Kaevandamise lõpetamine ja korrastamine. Metsküla kruusakarjäär. Leisi Vallavalitsus

Saatja: Enno Reis - Leisi Vallavalitsus <[email protected]> Saatmisaeg: 11. august 2015. a. 15:33 Adressaat: TJA - Avalik Teema: Kaevandamise l�petamise komisjoni kokkukutsumine Manused: Metsk�la mark�eider 2015.pdf; Metsk�la karj��ri korrastusprojekt.pdf Tere Seoses kaevandamise l�petamisega Leisi vallale kuuluvas Metsk�la kruusakarj��ris soovime kokku kutsuda asjakohase komisjoni, kuhu peaks kuuluma ka Tehnilise J�relevalve Ameti esindaja. Palume meile teatada, milline aeg sobiks teiepoolsele komisjoni liikmele korrastust��de �levaatuse teostamiseks. Lisame viimase mark�eiderm��distuse ja karj��ri korrastamise projekti. Lugupidamisega Enno Reis abivallavanem Saaremaa Leisi vald Metsküla küla METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄR KORRASTAMISPROJEKT Kaevandamisloa omanik: Leisi Vallavalitsus reg-nr 75019595 Kooli 12 Leisi alevik Saaremaa, 94202 MTR registreering: KKA000084, 18.04.2005 Korrastamistööde teostaja: Leisi Vallavalitsus Projekti koostaja: OÜ Mäemees MTR registreering: KKP000027, 20.07.2009 Töö nr: 43-12 Projekteerimise vastutav spetsialist: Tõnis Kattel Tallinn 2012 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11662230 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT ANNOTATSIOON Käesolev Metsküla kruusakarjääri korrastamisprojekt on koostatud vastavalt korrastamistingimustele, mis on väljastatud Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni poolt 03.01.2011. a kirjaga nr HLS 10-1/37781, ning on ette nähtud mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks. Metsküla kruusakarjäär asub Saaremaal Leisi vallas Metsküla külas. Ehituskruusa ja -liiva kaevandab sellel alal Leisi Vallavalitsus kaevandamisloa SAAM-015 alusel. Keskkonnaameti poolt väljastatud korrastamistingimustega on ette nähtud kaevandamisega rikutud ala korrastada metsamaaks. Lähtuvalt korrastamistingimustest ja kaevandamisega rikutud ala tegelikust olukorrast on projektis ette nähtud tööd ala korrastamiseks. Samuti arvestatakse, et Metsküla kruusakarjäär külgneb Metsküla II uuringuruumiga, kus Leisi Vallavalitsus planeerib tulevikus kaevandamist jätkata. Projekti koostasid OÜ Mäemees mäeinsenerid Tõnis Kattel ja Helen Parve. 2 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT SISUKORD ANNOTATSIOON ....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 5 1 KORRASTATAVA ALA ÜLDANDMED................................................................ 6 2 KORRASTATAVA MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS. MAA-ALA SIHTOTSTARVE...................................................................................... 7 3 MÄEERALDISE GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ......................................................................................................... 9 4 TEHNILINE KORRASTAMINE............................................................................. 11 5 BIOLOOGILINE KORRASTAMINE ..................................................................... 18 6 KORRASTAMISTÖÖDE KESKKONNAMÕJU.................................................... 20 7 ÜLDISED TÖÖOHUTUSNÕUDED KAEVANDAMIS- JA KORRASTAMISTÖÖDEL......................................................................................... 21 8 KORRASTAMISTÖÖDE MAHT JA MAKSUMUS .............................................. 23 9 KORRASTAMISTÖÖDE KALENDERPLAAN .................................................... 24 10 MÄEERALDISE JÄÄKVARU.............................................................................. 25 11 KOKKUVÕTE ....................................................................................................... 26 3 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT TEKSTI- JA FOTOLISAD: 1. Metsküla kruusakarjääri korrastamistingimused; 2. Metsküla kruusakarjääri maavara kaevandamise luba nr SAAM-015; 3. Korrastamisprojekti koostamise lähteülesanne; 4. Tööde eeldatava maksumuse arvutus; 5. Fotod korrastatavast alast. JOONISED: 1. Nõlva korrastamine (kaevandamine) ekskavaatoriga. Ee pass; 2. Kruusa, pinnase ja kokkulükatud kivide laadimine kopplaaduriga. Ee pass; 3. Materjali vedu kopplaaduriga täidetavale alale. Ee pass; 4. Maapinna tasandamine ekskavaatoriga. Ee pass; 5. Karjääripõhja tasandamine ja silumine buldooseriga. Ee pass; 6. Bioloogilise korrastamise skeem. GRAAFILISED LISAD: 1. Mäeeraldise plaan M 1:1000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’…II-II’ Mhor 1:1000, Mvert 1:100; 3. Korrastamise tehnoloogiline skeem M 1:1000; 4. Korrastatava ala läbilõiked I-I’…II-II’ Mhor 1:1000, Mvert 1:100; 5. Korrastatud ala plaan M 1:1000; 6. Korrastatud ala läbilõiked I-I’…II-II’ Mhor 1:1000, Mvert 1:100. 4 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT SISSEJUHATUS Maapõueseaduse § 48 lg 1 kohustab kaevandamisloa omanikku maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastamisprojekti alusel. Käesolev Metsküla kruusakarjääri korrastamisprojekt on koostatud Leisi Vallavalitsuse tellimusel OÜ Mäemees poolt vastavalt Metsküla kruusakarjääri korrastamistingimustele, mis on väljastatud Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni poolt 03.01.2011. a (kiri nr HLS 10-1/37781) (Lisa 1). Korrastamisprojekti koostamisel on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest – Maapõueseadus (RT I 2004, 84, 572), Kaevandamisseadus (RT I 2003, 20, 118), Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999, 60, 616) ning Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord (RTL 2005, 60, 865) ja neist lähtuvatest õigusaktidest. 5 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT 1 KORRASTATAVA ALA ÜLDANDMED Korrastatav ala, Metsküla kruusakarjäär, asub Saaremaal, Leisi vallas, Metsküla külas kohaliku tähtsusega Pammana kruusamaardlas katastriüksusel Karjääri (tunnus 40301:002:0444, pindala 2,87 ha). Mäeeraldis kattub maardla aktiivse tarbevaru plokkidega 1, 2, ja 3 (vastavalt ehituskruus, ehituskruus ja ehitusliiv). Metsküla kruusakarjääri maavara kaevandamise luba nr SAAM-015 väljastati 09.11.2004. a Leisi Vallavalitsusele kehtivusega kuni 09.11.2014. a. Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on kaevandamise loa andmetel 2,87 ha, loa juurde kuuluva mäeeraldise plaanil toodud mäeeraldise piiripunktide koordinaatide järgi aga 2,67 ha. Kaevandamisloale on ehituskruusa aktiivse tarbevaru koguseks märgitud 16 tuh m3 ja kaevandatava varu koguseks 15 tuh m3; ehitusliiva aktiivse tarbevaru koguseks 2 tuh m3 ja kaevandatava varu koguseks 2 tuh m3. Maavara kaevandamise maksimaalne aastamäär on 1,5 tuh m3 ja minimaalne aastamäär 0,5 tuh m3. Maa-ameti maardlate registri andmetel ehituskruusa aktiivne tarbevaru plokis 1 on 3,10 tuh m3, ehituskruusa aktiivne tarbevaru plokis 2 on 1,30 tuh m3, ehitusliiva aktiivne tarbevaru plokis 3 on 1,60 tuh m3 (seisuga 23.10.2012). 6 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT 2 KORRASTATAVA MAA-ALA JA SELLE LÄHIÜMBRUSE KIRJELDUS. MAA-ALA SIHTOTSTARVE Korrastatav ala on ca 250 m pikkune ja 110 m laiune maatükk. Kaevandamist on alustatud korrastataval alal juba enne kaevandamise loa SAAM-015 väljastamist, kui alal hakati kaevandama kruusa, et saada materjali valla teede remondi ja ehituse tarbeks. Käesolevaks ajaks on karjääris kaevandamisväärne maavaravaru suures osas ammendatud, kaevandada on võimalik veel karjääri lääneosas. Eemaldatud kattepinnas on ladustatud karjääri piires vallidesse ja puistangutesse, kuna mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirid kattuvad. Karjääri põhja-, ida- ja lõunakülg on osaliselt korrastatud. Karjäär on ümbritsetud metsamaaga ja mõningate raielankidega. Lähimad majapidamised jäävad ca 800 m kaugusele kagusse. Metsküla kruusakarjääri lääneservas kulgeb kohalik Tuhkana tee (nr 4030017). Mäeeraldise piires ega selle vahetus läheduses ei ole kultuurimälestisi, muinsuskaitselisi objekte, looduskaitse ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Karjääri territooriumil puuduvad hooned ja kommunikatsioonid. Lõunast külgneb karjäär Metsküla II uuringuruumiga, kus omab geoloogilise uuringu luba (L.MU/322606) Leisi Vallavalitsus, et jätkata kaevandamist naaberkinnistul, kuna olemasoleva mäeeraldise maavaravaru on ammendumas. Geoloogiline uuring teostatakse 2012. a lõpus ja seejärel planeeritakse seal taotleda maavara kaevandamise luba. Sellest lähtuvalt ei ole otstarbekas olemasoleva karjääri lõunaosa terves ulatuses korrastada (metsastada), sest seda planeeritakse kasutada naaberala kaevandamisel teenindusmaana, kus ladustada kattepinnast ja töödeldud maavara. Korrastataval alal on 12.07.2012. a tehtud markšeiderimõõdistus (OÜ J. Viru Markšeideribüroo töö nr 12M060) ja selle seisuga on koostatud Metsküla kruusakarjääri mäeeraldise plaan ja geoloogilised läbilõiked (Gr lisa 1 ja 2). Graafilise lisal 2 toodud geoloogilisel läbilõikel I-I’ on šurfide Š-7 ja Š-5 juures näha, et olemasolev maapind (karjääripõhi) on madalamal mäeeraldise piirist. Graafilistel lisadel 1 ja 2 on mäeeraldise piir määratud varuplokkide lamami järgi. Lamam omakorda on määratud šurfide andmetega. Lisaks on 2003. a uuringu kõrgusandmete viimisel Balti 77 kõrgussüsteemi tehtud andmete kõrguslik korrektuur -0.40 m. 7 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT Eespool kirjeldatud konkreetsetes kohtades on maavara varu ammendatud e. kaevandatud lamamini. Lamamiks on lubjakivi, mida Metsküla kruusakarjääris kaevandatud ei ole. Geoloogilise uuringu aruande järgi ei esine ka porsunud, pehmet lubjakivi pealmist osa, mida oleks võimalik ekslikult kruusa kaevandamisel ammutada. Peale varu ammendamist on teostatud mõõdistamine, millega on fikseeritud lamami reaalne lasuvus. Kirjeldatud erinevus šurfide Š-7 ja Š-5 juures tuleneb sellest, et lamami reaalne lasuvus on muutlikum, kui geoloogilise uuringu andmed ja uuringu aruande graafilistel lisadel kajastatu näitab. Š-7 põhi ja selle järgi määratud lamam ning mäeeraldise põhi asuvad kõrgemal reaalsest karjääripõhjast. Selle vastuolu põhjust ei olnud võimalik välja selgitada, kuna esineb vastuolu uuringu aruande varuarvuarvutuse plaani ning läbilõigete vahel (ploki piir on plaanil ja läbilõigetel nihkes) ja plaanil on ebapiisav kõrgusandmestik hindamaks kaevandamisloa eelset karjääripõhja kõrgust Š-7 ümbruses. Seega ei saa eelpool kirjeldatut käsitleda loa rikkumisena (ülekaevandamisena), sest kaevandatud on geoloogilise uuringuga määratud varuploki lamamini (lubjakivini). Varuploki ja selle järgi mäeeraldise piiride konkreetne ja üheselt mõistetav määramine ei ole olemasolevate andmete põhjal võimalik. Maavara kaevandamise loas SAAM-015 on märgitud kaevandamisega rikutud maa korrastamise otstarbeks metsamaa. Keskkonnaameti poolt 03.01.2011. a väljastatud Metsküla kruusakarjääri korrastamistingimustes on samuti korrastatava maa sihtotstarbeks määratud metsamaa. See on sobilik korrastamise suund lähtuvalt ala kaevandamiseelsest maakasutuse otstarbest ja ka veerežiimist, sest kaevandamine on toimunud kõrgemal veetasemest. Korrastamisel tuleb luua kaevandatud alal puude istutamiseks sobilikud tingimused, kuna karjääripõhjas paljandub lubjakivi. Käesolevas projektis ettenähtud töödega metsamaaks korrastatud ala vastab Vabariigi Valitsuse 23.10.2008. a määruse nr 155 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” (RT I 2008, 46, 260) kohaselt sihtotstarvetele maatulundusmaa (011; M). 8 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT 3 MÄEERALDISE GEOLOOGILINE JA HÜDROGEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS Pammana maardlat on uuritud 1976. a Eesti MSV MN Geoloogia Valitsuse poolt geoloogiliste otsingutööde käigus (T. Saadre, 1976, EGF 3420). Metsküla kruusakarjäär jääb 1976. a uuritud Pammana maardla kruusa varuploki II keskossa. Plokk on kontuuritud kuue puurauguga. Ploki piires leviv karbonaatse koostisega kruus on hästi ümardunud, terade läbimõõt on valdavalt 1...2 cm, kruusa sisaldus on 26,6…45,45% (keskmine 39,1%). Kasuliku kihi paksus on 1,0…1,9 m (keskmine 1,4 m). Kattekihi keskmine paksus on 0,3 m. Maavara varu on hinnatud C2 kategoorias pindalal 30,9 ha mahus 431,9 tuh m3. Varu lasub ülalpool põhjaveetaset. 1976. a uuringu puuraugud ei asu Metsküla kruusakarjääri alal. 2003. a teostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus Metsküla kruusakarjääri geoloogilise uuringu pindalal 2,87 ha (R. Sinisalu, 2003, EGF 7502). Uuringu käigus rajati kokku 14 kaevandit. Uuringu tulemuste alusel on 15.07.2003. a keskkonnaministri käskkirjaga nr 537 kinnitatud aktiivne tarbevaru kolmes plokis: - plokk 1 Ta (ehituskruus) pindalal 0,91 ha mahus 12 tuh m3; - plokk 2 Ta (ehituskruus) pindalal 0,27 ha mahus 4 tuh m3; - plokk 3 Ta (ehitusliiv) pindalal 0,24 ha mahus 2 tuh m3. Metsküla kruusamaardla on arvele võetud keskkonnaregistris ja selle kohta on koostatud registrikaart nr 783. Metsküla kruusakarjäär paikneb paeastangu servale kuhjunud Litoriinamere (m IV lt) rannavallil, mis koosneb põhiliselt klibukruusast ja mille liivaosise sisaldus on alla 25%. Rannavalli jalamil ala lääneosas levib väikeses paksuses Limneamere (m IV lm) peeneteraline liiv. Kruusa- ja liivakihi lamamiks on Jaani lademe (S1jn) õhukesekihiline lubjakivi. Pammana maardla tüüpläbilõige registrikaardi andmetel on antud tabelis 1. Mäeeraldise kruusa kvalitatiivsed näitajad on järgmised: >5 mm osakesi e. kruusafraktsioon 54,4 – 89,3% (keskm. 77,6%); 5 -0,05 mm osakesi e. liivafraktsioon 10,4 – 44,0% (keskm. 21,7%); <0,05 mm osakesi e. savi ja tolm 0,3 – 1,5% (keskm. 0,7%). Kruusa liivaosis on jämedateraline (Pm 2,52), savi- ja tolmusisaldusega 9 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT 2,88%. Peale purustamist ja sõelumist sobib kruusa kasutada ehitussegudes ja teedeehituses. Mäeeraldise liiva kvalitatiivsed näitajad on järgmised: >5 mm osakesi 0,7%; 5 - 0,05 mm osakesi 98%; <0,05 mm osakesi 1,3%. Liiva peensusmoodul on 1,86. Liiv vastab ehitusliivale esitatavatele nõuetele. Pammana maardla tüüpläbilõige Tabel 1 Kihi paksus, m Kivimi nimetus Geol. indeks Kasulik kiht Min Max Keskm. Kruusasegune kasvukiht 0,2 0,4 0,3 Karbonaatse koostisega 0,0 2,2 1,3 mIVlt + kruus Peeneteraline liiv 0,0 1,0 0,8 mIVlm + Hall lubjakivi S1jn Mäeeraldise hüdrogeoloogilised tingimused on lihtsad, kuna maavara lasub veetasemest kõrgemal. Geoloogilise uuringu käigus rajatud kaevandites vett ei esinenud. Samuti ei ole fikseeritud pinnavee esinemist karjääripõhjal markšeiderimõõdistuse käigus. 10 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT 4 TEHNILINE KORRASTAMINE Korrastamistööde tehnilise etapi käigus toimub kaevandamisega rikutud maa silumine ja tasandamine, nõlvade kujundamine, vajadusel katmine kooritud kasvu- või kattepinnase kihiga, teede, platside jt rajatiste ehitamine. Korrastamistingimustest ja kaevandamisega kujundatud karjääri seisukorrast lähtuvalt määratakse käesoleva projekti järgnevates peatükkides Metsküla kruusakarjääri konkreetne korrastamistööde ulatus, maht ning eeldatav maksumus. 4.1 Mulla kasutamise ja käitluse nõuded. Kattepinnase kasutamine korrastamisel Korrastamistingimustes on esitatud järgmised mulla kasutamise ja käitluse nõuded: 1. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud kooritud pinnast kasutada nõlvade tasandamiseks. 2. Fikseerida korrastamisprojektis mäeeraldise teenindusmaa piires korrastamiseks vajalik mulla ja kattepinnase kogus. Korrastamistingimustes toodud nõuet, kasutada pinnast nõlvade tasandamiseks, täidetakse piiratud ulatuses, sest suures mahus on vaja kasutada pinnast karjääripõhjas paljandunud lubjakivi katmiseks, et sinna oleks võimalik puud istutada. Nõlvad tasandatakse valdavalt nõlvades leiduva materjaliga (liiva või kruusaga). Kaevandatud alalt eemaldatud kattepinnas, mis koosnes valdavalt kruusasegusest kasvukihist, on ladustatud karjääri territooriumile ja selle piirialadele puistangutesse ning vallidesse. Metsküla kruusakarjääri maavara kaevandamise loas on fikseeritud mulla koguseks 4 tuh m3. Puistangutes ja vallides oleva pinnase maht on kokku 1,8 tuh m3 (seisuga 12.07.2012). Kaevandatud alalt kooritud kattepinnasest osa on juba kasutatud karjääri lõunakülje ja keskosa korrastamiseks, kus nõlv on tasandatud ja karjääripõhi pinnasega kaetud (Foto 6 ja 7, Gr. lisa 3). Pinnasega on vaja katta ka ülejäänud karjääripõhi 1,5 ha ulatuses (0,6 ha suurune ala lõunaosas jääb katmata, vt ptk 2 ja 4.6). Arvestades karjääripõhja katmist 20…30 cm paksuse pinnasekihiga, mis on piisav puude istutamiseks, on võimalik puistangutes ja vallides oleva 1,8 tuh m3 pinnasega katta 0,6…0,9 ha suurune ala. Seega ei piisa vallides ja puistangutes olevast pinnasest, sest katmata jääb sama suur ala (0,6…0,9 ha sõltuvalt katmise paksusest). 11 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT Selle katmiseks 20 cm paksuse kihiga on vaja juurde tuua 1,8…2,7 tuh m3 pinnast. Tuleb jälgida, et juurde toodavat pinnast kasutatakse karjääripõhja katmisel alumises kihis, kui tegemist ei ole mullaga. Korrastamiseks ei tohi kasutada saastunud pinnast. Juurde toodav pinnas tuleb karjääri territooriumile ladustada nii, et see ei takista maavaravaru väljamist. 4.2 Karjäärikülgede nõlvus ja astangud. Külgede korrastamine Korrastamistingimustes on karjääri külgede korrastamise kohta esitatud järgnevad nõuded: - Karjääri külgede nõlvus tuleb korrastamisel valida selline, et oleks välditud varingud, lihked ja erosioon ning karjääri nõlvad tuleb katta taimestikule sobiva pinnasega. Selle nõude täitmiseks tuleb karjäärikülgede kujundamisel arvestada külgede tegelikku kallet ja külge moodustava materjali loomuliku varisemise nurka. Looduslike materjalide loomulikud varisemise nurgad ja nendele vastavad nõlvused on toodud tabelis 2: Loomuliku varisemise nurgad (materjali püsinurgad) Tabel 2 Peensus- Veepealne Veealune Materjal moodul Püsinurk, o Nõlvus Püsinurk, o Nõlvus Tolmjas ja < 1,5 18 1:3 12 1:5 ülipeenliiv Peenliiv 1,5...2,0 26 1:2 14 1:4 Keskliiv 2,0...2,5 30 1 : 1,7 18 1:3 Jämeliiv > 2,5 32 1 : 1,6 20 1 : 2,8 Kruus 35 1 : 1,4 26 1:2 Metsküla kruusakarjääris on nõlvade materjaliks valdavalt kruus peale mäeeraldise läänekülje, kus leidub peenliiva (peensusmoodul uuringu andmetel 1,86). Seega tuleb korrastamisel jälgida, et karjääri põhja-, lääne- ja lõunakülje nõlvus oleks vähemalt 1:1,4 e. 45º ning idakülje nõlvus 1:2 e. 26º. Karjääri põhjaküljel on kaevandamine lõpetatud ja külg on osaliselt korrastatud. Külje sissesõiduteepoolse otsa nõlvus on ca 1:1,4 ja see on stabiilne ning seal kasvavad puud (Foto 1). Korrastamistöid ei ole seal vaja teha. Samuti ei ole korrastamistöid 12 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT vaja teha külje idapoolses otsas, sest see on tasandatud nõlvuseni 1:2 ja kaetud rohttaimedega (Foto 2). Põhjakülje keskosa nõlvus on küll kruusa loomuliku varisemise nurgale vastav (1:1,4), kuid külge on vaja vähesel määral siluda ja kivid koristada (Foto 3) ning tasandada pinnase kuhilad (Foto 4). Karjääri idakülg on korrastatud. Külg on kaetud rohttaimedega ja selle nõlvus on ca 1:1,7 (Foto 5). Lõunakülg on samuti 2/3 ulatuses koos karjääri keskosaga korrastatud ja kaetud rohttaimedega. Külje nõlvus on 1:3…1:2 (Foto 6 ja 7). Kuna naaberalal jätkub tulevikus kaevandamine, kaevandatakse külg mäeeraldise piirini välja (Gr. lisa 3). Mäeeraldise piiril antakse küljele nõlvus 1:1,4. Külje läänepoolne ots vajab korrastamist, sest selle nõlvus on suurem kui 1:1,4. Külg tuleb tasandada nõlvuseni 1:1,4, et tagada selle stabiilsus (Foto 8). Lõunakülje metsastamist käesolevas projektis ei planeerita, kuna kaevandamist jätkatakse naaberalal. Mäeeraldise lääneküljel jätkub kaevandamine ja külg korrastatakse nõlvuseni 1:2, kui töödega jõutakse mäeeraldise piirini (Foto 9). 4.3 Korrastatava ala teed Metsküla karjääris eraldi teid karjäärisiseselt rajatud ei ole, kuna kaevandatava maavara lamamiks on lubjakivi, mille peal masinate liikumine ei ole takistatud. Ka korrastatud karjäärialale ei planeerita teede rajamist, sest ala on väike ja puudub vajadus eraldi tee olemasoluks rajatava metsa majandamisel. Selleks on võimalik kasutada olemasolevat teed mäeeraldise põhjapiiril. Tee on heas seisukorras ja taastamist ei vaja (Foto 3). Soovitav on teelõigul, kus karjäärinõlv on teele väga lähedal, paigutada tee äärde kivid 1,5…2 m intervalliga nii ohutuse tagamiseks kui takistamaks meelevaldset sõitmist rajatavale metsamaale. 4.4 Korrastatava ala veerežiim Kaevandatud ala metsamaaks korrastamisel tuleb arvestada, et veetase jääks vegetatsiooniperioodil 0,7 m allapoole maapinna madalamast kohast. Korrastataval alal ei ole geoloogiliste uuringutega kaevandatites ega mäetööde seisu markšeidermõõdistamisel fikseeritud vee esinemist. Üldine pinnavee liikumise suund alal on läänesuunas, sest samas suunas on ka kasuliku kihi lamami (lubjakivi 13 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT tasapinna) üldine langus. Mäeeraldisest ca 100 m kagusel läänes, paralleelselt rannavalliga, millel karjäär asub, esineb märg ja soostunud ala maapinna absoluutkõrgusega 7,5…8,5 m. Mäeeraldise põhja minimaalne kõrgus on 9,6 m, millest võib järeldada, et Metsküla kruusakarjääri rajatavat metsamaad ei hakka ohustama liigniiskus. Metsamaaks ettevalmistamisel (karjääripõhja katmisel pinnasega) tuleb jälgida, et alale ei tekiks sulglohke. 4.5 Korrastamistehnoloogia ja masinate valiku põhjendused Korrastamistehnoloogia valikul on lähtutud: − Metsküla kruusakarjääri korrastamistingimustest; − korrastamistööde iseloomust; − analoogsetes tingimustes kasutavatest masinatest; − keskkonnatingimustest; − majanduslikest kaalutlustest. Korrastamistööde esimeses etapis tuleb esmalt kõrvaldada varingu- ja lihkeohtlikud alad, kui neid on jäänud kaevandamistöödest. Varasemalt korrastatud nõlvad on valdavas osas nõlvusega 1:3...1:1,4 ja nende nõlvade puhul varingute ning lihete oht puudub. Ohtlikud alad asuvad eelkõige järsematel külgedel, kus toimub kaevandamine (mäeeraldise lääneosa). Selle ala korrastamine toimub ekskavaatoriga kaevandamise käigus. Kuna kaevandamistööd veel kestavad, tuleb nende läbiviimisel jälgida, eriti mäeeraldise külgede kaevandamisel, et kaevandamistöödest varingu- ja lihkeohtlikke alasid ei tekiks. Korrastamistööde järgnevatel etappidel toimub karjäärikülgede kujundamine, põhja täitmine ja tasandamine. Korrastamistööde läbiviimiseks, samuti kaevandamiseks on Metsküla kruusakarjääris sobilik kasutada ekskavaatorit Komatsu PW170 või analoogset. Sellest ekskavaatorist suurema võimsusklassi ekskavaatorite kasutamiseks puudub otsene vajadus, kuna kujundatavate karjäärikülgede suhteline kõrguste vahe on alla 3m ja korrastamistööde maht ei ole väga suur. Võimsamaid ekskavaatoreid või mitut ekskavaatorit üheaegselt võib kasutada, kui soovitakse tööde ajalist kestvust vähendada. Ekskavaatoriga teostatakse ka karjääripõhja täitmist, tasandamist ja silumist. Nii karjäärikülgede korrastamist kui ka karjääripõhja täitmist ja tasandamist on võimalik 14 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT teostada ka kopplaaduri ja buldooseriga. Kopplaaduriga on otstarbekas transportida materjali põhja täitmiseks kuni 120 m kauguselt, buldooseriga kuni 50 m kauguselt, mis on piisav arvestades korrastatava ala suurust. Ala lõplik silumine teostatakse buldooseriga või ekskavaatoriga. Kopplaaduritest on sobilik kasutada Komatsu WA320 või analoogset. Buldooseritele on sobilikud baasmasinad T-130, Komatsu D61EX või analoogsed. Buldooseri kasutamisel tuleb jälgida, et traktori tehnilise iseloomustuse kohaselt oleks tagatud ohutu töö tõusu suunas. T-130 on selleks tõusu suunas 27° ja languse suunas 35°, mis on piisav vajalike korrastamistööde tegemisel. Ümberpaiskumisohu tõttu ei ole lubatud piki külge buldooseriga töötada. Mäenduslike tingimuste poolest ei ole korrastamistööd Metsküla kruusakarjääris enamohtlik tegevusala, kuna ee astangu kõrgus on alla 5 m (reaalselt 1…3 m). Projektis toodud tehnoloogilised skeemid, ee passid (Joonised 1...5) jm on koostatud arvestades loetletud masinate parameetreid. Tabelites 3…5 on võrdluseks toodud ka analoogsete masinate tehniline iseloomustus. Võib kasutada ka peale tabelites esitatute teiste valmistajafirmade analoogseid masinaid. Kasutades suuremaid (või väiksemaid) masinaid, tuleb jälgida ohutusnõuete täitmist seoses masinate tehnilise iseloomustuse võimalike erinevustega. Ekskavaatorite tehnilised parameetrid Tabel 3 Komatsu Komatsu Parameeter PW170 PC210 Kopa maht, m3 1,0 1,8 Max ammutusraadius, m 8,1 9,4 Max ammutuskõrgus, m 6,7 9,8 Max laadimiskõrgus, m 6,3 6,9 Max kaevandamissügavus, m 5,6 6,1 Ohutsooni raadius, m 13,1 14,4 Masina mass, t 17 16,7 Buldooserite tehnilised parameetrid Tabel 4 Komatsu Parameeter T-130 D61EX Mootori võimsus, kW/hj 115/160 125/168 Lubatud tõusu/languse kalle, ° 27/35 - Hõlma laius, m 4,1 3,1 Mass, kg 17,4 16,6 15 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT Kopplaadurite tehnilised parameetrid Tabel 5 Parameeter Komatsu WA320 Volvo L90E Kopa maht, m3 2,7 2,7 Kopa tühjendamisnurk, ° 45 45 Kopa tühjendamiskõrgus, m 5,2 3,6 Masina mass, t 14 15,2 4.6 Tehnilised korrastamistööd Järgnevalt kirjeldatavate korrastamistööde projekteerimisel on arvestatud Metsküla kruusakarjääris kaevandamisega kujundatud olukorraga ja korrastamistingimustega. Tehnilised korrastamistööd on näidatud graafilistel lisadel 3 ja 4. Karjääri põhjakülje mõlemad otsalõigud, karjääri idakülg ja karjääri keskosa on korrastatud – karjäärinõlvad tasandatud ning karjääripõhi kaetud pinnasega. Nendes lõikudes täiendavaid tehnilisi korrastamistöid ette ei nähta. Korrastada on vaja põhjakülje keskosa, kus tuleb teostada silumist ja koristada suured kivid (Foto 3). Sellest lõigust idapoole on karjäärikülg varasemalt korrastatud ning seal on hakanud kasvama männid, kuid hiljem on sinna materjali kuhjatud. Korrastamisel tuleb pinnasekuhilad tasandada. Lõunakülje läänepoolses osas on kaevandamisest jäänud astang, mis ei ole stabiilne. See tuleb tasandada nõlvuseni 1:1,4, et tagada külje stabiilsus (Foto 8). Ülejäänud lõunakülg on korrastatud, kuid kuna naaberalal planeeritakse lähitulevikus kaevandamist alustada, kaevandatakse ka korrastatud lõunakülg mäeeraldise piirini nõlvusega 1:1,4, et ei jääks olemasoleva ja uue mäeeraldise vahele valli (Foto 6). Peale külgede korrastamist tuleb karjääripõhi ette valmistada pinnasega katmiseks e. vabastada põhi sinna ladustatud okstest ja kändudest (Foto 3). Oksad on ladustatud karjääri territooriumile ajutiselt naabruses asuva raielangi ülestöötamise käigus. Need viiakse karjääri territooriumilt ära raielangi omaniku poolt. Kännud viiakse samuti karjääri territooriumilt ära või põletatakse kohapeal järgides tuleohutuse seaduses (RT I 2010, 24, 116) ja metsamajandamise eeskirjas (keskkonnaministri 27.12.2006. a määrus nr 88, RTL 2007, 2, 16) sätestatud nõudeid. Kaevandatud materjalis on leidunud palju rahne ja munakaid ning need on kogutud 3…4 kuhilasse. Osa kive on transporditud sadamaehitusele, osa kasutatakse 16 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT mäeeraldise põhjapiiril kulgeva tee ääristamiseks (ptk 4.3). Ülejäänud kivid võivad jääda kuhilatesse koondatuna korrastatud alale. Pinnasega on vaja katta karjääripõhi ca 1,5 ha ulatuses varem tasandatud ja silutud alast lääne ja põhja pool. Pinnasega katmisel peab vältima sulglohkude teket. Vajadusel teostatakse ala täiendav silumine peale pinnase vajumist. Pinnasega ei kaeta, samuti ei metsastata, karjääri lõunaosa ca 25 m laiuselt, mida planeeritakse kasutada naaberala kaevandamisel teenindusmaana, kuhu ladustatakse kattepinnas ja töödeldud maavara. Sellega välditakse naaberalal kattepinnase korduvat ümberladustamist ja selle ladustamist maavarale. Lõunaosas ei ole vaja teha peale kaevandamist täiendavaid tehnilisi korrastamistöid, kui seal on kaevandamisega kujundatud karjäärikülgedele ohutu nõlvus ja karjääripõhi puhastatud (silutud). 17 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT 5 BIOLOOGILINE KORRASTAMINE 5.1 Üldandmed ja -nõuded Bioloogilise korrastamise etapiga teostatakse kaevandamisega rikutud alal tööd, mis tagavad ala viljakuse, taimestiku ja loomastiku taastamise. Metsküla kruusakarjääri maa-ala on vastavalt korrastamistingimustele ette nähtud mäeeraldise teenindusmaa metsastada. Metsastatava ala – karjääri külgede ja põhja tasandamine ning silumine teostatakse tehnilise korrastamise käigus. Vajadusel teostatakse täiendav ala silumine enne puude istutamist, kuna peale tehnilist korrastamist võib esineda pinnase vajumist ja sadevetest põhjustatud erosiooni. Puude külvikultuure Metsküla kruusakajääri korrastamisel ei ole soovitav kasutada. Seda eelkõige tuginedes metsahooldustööde praktikale karjäärialadel, kuna: - külvikultuuridele võib saada konkurendiks rohttaimestik; - võimalik külvatud seemnete ärauhtumine sadevetega; - halb idanemine pinnase ülemise kihi läbikuivamise tõttu; - näriliste kahjustused jmt. Karjäärinõlvadele ega ka karjääripõhja istutatud puude istikuid ei väetata. Piisavalt kasvujõuliste istikute puhul pole see tarvilik ja esineb oht, et teatud määral uhuvad sadeveed väetist põhjavette. Korrastatud karjääri põhja tasapind peab olema vähemal 0,7 m kõrgemal maksimaalsest eeldatavast põhjavee tasemest. Metsküla kruusakarjääris on see tingimus täidetud (ptk 4.4). 5.2 Puuliigi valik Kattes karjääripõhjas paljandunud lubjakivi 20…30 cm paksuse pinnasekihiga ja arvestades sügaval asuva põhjaveega, luuakse alal loometsa tingimustele sarnane keskkond. Eesti loometsades on ülekaalus männikud. Metsküla kruusakarjääri kaevandatud alal on looduslikult samuti kasvama hakanud peamiselt männid. Seetõttu on korrastatavale alale istutatavaks puuliigiks valitud harilik mänd. 18 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT 5.3 Puude istutamine ja istikute hooldamine Peamiselt kasutatakse karjääride metsastamiseks 1- või 2-aastaseid hariliku männi istikuid. Oluline on jälgida, et istutusmaterjal oleks sertifitseeritud. Karjääride korrastamisel kasutatakse harilikku männi puhul istutustihedust 5000 tk/ha, mis on suurem istutustihedus võrreldes tavapärase metsauuenduse puhul raadatud raielankidel. Istutamisel jäetakse reavahe 2 m ja taimede vahe reas 1 m. Sobilik istutamisaeg on varakevadel, peale lumesulamist, et pinnases oleks küllaldaselt niiskust. Hilisema istutamise puhul suureneb istikute hukkumise oht maapinna kuivamise tõttu (võib hukkuda kuni 25% istikutest). Äärmisel vajadusel võib puid istutada ka sügisel, septembris-oktoobris, kuid siis peavad istikud enne maapinna külmumist juurduma. Normaalsetes tingimustes ja optimaalsel ajal istutatud taimedest kuni 10% istutusjärgselt ei juurdu või hukkub sõltuvalt ilmastikust, istutamisest ja istutavatest taimedest. Projektis ei ole planeeritud nende asendamist istutamisele järgneval kevadel, sest istutustihedus on suurem soovituslikust tagades piisava puude tiheduse ka 10 % istutatud taimede mittejuurdumise korral. Paljasjuursed puutaimed istutatakse samale sügavusele nagu need on olnud enne ümberistutamist. Juurekael peab jääma kuni paar sentimeetrit ümbritsevast maapinnast kõrgemale, sest vajudes jääb taime juurekael maapinnaga tasa. Istutatakse labida või maakirvega, millega valmistatakse ette sobiliku sügavusega istutusauk. Suletud juurekavaga taimed istutatakse istutustoru abil. Istutustoru kasutamisel on vaja jälgida et taim jääks istutamisel paar sentimeetrit mullapinnast sügavamale, et vältida juurte ümber oleva turbamätta läbikuivamist. 19 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT 6 KORRASTAMISTÖÖDE KESKKONNAMÕJU Korrastamistöödel laiemalt ei ole negatiivset mõju keskkonnale, sest nendega lõpetatakse kaevandamistegevus. Keskkonnamõjud avalduvad korrastamistöid teostavate masinate poolt. Seepärast on oluline vältida pinnase reostumist masinates kasutatavate kütuste ja määrdeainete poolt. Selleks peab masinate tankimisel vältima kütuselekkeid. Kütuse ja määrdeainete varu karjääri ei soetata, selleks puudub vajadus. Masinate remonti karjääris ei teostata. Plaanilised ja avariiremondid teostatakse masina omanikfirma töökojas. Korrastamist teostavad masinad põhjustavad müra- ja tolmuemissiooni. Korrastamistöödel on masinate poolt tekitatud tolmukogus väike, sest loodusliku niiskuse tõttu ei eraldu pinnase, kruusa ja liiva laadimisel ning transportimisel märkimisväärselt tolmu. Võimalik suurem tolmuteke on juurdesõiduteel. Tolmu tekkel tuleb platse ja autoteid pidevalt kasta. Müra ei ole kaasaegsete masinate puhul piirväärtusi ületav. Korrastamistöödel kasutatavate masinate poolt õhku paisatav heitgaaside hulk on vähene ja selle kontsentratsioon ei mõjuta ümbritseva keskkonna tasakaalu. Karjääri korrastamisega piirkonna veerežiimi ei muudeta, sest kaevandamine on toimunud veetasemest kõrgemal. 20 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT 7 ÜLDISED TÖÖOHUTUSNÕUDED KAEVANDAMIS- JA KORRASTAMISTÖÖDEL Tööohutus tagatakse: − töötajate väljaõppe ja juhendamisega; − masinate ja kutsealaste ohutusjuhenditega; − tehnoloogiliste kaartide, ee passide jt ohutusnõuete täitmisega. Ohutusnõuded: − seadmed peavad paiknema astangul väljaspool võimalikku pinnase varisemisala; − nõlvadel ja puistangutes tuleb töid teha, nii et ei tekiks ebastabiilsust. Karjäärides ja puistangutel töötamise korral peavad astangu kõrgus ja nõlvakalle olema vastavuses maapinna omaduste ja stabiilsusega ning töömeetoditega; − masinaid ja seadmeid tuleb kasutada vastavalt nende kasutusjuhendist tulenevatele nõuetele; − laadurseadmega (ekskavaator) autole laadimisel tuleb kasutada järgmisi helisignaale: üks lühike - hoiatav signaal, jää seisma, stopp; kaks lühikest - transpordivahend võib sõita laadimisele, töö algus; üks pikk - laadurseade lõpetas laadimise, võib ära sõita, töö lõpp. − kõik karjääris töötavad ja sinna lubatud isikud peavad teadma signaalide tähendust; − mehhanismide vahekaugused peavad töötamisel olema nende maksimaalsest tegevusraadiusest + 5 m; − ekskavaatori töötamise ajal ei tohi kopa tegevusraadiuses + 5 m olla teisi mehhanisme ega inimesi, välja arvatud laadimisel olev auto (transpordivahend). Varinguohtlikes kohtades on ohtlik tsoon 10 m ekskavaatori tööraadiusest; − töö lõpetamisel ei tohi ekskavaatori koppa jätta rippuvasse asendisse; − Autode laadimisel peab autojuht täitma järgmisi nõudeid: 21 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT − laadimist ootav auto peab asuma väljaspool laadurseadme kopa tegevusraadiust (+ 5 m) ja võib sõita laadimiskohale pärast laadurijuhi lubavat signaali; − laadimisel olev auto peab olema pidurdatud seisupiduriga; − veoki ebaühtlane, ülegabariidiline ja üle piirkandevõime koormamine on keelatud; − laadimisel olev auto peab asuma laadurijuhi nähtavuspiirkonnas; − kui autode laadimisel ja tühjendamisel tekib norme ületav tolmukontsentratsioon, tuleb rakendada meetmeid tolmu liibutamiseks või kasutada tolmuvastaseid isikukaitsevahendeid; − karjääris töötamisel on keelatud auto liikumine ülestõstetud veokastiga ning auto tõusudele ja langustele jätmine, välja arvatud tehnilise rikke korral. Sellisel juhul peab juht võtma tarvitusele auto iseeneselikku liikumist välistavad abinõud; − autode ja laadurseadmete tagurpidisõidul peab olema kuuldav pidev helisignaal; − igal liikurmehhanismil peab olema nõuetele vastav esmaabikomplekt; − karjääris liikumisel on soovitatav kanda ohutusvesti; − karjääris peab olema vähemalt kaks töökorras mobiiltelefoni ning juhtkonna ja avariiteenistuse kontaktnumbrite nimekiri. 22  METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT 8 KORRASTAMISTÖÖDE MAHT JA MAKSUMUS Korrastamistöid on osaliselt teostatud ja teostatakse ka kaevandamise käigus (külgede korrastamine) ja seepärast on järgnevas tabelis esitatud mahud tegevuste kohta, mida teostatakse lisaks kaevandamisele või seni tehtud töödele. Vastavate tegevuste detailsem kirjeldus on toodud ptk 4.6. Korrastamistööde maht Tabel 6 Tegevus Ühik Ulatus/maht Põhjakülje korrastamine (silumine ja pinnasekuhilate m 100 tasandamine) Lõunakülje korrastamine (läänepoolses otsas astangu m 40 tasandamine) Ladustatud kändude äravedu m3 530 või põletamine Karjääripõhja katmine ha 1,5 pinnasega tuh m3 3,6…4,5 (1,8…2,7*) * s.h juurdeveetav maht Metsamaa rajamine ha 2 (puude istutamine) tk 10 000 Korrastamistööde eeldatava maksumuse kalkulatsioon on esitatud lisas 4. Kalkulatsioonis ei sisaldu kokkukogutud kändude ja okste äravedu ning pinnase juurdetoomise kulu, kuna kändude äraveo ja pinnase juurdetoomise kulud sõltuvad transportimise kaugusest, okste äravedu toimub raielangi omaniku poolt. Selle alusel on korrastamise maksumus 1 ha mäeeraldise kohta (koos käibemaksuga): 6 132 eur / 2,67 ha ≅ 2 300 eurot/ha. 23 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT 9 KORRASTAMISTÖÖDE KALENDERPLAAN Kalenderplaani koostamisel on arvestatud, et korrastamistööd peavad olema lõpetatud enne kaevandamisloa kehtivuse lõppu (09.11.2014. a). Korrastamistööde kalenderplaan Tabel 7 Aasta Kuu Tegevus külgede korrastamine, kändude äravedu või 2013 aprill…september põletamine, karjääripõhja katmine pinnasega 2014 aprill, mai puude istutamine 24 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT 10 MÄEERALDISE JÄÄKVARU Metsküla kruusakarjääri kaevandamisloale on ehituskruusa aktiivse tarbevaru koguseks märgitud 16 tuh m3 ja kaevandatava varu koguseks 15 tuh m3; ehitusliiva aktiivse tarbevaru koguseks 2 tuh m3 ja kaevandatava varu koguseks 2 tuh m3. Maa- ameti maardlate registri andmetel seisuga 23.10.2012 ehituskruusa aktiivne tarbevaru plokis 1 on 3,10 tuh m3, ehituskruusa aktiivne tarbevaru plokis 2 on 1,30 tuh m3 ja ehitusliiva aktiivne tarbevaru plokis 3 on 1,60 tuh m3. 12.07.2012. a teostatud markšeiderimõõdistuse andmetel oli ploki 1 ehituskruusa jääkvaru 3,6 tuh m3, ploki 2 ehituskruusa jääkvaru 1,3 tuh m3 ja ploki 3 ehitusliiva jääkvaru 2,0 tuh m3. Arvestades kaevandamisloa kehtivusaega, kaevandamise aastatoodangu maksimaalmäära (1,5 tuh m3) ja nõlvatervikute mahtu (1,0 tuh m3) on võimalik mäeeraldise jääkvarust (seisuga 12.07.2012. a 6,9 tuh m3) väljata ca 1/2. Peale korrastamist peab siiski mäeeraldise kaevandatava varu jääk olema null, s.t varu ammendatud ja/või vastav muudatus kaevandamisloa omaniku taotluse alusel keskkonnaregistrisse sisse viidud. 25 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT 11 KOKKUVÕTE Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni poolt on 03.01.2011. a väljastatud tingimused Metsküla kruusakarjääri korrastamiseks. Korrastatava maa sihtotstarbeks on määratud metsamaa. Karjäärialal on kaevandamise käigus osaliselt korrastatud. Tehnilise korrastamise käigus tasandatakse silutakse karjääri seni korrastamata nõlvad ja kaetakse varem tasandatud ja silutud alast põhja ja lääne pool karjääripõhi pinnasega, et sinna oleks võimalik puud istutada. Istutatavaks puuliigiks on valitud harilik mänd. Mäeeraldise lõunaosa ei metsastata, sest seda planeeritakse kasutada naaberala kaevandamisel mäeeraldise teenindusmaana. 26 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT KASUTATUD MATERJALID 1. Sinisalu, R. 2003. Metsküla kruusakarjääri uuring Saaremaal (varu seisuga 01.05.2003.a.). OÜ Eesti Geoloogiakeskus. EGF nr 7502. 2. Metsküla kruusakarjääri kaevandamise loa taotlus. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. 2003. 3. Metsküla kruusakarjääri markšeidermõõdistamine seisuga 12.07.2012. a. OÜ J. Viru Markšeideribüroo. 2012. 27 Metsküla kruusakarjääri korrastamisprojekt LISA 1 Metsküla kruusakarjääri korrastamisprojekt LISA 2  Metsküla kruusakarjääri korrastamisprojekt LISA 3 KINNITAN Enno Reis Leisi Vallavalitsus Kaevandamise vastutav spetsialist „…......“ .....……............. 2012. a Metsküla kruusakarjääri korrastamisprojekti koostamise lähteülesanne 1. Objekti nimetus, tellija ja asukoht Metsküla kruusakarjäär, Leisi Vallavalitsus Metsküla küla, Leisi vald, Saaremaa. 2. Tellija Leisi Vallavalitsus reg-nr 75019595 Kooli 12 Leisi alevik Saaremaa, 94202 3. Projekti koostaja OÜ Mäemees MTR registreering: KKP000027, 20.07.2009 Tartu mnt 84 A – 50 10112 Tallinn 4. Projekteerimise alus Kaevandamisseadus (RT I 2003, 20,18); Maapõueseadus(RT I 2004, 84, 572); Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega rikutud maa korrastamise kord (RTL 2005, 60, 865); Metsküla kruusakarjääri korrastamistingimused. Väljastatud Keskkonnaameti Hiiu- Lääne-Saare regiooni poolt 03.01.2011 kirjaga nr HLS 10-1/37781. 5. Projekteerimise aeg ja staadiumid, eksemplaride arv IV kv 2012, projekt koostada 2 eksemplaris. 6. Mäeeraldise pindala: 2,87 ha 7. Korrastatava maa-ala sihtotstarve Metsamaa 8. Nõuded tehisveekogule ja veerežiimile vastavalt korrastamistingimustele Nõuded puuduvad 9. Nõuded karjääri külgedele Karjääri külgede nõlvus valida, nii et oleks välditud varingud, erosioon ning karjääri nõlvad tuleb katta taimestikule sobiva pinnasega. 10. Energiavarustus Kasutada sisepõlemismootoritega masinaid. 11. Side Kasutada mobiiltelefone. 10. Kasutavad masinad Rakendada Metsküla kruusakarjääris töötavaid masinaid või analoogsetes mäetehnilistes tingimustes kasutatavaid masinaid. 11. Töörežiim 5 päeva nädalas, tööpäev 8 tundi. 12. Korrastamise tehnoloogia Korrastamise tehnoloogia valida lähtuvalt: - korrastamistingimustest; - mäetehnilistest tingimustest; - majanduslikest kaalutlustest; - kasutatavatest masinatest. 13. Ohutusnõuded Anda soovitused vastavalt kehtivatele ohutusnõuetele. Kohustus täita kõiki karjääris kehtivaid töö- ja ohutusnõudeid. 14. Korrastamistööde ajakava Arvestada kaevandamise loa kehtivusajaga. 15. Korrastamistööde mahud ja maksumus Määrata orienteeruvad tööde mahud ja maksumused. 16. Muud tingimused 1) Arvestada varem teostatud korrastamistöödega; 2) Karjääri ladustatud kivid ja oksad viiakse alalt ära korrastamistööde käigus. Koostas: Tõnis Kattel 7.11.2012 METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄRI KORRASTAMISPROJEKT Tööde eeldatava maksumuse arvutus Lisa 4 Masin- Masin- vahetuse Töö maht/ Töö Töö kirjeldus Masin vahetuse maksumus** kogus maksumus, € vajadus või ühiku hind, € Põhjakülje korrastamine 1 (silumine ja pinnasekuhilate ekskavaator 100 m 0,5 315 158 tasandamine) Lõunakülje korrastamine 2 (läänepoolses otsas astangu ekskavaator 40 m 0,2 315 63 tasandamine) 3 Karjääripõhja katmine 4 500 m 3 kopplaadur 9 294 2 646 pinnasega 1,5 ha Hariliku männi istikud 0,1 €/tk 1 000 4 - 10 000 tk - Istutamine 0,1 €/tk 1 000 Projekteeritud tööd kokku* 4 867 Muud kulud (5% tööde summast) 243 Maksumus kokku 5 110 Käibemaks 20% 1 022 Maksumus kokku käibemaksuga 6 132 * Ei sisaldu kokkukogutud kändude ja okste äravedu ning pinnase juurdetoomise kulu, kuna kändude äraveo ja pinnase juurdetoomise kulu sõltuvad transportimise kaugusest, okste äravedu toimub raielangi omaniku poolt ** Masinvahetuse (vahetus 8 tundi, masina tööaeg 7 tundi) maksumus on arvestatud järgnevate masinatega: ekskavaator Komatsu PC210 (45 €/h), kopplaadur Komatsu WA320 (42 €/h)  Metsküla kruusakarjääri korrastamisprojekt LISA 5 FOTOD KORRASTATAVAST ALAST Foto 1. Karjääri põhjakülje läänepoolne ots. Nõlvus ca 1:1,4; külg on stabiilne ja seal kasvavad puud. Korrastamistöid ei ole vaja teha. Foto 2. Karjääri põhjakülje idapoolne ots. Korrastamistöid ei ole vaja teha, sest külg on tasandatud nõlvuseni 1:2 ja kaetud rohttaimedega. Foto 3. Põhjakülje keskosa. Nõlvus 1:1,4, kuid külge on vaja vähesel määral siluda ja sealt kivid koristada. Kivid on soovitav 1,5…2 m intervalliga paigutada tee äärde nii ohutuse tagamiseks kui takistamaks sõitmist rajatavale metsamaale. Karjääripõhjal olev kännuhunnik tuleb likvideerida. Foto 4. Põhjakülje keskosa. Külg on korrastatud ning seal on hakanud kasvama männid, kuid hiljem on sinna materjali kuhjatud. Kuhilad tuleb tasandada. Foto 5. Karjääri idakülg on korrastatud. Külg on kaetud rohttaimedega ja selle nõlvus on ca 1:1,7. Materjal pinnasevallist laotatakse karjääripõhjale. Tagaplaanil olev oksahunnik likvideeritakse. Foto 6. Lõunakülg koos karjääri keskosaga korrastatud. Külje nõlvus 1:3…1:2. Kuna naaberalal jätkub lähitulevikus kaevandamine, kaevandatakse külg mäeeraldise piirini välja, et kahe ala vahele ei jääks valli. Mäeeraldise piiril antakse küljele nõlvus 1:1,4. Foto 7. Korrastatud karjääri keskosa. Foto 8. Lõunakülje läänepoolne osa vajab korrastamist, sest selle nõlvus on suurem kui 1:1,4. Külg tuleb tasandada nõlvuseni 1:1,4, et tagada selle stabiilsus. Foto 9. Mäeeraldise lääneküljel jätkub kaevandamine ja külg korrastatakse nõlvuseni 1:2, kui töödega jõutakse mäeeraldise piirini SAARE MAAKOND LEISI VALD METSKÜLA KÜLA METSKÜLA KRUUSAKARJÄÄR MARKŠEIDERMÕÕDISTAMINE SEISUGA 25.01.2015. a Tellija: Leisi Vallavalitsus Kooli tn 12, Leisi alevik Saaremaa 94202 Teostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo Töö nr: 14M150 Juhatuse liige: Maido Ridalaan Tallinn 2015 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD LK 1. SELETUSKIRI ...................................................................................................................... 3 1.1. KARJÄÄRI ÜLDANDMED JA GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ........................ 3 1.1.1. Karjääri üldandmed ................................................................................................... 3 1.1.2. Geoloogiline uuritus ja üldiseloomustus ................................................................... 3 1.2. MARKŠEIDERITÖÖ AEG JA ANDMED TEOSTAJA KOHTA .................................. 3 1.3. TELLIJA JA KAEVANDAMISLOA ANDMED ............................................................ 4 1.4. LÄHTEPUNKTIDE ANDMED ....................................................................................... 4 1.5. GEODEETILISE SIDUMISE ANDMED JA MÕÕTEMÄÄRAMATUS ...................... 4 1.6. KASUTATUD VARASEMATE TÖÖDE LOETELU .................................................... 4 1.7. ANDMED MÕÕDISTUSMETOODIKA –SEADMETE, ANDMETÖÖTLUSE JA TARKVARA KOHTA ................................................................................................................ 5 1.8. SELGITUSED TEHNOVÕRKUDE OSAS ..................................................................... 5 1.9. KATASTRIÜKSUSTE PIIRIDE PÄRITOLU JA KASUTUSVIIS ................................ 5 1.10. MAAVARA MAHU ARVUTUSMEETODID ............................................................ 5 1.11. MUUD MÄRKUSED ................................................................................................... 5 2. MÕÕDISTUSTE TULEMUSED JA ARVUTUSED ......................................................... 6 2.1. KAEVANDATUD, KASUTATUD JA KASUTUSKÕLBMATUKS MUUDETUD MAAVARAVARU KOGUS ...................................................................................................... 6 2.2. MÄEERALDISE PIIRES JA VÄLJASPOOL MÄEERALDISE PIIRE KAEVANDATUD MAAVARA, SETENDI VÕI KIVIMI KOGUS ........................................ 6 2.3. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD JA KORRASTATUD MAA PINDALA................. 6 3. KOKKUVÕTE ...................................................................................................................... 7 4. FOTOD ................................................................................................................................... 8 TEKSTILISA Kolmemõõtmelised koordinaadid (digitaalsel kujul DVD-ROM andmekandjal) GRAAFILISED LISAD 1. Mäetööde plaan, M 1:1000 (1 eks) 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’, II-II´, Mhor 1:1000, Mvert 1:100 (1 eks) Toimikule on lisatud DVD-ROM andmekandja (1 eks), millel asuvad digitaalsel kujul seletuskiri, teksti- ja graafilised lisad. 1. SELETUSKIRI 1.1. KARJÄÄRI ÜLDANDMED JA GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS 1.1.1. Karjääri üldandmed Objektide asukoht: Saare maakond Leisi vald Metsküla küla Katastriüksus ja tunnus: Karjääri, 40301:002:0440 Karjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala: 2,87 ha Karjääri mäeeraldise pindala: 2,87 ha Metsküla karjäär asub Saaremaal Leisi vallas Pammana poolsaarel, katastriüksuse Karjääri (kat.tunnus 40301:002:0444) piires. Karjäärist 2 km kaugusel kagusuunas asub Metsküla küla. Lääne suunast külgneb karjäär Tuhkana teega. Metsküla kruusakarjäär jääb (Saadre jt., 1976. a) Pammana kruusamaardla keskossa. Käesoleval ajal hõlmab nimetatud mäeeraldis aktiivse tarbevaru plokke nr 1 (ehituskruus), nr 2 (ehituskruus) ja nr 3 (ehitusliiv). 1.1.2. Geoloogiline uuritus ja üldiseloomustus 2003. a aprillist maini teostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus Leisi Vallavalitsuse tellimusel Metsküla kruusakarjääri uuringu Saaremaa Keskkonnateenistuse poolt 07.02.2003. a välja antud geoloogilise uuringu loa SAAM-008 alusel. Uuringu käigus rajati 14 kaevandit ja seinapuhastust sügavusega 1,0-2,8 m, lisaks võeti 10 proovi. Uuringu käigus määrati kindlaks kruusa ja liiva kvaliteet ja kogus. Kruusa võib peale purustamist kasutada teedeehituses ja ehitussegudes ning liiv vastab ehitusliiva nõuetele. Katendi ja kaevandatava kihi mahud on arvutatud aritmeetilise keskmise meetodil kolme varuploki piires. Varuplokkide pindalad on määratud arvutiprogrammi MicroStation 95 abil. Liiva- ja kruusakihi lamamiks on aluspõhjaline lubjakivi ning veetase jääb kasuliku kihi lamamist sügavamale. Kruusa aktiivseks tarbevaruks saadi 16 tuhat m³ pindalal 1,18 ha, ehitusliiva aktiivne tarbevaru on 2 tuhat m³ ning see on arvutatud 0,25 ha suurusel ala. Nimetatud Metsküla mäeeraldise varud on kinnitatud Eesti Maavarade Komisjoni 16. juuni 2003. a protokollilise otsusega nr 03-38. Vastavalt 2003. a geoloogilise uuringu kohaselt on mäeeraldise katendi kogumaht 4 tuhat m³. Plokis 1 Ta, pindalal 0,91 ha, on katendi maht 2 tuhat m³ ja kruusa varu 12 tuhat m³. Ploki 2 Ta pindala on 0,27 ha, katendi maht on 1 tuhat m³ ning kruusa varu 4 tuhat m³. Plokis 3 Ta on katendi maht 1 tuhat m³ ja liiva varu 2 tuhat m³, pindalal 0,25 ha. 2012. a teostas OÜ Mäemees Metsküla II uuringuruumis geoloogilise uuringu. Uuringu tulemusel kinnitati keskkonnaministri 30.05.2013. a käskkirjaga nr 551 Pammana maardlas Metsküla II uuringuruumi varu üldpindalal 2,40 ha järgnevalt: ehituskruusa aktiivne tarbevaru pindalal 2,17 ha mahus 29 tuhat m³ (plokk 8 Ta); ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,23 ha mahus 4 tuhat m³ (plokk 9 Ta). 1.2. MARKŠEIDERITÖÖ AEG JA ANDMED TEOSTAJA KOHTA Käesoleva markšeidermõõdistuse tegi OÜ J.Viru Markšeideribüroo Leisi Vallavalitsuse tellimusel. OÜ J.Viru Markšeideribüroo tegevuslitsents (ehitusgeodeetilised ja –geoloogilised uuringud): reg. nr EEG000189. 3 Töö eesmärgiks oli teostada markšeidermõõdistamine: mäetööde plaani täiendamine, karjääri kaevandatud maavara mahu määramine. Töö läbiviimisel on lähtutud kehtivatest õigusaktidest ja markšeidertöödele esitatavatest nõuetest. Käesoleva välitöö markšeidermõõdistuse tegid 25.01.2015. a markšeider Jaan Viru. Kameraaltöö tegid ajavahemikul 26.01.2015. a - 12.02.2015. a geodeedid Maido Ridalaan, Johanna Piir. Töö kinnitas geodeet Maido Ridalaan. 1.3. TELLIJA JA KAEVANDAMISLOA ANDMED Tellija: Leisi Vallavalitsus Leisi alevik Saaremaa 94202 Kaevandamisloa andmed: 09.11.2004. a väljastati Leisi Vallavalitsusele Keskkonnaministeeriumi Saaremaa keskkonnateenistuse poolt Metsküla karjääris maavara kaevandamiseks luba nr SAAM-015 kehtivusega kuni 09.11.2014. a. Maavara kaevandamisloas on mäeeraldise ja teenindusmaa pindalaks märgitud 2,87 ha. Kaevandamisloaga SAAM-015 on määratud ehitusliiva aktiivseks tarbevaru ja kaevandatava varu koguseks 2 tuhat m³. Ehituskruusa aktiivseks tarbevaruks on kaevandamisloas 16 tuhat m³ ning kaevandatavaks varuks 15 tuhat m³. Mulla maht on 4 tuhat m³. 2004. a koostatud kaevandamisloa taotluse seletuskirja kohaselt tuleb kaevetööde käigus mäeeraldise äärealadel jätta osa materjalist kaevandamata, mis võimaldab kujundada rekultiveeritud nõlvakalded kruuspinnases kaldega 1:1,4 ning liivapinnases kaldega 1:5. Nõlva tervikute säilitamiseks tuleb jätta kaevandamata 1 tuhat m³ kruusa. Kaevandamisloa SAAM-015 juurde kuulub OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Metsküla kruusakarjääri mäeeraldise plaan 26.06.2003. a ning geoloogilised läbilõiked I I´ ja II- II´. Nimetatud plaanile on märgitud mäeeraldise pindalaks 2,87 ha, kuid plaanil oleva mäeeraldise nurgapunktide koordinaatide järgi on pindalaks 2,67 ha ja mäeeraldise teenindusmaa nurgapunktide koordinaadid ja pindala puuduvad. Kaevandamisloa (SAAM-015) taotluse seletuskirja kohaselt Metsküla karjääri mäeeraldise ja tema teenindusmaa piirid kattuvad. 1.4. LÄHTEPUNKTIDE ANDMED Mõõdistamise lähtekoordinaadid ja kõrgused Trimble VRS Now püsijaamade võrk Kontrolliks: Tihendusvõrk Asuka01 nr 4658 X= 6492487.089 Y=412691.415 Z=8.02. 1.5. GEODEETILISE SIDUMISE ANDMED JA MÕÕTEMÄÄRAMATUS Geodeetiline sidumine: Liikuvjaam Trimble R8 GNSS, parandid VRS referentsjaamade võrgust Trimble VRS now. Mõõtemääramatus: Plaaniline asukoha määramise täpsus reaalajas (x;y) 10 mm+1ppm; kõrguslik asukoha määramise täpsus 20 mm+1 ppm. 1.6. KASUTATUD VARASEMATE TÖÖDE LOETELU 1. Metsküla karjääri markšeidermõõdistus, OÜ Hadwest maamõõdubüroo, töö nr T-09-003, 08.01.2009.a. 2. Metsküla kruusakarjääri uuring Saaremaal, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 03.06.2003.a. 4  3. Metsküla kruusakarjääri kaevandamise loa taotluse seletuskiri, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2004.a. 4. Metsküla kruusakarjäär korrastamisprojekt, OÜ Mäemees, Töö nr 43-12. 1.7. ANDMED MÕÕDISTUSMETOODIKA –SEADMETE, ANDMETÖÖTLUSE JA TARKVARA KOHTA Mõõdistusmetoodika: GPS real-time kinematic. Mõõdistusseadmed: GPS instrumendid liikuvjaam Trimble R8 GNSS. Kasutatud tarkvarad: Andmetöötlus - Bentley PowerCivil for Baltics V8i, ver.08.11.07.428. Tekstitöötlus - Microsoft Office Word. Mõõdistamise mõõtkava: M1:500 Plaani mõõtkava: M1:1000 Mõõdistati L-Est’97 tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis, kõrgused Balti 1977. a kõrguste süsteemis. Markšeidermõõdistamine on tehtud vastavuses keskkonnaministri 21.04.2005. a määrusele nr 26 ,,Maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise kord“ ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.01.2012. a määrusele nr 9 ,,Markšeideritöö kord“. Töö läbiviimisel on lähtutud kehtivatest õigusaktidest ja markšeidertöödele esitatavatest nõuetest. Kõik arvutused on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil for Baltics V8i v.08.11.07.428. 1.8. SELGITUSED TEHNOVÕRKUDE OSAS Kommunikatsioonid mäeeraldise ja teenindusmaa alal puuduvad. 1.9. KATASTRIÜKSUSTE PIIRIDE PÄRITOLU JA KASUTUSVIIS Katastriüksuse piirid on plaanile kantud Maa-ameti poolt 17.11.2011. a digitaalselt väljastatud piiride alusel. 1.10. MAAVARA MAHU ARVUTUSMEETODID Maavara mahu arvutuse aluseks on käesoleva markšeidermõõdistamise ja eelmise korra markšeidermõõdistamise andmed. Nende andmete põhjal on koostatud trianguleeritud kõrgusmudelid arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i v.08.11.07.428 abil ning mahud arvutati triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga. 1.11. MUUD MÄRKUSED Kaevandamisloa SAAM-015 juurde kuulub OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud Metsküla kruusakarjääri mäeeraldise plaan 26.06.2003. a ning geoloogilised läbilõiked I I´ ja II- II´. Nimetatud plaanile on märgitud mäeeraldise pindalaks 2,87 ha, kuid plaanil oleva mäeeraldise nurgapunktide koordinaatide järgi on pindalaks 2,67 ha ja mäeeraldise teenindusmaa nurgapunktide koordinaadid ja pindala puuduvad. Metsküla karjääri 2003. a mäeeraldise kõrguslik nullpunkt ei ühti Balti 77 kõrgussüsteemi nullpunktiga, siis Balti 77 kõrgussüsteemiga vastavusse viimiseks tehti andmete kõrguslik korrektuur -0,40 m. 5 2. MÕÕDISTUSTE TULEMUSED JA ARVUTUSED 2.1. KAEVANDATUD, KASUTATUD JA KASUTUSKÕLBMATUKS MUUDETUD MAAVARAVARU KOGUS Mahu arvutus on tehtud Maa-ameti poolt 06.12.2011. a digitaalselt väljastatud Metsküla mäeeraldise ja teenindusmaa ja maavaravaru plokkide piirides. Maa-ameti poolt saadud Metsküla mäeeraldise ja teenindusmaa pindalad (2,67 ha) ei ühti kaevandamisloas (SAAM-015) märgitud pindaladega (2,87 ha). Metsküla mäeeraldise piires on kaevandatud maavara mahtude määramiseks koostatud järgmised pinnamudelid: 1. 2003. a uuringuga määratud kasuliku kihi lamam; 2. 2003. a uuringuaegne maapind; 3. 12.07.2012. a markšeidermõõdistuse tulemusel koostatud maapinnamudel; 4. 25.01.2015.a markšeidermõõdistuse tulemusel koostatud maapinnamudel; Kattepinnase maht on arvutatud keskmise paksuse teel. Nimetatud andmete põhjal koostati trianguleeritud mudelid arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i Bentley InRoads abil ning mahud arvutati triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga. Kaevandatud varu arvutusel on lähtutud maavara kaevandamisloa SAAM-015 juurde kuuluvast mäeeraldise plaanist ning sellel olevatest kõrguspunktidest. Varu arvutamisel tugineti ainult mäeeraldise plaanil olevale lamamile, sest geoloogiline läbilõige on vastuolus plaaniga. Samuti on 2003. a mäeeraldise plaani kõrguspunktide arv ebapiisav ja seetõttu ei ole võimalik täpselt määrata nt 2003. a maapinna kontuuri varuplokkide vahelisel alal. Käesoleva töö raames koostati seisuga 25.01.2015 karjääri situatsiooni kajastav mäeeraldise plaan ja geoloogilised läbilõiked. Geoloogilistele läbilõigetele kanti varuploki lamam mäeeraldise plaanil olevaid lamami samakõrgusjoonesid arvestades. Mäeeraldise piir sügavuti kanti läbilõigetele lamami järgi, sest kaevandamise loa taotluse seletuskirja kohaselt kattub mäeeraldise piir varuploki piiriga. 25.01.2015. a markšeidermõõdistamise andmete põhjal on perioodil 12.07.2012. a-25.01.2015.a (09.11.2014.a) Metsküla karjäärist kaevandatud maavara: Ehituskruusa plokk 1 Ta 826 m³, ehituskruusa plokk 2 Ta 1300 m³ ja ehitusliiva plokk 3 Ta 260 m³. 2.2. MÄEERALDISE PIIRES JA VÄLJASPOOL MÄEERALDISE PIIRE KAEVANDATUD MAAVARA, SETENDI VÕI KIVIMI KOGUS Metsküla kruusakarjääri maavara kaevandamisloa nr SAAM-015 alusel on seisuga 25.01.2015. a mäeeraldise piires kokku kaevandatud 12,286 tuhat m³, sh plokk 1 Ta 8,626 tuhat m³, plokk 2 Ta 3,4 tuhat m³ ja plokk 3 Ta 0,26 tuhat m³. Metsküla kruusakarjääri jääkvaru mäeeraldise piires, võttes avesse 12.07.2012. a markšeiderdokumentatsiooni koostamisel tehtud jääkvaru arvutust ja käesoleva mõõdistuse käigus seisuga 25.01.2015. a leitud kaevandatud maavara mahtu, on jääkvaru mäeeraldise piires 4,51 tuhat m³, sh plokk 1 Ta 2,77 tuhat m3, plokk 2 Ta 0 tuhat m³, plokk 3 Ta 1,74 tuhat m³. 2.3. KAEVANDAMISEGA RIKUTUD JA KORRASTATUD MAA PINDALA Kaevandamisega rikutud maa-ala pindala on 2,67 ha. 6 3. KOKKUVÕTE Käesoleva töö käigus arvutati Metsküla karjääri maavara mahud perioodil 12.07.2012. a - 25.01.2015. a (09.11.2014.a) mäeeraldise ja teenindusmaa ning maavaravaru plokkide piirides. Eelpool nimetatud ajavahemikul on kaevandatud ehituskruusa plokk 1 Ta 826 m³, ehituskruusa plokk 2 Ta 1300 m³ ja ehitusliiva plokk 3 Ta 260 m³. Jääkvaru mäeeraldise piires on 4,51 tuhat m³, sh plokk 1 Ta 2,77 tuhat m³, plokk 2 Ta 0 tuhat m³, plokk 3 Ta 1,74 tuhat m³. Perioodil 12.07.2012. a - 25.01.2015. a (09.11.2014.a) ei ole mäeeraldise kõrvalt ega lamamist maavara varu ega keskkonnaregistris arvele võtmata kivimit või setendit looduslikust olekust välja viidud. Kaevandamisega rikutud maa-ala pindala on 2,67 ha. Karjäär on korrastatud vastavalt OÜ Mäemees korrastamisprojektile, töö nr 43-12. 7 4. FOTOD 8 Koostas: Maido Ridalaan 12.01.2015. a 9