Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 26.02.2024, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maarja Gustavson Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 23267050532 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX on esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema: - ajavahemikus 2019. aasta lõpp kuni 2020. aasta algus, täpselt tuvastamata ajal Pärnu linnas XXX 55 korteris 59 lõi täpselt tuvastamata viisil enda 1-aastast poega XXX tuhara piirkonda, tekitades lapsele tuharale punetava laigu; - vähemalt alates 2022. aasta sügisest, täpselt tuvastamata ajast alates, Pärnu linnas, täpselt tuvastamata asukohtades, kuid XXX ja XXX elukohtades, on löönud korduvalt, eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, oma abikaasa poegi XXX ja XXX lahtise käega ja vitsa kasutades tuhara piirkonda, tekitades lastele füüsilist valu. KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele ja tekitatud kahju hüvitamine kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sotsiaalprogrammis osalemine või muu asjakohase kohustuse täitmine. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik kahtlustatava suhtes KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda järgmistel motiividel. Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on oma alaealiste laste suhtes tahtlikult toime pannud korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p-le 2, 3 vastava kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistusseadustik ei näe nimetatud kuriteo eest karistusena ette vangistuse alammäära. Kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, millest nähtub, et seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Prokuröri hinnangul kahtlustatava XXX süü ei ole suur, kuivõrd ta on kannatanule tekitanud kehalise väärkohtlemise vähemintensiivse tagajärjena füüsilist valu ja kerget laadi tervisekahjustuse punetava laigu näol tuhara piirkonnas. XXX käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. XXX on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, samuti ei ole tema suhtes kriminaalmenetlust varem lõpetatud KrMS §-st 202 või 2031 juhindudes, mistõttu pärast kriminaaltoimikuga tutvumist on prokurör jõudnud seisukohale, et kuigi füüsilise vägivalla kasutamine oma alaealise pereliikme suhtes on äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav käitumisviis, ei peaks antud juhul kahtlustatava poolt toimepandu vältimatult päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega. Kuigi jätkuva perevägivalla puhul on avalik menetlushuvi üldjuhul olemas, on prokuratuuri hinnangul XXX edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest tõhusam meede isiku suunamine asjakohasesse sotsiaalprogrammi, mille käigus õppida, kuidas edaspidi kasutada oma poegade osas vägivallavabasid kasvatusmeetodeid. Samuti tuleb XXX tasuda kriminaalmenetluse kulud. Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma karistusõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Seega lähtudes ultima ratio põhimõttest, ei ole XXX kriminaalkorras karistamine antud juhul vältimatult vajalik. Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades. Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23267050532 menetlus. 2. Kohustada XXX: • tasuma kriminaalmenetluse kulud – alaealistele kannatanutele riigi õigusabi korras määratud esindajate tasu ja kulud summas 620,37 eurot. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 26.07.2024. • läbima vanemlusprogramm „Imelised Aastad“ – osaledes kõigil ettenähtud kohtumistel vastavalt vanemlusprogrammi läbiviija Pärnu Linnvalitsuse (kontaktisik Linda Õisman, e-post [email protected]) juhistele. XXX esitada Lääne Ringkonnaprokuratuurile tõend/tunnistus vanemlusprogrammi „Imelised Aastad“ nõuetekohase läbimise kohta. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 26.02.2025. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei kustutata. 6. Kriminaalmenetluse kulud: alaealisetele kannatanutele riigi õigusabi korras määratud esindajate tasu ja kulud kohustub summas 620,37 eurot kohustub tasuma XXX. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata kannatanu XXX riigi õigusabi korras määratud esindajale vandeadvokaat Leelo Viil, kannatanu XXX riigi õigusabi korras määratud esindajale vandeadvokaat Mirjam Frey, kuriteoteate esitajale Pärnu Linnavalitsus, anda kahtlustatavale XXX, kaitsjale vandeadvokaat Paul Järve. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. ___________________ Maarja Gustavson Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 sätetest juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras. Olen kohustustega nõus: ______________________ XXX