Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 20.03.2024, Pärnu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maarja Gustavson
Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 23267050621
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX
Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX on esitatud
kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb
selles, et tema:
- ajavahemikul 15.09.2023.a kuni oktoobrikuu alguseni täpselt tuvastamata kuupäeval ja
kellaajal aadressil Rohu tn xxx-xx, Pärnu linn lõi enda poega XXX ühel korral vastu
vasakut käsivart, millega tekias XXX füüsilist valu;
- ajavahemikul 15.09.2023.a kuni oktoobrikuu alguseni äpselt tuvastamata kuupäeval ja
kellaajal aadressil Rohu tn xxx-xx, Pärnu linn lõi enda kasupoega XXX kahel korral
käega vastu selga, millega tekitas XXX füüsilist valu ning punetuse seljal.
KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse,
kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe
karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning
seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,
tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse
jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib
prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud
tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele ja tekitatud kahju
hüvitamine kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks
üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või
narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist
kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sihtotstarbelises sotsiaalprogrammis
osalemine või muu asjakohase kohustuse täitmine.
Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut,
tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et
käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda
järgmistel motiividel.
Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on oma alaealise poja
ja kasupoja suhtes tahtlikult toime pannud korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o
KarS § 121 lg 2 p-le 2, 3 vastava kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näol on tegemist teise astme
kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni
viieaastase vangistuse. Karistusseadustik ei näe nimetatud kuriteo eest karistusena ette
vangistuse alammäära. Kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, millest nähtub, et
seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks,
sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Prokuröri hinnangul
kahtlustatava süü ei ole suur, kuivõrd ta on kannatanutele tekitanud kehalise väärkohtlemise
vähemintensiivse tagajärjena füüsilist valu.
XXX käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi
puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel,
kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. XXX on
varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, samuti ei ole tema suhtes kriminaalmenetlust
varem lõpetatud KrMS §-st 202 või 2031 juhindudes, mistõttu pärast kriminaaltoimikuga
tutvumist on prokurör jõudnud seisukohale, et kuigi füüsilise vägivalla kasutamine oma
alaealise pereliikme suhtes on äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav käitumisviis,
ei peaks antud juhul kahtlustatava poolt toimepandu vältimatult päädima kriminaalkorras
süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega. Kuigi jätkuva perevägivalla puhul on avalik
menetlushuvi üldjuhul olemas, on prokuröri hinnangul XXX edaspidise õiguskuuleka
käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest tõhusam meede isiku suunamine vägivallast
loobumise nõustamisele, mille käigus õppida, kuidas edaspidises elus ette tulla võivates
konfliktsituatsioonides toime tulla viisil, mis ei hõlmaks vägivalla kasutamist, samuti õppida,
kuidas edaspidi kasutada oma poja ja kasupoja osas vägivallavabasid kasvatusmeetodeid.
Samuti tuleb XXX tasuda kriminaalmenetluse kulud.
Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma karistusõiguslike
meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks
eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Seega lähtudes
ultima ratio põhimõttest, ei ole XXX kriminaalkorras karistamine antud juhul vältimatult
vajalik.
Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja
menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku
täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse
lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.
Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23267050621 menetlus.
2. Kohustada XXX:
• tasuma kriminaalmenetluse kulud – alaealistele kannatanutele riigi õigusabi korras
määratud esindaja tasu ja kulud 219,60 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata
01.05.2024.
• läbima vägivallast loobumise teemaline nõustamine. XXX kohustub hiljemalt
27.03.2024 teatama Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise
nõustajale XXX e-posti aadressil
[email protected] või SMS-sõnumi
teel telefoninumbrile 58879478 enda nõustamisele suunamisest. XXX kohustub
teavitama Lääne Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (nt
e-posti aadressil
[email protected]) hiljemalt 27.03.2024 nõustajaga
esmasest ühenduse võtmisest ning hiljemalt 20.05.2024 esimese nõustamiskorra
toimumisajast. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 20.08.2024.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: ei kustutata.
6. Kriminaalmenetluse kulud: alaealisteele kannatanutele riigi õigusabi korras määratud
esindaja tasu ja kulud kohustub tasuma XXX.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata
kannatanutele riigi õigusabi korras määratud esindajale vandeadvokaat Leelo Viil,
Sotsiaalkindlustusametile, Pärnu Linnavalitsusele, anda kahtlustatavale XXX.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne
Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust
kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta
valdab.
9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse
Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
___________________
Maarja Gustavson
Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse
prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 sätetest
juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras.
Olen kohustustega nõus: ______________________
XXX
Toimingus osaleb tõlk XXX, kes on KrMS § 161 lõike 6 kohaselt kohustatud tõlkima kõik
menetlustoimingusse puutuva täpselt ja täielikult ning hoidma saladuses talle tõlkimisel
teatavaks saanud andmeid. Teda on hoiatatud, et oma ülesannetest alusetu keeldumise ja
teadvalt valesti tõlkimise eest vastutab ta KarS §-de 318 ja 321 järgi.
________________________
XXX