SITUATSIOONISKEEM ca M 1:6000
T N
S TA
SÜ T N
TA KO
K ET PL
IT
N
KA
LU
RI
TN
KO
PL
IT
N
TN
TI
RA
MA
TN
U
KR
AN
TN
A
S AR
VA
AL A S
I TN
KO P
L IR A
NNA
TN
- JUURDEPÄÄS KINNISTULE MARATI TN 14 KINNISTU
- PROJEKTEERITAV HOONE
Tellija Aktsiaselts Logman Invest
Objekt PVC-KILEHALL (6012 m² - ajutine laohoone) Töö number PR 042/15
Marati tn 14, Tallinn Staadium EELPROJEKT
Põhja-Tallinna LO, Harjumaa Projekti osa EP
Λ R H I T E K T U U R I B U R O O
Joonis SITUATSIOONISKEEM Joonise nr. EP 01-04
Veerenni tn. 58A-22 11314 Tallinn
Mõõtkava ca 1:6000
Tel 6 070 808 Fax 6 070 808
e-mail:
[email protected]
Arhitekt AIGAR ROHT
MTR reg. nr EEP000617 Kuupäev 15.05.2015
Kaluri tn 2A
7
2
9.4 8 78408:808:0190
Kaluri tn 2B 9.4
.19 7.90
Marati tn 12a
78408:808:0114 10
2H 7 78408:808:2390
H
E 9.9
13
TINGMÄRGID KRUNDI HOONETE EKSPLIKATSIOON 8.9
1 A 30
10
.36
-6
8.61 55K
ehituse alune neto- korruse- 9.10
MARATI TN 14 KINNISTU PIIR Nr Nimetus Reg kood maht m³ Märkused Kaluri tn 1
pind m² pind m² lisus 78408:808:0009
8.5
3 8.46
7.22
9.
02
NAABERKINNISTUTE PIIRID 1
17
8.6
1 PVC-KILEHALL 120587246 7982,7 7982,7 95014,3 1
0
8.7
varasemalt proj. projekti muudatus
8.6
14
2
kr
+p
4
61 8.4
inn
H 7 8.
2 tehasehoone 101043693 6937,0 9381,2 115650,0 3
1
as
PROJEKTEERITAV HOONE E 8.7 8.60 9.15
3 1
7.6 6.6
A
35
2
3 büroohoone 101043692 805,0 2101,7 8946,0 3
A
58
K-
OLEMASOLEV HOONESTUS 17 583 6.70
6
17 584
N
3 8.48
17 585 8.4
17
OL.OLEV HOONESTUS, ARHITEKTUURIMÄLESTIS
4 slipihoone (Kasarm) 101043687 1990,0 1592,6 9453,0 2/3 A 69 8.36
8.1
8
75
A
7. 8.
40
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE 5 kergkonstruktsioonis laohoone 4012,0 4012,0 42066,0 1 (varasemalt projekt. eraldi tööga)* H
AJ
13
3
6.
6.
40
9.
15
1 72
6.5
6 ajutine laohoone 6012,0 6012,0 68400,0 1 7.
5
9.
Marati tn 12
OLEMASOLEV KRUUS/KILLUSTIKKATE (varasemalt projekt. eraldi tööga)* 6.8
13
8.58
orient
OLEMASOLEV BETOONKATE
H
7.8
6
8.36 A
78408:808:0200
W E
23
7 ajutine laohoone (PVC-KILEHALL) 6012,0 6012,0 68400,0 1 projekteeritav
7.
8.
6.
09
16
76
7.
8.
98
02
s
OLEMASOLEV VEEKOGU - MERI (KOPLI LAHT) na
9.
89
06
6.
13
pin
6.
6.
7
6.3
H
OLEMASOLEV HALJASALA, MURUKATE
kr
30
+p
7.
nt
7.
MARATI TN 14 EHITUSÕIGUSE BILANSS (ilma ajutiste ehitisteta)
inn
ie
72
or
as
t
be
4
H
7.4
OLEMASOLEV ÄÄREKIVI
A
7.22
S
Y = 538150
6.37
06
4 7.
OL.OLEVAD PROJEKT. KOKKU/LÕPLIK DP DP (taotlus TLPA-le)
0
5.1 6.2
PROJEKTEERITAV PRÜGIKONTEINER 7.21
02
A
8.
0
27
ei
7.
14
5.6
6.
töö
51
37
7.
4.57 ta
5.
l
OLEMASOLEV SÄILITATAV PUU kil
KORRUSELISUS 1-3 - 1-3 4 4
A
7.29
48
6.
5.45 6
H 56 X = 6591200
7.
5.21
35
KASULIK PIND 25070,2 m² - 25070,2 m² - - AJ
85
5.
7.
3.85 61
75
5.
SÕIDUSUUNAD ik
9.
pt
14
57
NETOPIND 25070,2 m² - 25070,2 m² - - se 6
7.
5. 6.2
65
4.78
9.2
6
ei
kr
60 tö
5.
+p
öt
7. .31
64 a
7
40
inn
5.
BRUTOPIND 28459,7 m² - 28459,7 m² 29000 m² 58000 m²
2
as
3.86
06
5.
A
OLEMASOLEV SISSESÕIT / SISSEPÄÄS 7.92
RUUMALA KOKKU 271129,3 m³ - 271129,3 m³ - -
7.
71
5.42 1
6.9
PIIRANGUD/ KITSENDUSED
6.
l
kil
95
nt
EHITIS(T)E ALUNE PIND 21726,7 m² - 21726,7 m² 23000 m² 46000 m²
be
1
7. 31
ie
t
5.1
or
42
7.
7.65
2.58
7.
7.43
78
9.
5 15
5.1
KRUNDI PIND 124793 m² - 124793 m² 124793 m² 124793 m²
H
DP MÄÄRATUD LIINI, VEEJUHTIMISSERVITUUT
TÄISEHITUSE % 17,4% - 17,4% 18,4% 36,8% 2
H
4.24
Süsta tn 15 57
4.
7.
6.89
59
78408:808:2240
DP MÄÄRATUD LIINISERVITUUT 4.51
TULEPÜSIVUSKLASS TP-2/TP-3 - TP-2/TP-3 TP-2 TP-2
be
4.85
6.
kr
7. 28
tp
4.
62
+p
40
7.
36
l
inn
be
kil
as
t
HOONETE ARV KRUNDIL 5 - 5 10 10
9.
4.28
l
8.03
53
DP MÄÄRATUD LIINISERVITUUT
13
4.
2.23 4.
72
4.1
80
3.
H
4.
9.32 21
29
9.17 39 20
39
5
DP MÄÄRATUD LIINISERVITUUT
kil
6.75 7.90
6.89
l
4.35
MARATI TN 14 EHITUSÕIGUSE BILANSS (koos ajutiste ehitistega)
9.32
85
7.70
A
3.
4.
4.
9.
39
77
DP MÄÄRATUD LIINISERVITUUT
78
01
9.29
6.
3.
95
7. 33
8.
52
1
44
7.
7.
9.30
38
OL.OLEVAD PROJEKT. KOKKU/LÕPLIK DP DP (taotlus TLPA-le) 9.38
4.
2.25 7.67
60
4.00
9.48
DP MÄÄRATUD TEE SERVITUUT
6.
60
6.90 8.92
KORRUSELISUS 1-3 1 1-3 4 4
3.75
A m2504
4.61
3
ARHITEKTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖND - KRUNT: 96
kil
6.75 96 8.
7.
9.02 8.
l
79
4.01
kaitsevöönd on määratud RTL 1997.a. 165/166,47 (määrus nr. 47 18.08.97).
KASULIK PIND 31082,2 m² 6012,0 m² 37094,2 m² - -
6.
3.65 l
kil
be
37
61
4. 9.27
35
4
tp
7.
9.1
8.75
l
be
14
22 922
t
NETOPIND 31082,2 m² 6012,0 m² 37094,2 m² - -
4.6
4.
92
9.15
7.
KOMMUNIKATSIOONID
22
70
7.3 0
3
29
6
9.33
7.
2.25
5
4.37
4
3.33 8.79 t
3.31 be 9.23
7.
BRUTOPIND 34471,7 m² 6012,0 m² 40483,7 m² 29000 m² 58000 m²
74
9.30
7.
3.97
t
16
8.67
be 6.30
6.
8.9
3.4 6.83
OLEMASOLEVAD TRASSID
46
RUUMALA KOKKU 339529,3 m³ 68400,0 m³ 407929,3 m³ - -
2
7.
3H 9.67
69
7.11 E
4. 46
6.
3.40 8.63
72 7. A
60
A 0
7.21 8.45 9.5 9.49
OLEMASOLEV KANALISATSIOONITRASS 4.15
EHITIS(T)E ALUNE PIND 27738,7 m² 6012,0 m² 33750,7 m² 23000 m² 46000 m²
POS 7
8.
2.28 4.28
11
3.73 4.53
7. 33
7.
41
4.43 8.42 t
OLEMASOLEV VEETORUSTIK
4.
6.71
be 9.50
73
48
4.
3. 15
69
4.6 9. 5
KRUNDI PIND 124793 m² 124793 m² 124793 m² 124793 m² 124793 m²
ei
3.39 2
7.11 9.
tö
7.48
68
öta
OLEMASOLEV SADEVEEKANALISATSIOONITRASS 3.
23
3.21 3.51 7.37 7.
öta A
6.
tö 4.39 8.25
t
78
9.52
be
ei A
TÄISEHITUSE % 22,2% 4,8% 27% 18,4% 36,8%
3.18
8.
6. 7.31
OLEMASOLEV MADAL-/KÕRGEPINGEKAABEL
97
60
26
4.7
6.75 7.19
9.
l öta
3. kil
00
1
9 tö
8.7
3.1 3.24 5 ei
3.68
38 7.7
9
4.48 6.88 7.08
7.
OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOONITRASS
TULEPÜSIVUSKLASS TP-2/ TP-3 TP-3 TP-2/ TP-3 TP-2 TP-2
1 9.27
2.82 3.58 9.1
t
6.
59 A be
3. 52
60
Kopli laht 3 8.38
3.3 7 3.75 3.83 7.21 t 8.
OLEMASOLEV TSENTRAALKÜTTE MAGISTRAAL 3.
3 be 9
ei
HOONETE ARV KRUNDIL 5 1 6 10 10 60 H J 8.9
töö
2.66
H
8.29 8. 3
8.
4.
5
8.7
A
8.
ta
91
74
6.75 8 8.6
75
6.8 9.19
1
6 A öta 7.58
3.2 0 61
ei
tö
3.
8.
6.7
6.9 ei
4.
31
VJS-10m Tallinna Vesi kasuks
tö
08
8.
L
69
3. 1
öta
9
79
4.25
NURGA öta
L
l 3.81 8.87
3.2 kil
2
ei
tö
VJS-6m Marati 4A, Marati 7 kasuks ei
8.7
X Y
tö
5
3.
be
3.0
öta
or
H 55
28
TÄHIS
or
ien
tp
LS-1m Eesti Energia ja Kopli 103 kasuks 6.
ien
3.46
t
8.83
l
t
7.278.20
67
TS 5m ALAJAAMA NR 1202 kinnistu kasuks
3.
3.56 6.
A
05
7
3.83 4.46 6.3
1 6 591 145,76 537 788,26 a 4.14 4.20
57
öt
tö
8.
ei 4.13 6.7
5 6.21A
VJS-veejuhtimise servituudi vajadus (veele-10m; kanalisatsioonile-6m; gaasitrassile-4m)
4.
6.
A
3.
8.71
3.
67
58 k
3.67 3.83 8
27
78 6.68 7.21 8.81
32
L
L
2. 57 6.1 8.71
6. 6.62
LS-liiniservituudi vajadus (elektri-ja sidekaablile-1m) 05
L
il
3.27 6.28
2 6 591 171,54 537 819,00 6.
3.
8.
l
6.53 A 8
05
76
3.17 3.28 53 öta 06 .8
6. 6.37 7. 7
kr
TS-tee servituudi vajadus pos kasuks 4.61
26
4.12 tö
3.
6.75
aa
ei
8.
A
32
6.26
na
3.57 4.56
be
6.
3.48
.83 0 8.72
te
60
5.88
t
8.36
9 24 0 8.61 8.84
e
5.852 5
3 6 591 056,32 537 915,63 2.8 5.8 3x x24
8.39
8.
CL L 3
80
3.85 7.28 8.52
AX C 92
A 5.
73 - 2 AX 5/16 6.
TUGIMÜÜR 8 V 2
-E V-1 x3
0
5.
L
5.6 8.3 8.61
5.7
kr
15
4 6 591 030,56 537 884,94
3.
21 1-E K 4
2.86 3.59 4.87
aa
74
37
4.89
5.2
7.
na
us 2 CM
2
te
tor
L
M 0
e
el 3.76 8.1 8.50 8.9
8.
3
3.
2.
ab 6
3.2
80
02
L
ka
90
4.07 6.29
2.
8.8
8.
8.91
84
5.2
91
ei
4
5
5.5 1
7.3
töö
8.1
Kla
5
L
6.59 5
8
8.
ta
as
L
4.45 5.46 6.59 7.7
8.4
77
L
i tn
1
5. 1 7.3
4
t 3.60 33 6.44 33 7.7
4.
be
7.62
3
7.1
7.2
57
7.3
8.
2.
L 8
8.
63
7.38
93
8.
5.3
9
7.45 8.87
8.
A
51
77
5.38 7.42
3.
64
3.56 7.36
00
3.29
7.2
3.81 6.07 9.03
6 3.18 A K
7
5.5
al
K
2.8 3.22 4.96 7.38
0
7
7.
7.
9 9.02
an
2.
5.2 .39
4.31 6.7
24
36
71
8.91
lik l 3.10 A 5
ab na 5.37 6
8.
8.
6.7
8.
ka
kil
7.12
5.4 5
56
ka
72
3.
80
l
5.5
oja
L
3.62 4.80
2
7.
01
2.
Kopli laht
3.
3.29 3.41 66
30
82
84
7.15
2.
so 2.90
3.88
07
6.
ei
L
5.
7.2
ka
8.
87
2.
.29
tö
ja 83
88
8
al
K
öta
L
5.10 5.15 5.75 K
e
A
3.5
3.8
ve 7.17
6
9
7.06
7.
3.99
33
A
4.0
8.
8.5
68
7.
9
5.71 8
A
7.
24
8
A
3 4.49 6.2
20
2.9
8.
3.50 3.68 9.03
72
2.69 3.29
A
3.72 4.99 6.76 K 9.02
7.
0 6.75
3.
2.
4.99 6.1 6.94
H
3.25
7.3
25
us
A
54
93
L
7
tor 4.1 9.04
8
el 6.75
6.76
03
4.0
ab
8.6
3 5.88
ka 9 7.
4
4.1
3.
Kopli laht 4.9 .10
K
1
4.0
60
2.81
be
3.
1 3.04 5
7
t
57
5.9 5
3.0
7.2 .25
4.23
6.1
3.71
7
4
7.4
7
7
96
2.
0
8.94
8.
2.
3.4 5
91
80
3.6
7
K
A 6.92
3.8
3.13
5
L
3.38
8.6
L
2.82
9
4.02 K
L
7.3
ei
2 A 9
ei
töö
7.
4.5.53 4.0
7
K
29
tö
ta
4.24 4
öta
8
2.
8.67
1
4.3 4.3
K
8.
93
L 3.46 4.4
93
5 L
3.91 7
7.
2.9 3.13
7.43
66..8
L 3.16 11.87
32
831
6.48
7.
8.62
33
2.86 8.
K
L 2.77 L 70
kil
K 5
ei
l.
2.91 8.5
7.
töö
4.07
20
6.27
ta
3.27
95
A
L
2.
7. 7
8.
3.60
18 .2
8.
61
K
6.2
92
6.1
6.
4.0
ei
9
74
2
3.4
3
K
tö
1
4.1
2.92 öta 4.12
4.0
3
öta
2.83
7
tö 6.05
8.
1
ei
3.
L
8.90
62
47
L
8.
4.0
3.86
74
ei
A
6
L
tö
t
öta
7l
kil
be 15
.3
3.
0
2.84
A
3.8
8.
8.
3.75
76
0
38
L
7.
3.
8.
28
52
3.06
ei
72
K
tö
68
öta
0 2.90 1
8.
2.7 2.8 4.04 8.
ei
6.
1 50
tö
73
L L
3.5 64
8.
3.
öta
3.78
8. 64
8.
81
49
7.
8.
62
10
91
2.
3.
3.5
ei
K
52
6.51
A
töö
6
A
7.
ta
8.76
26
3.9
4
8.
48
A
3.5
nt
Kla 3
9
3.93
6.2 1
3.9
ie
K
or
6.3
as
8.
0
7
6.
i tn
8
7
99
6.
be
8.6
3.5
75
2.94
t
L
8.81
1
4.07
92 3.90
2.
7.
NR
15
8.74
30 8.89
K
3.
12
L
3.75
7.11
Kopli laht 6.11
8.
02
L
92
L
3.56 Marati tn 7
8.5
8.
8.
9 46
8.6
85
H an
8
04
L
7. 78408:808:1380
3. 18
K
6.
7.55
3.8
be
H aar
Marati tn 14
75
3.
g
t
4
8.87
68
8.4
7.
7.36
3.3
7.
7
20
6
3.9
35
1
kr
3.13
8
aa
8.
be
3.5
na
79
t
K
2
2.
te
kil
7.3
93
e
l
7.
6
6.51
A
26
3.
40
8.3
7.
36
2.
18
L
0
3.7
4.0
6.2 3
2
6.3
3.
0
1
K
55
kr
aa
4.08 8.74
6.
na
67
7.
te
3.37 4.59
28
l
e
kil 3.58 6.14
8.
10
75
3. 3.35
8.
8 94
2.
us
K
2.
24
3.4
7.
2.
tor 3. Marati tn 14
98
L
17
A
93
el L 34 4.09 8.90
ab
8.
3.86
ka
81
78408:808:0047
ril
7.
üü
6.
kill 8.78
34
3 Kopli laht 3.89
33
m
kra
el 2.7 00
K
ab 3.
av
8.
3.2
ka
73
4.41
2.
6
8.
L
86
6.
23
3.8 2
7.
L
0. 3.22
69
29
6
L 08
3.4
4.0
5
2.
37
K
A
88
2.87 3.
7.
2.87
38
2.
2.
74
81
6.46
an
Kopli laht
H aar
8.
A
8.
6.1 1
71
g
kil
4.0
12
6.3
3.81
A
3
l
3
7.
K
3.
3.6
4.11
22
25
orient
9
3.00 4.11 K
2.92
6.
2.89 3.59 3.85
71
7.
12
33
3.
0.
3.90
01
8.
kil
30
K
sil
l
2.35
d
8.
1
7.
2.9
62
2.75
27
bet.
7.
77.
17
8.80
3.0
3.
.3
29
2.99
0.05
18 5.99
1
1
1
3.9 8
2.
3.5 8
0
2.72 2.73
K
77
3.9
t
K
be 2.63 8.83
sild bet
8.
2.91
7.
us 2.78 3.78
0.0
28
tor
33
2.
9 el bet 2.70 3.79
73
4
2.93 4.12
3.0
8.6
7.
ab
6.
ka
19
75
7.21
1
8.67
7.
7.
2.86
34
44
8.
3.0
8.4
50
4 4.14
03
8
3.
6.1 5
2.96
6.3
6.51
7.
8.63
7
K
2.97
22
0.
7.4
kill
2.94
7.07
04
2.82
3.6
1
7.15 8.27
8.44
6.
9
77
7.
31
3.81 A
7.
A
30
24
4.0
9.1
0. 7.
21
2.87
1
09 33
8.
4
94 2.92
8.
kill
K
2.
24
6.93
8.
bet. 8.77
2.97
2.15 6
69
7.
7.3 9
7.9
3.8
7.03 8. 8.70
6.11 72
1
66.
3.9
2.90 8.77
8.879
2.77
7
2.33 0.93
1.45 2.8
2.67
0
3 7 04
77
A
7.2
2.82 2. 7.1 8. 5 8.6 8.85
Kopli laht 2.57 5 8.5 7
6.
3.32 4.07 7.5
77 0.0
76
1.98 A 8.7
2.
2.
7 2 8.72
75
ka 9.08
K
A
ab 1
el 0.0 2.09 A
2.81 to 8.7
2
03
ru 53
Marati tn 14, ajutise lahoone PVC-kilehalli ehitusprojekt
SELETUSKIRJA SISUKORD:
1. ÜLDOSA 3
1.1 ÜLDANDMED 3
1.1.1 TÖÖ NIMETUS: 3
1.1.2 EHITUSPROJEKTI TELLIJA: 3
1.1.3 PROJEKTEERIJA: 3
1.1.4 PROJEKTI ÜLDANDMED: 3
1.1.5 EHITUSGEOLOOGILISTE UURIMISTÖÖDE ANDMED: 3
1.1.6 EHITUSGEODEETILISTE UURIMISTÖÖDE ANDMED: 3
1.1.7 OLEMASOLEVA HOONE MÕÕDISTUSPROJEKTI ANDMED: 4
1.1.8 OLEMASOLEVA HOONE EKSPERTIISI ANDMED: 4
1.2 SISSEJUHATUS: 4
2. ASENDIPLAAN 4
2.1 ÜLDOSA JA PLAANILAHENDUSLIK KIRJELDUS 4
2.2 KAEVE- JA TÄITETÖÖD 4
2.2.1 KAEVETÖÖD 4
2.2.2 TÄITETÖÖD 4
2.2.3 KUHJAMISTÖÖD 4
2.3 KUIVENDUSTÖÖD 5
2.3.1 DREENID JA DRENAAŽIKAEVUD 5
2.3.2 KAEVUD JA TRUUBID 5
2.3.3 EHITUSAEGNE KUIVENDUS 5
2.4 VAIAMINE JA TUGEVDUSED 5
2.4.1 VAIAMINE 5
2.4.2 TUGEVDUSED 5
2.5 TERRITOORIUMI KATENDID 5
2.5.1 LIIKLUSALA KATENDID 5
2.5.2 PARKIMISALA KATENDID 5
2.5.3 JALAKÄIGUTEE KATENDID 5
2.6 TAIMESTIK 5
2.7 VÄLISINVENTAR 5
2.7.1 KRUNDI INVENTAR 5
2.7.2 VÄLISVIIDAD 5
2.8 RAJATISED 6
2.8.1 AIAD JA TUGIMÜÜRID 6
2.8.2 VÄRAVAD 6
2.8.3 TREPID, KALDTEED JA TERRASSID 6
2.8.4 PARKLAD 6
2.8.5 PRÜGIKONTEINERID 6
2.8.6 PARKIMINE 6
3. ARHITEKTUUR 6
3.1 ÜLDOSA 6
3.2 HOONE FUNKSIONAALSUS JA ISELOOMUSTUSE KIRJELDUS 6
3.3 HOONE JA KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD 7
3.4 TULEOHUTUSNÕUDED 7
3.4.1 KASUTATUD NORMDOKUMENTIDE LOETELU 7
3.4.2 HOONE TULEPÜSIVUST ISELOOMUSTAVAD ÜLDANDMED 7
3.4.3 EHITISTE VAHELISED TULEOHUTUSKUJAD 8
3.4.4 HOONE JAOTUS TULETÕKKE SEKTSIOONIDEKS 8
3.4.5 EVAKUATSIOONITEED JA PÄÄSUD 8
3.4.6 TULEOHUTUSPAIGALDISED 8
3.4.7 KANDEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUSED 8
3.4.8 SUITSUÄRASTUS 8
1
Marati tn 14, ajutise lahoone PVC-kilehalli ehitusprojekt
3.4.9 TULEOHUTUSABINÕUD HOONE VÄLISPERIMEETRIL 8
3.4.10 VÄLISTULEKUSTUTUSSEADMETE PAIKNEMINE 8
3.4.11 TULEOHUTUSABINÕUD HOONES 8
3.4.12 TULETÕRJEPÄÄSUD 8
3.4.13 NÕUDED EHITISELE JA SELLE OSA SÜTTIVUSTUNDLIKKUSELE 9
3.4.14 KASUTATAVAD ISOLATSIOONIMATERJALID 9
3.4.15 KOMMUNIKATSIOONIDE LÄBIVIIGUD TULETÕKKE KONSTRUKTSIOONIDEST 9
3.4.16 TERVISEKAITSENÕUDED 9
4. KONSTRUKTSIOONID 9
4.1 ÜLDOSA 9
4.2 MAA-ALUSED KONSTRUKTSIOONID 9
4.2.1 VUNDAMENDID, POSTID JA TALAD 9
4.2.2 PÕRANDAD 9
4.3 KARKASS 9
4.3.1 KANDESEINAD 9
4.3.2 VAHELAED 9
4.4 TREPID 9
4.5 FASSAAD 9
VÄLISSEINAD 10
4.6 AKNAD 10
4.7 VÄLIS JA SISEUKSED 10
4.8 KATUSED 10
4.8.1 KATUSEKONSTRUKTSIOONID 10
4.9 RÄÄSTAKONSTRUKTSIOONID 10
4.9.1 KATUSEKATTED 10
4.9.2 KATUSEINVENTAR 10
4.9.3 KATUSEAKNAD JA –LUUGID 11
5. RUUM 11
5.1 ÜLDOSA 11
5.2 RUUMIDEKS JAOTAVAD OSAD 11
5.2.1 VAHESEINAD 11
5.2.2 VAHEUKSED, ERIUKSED 11
5.4 RUUMI PINNAD 11
5.4.1 PÕRANDA ALUSKONSTRUKTSIOONID JA PÕRANDAKATTED 11
5.4.2 LAEKONSTRUKTSIOONID JA LAEPINNAD JA VALGUSTID 11
5.4.3 SEINAPINNAD JA SEINA PINNAKONSTRUKTSIOONID 12
5.5 MUUD RUUMIOSAD 11
5.6.1 HOOLDUS- JA KÄIGUTEED 11
5.6.2 MUUD RUUMIOSAD 11
5.6 SISEVIIMISTLUSTABEL 11
6. TEHNOVÕRGUD 13
Küte
Ventilatsioon
Jahutus
Elektrivarustus ja nõrkvool, välisvalgustus
Veevarustus ja kanalisatsioon
7. EHITUSTÖÖDE DOKUMENTATSIOON, JÄRELEVALVE 15
8. ENEGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUDED 16
2
Marati tn 14, ajutise lahoone PVC-kilehalli ehitusprojekt
1. ÜLDOSA
1.1 ÜLDANDMED
1.1.1 TÖÖ NIMETUS:
Marati tn 14 ajutise laohoone PVC-kilehalli ehitusprojekt.
1.1.2 EHITUSPROJEKTI TELLIJA:
Aktisaselts Logman Invest
Reg. kood. 10361696
Kopliranna 49, 11713 Tallinn, Harjumaa
Esindaja: Hans-Gustav Kruusel
Telefon: +372 5081 091
E-mail:
[email protected]
1.1.3 PROJEKTEERIJA:
Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. kood. 11151966
Veerenni tn. 58a-22, 11314 Tallinn, Harjumaa
Arhitekt: Aigar Roht
Telefon: +372 5263 226
E-mail:
[email protected]
1.1.4 PROJEKTI ÜLDANDMED:
Projekteerimistööde teostamisel on järgitud alljärgnevaid õigusakte, normdokumente ja eeskirjasid:
Projekteerimistingimused PT 224430, väljastatud 28.04.2015.a.
Väljavõte detailplaneeringust „Bekkeri sadama (Marati 4a, 7 ja 14) detailplaneering“, kehtestatud
Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 164 02.06.2005.a. ning tellijapoolne ruumiprogramm
Põhja-Tallinna Linnaosa ehitusmäärus
Hoone arhitektuurse osa eel- ja põhiprojektid ning nende vaheetapid vastavalt standardile EVS
811:2006 „Hoone ehitusprojekt”;
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010.a määrus nr 67 „Nõuded ehitusprojektile”;
Eesti Standard EVS 811:2006 „Hoone ehitusprojekt”; EVS 865-1:2006 „Hoone ehitusprojekti
kirjeldus, osa 1: Eelprojekti seletuskiri”.
Ehitusseadus
Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded EPN 14.1
Piirdetarindid EPN 11.1
Ehitusele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded
EVS 843:2003 “Linnatänavad”
Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid ET-1 0110-0410
Viimistlus RYL 2000
Maalritööd RYL 2001
Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a. määrus nr 258 Energiatõhususe miinimumnõuded § 4-7:
Nõuded suvisele ruumitemperatuurile, üldised nõuded välispiiretele, tehnosüsteemidele ja
hoonete energiavarustusele.
Soome normid ja juhendid, mis on avaldatud RT – kartoteegis (sh kogumikud D2, D4, C3 jt)
1.1.5 EHITUSGEOLOOGILISTE UURIMISTÖÖDE ANDMED:
Ehitusgeoloogilisteks uurimistöödeks puudub vajadus.
1.1.6 EHITUSGEODEETILISTE UURIMISTÖÖDE ANDMED:
Ehitusgeodeetilised uurimistööd on teostatud OÜ G. E. Point poolt mai 2015 (töö nr 15-G156), litsents
542 MA.
3
Marati tn 14, ajutise lahoone PVC-kilehalli ehitusprojekt
1.1.7 OLEMASOLEVA HOONE MÕÕDISTUSPROJEKTI ANDMED:
Marati tn 14 PVC-kilehalli ehitusprojekti projekteerimise aluseks ei ole koostatud täiendavaid
mõõdistusprojekte.
1.1.8 OLEMASOLEVA HOONE EKSPERTIISI ANDMED:
Marati tn 14 PVC-kilehalli ehitusprojekti projekteerimiseks ei ole teostatud ekspertiise.
1.2 SISSEJUHATUS:
Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing poolt koostatava Marati tn 14 ajutise laohoone PVC-kilehalli
arhitektuurse ehitusprojekti aluseks on: PT 224430 (väljastatud TLPA-st 28.04.2015.a.), Bekkeri sadama
(Marati 4a, 7 ja 14) detailplaneering (väljavõte projektdokumentatsiooni vahel), Arhitektuuribüroo Korrus OÜ
poolt koostatud arhitektuurne DP eskiislahendus, esitatud TLPA-le 11 märts 2015.a. ja OÜ G.E.Point poolt
koostatud geodeetiline alusplaan M 1:500, mai 2015 (töö nr 15-G156), litsents 542 MA.
Projekteerimistööd ja nende läbiviimine on teostatud Hea Ehitustava kohaselt ja vastavalt:
- Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, otsustele.
- Eesti Vabariigis kehtivatele (eel) normidele ja standarditele.
- Kohaliku võimu määrustele ja juhenditele.
- Võrgu- ja ressursivaldajate tehnilistele tingimustele.
- Tellija soovidele.
Ehitise kavandatud elueaks on arvestatud ET-1 0113-0189 kohaselt 5 aastat (ajutine ehitis).
2. ASENDIPLAAN
2.1 ÜLDOSA, LINNAEHITUSLIK ANALÜÜS JA PLAANILAHENDUSLIK KIRJELDUS
Käesolev projekteeritav hoone on projekteeritud püstitada 5 aastase ajutise ehitusloaga. Hoone on
paigutatud ühele joonele varem projekteeritud analoogse hoonega (PVC-kilehall), sidudes sellega need kaks
hoonet mahuliselt teineteisega ning jättes piisava vahekauguse teiste hoonetega. Vahekaugused on
naaberhoonetega piisavad ja kooskõlas tuleohutusnormidega. Tegemist on suure territoriaalse alaga, millel
asub mitmeid hooneid erinevate kasutusotstarvetega (tehasehoone, büroohoone, slipihoone, sadamarajatised,
laod jne). Antud projektiga on käistletud Marati tn 14 PVC-kilehalli püstitamist.
Lisaks olemasolevale (säiluvale) Marati tänava ligipääsule on kinnistu läänepoolses osas veel Ankru
tänava ligipääs.
Kinnistul paikneb olemasolev vähene haljastus kaootiliselt, antud projektiga on hoone ümbruses
olemasolevad haljasalad ära määratletud.
Projektiga on lahendatud hoone ümbruses autoparkimine ja liikluskorraldus (autod, jalakäijad).
Krundi muudel aladel, mis on kaetud asfaltkattega, toimub igapäevane sadamatöö (kauba ladustamine ja
äravedu jne).
Projektis käsitletavale hoonele ei ole tagatud juurdepääs külastajatele, kuna tegu on tollitsooniga, siis
sissepääs territooriumile toimub läbi pääslahoone.
Hoonel on mitu sissepääsu, sisse-väljapääsud on projekteeritud arvestades eelkõige
tuleohutuseeskirjasid ja evakuatsiooniteede pikkusi.
2.2 KAEVE- JA TÄITETÖÖD
2.2.1 KAEVETÖÖD
Kaeve tööd viia läbi omavalitsuse poolt sätestatud dokumentatsiooni alusel. Täpsed kaevetööde mahud
ja kirjeldus anda vajadusel tööjoonistega.
2.2.2 TÄITETÖÖD
Täitetööd viia läbi omavalitsuse poolt sätestatud dokumentatsiooni alusel. Täpsed täitetööde mahud ja
kirjeldus anda vajadusel tööjoonistega.
2.2.3 KUHJAMISTÖÖD
Kuhjamistööd viia läbi omavalitsuse poolt sätestatud dokumentatsiooni alusel. Täpsed kuhjamistööde
mahud ja kirjeldus anda vajadusel tööjoonistega.
4
Marati tn 14, ajutise lahoone PVC-kilehalli ehitusprojekt
2.3 KUIVENDUSTÖÖD
2.3.1 DREENID JA DRENAAŽIKAEVUD
Kinnistul asuvad sadeveekaev(ud) sadevete juhtimiseks sadeveekanalisatsiooni (läbi puhastusseadmete
merre). Sadeveed immutatakse ka murupinda. Täpne lahendus on antud kinnistu asendiplaanil
vertikaalplaneerimisega. Olemasolevat olukorda ei muudeta, samuti mujal kinnistul säilib olemasolev olukord.
2.3.2 KAEVUD JA TRUUBID
Kaevude ja truupide paiknemine ja kirjeldus on käsitletud antud projekti insenertehnilistes osades ja
asendiplaanil.
2.3.3 EHITUSAEGNE KUIVENDUS
Käesoleva projektid kinnistule ehitusaegset kuivendust ette ei nähta.
2.4 VAIAMINE JA TUGEVDUSED
2.4.1 VAIAMINE
Käesolevas projektis vaiamistöid ette ei nähta.
2.4.2 TUGEVDUSED
Käesolevas projektis tugevdustöid ette ei nähta.
2.5 TERRITOORIUMI KATENDID
2.5.1 LIIKLUSALA KATENDID
Liiklusala katkendid on planeeritud selliselt, et tagada ühe kuni 10 t auto juurdepääs. Territooriumisisesed
sõiduteed ja platsid on olemasolevalt äärekivideta (kus sadeveed immutatakse murupinda ja
sadeveekanalisatsiooni).
2.5.2 PARKIMISALA KATENDID
Territooriumisisesed sõiduteed ja platsid on olemasolevad, uusi ei projekteerita. Kuna teed ja platsid on
projekteeritud üldjuhul äärekivideta, siis sadeveed juhitakse läbi vertikaalplaneerimise murupinda ja
sadeveekanalisatsiooni.
2.5.3 JALAKÄIGUTEE KATENDID
Territooriumisisesed jalakäiguteed ja platsid on olemasolevad, uusi ei projekteerita. Kuna teed ja platsid on
projekteeritud üldjuhul äärekivideta, siis sadeveed juhitakse läbi vertikaalplaneerimise murupinda ja
sadeveekanalisatsiooni.
2.6 TAIMESTIK
Krundil paikneb minimaalselt olemasolev kõrghaljastus. Kinnistul on olemasolevalt haljastus tsoneeritud.
Likvideerimisele kuuluvaid puid ette ei nähta. Autode ja jalakäijatele mittemõeldud alad on kaetud
murupindadega. Pindade eksplikatsioone käsitleda tööjooniste staadiumis.
Projekteeritud murupindade kasvumulla kihi paksus peab olema üldjuhul 200mm, mulla savisisaldus ei
tohi ületada 15%. Muru külvil arvestada muruseemne kuluks 0,01 kg/m². Murupindade paiknemine vt.
asendiplaani joonist.
2.7 VÄLISINVENTAR
2.7.1 KRUNDI INVENTAR
Krundile inventari ette ei nähta.
2.7.2 VÄLISVIIDAD
Kinnistule liiklusmärke ette ei nähta või on olemasolevalt juba paigaldatud.
5
Marati tn 14, ajutise lahoone PVC-kilehalli ehitusprojekt
2.8 RAJATISED
2.8.1 AIAD JA TUGIMÜÜRID
Marati tn 14 kinnistu piiril paikneb olemasolev võrkpiire, kuna tegemist on tollitsooniga, peab kinnistu
olema muust alast eraldatud. Olemasolevate piirete rekonstrueerimise lähtuda sellest, et tagada inimeste ja
nende vara ohutus. Piire peab olema otstest kinnitatud alltpoolt tugimüürile, tagades selle ohutuse. Krundi piiril
olemasolev metallvõrkpiire on kõrgusega 1,8 meetrit (piire on läbipaistev). Piirete värvus - metall osad tsingitud
teras.
Olemasolevad krundi sisesed ja krundi piiril paiknevad tugimüürid säilitatakse (vastavalt tehnilisele
seisukorrale vajadusel remontida).
Käesoleva projektiga on piirdeaedasid ei projekteerita. Üks täiendav tugimüür tuleb rajada seoses
vertikaalplaneerimisega juurdepääsu tee äärde, täpsemalt vt asendiplaani jooniselt.
2.8.2 VÄRAVAD
Kinnistut piirneval piirdeaial on olemasolevad väravad. Uusi väravakonstruktsioone antud projektiga ei
projekteerita.
2.8.3 TREPID, KALDTEED JA TERRASSID
Hoonele välistreppe, kaldteid ja terrasse ette ei nähta.
2.8.4 PARKLAD
Territooriumisisesed parklad on olemasolevad, uusi ei projekteerita. Autode parkimise eraldusjooned
markeeritaks sillutisele joontega. Kuna teed ja platsid on üldjuhul äärekivideta, siis sadeveed juhitakse läbi
vertikaalplaneerimise murupinda ja sadeveekanalisatsiooni.
2.8.5 PRÜGIKONTEINERID
Projektiga on territooriumile ette nähtud eraldiseisev, asfaltkattega plats prügikonteineritele. Prügikastid on
suletavad konteinerid (konteinerite arv ja suurus vastavalt omavalitsuse/ riiklikule ettekirjutusele), mis
paigutatakse kinnistu parkimisala nurka, võimalikult sissepääsu lähedale, kus see/need vastavalt lepingule
prügikäitlusfirma poolt tühjendatakse. Prügikonteinerite paiknemine on antud arhitektuursel asendiplaanil.
Peale ehitustööde lõppu ehituskrunt haljastatakse ja heakorrastatakse täielikult. Ehituspraht ja materjali
jäägid tuleb transportida ning käidelda vastavalt omavalitsuse jäätmekäitlus eeskirjadele.
2.8.6 PARKIMINE
Krundi parkimislahendus on korraldatud vastavalt liikluskorraldusele ja vastavalt EVS 843:2003 ja Tallinna
Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud Tallinna parkimise korralduse arengukava
aastateks 2006-2014. Hoone kasutajate parkimine toimub Marati tn 14 kinnistul vastavalt liikluskorraldusele.
Hetkel on arvutuslikuks parkimis koifitsendiks võetud 6400 (suletud brutopind) : 200 = 32 parkimiskohta. Kuna
puudub konkreetne vajadus ja tegemist on tinglikult öeldes lahtise laoplatsiga, millele on PVC-kile peale
tõmmatud on planeeritud antud ehitise jaoks ainult 5 statsionaarset parkimiskohta, ülejäänud parkimiskohad on
(vajadusel) kinnistule jagatud hajutatult.
PARKIMISKOHTADE ARVUTUS
Arvutuslikult vajalike parkimiskohtade arv krundil: 32 tk
Parkimiskohtade arv proj. hoone kohta (transpordi ligipääs on tagatud): 5 tk
Parkimiskohtade arv hoone kohta kokku: 5 tk
3. ARHITEKTUUR
3.1 ÜLDOSA
Hoone on üks suur laoruum. Ühendusteed ja evakuatsiooniteed on projekteeritud nende vajadusi
arvestades ning ka hoone vajadusi tervikuna.
3.2 HOONE FUNKSIONAALSUS JA ISELOOMUSTUSE KIRJELDUS
Hoone krunt asub Harjumaal, Tallinna linnas aadressiga Marati tn 14. Kinnistu on piiratud mitmest küljest
eri kinnistustega, ligipääs on tagatud nii Marati kui Ankru tänavalt. Projekteeritava hoone kinnistu piirneb lõuna
ja lääneküljest merega (Kopli lahega), kagust Kopliranna tn 53B kinnistuga ning edelast Marati tn 7, Marati tn
12 ja Marati tn 12a-ga, kirdest Süsta tn 15, Kaluri tn 1, Kaluri tn 2 ja Kaluri tn 2a-ga. Krundi suuruseks on
6
Marati tn 14, ajutise lahoone PVC-kilehalli ehitusprojekt
124793 m². Krundil asub lisaks projekteeritavale PVC-kilehoonele olemasolevalt juba kolm analoogset hoonet,
lisaks veel büroohoone, tehasehoone ja slipihoone.
Hoonet tuleb kasutada heaperemehelikult, teostades kasutamise ajal vajalikud hooldus ja remonttööd.
Ehitustöödele tuleb anda minimaalselt 2 aastane garantii (vastavalt ehitusseadusele). Garantiiajal remonttööde
teostamine lepitakse kokku eraldi ehitustööde töövõtulepinguga.
Hoone:
Hoone on üks suur kütmata laoruum, seinad ja katus PVC-kilest, põrand puudub, hall paigaldatakse
asfaltplatsile. Hoone on kavandatud ühe korruselisena. Hoone mahud on kavandatud lähtuvalt olemasolevast
keskkonnast samal kinnistul asub olemasolevalt juba kaks sarnast ehitist. Hoone on laoruumi otstarbega, mis
on seotud sadama igapäevase tegevuse ja perspektiivse arenguga. Hoone välisviimistluse värvi valikul on
lähtutud ümbruskonna hoonetel domineerivate materjalide ja toonide mitmekesisusest. Marati tn 14 kinnistul
asub olemasolevalt juba kolm sarnast ehitist.
3.3 HOONE JA KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD
KRUNDI PINDALA 124793 m²
KRUNDI SIHTOTSTARVE (T-100%)
EHITISEALUNE PIND 6012,0 m²
KORRUSELISUS 1
PARKIMISKOHTADE ARV 5
TULEPÜSIVUSKLASS TP3
EHITISE KASULIK PIND 6012,0 m²
SULETUD NETOPIND 6012,0 m²
SULETUD BRUTOPIND 6012,0 m²
HOONE RUMMALA KOKKU 68400 m³
HOONE ELUIGA 5 aastat
NB! Ajutise ehitise ehitusloa kehtivuse aeg loa väljastamise kuupäevast on 5 aastat!
3.4 TULEOHUTUSNÕUDED
3.4.1 KASUTATUD NORMDOKUMENTIDE LOETELU
- Vabariigi Valitsuse 27. okt 2004. a määrus nr 315 “Ehitisele ja selle osale esitatavad
tuleohutusnõuded.”
- Siseministri 08.09.2000 a määrus nr 55 „Tuleohutuse üldnõuded“.
- EVS 812:7-2008 „Ehitiste tuleohutus, osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine
projekteerimise ja ehitamise käigus“
- EVS 812:6-2006 „Ehitiste tuleohutus, osa 6: Tuletõrje veevarustus“
- EVS 812:3-2005 „Ehitiste tuleohutus, osa 3: Küttesüsteemid“
- EVS 812:2-2005 „Ehitiste tuleohutus, osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“
- Insenertehnilise büroo koosoleku protokoll 11.06.2007.a. punkt 1 „PVC kattega hallid“
3.4.2 HOONE TULEPÜSIVUST ISELOOMUSTAVAD ÜLDANDMED
- Kasutusviis: VI kasutusviisiga ehitis
- Tuleohuklass max pindala: 6012 m²
- Evakuatsioonitee pikkus max 30m
- Tulepüsivusklass: TP3
- Korruste arv: üks maapealne korrus
- Hoone kõrgus: 13,522 m
- Laos hoitavate materjalide tuleohuklass – laos hoitakse vastavalt kauba paigutamise skeemile 2 ja 3
tuleohuklassi materjale (mitte plahvatavad) nagu nt. vili, turbabrikett, puitbrikett, saematerjal, soja,
raps.
- Leevendavad asjaolud:
1. Hoones töötavad max. kaks inimest üksnes koos masinatega, kasutades masinate
valgustust.
2. Päästekomando olemasolu lähipiirkonnas – Ankru tänaval, 400 m kaugusel hoonest, lisaks
on hoonesse paigaldatud ATS (päästetööde kiireks alustamiseks).
3. Territooriumil asub erinev abitehnika bultooser, ekskavaator jne.
4. Seoses teiste analoogsete hoonete paiknemisega antud territooriumil on plaanis rajada
mereäärse kai juurde kuivhüdrandid (2tk).
7
Marati tn 14, ajutise lahoone PVC-kilehalli ehitusprojekt
3.4.3 EHITISTE VAHELISED TULEOHUTUSKUJAD
Ehitiste vahelised tuleohutuskujad on kooskõlas kehtivate tuleohutusnormidega.
3.4.4 HOONE JAOTUS TULETÕKKE SEKTSIOONIDEKS
Hoonet ei jaotata erinevateks tuletõkkesektsioonideks.
3.4.5 EVAKUATSIOONITEED JA PÄÄSUD
Hoone evakuatsiooniteed on lahendatud vastavalt kehtivale tuleohutus nõuetele. Hoones olevate
inimeste ohutus tagatakse normikohaste evakuatsiooniteede ja –väljapääsudega. Hoonel on neli väljapääsu.
Hoone väljapääsud on ka evakuatsiooni väljapääsudeks. Evakuatsiooniks kasutatakse uksi. Evakuatsiooni-
arvestuse järgi on hoones korraga kokku max. 2 inimest (masinatega).
Evakuatsiooni teede pikkus kaugeimate punktide vahel ei ületa 45 meetrit. Evakuatsiooni-valgustitena
kasutatakse akuga (1h) suunava kleebisega varustatud spetsiaalseid valgusteid (pidevlülitus).
3.4.6 TULEOHUTUSPAIGALDISED
Hoonele projekteeritakse ühine automaatne tulekahjusignalisatsioon. ATS projekteerida vastavalt
siseministri määrusele nr. 80 „Nõuded tulekahju-signalisatsioonisüsteemidele” jõustunud 07.06.2002 ja selle
hilisematele muudatustele.
Hoonesse on paigaldadatud evakuatsioonivalgustus. Hoonele ei nähta ette turvavalgustus, piksekaitset
ja automaatseid tulekustutussüsteeme.
3.4.7 KANDEKONSTRUKTSIOONIDE TULEPÜSIVUSED
Maapealsete kandekonstruktsioonide tulepüsivusele nõuded puuduvad. Konstruktsioonide kirjeldus vt.
hoone konstruktsioonidele esitatavad üldnõuded.
3.4.8 SUITSUÄRASTUS
Suitsu ja soojuse eemaldamise lahendus puudub, kuna esmalt peab kattematerjal maha põlema, et
saaks suhtuda põlengu ajal kui lahtise laoplatsi põlengusse. Suitsueemaldus toimub läbi loomuliku
ventilatsiooni, seinte alaosas õhuvõtt/-juurdepääs, katuses katuseventilaatorid. Hoones toimib nimetatud
lahendus kogu aeg. Lisaks 11.06.2007.a. insenertehnilise büroo koosoleku protokollis puudub nõue eraldi
suitsueemaldussüsteemide ja tsoonide kohta, kuna PVC halli kate on materjal mis sulab 200º juures, ehk tekib
ava/auk ja suits pääseb välja. Hoone varustatakse esmaste tulekustutusvahenditega vastavalt siseministri
määrus nr. 19-le 1998.a. “Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus”. Hoonesse on ette
nähtud paigaldada nõutav arv tulekustuteid (20 tk, iga 200m² kohta üks). Hoones kasutatakse vastavalt normile
iga 200m² kohta ühte 6kg tulekustutit, seejuures ka 50kg-d kustuteid, et vähendada kustutite arvu, samas
tagades vajalikud kg-d pindala kohta.
3.4.9 TULEOHUTUSABINÕUD HOONE VÄLISPERIMEETRIL
Hoonele on tagatud tuletõrjetehnika tehnika juurdepääs.
3.4.10 VÄLISTULEKUSTUTUSSEADMETE PAIKNEMINE
Hoonele on kindlustatud tuletõrjeautode juurdepääs. Tulekustutusvee/hüdrandi asukoht –olemasolev
ja toimiv maa-alune hüdrant (nr T-1548) asub Marati tänava maa-alal, kinnistu piirist ca 20 m kaugusel, hoonest
mitte kaugemal kui 200 m. Lisaks on tegemist mereäärse territooriumiga, kus kai pealt on tuletõrjaautol võimalik
võtta tulekustutusvett. Spetsiaalselt on tähistatud tuletõrje veevõtukoht merest Meeruse sadama kail, hoonest
ca 300m. Välistulekustutusvee maht Q=15 l/sek.
3.4.11 TULEOHUTUSABINÕUD HOONES
Hoonesse paigaldada automaatne tulekahjusignalisatsioon. Hoonesse on paigaldatud evakuatsiooni-
valgustus. Hoonele ei paigaldata piksekaitset, turvavalgustus ja automaatseid tulekustutussüsteeme.
3.4.12 TULETÕRJEPÄÄSUD
Hoonele on tagatud tuletõrjetehnika juurdepääs.
8
Marati tn 14, ajutise lahoone PVC-kilehalli ehitusprojekt
3.4.13 NÕUDED EHITISELE JA SELLE OSA SÜTTIVUSTUNDLIKKUSELE
Ehitise kattematerjal peab olema polümeerne ja suhteliselt nõrga tuletundlikkusega (d=0 kuna põlevaid
tilkasid moodustada ei tohiks, maximaalne tuletundlikkus klass D, kuna esmalt peab kattematerjal maha
põlema, et saaks suhtuda põlengu ajal kui lahtise laoplatsi põlengusse), materjali omadused täpsustada
tootjate ja operatiivosakonnaga.
3.4.14 KASUTATAVAD ISOLATSIOONIMATERJALID
Puuduvad.
3.4.15 KOMMUNIKATSIOONIDE LÄBIVIIGUD TULETÕKKE KONSTRUKTSIOONIDEST
Puuduvad.
3.4.16 TERVISEKAITSENÕUDED
Sadevete juhtimine naaberkinnistutele on keelatud.
Peale ehitustööde lõppu ehituskrunt haljastatakse ja heakorrastatakse täielikult. Ehituspraht ja materjali
jäägid tuleb transportida ning käidelda vastavalt omavalitsuse jäätmekäitlus eeskirjadele.
Hoonele ei ole ette nähtud sooja ega külma vett, kütet, mehhaanilist ventilatsiooni. Hoone varustatakse
loomuliku ja kunstiliku valgustusega.
Ruumide valgustus projekteeritakse nõuetekohase valgustustugevusega.
Hoone ehitamiseks kasutatakse ainult hoonele sobivaid ja Eesti Vabariigi Tervisekaitsetalituse poolt
sertifitseeritud ehitus- ja viimistlusmaterjale. Olmejäätmed on ette nähtud koguda betoonalusele paigutatavasse
konteineritesse, kust need vastavalt lepingule prügikäitlusfirma poolt ära veetakse.
4. KONSTRUKTSIOONID
4.1 ÜLDOSA
Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid puuduvad, kunategemist on kütmata
laohoone.
4.2 MAA-ALUSED KONSTRUKTSIOONID
4.2.1 VUNDAMENDID, POSTID JA TALAD
Hoone metallkonstruktsioonid kinnitatakse maapinnaga metallist kinnitusvaiadega, eraldi vundamente
ja/või maa-aluseid konstruktsioone ette ei ole nähtud.
4.2.2 PÕRANDAD
Ehitisele ei ole projekteeritud põrandakonstruktsioone. Ehitise põranda moodustab asfaltbetoonkatte
plats.
4.3 KARKASS
4.3.1 KANDESEINAD
Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid.
Hoone kandekonstruktsioonideks on metallist kaarjad fermid/sõrestikud. Kaarte vahekaugus vastavalt 3,0
meetrit, räästa kõrgus 6,7 meetrit. Püstitamine käib kahveltõstuki, kraana ja korvtõstukiga. Hall kinnitatakse
tasasele asfaldile. Seinad ja katus on kaetud PVC-kilega. Hoone on projekteeritud kahe värvilisena: valge ja
roosa.
4.3.2 VAHELAED
Ehitisele ei ole projekteeritud vahelagesid.
4.4 TREPID
Ehitisele ei ole projekteeritud treppe.
9
Marati tn 14, ajutise lahoone PVC-kilehalli ehitusprojekt
FASSAAD
VÄLISVIIMISTLUSE EKSPLIKATSIOON
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
NR TÜÜP MATERJAL VÄRVUS
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
1 SEIN PVC-KILEHALL roosa, Fassade TUT 4861
2 KATUS PVC-KILEHALL valge, 702-8102
- UKSED PVC-kate hall RR21
VÄLISSEINAD
Kirjeldus välisseina tüüpide järgi, kirjeldust lugeda koos arhitektuursete joonistega.
VS-01 välissein
- PVC-kile
- Metallkonstruktsioon (sõrestik)
4.5 AKNAD
Hoonele ei ole projekteeritud aknaid.
4.6 VÄLIS JA SISEUKSED
Seletuskirjas on käsitletud uste üldpõhimõtteid. Seletuskirja lugeda koos avatäidetespetsifikatsioonidega.
Uste üldine iseloomustus ja tehnilised näitajad uksetüüpide järgi:
- Hoone välisuksed on üldjuhul terasraamides PVC-kattega. Välisuksed peavad olema värvitud
pulbervärviga ja komplekteeritud uksesulguri, luku ja käepidemetega. Läbipääsusüsteemiga
varustatud uksed lisaks veel kaardilugeja, väljumissuuna avamisnupu, kaabli üleviigu, uksekaabli
KJMO 12 x 0,15 pikkusega 7 m. Välisuksed ei pea olema soojustatud.
Kõik uksed komplekteerida lukkude (nt Abloy 4190) ja käepidemetega. Väljastpoolt võtme ning seestpoolt
pöördnupu ehk nn liblikaga avatava lukusüdamikega. Kõikidele ustele nähakse ette sarjastatud lukusüsteem
Abloy Disklock või ASSA DWIN. Sarjade süsteem ja luku tüüp täpsustatakse autori järelevalve käigus.
4.7 KATUSED
4.7.1 KATUSEKONSTRUKTSIOONID
Ehitusprojekti kohaselt on projekteeritava hoone katus PVC-kile. Hoone katuslagi on soojustamata.
Hoone on mõeldud ühe suure laoruumina, milles on kaitstud hoones asuv kaup sademete eest.
Hooldus - Katuse pikaajalise toimivuse tagamiseks tuleb seda korrapäraselt hooldada. Katuse peab üle
vaatama vähemalt kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Ülevaatusel pöörata tähelepanu katusekatte ja
kaitseplekkide võimalikele defektidele, eemaldada katusele kogunenud praht, puhastada äravoolusüsteemid.
Samuti küsitleda võimalike läbijooksude või kondentsvee kogunemiskohtade kindlakstegemiseks. Kõrvaliste
isikute pääs katusele peab olema takistatud. Ekspluatatasiooni käigus katusel teostatavatest töödest tuleb
teavitada katusefirmad (garantiiperioodil võtta kooskõlastus), tööde teostamisel võtta kasutusele abinõud
soojustuse ja katusekatte kaitseks.
4.8 RÄÄSTAKONSTRUKTSIOONID
Hoonele puuduvad räästad ja tuulekastid ning räästakonstruktsioonid.
4.8.1 KATUSEKATTED
Hoone katuse kate on PVC-kile. Pinnad ja paiknemine lugeda koos arhitektuursete joonistega.
4.8.2 KATUSEINVENTAR
Hoone katuseinventar on komplektne ja standartne ja paigaldatav tootja poolt. Detailsed katuseinventari
käsitlused on ära toodud töö- ja/või paigaldus joonistes.
10
Marati tn 14, ajutise lahoone PVC-kilehalli ehitusprojekt
4.8.3 KATUSEAKNAD JA –LUUGID
Ehitise katusesse on planeeritud ventilatsioonikorstnad loomuliku ventilatsiooni toimimiseks.
5. RUUM
5.1 ÜLDOSA
Marati tn 14 PVC-kilehalli puhul on tegemist ehitisega, millel puuduvad sisemised vaheseinad seega
puuduvad hoonel siseruumid ning ruumide sisekujundus. Välisviimistlus on ka siseviimistluseks – PVC kile.
Sisepinnad on viimistletud vastavalt SISEVIIMISTLUSTABELILE. Tööd tuleb teostada vastavalt Viimistlus RYL
90 ja 2000 teise kvaliteediklassi esitatud nõuetele.
5.2 RUUMIDEKS JAOTAVAD OSAD
5.2.1 VAHESEINAD
Marati tn 14 PVC-kilehall on uusehitis, millel puuduvad sisemised vaheseinad. Viimistlus ja pinnakatted
lugeda koos SISEVIIMISTLUSTABEL-ga.
5.2.2 VAHEUKSED, ERIUKSED
Hoonel puuduvad siseuksed (vaheuksed). Antud punkti lugeda koos seletuskirja osa VÄLIS- JA
SISEUKSED ja avatäidete spetsifikatsioonidega (uksed).
5.3 SISETREPID
Hoones puuduvad sisetrepid.
5.4 RUUMI PINNAD
5.4.1 PÕRANDA ALUSKONSTRUKTSIOONID JA PÕRANDAKATTED
Ehitisele ei ole projekteeritud põrandakonstruktsioone. Ehitise põranda moodustab asfaltbetoonkatte
plats.
Hoonel põrandakontsruktsiooid puuduvad, nö põrandaks võib lugeda vertikaalplaneerimise alusel
teostatav asfaltbetoonkate (plats). Antud punkti lugeda koos seletuskirja osa PÕRANDAD ning VAHELAED.
Viimistlus lugeda koos SISEVIIMISTLUSTABEL-ga.
5.4.2 LAEKONSTRUKTSIOONID JA LAEPINNAD JA VALGUSTID
Antud punkti lugeda koos seletuskirja osa PÕRANDAD ning VAHELAED. Viimistlus lugeda koos
SISEVIIMISTLUSTABEL-ga.
5.4.3 SEINAPINNAD JA SEINA PINNAKONSTRUKTSIOONID
Antud punkti lugeda koos seletuskirja osa VÄLISSEINAD ning VAHESEINAD. Viimistlus lugeda koos
SISEVIIMISTLUSTABEL-ga.
5.5 MUUD RUUMIOSAD
5.5.1 HOOLDUS- JA KÄIGUTEED
Kirjeldus tüüpide järgi lugeda koos arhitektuursete joonistega. Hoone katustele on projekteeritud
standartsed käiguteed hooldustööde teosatmiseks.
5.5.2 MUUD RUUMIOSAD
Lahendatakse vajadusel edasise projekteerimise käigus.
5.6 SISEVIMISTLUSTABEL
Ruum
Korrus Ruum Pind m² Seinad Põrand Lagi Märkused
nr.
11
Marati tn 14, ajutise lahoone PVC-kilehalli ehitusprojekt
Esimene korus
1 1 Laoruum 6012,0 PVC-kile Asfaltkate PVC-kile
Hoone netopind kokku 6012,0 m²
6. TEHNOVÕRGUD
6.1. TEHNILINE LAHENDUS
6.1.1 OLEMASOLEV LAHENDUS
Hoone funktsioneerimiseks vajalikud trassid asuvad olemasolevalt kinnistul või kinnistu piiril, kõik
vajalikud ühendused on olemasolevalt teostatud ja liitumislepingud sõlmitud. Projektdokumentatsiooniga
esitatakse kõik liitumislepingud. Hoonele uusi tehnovõrke ei projekteerita.
6.2.1. KAVANDATUD LAHENDUS
Küte
PVC-kilehallil puudub küte.
Ventilatsioon
PVC-kilehallil on ette nähtud loomulik ventilatsioon (halli/ toote enda standardlahendus).
Jahutus
PVC-kilehall ehitisele ei ole ette nähtud jahutust.
Elektrivarustus ja Nõrkvool
Käesoleva projektiga on lahendatud Tallinnas, Marati tn 14 PVC-kilehalli põhimõtteline elektrivarustus.
Projekti koostamisel on võetud aluseks: tellija lähteülesanne; hoone arhitektuuriline lahendus; välisvõrkude
valdajate liitumiskord ja -tingimused; Eestis kehtivad seadused, s.h. „Ehitusseadus“ ja „Elektriohutusseadus“
ning neist tulenevad ministri määrused; -standardid, s.h. EVS-IEC 61140:2003 „Kaitse elektrilöögi eest“, EVS-
IEC 60364:2003 „Ehitiste elektripaigaldised“ ja EVS-EN 50110:2003 „Elektripaigaldiste käit“; -
projekteerimisnormid, s.h. EPN 10 “Ehitise tuleohutus“ EVS-EN 12464-1:2003, “Valgustehnika Hädavalgustus”
EVS-EN 1838:2000; asjakohased juhend- ja teabematerjalid; elektrotehnika käsiraamatud ning tootekataloogid.
Juhul, kui elektripaigaldise teatud eriosade kohta puuduvad vastavad Eesti normid, tehakse need osad
kokkuleppel Tellijaga vastavalt Euroopa (CEN/TC, EN, IEC, jt.) või Soome (SFS) normidele. Kui tekib vastuolu
erinevates normdokumentides esitatud nõuete vahel, mõne üksikjuhtumi lahendamisel, siis tuleb juhinduda
nõudest, mis esitab antud probleemi lahendamiseks kõrgendatud tingimused.
Enne lõpliku hinnakalkulatsiooni esitamist on töövõtjal vajalik tutvuda kogu projektiga ning võrrelda
spetsifikatsioonis toodud koguseid plaanidel ja skeemidel kirjeldatud kogustega. Erinevuste ja muude
ebatäpsuste avastamisel võtta ühendust projekteerijaga. Pakkumine peab sisaldama kõiki materjale, ka muud
abimaterjalid, mida spetsifikatsioonis ja plaanidel näidatud ei ole, kuid mis on vajalikud tööde normaalseks
teostamiseks ning süsteemi normaalseks funktsioneerimiseks pärast ehitustöid. Hankel, paigaldusel ning
kasutuselevõtul arvestada juhendi “Hoone tehnosüsteemide RYL 2002” nõudeid.
Kõik seadmed ning kaablid peavad olema uued. Pakenditel ja trumlitel peab olema selgelt loetav etikett margi,
valmistajatehase, kuupäeva, pikkuse, jne kohta. Kõik juhtmed ja kaablid peavad olema valmistatud
litsenseeritud tootja poolt. Garantiiajal vastutab Töövõtja kõikide töös esinenud materjalide ja tehtud töö vigade
eest ning on kohustatud need korvama juhul, kui vead ei ole põhjustatud väärast ekspluatatsioonist.
Garantiiaeg all-lepingule peab olema sama pikk kui garantiiaeg pealepingule. Kui mingi toode või materjal
osutub defektseks, on Töövõtja kohustatud seitsme päeva jooksul alates avalduse esitamise kuupäevast selle
uuega asendama. Kui viga on põhjustatud ebakorrektsest töökorraldusest, on Töövõtja kohustatud vea
otsekohe kõrvaldama või vajaduse korral toote uue vastu vahetama.
Töövõtjal peab olema pädevustunnistus B-klassi pädevuspiirkonnas tehtavateks elektritöödeks.
Töövõtja varustab süsteemid kasutuse ja hooldusjuhenditega ning korraldab süsteemide ekspluatatsiooniks
vajalik koolituse. Töö üleandmisel annab töövõtja üle ka tehtud paigaldisele vastavad teostusjoonised.
Elektripaigaldise tehnilised andmed:
Korruseid 1
Netopind 6012,0 m²
Tulepüsivusklass TP3
Toitesüsteem L1, L2, L3, PEN
Jaotussüsteem L1, L2, L3, N, PE
Pingesüsteem 3x230/400; 50Hz
Peakaitsme planeeritav suurus 3x320A
Arvutuslik planeeritav võimsus ~190kW
12
Marati tn 14, ajutise lahoone PVC-kilehalli ehitusprojekt
Arvutuslik võimsus ning peakaitsme suurus täpsustatakse projekti järgnevates staadiumites.
Elektrivarustus ja toitevõrk
Käesoleva projekti mahus tuuakse hoone toitekaablid alates krundil asuvast alajaamast kuni hoone peakilbini.
Kaablid paigaldatakse pinnasesse plasttorusse.
Peajaotuskilp PJK
Peajaotuskilp PJK planeeritakse paigaldada hoone ühte nurka põrandale pinnapealselt. Kilp on
kahesektsiooniline, teostatakse TN-S süsteemis pingele 3x230/400V. Kilbi kaitseaste on IP30. Kilbist saavad
toite jaotuskilbid, ning tehnilised seadmed ja juhtimiskilbid. Kilbi ukse siseküljel peab olema kilbiskeem. Kilbi ees
peab olema vaba teenindusruumi 1 m.
Jaotuskilbid
Jaotuskilpide täpsed asukohad täpsustatakse projekti järgnevates staadiumites. Kilbid on ühesektsioonilised,
teostatakse TN-S süsteemis pingele 3x230/400V. Kilbi kaitseaste on IP30. Kilbist väljuvate grupiliinide kaitseks
kasutatakse kaitselüliteid. Kilpides asuvad kaitselülitid tehnoloogilistele seadmetele ja valgustusele.
Pistikupesad ning valgustuse grupiliinid kaitstakse lisaks rikkevoolulülitiga. Kilbi ukse siseküljel peab olema
kilbiskeem. Kilbi ees peab olema vaba teenindusruumi 1 m. Kilbid peavad olema lukustatavad.
Tehnoloogilised seadmed puuduvad (küte, ventilatsioon, suitsuluugid, survetõstepumbad, jahutus).
Maandus- ja piksekaitsesüsteem
Maandus ja piksekaitsesüsteem puudub.
Liigpingekaitsesüsteem
Lisaks projekti üldosas loetletud normdokumentidest tuleks lähtuda ka alltoodud juhenditest:
1. Eesti Moritz Hermann Jacobi selts 2002. a. „Madalpingepaigaldiste liigpingekaitse“.
Nõudeklassidesse B + C (IEC: I + II) kuuluv kombineeritud liigpingepiirikute komplekt (3L+NPE) tagab IV, II ja II
liigpingekategooriasse (6, 4 ja 2,5 kV) kuuluvate seadmete (keskuste seadmed ning enamus elektritarvitid)
liigpingekaitse. Komplekt paigaldatakse keskuse PJK elektrisisendisse (DIN- liistule).
Nõudeklassi C (IEC: II) kuuluv piirikute komplekt (3F+NPE) tagab III ja II liigpingekategooriasse (4 kV ja 2,5 kV)
kuuluvate seadmete (enamus elektritarvitid) liigpingekaitse. Liigpingepiirikute komplektid paigaldatakse üldjuhul
kõikide rühmakeskuste elektrisisendisse (DIN-liistule).
Nõudeklassi D (IEC: III) kuuluvad täppisliigpingepiirikud (1L+NPE) tagavad I liigpingekategooria (1,5 kV)
elektriseadmete (juhtimis-, automaatika-, signalisatsiooni-, infotöötlus- ning arvutusseadmed) kaitse. D-klassi
piirikud paigaldatakse konkreetsete liinide või seadmete kaitseks, kas rühmakeskusesse (DIN-liistule) või
konkreetse kaitstava seadme lähedusse (seadmetoosis, pistikupessa sisseehitatult, jne.).
Liigpingepiirikud on näidatud põhiprojekti mahus esitatavatel keskuste skeemidel.
Kui elektripaigaldises soovitakse kasutada I liigpingekategooriasse (impulsspingetaluvus ≤ 1,5 kV) kuuluvaid
elektriseadmeid (personaalarvutid, jt.) toiteahelates, mis ei ole käesoleva projekti järgselt kaitstud
statsionaarsete D-klassi liigpingepiirikutega, tohib nimetatud seadmeid paigaldise elektrivõrku ühendada vaid
läbi spetsiaalsete teisaldatavate D-klassi liigpingekaitse adapterite.
Kaabeldus
Kaabeldus teostatakse üldjuhul 5- ja 3-sooneliste vaskkaablitega (juhistikusüsteem TN-S).
Insallatsioon teha pinnapealselt ning kaabliredelitel ja rennidel.
Kõikides sisepaigaldistes peavad juhtmed ja kaablid olema vasksoontega. Kõik juhtmed, kaablid, jms peavad
olema PVC isolatsiooni ja kestaga, arvestatud juhi temperatuurile vähemalt 65ºC. Valgustite, pistikupesade,
kütteseadmete, ventilatsiooniseadmete või teiste jõuseadmete jaotusliinide ehitamiseks kasutatud kaablitel
peab olema eraldi maandusjuht.
Kõik hoonesisesed tugevvoolu elektriinstallatsioonitööd tehakse kaabliga PPJ. Toitekaablina kasutatakse
maakaablit AXPK. Magistraalkaablitena kasutatakse vasksoonega kaablid MCMK.
Horisontaalsed kaabliteed kulgevad mööda kaabliredeleid. Lagedes paigaldatakse kaablid kogu ulatuses
plasttorusse või kõrisse.
Harutoosid peavad asuma nähtaval kohal ning peab olema tagatud nende teenindamise võimalus. Ühendused
harutoosides ja karbikutes teostatakse spetsiaalsete ühenduskübaratega.
Seintel ja lagedel lahtiselt paigaldatud kaablid peavad olema fikseeritud klambritega 1-2 kaabli puhul või
kinnitusliistudega 3 ja enama kaablite puhul. Klambrid ja liistud peavad olema kinnitatud kruvidega
konstruktsioonile. Klambrite või liistude vahekaugus peab olema järgmine:
kaablitele kuni 2,5 mm² 200 mm
kaablitele üle 2,5 mm² 300 mm
Kaableid ei tohi painutada väiksema raadiusega kui nende 8-kordne läbimõõt.
Kaableid ja juhtmeid ei tohi paigaldada enne, kui torustiku montaaž on lõpetatud.
Erinevaid jaotusliine ei tohi paigaldada ühte kanalisse või torusse.
Kõigis valgustuse grupiliinides kasutatakse ristlõiget 1,5mm 2 (kui joonisel ei ole märgitud teisiti), pistikupesade
grupiliinides kasutatakse ristlõiget 2,5mm 2 (kui joonisel ei ole märgitud teisiti). Kaablid märgistatakse mõlemast
otsast skeemijärgsete tunnustega. Juhtmestik paigaldatakse ruumide arhitektuursete joontega paralleelselt.
Harukarbid ja lülitid paigaldatakse ühele joonele.
Juhtmete ja kaablite kaugused torustikest paralleelsel kulgemisel vähemalt 100mm, ristumisel vähemalt 50mm.
13
Marati tn 14, ajutise lahoone PVC-kilehalli ehitusprojekt
Juhtmete ja kaablite sisseviigud valgustitesse ja seadmetesse rõsketes ruumides teostatakse tihendatult. Kõik
kasutatavad lülitid ja pistikupesad paigaldatakse juhtmeavaga allapoole.
Pistikupesad ja lülitid
Kasutatakse maanduskontaktiga pinnapealseid pistikupesasid. Pistikupesad ja lülitid paigaldatakse
pinnapealselt. Pistikupesade paigalduskõrgus on 200mm (kui joonisel ei ole märgitud teisiti). Pistikupesade ja
lülitite kaugus ustest on vähemalt 150mm.
Lülitite ja pistikupesade raam paigaldatakse horisontaalselt. Lülitite paigalduskõrgus on 1100mm.
Valgustuse lülitid paigaldatakse seinale. Lülitite kaabeldus teostada kaabliga PPJ3g1,5O. Lülitist viia läbi kaabli
faasijuhe.
Lülitid paigaldatakse uste lukupoolsele seinale vähemalt 150mm kaugusele uksepiidast. Lülitid on sisselülitatud
asendis klahvi ülemises sissesurutud asendis. Pistikupesade ja lülitite margid on soovituslikud. Pistikupesade ja
lülitite asendamine analoogsetega peab olema kooskõlastatud tellijaga ning arhitektiga.
Valgustus
Keskmised valgustustihedused tööpiirkonnas projekteeritakse vastavalt Eesti standardile “Valgus ja valgustus,
töökohavalgustus” EVS-EN 12464-1:2003.
Ruumides paigaldatakse valgustid lakke pinnapealselt või kaabliredelile.
Kõik kasutatavad valgustid peavad omama heakskiitu müügiks EU maades.Kõik valgustid, mis on toodetud
väljaspool GATT/TBT lepingu riike peavad omama EEI tüübikinnitust.
Valgusallikatena kasutada T5 torusid.
Luminofoortorudena kasutada nn.valgusviljakaid torusid:
- 28W 2600 lm
- 35W 3300 lm
- 49W 4300 lm
- 54W 4450 lm
Lampide värvustemperatuur 4000…4500K.
Ruumides kasutatakse kinniseid tööstusvalgusteid kaitseastmega vähemalt IP23.
Projektis toodud valgustid on soovituslikud, kuid valgustite asendamine analoogsetega peab olema
kooskõlastatud projekteerijaga.
Välisvalgustus
Hoone juurdepääsuteed ja tegevuseks kasutatav ala peab olema valgustatud.
Objekti välisalade keskmine rõhtpinna valgustustiheduse norm: uste piirkond 50 lx, vähese liiklusega alad ja
jalgteed 10 lx. Kasutada energiasäästlikke ja pikaealisi valgusallikaid. Kasutada vandalismikindlaid valgusteid
löögikindlusega minimaalselt 6J ja paigaldamisel alla 5 m - vähemalt 20J.
Välisvalgustust juhitakse hämaralülitist (täpsustub edasise projekteerimise käigus). Hämaralüliti paigaldatakse
tehisvalguse eest varjatud kohta hoone seinale või katusele. Välisvalgustite osas on seletuskirja lõpus lisana
esitatud valguslahendust iseloomustav teave koos detailse visuaalse informatsiooniga.
Turvavalgustus
Turvavalgustus projekteeritakse vastavalt standardile EVS-EN 1838:2000 ja EVS-EN-50172:2005.
Evakuatsiooniteede valgustuse eesmärgiks on isikute ohutu väljapääsu võimaldamine sobivate visuaalsete
tingimuste loomise ja suunanäidu kaudu evakuatsiooniteedel ning spetsiaalsetel aladel/kohtadel, samuti
tuletõrje- ja ohutusvahendite leidmise ning kasutamise käepärasuse kindlustamimne.
Evakuatsiooniteede põrandal piki tee keskjoont peab horisontaalne valgustihedus olema vähemalt 1 lx ja
vähemalt poole evakuatsioonitee laiuse keskriba valgustihedus peab olema vähemalt 50% nimetatud
väärtusest. Evakuatsioonivalgustitena kasutatakse akuga (1h) ja suunava kleebisega varustatud spetsiaalseid
valgusteid (pidevlülitus).
Paanikavältimis valgustuse eesmärgiks on vähendada paanika tekkimist ja võimaldada isikute ohutut liikumist
väljumisteedel tagades vastavad visuaalsed tingimused ja suuna leidmine. Paanikavältimisvalgustust
kasutatakse määratlemata väljumisteega saalides või ruumides, kus viibib palju inimesi või mis on suuremad
kui 60m või väiksematel aladel, kui nende kasutamine suure arvu inimsete poolt toob kaasa lisariske.
Paanikavältimisvalgustuse horisontaalne valgustihedus põrandal (välja arvatud servades 0,5m ulatuses) peab
olema vähemalt 0,5 lx.
Paanikavältimise ning riskiala valgustuseks kasutatakse spetsiaalseid akuseadmega (1h) ilma kleebiseta
valgusteid, mida lülitatakse samuti läbi lüliti, kuid millel on lisa faasisoon, mis kontrollib pinge olemasolu antud
valgusti grupis. Akuvalgustitena kasutatakse üldvalgusteid.
Tulekahjusignalisatsioon (ATS)
Objekti automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem (ATS) on projekteeritud SiM määruse nr. 80 „Nõuded
tulekahjusignalisatsioonisüsteemidele“, 07.06.2002, alusel. Tulekahjusignalisatsiooni paigaldamisel tuleb
lähtuda samast normist.
Objekti paigaldatakse automaatne tulekahjusignaliastsioonisüsteem. Keskseadmele tuleb tagada reservtoide
72h jooksul valveseisundis + 0,5h jooksul häireseisundis.
Väljapääsude juurde ja liikumisteedele paigaldatakse käsiteadustid.
Tulekahjuhäire antakse hoones häirekelladega. Tulekahju korral rakenduvad häirekellad ilma viiteta.
14
Marati tn 14, ajutise lahoone PVC-kilehalli ehitusprojekt
Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi juhtmestikus kasutatud kaablid peavad vastama keskseadme tootja poolt
määratletud nõuetele. Häirekellade ja -summerite ahelad tuleb teostada tulepüsiva kaabliga, tulepüsivus
vähemalt 30 min.
Telefoni- ja andmesidevõrk
Objekti paigaldatakse telefoni- ja andmesidevõrk (täpne vajadus ja lahendus täpsustub edasise projekteeirmise
käigus). Telefoni- ja andmesidevõrgu puhul lähtutakse avatud kaabelduse põhimõtetest vastavalt standardile
EN 50173-1.
Vajadusel paigaldada pesad karbikusse elektritoite pesade kõrval (3 side- ja arvutipesa). Igast pesast
paigaldada eraldi Cat6 UTP kaabel kuni hoone andmesidejaotlani ja otsastada need Cat5e UTP 24 pordistel
paneelidel.
Kaabelduseks kasutatakse 4x2x0,5 Cat6 UTP kaablit. Kaabeldus tervikuna peab vastama EN50173-1 klass D
nõuetele (100 MHz võrk). Kõik kaablid, ühenduspaneelid ja pesad peavad olema tähistatud vastavalt projektile.
Valvesignalisatsioon
Valvesignalisatsiooniga kaitstakse kõiki ruume, millesse on võimalik väljaspoolt maja sisse tungida.
Andurid paigaldatakse järgnevalt:
Uksemagnetid – kõikidele sissepääsudele.
Keskseadmele tuleb tagada ligipääs (hooldustöödeks, seadistamiseks jms.). Keskseadme programmeerimist
peab saama teostada sõrmistiku kaudu. Valvekeskusest paigaldatakse kaabel Cat6 UTP 4x2x0,5
andmesidejaotlasse.
Valvesüsteemi sõrmistike ja andurite asukohad lahendatakse projekti järgnevates staadiumites.
Häire edastamiseks objektil kasutatakse sise- ja välisireeni.
Keskseade peab omama min. 2 programmeeritavat väljundit häireteadete edastamiseks. (Teadete edastamise
vahendid, raadiosaatjad jm. hangib objekti valdaja väljaspool käesoleva projekti mahtu.)
Läbipääsusüsteem
Tellija poolt ette antud välisuksed võib varustada läbipääsusüsteemiga. Läbipääsusüsteemiga varustatud uksed
peavad olema mootorlukuga. Mootorlukud ei kuulu läbipääsusüsteemi töövõttu.
Läbipääsusüsteemi seadmete täpsed asukohad lahendatakse projekti järgnevates staadiumites.
Läbipääsusüsteem projekteeritakse nii, et seda saaks laiendada tulevikus järk-järgult kogu sadama-alale.
Elektrivarustuse ja nõrkvoolu kohta koostatakse eraldi projekt.
Veevarustuse ja kanalisatsioon
PVC-kilehallile ei ole ette nähtud veevarustust ega kanalisatsiooni ühendust.
7. EHITUSTÖÖDE DOKUMENTATSIOON, JÄRELEVALVE
Elektrisüsteemi teostamise kohta koostatakse kaetud tööde aktid.
Ehitustööde käigus vajaminevate sõlmede (ja) tööjooniste koostamine kuulub ehitustööde teostaja
kohustuste hulka (joonised, mis ei ole esitatud antud projektdokumentatsiooniga), kusjuures ta võib need tellida
kokkuleppeliselt hoone projekteerijalt. Kõik ehituse käigus tehtavad tööjoonised ja nende järgi tehtavad
ehitustööd tuleb eelnevalt kooskõlastada tellija esindaja ja ehitusjärelevalvega.
Kõik kõrvalekalded kinnitatud projektist fikseeritakse ehituspäevikus ja kooskõlastatakse hoonestaja ja
projekti autoriga.
8. ENEGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUDED
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. detsember 2008.a. määrus nr 107 „Energiamärgise vorm ja
väljastamise kord“ alusel ei ole tarvilik antud hoonel vastavalt määruse §1 p 4-ga teostada energiatõhususe
arvutusi ja väljastada energiamärgist.
KOOSTAS: Aigar Roht
15.05.2015.a
15
Staadium: Eelprojekt
Töö nr: PR 042/15
Objekt: Ajutine laohoone PVC-kilehall (6012 m²)
Aadress: Marati tn 14
Põhja-Tallinna LO, Tallinn
Projekti tellija: Aktsiaselts Logman Invest
Reg. kood: 10361696
Aadress: Kopliranna 49
11713 Tallinn
Esindaja: Endel Siff
Telefon: +372 6201 600
E-mail:
[email protected]
Projekteerija: Arhitektuuribüroo Korrus Osaühing
Reg. kood: 11151966
Aadress: Veerenni tn. 58a-22
11314 Tallinn
Tel./fax. 6070 808
E-mail:
[email protected]
Web: www.abkorrus.ee
Tegevusluba: MTR EEP000617
Projekti autor: arh. Aigar Roht
Telefon: +372 5263 226
E-mail:
[email protected]
KAUST 1
2015 Tallinn
Projekti koosseis
A. Seletuskiri
1. Arhitektuurne osa
B. Joonised
1. Arhitektuursed joonised
Jrk.nr. Joonise nimetus Mõõtkava Joonise nr.
1 Situatsiooniskeem ca 1:6000 Joonis 01-04
2 Asendiplaan 1:1000 Joonis 02-04
3 Asendiplaaniline väljavõte koos
tehnovõrkude ja vertikaalplaneerimisega 1:500 Joonis 03-04
4 Põhiplaan, Hoone vaated, Lõige 1:400 Joonis 04-04
C. Lähtedokumendid
1. Projekteerimistingimused PT 224430
2. Väljavõte kehtivast detailplaneeringust
3. Väljavõte taotletavast DP eskiisjoonisest
D. Kooskõlastuste koondtabel
KAUST 1
2015 Tallinn
Saatja: Kaupo <
[email protected]>
Saatmisaeg: 11. august 2015. a. 11:26
Adressaat: TJA - Avalik
Teema: Marati tn 14 - ajutine laohoone - koosk�lastamine.
Manused: Bekkeri sadam_detailplaneering.pdf; Marati tn 14_detailplaneeringu
eskiis.pdf; Marati tn 14_EP_joonised.pdf; Marati tn 14_EP_seletuskiri.pdf;
Marati tn 14_EP_tiitelleht.pdf; Marati tn 14_projekteerimistingimused.pdf
Tere,
Vastavalt projekteerimistingimustele onmeil vaja Marati tn 14 eelprojekt koosk�lastada
Tehnilise J�relevalve ametiga.
R��kides infotelefonil oleva inimesega soovitati algul saata projekt digis, kus siis p�rast antakse edasised
juht��rid.
Lugupidamisega,
Kaupo Kaskla
Projektijuht
+372 5342 5589
Arhitektuurib�roo Korrus O�
Veerenni 58a-22, 11314 Tallinn
tel./fax. 60 70 808
www.abkorrus.ee