jätkusuutlik areng ja elanike heaolu sõltub oskusliku ruumilise terviklahenduse loomisest, milles arvestatakse piirkonna siseste eripäradega. Keskkonnakaalutluste arvesse võtmine planeeringu koostamisel aitab kaasa parema ruumilise lahenduse loomisele ning elanike heaolu tõstmisele. Mõju on positiivne, kuid arvestades selle ulatust võib mõju pidada väheoluliseks. Mõju riigi asutuste ja kohaliku omavalitsuse asutustele Muudatusest on mõjutatud kõik kohalikud omavalitsused (79), samuti Rahandusministeerium ja Kaitseministeerium. Muudatuse tulemusena ei pea planeeringu koostamise korraldajad (KOV-id, Rahandusministeerium ja Kaitseministeerium) KSH VTK-d ise koostama, vaid selle asemel koostab KSH programmi KSH juhtekspert (koos planeeringu koostamise korraldajaga). Võrreldes KSH VTK sisunõuetega lisanduvad programmi rakendamisel mõned täiendavad nõuded, kuid menetlusnõuded jäävad võrreldes kehtiva regulatsiooniga samaks. Regulatsioonis kavandatavad muudatused võivad tekitada vajaduse korraldada KOV-ides seaduse muudatuste rakendamiseks vastavasisulisi koolitusi. Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine (79 KOV-i), mõju ulatus ja esinemissagedus aga väike, kuna koolitused ei toimu regulaarselt, vaid vajadus oleks pärast muudatuste jõustumist. Koolitusega kaasnevad koolituskulud, mis hinnanguliselt jäävad ühepäevase koolituskulu piiridesse. Koolitus tagab 28 planeerijatele paremad erialased teadmised ja ühtlustab praktikat detailplaneeringute koostamisel, menetlemisel ja elluviimisel. Samuti kaasneb Keskkonnaministeeriumil vajadus KSH läbiviimise juhendmaterjali vastavusse viimiseks muutunud regulatsiooniga. Muudatuse mõju on positiivne, kuid arvestades selle ulatust võib mõju pidada väheoluliseks. 6.1.3. PlanS-i teadete edastamise regulatsiooni ühtlustamine HMS-i dokumentide kätte toimetamise üldiste põhimõtetega Sotsiaalsed mõjud Mõjud puuduvad. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõjud puuduvad. Majanduslikud mõjud Otsesed mõjud puuduvad. Mõjud loodus- ja elukeskkonnale Muudatustega ei kaasne otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale, kuid paberil saadetavate teadete asendamine elektroonilise saatmisega, aitab säästa paberit ja avaldab seega kaudset mõju looduskeskkonnale. Mõju on seega positiivne, kuid arvestades selle iseloomu, võib mõju pidada väheoluliseks. Mõju regionaalarengule Muudatustega ei kaasne mõju regionaalarengule. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele Muudatusest on mõjutatud kõik kohalikud omavalitsused (79), samuti Rahandusministeerium ja Kaitseministeerium. Muudatuse tulemusena ei pea planeeringu koostamise korraldajad (KOV-d, Rahandusministeerium ja Kaitseministeerium) saatma planeerimismenetluses teateid ja dokumente ainult posti teel (ehk siis tähitud kirjaga), vaid teadete edastamine on lubatud ka elektrooniliselt. Eeltoodu vähendab halduskoormust ja säästab ressursse. Regulatsioonis kavandatavad muudatused võivad tekitada vajaduse korraldada KOV-des seaduse muudatuste rakendamiseks vastavasisulisi koolitusi. Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine (79 KOV), mõju ulatus ja esinemissagedus aga väike, kuna koolitused ei toimu regulaarselt, vaid vajadus oleks pärast muudatuste jõustumist. Koolitusega kaasnevad koolituskulud, mis hinnanguliselt jäävad ühepäevase koolituskulu piiridesse. Koolitus tagab planeerijatele paremad erialased teadmised ja ühtlustab praktikat detailplaneeringute koostamisel, menetlemisel ja elluviimisel. Muudatuse mõju on positiivne, kuid arvestades selle ulatust võib mõju pidada väheoluliseks. 6.1.4. Planeeringute andmekogu loomine 29 Planeeringute ühtse andmekogu moodustamisega kaasnevaid mõjusid on põhjalikult käsitletud 2018. aastal läbi viidud analüüsis12, mille järeldusi siin lühidalt kirjeldatakse. Andmekogu loomisest tulenev peamine kasu on planeeringuandmete kättesaadavuse lihtsustamine. Peamised planeeringuandmete loomise ja kasutamisega seotud osapooled on planeeringu koostamise korraldajad-planeerimisametnikud (linna- ja vallavalitsuste töötajad), planeerimiskonsultandid (planeeringute koostajad juhul kui planeeringu koostamine tellitakse konsultatsiooniettevõttelt), projekteerijad (kehtestatud planeeringu alusel nt ehitusprojekti koostamine), erinevad ettevõtted, vabaühendused, riigiasutused; eraisikud (näiteks maaomanikena või naaberalade elanikena). Positiivne mõju andmete kättesaadavuse lihtsustamise näol (sh ajakulu päringute esitamisel ja neile vastamisel) kaasneb kõigile osapooltele. Sotsiaalsed mõjud Mõjud puuduvad. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõjud puuduvad. Majanduslikud mõjud Andmekogu loomine aitab muuta planeerimisprotsess ettevõtjate (ja ka kõigi teiste isikute) jaoks läbipaistvamaks ja kiirendada vajalike planeerimisega seotus andmete leidmist. Prognoositavalt väheneb andmekogu kasutuse korral planeeringute leidmisega seotud päringute hulk 70% (ligikaudu 800 päringut 2800 asemel). Rahaliselt on kokkuhoiuks hinnatud aastas enam kui 500 000 eurot (andmete hoidmine, litsentsitasud, planeeringute otsimise tööaja kulu). Mõjud loodus- ja elukeskkonnale Otsesed mõjud puuduvad, küll võimaldavad korrektselt ja standardselt säilitatud planeeringud nende kuvamist e-ehituse platvormi 3D kaksikus, mis võimaldab juba olemasolevaid hooneid kõrvutada planeeritava keskkonnaga. Eeltoodu aitab kaasa kvaliteetsema tervikkeskkonna loomisele ja seeläbi ka elukeskkonna parandamisele. Mõju regionaalarengule Muudatustega ei kaasne mõju regionaalarengule. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele Andmekogu moodustamisega võib planeeringu koostamise korraldajatele potentsiaalselt kaasneda ajakulu seoses andmete laadimisega infosüsteemi. Täiendava ajakulu tekkimisest hoidumiseks välditakse planeeringu kehtestamise järgselt planeeringu andmekogusse esitamisel planeeringumenetluses täiendavate etappide teket. Vastavalt kehtivale planeerimisseadusele esitatakse lisaks tavapärasele planeeringu kehtestamisest teavitamisele maakatastri pidajale ka planeeringute kitsenduste info. Käesoleva eelnõuga asendatakse vastav 12 Planeeringute andmekogu eeluuring ja tulevikuvaate (TO-BE) analüüs. Reach-U AS ja Civitta Eesti AS (https://planeerimine.ee/static/sites/2/kehtivate-planeeringute-andmekogu-analyys-veeb.pdf), lisad ja olemasoleva olukorra kirjeldus: https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/lisad_ja_as-is.zip 30 teavitus andmekogu valmimisel planeeringu kandmisega planeeringute andmekogusse. Andmekogu arendatakse selliselt, et võimalik on andmete esitamine nii läbi kasutajaliidese kui läbi andmekoguga liidestatud muude andmekogude (API ühendused). Seetõttu ei too andmekogu kasutuselevõtt kaasa täiendavat ajakulu planeeringute menetluse läbiviimisel. Kaasneda võib vajadus andmekogu kasutamist võimaldavate koolituste korraldamiseks. 6.2. EhS-i muutmine Sotsiaalsed mõjud Mõjud puuduvad. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõjud puuduvad. Majanduslikud mõjud Otsesed mõjud puuduvad. Küll aitab õigusselguse tagamine ja regulatsiooni ühene mõistetavus kaudselt kaasa erinevate vaidluste (sh kohtuvaidluste) vältimisele. Mõjud loodus- ja elukeskkonnale Otsesed mõjud puuduvad, kuid õigusliku regulatsiooni selgemaks muutmine aitab kaasa planeeringute kvaliteedi tõstmisele, mille kaudu kaasneb positiivne mõju elukeskkonnale ja ehitatud keskkonna kvaliteedile. Mõju regionaalarengule Muudatustega ei kaasne mõju regionaalarengule. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele Regulatsiooni ühtlustamine mõjutab positiivselt planeeringu koostamise korraldajate, ehituslube ja projekteerimistingimusi väljastavatavate asutuste tööd ning hoiab kokku ressurssi, mis kulub mitmeti tõlgendatavate sätete eesmärgi väljaselgitamisele ja erinevate tõlgenduste tagajärjel tekkinud vaidluste lahendamisele. Osad EhS-i viidavad muudatused on seotud planeeringute andmekogu moodustamisega, nende kohta on selgitused toodud p-s 6.1.4. Regulatsioonis kavandatavad muudatused võivad tekitada vajaduse korraldada KOV-des seaduse muudatuste rakendamiseks vastavasisulisi koolitusi. Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine (79 KOV-i), mõju ulatus ja esinemissagedus aga väike, kuna koolitused ei toimu regulaarselt, vaid vajadus oleks pärast muudatuste jõustumist. Koolitusega kaasnevad koolituskulud, mis hinnanguliselt jäävad ühepäevase koolituskulu piiridesse. Muudatuse mõju on positiivne, kuid arvestades selle ulatust võib mõju pidada väheoluliseks. 6.3. EhSRS-i muutmine Sotsiaalsed mõjud 31 Mõjud puuduvad. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõjud puuduvad. Majanduslikud mõjud Mõjud puuduvad. Mõjud loodus- ja elukeskkonnale Otsesed mõjud puuduvad, kuid õigusliku regulatsiooni selgemaks muutmine aitab kaasa planeeringute kvaliteedi tõstmisele, mille kaudu kaasneb positiivne mõju elukeskkonnale. Mõju regionaalarengule Muudatustega ei kaasne mõju regionaalarengule. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele Muudatused on täpsustavad laadi ja näevad senisest selgemalt ette, et kui riigi eriplaneeringu objektiks oleva ehitise asukoht on määratud enne 1.07.2015 algatatud maakonnaplaneeringuga, saab selle alusel asuda koostama riigi eriplaneeringu detailset lahendust ehk alustada riigi eriplaneeringute detailse lahenduse koostamisest. Analoogne muudatus tehakse ka kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu osas nähes ette, et kui enne 1.07.2015 algatatud kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus on määratud olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht, saab selle alusel koostada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse. Samuti sätestatakse, et kui eriplaneeringu (nii riigi kui KOV oma) detailse lahenduse koostamise aluseks olev planeeringu (maakonna- või üldplaneering) KSH aruanne ei sisalda piisavalt lähteandmeid, mis võimaldaksid koostada detailse lahenduse KSH aruannet, tuleb detailse KSH aruande koostamiseks koostada KSH programm. Nimetatud muudatus puudutab kõiki riigi- ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamise korraldajaid, kuid arvestades, et varasemalt koostatud planeeringute alusel detailse lahenduse koostamise puhul on pigem tegemist erandiga, võib mõju ulatust pidada väheoluliseks. Küll aga aitab see vältida pikaajalise ja ressursimahuka planeerimisprotsessi dubleerimist kuna juhtudel, kui asukoha valik on juba tehtud, langeb ära vajadus asuda uuesti sarnase planeeringuliigiga samale ehitisele asukohta valima. 6.4. KeHJS-i muutmine KeHJS-is tehtavad muudatused võib liigitada kolmeks – sõnastust täpsustavad muudatused, KSH väljatöötamise kavatsuse mõiste asendamine programmi mõistega, samuti nõuded KSH juhteksperti puudutavad muudatused; ruumilise planeerimise alase koolituse nõude kehtestamine ja nõue, mis näeb ette, et ka eriplaneeringute (nii riigi kui kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu) KSH võib hinnata või hindamist juhtida KeHJS-i § 14 lõike 1 kohane juhtekspert (seni oli selline nõude vaid detailplaneeringute puhul). Lisaks nähakse ette, et KSH litsentsi saab pikendada ka juhul, kui taotleja on litsentsi kehtivusaja jooksul vähemalt neljal korral osalenud juhteksperdina riigi- või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel. Sotsiaalsed mõjud Mõjud puuduvad. 32 Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõjud puuduvad. Majanduslikud mõjud Otsesed mõjud puuduvad. Küll kaasneb KSH juhteksperdile ruumilise planeerimise alase koolituse nõude kehtestamisega mõningane kulu koolitustel osalemisel, mille suurus Tartu Ülikoolis koolitusel osalemisel on a 132 eurot. Tegemist on ühekordse kuluga. Mõjud loodus- ja elukeskkonnale KSH väljatöötamise kavatsuse mõiste programmis mõistega asendamine ja eriplaneeringute KSH puhul KeHJS-ile vastava juhteksperdi nõude kehtestamine aitab kaasa KSH kvaliteedi tõstmisele. Seeläbi kaasneb muudatusega kaudne positiivne mõju looduskeskkonnale, kuna muudatus aitab tagada, et juba KSH programm koostamisel osalevad eriteadmistega isikud, mis omakorda aitab tagada looduskeskkonna kaalutluste arvesse võtmise juba menetluse varajases etapis ja tõsta seeläbi keskkonnakaitstuse üldist taset ning aitab kaasa kvaliteetsema elukeskkonna loomisele. Mõju on seega positiivne, kuid arvestades selle iseloomu ja asjaolu, et kuigi KSH juhtekspertide kaasamine KSH VTK koostamisse ei ole kohustuslik, paljud planeeringu koostamise korraldajad seda praktikas siiski teevad, võib mõju pidada väheoluliseks. Mõju regionaalarengule Muudatustega ei kaasne mõju regionaalarengule. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele Muudatused puudutavad kõiki KSH kohustusega planeeringute koostamise korraldajaid, kuid arvestades, et KSH sisu osas jäävad nõuded üldjoontes samaks, ei ole mõju ulatus suur. Regulatsioonis kavandatavad muudatused võivad tekitada vajaduse korraldada KOV-ides seaduse muudatuste rakendamiseks vastavasisulisi koolitusi. Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine (79 KOV-i), mõju ulatus ja esinemissagedus aga väike, kuna koolitused ei toimu regulaarselt, vaid vajadus oleks pärast muudatuste jõustumist. Koolitusega kaasnevad koolituskulud, mis hinnanguliselt jäävad ühepäevase koolituskulu piiridesse. Koolitus tagab planeerijatele paremad erialased teadmised ja ühtlustab praktikat detailplaneeringute koostamisel, menetlemisel ja elluviimisel. Muudatuse mõju on positiivne, kuid arvestades selle ulatust võib mõju pidada väheoluliseks. 6.5 MS-i muutmine Sotsiaalsed mõjud Mõju puudub. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatusega kaasneb mõningane positiivne mõju elanikkonna turvalisuse tagamisele, kuna muudatus annab võimaluse seada asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie 33 tegemisel langi suurusele ja raievanusele piiranguid, ilma, et selleks oleks nõutav maaomaniku kokkulepe. Elanikkonna turvalisuse puhul on tegemist mõjuka avaliku huviga, mille tagamine ei saa sõltuda eraomanikuga kokkuleppele jõudmisest. Rõhutama peab, et tegemist on vaid ühele raieliigile piirangu seadmise võimaldamisega läbi üldplaneeringu, kuid selle rakendamisel peab seatav piirang olema proportsionaalne ja igakülgselt põhjendatud. Majanduslikud mõjud Muudatusega võivad kaasneda mõningad väiksemad mõjud metsamaa omanikele, kellel jääb lageraiest saadav tulu saamata. Arvestades, et elanikkonna turvalisuse puhul on tegemist ülekaalukat avalikku huviga ja asjaolu, et piiranguid saab põhjendatud juhul seada vaid ühele raie liigile, saab muudatust pidada põhjendatuks. Mõjud loodus- ja elukeskkonnale Muudatusega kaasneb mõningane positiivne mõju elukeskkonnale, kuna muudatus aitab kaasa elukeskkonna turvalisemaks muutumisele. Mõju regionaalarengule Muudatustega ei kaasne mõju regionaalarengule. Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele Muudatus puudutab kõiki üldplaneeringu koostamise korraldajaid ehk kohalikke omavalitsusi, kuid arvestades, et asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangu seadmine on ka täna üldplaneeringu ülesandeks, võib muudatuse mõju pidada väheoluliseks. 6.6 ETHS-i muutmine Sotsiaalsed mõjud Mõju puudub. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Mõju puudub. Majanduslikud mõjud Mõjud puuduvad. Mõjud loodus- ja elukeskkonnale Mõjud puuduvad. Mõju regionaalarengule Muudatustega ei kaasne mõju regionaalarengule. 34 Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele Muudatus puudutab kõiku üldplaneeringu koostamise korraldajaid ehk kohalikke omavalitsusi. Üldplaneeringute valmimistähtaja pikendamine ühe aasta võrra tagab üldplaneeringute koostamise rahulikus tempos ja väldib olukorda, kus üldplaneeringuid koostatakse kiirustades, mille tagajärjel võib kannatada planeeringu sisu ja tervikliku ruumilahenduse loomine. Tähtaja pikendamine ja riigi poolt antavate üldplaneeringute koostamist suunavate juhendmaterjalide arvestamine aitab kaasa üldplaneeringute sisu ja üldise kvaliteedi tõstmisele. 7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Teatavad kulud kaasnevad riigile planeeringute andmekogu loomisega. Andmekogu IT- arenduse prognoositav kulu (IT-arendus, tööjõukulu) on 500 000 eurot, mis on kavas katta meetme „Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste avalike teenuste IKT arendamine“ vahenditest. Andmekoguga seotud püsikulud (haldus ja personal) on prognoositavalt kuni 140 000 eurot aastas, mis on planeeritud rahastada Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna eelarvest. Andmekogu kasutamine ei eelda andmete esitajatelt IT-arendusi ega sellega seotud kulutuste tegemist. Kehtivate planeeringute esitamiseks andmekogusse luuakse võimalus ekraanivaate kaudu, mis asendab kehtiva planeeringu maakatastri pidajale saatmise ajakulu, kuna ka maakatastri pidajale on planeeringute andmed edaspidi kättesaadavad andmekogust. Juhul kui planeeringute andmekogusse esitaja peab otstarbekamaks andmete masin-masin-kujul andmekogusse esitamist, luuakse selleks eeldused andmekogu arendamise käigus rakendusliideste abil (application programming interface, API). Andmevaldajatega tehakse koostööd andmekogu IT-arenduse käigus. Andmekogu kasutamisega kaasneb prognoositavalt otsene rahaline kokkuhoid ligikaudu 95 000 euro ulatuses aastas. Täpsem majanduslike mõjude analüüs on lisatud dokumendis "Planeeringute andmekogu eeluuring ja tulevikuvaate" peatükis 16 ja dokumendis „Äri- ja eelanalüüsi tulevikuvaate kulu-tulu analüüs“. Andmekogu loomisega kaob vajadus kasutada kehtivate planeeringute säilitamiseks turul pakutavaid teenuseid või võtta selliseid teenuseid tulevikus kasutusele (kogukulu arvestuslikult 450 000 eurot aastas). Kasutajate vaatest väheneb erinevate dubleerivate infosüsteemide ja rakenduste kasutus. Muude muudatustega riigile ega kohalikule omavalitsusele seaduse rakendamisega kulusid ei kaasne. 9. SEADUSE JÕUSTUMINE Seadus jõustub üldises korras, va planeeringute andmekogu puudutavas osas. Planeeringute andmekogu puudutavad sätted – seaduse § 1 punktid 8, 20, 22, 27, 28, 37, 38, 39, 50, 51, 63, 65, 66 jõustuvad 2022 aasta 1. jaanuaril. 10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ja arvamuse avaldamiseks Maa-ametile, Eesti Planeerijate Ühingule, Eesti Arhitektide Liidule, Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühingule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Erametsaliidule, Korteriühistute Liidule. 35 Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, ___.________ 2020 Algatab Vabariigi Valitsus ___._____________.2020 (allkirjastatud digitaalselt) 36