Corson OÜ. Väike-Pakri sadama detailplaneering kooskõlastamiseks

Tiit Peedu Teie 30.03.2015 nr 9-11/324 linnapea Paldiski Linnavalitsus Meie 14.04.2015 nr HJR 6-8/15/7900-2 [email protected] Osaühing Corson [email protected] Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi heakskiitmine Esitasite Keskkonnaametile heakskiitmiseks Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu (edaspidi nimetatud detailplaneering või planeering) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi nimetatud KSH) programmi koos lisadega. I. FAKTILISED ASJAOLUD Paldiski Linnavalitsuse algatas 08.04.2010 korraldusega nr 99 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu ja KSH. Harjumaal Väike-Pakri saare idaranda jäävale Väike-Pakri sadama kinnistu randa on kavandatud väikesadama rajamine. Detailplaneeringu eesmärk on Väike-Pakri sadama kinnistule ehitusõiguse määramine väikesadama väljaehitamiseks, mis loob eelduse Pakri saarte arenguvõimalusteks, juurdepääsude ja liiklusskeemi väljatöötamine, heakorrastuse määramine ning tehniliste kommunikatsioonide lahendamine. Planeeringuala koosneb 5,0 ha suurusest Väike-Pakri kinnistust (katastriüksuse tunnus 58001:009:0036) ja selle lähialast. Keskkonnaamet on detailplaneeringu KSH järelevalvaja KeHJS § 38 lg 1 alusel, kuna planeeringu elluviimisega eeldatavalt ei kaasne piiriülest keskkonnamõju. KeHJS § 38 lg 2 p-de 1-2 ja 5 järgi on KSH järelevalvaja ülesanne kontrollida KSH programmi, menetluse kui ka eksperdi vastavust õigusaktide nõuetele ning teha otsus KSH programmi heakskiitmise või heakskiitmata jätmise kohta. II. OTSUSE PÕHJENDUSED JA KAALUTLUSED 2.1. KSH menetluse vastavus kehtestatud nõuetele KSH algatamise otsusest teavitatakse KeHJS § 35 lg 6 kohaselt 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning liht- või tähtkirjaga käesoleva seaduse § 33 lg 6 nimetatud asutusele. KSH algatamisest teavitati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (19.04.2010), maakondliku levikuga ajalehes Harju Elu (16.04.2010) ning Paldiski linna veebilehel. Detailplaneeringu ning selle KSH algatamise korraldus saadeti Harju Maavalitsusele. Teistele Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 KeHJS § 33 lg-s 6 nimetatud asutustele KSH algatamise teadet ei saadetud, kuigi algatamise korralduse punktis 6 on vastav nõue kirjas. Arvestades, et edasises protsessis on kõiki asutusi kaasatud, siis antud juhul ei pea Keskkonnaamet eksimust KSH protsessi oluliselt mõjutavaks. KeHJS § 36 lg 3 kohaselt peab KSH programmi koostamisel strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja või strateegilise planeerimisdokumendi koostaja küsima programmi sisu osas seisukohta KeHJS § 33 lg 6 sätestatud asutustelt, edastades seisukoha võtmiseks KSH programmi eelnõu. KeHJS § 36 lg 3 sätestab koostoimes KeHJS § 33 lg 6, et seisukohta tuleb küsida Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab, andes näidisloetelu asutustest, kellelt tuleb seisukohta küsida. KSH koostaja Osaühing Corson küsis Keskkonnaametilt KeHJS § 36 lg 3 kohaselt seisukohta KSH programmi sisu osas 17.09.2014 kirjaga nr 17.09.2014-03/32-01. Teistelt asutustelt seisukoha küsimist ei ole koostajad pidanud vajalikuks. Kuigi KSH programmi kohta ei küsitud seisukohti teistelt asutustelt peale Keskkonnaameti, on KeHJS § 33 lg 6 nimetatud asutusi teavitatud KSH avalikust väljapanekust. Seega on Keskkonnaamet seisukohal, et tegemist on rikkumisega, mis oluliselt ei mõjuta KSH tulemust, kuna seisukohti, tähelepanekuid ja märkusi sai esitada avaliku väljapaneku ajal. Edaspidi palume seaduses sätestatud nõudeid korrektselt täita ning vältida vigu menetluses. Keskkonnaamet esitas KSH programmile täiendusettepanekuid 15.10.2014 kirjaga nr HJR 6- 8/14/20256-2 (vastuskiri on KSH programmi lisa 6). KSH programmist selgub, et esitatud ettepanekute alusel on KSH programmi täiendatud ning on ära toodud märkustega arvestamise selgitused. KSH programm avalikustatakse ja selle tulemusi arvestatakse KeHJS §-s 37 sätestatud korras. KeHJS § 37 lg 2 nõuetele vastav KSH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu teade avaldati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (12.01.2015), maakondliku levikuga ajalehes Harju Elu (16.01.2015). Teade ilmus ka Paldiski Linnavalitsuse veebilehel. Paldiski Linnavalitsus teavitas KSH programmi avalikustamisest 13.01.2015 kirjaga nr 9-11/38 KeHJS § 37 lg-s 1 nimetatud isikuid, pädevaid asutusi ning muid strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisest eeldatavalt huvitatud isikuid ja asutusi. Kõik avalikustamist puudutavad teated ning kiri on leitavad KSH programmi lisades 7 ja 8. Kuna KSH soovitakse läbi viia KMH täpsusega, peavad olema täidetud nii KeHJS-e KMH-d kui KSH-d käsitlevad nõuded (programmi ja aruande sisu ja avalikustamise osas). Vastavalt KeHJS § 16 lg 2 p 3 oli avalikustamise teade väljas ka Paldiski Linnavalitsuses infostendil. KeHJS § 37 lg 3 kohaselt kestab KSH programmi avalik väljapanek vähemalt 14 päeva. KSH programmi avalik väljapanek kestis 19.01.2015 kuni 01.02.2015 (14 päeva). Avaliku väljapaneku perioodil oli KSH programmiga võimalik tutvuda Paldiski Linnavalitsuses tööaegadel ning elektroonselt Paldiski Linnavalitsuse veebilehel. KSH programmile sai kirjalikke ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi esitada kuni 01.02.2015 aadressil Paldiski Linnavalitsus, Rae tn 38, 76806 Paldiski linn või e-posti aadressil [email protected]. KSH programmi avalikustamise käigus laekus 2 kirja ettepanekutega (kirjad ja vastuskirjad on esitatud KSH programmi lisades 9 ja 10). 2 /4 KSH programmi avalik arutelu toimus 03.02.2015 algusega kell 15.00 Paldiski vene kooli aulas (Peetri tn 26, Paldiski linn) ning sellest võttis osa 3 inimest. Avaliku arutelu protokoll koos osalejate nimekirjaga on esitatud KSH programmi lisa 11. Avalikul arutelul käsitleti avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekuid ning ekspert esitas ülevaate vahepealsest planeeringu ning KSH protsessist. Keskkonnaameti hinnangul kajastuvad avaliku väljapaneku jooksul esitatud ettepanekud KSH programmis või on selgitatud, et nendega arvestatakse KSH aruande koostamisel. Analüüsides KSH programmi sisu ja KSH programmi avalikustamist puudutavaid materjale, on KSH programmi kohta esitatud ettepanekute ja vastuväidete alusel parandatud ning täiendatud. Samuti on selgitatud ja põhjendatud ettepanekute ja vastuväidetega arvestamist või arvestamata jätmist ja vastatud küsimustele. Lähtudes eelnevast vastab KSH menetlus KeHJS sätetele ning selles ei esine rikkumisi, mis võiksid mõjutada KSH tulemusi. 2.2 KSH programmi kvaliteedi kontroll ja KSH eksperdi vastavus nõuetele KSH programmi sisu määrab KeHJS § 36 lg 2. Väike-Pakri sadama detailplaneeringu KSH programmis on esitatud planeeringu eesmärgid ja sisu, elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, mõjude eeldatav ulatus ja samuti kirjeldatud hindamismetoodikat. Nimetatud on isikud ja asutused, keda planeering võib eeldatavalt puudutada ning KSH ajakava, samuti KSH eksperdi ja planeeringu koostaja andmed. Programmi lisades on leitavad programmi kohta esitatud seisukohad ning nendega arvestamine, samuti menetlusmaterjalid. Kuna KSH soovitakse läbi viia KMH täpsusega vastab heakskiitmiseks esitatud KSH programm ka KeHJS § 13 esitatud nõuetele. Keskkonnaameti hinnangul vastab KSH programm KeHJS § 36 lg 2 ja § 13 nõuetele. Keskkonnaamet ei pea vajalikuks tuua võrdlustabelina välja, milline KSH programmi peatükk vastab millisele KeHJS § 36 lg 2 ja § 13 punktile. Märgime, et KeHJS § 42 lg 3 p 2 järgi peab KSH aruanne vastama lisaks KSH programmile ka KeHJS §40 lg 4 ning ka § 20 (kuna KSH viiakse läbi KMH täpsusega) nõuetele. KSH programmi kohaselt on KSH läbiviijaks Osaühing Corson (registrikood 10006729) ning KSH juhteksperdiks Toomas Liiv (KMH litsentsist nr KMH0119 kehtivusega 27.04.2017, planeerimine, energeetika, reoveekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, ehitus ja sellega kaasnevad mõjud sh müra, teenindus, töögrupi juht). Eksperdi vastavust KeHJS § 34 lg-s 3 ning § 14 nimetatud nõuetele tõendav info on toodud KSH programmi peatükis 6 ning lisas 4. Lisaks kuulub KSH töörühma Uno Liiv (tehnikadoktor, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid), Nelly Oldekop (TTÜ tehnikateaduse magister, planeerimine ja ehitamine), Kristin Liiv (keskkonnaspetsialist, planeerimine, hüdrodünaamika), Esta Tamm (Elfos Grupp OÜ, sotsiaal-majanduslik mõju), Kerli Liiv (keskkonnaspetsialist, sotsiaal-majanduslik mõju), Mihkel Parksepp (Mapri OÜ, konsultant-assistent, planeerimine, ehitamisega kaasnevad mõjud sh müra), Peeter Vissak (bioloog, maismaa- ja vee-elustik, kaitstavad loodusobjektid, elupaigatüübid), Margus Pokrovski (REIB, topo-geodeetiliste uurimistööd), Peeter Ude (Meremõõdistuskeskus OÜ, hüdrograaf), Kalev-August Parksepp (projektijuht, KMH litsent nr KMH0120, jäätmekäitlus, transport ja liiklus, müra, maastik, puhkemajandus ja haljastus, taimestik, elupaigatüübid, kaitstavad loodusobjektid ja Natura hindamise juhtekspert). KSH programmi kohaselt kaasatakse vajadusel KSH protsessi käigus lisaeksperte. Lähtudes eelnevast vastab KSH programm KeHJS § 36 lg 2 ja § 13 nõuetele ning on kavandatava tegevuse KSH-ks piisav. Samuti on KSH juhtekspert koos ekspertgrupiga pädev käesolevat keskkonnamõju strateegilist hindamist läbi viima. 3 /4 III. OTSUSTUS KeHJS § 36 lg 2, § 37, § 38 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 2 ja 5 ning § 39 lg 2 ja 3, Keskkonnaameti peadirektori 08.05.2014 käskkirja nr 1-4.1/14/242-1 „Regioonide põhimääruste kinnitamine lisa 1 „Keskkonnameti Harju-Järva-Rapla regiooni põhimäärus“ p-de 2.1 ja 3.5.8 alusel ning arvestades käesolevas otsuses toodud asjaolusid, kiidab Keskkonnaamet heaks Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sulev Vare juhataja Harju-Järva-Rapla regioon Ester Pindmaa 384 8744 [email protected] 4 /4  12 PAKRI MAASTIKUKAITSEALA ja HOIUALA väärtuste koondtabel LK-väärtuse Objekt LK-väärtus tasand (I-III) Kaitse Ohutegurid Meetmed Oodatav tulemus eesmärk * (kriitiline) Üksikobjekt Klint Pakri poolsaarel I P ehitus hooldus looduslik protsess Klint Pakri saartel II P võsastumine hooldus looduslik protsess V-Pakri paerand II P prahistamine hooldus looduslik protsess Pakri, Kaasiku, Kersalu juga II P prahistamine hooldus looduslik protsess Põlde, Valli, Põllküla juga III P kuivendus hooldus looduslik protsess Allikad III P kuivendus hooldus looduslik protsess LK- kivid (2 Suurkivi, Leetse) III LS - - seisund endine Pärnasalu ja Ubaniidi kivikülv III LS - - seisund endine Elupaik Alvarid - 6280 (saartel) I PLS võsastumine põletus, osa maid kasutuses, karjatamine võsa tõrjutud Pangamets - 9180 (poolsaar) I P prahistamine hooldus looduslik protsess Rannavallid -1210 (saartel) II P - - looduslik protsess Elupaigatüübid: 1130, 1150, III variandid variandid variandid variandid 1160, 1220, 2130, 3140, 7160 Liik Krüüslite koloonia I P häirimine seire looduslik protsess Salutakja kasvukoht I LS metsatööd seire seisund paranenud LD liikide pesitsusala või II variandid variandid seire seisund endine kasvukoht Teiste LK liikide pesitsusala või III variandid variandid seire seisund endine kasvukoht Maastik Miljööväärtuslik maastik II PLS võsastumine taastamine, osa maid kasutuses (kirikute ja Suurküla ase) kasutamine Inimene Maaelu, teadus, haridus, II variandid ülekoormus rajad, infra ökoturism, säästev puhkemajandus ehitus looduskasutus * P-loodusliku protsessi jätkumine, LS-looduslik seisund püsib, PLS-poolloodusliku seisundi taastamine  46 Lisad LISA 1 Pakri hoiu- ja maastikukaitsealal leiduvad Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid (* - esmatähtsad) Elupaigatüüp Kood Levik Märkused Jõe lehtersuue 1130 Kloostri jõe suudmeala Ulatus vajab täpsustamist Rannikulõugas* 1150 S-P., Lihl-viki Tehislik tamm Lai madal laht 1160 Saartevaheline meri Esmased rannavallid 1210 S-P. loode- ja läänerannik, V.P. kagurannik Püsitaimestuga 1220 Saarte lääneotsad kivirand Taimestunud 1230 Pakri poolsaare ja saarte pankrand pank Väikesaared ja laiud 1620 Kappa ja Bjärrgronne Rannaniidud* 1630 Saartel, Madise Hallid luited* 2130 Laoküla rannaniit Vajab täpsustamist Kalgiveelised järved 3140 S-P. põhjaosa, V.P. lõunaosa Kadastik 5130 V-P. idarannik Kuivad, lubjarikkad 6210 Saarte keskosas niidud Liigirikkad 6270 V-P. keskosas, S-P. Puudub HA määruses, arurohumaad Lõunaosas klassifitseeritav liigirikka soostunud niiduna (2.1.4.2) Alvarid* 6280 S-P. põhjaosa, V-P. Loodeosa Puisniit* 6530 Ubaniidi poolsaarel, V-P. lõunaosas Mineraalirikas 7160 Karjäär V-P. idarannikul allikasoo Lubjarikas 7210 S-P. läänerannik Vajab täpsustamist madalsoo* Liigirikas madalsoo 7230 Laiguti mitmel pool saartel Vanad laialehelised 9020 Saarte keskosas metsad* Soostuvad metsad 9080 S-P. kaguosa, V-P. lääneosa Rusukallete metsad* 9180 Pakri poolsaare pangamets  47 LISA 2 KAITSEALUSED TAIMED Liigi nimetus, LK kat., PR S-Pakri V-Pakri Poolsaar Märkusi Karulauk - III, tv Allium ursinum + + + Emaputk - III, tv, * Angelica palustris + Veripunane koldrohi - III, tv Anthyllis coccinea + + Salutakjas - II, eo Arctium nemorosum + seire Müür-raunjalg - II, oa Asplenium ruta-muraria + Randtarn - III, tv Carex extensa + kirdepiir Kare-jürilill - II, tv Cardamine hirsuta + + Lääne-mõõkrohi - III, tv Cladium mariscus + + Taani merisalat - II, hr Cochlearia danica + ? Balti sõrmkäpp - II, tv Dactylorhiza baltica + + Täpiline sõrmkäpp - II, hr Dactylorhiza cruenta + + Vööthuul-sõrmkäpp - III Dactylorhiza fuchsii + + Kahkjaspunane sõrmkäpp - Dactylorhiza incarnata + + + III, hr Russovi sõrmkäpp - II, tv Dactylorhiza Russowii + Nõmmnelk - III, * Dianthus arenarius + + + Aasnelk - II, tv Dianthus superbus + + + Müürkevadik - III, hr Draba muralis + + seire Tumepunane neiuvaip - III Epipactis atrorubensis + Laialehine neiuvaip - III Epipactis helleborine + + seire Soo-neiuvaip - III Epipactis palustris + + + Harilik käoraamat - III Gymnadenia conopsea + + Paas-kolmissõnajalg - III, tv Gymnocarpium + + seire robertianum Muguljuur - II, tv Herminium monorchis + + Kaljukress - III, hr Hornungia petraea + + seire H. ungrukold - III Huperzia selago + Siberi võhumõõk- III Iris sibirica + Soo-hiilakas - II, hr, * Liparis loeselii + + Suur-käopõll - III Listera ovata + + Mets-õunapuu - III Malus sylvestris + + Pruunikas pesajuur - III Neottia nidus-avis + Kärbesõis - II, tv Ophrys insectifera + + + Hall käpp - III, tv Orchis militaris + + + Kahelehine käokeel - III Plantathera bifolia + + + Põõsasmaran - III, tv Potentilla fruticosa + Laukapuu II, hr Prunus spinosa + Aas-karukell - III Pulsatilla pratensis + Aas-karukella valgeõieline Pulsatilla pratensis f. + vorm - III alba Hanepaju - II Salix repens + Tui-tähtpea - III, hr Scabiosa columbaria + + Madal unilook - III, tv, * Sisymbrium supinum + + Kokku 41 liiki 30 29 14 53 55 56  Pakri hoiuala ja maastikukaitseala mereosa kaitsekorralduskava (KKK) 2011-2020 (kinnitamata). Koostas Merle Kuris (MTÜ Balti Keskkonnafoorum). Töörühma kuulusid ornitoloogid Andres Kalamees, Andrus Kuus (Eesti Ornitoloogiaühing). Alljärgnevalt KKK ornitoloogide poolt koostatud tabel 1 ja 2. Tabel 1. Pakri linnualaga seotud vee- ja rannikulindude staatus ning kaitseväärtus. HA LiA LiD** I Staatus* KK*** kaitse- kaitse- LIFE NAT lisa *** FW* % FW* % eesmärk eesmärk Liik Pes Peatuv Talv Pes Peatuv Talv LIFE NAT Kühmnokk-luik (Cygnus olor) X X P,R,T 133 615 704 50 810 0,3 0,3 Väikeluik (C. col. bewickii ) I II X X R 89 2 300 0,4 1,5 Laululuik (Cygnus cygnus) I II X X R,T 52 35 700 0,1 1,2 Hallhani (Anser anser) P 2 Rabahani (Anser fabalis) R 7000 1,2 Valgepõsk-lagle(B. leucopsis) I III R 1200 Ristpart (Tadorna tadorna) III P,R + Viupart (Anas penelope) X X P,R 289 5 Rääkspart (Anas strepera) P,R 3 Piilpart (Anas crecca) R 130 Sinikael-part (Anas platyrhynchos) X X P,R,T 43 480 491 1025 Soopart (Anas acuta) II R 80 0,1 Luitsnokk-part (Anas clypeata) P,R 7 Punapea-vart (Aythya ferina) P,R 9 2099 0,6 Tuttvart (Aythya fuligula) P,R,T 48 14787 47 1,2 Merivart (Aythya marila) II X X R,T 150 90 7000 2,3 Hahk (Somateria mollissima) X X P,R,T 16 (1000) 1 3700 0,1 0,5 6 Aul (Clangula hyemalis) X X R,T (46000) 12978 59100 1,0 1,3 Mustvaeras (Melanitta nigra) R,T (1000) 4 0,1 Tõmmuvaeras (Melanitta fusca) III X X P,R,T 11 16 50 25 Sõtkas (Bucephala clangula) X X P,R,T 3 1237 3508 10410 0,3 0,9 Väikekoskel (Mergus albellus) I II R,T 450 4 1,1 Rohukoskel (Mergus serrator) P,R,T 7 6 12 Jääkoskel (Mergus merganser) X X P,R,T 28 41 200 25 0,1 Punakurk-kaur (Gavia stellata) I III R,T 3 Järvekaur (Gavia arctica) I II R,T 2 Kaur (Gavia stellata et arctica) R,T 6 Tuttpütt (Podiceps cristatus) X X P,R,T 6 30 3 173 Hallpõsk-pütt(P. grisegena) III R 1 Kormoran (P. carbo) P,R,T 334 2 74 Hüüp (Botaurus stellaris) I II X X P 3 Merikotkas (Haliaeetus albicilla) I I X P,R,T 1 Lauk (Fulica atra) P,R 4 1 Punajalg-tilder (Tringa totanus) III X X P,R 40 Naerukajakas (Larus ridibundus) P,R,T 300 14 Kalakajakas (Larus canus) X X P,R,T 218 956 540 190 Jõgitiir (Sterna hirundo) I III P,R 10 Randtiir (Sterna paradisaea) I III P,R 14 + Väiketiir (Sterna albifrons) I III P,R 4 + Krüüsel (Cephus grylle) II X X P,R,T 20 3 2 25 Paksult märgitud liigid – liigid mis ületavad 1% kriteeriumi, FW %* - protsent läbirändavast populatsioonist, LiD** – linnudirektiiv (Directive 2009/147/EC), KK*** – siseriiklik kaitsekategooria, staatus****: P-pesitseja, R-läbirandaja, T-talvituja. 7 Tabel 2. Linnustikku mõjutavad tegurid ja meetmed Tegevus/tegur Mõju lindudele Mõjutatud/ohustat Mõju suund ja tugevus Kaitsemeetmed ud liigid/rühmad Toimivad mõjutegurid Inimeste viibimine Häirimise ja röövluse Laidudel pesitsevad Suund negatiivne Kaitse‐eeskirja uuendamine (tsoneeringu ja kaitsekorra lindude pesapaikades põhjustatud linnurühmad ja Keskmine kuni tugev muutmine, tähtajalise liikumispiirangu kehtestamine). pesitsemise ja sigimisedukuse langus; liigid (tiirud, Praegu on Pakri saarte vahelistel laidudel inimeste viibimine poegade pikemas ajaskaalas kajakad, hanelised, aastaringselt võimalik. Kappal ja Bjärgronnel tuleb üleskasvatamise ajal arvukuse langus kehtestada liikumispiirang. Storgronne on muuli ja silla abil Pakritega ühendatud ja seal ei ole liikumispiirangu rakendamine otstarbekohane. Õlireostus Hukkumine, Kõik merel Suund negatiivne Üleriigilised meetmed õlireostuste ennetamiseks, elujõulisuse ja peatuvad ja Tugev avastamiseks, likvideerimiseks ja tagajärgede produktiivsuse toituvad liigid, eriti rehabiliteerimiseks. Väiksemaid õlireostuse juhtumeid on vähenemine; partlased dokumenteeritud, sh on Pakerorti koloonias vaadeldud ja toidubaasi vähenemine fotografeeritud õlist krüüslit. Muu toksiline saaste Negatiivne Üldised meetmed Läänemere keskkonnasisundi Tugevus teadmata parandamiseks Laevaliiklus Häirimine; Häirimine – süga‐ Negatiivne Paldiski Lõuna‐ ja Põhjasadam on Eesti olulisemaid õli‐ ja muu saaste ohu vamatel merealadel Häirimine – keskmine meretransporditaristuid, mille laevaliiklussagedust piirata ei suurenemine peatuvad liigid (aul, Õli‐ ja muu saaste ohu ole otstarbekohane. Praegu puudub selleks ka vajadus. vaerad, krüüsel, suurenemine ‐tugev Üleriigiline õlitõrjevõimekuse tõstmine. kaurid) Eutrofeerumine Toidubaasi Kõik merel toituvad Teatud piirini võib olla Üldised meetmed eutrofeerumise vähendamiseks muutumine, (vee liigid positiivne tänu toidubaasi läbipaistvuse suurenemisele vähenemine ja selle Pikemas ajaskaalas mõju toitumise negatiivne efektiivsusele) Prügi meres Hukkumine Kõik vee‐ ja Negatiivne sissemässimise või rannikuliigid Tugevus teadmata (vastavad allaneelamise korral andmed Eestis puuduvad) 9 Veelinnujaht Häirimine, Madalamatel Negatiivne Kaitse‐eeskirja uuendamine (tsoneeringu ja kaitsekorra hukkumine, merealadel Merel peatuvatest liikidest muutmine) kaaluda veelinnujahi keelustamist kaitsealal. toksiline saaste peatuvad liigid lastakse Eestis eelkõige Kommertsliku jahiturismi arendamist tuleks vältida ka pliihaavlite kasutamisel sinikael‐parti jt. ujuparte. hoiualal. Ametliku statistika järgi on (Üleriigiline seadusemuudatus pliivabale laskemoonale lastavate lindude arv üleminekuks – Eestis edasi lükatud kuni 2013 aastani) suhteliselt väike ning populatsiooni üldarvukust tõenäoliselt oluliselt ei mõjuta, olulisem on jahi häiriv mõju. Andmed tugeva häiriva mõju kohta Pakri linnualal puuduvad. Muud rekreatiivsed Häirimine Veelinnud Negatiivne Kaitse‐eeskirja uuendamine (tsoneeringu ja kaitsekorra tegevused Mõju tugevus teadmata muutmine ‐ krüüsli kaitseks tähtajalise vee‐ mootorsõidukitega sõitmise piirangu kehtestamine olulisimal merealal) Kalapüük Hukkumine Hukkumine Negatiivne kalavõrkudes, võrkudes ‐ kõik Soome lahes ja ühtlasi ka (häirimine, toidubaasi sukeldudes Pakri piirkonnas on muutused) toituvad liigid. suhteliselt suure võrgupüügi Ohtlikem periood koormuse tõttu lindude aprillist oktoobrini, kaaspüük küllalt suur. Kõige hukkuvad suuremal määral hukkuvaks peamiselt linnuliigiks on aul. talvituvad sukelpardid. Potentsiaalsed mõjutegurid 10 Uute meretaristute Veelindude elupaikade Veelinnud Negatiivne Eelnev keskkonnamõjude hindamine, sh kvaliteetne Natura ehitamine (LNG jm) hävitamine ja Eeldatavalt keskmine kuni hindamine kahjustamine tugev (põhjaelupaigad), toidubaasi muutused, häirimine Süvendamine, Toidubaasi Merel peatuvad ja Negatiivne Eelnev keskkonnamõjude hindamine, sh kvaliteetne Natura kaadamine muutumine, toituvad liigid Hoiualal tervikuna nõrk hindamine. (häirimine, vee (kohati mõõdukas). Hoiualal, Võimalusel hoiualal asuva pinnasepuisteala likvideerimine. läbipaistvuse Pakri lahe suudmealal asub (2011. a on Veeteede Ametil koostöös vähenemine ja selle kaadamiskoht (pinnase‐ Keskkonnaministeeriumiga plaanis üle vaadata ja vajadusel mõju toitumise puisteala), mille keskpunkti muuta olemasolevad pinnasepuistealad.) efektiivsusele) koordinaadid on 59º23’03’’N; 24º00’03’’E ning raadius ca 1 km. Tuulegeneraatorite Tuulikute häiriv mõju, Negatiivne Järgida ka edaspidi põhimõtet, et linnuhoiualadele merre rajamine hukkumine Merel käesoleval ajal tuuleparke ei rajata. kokkupõrgetel puudub Eelnev keskkonnamõjude hindamine, sh kvaliteetne Natura tuulikutega, Pakri tuulepargi (8 hindamine hoiuala/kaitseala lähedusse kavandatavate (toidubaasi muutused, tuulegeneraatorit) mõju tuulegeneraatorite puhul. häirimine ehitus‐ ja lindude hukkumise hooldustöödel) põhjustajana üheaastase seire tulemuste järgi nõrk (Volke ja Lutsar 2005) 11  0 5 kilometres ©  Lisa 6 KSH aruande peatükkides 5.2.3.2 ja 5.2.3.3 on toodud Pakri loodusalal kaitstavatest elupaigatüüpidest need, mis asuvad kavandatava tegevuse mõjualas või milleni võiks ulatuda kavandatust negatiivset mõju. Ülejäänud Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on toodud alljärgnevasse lisasse, kus on esitatud nendest ülevaade ning antud hinnang võimaliku negatiivse mõju võimalikkusest. 1130 Jõgede lehtersuudmed Estuaries ELET käsiraamat Jõgede alamjooksu/suudmeala, mis on loodete mõjupiirkonnas. Jõgede lehtersuudmed on rannikuabajad, kus erinevalt elupaigatüübist 1160 Laiad madalad lahed on oluline osa mageveel. Jõe- ja merevee segunemise ning aeglustunud voolu tingimustes toimub peeneteraliste setete ladestumine, sageli kujunevad siin ka mõõnaga paljanduvad muda- ja liivaleeted ning hargsuudmealad (deltad). Et Läänemerre suubuvate jõgede lehtersuudmetele on iseloomulik riimvesi, loodete puudumine ning märgaladele ja/või madalveele omane taimkate, moodustavad need estuaaride omaette alatüübi. Vaste Eestis Eestis moodustab ainsa selgelt väljakujunenud lehtersuudme Kasari jõgi koos Matsalu lahega (Martin et al., 1998). Et see on hästi kaitstud tugevate tuulte eest, saab siin taimestik kasvada ka muidu lainetuse mõjul liikuvatel peeneteralistel setetel (Trei, 1991). Tingimisi sobivad siia elupaigatüüpi ka mõnede väiksemate jõgede – näiteks Kloostri, Taebla – suudmealad. Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 6.1.1.1. Pehme põhjaga hüdrolitoraali kasvukohatüüp. Pakri loodusala Pakri loodusala pindalast (20462,8 ha) on jõgede lehtersuudmed (1130) 0,6 % ehk 122,777 ha (KSH aruandes tabel 5.1). Antud väärtuslikul 1130 elupaigatüübil on eeskujulik esindavus ja hea kaitsestaatus (KSH aruandes tabel 5.1). Lisas 5 on toodud 1130 elupaigatüüpi asumine Pakri loodusalal. Kloostri jõe suudmeala asub Väike-Pakri idranda kavandatud sadamast lõunas ca 7,8 km kaugusel (lisa 5). 1130 elupaigatüübini ei ulatu kavandatud tegevuse piirkondadest ei otsene ega kaudne negatiivne mõju. 1140 Mõõnaga paljanduvad mudased ja liivased laugmadalikud (Mudased ja liivased pagurannad) Mudflats and sandflats not covered by seawater at low tide ELET käsiraamat Ookeanide, merede või laguunide mõõnaga paljanduvad liiva- ja mudarannad. Soontaimi seal ei kasva, tavaliselt leidub aga sinikuid ja ränivetikaid; siiski loetakse siia tüüpi ka mõõnaga ööpäevas paariks tunniks paljanduvad pika meriheina (Zostera marina) koosluste kasvualad. 1 Vaste Eestis Loodete ulatus on Eesti rannikul vaid mõned sentimeetrid ning neil seega erilist tähtsust ei ole. Siiski esineb siin üsna suuri veetaseme muutusi, eeskätt seoses tugevate tuultega: läänekaarte tuuled põhjustavad rannikumeres veetaseme tõusu, idakaarte tuuled aga selle alanemist. Maksimaalne veetaseme kõikumise ulatus Eesti rannikul on ligikaudu 4 m (Lutt, 1993). Aju- ja paguvee nähud on meie rannikul üsna seaduspärased, ehkki mitte nii regulaarsed ja sagedased nagu looded ookeanides. Aastas on täheldatavad kaks veetaseme maksimumi (augustis-septembris ja detsembris) ning kaks miinimumi (märtsis-aprillis ja oktoobris). Suuremad veetaseme muutused leiavad aset sügisel ja talvel, suvised ja kevadised veetaseme tõusud ning langused jäävad neile alla, samuti on neid sel perioodil harvemini (Orviku, 1974; Lutt, 1993). Eestis käsitletakse selle elupaigatüübi all kõiki liivaseid, saviseid ja mudaseid laugeid mererandu, mis ajuti paguveega paljanduvad. Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 6.1.1.1. Pehme põhjaga hüdrolitoraali kasvukohatüüp. Pakri loodusala 1140 elupaigatüübi pindala EELIS andmetel (10.07.2014) on 0,03 ha. Lisa 5 järgi on 1140 elupaigatüüp kavandatavast väikesadamast 6,3 km kaugusel lõunas (Kurkse sadamast lääne pool). Planeeringualal kavandatust ei avaldu 1140 elupaigatüübile mingisugustki negatiivset mõju. 1150* Rannikulõukad Coastal lagoons ELET käsiraamat Rannikulõukad e. laguunid on madalad, merest klibuse maasääre, luidete, harvem ka kaljudega täielikult või osaliselt eraldatud rannikuveekogud. Läänemere rannikulõukad ( ingl. k. flads and gloes) on väikesed, harilikult madalad, osaliselt merega ühenduses olevad, või maakerke tagajärjel sellest suhteliselt hiljuti eraldunud veekogud. Neile on iseloomulik ulatuslike roostike esinemine ning teised vohava kasvuga madalvee-taimekooslused. Maastumisprotsessiga seoses on täheldatav rida omavahel morfoloogiliselt ning strukturaalselt eristuvaid taimkattestaadiume. Vaste Eestis Madalad, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega veel ajutiselt ühenduses olevad rannikujärved ja rannikulõukad, mille vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate. Põhja katab tüse mändvetikatega (Chara spp.) kaetud mudakiht, elustik on enamasti vaene. Taimhõljum (fütoplankton) on küll liigirikas, kuid väikese biomassiga (arvatavasti toidukonkurentsi tõttu mändvetikatega), selles leidub soojalembeseid vetikaid, eriti ränivetikaid. Rannikulõukaid hinnatakse eelkõige ravimudavarude ja rikkaliku linnustiku tõttu. 2 Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 5.1.1.7. Soolatoitelise (halotroofse) järve kasukohatüüp 6.1.1.1. Pehme põhjaga hüdrolitoraali kasvukohatüüp. Pakri loodusala Pakri loodusalal on ranniku lõukaid (1150*) 20,463 ha, mis moodustab loodusala pindalast 0,1 % (KSH aruandes tabel 5.1). 1150* elupaigatüüp Pakri loodusalal on küllaltki väärtuslik, keskmise või vähenenud kaitsestaatuse ja olulise esindavusega. Kompaktsemaks ja suuremaks rannikulõukaks loodusalal on Suur-Pakri saarel asuv 9,2 ha Lihlviki rannikujärv (planeeringualast ca 5,1 km läänes). Kavandatud tegevuse ala ja 1150* elupaigatüübi vahele jääb Väike-Pakri saar (lisa 5) ja saartevaheline väin. 1150* elupaigatüübini ei ulatu kavandatust negatiivset mõju. 1160 Laiad madalad abajad ja lahed Large shallow inlets and buys ELET käsiraamat Laiad abajad ja lahed, kus erinevalt jõgede lehtersuudmetele on magevee mõju üsna väike. Tavaliselt on need elupaigad merelainete otsese mõju eest varjatud, neile on iseloomulik põhjasetete ning kasvupinnaste ulatuslik varieeruvus, samuti bentiliste koosluste selgesti väljenduv vööndilisus. Ka viimastele on omane suur looduslik mitmekesisus. Vee maksimaalse sügavuse fikseerimist ei peeta selle tüübi puhul vajalikuks, kuna erinevates geograafilistes piirkondades, samuti füsiograafiliselt erinevate kooslusetüüpide puhul võib sellel olla erinev ökoloogiline tähendus. Mõnikord piiritletakse madala vee piiri Zosteretea- ja Potametea–koosluste levikualaga. Vaste Eestis Neid elupaiku eristab jõgede lehtersuudmetest (elupaigatüüp 1130) mageda vee tunduvalt väiksem sissevool. Lahtede põhi on tavaliselt pehme, kaetud liiva või saviga, ja enamasti rikkalikult taimestunud. Vesi on suveperioodil soe, talvel aga võib jääkate ulatuda põhjani. Mitmekesise põhjaelustiku tõttu leiavad sealsetest lahtedest toitu paljud eri liiki linnud. Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 6.1.1.1. Pehme põhjaga hüdrolitoraali kasvukohatüüp Pakri loodusala Pakri loodusalal on laiad madalad abajad ja lahed (1160) elupaigatüüpi 143,24 ha, mis moodustab loodusala pindalast 0,7 %. Pakri loodusalal olev 1160 elupaigatüüp on üliväärtuslik, eeskujuliku kaitsestaatuse ja olulise esindavusega (KSH aruandes tabel 5.1). Kavandatud Väike-Pakri sadamale lähim (üle Väike-Pakri saare idasse 3,2 km kaugusel) 1160 elupaigatüüp asub Suur-Pakri ja Väike-Pakri saare vahelise väina süvamerepoolses suudmealas (lisa 5). Kavandatud tegevuse ala ja 1160 elupaigatüübi vahele jääb 3,2 km Väike-Pakri saare maismaaosa (lisa 5). 3 1160 elupaigatüübini ei ulatu kavandatust negatiivset mõju. 1170 Karid Reefs ELET käsiraamat Merepõhjast kerkivad veealused või mõõnaga paljanduvad kaljud, samuti biogeensed konkretsioonid sublitoraali või ka litoraali vööndis, kui sinnani ulatuvad katkematult taime- ja loomakooslused. Vaste Eestis Eestis kuuluvad siia elupaigatüüpi meie rannikumere rahnuderikkad alad või aluspõhjakivimeist merepõhjakõrgendikud (nn karid, kared, rahud), mis paguvee ajal võivad ulatuda üle veepinna. Eestis tuleb selle elupaigatüübi alla arvata ka mõnede saarte ümbruses (Vaika saared, Pakri saared, Osmussaar) esinevad enam-vähem sileda pealispinnaga ning astmeliselt sügavamale laskuvad kaljurannakud (Aaloe, 1956; Aaloe, Miidel, 1967). Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 6.1.1.2. Kõva põhjaga hüdrolitoraali kasvukohatüüp. 6.1.2.2. Kõva põhjaga sublitoraali kasvukohatüüp. Pakri loodusala Pakri loodusalal on elupaigatüübi 1170 pindala 20,463 ha, mis moodustab loodusala pindalast 0,1 % ja elupaigatüüp 1170 on Pakri loodusalal väärtuslik, hea kaitsestaatuse ning olulise esindavusega (KSH aruandes tabel 5.1). EELIS (30.06.2014) andmebaasi järgse, lisas 5 oleva asukoha kaardi järgi on planeeringualalt linnulennult kirdesse ca 13,9 km 1170 elupaigani. 1170 elupaigatüübini ei ulatu kavandatust negatiivset mõju. 1220 Püsitaimestuga kivirannad Perennial vegetation of stony banks ELET käsiraamat Püsi-rohttaimestuga kaetud klibuvallide kõrgemad osad; taimkatte moodustavad merikapsas Crambe maritima, merihumur Honkenya peploides ja teised püsiktaimed. Klibuvallide sisemaa-poolses kõrgemas osas võib ulatuslikel klibualadel esineda mitmesuguseid taimekooslusi. Kinnistunud vanadel kliburannikutel võib rohumaakoosluste seas esineda nõmme- ja võserikekooslusi, kõige vanematel aladel mõnikord isegi samblike või sammaltaimede valitsemisega kooslusi. Vaste Eestis Siia tüüpi tuleks Eestis lisaks kliburandade kõrgemale ja jämedamast materjalist osale (vt. eelmine elupaigatüüp – 1210 Üheaastase taimestuga esmased rannavallid) arvata ka meil 4 laialdaselt esinevad moreenrannikud. Viimaste sagedus seletub sellega, et Eesti pinnakattes on moreeni levik väga ulatuslik, seda leidub sageli ka ranniku murrutuspiirkondades. Moreenrannikud moodustuvad murrutumise tulemusena, mille käigus kantakse lainete poolt ära varem moreeni õhukeselt katnud nooremad, kergesti murrutuvad setted – järve- ja mereliivad, liustikujõgede ning jääjärvede liiv ja kruus. Seal kus ranniku kallakus on suhteliselt suurem ja see on avatud tormilainetusele, võib randa ja paguveeranda katta jämedast materjalist (kruus, klibu, veeristik, munakad) murrutussillutis, mis on murrutusel moreenist välja pestud, kuid mida lainetus pole suutnud ära kanda ja mis kaitseb rannikut edasise murrutuse eest (Orviku, Orviku, 1961; Orviku, 1974). Kui ranniku kallakus on suhteliselt väike, toimub murrutumine tormilainetusega paguveerannal, kus see aga on takistatud murrutussillitise tõttu. Moreenrannikule on tavaliselt omane ka rohke rändrahnude esinemine, mis samuti seletub nende väljapesemisega moreenist, rändrahnude kuhjumist põhjustab lisaks ka merejää (Orviku, 1965). Kliburandu kohtab Eestis peamiselt klindi levikualal ja paerannikutel (Pakri poolsaarel, Ninnase ja Panga pangal Saaremaal jm). Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 2.3.1.1. Ajuveeranna (geolitoraali/paduri) kasvukohatüüp. Pakri loodusala Pakri loodusalal on püsitaimestuga kivirandu (1220) 20.463 ha, mis moodustab loodusala pindalast 0,1 %. 1220 elupaigatüüp on Pakri loodusalal väärtuslik, hea kaitsestaatuse ja eeskujuliku esindavusega (KSH aruandes tabel 5.1). 1220 elupaigatüüp asub Suur-Pakri ja Väike-Pakri saarte loodeotstes (lisa 5). Väike-Pakri saare loodetipul asuva 1220 elupaigatüübini on planeeringualalt linnulennult loodes ca 3,4 km (lisa 5). Kavandatud tegevusest ei ole 1220 elupaigatüübile negatiivset mõju 1230 Atlandi ookeani ja Läänemere taimestunud pankrannad (Merele avatud taimestunud pankrannad) Vegetated sea cliffs of the Atlantic and Baltic coasts ELET käsiraamat Pankrandade taimestu võib olla keerukas kompleks sõltudes nende geoloogilisest ehitusest ja geomorfoloogiast, avatusest merele, biogeograafilistest iseärasustest ning inimtegevuse mõjust. Rohkem eksponeeritud pankrandadele on iseloomulik taimkatte vööndilisus – lõhede ja eendikooslustest rannaäärsetel järskudel nõlvadel (Crithmo-Armerietalia–kooslused) kuni lausalise taimkattega rannikurohumaadeni panga ülaosas ja tipus, kuhu on kogunenud sügavam mullakiht (Silenion maritimae–liitkonna kooslused). Sisemaa pool ja paremini varjatud pankrandadel kujunevad koosluste kompleksid, mis hõlmavad nõmmesid, karbonaadirikkaid ja happelisi rohumaid, terofüüte, kõrgeid rohttaimi, võserikke ning tuulte poolt kujundatud metsakooslusi, mille taimestu on rikastatud rannikule omaste flooraelemetidega. 5 Vaste Eestis Pankranniku iseloomulikuks tunnuseks on murrutusjärsak ehk pank, mis on kujunenud vastupidavais vanaaegkonna kivimeis (lubjakivis, dolomiidis, harva ka liivakivis) (Orviku, 1993). Murrutusjärsaku kõrgus ulatub Eesti pankrannikuil paarist meetrist mitmekümne meetrini. Pankrannikute ristläbilõige kujuneb vastavalt sellele, missugune on murrutumise intensiivsus ja kivimite vastupidavus. Seal, kus murrutumine toimub aktiivselt, aga kivimid on kõvad, võib murrutusjärsaku jalamil murrutusrusu puududa; pehmemate kivimite ja vähem intensiivse murrutuse korral kujuneb lai murrutusrusu vöönd ehk panga taandumisteed tähistav murrutuslava. Pankranniku ülemise osa moodustavad sageli mitmesugused jääajajärgsed setted, näiteks rannikukruus või –klibu, mille allavarisemine järsaku jalamile võib seal põhjustada ajutiste rannavallide tekkimise. Kohati võib näha pankranniku üleminekut pae- või ka kliburannaks (Orviku, Orviku, 1961). Eestis käsitletakse antud elupaigatüüpi kitsamalt, kui seda piiritleb „ELET käsiraamat“: sellesse tüüpi arvatakse üksnes merelainete aktiivse mõju piirkonnas asuvad pangad, kaugemale sisemaale jäävaid panku hõlmab tüüp 8210 Lubjakivipaljandid, panga ülaserval algavad lookooslused kuuluvad tüüpi 6280 Loopealsed või siis tüüpi 8240 Plaatlood. Eestis tuntumad lainetele avatud paepangad on neist on Utria, Pulli, Püssina, Panga, Ohessaare, Ninase, Osmussaare, liiva-ja paekividega pangad Pakri poolsaarel ja Türisalus liivakivipangad Suurupis ja Rannamõisas. Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 4.1.1.1. Paekalju kasvukohatüüp. 4.1.1.2. Liivakivikalju kasvukohatüüp Tüüpiline kooslus panga jalamil: Rand-kesakanni – taani merisalati kooslus Cochleario-Saginetum. Tüüpilised liigid: taani merisalat Cochlearia danica, rand-kesakann Sagina maritima, rand-sõlmhein Spergularia marina, randkress Lepidium latifolium, rannikas Glaux maritima. Tunnusloomad: Haudelinnud – krüüsel Cepphus grylle, räästapääsuke Delichon urbica. Pakri loodusala Pakri loodusalal on merele avatud taimestunud pankrandu (1230) 40.926 ha, mis moodustab loodusala pindalast 0,2 %. 1230 elupaigatüüp on Pakri loodusalal üliväärtuslik, eeskujuliku kaitsestaatuse ja esindavusega (KSH aruandes tabel 5.1). 1230 elupaigatüüp asub Pakri poolsaare (loodeosas kuni Pakri neemeni) ja Suur-Pakri (põhja- kirdeosas) ning Väike-Pakri (loodeosas) pankrannikul (lisa 5 ja KSH aruandes joonis 5.2). Lähim kaugus planeeringualalt linnulennult Väike-Pakril loodeosas asuva 1230 elupaigatüübini on ca 3,6 km (lisa 5). Kavandatud tegevusest ei avaldu 1230 elupaigatüübi aladele negatiivset mõju. 6 1620 Läänemere kesk- ja põhjaosa väikesaared ning laiud (Väikesaared ning laiud) Boreal Baltic islets and small islands ELET käsiraamat Kaljurahude, väikesaarte ja laidude rühmad, peamiselt saarestiku ulgumere poolses osas või ulgumeres. Koosnevad pealiskorra eelkambriumi moondekivimitest, moreenist või setetest. Taimkatet mõjustavad riimvesi, jätkuv intensiivne maakerge ja kliima, oluline tähtsus on ka tuulel, kauakestval päikesepaistel, soolal ja üldisel kuivusel. Vaste Eestis Eestis loetakse sellesse elupaigatüüpi väikesaared, mille pindala ei ületa 10 ha. 1-10 ha suurusi saari on meie rannikuvetes 309; veel väiksemate laidude ja pisisaarte arv on 1116 ning nende kogupindala 3.35 km2 (Loopmann, 1996). Selle elupaigatüübi määratlemisel on esiplaanil zooloogilised väärtused, st. milline on ühe või teise laiu/saare tähtsus lindude pesitsus- ja puhkepaigana, hüljeste lesilana jne. Nagu “ELET käsiraamatus” öeldud, tuleb Natura-alade määrtlemisel lisaks saartele silmas pidada ka neid ümbritsevat sublitoraali. Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 2.3.1.1. Ajuveeranna (geolitoraali/paduri kasvukohatüüp; 2.3.1.2. Pritsmevööndi (epilitoraali) kasvukohatüüp; 6.1.1.1. Pehme põhjaga hüdrolitoraali kasvukohatüüp; 6.1.1.2. Kõva põhjaga hüdrolitoraali kasvukohatüüp; 6.1.2.1. Pehme põhjaga sublitoraali kasvukohatüüp; 6.1.2.2, Kõva põhjaga sublitoraali kasvukohatüüp; Pakri loodusala Pakri loodusalal on väikesaari ja laidusid (1620) 0,205 ha, mis moodustab loodusala pindalast 0,001 %. 1620 elupaigatüüp Pakri loodusalal üliväärtuslik, eeskujuliku kaitsestaatuse ja olulise esindavusega (KSH aruandes tabel 5.1). Pakri loodusalal kuuluvad antud 1620 elupaigatüüpi laiud ja väikesaared: Kappa, Sjölafluto, Bjärrgronne ja Storgonne. Lähimani neist on üle linnulennult üle Väike-Pakri läände ca 2,8 km (lisa 5). Kavandatud tegevusest ei avaldu 1620 elupaigatüübile negatiivset mõju. 1630* Läänemere kesk- ja põhjaosa rannaniidud (Rannaniidud) Boreal Baltic coastal meadows ELET käsiraamat Enamasti madalakasvulised geolitoraali rannaniidud, mõnikord soolakulaikudega. Riimveelise mere tõttu on mulla soolsus väike, looded on nõrgad, kuid kohati avaldab mõju maakerge. Neid niite kasutati traditsiooniliselt heinavarumiseks või karjatamiseks, mis tagas nende pindala säilimise ja hoidis taimkatte madala, soontaimede poolest rikka ning sobiva pesitsuspaigaks kurvitsalistele. Alates mere rannalt saliinsetest kooslustes muutub taimkate sisemaa poole selgesti eristuvate vöönditena. 7 Vaste Eestis Lauged madalakasvuliste taimetega looduslikud või poollooduslikud rohumaad mere rannikul, mis kasvavad nii soolase vee vahetu mõju piirkonnas (ajuveerannal) kui ka kaugemal sisemaa pool (pritsmevööndis). Rannaniit on vana rahvapärane nimetus, pinnamoe teadusliku käsitluse seisukohalt oleks rannaniidu õigem nimetus rannikuniit. Iseloomulik on taimkatte vööndilisus, kusjuures üksikute vööndite laius sõltub pinnamoest, mulla lähtekivimiks olevatest setetest ning maapinna kõrgusest. Rannaniidud on paljude lindude, eeskätt kurvitsaliste olulised pesitsus- ja toitumispaigad. Kui karjatamine ja niitmine lakkab, siis kasvavad rannaniidud täis pilliroogu, võsastuvad ja metsastuvad. Et Läänemere vesi on vaid nõrgalt soolane, pole ka rannaniitude mullad eriti sooldunud, mõnikord leidub neil siiski soolaku laike ehk padureid (elupaigatüüp 1310). Eestis on kõige ulatuslikumad rannaniidud Saaremaal, Hiiumaal, Läänemaal ja Pärnumaal. Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 2.3.1.1. Ajuveeranna (geolitoraali/paduri) kasvukohatüüp 2.3.1.2. Pritsmevööndi (epilitoraali) kasvukohatüüp. Pakri loodusala Pakri loodusalal on rannaniite (1630*) 102,314 ha, mis moodustab loodusala pindalast 0,5 %. 1630* elupaigatüüp Pakri loodusalal küllaltki väärtuslik, hea kaitsestaatuse ja esindavusega (KSH aruandes tabel 5.1). 1630 elupaigatüüp asub Suur-Pakri ja Väike- Pakri lõunapoolses osas kitsa ribana. Planeeringualalt linnulennult lähima so Väike-Pakri edelarannas asuva 1630* elupaigatüübini on ca 2.9 km (lisa 5). Kavandatud tegevusega ei kaasne 1630* elupaigatüübile negatiivset mõju. 2130* Rohttaimedega kinnistunud rannikuluited (hallid luited) (kinnistunud rannikuluited) Fixed coastal dunes with herbaceous vegetation “gray dunes” ELET käsiraamat Kinnistunud luited, mida katab enam-vähem liitunud, samblike ja sammalderohke püsitaimestu. Põhjamaistel hallidel luidetel Läänemere, Põhjamere ja Atlandi ookeani rannikuil kasvavad kõrreliste kooslused, samuti Galio-Koelerion albescentis, Corynephorion canescentis- ja Silene conicae-Cerastion semidecandri–kooslused. Vaste Eestis Rannikuluidete hilisem, kahele eelmisele elupaigatüübile (2110 ja 2120) järgnev arenguaste. Taimed ja samblikud on liiva kinnistunud; luidet katab püsitaimestu.. Kinnistunud luidetele on omane primitiivne- (Lo) või õhuke leedemuld (L). Puurinne puudub, ent võib kasvada üksikuid noori mände (Pinus sylvestris). Põõsarindes üksikud hane- ja/või hundipajud (Salix repens, S. rosmarinifolia), kibuvitsad (Rosa spp.), kadakad (Juniperus communis). Rohurinde tasemel hakkab kujunema liitunud taimkate, mis on sarnane kuivade liivatasandike nõmmeniitudele. Kinnistunud rannikuluiteid leidub saartel, Lääne- ja Põhja-Eestis, samuti Peipsi rannikul. Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 4.1.2.2.1. Kinnistunud luite kasvukohatüüp, halli rannikuluite alltüüp. 8 Tähtsamad taimekooslused: Pakri loodusala Pakri loodusalal on kinnistunud rannikuluiteid (2130*) 61,388 ha, mis moodustab loodusala pindalast 0,3 %. 2130* elupaigatüüp Pakri loodusalal on üliväärtuslik, hea kaitsestaatuse ja eeskujuliku esindavusega (KSH aruandes tabel 5.1). 2130* elupaigatüüp Laoküla kohal (planeeringualast kagusse ca 6.4 km kaugusel) ca 2 km ulatuses ääristab Pakri lahte ( lisa 5). Kavandatud tegevusega ei kaasne 2130* elupaigatüübile negatiivset mõju. 3140 Bentiliste mändvetikakooslustega (Chara spp.) kalgiveelised vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (mändvetikakooslustega kalgiveelised järved) Hard oligo-mesotrophic waters with benthic vegetation of Chara spp. ELET käsiraamat Suhteliselt toitevaesed, enamasti väga selge, sinise kuni roheka veega seisuveekogud. Vesi on üsna rikas lahustunud aluseliste ainete poolest; pH sageli 6-7. Nende saastamata veekogude põhi on kaetud mändvetikate (Chara spp. ja Nitella spp.) vaibaga. Põhjamaades kuuluvad sellesse tüüpi ka väikesed karbonaatiderikkad vähe- kuni kesktoitelised järvelubja setetega järvikud, mille tihedas mändvetikatest taimkattes domineerib Chara strigosa; sageli on need veekogud ümbritsetud madalsoo või rabaga. Vaste Eestis Siia rühma kuuluvad nii selge hele-kuni sinakasrohelise veega lubjarikkad järved, kui ka kollase või pruunika veega lubja- ja humiinainete rikkad järved. Kõiki neid ühendab mändvetikate rohkus. Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 5.1.1.5.1. Segatoitelise (düseutroofse e. miksotroofse) järve kasvukohatüüp, kalgi veega järve alltüüp. 5.1.1.8. Lubjatoitelise (alkalitroofse) järve kasvukohatüüp Pakri loodusala Pakri loodusalal on mändvetikakooslustega kalgiveelised järvi (3140) 20,463 ha, mis moodustab loodusala pindalast 0,1 %. 3140 elupaigatüüp Pakri loodusalal väärtuslik, hea kaitsestaatuse ja esindavusega (KSH aruandes tabel 5.1). 3140 elupaigatüüp asub Suur- Pakri saare põhjaosas ja Väike-Pakri saare lõunaosas (lisa 5). Väike-Pakri saare lõunaosasoleva 3140 elupaigatüübini on planeeringualalt lõunasse linnulennult ca 2,1 km. (lisa 5). Kavandatud tegevusega ei kaasne 3140 elupaigatüübile negatiivset mõju. 3260 Tasandikel ja mäestike jalameil voolavad jõed ning ojad Ranunculion fluitantis ja Callitricho-Batrachion–kooslustega (Jõed ja ojad) Water courses of plain to montane levels with the Ranunculion fluitantis and Callitricho-Batrachion vegetation ELET käsiraamat 9 Tasandikel ja mäestike jalameil voolavad jõed veesisese või ujuva taimestuga, mis kuulub Ranunculion fluitans–koosluste liitkonda või – suvise madala veeseisu esinemise korral – Callitricho-Batrachion–koosluste liitkonda. Vaste Eestis See elupaigatüüp hõlmab Eestis vooluveekogude neid lõike, mis on püsinud looduslikus või looduslähedases seisundis. Nendeks on jõed ja ojad: 1. Millel on säilinud looduslik looklev meandritega voolusäng, samuti soodid, kärestikud ja joad. 2. Mille vee kvaliteet ei ole inimtegevuse mõjul oluliselt muutunud/halvenenud. 3. Mille vees või kaldaribal kasvab haruldasi/ohustatud taimellike või taimekooslusi, või mis on elupaigaks haruldastele/ohustatud loomaliikidele. 4. Mis on kalade tähtsaks kudemispaigaks. Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 5.1.2.1. Jõe/oja kasvukohatüüp. Pakri loodusala Pakri loodusala jõed ja ojad (3260) 0,205 ha pindalaga moodustavad loodusala pindalast 0,001 %. 3260 elupaigatüüp Pakri loodusalal on väärtuslik, hea kaitsestaatuse ja eeskujuliku esindavusega (KSH aruandes tabel 5.1). Elupaigatüüp 3260 asub Pakri poolsaare edelarannas planeeringualast kagus linnulennult ca 7,8 km kaugusel (lisa 5). Kavandatud tegevusega ei kaasne 3260 elupaigatüübile negatiivset mõju. 6530* Fennoskandia puisniidud (Puisniidud) Fennoscandian wooded meadows ELET käsiraamat Väikestest puutukkadest, põõsastest ning avatud niidulaikudest koosnev taimkattekompleks. Tavalised puuliigid on harilik saar Fraxinus excelsior, kased Betula pendula, B. pubescens, harilik tamm Quercus robur, harilik pärn Tilia cordata, harilik jalakas Ulmus glabra ja/või hall lepp Alnus incana. Tänapäeval majandatakse veel vaid väheseid puisniite; traditsioonilise kasutamise puhul kombineeriti siin niitmist, rehitsemist, karjatamist, puuokste kärpimist ja laasimist. Taimestik on liigirikas, selles kasvab palju haruldasi ja ohustatud niiduliike, hästi on arenenud ka epifüütne sammaltaimede- ja samblikefloora - paljud ohustatud liigid kasvavad poolavatud paikades vanadel kärbitud okstega puudel. Sellesse tüüpi ei kuulu mahajäetud ja puudega kinnikasvavad niidud. Vaste Eestis Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustuga hõredat looduslikku puistut (Kukk, Kull, 1997). Puisniit on poollooduslik pärandkooslus; hõreda puurindega alad on Eestis tekkinud võsa ja puude osalise raiumise, niitmise ning karjatamise koosmõjul. Sel moel loodud mitmekesised valgus- ja niiskustingimused võimaldavad siin kõrvuti kasvada nii niidu- kui metsataimetel. Väga liigirohke on ka loomastik – putukad, linnud 10 jt. Puisniitudele iseloomuliku ilme ja liigirikka taimkatte püsimiseks on vaja iga-aastast niitmist või karjatamist. L. Laasimer (1965) on puisniitude hulka arvanud sellised alad, kus puurinde keskmine liitus on alla 0.3 (projektiivne katvus alla 30%). T. Kukk ja K. Kull (1997) peavad puisniidu olulisimaks tunnuseks niitmiskõlbuliku rohukamara olemasolu, kusjuures puurinne võib kohati olla üsna tihe (isegi liitusega kuni 0.8). Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: Otsene vaste puudub; traditsiooniliselt peetakse puisniitudeks 2.1.1. looniitude, 2.1.3. paluniitude, 2.1.4 sürjeniitude, 2.1.5. pärisaruniitude, 2.2.1. lamminiitude ja 2.4.1. rohketoiteliste soostuvate niitude (soovikuniitude) tüübirühma puurindega kooslusi. Pakri loodusala Pakri loodusalal on puisniite (6530*) 0,205 ha, mis moodustab loodusala pindalast 0,001%. 6530* elupaigatüüp Pakri loodusalal on küllaltki väärtuslik, keskmise või vähenenud kaitsestaatusega ja olulise esindavusega (KSH aruandes tabel 5.1). Puisniite esineb nii Suur-Pakri kui ka Väike-Pakri lõunaosas väikeste laikudena olles jäänukid kunagistest oluliselt rohkemast esindatusest (lisa 5). Kavandatud tegevusega ei kaasne 6530* elupaigatüübile negatiivset mõju. 7160 Fennoskandia mineraaliderikkad allikad ja allikasood (Allikad ja allikasood) Fennoscandian mineral-rich springs and springfens ELET käsiraamat Allikaid ja allikasoid iseloomustab pidev põhjavee vool. Vesi on külm, ühtlase temperatuuriga, hapniku- ja mineraaliderikas. Allikasoodes imbub vesi läbi mineraalpinnase ja seda katva turbalasundi ning soodustab sealse taimkatte kasvu. Et vesi pärineb sügavalt maa seest, võivad allikad olla kogu talve jäävabad. Selgrootute loomade fauna on sageli väga eripärane, floora rikas põhjapoolsetest liikidest. Vaste Eestis See elupaigatüüp hõlmab eelkõige allikasoid, kuid ka ümbritseva soota allikaid, mis on olulised elupaigad mitmete haruldaste liikide loomadele ja taimedele. Allikad Eestis on loendatud umbes 3000 allikat, neist 95% on väikesed, vooluhulgaga alla 10 l/sek (Timm, Järvekülg, 1975). Suurest arvust hoolimata on allikad üheks kõige enam ohustatud elupaigaks. Neid võib kergesti rikkuda reostamisega ja sootuks hävitada maakuivendusega, mis ei pruugi üldsegi toimuda allika lähinaabruses. Eriti tundlikud on inimtegevuse suhtes karstiallikad, pealegi võib karstialal loodust rikkuv inimmõju ulatuda veestiku kaudu väga kaugele. Allikasood Nõlvade jalamil või veekogude kaldaalal asuvad survelisest põhjaveest toituvad sood. Mullaks on mitmesuguse tüsedusega hästilagunenud madalsoomullad (M). Hõreda puurinde moodustavad üksikud sookased Betula pubescens. Rohurinne on liigirikas, 11 selles kasvab rohkesti haruldasi taimi. Samblarinne koosneb valdavalt lehtsammaldest ja on väga lopsakas. Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 3.1.1.1.2.Rohketoitelise madalsoo kasvukohatüüp, allikasoo alltüüp. 5.1.2.1. Jõe/oja kasvukohatüüp Pakri loodusala Pakri loodusalal on allikaid ja allikasoid (7160) 0,205 ha, mis moodustab loodusala pindalast 0,001 %. 2010 Natura standardandmebaasis on 7160 elupaigatüüp Pakri loodusalal küllaltki väärtuslik, keskmise või vähenenud kaitsestaatuse ja olulise esindavusega (KSH aruandes tabel 5.1). Allikad avanevad mitmel pool Pakri poolsaare paekalda jalamil, tihedamini Keersalu ja Leetse vahelises lõigus. Saartest on allikaid rohkem Väike-Pakril (29). Valdavalt langeallikate (vooluhulk 1-5 l/s) kõrval esineb poolsaare idarannikul mattunud panga jalamil ka tõusuallikaid ja allikasoid. Viimased on seotud pangametsaga (9180*). Langeallikad omavad üldiselt kohalikku, tõusuallikad piirkondlikku tähtsust. Natura 2000 loodusalade inventuuriga eraldati Pakri poolsaare idarannikul (maastikukaitseala piires) nn Pakri allikaala (lisa 5). Pakri allikaalal on fikseeritud 12 allika avanemine, mõõdetud vooluhulgad on 1-10 l/s (Kink, 2004b). Väike-Pakri kirderannikul klindi all endise paemurru põhjas on mõnesaja ruutmeetri lubjarikas allikaline madalsoo (lisa 3). Antud elupaigatüüp 7160 jääb planeeringualast ca 900 m mööda rannaäärt põhjapoole (lisa 5 ja KSH aruande joonis 5.2) ja ei jää planeeringu mõjualasse. Kavandatud tegevusega ei kaasne 7160 elupaigatüübile negatiivset mõju. 7230 Aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood (Liigirikkad madalsood) Alkaline fens ELET käsiraamat Peamiselt turvast moodustavate väiksekasvuliste tarnade ja pruunsammaldega kaetud märgalad, mille muld on püsivalt küllastatud soligeense või topogeense alusterikka, sageli karbonaatse veega. Veetase on maapinnast kas veidi kõrgemal või madalamal. Turba moodustumine, kui see esineb, on veesisene. Vaste Eestis Siia elupaigatüüpi kuuluvad eeskätt liigirikkad madalsood ja soostuvad niidud, mida ei hõlma loodusdirektiivi tüüp 7210 Lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga. Eestis on lisaks liigirikastele karbonaatsetele soodele arvukalt ka happelise madalsoomullaga liigivaesemaid soid, samuti liigivaeseid soostuvaid niite, millel on kõrge looduskaitseline väärtus, ent mille määratlemiseks loodusdirektiivis vastavat elupaigatüüpi ei leidu. Seetõttu käsitletakse Eestis seda elupaigatüüpi laiamahulisena, hõlmates sellega kõiki kaitset vajavaid madalsoid ja soostuvaid niite, mis teistesse, kitsamalt määratletud loodusdirektiivi elupaigatüüpidesse ei sobi. Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 2.4.1.1. Rohketoitelise soostuva niidu (soovikuniidu) kasvukohatüüp 12 2.4.2.1. Vähetoitelise soostuva niidu kasvukohatüüp 3.1.1.1. Rohketoitelise madalsoo kasvukohatüüp 3.1.1.2. Vähetoitelise madalsoo kasvukohatüüp Pakri loodusala Pakri loodusalal on liigirikkaid madalsoid (7230) 40,926 ha, mis moodustab loodusala pindalast 0,2 %. 7230 elupaigatüüp Pakri loodusalal on väärtuslik, hea kaitsestaatuse ja eeskujuliku esindavusega (KSH aruandes tabel 5.1). Liigirikkaid madalsoid esineb laiguti nii Suur-Pakri läänerannikul kui ka Väike-Pakri (lisa 5 ja KSH aruande joonis 5.2) soostunud kallastega järvikute ümber. Planeeringualale lähim 7230 elupaigatüübi laik asub planeeringualast läänepool kaugusega ca 800 m (lisa 5 ja KSH aruande joonis 5.2 ) olles ümbritsetud elupaigatüübist 9020* (vanad laialehelised metsad). Kavandatud tegevusega ei kaasne 7230 elupaigatüübile negatiivset mõju. 9020* Tamme Quercus, pärna Tilia, vahtra Acer, saare Fraxinus või jalakatega Ulmus Fennoskandia hemiboreaalsed looduslikud vanad laialehised epifüütiderikkad metsad (Vanad laialehised metsad) Fennoscandian hemiboreal natural old broad-leaved deciduous forests (Quercus, Tilia, Acer, Fraxinus or Ulmus) rich in epiphytes ELET käsiraamat Hemiboreaalsed looduslikud laialehised metsad moodustavad ülemineku läänetaiga ja nemoraalsete metsade vahel. Tavalisemad puuliigid on harilik tamm Quercus robur, jalakalised Ulmus spp., harilik saar Fraxinus excelsior, harilik pärn Tilia cordata ja harilik vaher Acer platanoides. Iseloomulik on metsakoosluse pikaaegne kasvamine samas paigas, surnud puude rohkus, samblike, seente, putukate ja mullafauna suur liigirikkus. Paljudel juhtudel on neid metsi varem kasutatud karjatamiseks või heinavarumiseks. Vaste Eestis Salumetsad kasvavad kõige parema troofsusega ning kogu aasta jooksul veega hästi varustatud karbonaadirikastel muldadel. Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 1.1.1. Loometsade ja –põõsastike tüübirühm – ainult laialehiste liikide valitsemisega puistud 1.1.6. Salumetsade tüübirühm – ainult laialehiste liikide valitsemisega 1.3.1. Soostuvate metsade (soovikumetsade) tüübirühm - ainult laialehiste liikide valitsemisega Sinilille metsakasvukohatüüpi kuuluvaid puistuid esineb lainjatel moreenitasandikel, oosidel, voortel jt. kõrgendikel. Mikroreljeef on tasane või veidi mätlik. Mulla lähtekivimiks on kollakashall või ka punakaspruun karbonaatsete veeristega moreen. Tüüpilised on leostunud (Ko, Kor) ja leetjad (KI) pruunmullad, harvem mitmesuguse sügavusega rendsiinad (K). 13 Metsakõdu horisont on soodsate lagunemistingimuste tõttu väga õhuke (kuni 2 cm) või praktiliselt puudub. Suure aktiivveemahutavuse tõttu on mullad niiskusastmelt värsked, veepuudus võib ilmneda alles pärast kauakestvat põuda lähtekivimi suure rähasisalduse puhul; põhjavesi on sügavamal kui 2 m. Naadi metsakasvukohatüüp on omane lainjatele moreenitasandikele ja voortele, harvem oruveerudele. Loometsad kasvavad õhukestel huumuserikastel karbonaatsetel muldadel, mis on kujunenud massiivsel pael või selle murenemisel tekkinud rähal. Muldade kõduhorisont on õhuke või kohati üldse puudub; mullad kuuluvad enamasti kas õhukeste paepealsete renziinade (Kh´, Kh´´), õhukeste keskmise sügavusega renziinade (K´´, K´´´), gleistunud (Kh´g, Kh´´g) või glei-renziinade (Gh´, Gh´´) tüüpi. Loometsade levik Eestis on väga selgepiiriline, hõlmates Saaremaad ning Loode- ja Põhja-Eesti paealasid. Pakri loodusala Pakri loodusalal on vanu laialehiseid metsi (9020*) 409,256 ha (KSH aruande joonis 5.2 ja lisa 5), mis moodustab loodusala pindalast 2 %. 9020* elupaigatüüp on Pakri loodusalal väärtuslik, hea kaitsestaatuse ja esindavusega (KSH aruandes tabel 5.1). Vanu laialehiseid metsi esineb kompaktsemalt Väike-Pakri põhjapoolses ja keskosas ning mõningaselt Suur-Pakri keskosas. Planeeringualale lähim 9020* elupaigatüüp jääb planeeringu edelatipust edelasse ca 230 m. Kavandatud tegevusega ei kaasne 9020* elupaigatüübile negatiivset mõju. 9080* Fennoskandia soostunud ja soo-lehtmetsad (Soostuvad ja soo-lehtmetsad) Fennoscandian deciduous swamp woods ELET käsiraamat Sellesse tüüpi kuuluvad metsad on pinnavee pideva mõju all ja tavaliselt igal aastal üleujutatud. Seega on need metsad niisked või märjad; nendes on kujunenud turbakiht, kuid viimane on reeglina üsna õhuke. Hemiboreaalses taimkattevööndis on iseloomulikuks puuliigiksharilik saar Fraxinus excelsior, keskboreaalses taimkattevööndis sanglepp Alnus glutinosa. Sagedased on samuti hall lepp Alnus incana, sookask Betula pubescens ja pajud Salix spp. Selle tüübi kasvukohtadele on omane erineva veetasemega laikude esinemine ja sellest tulenev taimkatte mosaiiksus. Puid ümbritsevad tavaliselt tüvemättad, valdavad siiski üleujutatavad märjad alad. Vaste Eestis Käsitletav elupaigatüüp hõlmab Eestis soostuvaid lehtmetsi (päris)madalsoometsi ja lodumetsi, mis kasvavad tasasel maal, laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhavesi on maapinna lähedal. Põhjavee tase on muutuv: kevadeti on see kõrge, ulatudes maapinnale, suvel langeb sügavamale. Soostuvates metsades on turbahorisondi tüsedus alla 30 cm, madalsoo- ja lodumetsades keskmiselt või hästilagunenud turvas sügavam. Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 1.3.1 Soostuvate metsade (soovikumetsade) tüübirühm, v.a kuusikud, mis kuuluvad elupaigatüüpi 9050 Rohunditerikkad kuusikud ja laialehiste puuliikide valdamisega puistud, mis kuuluvad elupaigatüüpi 9020 Vanad laialehised metsad 14 1.4.1.1. Lodumetsa (soovõha) kasvukohatüüp, v.a lodumetsad regulaarselt üleujutatavatel lammidel, mis kuuluvad elupaigatüüpi 91E0 Lammi-lodumetsad 1.4.1.2. Madalsoometsa kasvukohatüüp – ainult lehtmetsad; okasmetsad kuuluvad elupaigatüüpi 91D0 Siirdesoo- ja rabametsad Pakri loodusala Pakri loodusalal on soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) 122,777 ha, mis moodustab loodusala pindalast 0,6 %. 9080* elupaigatüüp Pakri loodusalal on ebaolulise esindavusega (KSH aruandes tabel 5.1). Soostuvad ja soo-lehtmetsad esinevad Suur- Pakri kaguosas (lisa 5) ja Väike-Pakri lääneosas. Lähim 9080* elupaigatüübi asuala jääb planeeringualast ca 2,4 km läände (lisa 5). Kavandatud tegevusega ei kaasne 9080* elupaigatüübile negatiivset mõju. 9180* Tilio-Acerion-kooslustega nõlvade, rusukallete ja jäärakute metsad (Rusukallete ja jäärakute metsad) Tilio-Acerion forests of slopes, screes and ravines ELET käsiraamat Peamiselt karbonaatsetest, aga ka silikaatsetest kivimitest varisenud rusul ja järskudel kaljustel nõlvadel kasvavad segametsad sekundaarsete puuliikidega – mägivaher Acer pseudoplatanus, harilik saar Fraxinus excelsior, harilik pärn Tilia cordata. Need metsad jaotuvad kahte rühma: jahedas ja niiskes keskkonnas kasvavateks tiheda liituvusega metsadeks, milles valitsevaks puuliigiks on enamasti mägivaher Acer pseodoplatanus (Lunario-Acerenion–liitkond), ning hariliku pärna ja laialehise pärna Tilia platyphyllos domineerimisega kuivadel soojadel rusukalletel kasvavateks metsadeks (Tilio-Acerenion– liitkond). Vaste Eestis Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad meil eeskätt Põhja-Eesti klindi (panga, pankranniku) rusukalletel ja rusuvallidel kasvavad liigirikkad laialehised metsad. Laialehised rusukallete metsad kasvavad Eestis pindalaliselt väga kitsal, kuid muudest kasvukohatüüpidest selgelt eristuval alal – Põhja-Eesti klindi rusukalletel ja rusuvallidel, mõnede Põhja-Eesti jõgede kanjonorgudes ja Lääne-Eesti klindi paekõlvikute rusukalletel. Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 1.1.6.3. Kuukressi kasvukohatüüp. Pakri loodusala Pakri loodusalal rusukallete ja jäärakute metsi (9180*) 61,388 ha, mis moodustab loodusala pindalast 0,3 %. 9180* elupaigatüüp Pakri loodusalal on väärtuslik, hea kaitsestaatuse ja esindavusega (KSH aruandes tabel 5.1). Rusukallete jäärakute metsad esinevad Pakri poolsaare lääne ja idaranna rusukalletel (lisa 5). Planeeringualale lähim 9180* elupaigatüübi asuala jääb kirdesse, üle Pakri lahe ja Pakri poolsaare selle kirderanda ca 6.2 km kaugusele (lisa 5). 15 Kavandatud tegevusega puudub 9180* elupaigatüübile negatiivne mõju. Kavandatud tegevuse olulise mõju määratlemise ja Euroopa Komisjoni juhendis (KSH aruande ptk 5.2.3.1 alusmaterjalide loendis punkt 3) toodud olulise mõju indikaatorite (elupaiga pindala kadu, killustatus, häirimine, populatsiooni asustustihedus, veevarud, veekvaliteet) ja kumuleeruvuse ning analüüsi ja hinnangu alusel võib väita, et lisas 6 olevatele 1130, 1150*, 1160, 1170, 1220, 1230, 1620, 1630*, 2130*, 3140, 3260, 6530*, 7160, 7230, 9020*, 9080* ja 9180* elupaigatüüpidele puudub kavandatust tegevusest ni otsene kui ka kaudne negatiivne mõju. 16  Linnuliigid, kelle elupaiku Pakri linnualal kaitstakse 1. Viupart Anas Penelope (A050). Viupart on Eestis läbirändel tavaline lind, samas aga vähearvukas pesitseja. Saabub märtsis-aprillis ja lahkub septembris-oktoobris. Viimasel arvukusehinnangul (Elts et al. 2009) oli pesitsejaid 200 paari ja läbirändajaid kümneid tuhandeid. Pakri lahte loetakse potentsiaalselt oluliseks pesitsusalaks. Pakri loodusalal olevad isendid moodustavad Eesti viupartidest 2-15 %. Pakri loodusalal kaitstakse viupardi elupaiku. Rändeperioodil on sagedased viupartide parved, keskmiselt 40...60 isendit. Kogunevad rändesalgad varjuvad rannikulähedal ja madalamatel rannikumere aladel tormiste ilmade eest ning toituvad sobiva sügavusega rannikumeres. KSH aruandes käsitletud peatükis 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus ning lisas 4. 2. Sinikael-part Anas platyrhynchos(A053). Sinikael-part on Eestis tavaline haudelind, läbirändaja ja talvituja. Sinikael-part on Eestis ujupartidest arvukaim talvitaja, kes talvitab Eesti jäävabal rannikul ning sisemaa lahtistel veekogudel. Pakri lahes asuvad sinikael-pardid moodustavad Eesti sinikael-partidest 0-2 %. Selle liigi arvukus on langenud alates 1991.a., kuid on viimasel 7 aastal püsinud suhteliselt stabiilsena 7000-16 000 vahel. 2012. a oli viimase 20. a rekordaasta, kuna talvitavate sinikaelte arvuks saadi <17400 isendit. Trend on tõusev, ning liigi talviseks arvukuseks Eestis hinnatakse 10 000 – 20 000 isendit (Elts et al. 2009). Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvise 2012 veelinnuloendusel loendati Pakri lahe rannikumeres 332 isendit. Pakri loodusalal kaitstakse sinikael-pardi elupaiku. Käsitletud peatükkides 4.7 Mõju linnustikule ja 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus, 5.2.7 Kavandatu mõju planeeringualal vaadeldud linnuliikidele ja lisa 4. Aredusala ja selle lähiümbruses välivaatlusel P. Vissaku poolt (20 juuli – 20 august 2014) madalal rannikumeres toiduotsingul tuvastatud linnuliik. Planeeringualal ei pesitse. 3. Merivart Aythya marila (A062). Merivart on Eestis II kaitsekategooria alune liik. Pakri linnuala on rahvusvahelise tähtsusega peatumisala (peatub vähemalt 1% rändetee asurkonnast), varasematel aastatel on 1% künnise ületanud ka merivart (2,3%). Merivart peatub kevadrändel alal väga arvukalt - varasemast on teada 7000 isendi esinemine mai alguses (KKK 2011-2020). 1 Eestis haruldane pesitseja, läbirändel kümneid tuhandeid ja ka talvituja, arvukus on langenud. Pakri lahel peatuvad 2-15 % Eestis olevatest lindudest. Pakri laht on Eestis tähtsuselt seitsmes rändepeatuspaik, kus on vaadeldud aastatel 1994-1999 3-7 tuhat isendit. Veelindude 2012. a jaanuariloendus tuvastas Eesti rannikumeres 57 talvituvat merivarti. Eesti rannikumeres talvituvad vardid on kõikuva arvukusega Nii tuttvart kui merivart koondusid suures osas Lääne-Saaremaa ja Hiiumaa rannikule. Tuttvardi Eestis talvitava populatsiooni suuruseks on hinnatud 100 – 2000 isendit ning merivardil 100 – 2000 isendit. Mõlema liigi puhul on trend tõusev (Elts et al. 2009). Tuttvart ja punapea-vart peatuvad sügisel arvukalt Kurkse väinas ja Pakri madalal (vastavalt 15 000 ja 2100 isendit). Oluline osa nendele liikidele tähtsast merealast jääb hoiuala ja Natura 2000 linnuala piirist välja (Pakri madala läänepoolne osa). Käsitletud peatükkides 2.3.6 Loomastik, 4.7 Mõju linnustikule, 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus ning lisas 4. 4. Hüüp Botaurus stellaris (A021). Hüüp on Eestis II kaitsekategooria kaitsealune liik, kes saabub aprilli algul ja lahkuma hakkab septembri lõpust, mõned isendid jäävad ka talvituma. Elupaigaks on madala veelised suurte roostikega veekogud. Eestis on hüüp suhteliselt tavaline haudelind, kelle arvukust on hinnatud 500 paarini (Elts et al. 2009). Pakri loodusalal on 0-2% Eesti hüüpidest. Käsitletud peatükis 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus ja lisas 4. 5. Sõtkas Bucephala clangula (A067). Sõtkas on Eestis vähearvukas pesitseja, muidu tavaline ja arvukas läbirändaja ning talvituja. Sõtkas pesitseb metsas ja muul ajal võib teda kohata rahulikel merelahtedel. Pakri laht on Eestis tähtsuselt sõtkase peatuspaigana 5 kohal ja Lahepere – Lohusalu laht 8 kohal. Piirkonnas on 2-15 % Eestis olevatest sõtkastest. Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvise 2012.a. veelinnuloendusel loendati Eesti rannikumerel sõtkaid kokku >22000 isendit. 2012 talvisel veelinnuloendusel loendati Pakri poolsaare rannikumeres kokku 682 sõtkast. Eestis talvitajate arvukuseks hinnatakse 15 000 – 30 000 isendit (Elts et al. 2009). Peale 2005 a. madalseisu on talvitavate sõtkaste arvukus tublisti tõusnud (lisa 13 joonis 12). Talvisel Läänemerel eelistab sõtkas peatumiseks alla kümne meetri sügavust rannikulähedast ala (Durinc et al., 1994). 2 Sõtkas on arvukamaid ranniku lähedal peatuvaid sukelparte. Varasemast on teada kuni 9000 isendi peatumine Pakri linnualal. Pakri linnuala on sõtkaste olulisemaid talvitusalasid põhjarannikul (KKK 2011-2020). 2008. sügisel loendati (A. Kuresoo, L. Luigujõe andmetel) Pakri lahes 1188 sõtkast. Sõtkaste põhimass koondub Pakerordi panga alusele merealale Sõtkaste levik Pakri lahes varieerub suurtes piirides vastavalt ilmastikutingimustest.. Sõtkaste arvukuse dünaamika on Pakri lahe keskosas väga muutlik, kuna see ei ole selle liigi põhiliseks peatuspaigaks tulevad linnud mingil põhjusel Pakri neemelt sinna lühiajaliselt toituma või paremaid ilmaolusid otsima. Käsitletud peatükkides 2.3.6 Loomastik, 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus ja lisas 4. 6. Krüüsel Cepphus grylle (A202). Krüüsel on Eestis II kaitsekategooria kaitsealune liik. Eestis on krüüsel läbirändaja, talvituja ja väikesearvuline haudelind. Talviseks arvukuseks on hinnatud 1000 – 3000 isendit. Krüüsli kevadränne kestab märtsist maini ja sügisränne algab augustist kuni detsembrini. Pakri neem on ainus krüüsli püsiv pesitsuspaik Eestis. Elts jt 2009 arvukusehinnangu krüüslikoloonia haudepaaride arv on 20-40 ja esinemine stabiilne. Krüüsli kaitseks on Pakri maastikukaitsealal moodustatud Pakerordi sihtkaitsevöönd, kus inimestel on keelatud viibida 1. maist kuni 31. augustini. Krüüsel toitub kaladest, vähkidest ja limustest. Erinevalt teistest alklastest toitub krüüsel ainukesena merepõhja lähedal, pinnalähedast või keskmisel sügavusel sukeldumist kasutab ta haruharva. Krüüsel on võimeline sukelduma kuni 45 m sügavusele, kuid üldjuhul ei sukeldu sügavamale kui 8 m. Suure osa ajast toitub krüüsel madalamates ja elustikurikkamates paikades, näiteks poolsaare looderanniku äärsel murrutusmadalal, aga tõenäoliselt ka poolsaarest kirdes ja idas olevatel madalatel. Käsitletud peatükkides 2.3.6 Loomastik, 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus ja lisas 4. 7. Aul Clangula hyemalis (A064). Aul on tavaline ja arvukas läbirändaja ning talvituja. Eesti vetes läbirändel peatuvate aulide koguarv on teadmata. 2008. sügisel loendati (A. Kuresoo, L. Luigujõe andmetel) Pakri lahes kõige arvukamalt aule 46 000 isendit. Eelmise kümnendi alguses loendati kevadrändel kuni 60 000 isendit. Liik on kõrgele arvukusele vaatamata ohustatud, sest arvukus väheneb. Aulid peatuvad merepinnal ujudes ja toituvad sukeldudes põhjaselgrootutest, eriti karpidest. Arvukamalt esineb aul eesti vetes septembri lõpust – oktoobrist kuni mai lõppu – juuni alguseni (BKF 2011). Eestisse saabuvatest aulidest peatub ja talvitub Pakri 3 loodusalal 0-2% lindudest. Üheks talvituspiirkonnaks on Pakri madal. Talvisel Läänemerel eelistab aul peatumiseks 10-35 m sügavust merd (Durinc et al., 1994). Aul on liigitatud ohustatud lindude juurde viimastel kümnenditel toimunud arvukuse languse tõttu. Eesti parimate talvitumispaikade nimekirjas on Lahepere ja Lohusalu laht 3 kohal. Lahepere ja Lohusalu laht on rändepeatuspaikade nimekirjas 5 kohal ja Paldiski laht 9 kohal. Pakri linnuala on rahvusvahelise tähtsusega peatumisala aulile (1,0-1,3 % rändetee asurkonnast). Aul on Naura 2000 Pakri linnuala üks võtmeliike ja tema rändepeatus- ja talvitustingimuste säilitamine on EÜ direktiiviga seatud kohustus. Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvisel veelinnuloendusel 2012. loendati Eesti vetes arvukama talvitaja auli kokku üle 35000 isendi. Levikukaardilt selgub, et auli rannikulähedased kogunemispaigad asuvad kõikjal Eesti rannikul (sh Pakri loodusalal) kus on vaba vett. Kuna aul on rohkem seotud avamerega, siis on raske hinnata selle liigi Eestis talvitava populatsiooni suurust vaid rannikuvaatlusi arvestades. Esialgne talvine arvukusehinnang on 100 000 – 500 000 isendit. Trend näitab langust (Elts et al. 2009). Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvisel veelinnuloendusel 2012.a. loenduse põhjal oli aulide arvukus võrreldes eelmiste aastatega suhteliselt stabiilne. Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvisel veelinnuloendusel 2012 loendati Pakri poolsaare rannikulähedal kokku 2400 auli. Käsitletud peatükkides 2.3.6 Loomastik, 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus ja lisas 4. 8. Väikeluik Cygnus columbianus bewickii (A037). Väikeluik on Eestis II kaitsekategooria kaitsealune liik. Eestis on väikeluik tavaline läbirändaja. Kevadrändel (massiliselt märtsi lõpust mai esimese pooleni) võib Eestis kohata ligi 60000 väikeluike. Sügisränne toimub oktoobris-novembris. Kuna viimastel kümnenditel on lindude arvukus langenud, siis on väikeluik liigitatud ohustatud liigina. Peatuspaigana eelistav väikeluik rannikuid ja väikeveekogusid. Sobiv vee sügavus väikeluikede toitumisaladel on kuni 1,5 m ja seega rannikuäärse liigina on talvituvad väikeluiged eriti sõltuvad talve karmusest ja mere jäätumisest. Väikeluige peamine peatumisala on Kurkse ja Madise ranniku mere madalamad piirkonnad ning Väike- ja Suur-Pakri saarte vaheline väin. Võrreldes ajavahemikuga 10- 20 aastat tagasi on mõlema liigi rändeaegne arvukus oluliselt langenud ega ole ületanud enam 1% künnist (KKK 2011-2020). Käsitletud peatükkides 2.3.6 Loomastik, 4.7 Mõju linnustikule ja 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus ja lisas 4. 4 9. Laululuik Cygnus cygnus (A038). Laululuik on Eestis II kaitsekategooria kaitsealune liik. Eestis on laululuik tavaline läbirändaja (märtsist maini ja oktoobrist detsembrini), vähearvukas pesitseja ja talvituja. Sobiv vee sügavus laululuikede toitumisaladel on kuni 1,5 m ja seega rannikuäärse liigina on talvituvad luiged eriti sõltuvad talve karmusest ja mere jäätumisest. Kevadrändel peatub Eestis keskmiselt 10000-15000 lindu. Pakri loodusalal on 0-2% Eesti laululuikedest. Pakri laht on Eesti rändepeatuspaikade nimistus 200-700 linnuga 7 kohal ja Lahepere laht on talvituspaikade nimistus 2-22 linnuga 9. kohal. Laululuige peamine peatumisala on Kurkse ja Madise ranniku mere madalamad piirkonnad ning Väike- ja Suur-Pakri saarte vaheline väin. Võrreldes ajavahemikuga 10- 20 aastat tagasi on rändeaegne arvukus oluliselt langenud ega ole ületanud enam 1% künnist. Lauluiged talvituvad väikesel arvul (KKK 2011-2020). Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvisel veelinnuloendusel 2012. a loendati Pakri lahes 120 laululuike. Käsitletud peatükkides 2.3.6 Loomastik, 4.7 Mõju linnustikule ja 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus ning lisas 4. 10. Kühmnokk-luik Cygnus olor (A036). Kühmnokk-luik on Eestis pesitseja, rändel peatuja ja talvituja. Eestisse saabuvad kühmnokk-luiged märtsis ja lahkuvad novembris või hiljem. Eesti on saanud üha olulisemaks talvitamiskohaks kühmnokk-luigele, kelle tähtsaimad peatusalad asusid varasemalt Lääne-Saaremaal, kuid keda võib viimastel aastatel kohata juba kõikjal vabaveelisel rannikualal. Sobiv vee sügavus kühmnokk-luikede toitumisaladel on kuni 1,5 m, siis rannikuäärse liigina on kühmnokk-luiged eriti sõltuvad talve karmusest ja mere jäätumisest. Rekordarv kühmnokk-luiki talvitas 2008.a., mil loendati < 13000 isendit. 2012. a kühmnokkade talvine arvukus keskmine, ulatudes 6000 isendini. Pakri loodusalal on 2- 15% kõigist Eestis olevatest isenditest. Kühmnokk-luikede arvuks hinnatakse 3000–3500 haudepaari ja talvist arvukust 5000–15 000 isendile ja trend on tõusev (Elts jt 2009). Kühmnokk-luik esineb Pakri loodusala aastaringselt. Arvukus on kõrge nii jäävabadel talvedel (kuni 700 isendit) kui suvisel sulgimisperioodil (kuni 600 isendit). 2008. sügisel loendati (A. Kuresoo, L. Luigujõe andmetel) Paldiski lahes 615 kühmnokk-luike. Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvisel veelinnuloendusel 2012. a loendati Pakri lahes kokku 132 kühmnokk-luike. 5 Käsitletud peatükkides 2.3.6 Loomastik, 4.7 Mõju linnustikule ja 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus, 5.2.7 Kavandatu mõju planeeringualal vaadeldud linnuliikidele ja lisa 4. Aredusala ja selle lähiümbruses välivaatlusel P. Vissaku poolt (20 juuli – 20 august 2014) madalal rannikumeres toiduotsingul tuvastatud linnuliik. Planeeringualal ei pesitse. 11. Merikotkas Haliaeetus albicilla (A075) Merikotkas on Eestis I kaitsekategooria alune liik. Pakri loodusalal paikneb 0-2% Eestis esinevatest merikotkastest. Merikotkas on suvisel ja jäävabal ajal seotud nende vete kalastikuga, samuti sulgivate ja läbirändavate veelindudega. Veelindude talvise loenduse kõrvalt laekub ka andmeid merikotkaste talvitamise kohta. Enamus neist talvitas Loode-Eesti rannikul ning saartel. Eestis talvitava populatsiooni hinnanguks on 600-900 lindu - trend tõusev (Elts et al. 2009). Eestis loendati 2012 talvel kokku 98 talvitavat merikotkast. Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvisel veelinnuloendusel 2012. a loendati Pakri lahes 4 merikotkast. Käsitletud peatükkides 2.3.6 Loomastik, 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus ning lisas 4. 12. Kalakajakas Larus canus (A182) Kalakajakas on tavaline ja arvukas pesitseja, rändaja ning talvituv rannikulind. Eestis arvatakse pesitsevat 10 000-15 000 paari. Pakri loodusalal paikneb 0-2 % kalakajakatest. 2008. sügisel loendati (A. Kuresoo, L. Luigujõe andmetel) Paldiski lahes kalakajakaid 956. Kajakad veedavad suurema osa ajast vee kohal lennates ja leiavad toitu (nt kalu, selgrootuid) mere pinnakihtidest. Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvise 2012. a veelinnuloendusel loendati Eesti rannikumerel 1752 kalakajakat neist 145 Pakri lahes. Käsitletud peatükkides 2.3.6 Loomastik, 4.7 Mõju linnustikule ja 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus, 5.2.7 Kavandatu mõju planeeringualal vaadeldud linnuliikidele ja lisas 4. Aredusala ja selle lähiümbruses välivaatlusel P. Vissaku poolt (20 juuli – 20 august 2014) madalal rannikumeres toiduotsingul tuvastatud linnuliik. Planeeringualal ei pesitse, võimalik, et pesitsevad sadamaalast kaugemal väiksema inimtegevusega rannikualas. 6 13. Tõmmuvaeras Melanitta fusca (A066) Eestis on tõmmuvaeras III kategooria kaitsealune liik. Tõmmuvaeras on talvituja, läbirändaja ja haudelind, kes pesitseb peamiselt väikestel meresaartel. Tõmmuvaera arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine. Möödunud sajandi keskpaiku pesitses Eestis 1000 paari 1994 ja nüüd 400 – 700 (Elts et al. 2009). Eesti vetes talvitub umbes 20000 – 200000 isendit. Trend on stabiilne (Elts et al. 2009). LIFE andmetel 2008 oli Pakri loodusalal pesitsejaid 11 paari, rändel peatujaid linde 16 ja talvitujaid 50 lindu. Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvisel 2012.a. veelinnuloendusel loendati Eesti rannikumerel 805 tõmmuvaerast. Pakri loodusalal on 2-15 % Eestis olevatest lindudest. Kevadränne algab märtsis ja saavutab maksimumi mais. Sügisränne toimub peamiselt septembris ja oktoobris (Durinc et al., 1994; Leibak jt, 1994). Tõmmuvaerad peatuvad merepinnal ujudes ja toituvad sukeldudes põhjaselgrootutest, eriti karpidest. Talvel eelistab tõmmuvaeras peatumiseks 10-30 m sügavust merd (Durinc et al., 1994). Käsitletud peatükis 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus ja lisas 4. 14. Jääkoskel Mergus merganser (A070) Jääkoskel on talvituja, läbirändaja ja haudelind. Eestis pesitseb kuni 2000 paari. Pakri loodusalal on 0-2 % Eestis olevatest lindudest. Väikekoskla oluline kevadine peatumisala on Pakri laht (kuni 450 isendit). Eestis talvitab kolm kosklaliiki. Arvukaim neist on jääkoskel Mergus merganser kes on arvukas talvitaja kõikjal Eesti jäävabal rannikul. Tähtsamad talvitamisalad asuvad Saaremaal, Pärnu lahe rannikul ning Kihnu saare ümbruses ja Lahemaa rannikul. 2012. a. oli oma jäävaba rannikuga jääkosklale eriti soodus, mida näitas rekordarv 6392 rannikumeres talvituvaid kosklaid. Jääkoskla talviseks arvukuseks Eestis hinnatakse 4000 – 8000 isendit (Elts et al. 2009). Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvisel veelinnuloendusel 2012. a loendati Pakri lahes kokku 268 lindu. Käsitletud peatükkides 2.3.6 Loomastik, 4.7 Mõju linnustikule ja 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus, 5.2.7 Kavandatu mõju planeeringualal vaadeldud linnuliikidele ja lisas 4. Aredusala ja selle lähiümbruses välivaatlusel P. Vissaku poolt (20 juuli – 20 august 2014) madalal rannikumeres toiduotsingul tuvastatud linnuliik. Planeeringualal ei pesitse, võimalik, et pesitsevad sadamaalast kaugemal väiksema inimtegevusega rannikualas. 7 15. Tutkas Philomachus pugnax (A151) Eestis on tutkas I kategooria kaitsealune liik. Tavaline läbirändaja ja haruldane pesitseja. 1960. aastatel pesitses Eestis kuni 2000 paari, nüüd kuni 50 (Elts jt 2009). Pakri loodusalal asub 2-15 % kõigist Eestis olevatest tutkastest. 2001. a pesitses Pakri lahel 4 paari (Elts jt 2003). Tutkas saabub Eestisse aprilli teisel poolel. Läbiränne kestab kuni juunikuu alguseni. Sügisränne algab juba juuli lõpul ja viimased isendid lahkuvad meie aladelt septembris. Rännetel võib tutkast kohata rannikualadel. Tutkas pesitseb üldiselt niisketel rohumaadel. Tutka toiduks niisketel rohumaadel ja pehmes mudas. on peamiselt selgrootud, eriti putukate valmikud ja vastsed, ka väheharjasussid. Väljaspool pesitsusaega on oluline ka taimne toit, peamiselt seemned. 1998–2002 pesitses Eestis hinnanguliselt 100–200 emaslindu (Elts, J. jt. 2003), aastaks 2010 on Eestis säilinud tutka asurkonna suurus kahanenud 10–30 emaslinnuni (Eesti Päevaleht 29.12.2010, http://www.epl.ee/news/eesti/kotkad-metsised-ja-naaritsad-on- nuud-parema-kaitse-all.d?id=51289312). Käsitletud peatükis 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus ning lisas 4. 16. Tuttpütt Podiceps cristatus (A005). Eestis on tuttpütt pesitseja, läbirändaja ja talvituja. Eestis pesitseb kuni 3000 paari, talvitub kuni 300 lindu ja rändel peatub kuni 1000 lindu (Elts, J. jt. 2003; (Elts jt 2009). Pakri linnualal on 0-2 % Eestis olevatest lindudest. Tuttpütt eelistab madalaid kala- ja taimestikurikkaid veekogusid. Talvisel 2009.a veelinnuloendusel oli üllatajaks tuttpütt kui Eestis loendati ca 250 talvitavat isendit. Liik oli koondunud Põhja-Eesti rannikule. Seevastu pakaseline talv 2010 ja 2011 ei olnud tuttpütile kuigi soodne. Talvitava populatsiooni hinnanguks on 30 – 300 lindu (Elts et al. 2009). Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvisel 2012.a. veelinnuloendusel loendati Eesti rannikumerel 165 tuttpütti neist 10 Pakri lahes. Käsitletud peatükkides 2.3.6 Loomastik, 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus ning lisas 4. 17. Hahk Somateria mollissima (A063). Eestis on hahk haudelind, läbirändaja ja talvituja. Väikestel meresaartel pesitsevate hahkade arvukuseks on hinnatud 3000 – 7000 paari, viimasel ajal on arvukus tugevalt langenud. Eesti vetes talvitub 20 -100 hahka. Pakri linnualal on 0-2 % Eestis olevatest lindudest. Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvise 2012.a. linnuloendusel loendati Eesti rannikumerel 20 hahka. 8 Haha kevadine saabumine pesitsusaladele algab märtsi lõpus, põhjapoolsete pesitsejate läbiränne kestab mai teise pooleni. Mais ja juunis lahkub enamik isalinde pesitsusalalt ja koondub koos mittepesitsevate noorlindudega merele sulgima. Sügisränne talvitumisaladele algab septembri lõpust – oktoobri algusest detsembrini (Durinc et al., 1994; Leibak jt, 1994). 2008. sügisel loendati (A. Kuresoo, L. Luigujõe andmetel) Paldiski lahes hahkasid 624 Haha arvukus on langenud kõikjal. Ilmekalt väljendab pesitseva asurkonna vähenemist sulgimiskogumite arvukuse järsk langus (KKK 2011-2020). Hahad peatuvad merepinnal ujudes ja toituvad sukeldudes põhjaselgrootutest, eriti karpidest. Käsitletud peatükkides 2.3.6 Loomastik, 4.7 Mõju linnustikule ja 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus, 5.2.7 Kavandatu mõju planeeringualal vaadeldud linnuliikidele ja lisas 4. Aredusala lähiümbruses välivaatlusel P. Vissaku poolt (20 juuli – 20 august 2014) rannikumeres toiduotsingul tuvastatud linnuliik. Planeeringualal ei pesitse, võimalik, et pesitsevad sadamaalast kaugemal väiksema inimtegevusega rannikualas. Sadama piirkond ei ole oluline toitumispiirkond. 18. Punajalg-tilder Tringa totanus (A162). Eestis on punajalg-tilder III kategooria kaitsealune liik. Tavaline pesitseja ja läbirändav rannikulind. Märgadel ja niisketel aladel võib lindu kohata aprillist oktoobrini. Elupaikadeks sobivad rannikuäärsed madalsood ja rabad. Eestis pesitseb kuni 7000 paari, arvukus on viimase poolesaja aastaga kahanenud (Elts jt 2009). Pakri lahel pesitses 2001. a 40-50 paari (Elts, J. jt. 2003). Pakri linnualal on 0-2 % Eestis olevatest lindudest. Käsitletud peatükkides 2.3.6 Loomastik, 4.7 Mõju linnustikule ja 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus, 5.2.7 Kavandatu mõju planeeringualal vaadeldud linnuliikidele ja lisas 4. Aredusala lähiümbruses välivaatlusel P. Vissaku poolt (20 juuli – 20 august 2014) rannikumeres toiduotsingul tuvastatud linnuliik. Planeeringualal ei pesitse, võimalik, et pesitsevad sadamaalast kaugemal lõunapoole väiksema inimtegevusega rannikualas. 9  EESTI GEOLOOGIA KESKUSE LABOR Kadaka tee 82, 12618,Tallinn EAK poolt akrediteeritud katselabor Tel. 6 720 074, 52 56298 Registreerimisnumbriga L093 e-mail: [email protected] KEEMILISE ANALÜÜSI TULEMUSED Tellija: Corson OÜ Objekt: Pakri laht Tellimus nr.: T14-104 Kuupäev: 10.10.14 lk.1/1 ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Proovi Cd Cr Cu Pb Zn naftaproduktid mg/kg Nr. mg/kg (ekstrah.heksaanis) 1 <0.4 4.33 4.01 11.3 12.2 <25 2 <0.4 4.61 4.06 10.9 10.7 <25 Tulemused on 2 paralleelmääramise keskmine. Meetodid: Cd, Cr, Cu, Pb, Zn – AAS-leek, ST.nr.155-xc Nafta – kaalanalüüs, STT-6 Proovid võetud: Proovid laborisse : 24.09.14 Analüüsitud: 03. - 10.10.14 Analüütik: S. Safonova N. Balabina Mare Kalkun Labori juhataja  P. Vissaku 2014. a suvel (20.07 – 20.08) tehtud uuringust “Väike-Pakri sadama arendusala taimkate” tabel 1 väljavõte lisasse panekuks. Tabel 1. Elupaigatüüpide taimed (ohtruse* näitajad palliskaalas: +, 1...5) LIIK Kaljutaimkond Lootaimkond Niidutaimkond PUUD JA PÕÕSAD Magesõstar + 1 1 Mets-kibuvits 1 Kadakas 1 1 Pihlakas + 1 Harilik saar 1 Vaher 1 Toomingas 1 Raagremmelgas 1 Türnpuu + Sirel 1 Mets-õunapuu + ROHTTAIMED Ümaralehine 1 1 1 kellukas Habras põisjalg + Harilik orashein 2 3 Hanijalg 1 + Roomav maran 1 + Kärnoblikas + Pajuvaak 2 2 Roog-aruhein 1 1 Punane aruhein 2 3 Valge kastehein 2 1 Käokannus 1 + Kukehari 2 + Sõlmine kesakann 1 Lamba-aruhein 2 2 Kõrge raikaerik 2 + Hapu oblikas 1 Arukaerand 2 2 Hobumadar 2 1 Haisev kurereha 1 Longus põisrohi 1 Humallutsern 1 1 Harilik koldrohi 2 + Nõmm-liivatee 1 1 Sarik-hunditubakas 1 Harilik karutubakas 2 1 Pihkane ristirohi 1 Ussikeel 2 1 Tõlkjas + Harilik kastehein 2 2 Tara-seatapp + Angerpist 1 2 Mägiristik 1 1 Mugultulikas 1 Lubikas 2 3 Metsmaasikas 1 + Salukõdrik + Väike kivirik + Nõmmkannike + Kuldkann 1 1 Kastekaer + + Harilik keelikurohi + Loodtimut + Keskmine värihein 1 2 Harilik nõiahammas 2 1 Keskmine ristik 1 Harilik hiirehernes 2 1 Tedremaran 1 2 Lood-ristirohi 1 Koirohi 2 Soolikarohi 1 Harilik puju 1 1 Pihkane ristirohi + Mägitarn + Kevadtarn + Lapik nurmikas 1 Ahtalehine nurmikas 3 Aasnurmikas 2 Sulg-aruluste 1 Kerahein 1 Vahelmine + 3 põdrajuur Harilik näär 1 3 Raudrohi 1 2 Harilik kellukas 1 Kibe tulikas + 2 Valge ristik + 2 Roomav maran 1 Sirplutsern 1 2 Värv-varjulill 1 Värvmadar 2 Valge madar 2 Kerakellukas 1 Kassisaba 1 Harilik aruhein + 2 Kollane mesikas + Kõrvenõges 1 Naat 1 Mets-harakputk 1 Harilik maarjalepp + Ahtalehine 1 põdrakanep SAMBLAD Paasmeelik 3 1 Niidukäharik 2 2 Loodehmik 1 Ehmikud + 2 Kähar sulgsammal 1 Harilik meelik 1 *liigi suhteline hulk teiste liikidega võrreldes, 5-palli skaalas. Märkused Välitööde läbiviimise ajal (26 juulil) oli kestnud pikaajaline põud ja paljud varajasemad ning kidurama kasvuga taimeliigid, sh samblad olid selleks ajaks kadunud või lihtsalt eristamatud, mistõttu võib tegelik pilt liigilisest koosseisust olla veidi erinev. 3  Autonoomse taastuvenergia põhimõtteline skeem (töö nr 12.03)  1.7 1.6 0.9 1.5 0.75 1.4 (kilometer) 0.9 1.3 Hm0 [m] (meter) Above 2.7 0 .7 5 0. 9 75 1.2 0. 2.55 - 2.7 2.4 - 2.55 2.25 - 2.4 2.1 - 2.25 0. 9 0.75 0.9 1.95 - 2.1 1.1 1.8 - 1.95 1.65 - 1.8 1.5 - 1.65 N 6 1.35 - 1.5 1.0 0.75 0. 1.2 - 1.35 1.05 - 1.2 0.9 - 1.05 0.75 - 0.9 1.05 0.9 0.75 0.6 - 0.75 0.45 - 0.6 0.3 - 0.45 0.15 - 0.3 0.8 0 - 0.15 Below 0 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 1.9 2.0 2.1 (kilometer) Scale 1:7000 Joonis 1. Lainetus põhjatuulega alternatiiv 0  1.7 1.6 0.9 1.5 0.75 1.4 (kilometer) 0.9 1.3 Hm0 [m] (meter) Above 2.7 5 0.6 0.9 0.75 0.7 1.2 2.55 - 2.7 2.4 - 2.55 2.25 - 2.4 2.1 - 2.25 0.75 1.95 - 2.1 9 0. 1.1 1.8 - 1.95 1.65 - 1.8 1.5 - 1.65 N 1.35 - 1.5 0.75 0.9 1.0 1.2 - 1.35 1.05 - 1.2 0.9 - 1.05 0.75 - 0.9 0.9 0.9 0.75 0.6 - 0.75 0.45 - 0.6 0.3 - 0.45 0.15 - 0.3 0.8 0 - 0.15 Below 0 1.0 1.1 1.2 1.3 1.4 1.5 1.6 1.7 1.8 1.9 2.0 2.1 (kilometer) Scale 1:7000 Joonis 2. Lainetus põhjatuulega alternatiiv 1  2.5 2.4 0.2 4 0.3 0.3 0. 3 6 2 2.3 2.2 0.16 0.3 2.1 0. 28 2.0 0. 0.24 0.28 1.9 0.1 32 1.8 1.7 0.08 0.22 0.2 0.24 1.6 1.5 0. 0.08 0.18 22 (kilometer) 0.2 0. 3 1.4 1.3 0.08 0.18 0.16 0.16 0.1 1.2 4 0 .2 0.1 0.5 m/s 4 1.1 Current speed (m/s) 1.0 Above 0.36 0.16 0 .1 4 0.1 0.1 0. 3 1 0. 0.34 - 0.36 2 0.9 0.32 - 0.34 0.3 - 0.32 0.28 - 0.3 0.8 0.26 - 0.28 0.06 0.08 0.14 0 .0 8 0.12 6 0.24 - 0.26 0.0 0.7 0.22 - 0.24 0.2 - 0.22 0.18 - 0.2 0.6 0.16 - 0.18 0.14 - 0.16 0.06 06 0.1 8 12 0. 0. 1 0. 0.12 - 0.14 0.0 0.5 08 0. 4 0.1 - 0.12 0.08 - 0.1 0.4 0.06 - 0.08 0.04 - 0.06 0.3 0.06 0.02 - 0.04 0.04 6 8 1 0.0 0 .0 0. 0 - 0.02 Below 0 0.2 0.0 0.2 0.4 0.6 0.8 1.0 1.2 1.4 (kilometer) Scale 1:12000 Joonis 3. Hoovused põhjatuulega alternatiiv 0  2.5 2.4 0 .3 0.24 0.3 0.3 0 .3 4 2 2.3 2.2 0.16 0.3 0. 2.1 28 2.0 0.24 0.28 1.9 0.1 0.3 1.8 1.7 0.08 0.0 0.2 0.2 0.24 2 6 1.6 1.5 0.08 0.12 0.18 0. (kilometer) 0.2 22 1.4 1.3 0.08 0.18 0.16 0.16 14 0. 1.2 0. 0.2 14 0.5 m/s 1.1 Current speed (m/s) 1.0 Above 0.36 0.14 0.16 0.1 0. 1 0.3 0. 0.34 - 0.36 12 0.9 0.32 - 0.34 0.3 - 0.32 0.28 - 0.3 0.8 0.26 - 0.28 0.06 0.08 0.14 0 .0 8 0.12 6 0.24 - 0.26 0.0 0.7 0.22 - 0.24 0.2 - 0.22 0.18 - 0.2 0.6 0.16 - 0.18 0.14 - 0.16 0.06 06 2 08 1 0. 0. 0. 0. 0.12 - 0.14 0.1 0.5 14 08 0. 0.1 - 0.12 0.08 - 0.1 0.4 0.06 - 0.08 0.04 - 0.06 0.3 0.06 0.02 - 0.04 0.04 6 8 1 0. 0.0 0 .0 0 - 0.02 Below 0 0.2 0.0 0.2 0.4 0.6 0.8 1.0 1.2 1.4 (kilometer) Scale 1:12000 Joonis 4. Hoovused põhjatuulega alternatiiv 1  2.9 2.8 2.7 2.6 2.5 2.4 2.3 (kilometer) 2.2 2.1 2.0 I.Conc. [kg/m3] (meter) Above 2.34 2.21 - 2.34 1.9 2.08 - 2.21 1.95 - 2.08 1.82 - 1.95 1.8 1.69 - 1.82 1.56 - 1.69 1.43 - 1.56 1.7 1.3 - 1.43 1.17 - 1.3 1.04 - 1.17 1.6 0.91 - 1.04 0.78 - 0.91 0.65 - 0.78 1.5 0.52 - 0.65 0.39 - 0.52 0.26 - 0.39 1.4 0.13 - 0.26 0 - 0.13 Below 0 1.3 0.6 0.8 1.0 1.2 1.4 1.6 1.8 (kilometer) Scale 1:10000 Joonis 5. Ehitusaegne heljumi levik põhjatuulega 15 m/s  2198 P 1B 1D 49032 P 1950 P 1C +1,0 +2,0 +4,0 P20 46010 P 824 P 1A 2 MEETRITES HOONE- HOONETE ALUNE ARV KRUNDIL SUURIM PIND KORRUSELISUS KRUNDI SUURUS Pn 2 2018 P Eelnõu PALDISKI LINNAS VÄIKE-PAKRI SADAMA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Töö nr 1412 Tellija: Pakri Saarte Arenduse SA Koostaja: Corson OÜ Tallinn 2015 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 1. ÜLDOSA ................................................................................................................................6 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus .............................................................6 1.1.1 Õiguslikud aspektid ...................................................................................................6 1.1.2 Detailplaneeringu eesmärk ja vajadus .......................................................................8 1.1.3 KSH vajadus ja eesmärk............................................................................................9 1.2 Informatsioon KSH protsessis osalejate kohta.......................................................10 1.3 KSH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine ................................................11 1.3.1 Teave KSH protsessi ja ajakava kohta ....................................................................11 1.3.2 KSH aruande avalikustamise protsessis esitatud ettepanekutega arvestamine .......13 1.4 Metoodika .....................................................................................................................13 1.5 Lähtematerjalid ............................................................................................................15 2. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ....................................17 2.1 Asukoht ja KSH ulatus................................................................................................17 2.2 Pakri laht.......................................................................................................................20 2.2.1 Teke ja hüdrometeoroloogilised tingimused ...........................................................20 2.2.2 Hoovused ja heljum .................................................................................................20 2.2.3 Kavandatud tegevuse alal põhjasetete reostatushinnang .........................................21 2.2.4 Pakri lahe ja selle lähimereala ökoloogiline seisund ..............................................22 2.2.5 Mere elustik ............................................................................................................ 24 2.2.5.1 Põhjataimestik ..................................................................................................24 2.2.5.2 Põhjaloomastik .................................................................................................25 2.2.5.3 Piirkonna kalastik.............................................................................................26 2.2.5.4 Mereimetajad....................................................................................................26 2.3 Väike-Pakri saar ja planeeringuala. .........................................................................27 2.3.1 Maastik ....................................................................................................................27 2.3.2 Pakri saarte geoloogiline ülevaade ..........................................................................29 2.3.2.1 Geoloogia .........................................................................................................29 2.3.2.2 Maavarad .........................................................................................................30 2.3.3 Pakri saarte hüdrogeoloogilised tingimused............................................................32 2.3.3.1 Ordoviitsiumi veekompleks...............................................................................33 2.3.3.2 Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleks...........................................................33 2.3.3.3 Kambriumi–Vendi veekompleks .......................................................................34 2.3.3.4 Põhjavee kasutamine ........................................................................................35 2.3.3.5 Põhjavee kaitstus ..............................................................................................36 2.3.3.6 Põhjavee koostis ja kasutusvõimalused............................................................37 2.3.3.7 Veestik...............................................................................................................38 2.3.4 Mullastik..................................................................................................................39 2.3.5 Taimestik .................................................................................................................40 2.3.5.1 Ülevaade Pakri saarte taimestikust..................................................................40 2.3.5.2 Väike-Pakri sadama kinnistu taimkate.............................................................41 2.3.6 Loomastik ................................................................................................................44 2.4 Kaitstavad loodusobjektid ..........................................................................................45 2.4.1 Pakri maastikukaitseala ...........................................................................................45 2.4.2 Pakri hoiuala ............................................................................................................47 2.4.3 Üksikobjektid ..........................................................................................................48 2.5 Sotsiaal-majanduslikud tingimused ..........................................................................49 2.5.1 Paldiski linn .............................................................................................................49 2.5.2 Pakri saared .............................................................................................................50 2.5.2.1 Ajalooline taust.................................................................................................50 2.5.2.2 Pakri saarte rahvastik ja elukorraldus............................................................51 2.5.3 Pakri lahe sadamad ..................................................................................................51 2.5.4 Pärandkultuuri objektid ja kultuurimälestised.........................................................54 OÜ Corson. Töö nr 1412 2 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2.5.5 Jäätmekäitlus ...........................................................................................................58 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS .............60 3.1 Kavandatud tegevuse mõjuala ja –allikad ning avaldumine.................................60 3.2 Alternatiivide valik ja alternatiivid ..............................................................................62 3.3 Kavandatu teostus ......................................................................................................63 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ..........................................................................................65 4.1 Kavandatu ja selle alternatiivide seos üldplaneeringu, arengukavade ning planeeringutega .................................................................................................................65 4.1.1 Teema- ja üldplaneering ning arengukavad.............................................................65 4.1.2 Pakri saarte üldplaneering .......................................................................................67 4.1.2.1 Kokkuvõte ........................................................................................................67 4.1.2.2 Sadam ..............................................................................................................69 4.2 Matemaatiline modelleerimine ..................................................................................71 4.2.1 Sissejuhatus .............................................................................................................71 4.2.2 Matemaatiline mudel MIKE 21..............................................................................71 4.2.2.1 MIKE NSW moodul .........................................................................................71 4.2.2.2 MIKE 21 HD moodul........................................................................................72 4.2.2.3 MIKE 21 PA moodul .......................................................................................72 4.2.2.4 Seletusi graafikutel esitatud tulemuste kasutamiseks .......................................73 4.2.3 Matemaatilise modelleerimise tulemused ...............................................................73 4.2.3.1 Alternatiiv 1 laine- ja hoovuse väljad ..............................................................73 4.2.3.2 0-alternatiiv (A2) laine- ja hoovuse väljad......................................................74 4.2.4 Ehitusaegne heljumi pilve liikumine .......................................................................74 4.2.5 Modelleerimise tulemuste kokkuvõte......................................................................75 4.3 Mõju rannale ja rannaprotsessidele ........................................................................75 4.3.1 Pakri saarte rannaprotsessid ....................................................................................76 4.3.2 Mõjud planeeringuala rannas...................................................................................76 4.4 Mõju põhja- ja pinnaveele..........................................................................................79 4.4.1 Põhjavee kasutus ja nõuded.....................................................................................79 4.4.2 Reo- ja sademevee käitlus .......................................................................................80 4.5 Mõju mereelustikule ....................................................................................................81 4.6 Mõju maastikule, taimestikule ja mullastikule ........................................................82 4.6.1 Mõju maastikule ......................................................................................................82 4.6.2 Mõju taimestikule ja mullastikule ...........................................................................83 4.7 Mõju linnustikule ..........................................................................................................84 4.8 Sotsiaal-majanduslikud mõjud ..................................................................................86 4.8.1 Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele ..................................................................86 4.8.2 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule ..............................................................87 4.8.3 Mõju turismi- ja puhkemajandusele ning ettevõtlusele...........................................88 4.8.4 Looduskeskkonna ja sotsiaal-majanduslike aspektide seosed kavandatuga............91 4.9 Taastuvenergia kasutus .............................................................................................91 4.9.1 Planeeringuga kavandatud elektri- ja soojavarustuse lahendused...........................91 4.9.2 Tuulegeneraatorid ja päikesepaneelid .....................................................................93 4.9.3 Maasoojuspumbad ...................................................................................................94 4.10 Müra ............................................................................................................................95 4.10.1 Keskkonnamüra normtasemed ..............................................................................95 4.10.2 Väikelaevade müra ...............................................................................................96 4.11 Radoonioht.................................................................................................................99 4.11.1 Radoon...................................................................................................................99 4.11.2 Radoonirisk ja leevendavad nõuded ....................................................................100 4.12 Hinnang loodusvarade kasutamisele ja vastavus säästva arengu printsiibile ............................................................................................................................................101 OÜ Corson. Töö nr 1412 3 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 5. NATURA HINDAMINE ...................................................................................................103 5.1 Üldosa .........................................................................................................................103 5.2 Eelhindamine .............................................................................................................104 5.2.1 Taustinformatsioon................................................................................................104 5.2.2 Pakri loodus- ja linnuala kaitseväärtused ..............................................................104 5.2.3 Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid ...........................................................106 5.2.3.1 Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid ja selle käsitluse allikad ...........106 5.2.3.2 Kaitstavad elupaigatüübid 1110, 1210 ja 5130 .............................................109 5.2.3.3 Kaitstavad elupaigatüübid 6210* ja 6280* ...................................................112 5.2.4 Pakri loodusalal kaitstavate liikide elupaigad .......................................................114 5.2.5 Võimaliku mõju kindlaks tegemine.......................................................................116 5.2.5.1 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 1110 .......................116 5.2.5.2 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 1210 .......................117 5.2.5.3 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 5130 .......................119 5.2.5.4 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 6210* .....................120 5.2.5.5 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 6280* .....................121 5.2.5.6 Kavandatust lisas 6 toodud elupaigatüüpidele avalduv mõju ........................122 5.2.5.7 Pakri loodusalal kaitstavate liikide elupaikadele avalduv mõju ....................123 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus ............................123 5.2.7 Kavandatu mõju planeeringualal vaadeldud linnuliikidele ...................................124 5.2.8 Mõju olulisuse hindamine .....................................................................................131 5.3 Natura hindamise tegemise asjakohane taustmaterjal .......................................132 5.4 Natura 2000 alade terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide hinnang.........................135 5.4.1 Pakri loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang..................135 5.4.2 Pakri linnuala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang ....................137 5.5 Leevendavate meetmete olulisus Natura alade terviklikkuse säilimise ja kaitse- eesmärkide seisukohast .................................................................................................140 6. KAUDNE MÕJU, KUMULATIIVNE MÕJU JA KOOSMÕJU ......................................142 6.1 Ülevaade.....................................................................................................................142 6.2 Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriks .................................................143 6.3 Kokkuvõte...................................................................................................................145 7. KRITEERIUMID JA ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS...................................................147 7.1 Kriteeriumid ................................................................................................................147 7.2 Alternatiivide võrdlus kriteeriumide alusel .............................................................149 8. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED ...............................................................................................152 8.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed.....................152 8.2 Sadama ekspluatatsiooniga seotud võimalikud keskkonnamõjude vältimise meetmed ja ohutusnõuded.............................................................................................153 8.3 Keskkonnaseire .........................................................................................................154 9. KOKKUVÕTE ...................................................................................................................155 9.1 Üldosa .........................................................................................................................155 9.2 Kavandatud tegevus ja selle keskkonnamõjud ....................................................156 9.3 Lõppjäreldused ..........................................................................................................158 KASUTATUD KIRJANDUS ................................................................................................159 Lisad: Lisa 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm. Lisa 2. Keskkonnaamet 14.04.2015 nr HJR 6-8/15/7900-2 KSH programmi heakskiitmine. Lisa 3. Väljavõtted Pakri MKA ja HA KKK 2007-2016. Lisa 4. Väljavõte kinnitamata Pakri HA ja MKA mereosa KKK 2011-2020. Lisa 5. Natura elupaigatüübid Pakri loodusalal (EELIS 30.06.2014). Lisa 6. Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid. OÜ Corson. Töö nr 1412 4 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Lisa 7. Linnuliigid, kelle elupaiku Pakri linnualal kaitstakse. Lisa 8. Pinnaseproovide keemilise analüüsi tulemused 10.10.2014. Lisa 9. Planeeringuala elupaigatüüpide taimed. P. Vissak 2014. Lisa 10. Autonoomne taastuvenergia põhimõtteline skeem. Lisa 11. Hüdrodünaamilise modelleerimise joonised 1-5. Lisa 12. Detailplaneeringu põhijoonis. OÜ Corson. Töö nr 1412 5 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 1. ÜLDOSA 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus 1.1.1 Õiguslikud aspektid Pakri Saarte Arenduse SA esitas 19.02.2010 Paldiski Linnavalitsusele taotluse Paldiski linnas Väike-Pakri sadama kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. Paldiski Linnavalitsuse 08.04.2010 korraldusega nr 99 algatati detailplaneeringu koostamine Paldiski linnas Väike-Pakri sadama (katastritunnus 58001.009:0036) kinnistul. Sama korraldusega algatati Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) keskkonnamõju strateegilise hindamine (edaspidi KSH). KSH põhjendus on toodud Paldiski Linnavalitsuse 08.04.2010 korralduse nr 99 lisas koos detailplaneeringu kinnitatud lähteülesandega. (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 1). Paldiski Linnavalitsus asus seisukohale, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud võivad olla vastavalt 22.02.2005. a vastu võetud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seaduse (edaspidi KeHJS) § 5-le olulised, kuna väikesadama rajamiseks tuleb muuta kaldajoont ning teostada meres süvendustöid. KSH käigus tuleb välja selgitada detailplaneeringu elluviimisega kaasneda võivad olulised keskkonnamõjud ja pakkuda välja leevendavad meetmed kahjulike mõjude minimeerimiseks. Detailplaneeringu ja KSH algatamise teade avalikustati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.04.2010 ja ajalehes Harju Elu 16.04.2010 (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 2) ning Paldiski linna veebilehel. Kuna Paldiski Linnavalitsuse 08.04.2010 korralduse nr 99 lisas toodud detailplaneeringu kinnitatud lähteülesande (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 1) tähtaeg kehtis kaks aastat, siis praeguseks oli see aegunud. Paldiski Linnavalitsuse 05.08.2014 korraldusega nr 264 kinnitati uus detailplaneeringu koostamise lähteülesanne (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 3). Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse1, Veeseaduse ja Looduskaitse seaduse (LKS) rakendustest Väike-Pakri saare rannas ja Väike-Pakri sadama kinnistu erisustest: 1. Väike-Pakri saare rannas on sätestatud Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse1 § 38 lõikega 2 kallasraja laiuseks 10 m. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvestades viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. 2. Veeseaduse § 10 lõike 4 punkt 1 kohaselt puudub avalikult kasutataval veekogul sadamas kallasrada. § 10 lõige 5 sätestab, et eeltoodud lõikes 4 nimetatud juhtudel peab kallasraja sulgeja kinnise territooriumi tähistama ja võimaldama kinnisest territooriumist möödapääsu. § 10 lõige 5 sätestab, et vähima vajaliku teeninduspiirkonna määramine toimub läbi detailplaneeringu, mis kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. 3. Veeseaduse § 29 lõike 2 punkt 1 kohaselt on veekaitsevööni laiuseks 20 m. 4. Vastavalt LKS § 37 lõike 1 punktile 1 on Väike-Pakri saare ranna piiranguvööndi laiuseks 200 m. OÜ Corson. Töö nr 1412 6 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 5. Kuna Väike-Pakri saar kuulub Paldiski linna koosseisu ning seega on tiheasustusala, rakendub ehituskeeluvööndi määramisel LKS § 38 lõike 1 punkt 3, mille järgi ehituskeeluvööndi laiuseks on 50 meetrit. 6. Vastavalt LKS § 38 lg 5 p 2 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga (Pakri saarte üldplaneering* kehtestati Paldiski Linnavolikogu 25.09.2013 otsusega nr 1-3/28) kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Sadamaseaduse § 2 punkti 1 kohaselt on sadam veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. 7. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise (kämpingud ja terrass) vajadusel (vajaduse ulatus täpsustub KSH protsessi käigus) tuleb lähtuda LKS § 40 sätestatust. 8. Kuna kavandatud randaulatuvast terrassist ja kämpingutest osad jäävad ehituskeeluvööndisse (ehitamiseks on seega vaja ehituskeeluvööndit vähendada), siis otsustajatele vajaliku informatsiooni andmiseks hinnatakse KSH raames mõju ranna kaitse eesmärkidele vastavalt LKS § 34. *Pakri saarte üldplaneeringu kohaselt on kavandatud Väike-Pakri sadama kinnistule sadama rajamine. Üldplaneeringut on käsitletud peatükis 4.1.2. Vastavalt veeseaduse § 8 lõige 2 punktile 6 tuleb taotleda vee erikasutusluba, kui toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine või punkt 7 kohaselt uputatakse tahkeid aineid veekogusse või punkt 2 kohaselt võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas. Süvenduse mahud selguvad edasises detailplaneeringu ja KSH protsessi käigus tehtavate mõõdistuste ning koostatava sadama eelprojekti eskiisi materjalide alusel. Lähtudes säästva arengu põhimõtetest on adekvaatne teha KSH, mis arvestab ka KMH nõudeid, kuna nii on välditud hindamiste võimalik dubleerimine. Vastavalt KeHJS § 11 lõike 6 kohaselt võib tegevusloa (nt vee-erikasutusloa) taotlemisel otsustaja (loa andja) jätta kohustusliku keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata. Antud KeHJS paragrahv lubab otsustajal jätta kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata selles osas, mille keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Käesolev KSH programm ja aruanne koostatakse, arvestusega, et esitada otsustajale piisavalt teavet hilisemaks tegevusloa andmiseks. Keskkonnaamet 15.10.2014 nr HJR 6-8/14/20256-2 oma seisukohas KSH programmi sisu kohta arvas, et antud soov topelthindamise vältimiseks teha KSH KMH täpsusega on mõistlik (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 6 punkt 2). Samas Keskkonnaamet rõhutas, et KSH läbiviimisel KMH täpsusega, peavad olema täidetud nii KeHJS-e KMH-d kui ka KSH-d käsitlevad nõuded (programmi ja aruande sisu ja avalikustamise osas). Mõjuhindamise käigus tuleb analüüsida nii otseseid kui ka kaudseid olulisi mõjusid. KSH töögruppi juhib ekspert Toomas Liiv, kes vastab nii KeHJS § 14 kui ka § 34 sätestatud nõuetele. KSH aruande peatükis 1.2 on informatsioon KSH juhtiva eksperdi Toomas Liivi ja teiste töögrupis osalejate kohta. Lisas 1 oleva KSH programmi lisas 4 on toodud Toomas Liivi KeHJS § 14 vastavuse tõestuseks koopia keskkonnamõju hindamise litsentsist nr KMH0119 ja KeHJS § 34 vastavuse tõenduseks koopia Eesti Vabariik Tallinna Tehnikaülikooli diplomist nr 002127 koos diplomi lisaga, mille punktid 45 ja 46 tõendavad KeHJS § 34 lõige 3 punkti 3 nõudele vastavust. Lisas 1 oleva KSH programmi lisas 4 on KSH-s tehtava Natura hindamise juhteksperdi Kalev-August Parksepa keskkonnamõju hindamise litsentsi nr KMH0120 koopia. OÜ Corson. Töö nr 1412 7 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne KSH programm koostati ja avalikustati vastavuses KeHJS § 36 ja § 37 arvestades § 13 ja § 16 sätestatuga. KSH aruanne koostatakse vastavalt KeHJS § 40 lõigetele 2-4 arvestades § 20 sätestatut ja heakskiidetud KSH programmi. Aruande avalikustamine toimub KeHJS §-de 37 ja 41 kohaselt arvestades § 21 sätestatut. 1.1.2 Detailplaneeringu eesmärk ja vajadus Harjumaal Väike-Pakri saare idaranda jäävale Väike-Pakri sadama kinnistu randa on kavandatud rajada väikesadam. Koostatava detailplaneeringu aluseks on Paldiski Linnavalitsuse 05.08.2014 korraldusega nr 264 kinnitatud detailplaneeringu lähteülesanne (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 3) ja Pakri Saarte üldplaneering. Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse kehtivatest planeerimist reguleerivatest õigusaktidest, eelkõige planeerimisseadusest ja Paldiski linna ehitusmäärusest. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kõigi planeeritavale alale jäävate ja sellega piirnevate maaomanike ja maakasutajate huvidega. Planeeringuala koosneb 5,0 ha suurusest Väike-Pakri sadama kinnistust (katastriüksuse tunnus 58001:009:0036) ja selle lähialast. Sadama asukoht on määratud Pakri saarte üldplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Väike-Pakri sadama kinnistule ehitusõiguse määramine väikesadama väljaehituseks, mis loob eeldused Pakri saarte arenguvõimalusteks; juurdepääsude ja liiklusskeemi väljatöötamine, heakorrastuse määramine ning tehniliste kommunikatsioonide lahendamine. Detailplaneeringuga lahendatakse: • Kinnistu ehitusõiguse määramine väikesadama ja seda teenindava taristu väljaehitamiseks, hoonestusalade piiritlemine, hoonete arvu määramine, hoonete ehitusaluste pindade ja kõrguste määramine. Vajadusel krundipiiride muutmine. • Piirete rajamise vajalikkus, kõrgus ja materjalide valik. • Juurdepääsu kindlustamine planeeringualale avalikult kasutatavalt teelt. • Kruntide sisese liikluskorralduse ja parkimise põhimõtted. Planeeringuala haljastus ja heakorrastus, sh jäätmemajandus (liigiti kogumine ja äravedu), sademevee ja reovee kogumine ning käitlus. • Kämpingute ala, tuulegeneraatori ja päikesepaneelide asukoht. • Reovee väikepuhasti (omapuhasti) vajadus ja valik ning asukoht. • Hoonete kütmiseks merre paigutatava küttekontuuriga seonduv ja asukoht. • Ehituskeeluvööndi vähendamine seoses kämpingute ja terrassi ehitamisega. • Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. • Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. • Tehnovõrkude ja –rajatiste paigutus ja põhimõtteline lahendus. • Tuleohutuskujad ja muud normidest tulenevad nõuded. • Servituutide ja piirangute vajadused. OÜ Corson. Töö nr 1412 8 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Detailplaneering ei muuda kehtivat Pakri saarte üldplaneeringut. 1.1.3 KSH vajadus ja eesmärk KSH eesmärk on kavandatud tegevusest (ehitamisel ja ekspluatatsioonil) põhjustatud olulise keskkonnariski tekke võimaluste hindamine, soovimatute mõjude leevendusvõimaluste analüüsimine ja lahendite esitamine. KSH eesmärk on esitada detailplaneeringu lahenditele keskkonnaalaseid ettepanekuid. Vajadusel esitatakse meetmeid, mis leevendaks või ennetaks planeeringu lahendist tulla võivaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Sadama kinnistu jääb Pakri hoiualale. Vastavalt LKS § 32 lõikele 1 moodustatakse hoiuala loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul viisil. LKS § 32 lõige 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. LKS § 21 lõige 1 kohaselt on Pakri hoiuala valitsejaks Keskkonnaamet. KeHJS § 45 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine võib eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, siis peab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel eelkõige arvestama ala kaitse eesmärki. Sadama kinnistu ja kavandatava sadama akvatoorium jäävad Natura 2000 alade võrgustiku Pakri linnu- ja loodusalale. KSH protsessi käigus tehtud Natura hindamine on KSH aruandes eraldi peatükina 5 Natura hindamine. KSH peab selgitama, kirjeldama ja hindama strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Kavandatava tegevuse KSH koostamise käigus ja tulemuste alusel esitatakse ettepanekuid kavandatavaks tegevuseks, millega on võimalik vältida või minimeerida negatiivseid keskkonnamõjusid ning edendada säästvat arengut. KSH aruandes käsitletakse mõjutatava looduskeskkonna (maismaa taimestik, linnustik ja loomastik, Pakri lahe mereelustik, looduskaitsealad, veerežiim, maastik), sotsiaal- majandusliku keskkonna (sotsiaalmajanduslikud tegurid, sh ettevõtlus, majandus, turvalisus, puhkemajandus, heaolu) ja tehiskeskkonna (hooned, rajatised ja laevaliiklus Pakri lahes) olemust ja mõjutatavust ning reaalsete alternatiivide võrdlust ja tõenäolist arengut, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida. KSH tegemise käigus tehti matemaatiline modelleerimine (ptk 4.2 Matemaatiline modelleerimine) süvendus ja täitmistöödega kaasnevate hüdrodünaamiliste protsesside muutuste arvutamiseks. Lisaks antakse keskkonnaalaseid hinnanguid ja tehakse vajadusel OÜ Corson. Töö nr 1412 9 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ettepanekuid detailplaneeringus esitatud lahenditele arvestades looduskaitsealasid (s.h Natura võrgustikku kuuluvaid linnu- ja loodusalasid) ning kaitsealuseid objekte. KSH protsessis ja aruande koostamisel käsitletakse võimalike (KSH protsessi käigus selguda võivate) reaalsete alternatiivide võrdlust ja tõenäolist arengut, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida. 1.2 Informatsioon KSH protsessis osalejate kohta Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja ning KSH algataja: Paldiski Linnavalitsus (aadress: Sadama 9, 76806 Paldiski). Kontakttelefon: 6790600; e-post: [email protected] Detailplaneeringu koostaja: Corson OÜ (registrikood 10006729, Laki 14A - 704, 10621 Tallinn). Kontaktisik: Toomas Liiv, tel: 5653373, e-post: [email protected] Keskkonnamõju hindaja: Corson OÜ, Laki 14A - 704, 10621 Tallinn (e-post: [email protected]). Kontaktisikud: Toomas Liiv, tel: 5653373, e-post: [email protected] ja Kalev-August Parksepp, tel: 56933301, e-post: [email protected] KSH järelevalvaja: Keskkonnaameti Harju-Rapla-Järva regioon (aadress: Viljandi 16, 11216 Tallinn, e-post: [email protected]). Arendaja: Pakri Saarte Arenduse SA KSH töögruppi juhib ekspert Toomas Liiv, kes vastab nii KeHJS § 14 kui ka § 34 sätestatud nõuetele. KSH programmi peatükis 6 on informatsioon KSH juhtiva eksperdi Toomas Liivi ja teiste töögrupis osalejate kohta. Lisas 4 on toodud Toomas Liivi KeHJS § 14 vastavuse tõestuseks koopia keskkonnamõju hindamise litsentsist nr KMH0119 ja KeHJS § 34 vastavuse tõenduseks Eesti Vabariik Tallinna Tehnikaülikooli diplom nr 002127 koos diplomi lisaga, mille punktid 45 ja 46 tõendavad KeHJS § 34 lõige 3 punkti 3 nõudele vastavust. Töögrupp: Toomas Liiv – Corson OÜ, litsentseeritud keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0119 annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: tegevusvaldkonnad – energeetika, reoveekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ja veekogusse tahkete ainete kaadamine, ehitus, teenindus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja maastik, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid, soojus, veesaaste ja veetase), planeerimine, energeetika, reoveekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, ehitus ja sellega kaasnevad mõjud sh müra, teenindus, töögrupi juht. Uno Liiv – Corson OÜ, tehnikadoktor, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid. Nelly Oldekop – OÜ Corson, TTÜ tehnikateaduse magister, planeerimine ja ehitamine. Kristin Liiv – OÜ Corson, keskkonnaspetsialist, planeerimine, hüdrodünaamika. Esta Tamm – Elfos Grupp OÜ, sotsiaal-majanduslik mõju. Kerli Liiv – OÜ Corson, keskkonnaspetsialist, sotsiaal-majanduslik mõju. Mihkel Parksepp – Mapri OÜ, konsultant-assistent, planeerimine, ehitamisega kaasnevad mõjud sh müra. Peeter Vissak – bioloog, maismaa- ja vee-elustik, kaitstavad loodusobjektid, elupaigatüübid. OÜ Corson. Töö nr 1412 10 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Margus Pokrovski – REIB, topo-geodeetiliste uurimistööd. Peeter Ude –Meremõõdistuskeskus OÜ, hüdrograaf. Kalev-August Parksepp – OÜ Corson projektijuht, litsentseeritud (lisa 4) keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0120 annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: tegevusvaldkonnad – põllumajandus, maaparandus, metsamajandus, jäätmekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, puhkemajandus ja haljastus, transport ja liiklus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja maastik, jäätmeteke, maismaa taimestik, mets, kaitstavad loodusobjektid, Natura hindamine), jäätmekäitlus, transport ja liiklus, maastik, puhkemajandus ja haljastus, taimestik, elupaigatüübid, kaitstavad loodusobjektid ja Natura hindamise juhtekspert. Isikud ja asutused, keda detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi detailplaneeringu vastu: • Keskkonnaministeerium, • Keskkonnaameti Harju-Rapla-Järva regioon, • Maa-amet, • Eesti Keskkonnaühenduste Koda, • EV Veeteede Amet, • Paldiski Linnavalitsus, • Keskkonnainspektsiooni Põhja regioon, • Põhja-Eesti Päästekeskus, • Harju Maavalitsus, • Terviseameti Põhja Talitus, • Tehnilise järelevalve Amet, • Pakri Saarte Arenduse SA, Pakri Ühing ja Pakri Saarte Kogukond, • Detailplaneeringuala naaberkinnistute omanikud, • Paldiski linna elanikud. 1.3 KSH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine 1.3.1 Teave KSH protsessi ja ajakava kohta - Paldiski Linnavalitsus algatas 08.04.2010. a korraldusega nr 99 (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 1) detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. - KSH algatamise teade ilmus 19.04.2010. a avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 16.04.2010. a ajalehes Harju Elu (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 2). - Vastavalt KeHJS § 36 lõikele 3 küsis Corson OÜ 17.09.2014 KSH programmi sisu osas seisukohta Keskkonnaametilt. - Keskkonnaamet esitas KSH programmi sisu kohta 15.10.2014 seisukoha koos märkuste ja ettepanekutega (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 6). Esitatud ettepanekutega arvestamist on käsitletud lisas 1 oleva KSH programmi peatükis 7.1 Keskkonnaameti seisukohad KSH programmi kohta ja nendega arvestamine. - Keskkonnaameti seisukohtade ja märkuste põhjal täiendati KSH programmi eelnõud enne avalikustamisele esitamist. - Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja, Paldiski Linnavalitsus, teatas keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja detailplaneeringu eskiisi OÜ Corson. Töö nr 1412 11 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne tutvustavast avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.01.2015, ajalehes Harju Elu 16.01.2015 ja oma veebilehel (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 7) ning e-postiga 13.01.2015 menetlusosalistele (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 8). - Vastavalt KeHJS § 16 lõige 2 punktile 3 oli avalikustamise teade väljas ka Paldiski Linnavalitsuses infostendil. - KSH programmi ja detailplaneeringu eskiisi, lähteülesande ning muude asjakohaste dokumentidega sai tutvuda ajavahemikul 19.01.2015 kuni 01.02.2015 Paldiski Linnavalitsuses tööajal ja Paldiski linna koduleheküljel www.paldiski.ee. - Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai esitada kirjalikult nii tava- kui ka e-posti teel Paldiski Linnavalitsusele kuni avaliku väljapaneku lõpuni. - Paldiski Linnavalitsusele saatsid e-postiga ettepanekud Terviseamet Põhja talitus 26.01.2015 nr 9.3-1/237 (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 9) ja Keskkonnaamet 29.01.2015 nr HJR 6-8/15/630-2 (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 10). Paldiski Linnavalitsus saatis kirjad edasi Corson OÜ-le vastamiseks ja ettepanekute alusel täienduste tegemiseks KSH programmis ning detailplaneeringus. Lisas 1 oleva KSH programmi lisades 9 ja 10 on toodud Corson OÜ vastuskirjad. - KSH programmi ja detailplaneeringu eskiisi tutvustav avalik arutelu toimus 03.02.2015 algusega kl 15:00 Paldiski vene kooli aulas (Peetri tn 26, Paldiski linn). - Avaliku arutelu protokoll ja selles osalenute nimekiri on lisas 1 oleva KSH programmi lisas 11. - KSH programmi täiendati avalikustamise ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete alusel ning esitati Paldiski Linnavalitsuse poolt koos lisadega Keskkonnaametile, KSH järelevalvajale, heakskiitmiseks 30.03.2015 nr 9-11/324. - KSH järelevalvaja teatas 14.04.2015 nr HJR 6-8/15/7900-2 KSH programmi heakskiitmise otsuse (lisa 2). - Edasine KSH läbiviimine ja aruande koostamine toimub heakskiidetud KSH programmi alusel. Peale KSH programmi heakskiitmist koostavad KSH eksperdid koostöös detailplaneeringu koostajatega KSH aruande (orienteeruvalt juuli viies nädal). - Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja, Paldiski Linnavalitsus, teatab detailplaneeringu eelnõu ja KSH aruande avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes, oma veebilehel ning (elektroonilise) kirjaga asjast huvitatuid isikutele (orienteeruvalt augusti esimene nädal) ja korraldab KeHJS § 16 lõige 2 punktile 3 vastava avalikustamise teate väljapaneku (KSH programmi avalikustamise teade oli Paldiski Linnavalitsuses infostendil). - KSH aruanne avalikustatakse (erinevuseks KMH aruande avalikustamisest on see, et vastavalt KeHJS § 41-le on väljapaneku tähtaeg vähemalt 21 päeva) koos detailplaneeringu eelnõuga orienteeruvalt augusti teisest nädalast kuni septembri teise nädalani. - KSH aruande ja detailplaneeringu eelnõu kohta saab esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi postiga või e-kirjana Paldiski Linnavalitsusele (aadressil Sadama 9, 76806 Paldiski linn või e-postile [email protected]) avalikustamise algusest kuni lõpuni. - KSH aruande ja detailplaneeringu eelnõu avalik arutelu toimub Paldiski Linnavalitsuses (orienteeruvalt septembri teisel nädalal). Avaliku arutelu protokoll ja selles osalenute nimekiri lisatakse täiendamisel KSH aruandele. - Peale KSH aruande avalikku arutelu täiendavad eksperdid aruannet avaliku arutelu protokolliga, avalikustamise käigus esitatud ettepanekutega, vastavate lisade ja materjalidega ning strateegilise planeerimisdokumendi koostaja saadab KSH täiendatud aruande (koos detailplaneeringuga) Keskkonnaametile heakskiitmiseks (orienteeruvalt oktoobri teisel nädal). - Vastavalt KeHJS § 42 lõige 2 teatab järelevalvaja oma otsuse 30 päeva jooksul (orienteeruvalt novembri teisel nädal). OÜ Corson. Töö nr 1412 12 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Planeerimisdokumendi teavitamine peab toimuna vastavalt KeHJS § 44 lõigetele 1 ja 2. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teatab strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksul kehtestamise otsuse tegemisest arvates: käesoleva seaduse § 35 lõikes 4 ja § 36 lõike 2 punktis 3 nimetatud asutustele ja isikutele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise järelevalvajale. Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest teatamise korral tuleb tagada, et käesoleva seaduse §-des 35 ja 36 nimetatud asutustele ja isikutele oleks kättesaadav: 1) kehtestatud strateegiline planeerimisdokument; 2) ülevaade strateegilises planeerimisdokumendis keskkonnakaalutluste arvessevõtmisest; 3) ülevaade strateegilises planeerimisdokumendis keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvessevõtmisest; 4) ülevaade strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel peamiste alternatiivsete võimaluste hulgast valiku tegemise põhjustest; 5) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva võimaliku olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete kirjeldus. 1.3.2 KSH aruande avalikustamise protsessis esitatud ettepanekutega arvestamine Peatükk koostatakse peale KSH aruande avalikku arutelu 1.4 Metoodika Kasutatakse Eestis üldkasutatavat KSH ja KMH metoodikat, mille sisulised etapid on järgmised: • algatamine, ülesande püstitamine; • kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse määratlemine; • alternatiivide ja kriteeriumide määratlemine; • huvipoolte ja KSH valdkondade määratlemine; • materjali kogumine; • fooni kirjeldus; • alternatiivide hindamine; • mõjude ja leevendusmeetmete analüüs; • alternatiivide võrdlemine. KSH aruandes käsitletakse mõjutatava looduskeskkonna (taimestik, loomastik ja linnustik, mereelustik, rannaprotsessid, veerežiim, maastik), sotsiaal-majandusliku keskkonna OÜ Corson. Töö nr 1412 13 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (sotsiaalmajanduslikud tegurid, sh turvalisus, puhkemajandus, heaolu) ja tehiskeskkonna (hooned ja rajatised) olemust ja mõjutatavust ning võimalike reaalsete alternatiivide võrdlust. Protsessis kuuluvad arvestamisele: teemaga haakuvad planeeringud ja arengukavad, ekspertide varasemad kogemused nii Pakri lahe piirkonnas kui ka mujal tehtud KMH-des ja KSH-des, varasemad lähipiirkonnas tehtud uurimistööd, kohtülevaatused, avalikustamise protsessis esitatud ettepanekud, KSH protsessis tehtud uuringud, eksperthinnangud ja muud asjassepuutuvad tööd, publikatsioonid jm. KSH protsessi käigus tehtav Natura hindamine esitatakse KSH aruande peatükis 5. Natura hindamine. Natura hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt Natura 2000 ala hindamine vastavalt EU loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 nõuetele juhendmaterjale arvestades ka teisi Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud Natura hindamist (Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. K. Peterson, SEI. Tallinn 2006 ja juhendit* Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis. Koostanud A. Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013) käsitlevaid juhismaterjale. *17.09.2013 Keskkonnaministeeriumi suures saalis toimunud Natura koolitusel osalesid peatükis 1.2 esitatud töögrupist M. Parksepp ja K-A. Parksepp. Natura koolitus tutvustas projekti Eesti ja teiste EL riikide Natura-hindamise praktika uuring ning selle baasil Natura- hindamise läbiviimiseks juhendmaterjali koostamine. Natura hindamine käsitleb kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele. Protseduuriliselt järgitakse Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nõutud etappe: KSH algatamisest teatamine, KSH programmi koostamine ja avalikustamine, KSH aruande koostamine vastavalt heakskiidetud programmile ning aruande avalikustamine, KSH aruande heakskiitmine. . KSH protsessis kuuluvad arvestamisele: • ekspertide varasemad KSH ja KMH kogemused; • teemaga haakuvad planeeringud ja arengukavad; • detailplaneeringu eskiisi materjalid; • sadama eskiisprojekti materjalid; • KSH protsessis tehtud uuringud; • hüdrodünaamiliste situatsioonide matemaatiline modelleerimine; • Maa-ameti X-GIS geoportaal; • eksperthinnangud ja arutelud; • kohtülevaatused; • välitöödel tehtud fotod; • kameraalne töö; • varasemad lähipiirkonnas tehtud uurimistööd ja muud asjassepuutuvad või teemadega seostatavad tööd ning publikatsioonid; • Paldiski Linnavalitsuselt, Keskkonnaametist ja teistelt asutustelt ja isikutelt saadav informatsioon; • avalikustamise protsessis esitatud ettepanekud. • KSH protsessi käigus toimunud ja toimuvad ekspertide ühisarutelud. OÜ Corson. Töö nr 1412 14 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne KSH protsessi tulemused esitatakse käesoleva aruandena. KSH aruandes hinnatakse matemaatilise modelleerimise põhjal sadama eskiisprojekti lahendust detailplaneeringu põhijoonise eskiisi alusel (lisa 12). Metoodilise alusena lähtuti Eesti ja rahvusvahelistest vastavatest kehtivatest õigusaktidest ja teistest adekvaatsetest dokumentidest. 1.5 Lähtematerjalid Käesolevas töös on kasutatud infoallikatena: 1. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (kehtestatud 11.03.2003. a). 2. Paldiski linna üldplaneering 2005. 3. Paldiski linna arengukava aastani 2015. 4. Pakri saarte üldplaneering. Töö nr 1063/08. Hendrikson&Ko. Kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 25.09.2013 otsusega nr 1-3/28. 5. Pakri saarte üldplaneeringu protsessi ja planeeringu KSH aruanne. Töö nr 991/7 Hendrikson&Ko. Tartu 2009. 6. Pakri saarte üldplaneeringu KSH aruanne. Töö nr 991/7 Hendrikson&Ko. Tartu 2008- 2012. 7. Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kaitsekorralduskava 2007-2016. A. Tõnisson, Tallinn 2006. 8. Pakri hoiuala ja maastikukaitseala mereosa kaitsekorralduskava 2011-2020 (kinnitamata). Kaitsekorralduskava on koostatud Norra finantsmehhanismi ja Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekti ESTMAR raames. Koostas M. Kuris (MTÜ Balti Keskkonnafoorum). 9. KSH järelevalvaja poolt heakskiidetud KSH programm. 10. Detailplaneeringu ja sadama eskiisprojekti materjalid. 11. Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kalastiku ja kalanduse ülevaade. (Vetemaa, M., TÜ Eesti Mereinstituut. 2010. 12. Pakri maastikukaitseala ja hoiuala mere-elupaigad. Mölder, T., TÜ Eesti Mereinstituut. 2011. 13. Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu KSH aruanne. Töö nr 1010. Corson OÜ. Tallinn 2011. 14. Paldiski Lõunasadama akvatooriumi ja sissesõidutee süvendustööde KMH aruanne. Töö nr 1204. Corson OÜ. Tallinn 2014. 15. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Jaanus Paal. Auratrükk Tallinn 2007. 16. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis. Koostanud A. Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013. KSH protsessis sai töögrupp asjakohast teavet Keskkonnaametist, EELIS: Keskkonnaagentuurist, Eesti Veeteede Ametist, Paldiski Linnavalitsusest, Pakri Saarte Arenduse SA-lt, meediast ja teistelt pädevatelt asutustelt ning spetsialistidelt. OÜ Corson. Töö nr 1412 15 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Detailplaneeringu ja KSH protsessis tehtud uuringud: • Väike-Pakri sadama maa-ala topo-geodeetilised uurimistööd. Töö nr TT-3604. REIB. Tallinn juuli 2014. • Väike-Pakri sadama hüdrograafilised mõõdistustööd. Paldiski laht. Töö nr M14083. Meremõõdukeskus OÜ. P. Ude. Tallinn 2015. • Eesti Geoloogia Keskuse laboris tehtud (tellimus nr: T 14-104. 10.10.2014) setteproovide keemilise analüüsi (raskmetallid ja naftaproduktid) tulemused (lisa 8). • Pakri sadama hüdrodünaamiline modelleerimine. Corson OÜ. Tallinn 2015. • Taimestiku ja elupaigatüüpide uuring*. • Linnustiku ja loomastiku uuring*. • Natura hindamine**. *Peeter Vissaku 2014 aasta suvel läbiviidud uuringute alusel on KSH aruandes esitatud planeeringualal taimestiku, linnustiku, loomastiku ja elupaigatüüpide ülevaated ning hinnangud ja soovitused leevendavateks meetmeteks.. ** Natura hindamine on esitatud KSH aruande peatükis 5. Natura hindamine. OÜ Corson. Töö nr 1412 16 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 2.1 Asukoht ja KSH ulatus Detailplaneeringuala moodustav Väike-Pakri sadama kinnistu asub Harjumaal Väike-Pakri saare ida rannas. KSH-ga hõlmatav ala moodustub detailplaneeringualast koos lähialadega ning sadama akvatooriumist ja selle lähimerealast Pakri lahes. Fotol 1 otsevaates vasakule jääb sadam. Foto 1. Vaade merelt Väike-Pakri sadama kinnistu rannale T. Liiv 04.10.2014 Joonis 2.1. Väike-Pakri sadama kinnistu ja selle piirinaabrid. Allikas: Maa-ameti X-GIS Geoportaal http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis OÜ Corson. Töö nr 1412 17 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Väike-Pakri sadama kinnistu (katastriüksuse tunnus 58001:009:0036) sihtotstarbeks on üldkasutatav maa 100% ja pindalaks on 5,00 ha, millest looduslikku rohumaad 3,64 ha, metsamaad 0,21 ha ja muud maad 1,15 ha. Väike-Pakri sadama kinnistu piirneb (joonis 2.1 ja 2.2): • Põhjast - Haava kinnistu. Katastriüksuse tunnus on 58001:009:0027 ja sihtotstarbeks maatulundusmaa 100%. Kinnistu pindala on 1,55 ha, millest looduslikku rohumaad 1,25 ha ja muud maad 0,30 ha. • Loodest - Hinnose kinnistu. Katastriüksuse tunnus 58001:009:0031 ja sihtotstarbeks maatulundusmaa 100%. Kinnistu pindala on 50,85 ha, millest looduslikku rohumaad 31,69 ha, metsamaad 15,71 ha ja muud maad 3,45 ha. • Läänest - Labi-Matsu kinnistu. Katastriüksuse tunnus 58001:009:0003 ja sihtotstarbeks maatulundusmaa 100%. Kinnistu pindala on 8,74 ha, millest looduslikku rohumaad 6,78 ha, metsamaad 1,33 ha ja muud maad 0,63 ha. • Edelast - Pavle kinnistu. Katastriüksuse tunnus 58001:009:0017 ja sihtotstarbeks maatulundusmaa 100%. Kinnistu pindala on 0,96 ha, millest looduslikku rohumaad 0,92 ha ja muud maad 0,04 ha. • Lõunast - Blomkvisti kinnistu. Katastriüksuse tunnus 58001:009:0013 ja sihtotstarbeks maatulundusmaa 100%. Kinnistu pindala on 0,50 ha, millest looduslikku rohumaad 0,47 ha ja muud maad 0,03 ha. • Kagutipus - Paldiski linna asustusüksus 0580 • Idasse - jääb Pakri laht Joonis 2.2. Reljeefiga ortofotol on Väike-Pakri sadama kinnistu ja selle lähikinnistud. Allikas: Maa-ameti X-GIS Geoportaal Pakri hoiualal asuva Väike-Pakri sadama kinnistu loodetipust lähim kaugus Pakri maastikukaitsealani on ca 125 m (joonis 2.1). OÜ Corson. Töö nr 1412 18 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Pakri hoiualal asuv Väike-Pakri sadama kinnistu ja selle lähialad jäävad Natura 2000 võrgustiku Pakri linnu- ja loodusalale. Foto 2. Vaade planeeringuala keskosale põhjapoole viivalt pinnasteelt. T. Liiv 04.10.2014. Fotole 2 on jäänud ka planeeringualal karjatatavad lihaveised. Kavandatud tegevuse mõjualasse jääb üks elanikuta elamu (omanik on surnud). Antud Hinnose kinnistu kaguosas oleva elamuni (foto 3) on endisest sadamakohast ca 370 m. Peale antud elamu on võimalikus mõjualas ainult kunagiste elamute ja hoonete varemed või vundamendijäänused. Foto 3. Vaade planeeringualal olevatele varemetele. T. Liiv 04.10.2014 Fotol 3. paistab üle varemete ja põhja suunduva pinnastee Hinnose kinnistu kagunurka jääv piirkonna lähim elamu. OÜ Corson. Töö nr 1412 19 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2.2 Pakri laht 2.2.1 Teke ja hüdrometeoroloogilised tingimused Pakri laht on looduslikult sügav, peaaegu jäävaba laht. Idast piirneb laht Pakri poolsaarega. Poolsaar kujutab endast umbes 12 km pikkust ja keskmiselt 5 km laiust paelava. Paelava laskub põhjakaartes järsu pankrannana, mida meri kohati murrutab. Poolsaar lõpeb Pakri neemega, mille tipuks on 25 m kõrgune pank. Läänest piirneb laht Pakri saartega, millest kaks suuremat on Suur- ja Väike- Pakri. Oma tekkelt on Pakri laht sügavalt mandrisse lõikunud klindilaht. Mere sügavus ulatub siin 26 meetrini. Lahesuu kitsaim koht (2,6 km) on Väike-Pakri saare ja Pakri poolsaare vahel. Pakri lahe hüdrometeoroloogilised tingimused vastavad Eesti põhjaranniku tingimustele. Pakri lahel ja poolsaarel on aastaringselt valdavad lõuna- ja edelatuuled. Tuulte keskmine kiirus on 5,5 m/s. Suvel domineerivad läänekaarte (edela-, lääne- ja loodetuul), talvel rohkem lõunakaarte tuuled (kagu-, lõuna- ja edelatuul), kevadel ja suvel puhub sageli kirdetuul. Tugevaimad tuuled (15 m/s või rohkem) puhuvad novembrist jaanuarini, enamasti lõunast ja kagust keskmiselt 36 päeval aastas. Tormituuli kiirusega 18-28 m/s esineb aastas 2,1% ulatuses, esineb ka üksikuid tormipäevi, mil tuule kiirus on ulatunud kuni 34 m/s. 2.2.2 Hoovused ja heljum Hoovused Pakri lahe hoovuste skeemi mõjutavad tugevalt tuuled. Lahte pääsevad vabalt lääne- ja loodesuunalised tuuled. Piki Soome lahe telge puhuv tuul tekitab Eesti põhjarannikul veemasside tõusu (upwelling) ja langust (downwelling), mille tulemusena toimub intensiivne veevahetus ka Pakri lahes. Soome lahe lõunaranniku lähedane tsirkulatsioon mõjutab Pakri lahe hoovusi just loodest lahe keskosani ulatuvas sügavaveelises alas (sügavus suurem kui 20 m). Idatuulte korral toimub vee väljavool Pakri lahe pinnakihis ja sissevool põhjalähedases kihis. Läänetuulte korral on olukord vastupidine. Madalveelises lõunaosas ning rannikulähedases tsoonis on hoovused mõjutatud peamiselt lokaalsest tuulest (töö nr 1123). Paldiski Lõunasadama piirkonnas tekivad üldiselt tugevamad piki rannikut lõunasse suunatud hoovused põhja- ja kirdetuulega ning tugevad loodesuunalised hoovused lääne-, edela- ja lõunatuule korral. Loode-, ida- ja kagutuule korral formeerub siin suletud tsirkulatsiooni pesa, ning hoovuse kiirused on üldiselt väiksemad, kui piki rannikut toimuva avatud voolamise korral. Läänepoolne ühendus Soome lahega on läbi madala Kurkse väina (sügavus 1-2 m). Nii numbrilise mudeli kui reaalse mõõtmise tulemuste põhjal on Pakri lahe kõige tugevamad hoovused just seal. Loode-, lääne-, edela- ja lõunatuulega on hoovus suunatud Kurkse väinast Pakri lahte, kusjuures kõige tugevamad hoovused tekivad läänetuulega. Kagu-ida-, kirde- ja põhjatuule poolt tekitatud hoovused on Kurkse väinas läänesuunalised. Loode-, lääne-, edela- ja lõunatuulega formeerub lahe lõunaosas kellaosuti liikumise suunale vastupidine osaliselt suletud hoovus. Kagu-, ida-, kirde- ja põhjatuule poolt tekitatud hoovus on vastupidise pöörlemisega (töö nr 1123).. OÜ Corson. Töö nr 1412 20 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Heljum Looduslik heljum vee pinnakihis on üks esmaseid vee kvaliteedi näitajaid. Heljumi sisalduse suurenemisel väheneb vee läbipaistvus, mis tähendab, et ka veealune valgus-režiim on muutunud ning läbi selle on mõjutatud kogu vee elukeskkond. Vee pinnakihis olev heljum võib koosneda küllalt erinevatest komponentidest, mida võib jaotada üldiselt orgaaniliseks ja anorgaaniliseks osaks. Orgaanilise heljumi moodustab põhiliselt looduslik fütoplankton, mis on bioproduktsiooni tulemus ja anorgaaniline heljum osa põhiosas meresetted, mis on paisatud veesambasse hõljuvasse olekusse seoses vee liikumisega. Aastatel 2001-2005 läbi viidud mõõdistused on näidanud, et Pakri lahe vesi on looduslikult suhteliselt läbipaistev, läbipaistvus ulatub 5-6 meetrini suvisel ja kuni 11 meetrini sügis-talvel (TTÜ MSI, 2003, Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegse seire aruanne; TTÜ MSI, 2005, Paldiski Põhjasadama süvendustööde aegse seire aruanne). Loodusliku heljumi kontsentratsiooni foon Pakri lahes on olnud 4-5 mg/L, kuid maksimaalne looduslik muutlikkus võib olla 1-10 mg/L. Kõrget heljumi kontsentratsiooni põhjustavad ka massilised sinivetikaõitsengud Soome lahes, kuid need on väga ajutist laadi kestes 1-2 nädalat ning ka tuulest põhjustatud resuspensioon madalas rannikmere piirkonnas. Loodusliku heljumi ruumiline jaotus on seotud ka hüdrodünaamiliste protsessidega lahes. Hoovused ja lainetus tõstavad madalas piirkonnas, lahe pära ja Kurkse väin, üles setted, mis jäävad vette hõljuma ja muudavad merevee häguseks, seetõttu on nendes piirkondades vee läbipaistvus looduslikult väiksem ning heljumi kontsentratsioon vees ulatub ligi 10 mg/L. 2.2.3 Kavandatud tegevuse alal põhjasetete reostatushinnang Pinnase reostushinnanguks on määrav reostuskomponentide suhestatus pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormidega. Setete reostuskomponentide sisalduse määramiseks on Eesti Geoloogiakeskuse laboris analüüsitud Väike-Pakri sadama kavandatud akvatooriumialalt 2014. aasta septembris võetud kahte pinnaseproovi. Keemilistest elementidest uuriti Cd, Cr, Cu, Pb, Zn - AAS-leek, ST. nr.155-xc meetodil; naftaproduktid – kaalanalüüs, STT-6. Keemilise analüüsi tulemused on esitatud lisas 8 ja tabelis 2.1. Tabel 2.1 Keemilise analüüsi tulemused. Tulemus on 2 paralleelmääramise keskmine. Naftasaadused Proovi võtu Cd Cr Cu Pb Zn (süsivesinikud koht [mg/kg] [mg/kg] [mg/kg] [mg/kg] [mg/kg] C10–C40, summa) [mg/kg] 1 <0,4 4,33 4,01 11,3 12,2 <25 2 <0,4 4,61 4,06 10,9 10,7 <25 Sihtarv 1 100 100 50 200 100 Piirarv elumaal 5 300 150 300 500 500 Piirarv 20 800 500 600 1000 5000 tööstusmaal (ekstrah.heksaanis) Eesti Geoloogiakeskuse laboris (lisa 8) tehtud analüüside tulemusi on tabelis võrreldud Keskkonnaministri 11.08.2010. a määruses nr 38 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ (RT I 2010, 57, 373) määruse lisas toodud piirväärtustega. OÜ Corson. Töö nr 1412 21 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Ohtlike ainete sisalduse piirväärtusi pinnases väljendatakse piirarvu ja sihtarvu kaudu ning need esitatakse milligrammides ühe kilogrammi pinnase kuivmassi kohta. Piirarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millest suurema väärtuse korral pinnas loetakse reostatuks. Sihtarv näitab ohtliku aine sellist sisaldust pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse korral loetakse pinnase seisund heaks. Puuraukudest 1 ja 2 voetud proovides on raskmetallide (Cd, Cr, Cu, Pb, Zn) ja naftaproduktide sisaldus pinnases alla sihtarvu ja seega pinnas heas seisundis ehk reostamata ning inimesele ja keskkonnale ohutu. Keskkonnaministri 11.08.2010. a määruses nr 38 toodud näitajatest jäävad keemilise analüüsi tulemused kõikide näitajate kohta alla sihtarvust ja seega ka piirarvudest nii tööstus- kui elumaa kohta. Tabelis 2.1 toodud andmete põhjal saab järeldada, et põhjasetted ei ole reostunud, need ei ole ohtlikud inimese tervisele ja keskkonnale ning neid võib kasutada sadamaalas või mujal täitematerjalina. 2.2.4 Pakri lahe ja selle lähimereala ökoloogiline seisund Keskkonnaministeeriumi tellimusel ja osavõtul valminud uuringu „Eesti pinnaveekogude ökoloogiline seisund 2004-2008”, lepingu nr 18-25/521 lõpparuanne, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008. materjale on kasutatud peatüki koostamisel. Iga pinnaveekogumi ökoloogilist seisundit hinnati uuringus viieastmelise klassifikatsiooni alusel: 1) väga hea – inimmõju PVK seisundile puudub või on minimaalne, tüübiomaste bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused vastavad võrdlustingimustele ning ei ilmuta mingeid või ilmutavad üksnes minimaalseid kõrvalekaldeid; 2) hea – inimmõju PVK seisundile on väike, tüübiomaste bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused osutavad väikesele inimtekkelisele kõrvalekaldele võrdlustingimustest. Vooluveekogu ei ole tõkestatud ja teisi hüdromorfoloogilisi tingimusi ei ole muudetud viisil, mis märgatavalt mõjutaks bioloogilisi kvaliteedinäitajaid; 3) kesine – inimmõju PVKle on mõõdukas, tüübiomaste bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused erinevad mõõdukalt võrdlustingimustest ning osutavad suuremale häiritusele kui hea seisundi korral. Maaparandus võib olla mõõdukalt mõjutanud pinnaveekogu seisundit või veekogul võib esineda tõkestusrajatisi; 4) halb – inimmõju PVKle on tugev, bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused kalduvad tugevasti kõrvale võrdlustingimustest või suur osa bioloogilistest tavakooslustest puudub. PVK võib olla reostunud; 5) väga halb – inimmõju PVKle on väga tugev, bioloogiliste kvaliteedinäitajate väärtused kalduvad väga tugevasti kõrvale võrdlustingimustest või elustik puudub, PVK võib olla tugevasti reostunud. Igale seisundiklassi hinnangule anti ka usaldusväärsuse hinnang kolmeastmelises skaalas: 1) tase 1 (kõrge usaldusväärsus) -kõigi kvaliteedielementide kohta on viimase kuue aasta jooksul esinduslikud seireandmed ja puuduvad vasturääkivused kvaliteedielementide klassimäärangute vahel; OÜ Corson. Töö nr 1412 22 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2) tase 2 (keskmine usaldusväärsus) - kõigi kvaliteedielementide kohta ei ole seireandmeid, seireandmetes esinevad vasturääkivused või määrangud on klassipiirile väga lähedal. Usaldusväärsus võidi hinnata keskmiseks ka seireandmete puudumisel, kui olulised survetegurid puudusid; 3) tase 3 (madal usaldusväärsus) - seireandmed viimase 6 aasta kohta puuduvad, seisundiklassi määrang on antud survetegurite ja eksperdiavamuse põhjal. Rannikuveekogumite ökoloogilise seisundi hindamisel lähtuti veekogumi tüübist. Eesti rannikuvee tüübid on järgmised: 1) tüüp I – oligohaliinne, avatud rannikuvesi (Soome lahe kaguosa); 2) tüüp II – oligohaliinne, poolsuletud rannikuvesi (Pärnu laht); 3)tüüp III – mesohaliinne, sügav rannikuvesi (Soome lahe lääneosa); 4)tüüp IV – mesohaliinne, madal, lainetuselavatud rannikuvesi (Läänesaarte avamere rannikuvesi); 5)tüüp V - mesohaliinne, madal, varjatud, segunenud rannikuvesi (Väinameri); 6)tüüp VI - mesohaliinne, madal, varjatud, sesoonselt kihistunud rannikuvesi (Liivi laht). Rannikuveekogumi ökoloogilise seisundi hindamisel kasutati bioloogilisi kvaliteedielementidena: fütoplankton, veetaimestik (makrofüüdid ja fütobentos), ning suurselgrootud. Füüsikalis-keemilised üldtingimused olid läbipaistvus, lämmastikusisaldus ja fosforisisaldus. Põhjataimestiku ja põhjaloomastiku seire puhul kasutati 2007-2008 aastatel kogutud materjali. Pakri lahe rannikuvesi Joonis 2.3. Eesti rannikuveekogumid ökoloogilise seisundi hindamisel (Allikas: Eesti pinnaveekogude ökoloogiline seisund 2004-2008, lepingu nr 18-25/521 lõpparuanne, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008). OÜ Corson. Töö nr 1412 23 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Soome lahe lääneosa veekogumisse kuuluvad Nõva, Keibu ning Lohusalu laht jäävad intensiivse lainetuse ja hoovuste mõju alla. Selles piirkonnas on valdavateks settetüüpideks erinevad liivafraktsioonid peenliivast jämeliivani, mudane liiv või kivine aluspõhi kaetud klibu või liivaga. Keskkonna seisundit seiratakse viimase kahe aasta jooksul. Varasemast perioodist olemas andmed mis on kogutud Paldiski sadamate süvendus ja rekonstrueerimistööde seire käigus. Pakri lahe rannikuvesi Tegemist on loodusliku veekoguga mis kuulub tüüpi III. Kvaliteedielementide hindamisel andsid kvaliteedielemendid Füüsikalis-keemilised üldtingimused ja Fütoplankton kvaliteedi klassiks “kesine”. Kuigi Veetaimestik ja Suurselgrootud andsid kõrgema kvaliteediklassi hinnati seisund klassi “kesine”. Tegemist on keskmise usaldusväärsusega hinnanguga kuna kaks kvaliteedielementi andsid sama tulemuse, samas hinnangu aluseks olnud andmerida pärineb enamasti vaid ühest aastast (puudub võimalus hinnata aastatevahelist varieerivust). Tabel 2.2. Väljavõte rannikumere kogumite koondhinnangu tabelist (Allikas: sama joonise 2.3 allikaga) Kogumi pindala Alam- Usaldus- NR kood Kogumi nimi km2 kategooria Tüüp Seisund väärsus 6 EE_6 Pakri lahe rannikuvesi 637,97 looduslik III kesine keskmine 2.2.5 Mere elustik 2.2.5.1 Põhjataimestik Põhjataimestiku Pakri lahes on käsitletud toetudes 2001-2006 aastate seireandmetele ja töös nr E1123 kokkuvõtvalt esitatud materjalidele. Merepõhja taimestiku seisund Pakri lahes tervikuna on normaalne ning küllalt sarnane sellele, mis see oli enne suuremate süvendustega alustamist 2002. a. Mitmed seire käigus leitud muutused on ilmselt seotud looduslike olude muutlikkusega. Samas on süvenduste tagajärjel põhjataimestik selgelt mõjustatud lokaalselt Pakri lahe idarannikul just Paldiski Lõunasadama vahetus läheduses ja eriti kahe sadama vahelises rannikumeres. 2005. a seire käigus leiti et põhjataimestik ilmutab mõjust taastumise tendentsi, seega ei ole Paldiski Lõunasadama süvendusega põhjataimestikule avaldatud mõju pöördumatu. Kokku registreeriti Pakri lahes 28 liiki põhjataimestikku. Lahe lõunaosas, kus valdab pehme põhi leiti kokku 17 liiki. Antud piirkonna põhjataimestiku liigiline koosseis seisneb põhiliselt pehmel substraadil kasvavatest vetikatest. Levinumad liigid on siin õistaimed Zostera marina, Ruppia maritima, Potamogeton pectinatus ja Myriophyllum spicatum. Kõvasid substraate eelistatavatest põhjataimedest, mis kasvavad sellel piirkonnal leiduvate kivide peal, on esinenud pruunvetiktaimed Fucus vesiculosus ja Pilayella littoralis, punavetiktaim Polysiphonia nigrescens ja rohevetiktaim Cladophora glomerata. Väike-Pakri idarannik ja Pakri poolsaare läänerannik on sarnased põhjataimestiku liigilise mitmekesisuse poolest, kuna mõlemal alal on merepõhjaks kõva substraat, mille moodustab sügavustel 0–5 m (Pakri neeme tipus isegi kuni 15 m-ni) paas ehk karbonaatsetest kivimitest paljand. Paasi peal paiknevad ka kivid ja rahnud, mille pragudes on liiv. Nendes piirkondades OÜ Corson. Töö nr 1412 24 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne registreeriti kokku 17 liiki. Põhilist massi moodustavad siin kõval substraadil kasvavad liigid: pruunvetiktaimed Fucus vesiculosus, Pilayella littoralis, Spacelaria arctica ja Chorda filum, punavetiktaim Polysiphonia nigrescens ja rohevetiktaim Cladophora glomerata. Vähesel hulgal on leitud punavetiktaimi Ceramium tenuicorne, Furcellaria lumbricalis, pruunvetiktaim Pseudolithoderma subextensum jm. Pehmel põhjal kasvavatest põhjataimedest kohtab siin õistaimi Potamogeton pectinatus, Ruppia maritima ja üleminekul kõvast substraadist pehmele Zostera marina. Kavandatava tegevuse piirkonnaga vahetult piirneval alal on merepõhjaks peamiselt kõva substraat, mille moodustavad liiva peal hulgaliselt paiknevad väikesed ja suured kivid ning rahnud. Selle peal kasvavad antud põhjale iseloomulikud liigid. Domineerivateks vetikateks on Fucus vesiculosus, Pilayella littoralis, Spacelaria arctica ja Polysiphonia nigrescens, mille katvus ulatub kuni 50 %-ni. Seirete käigus saadud materjali analüüsides võib öelda, et põhjataimestiku seisund Pakri lahes on stabiilne ja olulist muutust põhjataimestiku liigilises koosseisus ja keskmises katvuses nende aastate vältel ei toimunud. 2.2.5.2 Põhjaloomastik Pakri lahe põhjaloomastiku liigiline koosseis ei ole eriti liigirikas ja on sarnane teiste põhjaranniku lahtedega. Üksikute liikide esinemise ja leviku määravad suuresti ära üldised olud – peamiselt toidubaas, põhjasubstraat ja veekvaliteet. Peamiste liikide hulka, mis valdavad enamustes Pakri lahe piirkondades, kuuluvad limused balti lamekarp Macoma balthica, söödav südakarp Cerastoderma glaucum, liiva-uurikkarp Mya arenaria ja söödav rannakarp Mytilus trossulus. Kogu lahe ulatuses leidub arvukalt ka vesitigu Hydrobia sp.. Vähilaadsetest laialdaselt levinud kirpvähk Gammarus sp., lehtsarv Idotea sp., harilik kootvähk Corophium volutator ja tavaline tõruvähk Balanus improvisus, mis esineb peamiselt söödava rannakarbi küljes. Põhjaloomastiku arvukus ja biomass piirkonniti varieerub sõltuvalt merepõhja tüübist ja iseloomust. Pakri lahe lõunaosas ja sadamate lähedasel alal, kus esimesel puhul on substraadiks liiv ja teisel puhul valdavalt mudased põhjad, on ülekaalus liigid, kes oma elutegevuseks vajavad pehmet põhja. Need on Macoma balthica, Mya arenaria, Cerastoderma glaucum, Corophium volutator, harjaslimukas Nereis diversicolor ja väheharjasuss Oligochaeta. Kivide peal esinevad Mytilus trossulus agregatsioonid. Vähilaadsetest lahe lõunaosa liivasel põhjal kohtab suurel hulgal Idotea chelipes ja Idotea baltica. Samuti on siin registreeritud Gammarus sp. ja merikilk Saduria entomon (töö nr E1123). Pakri lahe idarannikul Põhjasadamast põhjas ja ka Väike-Pakri saare rannaaladel on põhiliselt kõvad paepõhjad, suured kivid ja rahnud. Sellistel põhjadel on valdavaks otse aluspõhjale kinnitunud bentilised liigid nagu söödav rannakarp Mytilus trossulus (edulis), tõruvähk Balanus improvisus, samuti sammalloomad Electra crustulenta. Merepõhjale kinnitunud vetikates varjuvad nektobentilised liigid, näiteks kirpvähid (Gammarus) ja lehtsarved (Idothea). Mytilus trossulus isendite arv ja biomassi väärtused ühes ruutmeetris ulatuvad vastavalt kohati kuni 4000 is/m2 ja 500 g/m2. Teised liigid eksisteerivad siin vähemal hulgal ja nende arvukuse ja biomassi väärtused ei ületa vastavalt 750 is/m2 ja 500 g/m2 (töö nr E1123). Suuremates sügavustes (üle 10 meetri), kus põhjataimestik on hõre või puudub sootuks, ulatub söödava rannakarbi Mytilus trossulus (edulis) katvus paljal pael või rahnudel kohati 100%, eriti viimaste vertikaalsetel külgedel. Madalamal sügavustel, kus esineb arvukamalt ka põhjataimestikku ja vetikaid, on kinnitunud isendite arv pinnaühikul ja vastavalt ka liigi OÜ Corson. Töö nr 1412 25 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne biomass väiksem. Vetikatesse kinnitunud põhjaloomastiku noorjärkude arvukus võib olla kohati väga kõrge, üle 10000 isendi /m2 (töö nr E1123). 2.2.5.3 Piirkonna kalastik Peatüki koostamisel on kasutatud Hinnangud kaitsekorralduskavade jaoks ESTMAR projekti raames tehtud „Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kalastiku ja kalanduse ülevaade“ (Koostaja: Markus Vetemaa, TÜ Eesti Mereinstituut. 2010) materjale. Pakri hoiualale jäävad väga erinevad rannamere osad, mis teevad piirkonna küllaltki omapäraseks. Alale jäävad nii madalad lahed (Lahepera laht, Pakri laht, Pakri lõugas) ja madal Kurkse väin, kui ka suuremad sügavused Pakri saartest ja poolsaarest põhjapool, kus kuni 20 meetri sügavused alad on väga lähedal kaldale. Lahed on suhteliselt hästi varjatud enamike tuulte eest, kuid põhjatuuled suudavad Pakri saarte ja poolsaare põhjakaldal tekitada märkimisväärset lainetust. Selline kombinatsioon suurtest sügavustest ja tuultest segatud külmast mereveest, muudab Pakri hoiuala sobivaks elupaigaks külmaveelistele kalakooslustele. Pakri hoiualal on kalafauna avamerelise iseloomuga: arvukamateks liikideks on lest, räim ja merisiig. Arvukad on ka ahven, hõbekoger ja mudilad, viimaseid jääb nakkevõrkudesse oma väikeste mõõtmete tõttu siiski küllalt vähe, ning meripuugilised (nolgus, merihärg, meripühvel). Tänu suhteliselt avamerelisele iseloomule on Pakri hoiuala piirkonna aastaringne temperatuurirežiim üsnagi stabiilne. Jääkate moodustub harva ja enamasti vaid madalale mandripoolsele rannikule. Samas on ka suvel vesi suhteliselt jahe. Küllalt suurt mõju avaldab piirkonna veetemperatuurile tuule suund. Tugevad lõunatuuled puhuvad ära soojema pinnavee ja süvaveekerke tõttu võib vesi ka suvel olla jäiselt külm. Paljude kalaliikide ruumiline paiknemine on sesoonne, erinedes külmaveelisel perioodil märgatavalt soojaveelisest. Senised uuringud näitavad, kalade arvukus (sealhulgas dominantliikide arvukus) ja liigiline mitmekesisus Pakri hoiualal ei erine oluliselt teistest Soome lahte jäänud juba läbi uuritud piirkondadest. Kas otseselt võrgu- ja noodapüükidega või siis kalatoiduliste liikide seedetraktist tabati Pakri saarte vahelisest lõukast kokku 18 liiki ja Pakrineemelt 21 liiki. Võrdlusena võib esile tuua, et Krassgrundilt saadi 20 liiki, Neugrundi madalikult 19 liiki ning Osmussaare ümbruse vetest 25 liiki. Liikide arv on Pakri hoiualale jäävates vetes suurem, kui väga avamerelistel Hiiumaast põhja jäävatel madalikel (näiteks Glotovi ja Apollo madalik), kust kokku tabati vaid 13 liiki. Pakri lahe kalastiku liigiline kooslus on iseloomulik rannikumerele Soome lahe lääneosas. Sadama rajamisel kavandatud süvendus- ja täitetööd tuleb läbi viia kõikide keskkonnanõuete ja ehituseeskirjade kohaselt ning ei tohi tekitada liigset müra ja heljumit. Detailplaneeringus kavandatu mõjud Väike-Pakri idarannikumeres piirduvad lokaalselt kavandatava sadama lähialas ja ei ole olulisteks mõjudeks Pakri lahe kudealadele. 2.2.5.4 Mereimetajad Mereimetajate ülevaate esitamisel ja hinnangute andmisel on kasutatud Ivar Jüssi (TTÜ MSI 2011) andmeid. OÜ Corson. Töö nr 1412 26 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kogu Läänemeres elutseb hinnanguliselt 22 000 hallhüljest ning 7000-8000 viigerhüljest. Eestis peaks viimaste andmete kohaselt elutsema kuni 1500 viigerhüljest ning umbes 3500- 4000 hallhüljest („Ivar Jüssi: hüljeste poegimine kulgeb tänavu hästi”, uudised.err.ee). Pakri lahes võib kohata mereimetajatest hallhüljest , viigerhüljest ja pringlit. Nendest on kõige tavalisem hallhüljes, viigerhülge kohtamise tõenäosus on tunduvalt väiksem, kuna liigi peamised asustusalad paiknevad Soome lahe idaosas ja Lääne-Eesti saarestikus. Pringli kohtamise tõenäosus on üliväike, kuna liik on terves Läänemeres väga haruldane. Hallhüljes ja pringel on Eesti looduskaitseseaduse III kaitsekategooria ja viiger II kaitsekategooria liikide nimekirjas. Pakri laht, peamisel küll Kurkse väin omab mõningast tähtsust hallhüljeste toitumisalana. Seda kasutatakse küll regulaarselt, kuid väikese arvu hallhüljeste poolt. Enam kohtab seal hülgeid sügise, alates septembrist. Piirkonnas puuduvad hüljeste poegimisalad ning hüljeste arvukus on piirkonnas küllaltki tagasihoidlik. Hüljeste populatsioonile otseselt häirivat mõju kavandatav tegevus ei avalda. Suur-Pakri saarest läänes ca 5 km kaugusele on Krassi madala madalaveelisse ossa koos Krassi saarega moodustatud Krassi loodusala, pindalaga 80 ha, mis on loodud EL-i loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide (karid ja väikesaared ning laiud) ja hallhülge kaitseks. Krassi saare hallhülge püsielupaik loodi arvestades asjaolusid, et Soome lahe Eesti vetes asub ainult kolm ala, mida hallhülged asustavad. Krassgrund valiti kui läänepoolseim võimalik hallhüljeste asustusala, mis sobib soojal talvel ka poegimiseks, sest klibune platoo ei ole ka kõrge veeseisu ja tormide korral üleujutatud. Väljaspool sigimisperioodi kasutatava puhkealana tulevad kõne alla vaid laiu lääneküljes olevad rahnud ja põhjapool asuvad paeplaadid. Saart ennast hallhülged puhkealana ei kasuta, kuna see on liiga kõrge ja hüljestel puudub kiire vette põgenemise võimalus ning 360-kraadine ülevaade ümberringi toimuvast. Seniste uuringute andmetel ei ole hallhülged Krassgrundi poegimiseks kasutanud. Puhkealana on saare ümbrus oluline vaid vähestele, peamiselt noortele hallhüljestele. Krassi saare hallhülge püsielupaik (KLO3000092) Maismaa pindala 0,6 ha, veeosa pindala 79,2 ha, kokku 79,8 ha. Kaitseala valitseja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO3000092&mount=view 2.3 Väike-Pakri saar ja planeeringuala. 2.3.1 Maastik Väike-Pakri ehk Lilla Rågö on saar Soome lahe lääneosas Pakri poolsaarest läänes. Mandrist eraldab teda Kurkse väin. Pindala umbes 12,9 km2. Kuulub Paldiski linna koosseisu. Maastikuliselt on Pakri saared osa Harju lavamaast (paeplatoost) kuni 7 km loodesse eenduvast Pakri saarte klindipoolsaarest. Madal ja laugepõhjaline ning kuni 1,5 km laiune Langgronne väin jagab Pakri saarte klindipoolsaare kaheks enam-vähem võrdse suurusega OÜ Corson. Töö nr 1412 27 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Suur- ja Väike-Pakri pangaks. Pankasid ääristab põhjakaarest umbes 8 km ulatuses 1–14 m kõrgune astang. Suur-Pakri panka 3 km ulatuses ääristav astang on kuni 7 m kõrgune. Väike- Pakri panka umbes 5 km ulatuses ääristava astangu kõrgus on kuni 14 m. Väike-Pakri panga klibuvallidega kaetud paeplatoo laskub põhjaotsa 17 m-lt kuni lõunaotsa vähem kui meetrini. Suur-Pakri samane klibuvallidega kaetud paeplatoo laskub põhjaranniku umbes 8 meetrilt kuni lõunaosa vähem kui 1 m-ni. Väike-Pakri idarannikut ilmestab Väike-Pakri paerand, mis kuulub Ölandil algava ja Laadoga järveni kulgeva 1200 km pikkuse Balti klindi koosseisu. Osmussaarel ja Pakri saartel tuleb uuesti nähtavale Läänemere põhjas jätkuv Ölandi klint. Arvestades meie territooriumi pealiskorra kivimite üldist väikest lõunasuunalist kallakust (2 – 4,4 m/km kohta) ja Pakri saarte loode-kagusuunalist pikkust (6 km), siis põhjaranniku pangajärsaku ülaosas paljanduvad karbonaatsed kivimid asuvad saarte lõunaranniku piirkonnas juba allpool merepinda. Saarte lõunarannikul viitab moreeni esinemisele ja lainetuse selektiivsele toimele rohke rändkivide esinemine. Saartetaguses madalmeres esineb samuti rohkesti rahne ja rahnudevahelises madalmeres ka murrutusel väljapestud peenemaid setteid. Pakri saartel murrutusjärsaku läbilõikes paljanduvad ainult ordoviitsiumi vanusega kivimid. Vanemad, Kambriumi ja osalt ka Alam- Ordoviitsiumi vanusega kivimid (valdavalt liivakivid, aga ka nn diktüoneemakilt) jäävad Pakri saartel meretasemest allapoole. Paelava laskub Väike-Pakri kirde- ja põhjarannal (kõrgus kuni 14 m) pangana merre, rohkesti on rannavalle. Keskajal kasvas saartel ka okasmetsa, praegu on saarel loopealsed, võsa ja lehtmets. Saarte vahel väinas leidub ravimuda, mida veeti 1930. aastail Paldiski kaudu Tallinna. Väike-Pakri sadama kinnistu sadamakoht on antud paigas olnud ajalooliselt, sinna koonduvad ka mitmed teed nii ida, lõuna kui põhja poolt (foto 4). Foto 4. Vaade nelja tee ristile. T. Liiv 04.10.2014 Pildistatud põhjapoole suunduvalt teelt. Otsevaates vasakule viib tee sadamasse, paremale jääb Suurküla-Väikeküla põlistee (580:MET:001) ja otse kabeli põlistee Väike-Pakril OÜ Corson. Töö nr 1412 28 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (580:KAT:004). Kahe põlistee (pärandkultuuri objektid) vahelisse nurka jääb pärandkultuuri objekt: kivikelder Väikekülas (580:KEL:003). Endine ja kavandatud sadamakoht asub looduskaitselise väärtusega Pakri saarte pankranniku ja sadamast lõunas asuva Väike-Pakri idaosa paeranniku vahel. Foto 5. Vaade infostendi juurest endisele ja kavandatavale sadamaalale. T. Liiv 04.10.2014 Pildistatud infostendi eest. Fotol 5 on näha sadamast tulev pinnastee ja üle selle jäävad lagunenud sadamarajatised ning endine lahesopp Osa Pakri saartest kuulub Pakri maastikukaitseala (1459,5 ha; moodustatud 1998) koosseisu. Kaitseala eemärgiks on rariteetsete ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide ja eluslooduse kaitse. Kaitseala koosseisu kuuluvad Väike- ja Suur-Pakri saare põhjaosa lahustükid, saartevaheline meri (Langgronne väin), Kappa ja Bjögränne saar ning Väike-Pakri saare lõunaosa. Ülejäänud saari ja neid ümbritsevat mereala hõlmab 2005. aastal loodud Pakri hoiuala (Natura 2000 linnu- ja loodusala). 2.3.2 Pakri saarte geoloogiline ülevaade 2.3.2.1 Geoloogia Peatüki koostamisel on kasutatud Pakri saarte hüdrogeoloogiline uuring. (Eesti Geoloogiakeskus. R. Perens. Tallinn 2008) materjale. Pakri saared kujutavad endast aluspõhjalise tuumaga voorelaadseid pinnavorme, nn klindineemikuid (Suuroja jt, 1998). Nende piklik voolujooneline kuju viitab neid voolinud liustikujää liikumissuunale. Paekalda kõrgus on Suur-Pakril 4 m ja Väike-Pakril 13 m (Kink, 2000). Paekallas on tüüpiline murrutuspank, mille morfoloogia sõltub panka moodustavate kivimite kõvadusest ja neid läbivatest tektoonilistest lõhedest (Perens 2008). OÜ Corson. Töö nr 1412 29 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Pinnamoes on valdavaks Läänemere kulutus- ja kuhjetasandikud ning rannamoodustised, mis kujutavad vallistikke ja maasääri. Neist üks ilmekamaid paikneb Väike-Pakri kaguosas, praegusest sadamast ja selle muulist paari kilomeetri kaugusel lõuna pool. Pakri saartel paljanduvad valdavalt Ordoviitsiumi ladestu erinevad lubjakivid (Viru seeria, Volhovi lademest kuni Jõhvi lademeni), kogupaksuses üle 25 m. Kihtide kallakuse tõttu puuduvad klindi läbilõikest saare lõunaosas avanevad nooremad kihid ja seal jälgitava läbilõike paksus on umbes 15 m. Pakri saarte tähelepanuväärseim pinnavorm, pankrand ääristab Pakri saarte põhja ja kirderannikut kokku umbes 8 km pikkuselt (Suur-Pakril 2- 2,5 km ja Väike-Pakril 7 – 8.5 km.) Suur-Pakri saarel küünib pangajärsaku kõrgus 4 meetrini, Väike-Pakril aga kuni 13 meetrini. Arvestades pealiskorra kivimite üldist väikest lõunasuunalist kallakust ja saarte loode-kagusuunalist pikkust ca 6 km, siis Pakri saarte põhjaranniku pangajärsaku ülaosas paljanduvad karbonaatsed kivimid asuvad saarte lõunaranniku piirkonnas juba allpool merepinda. Saarte lõunarannikut iseloomustabki rohke rändkivide esinemine, mis viitab moreeni esinemisele selles piirkonnas, ning lainetuse selektiivsele tegevusele rahnurikka moreeni murrutusel. Saartetaguses madalmeres esineb samuti rohkesti rahne ja rahnudevahelises madalmeres ka moreenist murrutusel väljapestud peenemaid setteid. Pangajärsaku kõige ülemises osas paljanduvad Uhaku ja Lasnamäe lademete suhteliselt massiivsed lubjakivid ja dolomiidid nn ehituslubjakivid. Nende all on õhukesekihiliste pae ja lubiliivakivide kompleks, mis on võrreldes nende peallasuva massiivse kompleksiga märgatavalt nõrgema vastupidavusega. Veelgi allpool, veepiirist vaid veidi kõrgemal paljanduvad glaukoniitliivakivid ja savid. See kompleks on aga lainetuse tegevusele vähe vastupidav. Murrutuse tulemusel purustatakse intensiivselt nõrga vastupidavusega kivimeid panga jalamil, kujunevad võimsad murrutuskulpad, koopad, mille tulemusel tugevad paekivi kihid ulatuvad karniisina mere kohale. Pangajärsakute arengut iseloomustab ka ristuvate lõhesüsteemide esinemine, mille tulemusel karniisina merekohale ulatuvad paekihid võivad piki lõhede pindu suurte plokkidena alla variseda. Sellisel moel moodustavad paekilbid pangajärsaku jalamil pangajärsakule loodusliku kaitse edasiste tormimurrutuste eest. 2.3.2.2 Maavarad Peatükk on koostatud Eesti geograafiline baaskaart (mõõtkava 1:50 000) 6244 Pakri Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2013 (edaspidi EGBK 6244 EGK 2013). materjalide põhjal Lubjakivi (aluspõhja maavara) Eesti Geoloogiakeskuse eksperdid on Eesti geograafilise baaskaardi 6244 Pakri seletuskirjas võimaliku ehituslubjakivi perspektiivalana välja pakkunud Väike-Pakri saarel Väikekülast (Lillbyn) põhja poole ja Peetri paemurrust (Storstäin-bröke) ning ka Pakri maasikukaitseala piirist lääne poole tasemele 10–12 m ümp jäävat umbes 80 ha ala (joonis 2.4). Kasuliku kihi moodustab välja pakutud perspektiivalal põhiliselt Lasnamäe ehituslubjakivi (Väo kihistu), mis levib siin kuni 6 m paksuse kihina. Oma füüsikalis-mehaaniliste omaduste poolest võiks perspektiivala Lasnamäe ehituslubjakivi, mille survetugevus, otsustades Suur-Pakril tehtud uuringute järgi (Suuroja jt 2010b), on 134–165 MPa (väga tugev kaljukivim), olla kasutatav nii ehituskivina kui ka III klassi (LA<30) killustiku valmistamiseks. OÜ Corson. Töö nr 1412 30 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Perspektiivala mäetehnilised tingimused on soodsad, sest kogu kasulik kiht asub põhjavee tasemest enam kui 4 m kõrgemal. Ka liigvee ärajuhtimise võimalus on 300 m kaugusele jääva mere läbi olemas. Kasuliku kihi pealispind on tasemel umbes 10 m ümp ja põhi 4 m ümp. Kattekihiks on kuni 1 m paksune paeklibust vall. Arvestades aga perspektiivala saarelist asendit ja sadamakoha puudumist, tuleb tõdeda, et varu kasutamisväärtus seisneb valdavalt kohalike, st Suur- ja Väike-Pakri saare vajaduste rahuldamises. Kui selline üsnagi hüpoteetiline vajadus tekkikski, ka siis oleks otstarbekam kasutusele võtta umbes 2 ha suurune keskne osa umbes 6 ha suurusest ajaloolisest Peetri murrust (Storstäin-bröke) ehk see ala, kus paelasundi pindmised katvad kihid on juba kõrvaldatud (EGBK 6244 EGK 2013). . Pinnakatte maavarad Kaardilehte 6244 hõlmaval merepõhja akvatooriumil ei ole senini ühtegi kvaternaarsete setetega seonduvat maavarade leiukohta ega perspektiivala välja eraldatud ja ka käesolev töö ei toonud sellele lisa. Ajakirjanduse andmeil olla 1930. aastal Paldiskis kasutatud ravimuda, mida kaevandatud Pakri saarte vahelisest Langgronne väinast (Söderback 1940). Kaardistamistööde käigus ei õnnestunud selle kohta täiendavaid andmeid saada. Kõigi eelduste kohaselt kaevandati ravimuda Väike-Pakri Suurküla alusest lahesopist. Väina enamikul alal on muda, moreen või viirsavi kaetud liivaga (EGBK 6244 EGK 2013). Joonis 2.4 Maavarade paiknemise skeem (Allikas: EGBK 6244 EGK 2013 joonis 4.1) OÜ Corson. Töö nr 1412 31 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kruus Kuigi karbonaatse klibu vallid ja vallistikud ääristavad Pakri saari kohati kuni poole kilomeetri laiuse ribana jäävad nad enamasti Pakri maastikukaitse- või hoiuala piiresse ning ei oma seetõttu maavaralist perspektiivi. Joonisel 2.4. asuv Väikeküla leviala hõlmab umbes 30 ha suuruse ala Väike-Pakri idarannikul vana sadama lähistel kaitsealuste rannavallide vahel. Kasuliku kihi moodustab siin Väo ja Kõrgekalda kihistu lubjakivist murrutatud 1–3 m paksune veeristikkruus. Vallide allosas muutub kruus liivasemaks. Ers-Matsu levialast veidi läände, Västrnäse poole, on II maailmasõja eelne kruusaauk. Ligi 30 ha-se levialaga leiukoha materjali kvaliteet võiks olla hea, sest sealne kruusveeristik on välja murrutatud eelkõige heast ehituslubjakivina tuntud Lasnamäe ehituslubjakivi (Väo kihistu) avamusalalt. Kasuliku kihi paksus alal on 1–3 m. Allapoole kasvab liivase täite osakaal. Aluspõhjal, vahetult kihi lamamil, on kuni 0,5 m paksune tard- ja moondekivimitest munakate kiht. Rannaküla kruusa-liiva leviala asub Suur-Pakri edelarannal. Leviala ligi 75 ha-st suurem osa jääb kaardilehest välja Keila kaardilehele. Rannasetete kompleks, millel paksust 1–3 m, on litoloogiliselt väga muutlik, kuna ka vallistiku moodustavad vallid on muutliku koostisega. Leiukoha põhjaosas, Pakri kaardilehe piires, koosnevad vallid valdavalt karbonaatsest veeriselisest kruusast. Materjal on Rannaküla leiukohas ilmselt vähem kvaliteetne, sest pärineb eelkõige Ülem-Ordoviitsiumi mõnevõrra savikamatest lubjakividest. Lõuna poole (ja tavaliselt ka läbilõikes allapoole) suureneb järjest liiva osatähtsus. Kasuliku kihi moodustab seal juba kruusakas muutliku terasuurusega liiv. Leviala võiks pikendada piki randa ka loodesse, kuid rannasetted levivad seal mitte niivõrd laiema terrassina vaid pigem kitsaste teravaharjaliste kaevandamiseks sobimatute vallidena (EGBK 6244 EGK 2013). 2.3.3 Pakri saarte hüdrogeoloogilised tingimused Peatüki koostamisel on kasutatud Pakri saarte hüdrogeoloogiline uuring. (Eesti Geoloogiakeskus. R. Perens. Tallinn 2008) ja EGBK 6244 EGK 2013 materjale. Pakri saartel ei paikne tarbepuurkaeve ega seirekaeve ja baaskaardi 6244 hüdrogeoloogiline andmestik pärineb nelja uuringupuuraugu lühiajaliselt katsepumpamiselt (Perens, Suuroja, 2010). Arvestades ka Väike-Pakri saare nelja salvkaevu ja allikaimbe alasid klindil, on veepunktide tihedus ligi 0,5 punkti 1 km2 kohta. Pakri saari hõlmava baaskaardi 6244 ala paikneb Harju alamvesikonnas ning kuulub hüdrogeoloogiliselt Balti arteesiabasseini. Põhjavesi esineb aluspõhja ja kristalse aluskorra kivimeis. Suurima mahu ja levialaga neist on aluspõhja kivimitega seotud põhjavesi. Maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht esineb Ordoviitsiumi karbonaatseis kivimeis. Sügavamal lasuvad poorsed terrigeensed kivimid ja neis esineva mõnevõrra kõrgendatud mineraalsusega (saarte põhjaosas) vee liikumiskiirus on väike. Aluskorra lõhedes esinev kõrgendatud mineraalsusega vesi on praktiliselt liikumatu. Kvaternaari veekompleksi pole võimalik välja eraldada, kuna püsivat põhjavett pinnases ei ole. OÜ Corson. Töö nr 1412 32 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2.3.3.1 Ordoviitsiumi veekompleks Siluri–Ordoviitsiumi veekompleks (S–O) levib mõlemal saarel, hõlmates praktiliselt kogu 6– 14 m paksuse paelasundi. Kuna Siluri kivimid kaardilehe piires puuduvad, kasutatakse edasises tekstis nimetust Ordoviitsiumi veekompleks. Veekompleks on survetu. Aeratsioonivöö paksus ulatub saarte põhjaosas 5 meetrini, lõunaosas umbes 2 m. Veekompleksi toitumine on eranditult kohalik, mistõttu veetase sõltub otseselt ilmastikutingimustest. Põhjavee tase saartel jälgib maapinna reljeefi. Veetaseme absoluutkõrgus on suurim saarte kesk- ja lõunaosas (2–3 meetrit ümp) ning veepind langeb meretasemeni rannikul (EGB 6244 EGK 2013) Puurimistööde käigus (Kotenjov, 2009) märgiti Pakri kaardilehe hüdrogeoloogilise läbilõike puuraugu SP4 puhul, et kogu lubjakivide intervall oli veetu. Kirjeldada mõlema saare põhjaosa veetute lubjakivide alana ei luba aga kummagi saare allikaimbed klindil. Puurkaevude erideebit jääb ilmselt vahemikku 0,01–0,1 l/s meetri alanduse kohta. Suurem on veeandvus saarte lõunaosas, väiksem põhjaosa kõvikuil, kus erideebit võib olla alla 0,01 l/s meetri alanduse kohta. Kuna saarte põhjaosas jääb küllastusvöö tüsedus alla 5 m, pole võimalik suurte alanduste tõttu erideebitit pumpamiskatsega määrata. Kaudselt kinnitab põhjaosa veevaesust ka kunagiste külade paiknemine saarte lõunaosas. Karbonaatses kompleksis on vesi mage, HCO3-Ca-Mg- tüüpi kaardilehe lõunaosas ja HCO3- SO4-Ca-Mg-tüüpi rannikul, mineraalainete üldsisaldusega 0,4–1 g/l. Suurem on põhjavee mineraalsus põhjaosa paekõvikuil ja rannikul. Üle 1 g/l põhjavee mineraalsuse ala on veeproovide puudumisel eraldatud välja saarte põhjapiiril, arvestades Pakri kihistu liivalubjakivide (lubiliivakivi-täiteliste soontega) avanemist merevee piiril ja kihtide lõunasuunalist kallakust. Vesi on keskmiselt kare või kare (3,5–7 mg-ekv/l) ning rauasisaldusega kuni 0,5 mg/l. Ordoviitsiumi veekompleks on praegu ainsaks eratarbijate veevarustuse allikaks (EGB 6244 EGK 2013). Saarte elanikud tarbisid kuni 1940. aastani joogivett kuni 8 m sügavustest salvkaevudest. Okupatsiooni ajal uusi kaeve ei rajatud – alguses kasutati talukaeve, hiljem lisandusid sõjaväerajatiste juures paesse rajatud, arvatavasti kuni 20 m sügavused tehissüvendid. Allikad ja allikaimbed on valdavalt seotud pankrannikuga. Nende vooluhulk ei ületa 0,3 l/s. Põhjavesi toitub eranditult kohapeal, mistõttu veetase sõltub oluliselt ilmastikutingimustest. Suvisel kuival ajal jäävad madalad salvkaevud tõenäoliselt kuivaks. Veekompleks sobib kasutamiseks eelkõige hajaasustusega üksikmajapidamistes (Perens 2008). 2.3.3.2 Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleks Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleksi (O–Ca) levikualale jäävad mõlemad saared. Kallavere (Ordoviitsium) ja Tiskre kihistu (Kambrium) peeneterisest liivakivist ja jämeterisest aleuroliidist koosneva kompleksi paksus on 25–30 m. Veekompleks on nõrgalt surveline ja lasub 10–16 m sügavusel maapinnast. Põhjavee survetase on 1–2 m ümp saarte lõunaosas ja langeb kuni tasemeni 0,5 m ümp saarte põhjapiiril. Kivimite filtratsioonikoefitsiendi väärtused on küllaltki ühtlased. Tarbepuurkaevudes on need 0,33–3,5 m/d, kaardistamise puuraukudes 0,2–0,9 m/d (Meriküll jt, 1993). Veekihi vesi on surveline. Kuigi saartel ei ole puurkaeve rajatud, võib arvata, et sarnaselt Pakri poolsaarega on veetaseme absoluutkõrgus 1–3 m ü.m.p. OÜ Corson. Töö nr 1412 33 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Veekihi veeandvus on kogu Harjumaal võrdlemisi ühtlane. Tarbepuurkaevudes on erideebit valdavalt kuni 0,3 l/s·m. Veekihi keskmiseks veejuhtivuskoefitsiendiks võib pidada 20–25 m²/d. Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihi toitumispiirkond langeb põhiliselt kokku tema levikualaga. Surve moodustumise alaks on Pandivere kõrgustik, kus maksimaalsete veetasemete absoluutsed kõrgused on 55–60 m ja enam. Veekiht toitub lasuvatest veekihtidest rikkevööndite, vertikaalsete lõhede ja mattunud orgude kaudu. Vee väljavool toimub klindi jalamil ja Soome lahte. Keemiliselt koostiselt on Pakri poolsaarel vesi HCO3-Cl-Ca-Mg-tüüpi, mage, värvitu, lõhnata, mõõdukalt kare (valdavalt 3–5 mg-ekv/l) ja suhteliselt väikese mineraalainete sisaldusega (keskmiselt 0,3 g/l). Kuigi Paldiski laht lõikub nimetatud veekihti moodustavatesse Alam-Kambriumi liivakividesse, võib arvata, et saarte keskosas on samasuguse koostisega mage vesi. Siinjuures peab siiski märkima, et enam-vähem sarnaste hüdrogeoloogiliste tingimustega Osmussaarel ja Ölandil on Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihist saadud ka joogiveenormidest kõrgema kloriidide sisaldusega põhjavett. Tänu maapinnalähedasele lasumisele ja sealjuures heale looduslikule kaitstusele on Ordoviitsiumi– Kambriumi veekihi kasutamine nii ühisveevarustuses kui ka üksikmajapidamistele väga olulise tähtsusega. Arvestades saarte suhteliselt väikest veevajadust, on Ordoviitsiumi–Kambriumi veekiht kõige perspektiivsem joogiveevarustuse allikas (Perens 2008). 2.3.3.3 Kambriumi–Vendi veekompleks Kambriumi–Vendi veekompleks (Ca–V) levib kogu Pakri saarte ulatuses. Veekompleks koosneb Vendi kompleksi Kroodi kihistu ja Alam-Kambriumi Voosi kihistu ja Lontova kihistu Sämi (Є1lnS) kihistiku liivakividest ja aleuroliitidest.. Veekompleksi moodustavad kivimid lasuvad vahetult aluskorra murenemiskoorikul või otse aluskorra kristalsetel kivimitel. Veekompleksi looduslikuks väljealaks on Soome laht 15–20 km kaugusel kaldajoonest. Aleuroliitide ja savide vaheldumise tõttu on veekompleksi ülemist hüdrogeoloogilist piiri raske panna, kuna ülemised aleuroliidikihid võivad olla juba veetud. Seetõttu ongi tinglikuks veekompleksi piiriks loetud Sämi kihistiku ülemist pinda. Veekompleksi kogupaksus kõigub küllaltki suurtes piirides. Pakri saartel on veekompleksi paksus 80–90 m. Kuna veekompleks on litoloogilise koostise ja lõimise poolest muutlik, siis on ka filtratsioonikoefitsient väga erinev, valdavalt vahemikus 1,2 m/d kuni 3,2 m/d. Vertikaalläbilõikes kehtib seaduspärasus, mille järgi filtratsioonikoefitsient suureneb ülevalt alla. Ülemises osas, kuni 20 m veekompleksi ülemisest piirist, kus peeneteralised liivakivid ja aleuroliidid vahelduvad savikihtidega, ei ületa filtratsioonikoefitsient 1 m/d; 40–50 m sügavusel ülemisest piirist on see 2–3 m/d, aga jämedateralistes liivakivides – 5–10 m/d (Meriküll jt, 1993). Alumiseks veepidemeks on savikas murenemiskoorik. Seal, kus see puudub, lasub veekompleks vahetult aluskorra kristalsetel kivimitel. Kristalne aluskord lasub 160–170 m sügavusel maapinnast. Ülemiseks veepidemeks on Lontova (Є1ln) ja Lükati (Є1lk) kihistu savid. Kokku ulatub veepideme paksus 50–60 meetrini. Mere põhjas on veekompleks kaetud liustikusetete ja kaasaegsete meresetetega. OÜ Corson. Töö nr 1412 34 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Põhjavesi on kõrgsurveline ja survetase on 1 kuni 2 m allpool merepinda. Kaardileht jääb ulatusliku Tallinna survepinna alanduslehtri läänepiirile. Ida pool Paldiski linnas oli veekompleksi piesomeetriline tase 90-ndate aastate alguseks langenud tasemeni -17 m amp. Seoses järgnenud veetarbimise vähenemisega on põhjavee survepind tõusnud nüüdseks tasemeni -2 m amp. Veekompleksi vesi on mage (mineraalsus 0,4–0,5 g/l), kusjuures suurem on mineraalainete sisaldus veekompleksi avatud alumise osa puhul. Vesi on HCO3-Cl-Ca-Na- tüüpi või Cl- HCO3-Ca-Na- tüüpi. Alumise veekompleksi osa puhul on tavaliselt probleemiks suur kloriidide ja raua sisaldus põhjavees, samuti radionukliidide sisaldus. Kuna tarbimine veekompleksist on aastatega pidevalt vähenenud, jääb kloriidide sisaldus nüüdseks alla 200 mg/l. Idapoolse Paldiski kaardilehe (6333- hõlmab Pakri poolsaart) piires tehtud radionukliidide määrangute põhjal on efektiivdoos joogiveele lubatust (0,1 mSv/a) veidi kõrgem ja ulatub 0,2 millisiivertini aastas (EGBK 6244 EGK 2013) Kambriumi–Vendi veekompleksi vesi on hea kvaliteediga ja seetõttu Harjumaa, sealhulgas ka Paldiski linna hinnaline joogiveeallikas. Paldiski linna kinnitatud põhjavee tarbevaru on 4000 m³/d, millest 2006. aastal kasutati 936 m³/d. Seega oleks vajaduse korral mingi suurema SPA- projekti realiseerimiseks võimalik Pakri saartel kasutada ka Kambriumi–Vendi veekompleksi põhjaveeressurssi (Perens 2008). 2.3.3.4 Põhjavee kasutamine Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett tarbitakse talude üksikute salvkaevudega. Lubjakividesse rajatud kaevud on maksimaalselt 8 m sügavused. Kõik tarbimises olevad 4 salvkaevu paiknevad Väike-Pakri saarel (Suurkülas ja Väikekülas), Suur-Pakril on vaid lagunenud mahajäetud salvkaevud Rannakülas ja Suurkülas. Endise Nõukogude Liidu sõjaväelased tarbisid vett paesse rajatud kuni 20 m sügavustest hoidlatest (Raukas, 1999), hoidlad paiknesid Väike-Pakri saare keskosas (põhiline asus sõjaväelinnaku tulejuhtimise punkti juures). Vastavalt Pakri saarte üldplaneeringule on kavas puurida Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleksi avavad tarbepuurkaevud Väike-Pakri idaranniku (rajatavasse) sadamasse ja sama saare keskossa (EGBK 6244 EGK 2013). Arvestades saarte suhteliselt väikest veevajadust, on Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleks kõige perspektiivsem joogiveevarustuse allikas, samas võib selle üleekspluateerimine kergesti kaasa tuua soolase vee sissetungi veekompleksi. Suuremate ehitus- või arendusprojektide realiseerimisel saartel tuleks kasutada Ca–V veekompleksi põhjaveeressurssi. Põhjavee taseme muutusi Pakri saartel ei ole uuritud, kuid kohalike elanike salvkaevud kipuvad suve lõpuks kuivama. Analoogsete hüdrogeoloogiliste tingimustega Pakri poolsaarel on veetaseme aastane kõikumise amplituud maapinnalähedases Ordoviitsiumi veekompleksis kuni 2 m ja maapinnalt teises, Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleksis 0,5 m (Kink jt, 1997). Kambriumi–Vendi veekompleksi põhjaveerežiim sõltub suurel määral tarbimise intensiivsusest. Veekompleksis algas eelmise sajandi 60-ndate aastate lõpul survepinna alanemine, mis asendus 90-ndate aastate lõpul kiire tõusuga tarbimise vähenedes ning OÜ Corson. Töö nr 1412 35 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne nüüdseks on survepind stabiliseerunud tasemel 1–2 m amp. Stabiliseerunud seisundis ei ületa survetaseme kõikumise aastane amplituud Ca–V veekompleksis 0,4–0,5 m. 2.3.3.5 Põhjavee kaitstus Veeseadus1 (RT I 2010, 43, 254) § 2613 lõige 3: • punkt 1 sätestab kaitsmata põhjaveega alaks karstialad ja alvarid ning ala, kus põhjaveekihil lasub kuni kahe meetri paksune moreenikiht või kuni 20 meetri paksune liiva- või kruusakiht; • punkt 2 järgi loetakse nõrgalt kaitstud põhjaveega alaks ala, kus põhjaveekihil lasub 2–10 meetri paksune moreenikiht või kuni kahe meetri paksune savi- või liivsavikiht või 20–40 meetri paksune liiva- või kruusakiht; • punkt 3 kohaselt loetakse keskmiselt kaitstud põhjaveega alaks ala, kus põhjaveekihil lasub 10–20 meetri paksune moreenikiht või 2–5 meetri paksune savi- või liivsavikiht; • punkt 4 järgi loetakse suhteliselt kaitstud põhjaveega alaks ala, kus põhjaveekihil lasub üle 20 meetri paksune moreenikiht või üle viie meetri paksune savi- või liivsavikiht; • punkt 5 sätestab kaitstud põhjaveega alaks ala, kus põhjaveekiht on kaetud regionaalse veepidemega. Maapinnalt esimese aluspõhjalise põhjaveekihi kaitstuse all mõeldakse selle kaetust vettpidavate või nõrgalt vett läbilaskvate setetega ja seejuures lähtutakse nende tüsedusest, litoloogiast ning siit tulenevalt filtratsiooniomadustest ja aeratsioonivöö tüsedusest. Olulise tegurina arvestatakse pinnase- ja põhjavee tasemete vahekorda. Survelise veekihi kaitstus on kindlalt tagatud, kui survepind on pinnasevee tasemest pidevalt kõrgemal. Pakri saartel on eristatavad järgmised alad (EGBK 6244 EGK 2013): 1. Kaitsmata (väga reostusohtlikud) alad. Põhjavesi on kaitsmata nii orgaaniliste kui ka mineraalsete reoainete suhtes. Saviliivmoreeni paksus ei ületa 2 meetrit. Siia alla kuuluvad kõik alvarid ja õhukese pinnakattega alad ning klibuvallid. Sageli lasuvad klibu ja kruusakad setted otse aluspõhjal. Põhjavee looduslikku kaitstust saartel on vähendanud Nõukogude sõjaväe pommitamised oma polügoonil saarte põhjaosas. 2. Nõrgalt kaitstud (reostusohtlikud) alad. Saviliiv pinnakatte (moreen, aleuriit) paksus on valdavalt 2 m või savipinnas (savi, liivsavi) paksusega kuni 2 m. Ala hõlmab Suur-Pakri saare kaguosa, peamiselt moreenialasid ja mölli randa. Kaardil välja toodud savide või liivsavide avamusaladel jääb nende setete paksus enamasti alla 2 m. 3. Keskmiselt kaitstud (mõõdukalt reostusohtlike) aladena on maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi puhul välja eraldatud mõlema saare põhjarannikul 10–20 m laiune ala, kus O–Є veekompleksi katab ligi 5 m argilliiti (diktüoneemakilt). 4. Suhteliselt kaitstud (madala reostusohtlikkusega) ega kaitstud alasid ei ole maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi puhul võimalik saarte piires välja eraldada. Põhjavee kaitstus oleneb sadevetega kantavate reoainete infiltreerumise kiirusest antud piirkonnas. Tuleb ka arvestada, et põhjaveekihti sattununa sõltub reoainete levik külgsuunalistest (lateraalsetest) filtratsiooniomadustest. Tulenevalt saarte geoloogilisest ehitusest on maapinnalt esimese põhjaveekompleksi (Ordoviitsiumi veekompleksi) põhjavesi pindmise reostuse eest kõikjal kaitsmata. OÜ Corson. Töö nr 1412 36 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Alla 2 m paksuse moreeni filtratsioonimoodul on 0,01–0,5 m/ööp ja alla 20 m paksuse liiva- või kruusakihi filtratsioonimoodul 1–5 m/ööp. Kruusakihi maksimaalne paksus rannavallides on 2–3 meetrit. Valdaval osal Pakri saartest pinnakate puudub üldse. Vastavalt ülalnimetatud korrale võib kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pinnasesse immutada kuni 10 m³ vähemalt bioloogiliselt puhastatud vett (Perens 2008). Vabariigi Valitsuse määrus nr 99 29.11.2012 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1. § 6. Nõuded heit- ja sademevee pinnasesse juhtimise kohta (1) Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine on käesoleva määruse tähenduses heit- ja sademevee hajutatult pinnasesse immutamine. (5) Kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett juhtida pinnasesse, arvestades veeseaduse § 241 lõigetes 8 ja 9 sätestatud erisusi, järgmistes kogustes: 4) kuni 10 m3 ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Suvilate, kämpingute ja puhkealade juurde on võimalik rajada reovee puhastussüsteemid, mis koosnevad septikust ja sellele järgnevast heitvee immutus- või filtersüsteemist. Puhastamist vajava heitvee koguse vähendamiseks on võimalik tualetis tekkiv nn must vesi ja pesemisel tekkiv nn hall vesi eraldada, kusjuures hall vesi oleks võimalik immutada ka krundi piires. Majanduslikult on kaalumist väärt võimaluseks ka moodsate kuivkäimlate rajamine ja kasutamine. Igal juhul nõuab kaitsmata põhjaveega alal territooriumi planeerimine arendajatelt vastavate piirangutega arvestamist (Perens 2008). 2.3.3.6 Põhjavee koostis ja kasutusvõimalused Põhjavee looduslik kaitstus peaks peegelduma ka lämmastikühendite sisalduses maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavees, ometigi on, vaatamata mägiveiste kasvatamisele saartel OÜ Pakri Tarvas poolt mitme aasta jooksul, lämmastikühendite sisaldus põhjavees väike. Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi on saartel uuritud 1997. aastal Geoloogia Instituudi teadlaste poolt koostöös Tartu Ülikooliga (Pakri saarte…, 1997). Lisaks on põhjavee koostise määrangud Eesti Energia AS tellimusel Suur-Pakri saarele rajatud uuringupuuraukudest (Kotenjov, 2009; Perens, Suuroja, 2010). Nitraate on salvkaevude vees 0,1–1 mg/l. Süvapuuraugu SP2 puurimise käigus Ordoviitsiumi veekompleksist võetud veeproovis (Kotenjov, 2009) oli lämmastikühendite sisaldus isegi alla määramistäpsuse. NH4+ sisaldus on suurusjärgus 0,1–1 mg/l, kuid Väike-Pakri sadama salvkaevus 0,25 mg/l. Tuleb silmas pidada, et harva tarvitamist leidvate vanade kaevude vesi võib muutuda anaeroobseks ning kaasneb raua ja väävelvesiniku sisalduse kasv. Kloriidide sisaldus Ordoviitsiumi veekompleksi vees on alla 10 mg/l ja sulfaatide sisaldus 10– 30 mg/l. Raua, nagu ka H2S sisaldus ei sõltu tavaliselt põhjavee looduslikust kaitstusest, vaid piirkonna hüdrogeoloogilistest tingimustest. Tavalisest suurem on rauasisaldus Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleksi põhjavees, jäädes vahemikku 0,5–1 mg/l. Keemiliselt koostiselt on Pakri poolsaarel vesi HCO3-Cl-Ca-Mg-tüüpi, mage, värvitu, lõhnata, mõõdukalt kare (valdavalt 3–5 mg-ekv/l) ja suhteliselt väikese mineraalainete sisaldusega (keskmiselt 0,3 g/l). Kuigi Paldiski laht lõikub nimetatud veekihti moodustavatesse Alam-Kambriumi liivakividesse, võib arvata, et saarte keskosas on OÜ Corson. Töö nr 1412 37 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne samasuguse koostisega mage vesi. Siinjuures peab siiski märkima, et enam-vähem sarnaste hüdrogeoloogiliste tingimustega Osmussaarel ja Ölandil on Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihist saadud ka joogiveenormidest kõrgema kloriidide sisaldusega põhjavett. Järeldused Maapinnalt esimene, Ordoviitsiumi veekompleks sobib kasutamiseks eelkõige hajaasustusega ala vähese veetarbimisega üksikmajapidamistes, suvilates ning laagrikohtades. Suurema veetarbimisega (kuni 50 m³/d) ökohotellide ja muude majutusasutuste veevarustus on soovitav rajada Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihi põhjavee kasutamisele. Kui nimetatud veekihi vesi peaks sisaldama joogiveele lubatust suuremal hulgal kloriide, on võimalik kasutada sügavamal lasuva Kambriumi–Vendi veekompleksi vett, mida tarbitakse ka Paldiski linnas. Tänu maapinnalähedasele lasumisele ja sealjuures heale looduslikule kaitstusele on Ordoviitsiumi– Kambriumi veekihi kasutamine nii ühisveevarustuses kui ka üksikmajapidamistele väga olulise tähtsusega. Arvestades saarte suhteliselt väikest veevajadust, on Ordoviitsiumi–Kambriumi veekiht kõige perspektiivsem joogiveevarustuse allikas (Perens 2008). Vastavalt Pakri saarte üldplaneeringule on kavas puurida Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleksi avavad tarbepuurkaevud Väike-Pakri idaranniku (rajatavasse) sadamasse ja sama saare keskossa (EGBK 6244 EGK 2013). Arvestades saarte suhteliselt väikest veevajadust, on Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleks kõige perspektiivsem joogiveevarustuse allikas, samas võib selle üleekspluateerimine kergesti kaasa tuua soolase vee sissetungi veekompleksi. Suuremate ehitus- või arendusprojektide realiseerimisel saartel tuleks kasutada Ca–V veekompleksi põhjaveeressurssi. 2.3.3.7 Veestik Keskkonnaregistri kohaselt on Pakri saartel 4 pinnaveekogu - 3 järve Suur-Pakri põhjaosas ning üks järv Väike-Pakri lõunaosas. Lisaks neile leidub veel väiksemaid tehislikke tiike või looduslikke järvikuid. Vooluvetest on vaid Väike-Pakril kaks oja, millede vooluhulk mõõtmise ajal oli 2,0 kuni 2,5 l/s (Kink, 2000). Küll aga moodustub mõlemal saarel peale vihmaperioode arvukalt ojasid ja niresid, mis endale mere poole teed leiavad. Kummalgi saarel on pommilehtreisse või kaitsekraavidesse moodustunud kümmekond järvikut ja tiiki (EGBK 6244 EGK 2013). Mitmed järvikud (vadid rootsipäraselt) on ajutise iseloomuga. Sookesed saartel on tekkinud järvikute kinnikasvamisel. Ainult Väike-Pakri põhjaosas paiknevas Djupmossani soos ulatub turba paksus 60 cm-ni. Allikate puhul on tegemist pindalalise allikaimbega, kus vesi nõrgub üliväikese deebitiga välja pikkadel klindilõikudel. Väike-Pakri saare idarannikul (450 m pikkusel lõigul sadamast lõunasse ja sadamakohast põhja pool Väikeküla ümbruses), kus klint pikkamööda kaob, esinevad allikaimbed paeastangul peamiselt aluspõhja ja pinnakatte piiril, olles seotud aluspõhja ülemise, murenenud osaga (Kink, 1998). OÜ Corson. Töö nr 1412 38 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Siit veelgi põhja poole on vana paemurru (Peetri ehk Suur kivimurd) põhjas klindil hakanud kujunema lubjarikas allikasoo. Klindi kõrgenedes on allikaimmete tasemeiks Väo kihistu alumine piir ja vett imbub ka Kunda lademest (Pakri kihistu), kusjuures nendel tasemetel on allikaimbed seotud peamiselt püstlõhedega ning deebit jääb endiselt üliväikseks (üle 0,01 l/s) (Kink, 1998). 2.3.4 Mullastik Muldadest on saartel esindatud loo-, klibu ja soostunud kamarmullad, mis erinevad üksteisest põhiliselt niiskusrežiimi ja huumusesisalduse poolest. Muldade reaktsioon on nõrgalt happeline või neutraalne (pH 6,6-7,2). Alvaritel katavad aluspõhja lubjakive õhukesed huumusrikkad loomullad – rendsiinad. Joonis 2.5. Väljavõte Maa-ameti geoportaali mullastiku kaardist (allikas: Maa-ameti geoportaal). OÜ Corson. Töö nr 1412 39 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Väike-Pakri sadama kinnistu ja lähiala mullastiku moodustavad klibumullad.(joonis 2.5) Väike-Pakri sadama kinnistul ja selle lähialas levivad klibumullad (tähistus kaardil Kk). Kinnistu mulla lõimiseks on kruusane klibu (tähistus kaardil krkb). Krkb - korral mulla mahust on 10 – 30 % kruusa (Ø 0,1-1 cm) ja ülejäänud mahu moodustab siis vastavalt 90-70 % klibu (Ø 1-10 cm). Koresuse astmeid mullakaardil kruusa* puhul ei kasutata, ilma koresuse astmeta märgitakse ka üle 70 % korese sisaldusega rähk (r), paeveeris (v), raudkiviveeris (v0) ja klibu (kb). Klibumulla huumushorisondi tüseduseks on 20-30 cm. Planeeringu- ja selle lähiala hõlmavas mullakontuuris on mulla pindmise (30 cm) kihi keskmiseks kivisuse astmeks V – kive on 100-200 m3/ha (kivid Ø üle 20 cm). * koresuse asmeid ei kasutata veel pae (p), liivakivi (d), lubisetted (lu) ja paeplaadid (pk) Ø üle 20 cm. 2.3.5 Taimestik Peatükk on koostatud 2014. a suvel P. Vissaku tehtud välitööde ja taimkatte uuringu materjalide põhjal. Lisas 9 on P. Vissaku poolt välitööde alusel koostatud elupaigatüüpide taimete ohtruse näitajate tabel. 2.3.5.1 Ülevaade Pakri saarte taimestikust Pakri saarte taimestik on liigirohke. Väike-Pakrilt on leitud 496 soontaimeliiki. Taimkatte mitmekesisuse aluseks on kasvukohtade rohkus. Pakri saartel leidub loo-, aru-, puis-, ranna- ja soostunud niitusid. Metsadest on esindatud sooviku-, rohusoo-, salu- ja loometsad. Kasvukohtadest esineb veel lubjarikkaid allikalisi madalsoid ja avakooslusi, kus taimestunud alad vahelduvad lahtise klibuga paikade (klibuvallid) või paekivipaljanditega. Pakri saarte taimkattes valitsevad lubjalembesed taimed. On ainult mõned happelist huumust või turvast eelistavad liigid: mustikas, laanelill ja sõnajalad. Dekoratiivsetest kaitsealustest taimedest leidub saarel aasnelki (Dianthus superbus) ja nõmmnelki (Dianthus arenarius). Sõnajalgtaimedest on huvitavamad pae-kolmissõnajalg (Gymnocarpium robertianum) (LK II), habras põisjalg (Cystopteris fragilis) ja kivi-imar (Polypodium vulgare). Pakri saartel kasvavatest soontaimeliikidest on II kategooria kaitstavaid taimeliike 11 ning III kategooria kaitstavaid taimeliike 26. Lisaks on 23 taimeliiki kantud Eesti Punasesse raamatusse, neist 15 - tähelepanu vajavate liikide kategooriasse, 7 – kui haruldased ja 1 - eriti ohustatud. Rohkesti leidub Pakri saartel ka samblaid ja samblikke. Samblikke on loodusmuuseumi elektroonilise andmebaasi andmetel 50. 2007 a. läbi viidud inventuuri andmetele leiti saartelt 235 samblaliiki ja 10 liigisisest taksonit, seega ca 41 % kogu Eesti samblafloorast. Pakri saarte samblafloora on silmatorkavalt liigirikas. Nende hulgas on haruldasi ja kaitstavaid samblaid 48 liiki ja kolm varieteeti. Idarannikul Väikeküla ümbruses vaheldub aru-rohumaa loopealsega. Sadamast lõuna poole, on taimestik lopsakam, domineerivad kõrrelised, harakputked, endiste majade ümber leidub nõgeseid – mis näitab, et seal on muld viljakam. Endised aiad on äratuntavad seal kasvavatest sirelitest. Nendel aladel tuleks metsastumise vältimiseks tingimata niita või karjatada. Sadamast kivimurru poole taimkate madaldub. Rohttaimede vahel on rohkesti samblaid. Kohati on rohkesti puittaimede järelkasvu – magesõstar, kibuvits, kuslapuu, kadakad, kased. OÜ Corson. Töö nr 1412 40 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Idarannikuga paralleelselt kulgeva tee ja mere vahelina riba on suhteliselt lagedam. Maastik on puisniiduilmeline. Niitu killustavad üksikud suured puud, põõsad ja põõsastikud. Liikidest kasvab siin türnpuud, kadakaid, pihlakaid, kibuvitsu. Kohati on põõsaid nii tihedalt, et need varjavad vaate merele. Laiguti on rohustu madalam ja leidub üksikuid paeklibu paljandeid. 2.3.5.2 Väike-Pakri sadama kinnistu taimkate Kaljutaimkond Paekivitaimestu kasvukohatüüp 1230 Atlandi ookeani ja Läänemere taimestunud pankrannad Pankranniku iseloomulikuks tunnuseks on murrutusjärsak ehk pank, mis on kujunenud vastupidavais vanaaegkonna kivimeis. Antud kooslusena käsitletakse ainult rannikul asuvaid pankasid. Sisemaa paepaljanditel on levinud erinevad taimkattetüübid (6280*, 8210, 8240*). Kirjeldataval alal esineb kooslus fragmentidena leiduva ümaralehise kelluka - hapra põisjala kooslusena (Cystoptero-Campanuletum). Tavaliselt võib selles koosluses leida mitmeid ainult pael levinud sõnajalaliike, antud alal esines paljandil ainult paiguti karakterliik ümaralehine kellukas (Campanula rotundifolia). Arendusalast väljaspool esines ka üksikuid eksemplare habrast põisjalga (Cystopteris fragilis). Niidutaimkond Looniitude tüübirühm Kuiva looniidu kasvukohatüüp 1210 Üheaastase taimestuga esmased rannavallid 1220 Püsi-rohttaimestuga kivirannad 6280* Põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud Enamasti on Natura 2000 elupaikade käsiraamatus toodud taimkattetüübid selgemini eristunud, nii mujal kui ka Väike-Pakril. Arendusalal sulandub esmane klibuvall kõrgemate rannikuosadega kokku ja taimkattes peegeldub see sujuva üleminekuna ülalmainitud elupaigatüüpide vahel. Madalaim, lainetusele enam või vähem avatud vöönd on kitsas ja maismaa poolt suures osas ebaselgelt piiritletud. Karbonaatsel veeriselisel klibul nii rannikul lainetuse mõjupiirkonnas kui kaldavallidel esinev taimkattetüüp. Lainetuse mõjupiirkonnas enamasti väljakujunemata, esindatud üksikute liikide hajusate kogumikena. Selle tüübi piires on antud juhul käsitletud alljärgnevaid kooslusi: Hariliku orasheina kooslus (Elymusetum repentis). Tüüpilised liigid: harilik orashein (Elymus repens), vähemal määral hanijalg (Potentilla anserina) ja roomav maran (Potentilla reptans), üksikute eksemplaridena kärnoblikas (Rumex crispus) , kogumikena siin-seal pajuvaak (Inula salicina). Fragmentidena esine ka roog-aruheina kooslus (Festucetum arundinaceae). Tüüpilised liigid: antud paigas üsna hõredalt kasvav roog-aruhein (Festuca arundinacea), lisaks punane aruhein (Festuca rubra), valge kastehein (Agrostis stolonifera) ja harilik orashein (Elymus repens). Veidi kõrgemal leviv taimkate kujutab endast ebatüüpilist kõrge raikaeriku kooslust (Arrhenatheretum). Esineb käokannust (Linaria vulgaris), kukeharja (Sedum acre), sõlmist kesakanni (Sagina nodosa). Veel veidi kõrgemal taimkate tiheneb ja moodustab püsivama vööndi, kuigi OÜ Corson. Töö nr 1412 41 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne üldkatvusega mitte üle 40-50%. Tüüpiliselt esinevad suuremate või väiksemate laikudena lamba-aruhein (Festuca ovina), kõrge raikaerik (Arrhenatherium elatius), käokannus, kukehari ja üksikute kiduravõitu isenditena hapu oblikas (Rumex acetosa). Väljakujunenud taimkate rannavallidel on endiselt suhteliselt hõre (üldkatvusega max 60%) ning koosneb lamba-aruheinast, punasest aruheinast, kõrgest raikaerikust, vähesel määral lisandub arukaerand (Helictotrichon pratense). Peale nimetatute on tüüpilised liigid hobumadar (Galium verum), haisev kurereha (Geranium robertianum), longus põisrohi (Silene nutans), humallutsern (Medicago lupulina), harilik koldrohi (Anthyllis vulneraria), nõmm-liivatee (Thymus serpyllum), sarik-hunditubakas (Hieracium umbellatum), harilik karutubakas (Pilosella officinarum), sõlmine kesakann (Sagina nodosa), pihkane ristirohi (Senecio viscosus). Hajusalt esineb ussikeel (Echium vulgare), paiguti tõlkjas (Bunias orientalis). Laikudena esineb harilik kastehein (Agrostis capillaris), siin-seal on üksikud tara-seatapud (Calystegia sepium). Põõsarindest esinevad üksikud kidurad magesõstra (Ribes alpinum) isendid. Veel kõrgemal, kus veeriseline klibu on kaetud juba õhukese rähkse rendsiinaga, küünib taimkatte üldkatvus 80%-ni. siin esineb angerpisti - mägiristiku kooslus (Trifolio montani - Filipenduletum vulgaris), millele on iseloomulik varieeruvus ja mille piires eristatakse mitmeid variante, vastavalt erinevatele karakterliikidele (koldrohu, kuldkanni, arukaerandi jt. variandid). Olulisemad karakterliigid ja levinumad dominantliigid selle tüübi piires on angerpist (Filipendula vulgaris), mägiristik (Trifolium montanum), arukaerand, mugultulikas (Ranunculus bulbosus), lubikas (Sesleria caerulea), lamba-aruhein, punane aruhein, hobumadar. Paiguti esineb metsmaasikat (Fragaria vesca), on üksikud salukõdrikud (Alliaria petiolata), väike kivirik (Saxifraga tridactylites), nõmmkannike (Viola rupestris), kuldkann (Helianthemum nummularium), kastekaer (Danthonia decumbens), harilik keelikurohi (Carlina vulgaris), ümaralehine kellukas, loodtimut (Phleum phleoides), keskmine värihein (Briza media), harilik nõiahammas (Lotus corniculatus), keskmine ristik (Trifolium medium), harilik hiirehernes (Vivia cracca), tedremaran (Potentilla erecta), lood-ristirohi (Senecio integrifolius) ja roog-aruhein (Festuca arundinacea). Kohati on koirohu (Artemisia absinthium), hõredaid soolikarohu (Tanacetum vulgare) ja hariliku puju (Artemisia vulgaris) kogumikke ja üksikuid pihkase ristirohu (Senecio viscosus) isendeid. Sammaldest võib leida peamiselt paasmeelikut (Homalothecium sericeum), vähem niidukäharikku (Rhytidiadelphus squarrosus) ja loodehmikut (Thuidium abietinum). Päris-aruniitude tüübirühm Kuiva päris-aruniidu kasvukohatüüp 6210 Festuco-Brometalia-kooslustega poollooduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal Need niidud ei ole tüüpiliselt välja kujunenud, vaid esinevad mosaiikselt laikudena looniitude vahel. Nende niidufragmentide muld on sarnaselt looniitudega rähksed rendsiinad karbonaatsel klibul, kuid nende tüsedus on mõnevõrra suurem ja taimkatte üldkatvus ulatub 100%-ni, kusjuures esineb ka ülekatvust, st taimkate on mitme horisondina välja kujunenud. Tüüpiliste niiduliikide hulgas on suur osatähtsus endiselt loopealsete taimeliikidel. Põõsarinne pole välja kujunenud, ent siin-seal esineb üksikuid kiduraid magesõstra, mets- kibuvitsa (Rosa majalis), kadaka põõsaid ja mõned juveniilsed pihlakad (Sorbus aucuparia). Kooslustest võiks eristada Angerpisti-lubika kooslust (Seslerio-Filipenduletum), lamba- aruheina - valge ristiku kooslust (Trifolio repentis - Festucetum ovinae), Lubika – mägitarna kooslus (Carici montanae-Seslerietum) ja teatava kahtlusega ka punase aruheina - sirplutserni kooslust (Medicagini - Festucetum rubrae). Osad neist kooslustest on levinud ka parandatud ja mahajäetud rohumaadel. OÜ Corson. Töö nr 1412 42 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Väike-Pakri rohumaad on aegade jooksul olnud allutatud erinevatele kasutusrežiimidele, sealhulgas karjatamisele. Uuritav ala on ka pisut intensiivsemalt tallatav, kuna asub vahetult paatide randumispaigas, külateede ristumiskoha ja piknikurajatise naabruses. Tüüpilised taimeliigid on järgmised: lamba- ja punane aruhein, mägitarn (Carex montana), arukaerand, harvem kevadtarn (Carex caryophyllea), lapik nurmikas (Poa compressa), ahtalehine nurmikas (Poa angustifolia), aasnurmikas (Poa pratensis), harilik kastehein, kohati ka sulg- aruluste (Brachypodium pinnatum), mägitarn (Carex montana) ja kerahein (Dactylis glomerata). Paiguti on massiline vahelmine põdrajuur (Libanotis montana), paiguti harilik näär (Pimpinella saxifraga), esineb ka ulatusikke raudrohu (Achillea millefolium) kogumikke. Siin-seal esineb ümaralehine kellukas, harilik kellukas (Campanula patula), hobumadar, kibe tulikas (Ranunculus acris), ussikeel, valge ristik (Trifolium repens), tedremaran (Potentilla erecta), roomav maran (Potentilla reptans), sirplutsern (Medicago falcata), värv-varjulill (Asperula tinctoria), värvmadar (Galium boreale), valge madar (Galium album), kerakellukas (Campanula glomerata), kassisaba (Veronica spicata), harilik aruhein (Festuca pratensis), kollane mesikas (Melilotus officinalis) ja kogumikena pajuvaak (Inula salicina).Sammaldest võib nimetada järgmisi: niidukäharik (Rhytidiadelphus squarrosus), kähar sulgsammal (Ctenidium molluscum), ehmikud (Thuidium spp.), harilik meelik (Homalothecium lutescens). Arendusalast lõunas, kalmistu lähedal looalal leidus tumepunast neiuvaipa ja ilmselt halli käppa. Arendusalast mõnisada meetrit põhja pool rannavallistikul ja selle taga parasniiskel niidul leidus kahelehist käokeelt, soo-neiuvaipa ja kahkjaspunast sõrmkäppa. Tasasematel vähetaimestunud looaladel võib Põhja- Ja Loode-Eesti saartel leida kaljukressi, kuid see liik kuivab kiiresti ja muutub vähemärgatavaks, eriti põuastel suvedel, nagu 2014 aasta juulikuu. Välitöödel ei õnnestunud kaljukressi leida. Foto 6. Vaade kinnistu kliburanna taimkattele. P. Vissak 26.07.2014. Puude ja põõsaste grupid Üksikud puudegrupid arendusalal on moodustatud peamiselt järgmistest liikidest: harilik saar (Fraxinus excelsior), vaher (Acer platanoides), toomingas (Padus racemosa), raagremmelgas OÜ Corson. Töö nr 1412 43 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (Salix caprea), pihlakas, türnpuu (Rhamnus cathartica). Endise asustuse tõttu võib kõikjalt leida kultuurist tulnud liike ja nii on sadamakoha lähedal ka mitmeid sirelipõõsaid ja aed- ning mets-õunapuu hübriid. Puude ja põõsaste varjus on tingimused parasniiskemad, rohustu kõrgem ja võib leida mitmeid mesofiilsemaid ja ka nitrofiilsemaid liike, sh orashein (Elytrigia repens), kõrvenõges (Urtica dioica), naat (Aegopodium podagraria), mets-harakputk (Anthriscus sylvestris), harilik maarjalepp (Agrimonia eupatoria), kibe tulikas, ahtalehine põdrakanep (Epilobium angustifolium). 2.3.6 Loomastik Peatükk on koostatud 2014. a suvel P. Vissaku tehtud välitööde ja loomastiku ning linnustiku uuringu materjalide põhjal. Peatükis 5.2.7 Kavandatu mõju planeeringualal vaadeldud linnuliikidele on P. Vissaku koostatud linnuliikide tabel 5.9, kus on esitatud linnuliikide üldised andmed ja tundlikkus ehitustööde suhtes. Loomastik 2000 a. tehtud Pakri piirkonna loomastikust inventuuri kohaselt (Timm 2000) esines Pakri poolsaarel ja saartel) kokku 6 liiki kahepaikseid, 4 liiki roomajaid, 32 liiki imetajaid (saartel 14) ja 138 liiki linde. Hiljem ei ole üldistavaid uuringuid Pakri piirkonna loomastikust koostatud (v.a. Tähtsate linnualade linnustiku kohta; Tõnisson 2005). Pakri saarte fauna iseloomu määrajateks on tõenäoliselt kaks olulist asjaolu. Nimelt, saared on piisavalt suured (11,7 ja 12,9 km2), et võimaldada mitmete suur- ja väikeulukite asurkondade püsimist seal. Lisaks on saared maismaale suhteliselt lähedal: 2-3 km laiune Paldiski laht eraldab Väike-Pakrit Paldiski poolsaarest, ning lõunapoolt eraldab saari maismaast ca 3 km laiune Kurkse väin. Maismaa lähedus ja madal (Kurkse väin on vaid ca paari meetri sügavune) ning hõlpsasti külmuv meri võimaldab loomastiku sisserännet mandrilt. Teada on, et saarel leidub ohtralt näiteks kährikuid ja rebaseid. Eeskätt nende liikide arvukuse reguleerimisega saarel tegutseb piirkondlik jahiselts (saared kuuluvad Paldiski jahipiirkonda). Teada on ka suurulukite nagu põdra, kitse ja metssea esinemine saarel. Väike-Pakri saare idaranna päevaliblikaid Vaatlusi sooritati kahel päeval vahemikus 20 juuli ja 20 august 2014, paralleelselt taimede inventuuriga. Vaatlusi tehti arendusala territooriumil ja seda vahetult ümbritseval alal kuni 100 m kaugusel territooriumist. Registreeritud ja liigini määratud päevaliblikad olid järgmised: 1 Harilik viirgpunnpea (Thymelicus lineola) 2 Komapunnpea (Hesperia comma) – eristatud niidupunnpeast lennuaja ja elupaiga alusel 3 Pääsusaba (Papilio machaon) 4 Põualiblikas (Aporia crataegi) 5 Naeriliblikas (Pieris napi) 6 Lapsuliblikas (Gonepteryx rhamni) 7 Pisi-sinitiib (Cupido minimus) 8 Ogasäär-sinitiib (Plebejus argus) või mesika-sinitiib (Plebejus idas), kindlalt määramata 9 Harilik taevastiib (Polyammatus amandus) 10 Suur-pärlmuttertäpik (Argynnis adippe) 11 Admiral (Vanessa atalanta) OÜ Corson. Töö nr 1412 44 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 12 Ohakaliblikas (Vanessa cardui) 13 Nõgeseliblikas (Araschnia levana) 14 Helmika-aasasilmik (Coenonympha glycerion) 15 Kollakas aasasilmik (Coenonympha pamphilus) 16 Kesasilmik (Maniola jurtina) Väike-Pakri idaranna kiilid Vaatlusi sooritati kahel päeval vahemikus 20 juuli ja 20 august 2014, paralleelselt taimede inventuuriga. Kiililisi kohati sadamast lõuna pool Kabeli abaja kandis. Registreeritud ja liigini määratud kiilid olid järgmised: 1 Saaremaa tondihobu (Aeschna serrata = A. Osiliensis) Pakri hoiuala linnustikust kirjanduse andmetel Pakri saarte ja neid ümbritseva mere linnustikku koosseisu on käsitletud Tähtsate Linnualade (edaspidi TLA) projektis (Kuus & Kalamees 2003). Pakri TLA on üks suuremaid linnualasid rannikul, kus peatub olulisel määral viis Euroopa Linnudirektiivis nimetatud indikaator- linnuliiki (väikeluik, laululuik, merivart, aul, sõtkas). Neist väikeluige (300 is) ja laululuige (700 is) peatuspaik on määratletud kategooriaga C2 ( EL tasandil ohustatud liikide kogum, kuhu koguneb regulaarselt rohkem kui 1% EL-is ohustatud liigi rändetee populatsioonist). Merivart, aul ja sõtkas on oma koondumisaladega klassifitseeritud kategooriasse C3 (EL tasandil mitteohustatud rändlindude kogum, kuhu koguneb regulaarselt rohkem kui 1% rändepopulatsioonist). Teistest Linnudirektiivi liikidest pesitsevad Pakri hoiualal veel: sarvikpütt, herilaseviu, roo- loorkull, soo-loorkull, täpikhuik, rukkirääk, sookurg, jõgitiir, väiketiir, vöötpõõsalind, punaselg-õgija. Mittepesitsejatest esinevad: järvekaur, väikekoskel, veetallaja, merikotkas. Pakri hoiuala tuntuim ja haruldasim linnuliik on kindlasti krüüsel, kelle pesitsuskoloonia on Pakri neemel teada juba üle saja aasta (Tõnisson 2005). Saartel selle liigi pesitsemist pole täheldatud. Viimase inventuuri alusel esinevad saartel pesitsejatena veel järgmised Linnudirektiivi Lisa I liigid nagu teder ja randtiir. Samuti pesitsevad saartel Eestis kaitse alla võetud ristpart, tuuletallaja, lõopistrik, liivatüll, suurkoovitaja, suitsupääsuke, hiireviu, hänilane ning toitekülalistena pesitsusperioodil või rändel peatuvad valgepõsk-lagle, järvekaur, mudatilder, veetallaja, väikekoskel, raudkull, kanakull, rüüt, naaskelnokk, heletilder. Pakri saared on ka olulised rände- ja/või peatuspaigad seni nimetamata liikidele tuttpütt, merivart, tuttvart, jääkoskel, kühmnokkluik, piilpart, soopart, rägapart, luitsnokk-part, punapea-vart, rääkspart, suur-risla, alpi risla, plüü, rabahani, suur-laukhani, hallhani jt). 2.4 Kaitstavad loodusobjektid 2.4.1 Pakri maastikukaitseala Pakri maastikukaitseala (KL01000113) Maismaa pindala 1287 ha, veeosa pindala 172,5 ha, kokku 1459,5 ha. Kaitseala valitseja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon OÜ Corson. Töö nr 1412 45 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Harjumaal, Paldiski linnas paiknev Pakri maastikukaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 05.05.1998. a määrusega nr. 97 Leigri looduskaitseala (kehtetu – RT I 2005, 67, 516) ja Pakri maastikukaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine (RT I 1998, 41, 631). Pakri maastikukaitseala on võetud kaitse alla haruldaste ja teadusliku väärtusega geoloogiliste objektide (aluspõhjakivimite paljandid, rannavallid, rändrahnud) ning eluslooduse koosluste kaitseks. Pakri maastikukaitseala asub Harjumaal Paldiski linna territooriumil. 1998. aastal loodud kaitseala hõlmab valdava osa Pakri poolsaare paekaldast, lisaks veel lahustükkidena Väike- ja Suur-Pakri saarte põhjaosa ning saartevaheline meri koos Kappa ja Bjärgrånne saartega ning Väike-Pakri saare lõunaosa. Kaitseala on loodud kohaliku maastiku – pankranniku, rändrahnude rannavallide ja niitude – ning kaitsealuste taime- (kolmissõnajalg, hall käpp, pruun raunjalg, aasnelk, kaljukress) ja loomaliikide (krüüsel) kaitseks. http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?id=LO3553&mount=view#HTTPbICkO5ckfKa aQDg33A8Hr2rrpaVX5f Joonis 2.6. Paldiski ümbruse kaitsealused objektid. Allikas: Maa-ameti X-GIS Geoportaal. Pakri maastikukaitseala maa- ja veeala kuulub valdavalt (1455,4 ha) piiranguvööndisse. Kaitseala ainsasse, Pakerordi sihtkaitsevööndisse (maismaa pindala 2,1 ja veeosa 2 ha) jääb krüüslite pesitsusala Pakri panga järsakul. Eriti ohustatuna kuulub krüüsel Eesti punasesse nimestikku ning II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Vabariigi Valitsuse määrusega 05.05.1998 nr 97 (RT I 1998, 41,631) kinnitati Pakri Maastikukaitseala kaitse-eeskiri ja Pakri Maastikukaitseala välispiiri kirjeldus. Väljavõtteid eeltoodud määrusest Inimeste viibimine on lubatud kogu kaitseala territooriumil, välja arvatud 1. maist 31. augustini Pakerordi sihtkaitsevööndis. OÜ Corson. Töö nr 1412 46 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kaitsealal on keelatud: 1) uute maaparandussüsteemide rajamine; 2) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine; 3) mootorsõidukitega liiklemine ja parkimine ning ujuvvahenditega liiklemine väljaspool selleks ettenähtud ja tähistatud liiklusteid ja parklaid, välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel ning käesoleva kaitseeeskirjaga lubatud põllumajandus- ja metsatöödel; 4) puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine; 5) jäätmete ladustamine; 6) jahipidamine ja kalapüük. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala; 2) kinnitada maakorralduskava; 3) väljastada metsaomanikule metsakorralduskava; 4) kehtestada detail- ja üldplaneeringut; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) kasutada väetisi ja mürkkemikaale; 7) rajada teid, õhuliine ja muid kommunikatsioone; 8) kaevandada maavarasid ja maa-ainest; 9) püstitada uusi ehitisi; 10) geoloogilised uuringud ja üldgeoloogilised uurimistööd; 11) korraldada rahvaüritusi (osalejate arvuga üle 50 inimese); 12) lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas Järelevalvet kaitsealal teostab kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud. Pakri saartel kuuluvad lahustükina Pakri maastikukaitsealasse Väike-Pakri ja Suur-Pakri saarte põhjaosad ning osaliselt saartevaheline meri, mille piir kulgeb Väike-Pakri saarel Paldiski lahe rannajoonelt kinnistu A27 kagupiiri mööda edela suunas ristumiseni kagu- loodesuunalise pinnasteega. Veel kuuluvad lahustükina Pakri maastikukaitsealasse Väike- Pakri saare lõunaosa, Kapa ja Berggrundi saared. Kalapüük on kaitse-eeskirjaga täielikult keelatud MKA mereosas. Kalapüük kutselise kalapüügi vahenditega on Kalapüügieeskirja § 37 lg. I p. 12 kohaselt keelatud kogu merealal, mis jääb Pakri saarte vahele. Pakri hoiualal asuva Väike-Pakri sadama kinnistu loodetipust lähim kaugus põhjapool oleva Pakri maastikukaitsealani on ca 125 m (joonis 2.1). 2.4.2 Pakri hoiuala Pakri hoiuala (KL02000167) Maismaa pindala on 2067,2 ha, veeosa pindala on 16943,7 ha ja pindala kokku on 19010,9 ha. Hoiuala valitseja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon Hoiuala pindalast 90 % moodustab meri. Hoiuala maismaa osasse kuulub lisaks Paldiski linnale ka Padise ja Keila valla maid (Paldiski lahe rannikul) ning nimetatud valdade + Harku valla merealasid. Omaette hoiuala on Paldiski lahte suubuv Vasalemma jõgi. Rannikumere OÜ Corson. Töö nr 1412 47 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne lõik, mis kuulub hoiualasse ulatub Vihterpalu lahest Vintses kuni Vääna-Jõesuu supelrannani, jättes välja Paldiski sadamate ala. Kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“(RT I 2005, 38, 300). . Pakri hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede lehtersuudmete (1130), laiade madalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630), hallide luidete (2130*), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130), lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude (6210), alvarite (6280*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp ( Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis ), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik ( Cygnus cygnus), kühmnokk- luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk ( Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius) ja soohiilakas (Liparis loeselii). * - esmatähtsad. Objekti link: http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO2000167&mount=view Pakri maastikukaitseala ja hoiuala haldamise korraldamiseks ja kaitseväärtuste kaitsmiseks on koostatud Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kaitsekorralduskava 2007-2016 (edaspidi KKK 2007 -2016) A. Tõnisson, Tallinn 2006. Lisas 3 on esitatud KKK 2007 -2016 alal asuvate väärtuste koondtabel, loodusdirektiiv I lisa elupaigatüüpide ja kaitsealuste taimete tabelid, elupaigatüüpide Pakri saartel paiknevuse kaart, loodusväärtuste kaart ning KKK järgsete tegevuste kaart-skeem. Pakri hoiualal asuv Väike-Pakri sadama kinnistu ja selle lähialad jäävad Natura 2000 võrgustiku Pakri linnu- ja loodusalale. 2.4.3 Üksikobjektid Üksikobjektid Üksikobjektidena Pakri saartel (joonis 2.6) on aastast 1959 looduskaitse all Väike- Pakri Suurkivi ja Suur-Pakri Suurkivi. Keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrus nr 27 Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse- eeskiri (RTL 2003, 46, 678) sätestas kaitstavate üksikobjektide kaitsekorra. Väike-Pakri rändrahnu ja Suur-Pakri rändrahnu piiranguvööndiks on keskkonnaministri 01.07.2002 määrusega nr. 43 (RTL, 2002, 79, l2l7) määratud 10 m. Väike-Pakri rändrahn (KL O4000941) OÜ Corson. Töö nr 1412 48 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Pakri maastikukaitsealal asuv Väike-Pakri rändrahn jääb Väike-Pakri sadama kinnistust edelasse (lisa 3) linnulennult ca 2,1 km kaugusele. Väike-Pakri saare lõunaosa alvaritasandikul asuva rändrahnu mõõtmed on: H. Viidingu (1986) järgi 7,0 x 5,8 x 4,8m ja E.Pirruse (97) järgi 8,5 x 5,0 x 4,5 m, ümbermõõt 21,1 m. Suur-Pakri rändrahn (KL O4000942) Pakri maastikukaitsealal asuv Suur-Pakri rändrahn jääb planeeringualast läände linnulennult ca 5,9 km kaugusele. Suur-Pakri saare põhjaosas (lisa 3), hõreda põõsastikuga alvaritasandikul asuva rändrahnu mõõtmed on: H. Viidingu (1986) järgi 7,0 x 6,0 x 4,0 m, ümbermõõt 19,5 m ja E.Pirruse (97) järgi 8,7 x 6,7 x 4,0 m, ümbermõõt 22,6 m. 2.5 Sotsiaal-majanduslikud tingimused 2.5.1 Paldiski linn Paldiski asub Pakri poolsaarel, mis on umbes 12 km pikk ja kuni 5 km lai. Pakri poolsaare pindala on umbes 40 km2.Pakri panga klindi suurim kõrgus ulatub poolsaare tipus kuni 25 meetrini. Pankrannik ongi Paldiski üks suurimaid vaatamisväärsusi, sest pankrannik piirab poolsaart ligi 12 km pikkuselt-Uugalt Kersaluni. Paldiskist läänes asuvad Pakri saared: Suur-Pakri (11,6 km2) ja Väike-Pakri (12,87 km2). Ka Pakri saarte põhjarannikut ääristab paekallas kokku 8 km ulatuses ja suurim kõrgus merepinnast küündib seal 13 meetrini. Paldiski linn asub Paldiski lahe kaldal 50 km kaugusel Tallinnast. Kuni 1762 aastani kandis laht nime Rogerwiek, mis tähendab „Rikki saare laht“. Lahe idakaldal 5 km Pakri neemest asus linna ja sadam Paldiski. Lahe suudmes on mere sügavus 45 meetrit, lahes endas kuni 20 meetrit. Lahe pikkus on umbes 13 kilomeetrit. Mugav geograafiline asend, suurepärane koht randumiseks, lühike jäätumise aeg - kõik need omadused meelitasid inimesi sadama juurde. Paldiski asutamisajaks loetakse aastat 1718, mil Vene tsaar Peeter I alustas sadama ja merekindluse ehitust. Kuni 1764. aastani kandis asula nime Rogerwiek. Edasi Baltiiski Porti nime all tuntud asulale andis linnaõigused 1783. aastal Katariina II. Praeguse nime Paldiski sai linn Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusajal 1933. aastal. Aastatel 1944–1994 oli Paldiski Nõukogude Liidu suletud sõjaväelinn. Pakri poolsaare ajalugu on kirju, esindatud on nii üldine kui eriline Eesti ajaloos. Poolsaare maastike areng kulges sarnaselt eesti maastikule kuni 18. sajandini, mil asutati Paldiski linn. Planeeritud (vastandina spontaanselt kujunenud asulakohale) linna ning selle tagamaa suhted ongi üks teemasid, mis poolsaare teevad eriliseks. Linnalist keskkonda on Eestis peetud võõraks (eestlastele mitte omaseks), mis lisab Paldiski linna arenguloole huvitava üldisema aspekti. Pöördeliseks poolsaare ajaloos sai 1939. aasta, kui varasemas ajaloos vaid teoreetiline strateegiline asukoht praktilise rakenduse omandas. Viiskümmend aastat oli Paldiski Nõukogude Liidu relvajõudude baas ja sai uuesti Eesti linnaks 1996. aastal. Militaarne minevik rõhutab veelgi Paldiski erilisust, „mitte oma” olemist, nii et tänapäeval esindab Paldiski (laiemas mõttes haarates enda alla nii Pakri poolsaare kui saared) selgelt kõike, mida peetakse mitte-eestlaslikuks (ehk endale vastandatud „teiseks”) ning on rikas ebasoovitava nõukogude pärandi poolest (S. Hade, T. Peil ja A. Soesoo: Maastikunägemus geoinfosüsteemi osana). OÜ Corson. Töö nr 1412 49 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Viimastel aastatel on üha enam hakatud Paldiski piirkonda hindama, sellest annab tunnistust ka järjest hoogustuv kinnisvara arendustegevus. Samas kätkeb Pakri poolsaare keskkond endas hulgaliselt probleeme, mis seonduvad Nõukogude Liidu militaarbaasidega: lisaks militaarsele jääkreostusele ja infrastruktuuri vähesele arengule, on siin tegu ka sotsiaalsete probleemidega. Elanikkonna struktuur näitab teatud grupeerumise ja kihistumise tundemärke. Side erinevate gruppide vahel paistab olevat nõrk ning elanikkonna informeeritus käimasolevatest projektidest ja ettevõtmistest on puudulik. Samuti võivad erinevate etniliste gruppide keskkonna- ja maastikutõlgendused olla erinevad (S. Hade, T. Peil ja A. Soesoo: Maastikunägemus geoinfosüsteemi osana). Paldiski on 4020 elanikuga (seisuga 01.04.2014) Põhja-Eesti väikelinn 50 km kaugusel pealinnast Tallinnast. Pindala suuruselt Eesti teise linna – Paldiski , territoorium hõlmab Pakri poolsaart, Suur- ja Väike-Pakri saart ning neid ümbritsevat mereala. Linna tiheasustus paikneb 102 km² suurusest üldpindalast vaid 5,4 km². Paldiskil on ühine merepiir Padise vallaga, maismaal piirneb linn Keila vallaga. Paldiskil on hea ühendus ülejäänud Eestiga nii maanteed kui raudteed mööda. Paldiski kaks sadamat, Lõuna- ja Põhjasadam, on aastaringselt jäävabad ja tegelevad eelkõige sadamate kaudu liikuva kauba käitlemisega. Lõunasadam teenindab ka praamiliine Soome ja Rootsi suunal. Rahvastikust neljandik on eestikeelne, 3 neljandikku muukeelne (peamiselt venekeelne). Linnas töötab nii eesti- kui ka venekeelne põhikool, üks eestikeelne gümnaasium ning kaks lasteaeda. Huviharidust pakub muusikakool ja vabaaega sisustab huvikeskus/noortekeskus. Vaimutarkust saab nõutada raamatukogust ja Amandus Adamsoni ateljeemuuseumist. Paldiski linna juhib neljaliikmeline Linnavalitus eesotsas linnapeaga. Linna otsuseid ja määrusi võtab vastu kolmteist rahva valitud linnavolinikku. Paldiski suurimaid vaatamisväärsusi on pankrannik. Suursugune klindiastang ja sellelt avanevad vaated meelitavad linnaelanikke jalutama ning rändureid uudistama. Pankranniku serval ja all liikujatel tuleb olla ettevaatlik ja tähelepanelik – paekaldal on sageli ohtlikke varinguid. http://www.paldiski.ee/index.php?id=15642 2.5.2 Pakri saared 2.5.2.1 Ajalooline taust Pakri saared (rts Rågöarna) asuvad Loode-Eesti rannikul, mandrist eraldavad neid Kurkse väin ja Paldiski laht. Suur-Pakri (Stor või Västra Rågö) ja Väike-Pakri (Lila või Östra Rågö), millede pindala on vastavalt 11,6 ja 12,9 km2, vahelises madalas väinas on mitu väiksemat saart: Langgronne (10,1 ha); Kappa (3,9 ha); Bjärrgronne (0,8 ha). Suur- ja Väike-Pakrit ühendab üle Langgronne kulgev tammtee. Pakri saarte rootsipärase nime ’Rogoy’ (Rukkisaar) leiame esmakordselt Taani kuninga Eirik II (1268–1299) kirjast, millega 1283. aastal kinnitati saared Padise kloostri valdussesse. Pärimuse järgi tulid ümberasujad Rootsist Dalarnast, kuid ajalooallikad ja keel viitavad pigem Soome Uusimaale (Nyland). Seal olid Padise kloostril 14. sajandil ka suured maavaldused. 1345. aastal müüs Padise kloostri abt Nicolaus Suur-Pakri saare 34 marga hõbeda eest viiele rootslasele. Keskajal kuulus Suur-Pakri Padise kloostrile ja Väike-Pakri koos Pakri poolsaarega Keila ordumõisale. Gustav II Adolf läänistas 1622. aastal Padise kloostri koos Suur-Pakri saarega Riia toomhärrale Thomas von Rammile. 1628. aastal ostis Ramm Keila kroonumõisalt ka Väike-Pakri saare. Padise mõisaga jäid saared seotuks 20. sajandini. Erilist OÜ Corson. Töö nr 1412 50 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne mõju Pakri saarte arengule avaldas Paldiski sõjasadama rajamine, sest eks saanud sadama kaitsemuuli üks ots alguse Väike-Pakri saarelt nn Peetri paemurru kohalt. Keiser Peeter Suure Merekindluse ehitamise käigus Suur-Pakri põhjaotsa plaanitud rannakaitsepatarei jäi aja- ja rahapuudusel rajamata. Kuid see-eest valmis 1917. aastal Väike- Pakri põhjaotsa ajutistel alustel paiknev rannakaitsepatarei. 2.5.2.2 Pakri saarte rahvastik ja elukorraldus 1934. aasta loenduse andmetel elas saartel 354 inimest, neist 230 Suur-Pakril ja 120 Väike- Pakril. Tollal oli Suur-Pakril 3 küla: Åsbyn ehk Strandbyn (Rannaküla), Bisagid byn (Lepiku küla) ja Storbyn (Suurküla). Väike-Pakril oli kaks küla: Lillbyn (Väikeküla) ja Storbyn (Suurküla). 1939. aastal oli saartel kokku 119 talundit, mis moodustasid Pakri valla. 1930. aastail tegutsesid saartel 2 kooli - mõlemal saarel üks, 1935. aastal avati Väike-Pakril koduloomuuseum. Suur-Pakri lõunaosas oli kivikirik, mis rajati sinna 1890. aastal seal varem olnud puithoone asemele. Väike-Pakri kagurannikul on väike kabel. Selle kivitorn on 1825. aastast, kusjuures puidust pikihoone valmis 1851. aastal. Mõlema pühakoja juures oli varemalt kalmistu. Nüüd on nii kirik kui ka kabel varemeis, kuid tasapisi taastatakse mõlemat. 2010. aastal pühitseti taastatud Väike-Pakri kabeli kivitorn. Aastast 1940 haldasid saari Nõukogude relvajõud ja põliselanikud sundevakueeriti. 1952. aastal ehitati Suur-Pakrile sõjaväelinnak ja siis valmis ka saari ühendav tamm. Saari (eriti Suur-Pakri põhja- ja Väike-Pakri loodeosa) kasutati 1992. aastani Varssavi Lepingu Organisatsiooni õhujõudude õppepommitamise polügoonina. Pakri saared tagastati Eestile 1994. aastal. Nõukogude sõjaväest jäi maha laiaulatuslik keskkonnareostus (lõhkemata mürsud, sihtmärkidena kasutatud tehnika, kütusemahutid jms). Praeguseks on saared demineeritud ja valdavalt puhastatud, jätkub maade tagastamine õigusjärgsetele omanikele. Aastatel 2009–2010 viidi Suur-Pakri põhjaosas läbi geoloogiline uuring, et välja selgitada ala sobivust tuumajaama rajamiseks. Kuigi uuringutest, mis ärritasid nii väheseid kohalikke elanikke kui keskkonnakaitsjaid, otseseid vastunäidustusi ei selgunud, on tuumajaama rajamine saarele, nii nagu Eestissegi, siiski vähetõenäoline (EGBK 6244 EGK 2013). Aastast 2004 on hakanud elanikud Väike-Pakrile tagasi tulema ja 2012. aastal elas saarel alaliselt juba 7 inimest. Tegeldakse lamba- ja mägiveiste kasvatusega. Oma esivanemate talukoha Väike-Pakril taasasustas 2004. aastal püsielanikuna praeguseks lahkunud ja Väike-Pakri kirikaia kalmistule maetud Mati-Erki Nyman. Väike-Pakri Suurkülas on uuesti üles ehitatud mitmeid hooneid. Saarel on loomad ning elektrit toodetakse väikese tuulegeneraatoriga. Saare elu korraldavad jõudumööda peamiselt rannarootslastest ja välis- eestlastest koosnevad, aga ka kohalikke inimesi kaasavad MTÜ-d Pakri Saarte Arendamise Sihtasutus, Pakri Ühing ja Pakri Saarte Kogukond. 2.5.3 Pakri lahe sadamad Väike-Pakri sadamast üle Pakri lahe Pakri poolsaare idaranda jääva Paldiski Põhjasadamani on 2,84 km ja Paldiski Lõunasadamani 4,58 km. Väike-Pakri sadamast lõunapoole meritsi 6,43 km kaugusele jääb Kurkse paadisadam OÜ Corson. Töö nr 1412 51 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Paldiski Põhjasadam Paldiski Põhjasadam (Paldiski Sadamate AS) on Balti mere ääres asuv, 100% eraomanduses olev merekaubasadam. Sadama territooriumi ja akvatooriumi valdajaks on Paldiski Sadamate AS. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele võib sadam vallata akvatooriumi pikaajalise kasutusõiguse alusel, mis võimaldab tal kontrollida laevade liikumist sellel territooriumil. Sadama kogu maismaaterritoorium kuulub Paldiski Sadamate AS-ile omandiõiguse alusel. Paldiski Põhjasadam on Euroopale kõige lähemal asuv Eesti sadam. Sadamale pandi alus juba 18. sajandil Peeter I ajal. Nõukogude ajal oli sadama kohal sõja- mereväe baas. Sadama olemasolu pikk ajalugu kinnitab, et Peeter I valik oli õige. Aastatel 2003–2013 viidi sadamas läbi põhjalik rekonstrueerimine ja ümberseadmestamine. Alates 1. jaanuarist 2011 omandas Paldiski Põhjasadam vabamajandustsooni staatuse, mis andis saadetiste valdajatele kaupade ja autode veol hulga eeliseid. Sadama klientidel võimaldatakse hoida autosid vabamajandustsooni territooriumil ilma, et nad peaksid maksma sissesõidu tollilõivu ning sissetoomise käibemaks makstakse neile tagasi. Lihtsustamaks kaupade edasi Venemaa Föderatsiooni liikumist anti tütarettevõttest stividorfirmale/tollimaaklerile OÜ Palsteve Euroopa Liidu volitatud majandusoperaatori (AEO) staatus. Paldiski Põhjasadam on Eesti Sadamate Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ning Trans- Siberi kaubavedude koordinatsiooninõukogu liige. Kaasaegsed logistilised lahendused rahuldavad ka kõige nõudlikumate klientide vajadusi. Klientide poolse nõudluse korral on võimalik täiendavate ladustamisvõimaluste loomine. Kõikidel kaidel, laohoonetel ja laoplatsidel on tagatud ööpäevaringne valve, raudteeühendus ning raskeveokite ligipääsetavus. Paldiski ja Tallinna vahel on hea raudteeühendus, Põhjasadama veduril on õigus siseneda Paldiski Kaubaraudteejaama. Riigimaantee kaudu on tagatud hea ühendus nii Tallinnaga kui ka itta ja lõunasse suunduvate peamagistraalidega. Sadamas on võimalik täiendada joogivee varusid, punkerdada, lülituda kalda vooluvõrku, anda ära fekaal- ja pilsivett ning prügi. Sadama koordinaadid: • Põhjalaius 59°20,99´ N • Idapikkus 24°02,85´ E Põhjasadama kodulehel on sadamaeeskiri, tollikompleksi tutvustus ja info sadamat kasutatavatest ettevõtetest. http://www.portofpaldiski.ee/files/ee/port/port.html Paldiski Lõunasadam AS Tallinna Sadam koosseisu kuuluv Paldiski Lõunasadam on suure potentsiaaliga regionaalne sadam, mille põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele. Paldiski Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus. OÜ Corson. Töö nr 1412 52 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 2.3. Territoorium 141.1 ha Akvatoorium 147.2 ha Kaide arv 10 Kaide kogupikkus 1.85 km Suurim sügavus kai ääres 13, 5 m Suurim laeva pikkus 230 m Suurim laeva laius 35 m Paldiski Lõunasadama eesmärgiks on suurendada ro-ro kaupade osakaalu. Täna teenindab Paldiski Lõunasadam mitmeid regulaarliine ning selle soodne geograafiline asukoht loob sadamale kindlasti ka tulevikus täiendavaid võimalusi liinilaevanduse arendamiseks. Sadama põhitegevus on suunatud Eesti eksport- ja importkaupade ning transiitkaupade käitlemisele. Sadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Arenevaks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus. Sadamast on tänaseks saanud oluline Läänemere ro-ro laevaliinide peatuspaik, millel on otseühendus paljude Lääne-Euroopa sadamatega. Tänu oma kasvupotentsiaalile suunatakse märkimisväärne osa Tallinna Sadama investeeringutest just Paldiski sadama ning sellega piirnevate maaüksuste arendamisesse. Koos sadamaaladega arendatakse ka sadamaga piirnevat 21 ha suurust tööstuspargi ala. Paldiski Lõunasadama eesmärgiks on suurendada ro-ro kaupade osakaalu. Täna teenindab Paldiski Lõunasadam mitmeid regulaarliine ning selle soodne geograafiline asukoht loob sadamale kindlasti ka tulevikus täiendavaid võimalusi liinilaevanduse arendamiseks. http://www.ts.ee/paldiski-lounasadam Kurkse sadam Kurkse sadama valdaja on aktsiaselts Irbistero. Sadama värava koordinaadid on +59° 16' 58.80", +24° 1' 37.20". Väljasõidukanali sügavus on 1,5 meetrit. Sadam on kaitstud nii lääne- kui ka põhjatuulte eest. Kurkse sadam mahutab kuni 100 paadikohta. Sadama eeskirja kohaselt võib sadamas silduda laev mille maksimaalmõõtmed on: pikkus 7 m , laius 3 m ja süvis 1,2 m. Sadam on veesõiduhuviliste ja harrastuskalurite suvine meelispaik. Kai nr 1 on avatud Nord ja East kaarte tuultele, piki kailiini kulgeb sadamasse sissesõidu faarvaater, seepärast kai kasutamine on lubatud ainult sadamakapteni loaga tuulevaikse ilmaga tuuletugevusega kuni 2 palli. Sadama faarvaatri sügavus 1,6 m on antud veetaseme Balti -0 järgi. Nord ja East suunaliste tuultega veetase sadamas alaneb sõltuvalt tuuletugevusest ja hoovustest, seepärast peab laevajuht jälgima pidevalt veetaset sadama veealal. Veetaseme puhul alla Balti - 0 sadama akvatooriumil laevaliiklus on lubatud laevajuhi otsuse põhjal ja laevajuhi vastutusel. N ja W suunalised tormid kannavad sadama faarvaatri merepoolse otsa liiva täis, mistõttu faarvaater muutub madalaks (sadama eeskiri). OÜ Corson. Töö nr 1412 53 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Foto 7. Vaade Kurkse sadamale (allikas: http://www.kurksesadam.ee/) Sadama eeskirjaga navigatsioonihooaja alguse ja lõpetamise tähtaega ei kehtestata, see sõltub sadama ja Soome lahe jäätumisest. Sadamast on võimalik ( www.pakrisaared.ee ) tellida paadisõitu Suur- ja Väike-Pakri saartele. 2.5.4 Pärandkultuuri objektid ja kultuurimälestised Väikeküla (580:POK:002) Väike-Pakri saare idarannas asuv Väike-Pakri sadama kinnistu on Väikekülas, mida nimetatakse rootsipäraselt Lillby. Väikeküla (põliskülade kohad)- objekti ulatus 1000 m. Sadama lähedal olevat kallast kutsutakse Kuningakohaks. Siin olevat muuli ehituse ajal olnud Katariina II telk. Fotod: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS240.jpg http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=- 1254057074 Suurküla-Väikeküla põlistee (580:MET:001) Suurküla-Väikeküla põlisteest (koos kiviaedade ja taradega) ja tema esialgsest funktsionaalsusest on säilinud 50-90%. Objekti ulatus on 2000 m. Kaartidel: Eesti Põhikaart, EV (1935-39) või NL (1945-52) topograafiline kaart, Tsaarivenemaa verstakaart (1897-1903). Fotod: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS232.jpg http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=- 80259594 Läände suunduva Suurküla-Väikeküla põlistee, lõunasse suunduva Kabeli põlistee, põhjapoole viiva pinnastee ja sadamast tuleva pinnastee teerist jääb planeeringualast 90 m läänepoole. OÜ Corson. Töö nr 1412 54 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Joonisel 2.7 on Väike-Pakri saare idarannas asuva planeeringuala (sinise ristiga punane rõngas) piirkonnas asuvad pärandkultuuri objektid. Joonis 2.7. Väike-Pakri pärandkultuuri objektid. Allikas: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Kabeli põlistee Väike-Pakril (580:KAT:004) Tüüp (külatänavad, karjatanumad) määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20% (lammutamine, lõhkumine). Kiviaiaga ääristatud külatee kabelini. Objekti ulatus 1000 m. Objekt on kaartidel: Eesti Põhikaart, Eesti Vabariigi (1935-39) või Nõukogude Liidu (1945-52) topograafiline kaart, Tsaarivenemaa verstakaart (1897-1903). Fotod: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS242.jpg http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=- 480942996 Kivikelder Väikekülas (580:KEL:003) Kivikelder Väikekülas (objekti ulatus 10 m) on säilinud 50-90 %. Planeeringuala idapiirist jääb kivikelder läände kaugusega 107 m jäädes läände suunduva Suurküla-Väikeküla põlistee ja lõunasse suunduva Kabeli põlistee vahelisse nurka. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=- 2053313545 Foto: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS241.jpg OÜ Corson. Töö nr 1412 55 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Väikeküla tuulik (580:TUV:001) Tuulik on hävinud (objekti ulatus 20 m), objektist pole maastikul jälgi säilinud Tuulik oli säilinud veel 1960. aastatel. Väike-Pakril oli 8 tuulikut. Planeeringualast lõunasse jääva Väikeküla tuuliku kunagise asukohani on 361 m. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=- 215837719 Foto: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS231.jpg Paemurd Väike-Pakril (580:PAM:001) Paemurd Väike-Pakril kinnistu äärest 466 m põhjas pindobjekt Paemurd objekti ulatus 150 m säilinud 50-90 % Erineva vanusega paemurruala. Ca 3 ha suurune Alustatud Peetri muuli ehituse ajal mitu sajandit tagasi. Planeeringualast põhjapoole jääva paemurruni on 434 m. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=- 19680765 Foto: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS229.jpg Peeter I muul (580:MIL:003) Peeter I muul on sõjaline objekt keskajast ulatusega 20 m. Objekt on hävinud, praegu madalik neeme tipus. Peeter I suurejooneline plaan oli ehitada muul Väikese-Pakri ja Paldiski vahele. Valmis ehitati 1767. aastaks 60 sülda saare poolt. (L. Odres) Lääne-Harjumaa kaart 1926. Fotod: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS228.jpg Planeeringualast põhjapoole jääva muulini on 638 m. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=117967 5978 Suurtülialused Väike-Pakril (580:MIL:002) Suurtülialused Väike-Pakril on sõjalised objektid keskajast, eelmistest sajanditest. Objekti tüüp on määratav, säilinud alla 20%, objekti ulatus 70 m. Viis suurtüki alust on ehitatud 20. saj alguses. Kasutaud on märgistusega telliseid. Planeeringualast suurtüki alusteni on 2,02 km. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=137821 6124 Fotod: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS226.jpg Ristimägi (580:KON:003) Objekti tüübiks on vanad kohanimed ja ulatuseks 800 m. Objekt on hästi või väga hästi säilinud. Ristimägi on Väike-Pakri saare kõrgem ala. Mäel asub tuletorn. 1926. a Lääne- Harjumaa kaardil on märgitud kiviaja kalm. Planeeringualast Ristimäeni on 2,03 km. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=787724 273 Foto: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS223.jpg Tulejuhtimise punkt (580:OKU:002) Tulejuhtimise punkt on okupatsiooniaja objektid ulatus on 200 m. Tüüp on määratav, säilinud alla 20% Nõukogude armee sõjaväe osa. Ala koosnes kasarmutest ja sinna juurde kuuluvatest olmeobjektidest. Suurem hoone on olnud ilmselt tulejuhtimise punkt Suure Pakri kasutamisel laskepolügoonina. Planeeringualast läänepoole jääva tulejuhtimise punktini on 2,13 km. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=463219 33 Fotod: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS227.jpg Ringikujulised kiviaiad (580:AED:002) Tüüp (kiviaiad, tarad) määratav (objekti ulatus 300 m), objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%. Aedadest on alles alumised suured kivid. Loomade OÜ Corson. Töö nr 1412 56 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne hoidmise kohad ehk karjaaiad. Neid leidub saare endistel karjatatavatel aladel. Aiad on olnud vähemalt meetri kõrgused. Planeeringualast läänepoole Suurküla-Väikeküla põlistee äärde jäävate ringikujuliste kiviaedadeni on 1,46 km. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=- 1107310021 Foto: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS237.jpg Väike-Pakri kool (580:KOO:001) Koolihooned on hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud (objekti ulatus 20 m). Kaasnevateks objektideks on kiviaiad ja tarad. Planeeringualast läänepoole mööda Suurküla-Väikeküla põlisteed on kunagiste koolihoonete asukohani 1,85 km. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=164410 8933 Foto http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS235.jpg Suurküla Väike-Pakril (580:POK:001) Objekti ulatus 350 m. Põliskülade kohad - tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%. Rannarootslased olid sunnitud saarelt lahkuma 1940. aastal, mil saarele asutati nõukogude baasid. Planeeringualast läänepoole mööda Suurküla-Väikeküla põlisteed on Suurkülani 2 km. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=- 1246264990 Fotod: Suurküla http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS236.jpg Pakri saarte muul-sild (580:KIS:003) Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%. Objekti ulatus on 2200 m. Objekt on rajatud nõukogude armee poolt. 2007. a kevadel põles puidust osa ning sild on osaliselt hävinud. Momendil ülepääs puudub. Väike-Pakri kiviaiad ja talude kividest seinad on viidud kõik muuli täiteks. Planeeringualast otse läände Pakri saartevaheliseni muul-sillani 2,9 km. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=- 1360724856 Fotod: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS230.jpg Skrädes veski (580:TUV:002) Tuuleveski (objekti ulatus 50 m) on hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud. Endises asukohas kasvab tihe puistu koosseisuga (80LM/20LV). Rahvajuttude kohaselt esimene saarele ehitatud tuulik. Planeeringualast läänepoole on kunagise tuuleveski asukohani 2,16 km. http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx?comp=objresult=parandobj&obj_id=122635 540 Fotod: http://pk.rmk.ee/parandkultuur/NS/NS234.jpg Kultuurimälestised Väike-Pakri kiriku vare Kultuuriministri 05.01.1999. a määrusega nr. 1 Kultuurimälestiseks tunnistamine (RTL 1999, 16, 176) tunnistati Väike-Pakri kiriku vare arhitektuurimälestiseks. Väike-Pakri kiriku (1890-1906) vare (registri nr 21528) on planeeringualast lõunas kaugusega 1,2173 km. Väike-Pakri kalmistu Kultuuriministri 03.12.1997. a määrusega nr 76 Kultuurimälestiseks tunnistamine (RTL 1998, 40, 189) tunnistati Väike-Pakri kalmistu ajaloomälestiseks. Väike-Pakri kalmistu (registri nr 14423) asub planeeringualast lõunas kaugusega 1,2363 km. OÜ Corson. Töö nr 1412 57 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Suur-Pakri kiriku vare Kultuuriministri 05.01.1999. a määrusega nr. 1 Kultuurimälestiseks tunnistamine (RTL 1999, 16, 176) tunnistati Suur-Pakri kiriku vare arhitektuurimälestiseks. Suur-Pakri saarel olev Suur-Pakri kiriku (1890) vare (registri nr 21527) on planeeringualast edelas kaugusega 5,4993 km Suur-Pakri kalmistu Kultuuriministri 03.12.1997. a määrusega nr 76 Kultuurimälestiseks tunnistamine (RTL 1998, 40, 189) tunnistati Suur-Pakri kalmistu ajaloomälestiseks. Suur-Pakri saarel olev Suur-Pakri kalmistu (registri nr 14422) asub planeeringualast edelas kaugusega 5,531 km. 2.5.5 Jäätmekäitlus Jäätmekäitluse korra Paldiski linnas määrab Paldiski linna jäätmehoolduseeskiri. Paldiski linna jäätmehoolduseeskiri kehtestati Paldiski Linnavolikogu määrusega 20.12.2007 nr 15 ja muudeti määrusega 05.05.2009 nr 7. Jäätmehoolduseeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärgiks on säilitada Paldiski linnas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ja soodustada jäätmete taaskasutamist. Eeskiri määrab jäätmehoolduse korra Paldiski linnas ja on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Paldiski territooriumil. Jäätmehooldust korraldab ja kontrollib ning teostab järelevalvet jäätmekäitluse üle Paldiski Linnavalitsus. Alljärgnevalt väljavõtteid eeskirjast ja selle lisast: • Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida ja vähendada ning kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. • Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik ning ehitise või vallasasja omanik on edaspidi tekstis territooriumi haldaja. • Jäätmete nõuetekohast käitlemist erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja. • Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja või teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. • Ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded Paldiski linnas on Paldiski Linnavolikogu määrusega 20.12.2007 nr 15 kehtestatud Paldiski linna jäätmehoolduseeskirja lisa, mis määrab kindlaks ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete käitlemise nõuded Paldiski linnas. • Nõuetega reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 10 m3 kogu ehitusperioodi keskel. Muudel juhtudel tuleb lähtuda Paldiski linna jäätmehoolduseeskirja nõuetest. • Ehitusjäätmete käitlemise eest käesoleva korra nõuetele vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks on vajalik ehitusjäätmete käitlemise kava koostamine ehitusprojekti koosseisus ning edasine aruandluse kohustus. Ehitustööde teostaja on kohustatud vältima objektilt prahi jms sattumist väljapoole planeeritavat maa-ala. OÜ Corson. Töö nr 1412 58 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kavandatav tegevus ei oma eeldatavalt jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale. Kui planeeringualal tehtava ehitustegevuse käigus leitakse võimaliku jääkreostust, siis tuleb kinnisasja omanikul tuvastada reostuse ulatus ning likvideerida reostus vastavalt seadusandlusele. Pakri saarte üldplaneeringu kohaselt Pakri saarte jäätmemajandus põhineb jäätmete kogumisel ning äraveol, kohapealset käitlust peale orgaaniliste jäätmete käitlemise majapidamistes ei ole kavas välja arendada. OÜ Corson. Töö nr 1412 59 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS 3.1 Kavandatud tegevuse mõjuala ja –allikad ning avaldumine Kavandatava tegevuse ja selle võimalike alternatiivide hindamise objektiks on detailplaneeringuala moodustav Väike-Pakri sadama kinnistu koos lähialadega ja sadama akvatoorium ning selle lähimereala Pakri lahes. Otseste keskkonnamõjude väljundalaks on planeeringuala ja süvendatav akvatoorium. Lisaks eelnimetatud aladele võivad veel nende lähialad olla otseste mõjude mõjualal (näiteks: tekkekohast heljumi pilve ulatus, hüdrodünaamilised protsessid, merekeskkond) Pakri lahes. Kavandatud tegevuse kaudsed mõjud avalduvad üldiselt hiljem sadama ja selle taristu kasutamisega. Kaudsed mõjud väljenduvad nii looduskeskkonna kui ka sotsiaal- ja majanduskeskkonna erinevates aspektides. Keskkonda mõjutavad tegevused: 1. Süvendamine* ja täitmine. 2. Kaadamine (süvendatud pinnas on kavandatud taaskasutada, aga kui ehitusgeoloogilise uuringu alusel mingit osa põhjasetetest ei sobi täitepinnasena kasutada, siis tuleb see kaadata**). 3. Sadama infrastruktuuri rajamine. 4. Osaliselt ehituskeeluvööndisse kavandatud terrassi ja kämpingute ehitamine. 5. Sadama ekspluatatsioon. 6. Korduvsüvenduste vajadus. 7. Rajatud infrastruktuuri kasutamine. 8. Kavandatava ehitustegevuse ja ekspluatatsiooniga kaasneva jäätmekäitluse, sademevee kogumise ja ärajuhtimise lahendused. 9. Tuulegeneraatori ja päikesepaneelide ehitamine ning kombineeritud kasutamine. 10. Hoonete kütmiseks küttekontuuri merre ehitamine ja kasutus. 11. Puurkaevu rajamine ja kasutus. 12. Reovee väikepuhasti (omapuhasti) rajamine ja kasutamine. 13. Liikluse ja parkimisega kaasnevad mõjud ehitamisel ja ekspluatatsioonil. 14. Sadamast ja selle infrastruktuurist tulenevad mõjud Pakri saarte arendamisele. * Süvendusprojektile tellitavast ehitusgeoloogilisest uurimusest võib selguda, et merepõhja süvendamisel tekib vajadus viia läbi mõningases mahus lõhkamistöid. Sellisel juhul tuleb negatiivse mõju vähendamiseks lõhkamistööd läbi viia vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.06.2005 määrusele nr 64 Lõhketöö projektile esitatavad nõuded (RTL 2005, 63, 910) nõuetele. Lõhketöö projekti kooskõlastamisel Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni ja Põhja-Eesti Päästekeskusega peab lõhketöö projektis teavitama, et võimalikust lõhkamisalast 180 meetrit idapoole jääb Pakri lahes 30,5 ha “uputatud lõhkeaine koht” (allikas: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis). ** vaadata peatükki 4.12 Hinnang loodusvarade kasutamisele ja vastavus säästva arengu printsiibile. Kavandatust tuleneva mõju suurust mõjutavad tegevused ja olukorrad: • Maht. OÜ Corson. Töö nr 1412 60 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • Läbiviimise aeg. • Läbiviimise kestvus. • Läbiviimise logistilised lahendused. • Kasutatud tehnoloogia ja tehnika. • Kasutatud materjalid. • Meteoroloogilised tingimused. • Leevendavate mõjude tõhusus. Eeldatavate keskkonnamõjudena nii ehitamisel kui ka hoonete ja rajatiste ekspluatatsioonil käsitletakse: • Mõju maastikule ja pinnavormidele - sadama ja selle taristu rajamisel (hooned, kaid, kämpingud, terrassid, teed, platsid, trassid, puurkaev, elektrituulik, reoveepuhasti, küttekomtuur) ja hilisemal sadama ekspluatatsioonil. • Mõju taimestikule ja elupaigatüüpidele. • Mõju linnustikule ja loomastikule. • Mõju mereelustikule sh kalastikule. • Mõju hüdrodünaamilistele protsessidele. • Mõju rannale ja rannaprotsessidele ning Pakri lahele. • Mõju kaitsealustele objektidele ja Natura alade kaitse eesmärkidele ning terviklikkusele. • Mõju pinna- ja põhjaveele (sademetevee käitlus, põhjavee kaitstus, puurkaevu rajamine ja kasutus, joogivee kvaliteet). • Kumulatiivne mõju. • Õhuemissioon ja müra (sh veesõidukite ja tuulegeneraatori müra). • Radoonioht. • Jäätmekäitluse mõjud. • Väike-Pakri saarele meresõidu ja randumise ohutumaks muutmine ja avariiriskide vähendamiseks tingimuste loomine • Vastavus planeeringutele ja arengukavadele. • Sotsiaal-majanduslikud mõjud: Pakri saarte areng, ettevõtlus, majandus, puhkemajandus, turism, maakasutus, turvalisus, inimese tervis ja heaolu. KSH käsitleb detailplaneeringuga kavandatud tegevustest tulenevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Tuuakse välja negatiivsed mõjud ja riskid (sh ohutusküsimused), nende vältimise ja leevendamise meetmed (vajadusel esitatakse seireprogramm). KSH aruandes käsitletakse mere põhja süvendamise ja tahkete ainete uputamisega kaasnevaid mõjusid ning esitatakse mõjusid leevendavaid nõudeid, meetmeid ja lahendeid. Merre paigutada kavandatud küttekontuuri ehituslikku ja ekspluatatsiooniga kaasnevat võimalikku mõju hinnatakse KSH protsessis ja Natura hindamises. Vastavalt hüdrodünaamiliste protsesside matemaatilise modelleerimise tulemustele antakse hinnang heljumi levikust ja prognoositakse korduvsüvenduste vajadust. Koostatavas KSH aruandes analüüsitakse võimalikke mõjusid kaitsealadele ja kaitstavatele objektidele. Detailplaneeringualale kõige lähemal olevatel kinnistutele võivad negatiivset mõju avaldada ehitusaegsed (kaadamine, süvendamine, ehitusmaterjali transport, sadama rajamine) OÜ Corson. Töö nr 1412 61 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne häiringud: ehitus- ja transpordimüra, vibratsioon, tolm. Kasutusajal võivad mürahäiringud lähtuda veesõidukitest ja mõningaselt ehk tuulegeneraatorist. KSH protsessis esitatakse leevendavaid ettepanekuid ja nõudeid väikesadama rajamisele ning hilisemale ekspluatatsioonile. Kavandatud tegevuse mõjualasse jääb üks elanikuta elamu (omanik on surnud). Antud Hinnose kinnistu kaguosas oleva elamuni on endisest sadamakohast ca 370 m. Peale antud elamu on võimalikus mõjualas ainult kunagiste elamute ja kõrvalhoonete varemed (valdavalt kunagiste hoonete vundamendijäänused). Planeeritud tegevus võimaldab alustada Pakri saarte majandustegevuse arendamist. Kavandatud tegevused mõjuvad positiivselt Pakri saarte arengule. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju. Väike-Pakri kinnistu detailplaneeringu ala kaugus Eesti–Soome merepiirist on ca 32 km – mõõdetud Eesti Veeteede Ameti 2007. a atlasest sarjast „Eesti Merekaardid“ 1. osa Soome laht Paldiskist Narvani (kaart lk 11-12 – Krassi madalast Suurupi poolsaareni, M 1:100 000). Detailplaneeringu alale ei ole kavandatud tegevusi, mis võivad põhjusta riigipiirini ulatuvaid olulisi keskkonnamõjusid. 3.2 Alternatiivide valik ja alternatiivid Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide hindamise objektiks on detailplaneeringuga haaratud ala ja kontaktala. Väike-Pakri sadama asukohaks on Pakri saarte üldplaneeringus valitud endine Väike-Pakri sadamakoht. Alternatiiv 1 – detailplaneeringuga kavandatud tegevus • Eelduste loomine Pakri saarte arenguvõimalusteks. • Ehitusõiguse andmine väikesadama väljaehitamiseks. • Sadama territooriumi ja akvatooriumi määramine. • Sadama akvatooriumi süvendamine. • Mereala täitmine sadamarajatiste (kai, muul, rannakaitse) rajamiseks. • Sadama infrastruktuuri ja sadamarajatiste asukoha ja suuruse määramine. • Ranna-ala heakorrastamine. • Rannakindlustuse rajamine. • Liikluskorralduse (juurdepääsuteed, parkimine jne) lahendamine. • Tehnovõrkude ja varustusega seotud lahendused. • Piirkonna sotsiaal-majandusliku arengupotentsiaali tõstmine. • Ettevõtluse arendamine. • Krundipiiride täpsustamine. • Pakri saarte üldplaneeringu eesmärkidega arvestamine. Alternatiiv 2 – 0-alternatiiv ehk ala jääb praegusesse seisu • Kehtestatud Pakri saarte üldplaneeringut ei arvestata OÜ Corson. Töö nr 1412 62 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • Sadama rajamist ei toimu ja sadama kinnistu ja selle ees olev mereala jääb praegusesse seisu. • Ei toimu Väike-Pakri sadama kaudu Pakri saarte ettevõtluse arendamist. • Detailplaneeringu koostamise eesmärki ei arvestata. 3.3 Kavandatu teostus Positsioon 1 (lisa 12): • Positsiooni 1 suurus on 49032 m2. • Kavandatud hoonete ja abihoonete arv on15. • Positsiooni 1 lõunaosasse (lisa 12) kavandatud sadamahoone maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on 8,0 m (abs 11,0 m). Positsiooni 1 edelanurka (lisa 12) kavandatud ellingu maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on 15,0 m (abs 21,0 m). 1. korruse põranda kõrgusmärk ±0 = 5,60 m. • Kavandatud abihoone lubatud kõrgus maapinnast on 5,0 m (abs 12,0 m). Abihoone on kavandatud võimaluse korral olemasolevale vundamendile, abihoone asukoht on näidatud lisas 12 oleval põhijoonisel. 1. korruse põranda kõrgusmärk ±0 = 6,80 m. • Positsiooni 1 hoonestusala põhjaosasse kavandatud (lisa 12) kämpingumajade lubatud kõrgus maapinnast on 3,5 m (abs 7,0-10,0 m); Kämpingud on paigutatud alale, kus on palju olemasolevaid vundamendivaresid. Need on võimalusel kõik ära kasutatud. Kämpingumajade 1. korruse põranda kõrgusmärk varieerub, kuid tuleks arvestada 600 mm maapinnast. Kämpingute ette rajatakse kolmeastmeline terrass, mida mööda pääseb ohutult rannani. Terrassi ette on kavandatud ujuvkaidega piiratud suplusala. • Planeeritud perspektiivse muuseumihoone asukoht on näidatud lisas põhijoonisel. Perspektiivse muuseumihoone jaoks on planeeringuga loodud positsiooni 1 loodeosasse hoonestusala (ilma planeeritud hoone asukohata). Eeldatavalt planeeritakse hoone vareme kohta. 1. korruse põranda kõrgusmärk ±0 = 9,00 m. • Hoonestusalune pind on 1200 m2. • Hoonete suletud brutopind on 1400 m2. Positsioon 2: • Sihtotstarve teemaa – LT. • Positsiooni 2 suurus on 2018 m2. • Positsioon asub kinnistu läänepiirdel kontaktis Hinnose kinnistu idapiiriga (foto 2). Hoonete välisviimistlusmaterjalina kasutada puitu ja kivi. Järgida võiks traditsioonilist rannarootsi ehitusstiili. Katusekalle 35 - 50 kraadi. Katusekattematerjalina võib kasutada kivi või loodusmaterjale. Positsiooni 1 kaguosas on täielikult amortiseerunud sadamarajatised ja üle positsiooni laiali 9 vundamendivaret (fotol 3 on üks vare). Kavandatud sadamasse on ette nähtud 28 kaikohta lõbusõidualustele, ramp saarele saabuva transpordi laadimiseks ja slipp. Sügavus sadama akvatooriumis on planeeritud 3,5 meetrit. Sadamasse ei ole kavandatud tanklat ega ka reo- ja pilsivee vastuvõttu. Sadama territooriumile on kavandatud 20 parkimiskohta. OÜ Corson. Töö nr 1412 63 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Planeeringualal puuduvad tehnovõrgud. Samuti ei ole Väike Pakri saarel elektrivarustust. Kavandatud tegevuste elektriga varustamiseks on kavandatud kombineeritud lahendus päikesepaneelidest, tuule- ja diiselgeneraatorist, ning akupargist. Päikesepaneelid paigutatakse ellingu katusele. Veega varustamiseks on planeeringualale kavandatud rajada puurkaev. Reoveed puhastatakse kinnistule rajatavas reoveepuhastis (omapuhasti). Hoonete kütmiseks on planeeritud paigaldada küttekontuur merre. Planeeringualal säilitatakse väärtuslik kõrghaljastus. Kämpingmajade vahele istutatakse alale sobivaid madalakasvulisi puid või põõsaid. Tuleohutus Hoonetevahelised kujad, ehitiste konstruktsioonid ja ehitusmaterjalid ning tuletõkke- sektsioonide arv ja asukohad peavad vastama tuleohutuse seisukohalt Vabariigi Valitsuse 27.10.2004.a määrusele nr 315 ja Eesti Standardile EVS 818-7:2008. Rajatavate hoonete tulepüsivuse aste on TP3. Hoonetesse paigaldatakse autonoomne tulekahju signalisatsioonisüsteem. Hoonetele vajalik välistulekustutusvesi saadakse sadamakaile kavandatud tuletõrje veevõtukaevust. Jäätmekäitlus Vastavalt Jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Planeeritava ala krundi omanik paigaldab planeeringualale prügikastid, mille tühjendamise eest kannab ta ise hoolt või sõlmib lepingu prügikastide tühjendamiseks. Kuritegevuse ennetamine Planeeritaval alal tuleb arvestada kuritegevuse ennetamiseks vajalikke meetmeid, juhindudes EVS 809-1:2002 soovitustest. Planeeringu eesmärk on ala väärtustamine nii turvalise kui ka kasutajasõbraliku keskkonna loomise kaudu. Pakri saarte arengute tuleviku jaoks on oluline arusaadavalt tähistada saare kogukonna kontrollitavad alad, et tekiks ka vastutus nende korrasoleku eest. Planeeringulisi vahendeid toetab pidev korrashoid ja puhtuse hoidmine. On oluline, et kinnistu üldkasutatav ala vastaks kasutajate ootustele ega oleks hooletusse jäetud. Korrastatud ala ei peleta eemale ala kasutajaid, küll ei julgusta hooldatud ala end sisse seadma potentsiaalseid seaduserikkujaid. Planeeritava ala turvalisuse parandamiseks on vajalik rakendada järgmisi meetmeid: • planeeritava ala korrashoid; • ühistegevusse (nt korrastus- ja koristustööd) saarele tekkiva kogukonna kaasamine. See aitab kaasa rannaala väärtustamisele ja selle korrashoiu tagamisele. Tulevaste saareelanike kaasamine soodustab vastavate väärtushinnangute ja -seoste kujunemist ja tugevnemist, vähendab anonüümsust ja sellest tingitud väärkäitumist; • maa-alal võimalikult suurema nähtavuse tagamine; • reaalselt toimiva järelevalve tagamine; • alal viibimise ja alade kasutamise eeskirjade koostamine, nende eeskirjade selge esitlemine ning neist kinnipidamise tagamine; • vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (pingid, riietuskabiinid prügikastid, märgid) ja inventari kindel kinnitamine; • kindlate parkimisalade piiritlemine. OÜ Corson. Töö nr 1412 64 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU 4.1 Kavandatu ja selle alternatiivide seos üldplaneeringu, arengukavade ning planeeringutega 4.1.1 Teema- ja üldplaneering ning arengukavad Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (kehtestatud 11.03.2003. a) on Pakri saared ja Pakri poolsaare rannavöönd nimetatud väärtuslikeks maastikeks koos üldiste ohtude ja hooldussoovituste kirjeldamisega Rohevõrgustiku maakondlik teemaplaneering määratleb piirkondliku tähtsusega tuumalana Pakri saared ja osa poolsaarest. Harju maakonna teemaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on määratletud maakondlik rohevõrgustik. Mõlemad Pakri saared kuuluvad maakondliku teemaplaneeringu kohaselt rohevõrgustiku alade hulka ning on määratletud kui maakondliku tähtsusega väärtuslikud loodus- ja puhkemaastikud. Rohevõrgustikust arvatakse Pakri saarte üldplaneeringuga välja ärimaa- ning sadamamaa-ala, samuti eeldatavad uushoonestusalad ning taastatavate varemete/varemekohtade alad (endised Rannarootsi külad, kus Pakri saarte üldplaneeringu kohaselt on eeldatavalt võimalik hoonestuse taastamine). Nimetatud alade väljaarvamine rohevõrgustikust ei mõjuta eeldatavalt olulisel määral võrgustiku toimimist, kuivõrd välja arvatavate alade suurus võrreldes saarte kogupindalaga on väike, alad paiknevad eraldi, moodustamata ühendatud katkestuste võrgustikku. Eeldatavalt on liikluskoormus Pakri saarte teedel planeeringu elluviimise järgselt madal, seega ei kujuta ka teedevõrk endast olulist konflikti rohevõrgustikuga ega takista olulisel määral selle toimimist. Rohevõrgustikust välja arvatavad alad on valitud nii, et inimtegevusega kaasnev mõju looduskeskkonnale oleks minimaalne. Pakri saarte üldplaneering kavandab hoonestuse taastamist vanades rannarootsi külades, mis olid asustatud sajandite jooksul enne Nõukogude Armee tulekut. Eeldatavad uushoonestusalad on kavandatud piirkondadesse, kus olemasolevate andmete alusel võib eeldada, et negatiivset mõju kaitstavatele loodusväärtustele ei esine. Paldiski linna üldplaneering Paldiski linna üldplaneering on vastu võetud Paldiski Linnavolikogu 16.11. 2004. a otsusega nr 118. Arengustrateegiaga pandi paika territoriaal-majandusliku arengu põhisuunad Paldiski linna haldusalas järgnevateks 10…15 aastateks. Linna arengu eesmärgiks on kujuneda atraktiivseks elamis- ja tööstuspiirkonnaks. Säilitades sealjuures Pakri poolsaare ja saarte omapärase looduse, mis on eelduseks turismi- ja puhkevõimaluste arengule. Samas on eesmärgiks ka soodsa majanduskeskkonna loomine ning ettevõtluse ja tööstuse arendamine. Ettevõtluse arenguks ja ettevõtjate ligimeelitamiseks on olemas soodne keskkond OÜ Corson. Töö nr 1412 65 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ning korralikud (kvaliteetsed) hästi funktsioneerivad ja tehniliselt heal tasemel olevad infrastruktuurid: sadamad, raud- ja maanteed ning lähedal asuv Ämari lennuväli. Paldiski linna üldplaneering ei too välja Pakri saarte kuulumist rohevõrgustikku. Üldplaneeringu kohaselt on saartel maastikukaitsealast välja jäävate maade sihtotsatarbeks määratud puhke- ja virgestusmaa ning looduslik haljasmaa ja kaitsehaljastus. Üldplaneering ei täpsusta puhke- ja virgestusmaa ning loodusliku haljasmaa kasutamise ja arendamise tingimusi, mainitud on vaid üldiselt, et Paldiski linna erinevate kvaliteetidega haljasmaa kavandamine aktiivseks kasutuseks ei ole soovitav. Pakri saari on üldplaneeringus mainitud kui suure potentsiaaliga puhkepiirkonda, mille arendamise võimalused tuleks välja selgitada vastavas arengukavas. Samas on märgitud, et aktiivset majandustegevust saartel ette näha ei või, soovitav on turismi arendamisel tugineda ökoturismi põhimõtetele. Paldiski linna arengukava aastani 2015 Paldiski linna arengukava aastani 2015 kehtestati Paldiski Linnavolikogu 11.08.2005. a määrusega nr 25. Arengukavas leitakse, et Paldiski on mitmekesise majandusega, rohelise elukeskkonnaga, sotsiaalselt turvaline multikultuurne sadamalinn, mis on soodne elamiseks ja atraktiivne turistina külastamiseks. Linna edu tagamiseks on olulisel kohal majanduse arendamine ja sotsiaalolude (töökohad) parandamine. Pikemas perspektiivis saabki paldiskilaste heaolu kasv tugineda eeskätt majanduse arengule, mis annab nii täiendavaid töökohti, palgatulusid, kohalikku nõudlust kui maksutulu avalike teenuste taseme tõstmiseks. Seda toetavad väljastpoolt võimalustena transiitkaubanduse ja laevaliikluse oodatav kasv, väljastpoolt pärit investorite huvi ning nõudlus puhketeenuste ja vaba aja sisustamise järele. Eeltoodud lõigust puudutab Väike-Pakri sadamat otseselt turismimajandusega seonduv puhketeenuste ja vaba aja sisustuse nõudluse kasv. Majanduse areng vähendab töökohtade nappust ja ka ohtu tööjõu väljavooluks mujale Eestisse ja välismaale. Paldiski linna arengukava ja üldplaneering näevad kogu linnaterritooriumi, st ka Pakri saari tiheasustusalana ehk linna keskosa tagamaana. Pakri saarte perspektiivse väljaarendamise kava Pakri saarte perspektiivse väljaarendamise kava ning teostatavus- ja tasuvusanalüüs. PSASA. Paldiski, 2006. Pakri saarte arengukava (kinnitamata) koostas 2006 aasta kevadeks Paldiski Linnavalitsuse osalusega Pakri Saarte Arenduse sihtasutus (PSASA). Arengukava on põhjalik dokument, milles nähakse ette investeeringud turismi- ja puhkemajanduse korraldamiseks, kaasates selleks EL struktuurifondide raha. Arengukavas on rõhutatud ökoturismi ja mahepõllumajanduse prioriteetsust, samas on saartele kavandatud mitmed suvilapiirkonnad. OÜ Corson. Töö nr 1412 66 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Arengukavas ettenähtud tegevused ei lähe enamasti vastuollu MKA kaitse-eesmärgi (maastike ilme ja koosluste säilitamine) ja kaitsekorra tagamise põhimõtetega (Arvamus..., 2006). PMKA ja HA KKK 2007 – 2016 leitakse, et mõõdukas inimtegevus ekstensiivse karjatamise või siis ökoturismi näol on Pakri saartele ohutu ja koosluste hooldamise nimel ka vajalik. Arengukava elluviimist on siiski õige alustada samm-sammult, korrigeerides jooksvalt tegevusi vastavalt võimalustele, kogemustele, tagasilöökidele jne. Rakendatavate meetmetena näeb Pakri saarte perspektiivse väljaarendamise kava ette jääkreostuse likvideerimise saartel, vajalike keskkonnauuringute läbi viimise, väikesadama rajamise, looduskaitseliste matka- ja õpperadade rajamise, puhketeeninduse ettevalmistatud kohtade rajamise, kohaliku käsitöönduse edendamise ning mahepõllumajanduse arendamise. Põhiliseks tegevuseks Pakri saartel on kavandatud ökoturism ja lambakasvatus, kaitsealadest väljaspool võiks olla perspektiivi ka kalakasvatusel. Üks saarte funktsioonidest oleks Paldiski linna ja seda ümbritseva regiooni arengu tasakaalustamine. Saarte arengueeldustena nähakse logistiliselt soodsat asukohta ning looduslikke olusid. Pikemaajalises perspektiivis nähakse Pakri saari tuntud ökoturismi sihtkohana, tänu millele on arenenud turismiettevõtlus Pakri saartel ja Paldiski linnas tervikuna. 4.1.2 Pakri saarte üldplaneering Peatüki koostamisel on kasutatud Pakri saarte üldplaneering. Töö nr 1063/08. Hendrikson&Ko (kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 25.09.2013 otsusega nr 1-3/28) materjale. 4.1.2.1 Kokkuvõte Pakri saarte üldplaneeringu (edaspidi peatükis üldplaneering) planeeringulahendus lähtub püsiasustuse taastamise vajadusest saartel. Samas on Pakri saared planeeringu koostamise ajal täies ulatuses hõlmatud looduskaitsealuste alade koosseisu (Pakri maastikukaitseala, Pakri hoiuala), mis seab piirangud arengute kavandamisele. Pakri saarte üldplaneeringulahendus kujutab endast kompromissi looduskaitseliste piirangute ning asustuse taastamise vajaduse vahel, mis on saavutatud planeeringu koostamise ning selle keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbi viimise protsessi jooksul erinevaid võimalusi läbi töötades. Tulenevalt looduskaitselistest piirangutest ning olemasoleva looduskaitsealase informatsiooni üldistusastmest, on looduskaitseseadusega vastuollu minemata võimalik Pakri saarte üldplaneeringus kavandada võimalikud arengud ja lahendused, mille realiseerumise võimalused selguvad täpsemalt detailplaneeringute koostamise raames. Planeeringulahenduses on asustuse iseloomu valikul ja paigutamisel aluseks võetud Pakri saartele kuni 1940. aastani omane olnud rannarootsi kompaktsete küladega asustusmuster. Sellest lähtuvalt on üldplaneeringu lahenduses kavandatud hoonestuse ja asustuse taastamine rannarootsi-aegsetel külakohtadel (taastatavad varemed/varemekohad), samuti uusasustuse rajamine (eeldatavalt sobilikud uushoonestusalad). Kõiki külasid ühendab omavahel ning Väike-Pakri Väikeküla sadamaga valdavalt olemasoleval teedevõrgul põhinev teedevõrk. Kõik teed Pakri saartel on pinnasteed. OÜ Corson. Töö nr 1412 67 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Üldplaneeringu joonisel on tähistatud põhiteed – perspektiivselt mootorsõidukitega läbitavad teed, kõik ülejäänud teed on kavandatud matkaradadena. Püsiasustuse taastamise ning teiste Pakri saarte arengueesmärkide elluviimise eelduseks on saarte ja mandri vahelist püsiühendust võimaldava sadama rajamine. Üldplaneeringuga määratakse ainuvõimalikuks sadamakohaks Väikeküla Väike-Pakri saarel, kus looduslikud tingimused on sadama rajamiseks kõige soodsamad. Üldplaneeringu kohaselt viiakse kavandatavad võimalikud arendused ellu esmajärjekorras Väike-Pakri saarel. Kuni saartevahelise ühendustee välja ehitamiseni mootorsõidukiga läbitavana on Suur-Pakri saarele ligipääsuvõimalusteks jalgsi/rattaga liikumine Väike-Pakrilt ning randumine merelt. Spetsiaalseid randumisrajatisi üldplaneeringuga ei kavandata, randumisvõimalused sõltuvad looduslikest eeldustest. Pakri saarte arendamise ideid ja suundumusi koondavaks dokumendiks on Pakri Saarte Arenduse Sihtasutuse poolt koostatud Pakri saarte perspektiivse väljaarendamise kavas. Selles on sõnastatud järgmine visioon: • Pikemaajalises perspektiivis on Pakri saared tuntud ökoturismi sihtkoht, tänu millele on arenenud turismiettevõtlus Pakri saartel ja Paldiski linnas tervikuna. • Pakri saarte üldplaneeringu koostamise käigus täpsustati Pakri saarte perspektiivse väljaarendamise kavas sõnastatud visiooni pikaajaliste arengueesmärkide seadmisega. Kõige olulisemaks põhimõtteliseks suunaks Pakri saarte üldplaneeringus on võimaluste loomine ja määratlemine püsiva asustuse tekkeks Pakri saartel. Püsiva laevaühenduse sisseseadmist võimaldava sadama ainuvõimalikuks asukohaks on Väike-Pakri saare Väikeküla. Lautrikohtasid üldplaneeringus ei määratleta, isikliku veesõidukiga on lubatud randuda kõikjal, kus see on võimalik. Pakri saarte üldplaneeringuga mõeldakse loodusliku haljasmaa-ala all alasid, mis ei ole ärimaa-ala, puhke- ja virgestusmaa-ala ega sadamamaa-ala. Loodusliku haljasmaa-alale võivad jääda teed ja tehnorajatised, matkajate teenindamiseks mõeldud rajatised, põllumajandusliku tootmise otstarbega hooned ja neid teenindavad ehitised, eluasemekohad ning neid teenindavad rajatised. Alal on lubatud kariloomade vabapidamine pool-looduslikel aladel karjatamise eesmärgil; maaomanikel on loomade ligipääsu takistamiseks lubatud piirata oma valdused maastikku sobiva piirdega. Pakri saarte teedevõrk kujundatakse, kasutades võimalusel ära olemasolevaid teid ja radu. Kõik teed Pakri saartel on kavandatud pinnasteedena. Tulenevalt Pakri saarte paiknemisest Natura linnualal oleks soovitatav ehitustegevus ajastada väljapoole pesitsusperioodi 15. aprill- 15. juuli. Pakri saarte arendamisel on üheks eesmärgiks sealse kultuuri- ja ajaloopärandi kaitse, säilitamine ja edasiandmine. Pakri saarte üldplaneeringuga seatakse eesmärgiks ehituskeeluvööndi vähendamine Väike- Pakri Väikekülas ja Suurkülas, Suur-Pakri Rannakülas ja kalurikülas vastavalt varemete/varemekohtade paiknemisele, et võimaldada hoonestuse taastamist endises asukohas. OÜ Corson. Töö nr 1412 68 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kasutusaegsete mõjude hindamiseks on oluline korraldada Pakri saarte külastatavuse ja rekreatiivse koormustaluvuse hindamine. Saarte külastatavuse jälgimiseks ja reguleerimiseks tuleb kohalikul omavalitsusel määrata turismioperaator, kes korraldab saarte külastamist läbi liikumismarsruutide ja puhkepaikade oskusliku kavandamise, et vältida liigset tallamiskoormust vähese taluvusega kooslustele (nt alvarid). Tallamiskoormust (tekitatud häiringute suurust) tuleks hinnata seire käigus transektuuringutena enim külastatavates kohtades ning soovitatavalt turismiperioodile (mai- august) järgneval sügisel (septembris), kui rohttaimed ja samblad on jõudnud osaliselt taastuda. Seire tulemused tuleb edastada kaitseala valitsejale. Tallamiskoormuse hindamiseks on üldplaneeringus soovitatud järgida üldplaneeringu tabelis 7.5.1 toodud kriteeriume. Pakri saarte üldplaneeringu teostuse järjekord: 1. Esmajärjekorras toimub käesoleva üldplaneeringuga kavandatavate arengute realiseerimine Väike-Pakri saarel. 2. Üldplaneeringuga kavandatavad taristulahendused realiseeritakse esmajärjekorras Väike-Pakri saarel. 3. Üldplaneeringuga on kavandatud sadamamaa-ala juhtotstarbega maa-ala vastava menetluses oleva detailplaneeringu planeeringuala ulatuses ning põhjendusega, et sadama rajamine on Pakri saarte arendamiseks vältimatult vajalik ja ainuvõimalikuks sadama asukohaks on Väikeküla Väike-Pakril. 4.1.2.2 Sadam Sadama mõiste ja käsitlus Pakri saarte üldplaneeringus (edaspidi üldplaneering) ning seos detailplaneeringuga. 1. Sadamamaa-ala on üldplaneeringu järgi veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuste osutamiseks kasutatav piiritletud maa-ala ning sellel asuvad ehitised (sadamaehitised). Sadamamaa-alale rajatakse väikesadam ning juurdekuuluvad ehitised (sh parkla). 2. Väikesadam on sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid harrastusveesõidukitele, väikelaevadele ja meresõiduohutuse seaduse tähenduses alla 24-meetri kogupikkusega laevadele. 3. Sadamamaa-ala on Pakri saarte üldplaneeringuga kavandatud Väike-Pakri saarele Väikekülasse, kus paikneb ajalooline sadamakoht, mis on ühtlasi ainus sobilik piirkond sadama rajamiseks Pakri saartel. 4. Sadamaga samale territooriumile võiks kaaluda vajadusel võimalust jäätmete liigiti kogumiseks ning laadimiseks. Saarte jäätmemajandus põhineb jäätmete kogumisel ning äraveol, kohapealset käitlust peale orgaaniliste jäätmete käitlemise majapidamistes ei ole kavas välja arendada. 5. Sadamamaa-ala on Pakri saarte üldplaneeringuga kavandatud Väike-Pakri sadama katastriüksusele (58001:009:0036), vastavalt Paldiski Linnavalitsuse 08.04.2010 korraldusele nr 99 algatatud Väike-Pakri sadama detailplaneeringule. 6. Üldplaneeringu lahenduse kohaselt säilib siiski põhimõtteline võimalus nimetatud katastriüksusele jäävate ajalooliste eluasemekohtade üles ehitamiseks elamutena. 7. Väikesadama rajamisel ja sadamateenuste osutamisel järgitakse järgmisi üldpõhimõtteid: • Arvestatakse sadamateenuste osutamise ja keskkonnakaitse nõudeid. OÜ Corson. Töö nr 1412 69 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • Looduskaitseseaduse kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitistele ja veeliiklusrajatistele. Joonis 4.1. Sadama maa-ala ja selle lähiala käsitlev väljavõte Pakri saarte üldplaneeringu kaardist. Allikas: Töö nr 1063/08, Hendrikson&Ko. Üldplaneeringus esitatud maakasutus- ja ehitustingimused sadamamaa-alal: • Kavandatakse võimalused jäätmete liigiti kogumiseks ja laadimiseks. • Sadamamaal vajalike ehitiste paigutamisel arvestatakse ajalooliste eluasemekohtade (võimalike perspektiivsete elamute) paiknemisega, samuti juba rajatud elamute paiknemisega ning nähakse vajadusel ette leevendavad meetmed häiringute vähendamiseks (võimalike perspektiivsete) elamute piirkonnas. • Visuaalse häiringu leevendamiseks kasutatakse soovitatavalt paigale omast haljastust. • Hooned ja rajatised, millega võib kaasneda ebameeldivaid lõhnu, paigutatakse (võimalike perspektiivsete) elamute suhtes allatuult, arvestades valitsevaid tuulesuundi. • Alal tagatakse nõuetekohane sademevee kogumine ja käitlus. • Detailplaneeringu koostamise raames võivad sadamamaa otstarbega ala piirid täpsustuda katastriüksuse nr 58001:009:0036 piires. OÜ Corson. Töö nr 1412 70 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Pakri saarte üldplaneeringu koostamise protsessis kokkulepitud ja kavandatud arengute tagamiseks on vaja esmajärjekorras Väike-Pakri sadama välja arendamine. Pakri saartele kavandatud arenduste elluviimiseks on vaja koostada sadama-ala detailplaneering. Esmatähtsaks probleemiks, mis takistab Pakri saarte kavakohast arendamist, on sadama puudumine. Ilmastikuoludest sõltumatu ligipääs saartele on oluline nii esmaste ehitustööde, püsiasustuse taastamise kui ka turismiarengu seisukohalt 4.2 Matemaatiline modelleerimine 4.2.1 Sissejuhatus Lisa 11 matemaatilise modelleerimise 5 joonisel on esitatud arvutusgraafikud, mis on saadud Pakri sadama ümbruses toimuvate hüdrodünaamiliste protsesside matemaatilise modelleerimise tulemusena. Hüdrodünaamiline modelleerimine on teostatud lainetuse, hoovuste ja heljumi leviku kohta kahes olukorras: 1. Alternatiiv 1 (A1) – kavandatud tegevusele vastavalt sadama rajamine. 2. Alternatiiv 2 (A2) – olemasoleva olukorra säilimine (0-alternatiiv). Hüdrodünaamilise modelleerimise matemaatilised arvutused on teostatud olukorra jaoks, kui tuul puhub põhjast kiirusega 15 m/s. Hüdrodünaamiline modelleerimine lähteandmed on saadud järgmistest allikmaterjalidest: • Veeteede Ameti kaardiatlased • Pakri sadama detailplaneering. Corson OÜ. Tallinn, 2015. materjalid. • EMHI andmed Pakri tuulte kohta vahemikus 1966-1991. 4.2.2 Matemaatiline mudel MIKE 21 Matemaatiline mudel MIKE 21 on loodud Taani Hüdraulika Instituudis ja on ette nähtud mitmesuguste hüdrodünaamiliste probleemide lahendamiseks. Mudel koosneb moodulitest, mille kasutamine erineb ja on sõltuvuses lahendatava ülesande iseloomust. Vaadeldava ülesande jaoks kasutati kolme moodulit, mille kirjeldused esitatakse allpool. 4.2.2.1 MIKE NSW moodul MIKE 21 NSW matemaatilist mudelit kasutatakse kaldajoonega piirnevatel aladel laineväljade arvutamiseks. Laineväljade määramisel on tähtsad järgmised lainete parameetrid: laine kõrgus, laine periood ja lainete liikumise suund, ehk suurused mis kõik on vajalikud lainetusest rannajoonel tekkivate jõudude määramisel. Matemaatiline mudel MIKE 21 NSW võtab arvesse vee sügavuse vähenemisest tingitud veepinna taseme muutuse ja refraktsiooni, kohaliku valitsevate tuule olukorda ja energia OÜ Corson. Töö nr 1412 71 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne dissipatsiooni, mis on tingitud mere põhjal tekkivatest hõõrdejõududest ning lainete murdumisest. Mudel arvestab ka lainetuse ning hoovuste vastastikust koosmõju. MIKE 21 NSW on statsionaarne, suuna mõju arvestav parameetriline mudel. Selleks, et arvestada hoovuste mõjuga on mudeli põhivõrrandite koostamisel lähtutud laine spektraaltiheduse jäävuse võrrandist. Selle jäävuse võrrandi parameetriseerimisel sageduse järel on muutujatena lisatud nullinda ja esimest järku spektri momendid. MIKE 21 NSW põhivõrrandid lahendatakse kasutades Euleri lõplike vahede meetodit. Nullinda ja esimese järgu spektri momendid arvutatakse täisnurkses arvutusvõrgus kasutades selleks diskreetseid laine levikusuundi. Mudel kasutab põhilises laine leviku suunas iga võrgu punkti piiritingimusena eelmise võrgu punkti arvutustulemusi. Mudeli väljund annab põhiliste arvutustulemustena järgmised integraalsed laine parameetrid: oluline lainekõrgus, keskmise laine perioodi, keskmise laine leviku suuna, suuna standardhälbe ja radiaalpinged. 4.2.2.2 MIKE 21 HD moodul MIKE 21 HD voolamise mudel on kahemõõtmeline vabapinnaga voolamise mudeli süsteem. MIKE HD 21 abil on võimalik lahendada hüdraulilisi ja keskkonna mõjusid arvestavaid probleeme järvedes, jõgede suudmealadel, rannaaladel ja meredes. Programmi võib rakendada kõikjal kus stratifikatsioonist võib loobuda. MIKE HD 21 mudelil on lai rakendusala hüdraulikas ja sellega kaasnevate probleemide lahendamisel: • Tormiga kaasnev veepinna tõus. • Soojus ja retsirkulatsioon. • Vee kvaliteet. Hüdrodünaamiline moodul HD on MIKE 21 mudeli põhimoodul. See mudel moodustab hüdrodünaamilise baasi selleks, et kasutada keskkonna mõjusid arvestavat moodulit. Hüdrodünaamiline moodul simuleerib veepinna muutusi ja voolamist järvedes, jõe suudmealadel ja rannajoone lähedal meres sõltuvalt erinevatest voolamist tekitavatest jõududest. Ülalmainitud jõudude hulka kuuluvad: • Hõõrdepinge põhjal. • Tuulest tekkinud hõõrdepinge vabapinnal. • Baromeetriline rõhugradient. • Coriolise jõud. • Liikumishulga dispersioon. • Alale lisanduvad sisse- ja väljavoolud mudeliga haaratud alalt. • Aurustumine. • Lainetuse radiaalpinge 4.2.2.3 MIKE 21 PA moodul MIKE 21 PA [6] moodulit kasutatakse vees lahustunud ja suspensioonis oleva heljumi leviku simulatsiooniks mis voolab koos vedelikuga või on õnnetuse tõttu sattunud järve, jõe suudmesse, rannajoonel olevasse vette või lahtisesse merre. SA moodulit kasutatakse koos vedelikuga suspensioonis olevate osakeste leviku simulatsiooniks arvestades sellega kaasnevaid dispersiooniprotsesse. OÜ Corson. Töö nr 1412 72 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Mõlemad moodulid arvestavad osakeste juhusliku liikumise võimalust ja neis jälgitakse osakeste ansamblite liikumist, mis võimaldab loobuda Euleri advektsiooni-difusiooni võrrandi lahendamisest. Osakesed liiguvad mõlemal juhul advektiivse hoovuse ja turbulentsete pulsatsioonide tulemusena. Advektiivsed kiirused määratakse tavaliselt hüdrodünaamiliste arvutustega (MIKE 21 HD või MIKE 3 HD), samal ajal kui turbulentsi mõju kontrollivad dispersiooni koefitsiendid. Vaadeldavate osakeste käitumist kirjeldab: • Moodul PA: settimiskiirust, mis on kas konstantne või määratakse pinnaseosakeste suuruse jaotuse kaudu. Võimaldab arvutada ka mitte uppuvate (veest kergema erikaaluga) osakeste liikumist. Osakeste pilve mass ( Moodul PA) võib praktiliselt muutuda sõltuvalt järgmistest teguritest: • PA: Settimisest või resuspensioonist. Lisaks sellele võib esineda lineaarne lagunemisprotsess. Mudel arvutab välja kontsentratsiooni välja arvestades osakeste arvu igas võrgupunktis. Seejuures määrab arvutusvõrgu tihedus arvutuse välja täpsuse. 4.2.2.4 Seletusi graafikutel esitatud tulemuste kasutamiseks Numbrilise lahendamise tulemustena on saadud graafikud (lisa 11), millel on esitatud uuritavate suuruste - hoovuse kiiruse ja setteaine transpordi hulga ja tasakaalu väljad. Vajalik on arvestada, et graafikutel esitatud kvalitatiivsed arvnäidud esinevad ainult lähteandmetena sisestatud arvutusliku tuule korral, kui tormi poolt põhjustatud hüdrodünaamiline situatsioon on välja arenenud, mis eeldab seda, et tuul on puhunud ühest suunast 9 tunni jooksul. Graafilise materjalina on lisas 11 esitatud joonistel kujutatud uuritavate suuruste samajooned, vektoritena on näidatud uuritava suuruse liikumissuund ja vektori pikkus on võrdeline uuritava suuruse arvväärtusena, peale selle on eri värvidega tähistatud uuritava suuruse väärtus, mille kohta legend on esitatud joonise serval asuval skaalal. Oluline lainekõrgus Hmo kujutab endast üle keskmise kolmandiku võrra kõrgemate lainete kõrgust. Seega „rusikareegli” kohaselt on maksimaalse kõrgusega üksiklainete leidmiseks vajalik oluline lainekõrgus Hmo korrutada 1,7-ga. 4.2.3 Matemaatilise modelleerimise tulemused 4.2.3.1 Alternatiiv 1 laine- ja hoovuse väljad Laineväljad Sadama rajamine ei muuda lainetuse pilti Pakri lahes. Põhjast puhuva arvutusliku tuulega (lisas 11 joonis 2) on piki Pakri poolsaare läänekülge liikuvad lainevallid suunatud väikese nurga all vastu rannajoont. Vabas vees on oluline lainekõrgus orienteeruvalt 0.9 m. Olulised lainekõrgused kavandatava sadama akvatooriumis jäävad alla 0,1 m. Sadama kaitserajatiste välisküljel tekib põhjatuule korral laineenergia koondumine ning oluline OÜ Corson. Töö nr 1412 73 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne lainekõrgus võib tõusta kuni 2 meetrini. Seda tuleb arvestada projekteerimise käigus, kui dimensioneeritakse parapetti ja kaldakindlustuse elemente. Hoovuse väljad Sadama rajamine ei muuda hoovuse pilti Pakri lahes. Hoovuse pildi muutus on kontsentreeritud sadama vahetusse lähedusse (lisas 11 joonis 4). Hoovuse kiiruseks, mis voolab ümber sadama välismuuli nurga on 0,36 m/s. 4.2.3.2 0-alternatiiv (A2) laine- ja hoovuse väljad Laineväljad Põhjast puhuva arvutusliku tuulega (lisas 11 joonis 1) on piki Pakri poolsaare läänekülge liikuvad lainevallid suunatud väikese nurga all vastu rannajoont. Vabas vees on oluline lainekõrgus orienteeruvalt 0.9 m. Kavandatava sadama asukohas murdumise tõttu lainekõrgused vähenevad ja jäävad vahemikku 0.5 – 0.7 m. Hoovuse väljad Vastavalt laineväljades kirjeldatud arvutustulemustele jooksevad Soome lahelt Paldiski lahte suhteliselt kõrged lainevallid, mille tulemusena on ka muudatused hoovuste väljades suuremad (lisas 11 joonis 3). Lahe keskosas sügava veega aladel on kiirused väikesed, vahemikus 0,04- 0,1 m/s. Ranna äärsetel aladel on hoovuse kiirused kohati kuni 0,35-0,4 m/s. Kavandatava sadama asukohas on hoovuse kiirus 0,4 m/s. Hoovuste kaardilt eristub selgesti madalama sügavusega ala, kus hoovuse kiirus kasvab. 4.2.4 Ehitusaegne heljumi pilve liikumine Arvestades kavandatava sadama ehitusel teostatavate süvendustööde mahtu ja vajalikku süvendussügavust on arvestatud, et nimetatud tööde teostamisel kasutatakse koppsüvendajat mille puhul vette satub tagasi hinnanguliselt 10 % süvendtava pinnase mahust. Vaadeldud on varianti kus sadamasse rajatavad hüdrotehnilised ehitised, samuti ka Pakri sadama rajatised ei ole välja ehitatud. Heljumi pilve tekkemehhanism on seejuures järgmine: kopp tõstes mere põhjast veega segunenud pinnase ja kallutades selle kas praamile või kalda täiteks laseb vette tagasi vee ja pinnase vedela segu. Lainetuse poolt genereeritud hoovus viib selle segu hoovusega kaasa ja seejuures pinnase osakesed hakkavad vajuma põhja. Kiiremini langevad tekkivast heljumi pilvest välja suuremad osakesed ja peeneteraliste osakeste teekond kestab kauem. Heljumi pilve modelleerimine arvestades vette tagasi sattuva massi granulomeetrilist koosseisu võimaldab leida maksimaalse tööde teostamiseks lubatud arvutusliku tuule kiiruse – 15 m/s puhul tekkiva heljumi pilve mõõtmeid. Jooniste kõrval asuva skaala võimaldab leida pilves oleva pinnaseosakeste kontsentratsiooni. Vastavalt lisas 11 olevale joonisele 5 kujutatud arvutustulemustele levib süvendustöödega kaasnev heljumi pilv põhjatuulega hoovusega kaasa peaaegu 540 meetri kaugusele. Seejuures OÜ Corson. Töö nr 1412 74 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on aga selle märgatava väärtusega kontsentratsiooni levik mitte enam kui 400 meetrit. Muus osas jääb aga selleväärtus allapoole 0,1 kg/m3. 4.2.5 Modelleerimise tulemuste kokkuvõte KSH aruandes on kavandatud sadama rajamisest avalduvate mõjude väljaselgitamiseks teostatud hüdrodünaamilisi protsesse mõjutavate olukordade matemaatiline modelleerimine arvutiprogrammi MIKE21 abil. Matemaatilise modelleerimise tulemused näitavad, et kavandatud tegevuse (A1) korral võrreldes 0-alternatiiviga (A2) ei kaasne märgatavaid muutusi Pakri lahe laineväljades ja viimaste poolt genereeritud hoovuste väljades. Sadama rajamisega seotud süvendustöödel tekkiv madala kontsentratsiooniga heljumi pilv ei levi põhjasuunast puhuva tuule kiirusel 15 m/s kaugemale kui 400 m. Teistest suundadest puhuva sama tugeva tuule korral heljumi pilv jääb akvatooriumis vahetu süvendustegevuse piirkonda või ulatub sellest 50 – 200 m kaugemale. Arvutuslikuks tuule kiiruseks on 15 m/s mis on merel teostatavate tööde puhul maksimaalselt lubatavaks kiiruseks lähtudes mereohutuse seisukohtadest. Töö tulemusena saadud arvutusgraafilised joonised näitavad, et kavandatav sadam tänu oma kaitseehitiste suhteliselt väikestele mõõtudele, ei tekita Pakri lahe hüdrodünaamilistes protsessides suuri muudatusi. Arvutustulemused näitavad, et mõju on lokaalne ja jääb kõikjal lubatud piiridesse. Sadama kaide, muuli ja akvatooriumi rajamise (süvendamine ja täitmine) mõjude ulatused jäävad rajatava sadama lähedasele rannikumerealale. Hilisemad kaidest tingitud hüdrodünaamiliste tingimuste muutused ei muuda oluliselt rannaprotsesse ei lähirannikul ega kaugemal. Tuginedes matemaatilise modelleerimise tulemustele võib väita, et kinnistule sadama rajamine (alternatiiv 1) ei mõjuta oluliselt hüdrodünaamilisi tingimusi ega rannaprotsesse Pakri lahes. Võimalikud mõjud on lühiaegsed ja lokaalsed, piirdudes sadama ja selle vahetu lähipiirkonnaga. Alternatiiv 0 (A2) puhul säilivad endised looduslikud hüdrodünaamilised tingimused ja rannaprotsessid. 4.3 Mõju rannale ja rannaprotsessidele Peatüki koostamisel on kasutatud Pakri saarte üldplaneeringu KSH aruanne. (Hendrikson & Ko Töö nr 992/07. 2009) Lisa 2 (K. Orviku eksperthinnang) materjale. OÜ Corson. Töö nr 1412 75 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4.3.1 Pakri saarte rannaprotsessid Pakri saarte pangajärsakute jätkuva kulutuse tulemusel kujuneb järsaku jalamile hulgaliselt paekivi veeriseid ja kruusa nn paeklibu, mis tormilainete aktiivse tegevuse tulemusel moodustavad järsaku jalamil ebapüsivaid klibuvalle, mis tormilainetega kantakse sealt aeg- ajalt minema naaberaladele. Paeklibu liikudes tormilainete ja murdlusvoolu toimel veepiiri lähiümbruses murrutusalast, pangajärsakutest kaugemale, kuhjub paeklibu lähiümbrusese randadele, kujundades püsivaid paeklibust koosnevaid rannavalle. Eriti iseloomulik on rannavallide kujunemine Väike-Pakri lääneranniku lõunaosas, kus paeklibu püsiva, paljuaastase keskmise põhja-lõunasuunalise pikiranda liikumise, e. settevoolu tulemusel on saare kagutipu lähedale kujunenud maasäärelaadne kuhjeline rannamoodustis, mille ulatus jätkuvalt suureneb pangajärsakute murrutusel kujunenud materjali arvel. Viimase kümnendi tugevad tormid on põhjustanud ka vanemate kuhjeliste rannavallide piires täiendavaid purustusi ja klibumaterjali ümberpaigutamist enam lõuna suunas. Pideva põhja- lõunasuunalise klibusetete pikiranda rände tulemusel on ka varemalt kasutusel olnud sadamakohas Väikeküla kohal saare idarannikul kujunenud klibuvall eraldanud merest madala lahekese, randjärve ja sadam ise on muutunud kasutuskõlbmatuks (foto 8). Suured muutused rannavallide arengus on toimunud viimaste aastate erakordselt tugevate tormiperioodide ajal, kui ka meretase on olnud keskmisest paljuaastasest märgatavalt kõrgem (Tõnisson et.al 2008). Suur-Pakri põhjarannikul, kus rannatüübina esineb nn paerand toimub ka rannakruusa e. paeklibu ristiränne, s.t. et samast paerannast ja ka rannalähedasest merepõhjast tormilainete ja sellest põhjustatud murdlainetega lahtimurtud paeklibu paisatakse lainete ja murdlusvooluga otse rannale paeastangu peale. Vanema hästi väljakujunenud pangajärsaku peal, kõikjal, esinevad vanad paeklibu vallid, mis on kujunenud aastatuhandeid tagasi siis, kui saared hakkasid maakerke tulemusel kerkima lainetuse mõju piirkonda ja saarte rannal valitses setete ristiränne. Setete ristiränne lõppes siis, kui saared olid kerkinud sedavõrd üle meretaseme, et lainetus enam ei jõudnud paeklibu paista järsaku pervele ja see hakkas liikuma piki randa vastavalt piirkonnas valitsevale lainetusele – Väike-Pakri idarannal põhiliselt lõuna suunas. Vanu rannavalle leiamegi saarte looduses mitmel pool (töö nr 992/07 lisa 2). Pakri lahes on loomulik setete jaotumus, et rannale lähemates, madalamates piirkondades kuhjuvad jämedateralisemad setted ja akvatooriumi sügavamas osas peeneteralisemad setted (aleuriit, peliit ,jne). Mereliste setete pealmise dünaamilise kihi, mis on eri sügavustel erineva koostise ja paksusega, all levib Pakri lahe keskosas jääjärveline viirsavi, millest sügavamale jääv liustikusetete kompleks on esindatud kohati rohkelt jämepurdmaterjali sisaldava liivsavi ja saviliivmoreeniga. 4.3.2 Mõjud planeeringuala rannas Alljärgnevad ortofotod 2000, 2005 ja 2015 näitavad paeklibu setete paiknemist Väike-Pakri sadama kinnistu rannas enne 2005 aasta tormiperioode ja peale torme. OÜ Corson. Töö nr 1412 76 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Ortofotod: 2000 2005 2015 Ortofotode allikas: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Väike-Pakri idarannas avaldavad olulist mõju rannale ja rannaprotsessidele ekstreemsete looduslike tingimuste-tegurite koosmõjud. Foto 8. Vaade klibuvalliga merest eraldunud endisele lahesopile. T. Liiv 04.10.2014 Sadamateelt pildistatud foto 8 esiplaanil on lagunenud sadamarajatised ja tagaplaanil tormituulte mõjul kuhjunud paeklibuvall. Lagunenud sadamarajatiste taguse kunagine lahesopp on tekkinud 2005. a tugevate tormituulte poolt toodud paeklibust. Fotol 8 on näha lahesoppi lahest eraldav klibuvall. Setete paigutust rannas mõjustavad klimaatilised ja hüdrodünaamilised tegurid: • Veeseis lahes. • Tuule suund, tugevus ja kestvus. • Tuule suunast ja tugevusest ning kestvusest tingitud lainetus. • Temperatuur. OÜ Corson. Töö nr 1412 77 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • Jää olemasolu. • Rannaääre seisund (pinnas sula, pinnase niiskusesisaldus ja temperatuur, jääkate). Foto 9. Vaade planeeringuala keskosas rannale. T. Liiv 04.10.2014. Foto 10. Vaade sadamaalalt lähiranda. T. Liiv 04.10.2014. Väike-Pakri sadama kinnistu ranna praeguse hüdrodünaamilise (setete paiknemine, hulk, ranna kulutus) situatsiooni tekkes on lisaks loodusliku olulisele mõjule kindlasti mõju ka kunagistel sadamarajatistel (fotod 9 ja 10). KSH protsessis tehtud matemaatiline modelleerimine võimaldas prognoosida merekeskkonda kavandatud sadamarajatiste mõju. Tuginedes matemaatilise modelleerimise tulemustele võib väita, et kinnistule sadama rajamine (alternatiiv 1) ei mõjuta oluliselt hüdrodünaamilisi tingimusi ega rannaprotsesse Pakri lahes. Võimalikud mõjud on lühiaegsed ja lokaalsed, piirdudes sadama ja selle vahetu lähipiirkonnaga. OÜ Corson. Töö nr 1412 78 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4.4 Mõju põhja- ja pinnaveele Mõjude hindamisel on aluseks olnud Pakri saarte hüdrogeoloogiline uuring (Eesti Geoloogiakeskus. R. Perens. Tallinn 2008) ja EGBK 6244 EGK 2013 materjalide alusel koostatud peatükid: 2.3.3.1 Ordoviitsiumi veekompleks, 2.3.3.2 Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleks, 2.3.3.3 Kambriumi–Vendi veekompleks, 2.3.3.4 Põhjavee kasutamine, 2.3.3.5 Põhjavee kaitstus, 2.3.3.6 Põhjavee koostis ja kasutusvõimalused ja 2.3.3.7 Veestik. 4.4.1 Põhjavee kasutus ja nõuded Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi on saartel uuritud 1997. aastal Geoloogia Instituudi teadlaste poolt koostöös Tartu Ülikooliga (Pakri saarte…, 1997). Ordoviitsiumi veekompleksist võetud veeproovis (Kotenjov, 2009) oli lämmastikühendite sisaldus isegi alla määramistäpsuse. NH4+ sisaldus on suurusjärgus 0,1–1 mg/l, kuid Väike- Pakri sadama salvkaevus 0,25 mg/l. Tuleb silmas pidada, et harva tarvitamist leidvate vanade kaevude vesi võib muutuda anaeroobseks ning kaasneb raua ja väävelvesiniku sisalduse kasv. Maapinnalt esimene, Ordoviitsiumi veekompleks sobib kasutamiseks eelkõige hajaasustusega ala vähese veetarbimisega üksikmajapidamistes, suvilates ning laagrikohtades. Suurema veetarbimisega (kuni 50 m³/d) ökohotellide ja muude majutusasutuste veevarustus on soovitav rajada Ordoviitsiumi–Kambriumi veekihi põhjavee kasutamisele. Kui nimetatud veekihi vesi peaks sisaldama joogiveele lubatust suuremal hulgal kloriide, on võimalik kasutada sügavamal lasuva Kambriumi–Vendi veekompleksi vett, mida tarbitakse ka Paldiski linnas (EGBK 6244 EGK 2013). Arvestades saarte suhteliselt väikest veevajadust, on Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleks kõige perspektiivsem joogiveevarustuse allikas (Perens 2008), samas võib selle üleekspluateerimine kergesti kaasa tuua soolase vee sissetungi veekompleksi. Suuremate ehitus- või arendusprojektide realiseerimisel saartel tuleks kasutada Ca–V veekompleksi põhjaveeressurssi. Vastavalt Pakri saarte üldplaneeringule on kavas puurida Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleksi avavad tarbepuurkaevud Väike-Pakri idaranniku (rajatavasse) sadamasse ja sama saare keskossa (EGBK 6244 EGK 2013). Väike-Pakri sadama kinnistul kasutatava joogi ja olmevee saamiseks kavandatakse kinnistule puurida Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleksi avav tarbepuurkaev. Puurkaev rajamisega seonduvat on detailselt esitatud Keskkonnaameti lingis Asjaajamine puurkaevu planeerimisest üle andmiseni http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/vesi-2/puurkaevu-projekteerimine/ Nõuded puurkaevu ja puurkaevu kohta on sätestatud Keskkonnaministri 29.07.2010 määrusega nr 37 (RT I 2010, 54, 352) Nõuded puurkaevu ja puuraugu projekti ja konstruktsiooni ning likvideerimise ja rekonstrueerimise projekti kohta, puurkaevu ja puuraugu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, likvideerimise ja konserveerimise kord ning puurkaevu või puuraugu asukoha kooskõlastamise, rajamise ja kasutusele võtmise taotluste, puurimispäeviku, puurkaevu ja puuraugu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu ja puuraugu likvideerimise akti vormid. OÜ Corson. Töö nr 1412 79 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Väike-Pakri sadama kinnistule kavandatava puurkaevuvee kasutamisel tootmisel ja joogiveena peab lähtuma sotsiaalministri 31.07.2001 määrusest nr 82 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid ning sotsiaalministri 02.01.2003 määrusest nr 82 Joogivee tootmiseks kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded. Veehaarde sanitaarkaitseala http://www.keskkonnaamet.ee/teenused/vesi-2/veehaarde-sanitaarkaitseala/ Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatus üldjuhul on: 1. 50 m puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist ühe puurkaevuga. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded põhjavee kaitseks kehtestab keskkonnaminister. Keskkonnaamet võib määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks: 1) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ja kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks; 2) 30 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 10 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud. 3) 10 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 50 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud vastavalt veehaarde ja põhjavee seisundi eksperdihinnangule, mille on koostanud hüdrogeoloogiliste uuringute litsentsi omav isik, ning sanitaarkaitseala vähendamiseks on saadud Terviseameti kirjalik nõusolek. 4.4.2 Reo- ja sademevee käitlus Tulenevalt saarte geoloogilisest ehitusest on maapinnalt esimese põhjaveekompleksi (Ordoviitsiumi veekompleksi) põhjavesi pindmise reostuse eest kõikjal kaitsmata Põhjavee looduslik kaitstus peaks peegelduma ka lämmastikühendite sisalduses maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavees, ometigi on, vaatamata mägiveiste kasvatamisele saartel OÜ Pakri Tarvas poolt mitme aasta jooksul, lämmastikühendite sisaldus põhjavees väike (EGBK 6244 EGK 2013). Väike-Pakri sadama kinnistul tekkiv (sadamahooned ja kämping) reovesi on kavandatud puhastada kinnistule rajatavas sobivas reoveepuhastis (omapuhasti). Puhastusseadmete valikul on oluline puhastamise efektiivsus. Reovesi peab olema reoveepuhastis puhastatud sellise tasemeni, et peale puhastamist võib Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 nr 99 (RT I, 04.12.2012,1) muudetud 06.06.2013 (RT I, 13.06.2013, 1) Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed1 nõuetele vastava puhastatud heitvee ilma täiendava järelpuhastuseta juhtida Pakri lahte. Selliseid sadama vajadusi rahuldavaid kompaktseid mehaanilis-bioloogilisi väikepuhasteid (omapuhasti) on kasutatud näiteks Liivi lahes asuva Munalaiu sadama ja Peipsi ääres oleva Laaksaare sadama reovee puhastamiseks. OÜ Corson. Töö nr 1412 80 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Puhastatud heitvett sh puhastatud reovett ei ole kavandatud pinnasesse juhtida. Sademevee käitluses on kavandatud enamus kinnistule langevast sademeveest hajutatult immutada pinnasesse. Erandiks on mere äärsed sadamarajatised, kus puhas või vajadusel puhastatud (liiva- ja õlipüüdurid) sademetevesi juhitakse koheselt merre. Asukoha ja reoveepuhasti valikul ning kanalisatsiooniehitiste rajamisel peab lähtuma Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 nr 171 (RT I 2001, 47, 261) muudetud 15.04.2010 (RT I 2010, 16, 88) Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded1 toodud nõuetest. Kõik kavandatud ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ja tööde käigus tuleb kinni pidada kõigist kehtivatest ehituseeskirjadest ja -nõuetest ning vastama tööohutus-, tuletõrje-, tervisekaitse- ja keskkonnakaitse nõuetele. 4.5 Mõju mereelustikule Peatüki koostamisel on arvestatud peatükkides 2.2.5.1 Põhjataimestik, 2.2.5.2 Põhjaloomastik, 2,2.5.3, Piirkonna kalastik, 2.2.5.4 Mereimetajad ja 4.2 Matemaatiline modelleerimine allpeatükkides ning 4.3 Mõju rannale ja rannaprotsessidele allpeatükkides esitatut. Üldiselt süvendus-, täitmis- ja kaadamistöödega paisatakse vette põhjasetteid, mis kanduvad hoovustega süvendus-, täitmis- ja kaadamispiirkonnast kaugemale. Osa heljumist settib lähipiirkonnas. Põhjataimestik võib mattuda sette alla, mistõttu vaesustub piirkonna põhjataimestikus elav põhjaloomastik. Heljumi peeneteralisem fraktsioon, mille settimiskiirus on aeglane, püsib kaua põhjalähedases veekihis. Heljum sisaldab orgaanilisi osakesi, mis on toiduobjektiks põhjafaunale. See parandab paljude põhjaloomastiku liikide toitumistingimusi, millega kaasnevad muutused zoobentose koosseisus. Piirkonnas võib suureneda mõnede põhjaloomastiku liikide arvukus ja biomass. Põhjaloomastiku kooslustes toimuvate muutuste suurus ja ulatus sõltub heljumi kogusest ja tööde läbiviimise ajast. Mida suuremad on süvendatavate ja kaadatavate setete kogused ning mida pikemalt kestavad tööd, seda suurem on mõju põhjakooslustele. Väike-Pakri sadama rajamisel toimub seoses kaide ehitamise, täite- ja süvendustöödega põhjataimestiku ja -loomastiku lokaalne hävimine. Kõige enam mõjutab põhjakooslusi süvendamise käigus vette paisatav heljum. Süvendamise käigus saadav pinnas on kavandatud kasutada sadamaala täitetöödel. Heljumi mõju avaldubki eeskätt valguskliima halvenemises ja troofsustaseme tõusus. Ülespaisatav põhjasete püsib mõnda aega veesambas ning võib hoovustega kanduda sadamaakvatooriumist kaugemale, mistõttu võib mõju põhjaelustikule esineda ka veidi kaugemal. Mõju ulatus sõltub hüdrometeoroloogilistest tingimustest. Eesti rannikumeres tehtud uuringud näitavad, et pärast põhjaelustiku hävinemist merepõhjas võib see liivasel pinnasel taastuda kuni 3 aasta möödumisel (Kotta, I., Kotta, J., 2003). Matemaatilise modelleerimise (ptk 4.2.4 Ehitusaegne heljumi pilve liikumine) tulemusel võib väita, et sadama rajamisega seotud süvendustöödel tekkiv madala kontsentratsiooniga heljumi OÜ Corson. Töö nr 1412 81 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne pilv (väike, mitteoluline mõju) ei levi tugeva (15 m/s) vähemalt 9 tundi ühest suunast puhuva põhjatuulega maksimaalselt kaugemale kui 400 m (lisa 11 joonis 5). Teistest suundadest puhuva sama tugeva tuule korral heljum jääb akvatooriumis vahetu süvendustegevuse piirkonda või ulatub sellest 50 – 200 m kaugemale. Pideva põhja-lõunasuunalise klibusetete pikiranda rände tulemusena on raskendatud mere püsielustikku teke sadama piirkonnas. Ekstreemsetes oludes võivad olla klibusetete ümberpaigutused olla üpris ulatuslikud ka lühikese tormi perioodi jooksul (ptk 4.3.2 ortofotod 2000, 2005 ja 2015). Arvestades seda, et süvenduspiirkonnas on valdavaks kruusakad klibusetted, mis antud rannaosas on küllaltki pidevas liikumises põhjast lõunasuunas (ptk 4.3.1 ja 4.3.2), siis süvenduspiirkonnas olulist pikaajalist mereelustikku ei saagi tekkida. Kuna sadama piirkonnas looduslikud rannaprotsessid välistavad rikkaliku mereelustiku tekkimise, siis antud piirkond ei ole ka oluline kalade toitumise seisukohast. Piirkonnas ja lähialas puuduvad kaladele ka sobilikud kudemiskohad. Süvendamise ja täitmise lokaalne ja lühiaegne mõju avaldub eeldavalt vahetult sadama ja selle vahetus lähialas olevale mereelustikule ja ei ulatu parima võimaliku tehnika ja hea tava korral kaugemale ega põhjusta olulist negatiivset keskkonnamõju. Planeeringualale lähim hallhüljeste puhkeala (Krassgrund) on hallhüljeste püsielupaik ja asub süvendus ja täitmisalast ca 14 km eemal. Võrreldes teiste hallhüljeste puhkealadega on see asustatud vähearvukalt. Detailplaneeringus kavandatud tegevustel puudub mõju nimetatud kaitsealale ja seda asustavatele hüljestele. 4.6 Mõju maastikule, taimestikule ja mullastikule 4.6.1 Mõju maastikule Planeeringuala maastik moodustab ühe osa Pakri saarte maastikulisest süsteemist. Planeeringualale kavandatud rajatised ja ehitised on kavandatud Pakri saarte unikaalset ja atraktiivset maastiku arvestavana. Mõningaselt moodustuks merelt saabujatele sadamaala nagu üleminekuliseks puhveralaks Pakri saarte loodusmaastikule ja nüüd ka poollooduslikule (karjatatud ja niidetud rohumaad, raiutud võsa) maastikule üleminekul. Planeeringualal on kavandatud olulisema inimmõjutusega ala peamiselt endise sadama- ja hooneteala (praegu varemed) asukohta. Ajalooliselt on antud piirkonnas tegemist sadama lähialal olnud küla maastikuga, mis on hävitatud ja olnud nõukogudeajal sadama tõttu intensiivse militaarse suunitlusega inimtegevuse piirkonnaks. Kavandatud tegevustega Väike-Pakri sadama kinnistul säilitatavad looduslikud ja poollooduslikud kooslused võimaldavad koos rannaalaga Väike-Pakri saare eripära edasist arendamist ja kinnistamist. Kavandatu mõju looduskeskkonnale on eeldatavalt mõningaselt isegi positiivne, mõju ulatus ja suurus sõltub rakendatavate praktiliste meetmete edukusest. Praeguse lagunenud sadamarajatiste ja endiste varemete asemele rajatakse uus väikesadam vajalike hooldushoonete ja rajatiste ning trassidega. Arvestades Pakri saarte puhke- ja turismimajanduslikku potentsiaali on kavandatud sadama kinnistule ka looduskeskkonda sobivad kämpingud. OÜ Corson. Töö nr 1412 82 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Detailplaneeringuala on kavas muuta kaasaegseks looduskeskkonnas asuvaks ja sobivaks puhkust ja lõõgastust pakkuvaks keskkonnaks. Õigesti planeeritud ja hästi korrastatud detailplaneeringuala maastik pakub eeldatavalt enamusele inimestest visuaalset naudingut. Kavandatul on piirkonna maastikule otsene positiivne mõju kuna lagunenud varemete ja lagunenud sadamarajatiste asemele rajatakse rannamaastikku sobivad kaasaegsed sadama rajatised koos kaasaegse, samas rannatraditsioone arvestava sadamahoone ning taristuga. Maastikku ja taimestikku kahjustavate mõjude tõttu on mootorsõidukite liikumine väljaspool selleks ettenähtud põhiteid maastikukaitsealal keelatud. 4.6.2 Mõju taimestikule ja mullastikule Arendusalal haruldasi ega looduskaitsealuseid taimi ei esinenud. Elupaigatüüp 6280 Põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud on levinud saarel ulatuslikult, kusjuures antud piirkonnas, ilmselt tänu asula, sadamakoha ja teederisti vahetule lähedusele ning ala intensiivsemale kasutamisele varasemal perioodil, pole need looniidud esindatud oma parima näitena, vaid kujutavad endast pigem ajuti intensiivselt karjatatud ja tallatud üleminekukooslust. Sellest lähtudes pole seoses taimkattega vaja rakendada erilisi leevendusmeetmeid, seda enam, et tegemist on niikuinii antropogeense elupaigatüüpide kompleksiga. Hoonete, trasside, platside ja teede alal on negatiivne mõju taimestikule ja mullastikule otsene, oluline ja eeldatavalt ka pöördumatu. Samas suure tõenäosusega võib väita, et kui taastada eelnimetatud alal endine mullastikuline olukord, siis loodus pikaajaliselt eeldatavalt taastab liigiliselt enamvähem samaväärse taimestiku. Tõenduseks on praegune taimkate ja kooslused, mis on tekkinud endise intensiivse inimtegevusega alale (sadam, küla, teed, kunagine rohke elanikkond, okupatsiooni aeg). Kavandatava tegevusega kaasneb hoonete sh kämpingute, teede ja trasside rajamine, mille tulemusena toimub pinnase eemaldamine ja taimestunud alalt taimkatte hävinemine. Väljaehitamine mõjutab otseselt rajatiste alla jäävat ala. Samas on antud tegevused lühiajalised ja mõjuvad lokaalselt piiratud alale. Ehitustegevuse käigus kooritud huumuslikum osa mullast on otstarbekas kasutada haljastuses ja ehitamisel tekkinud tallamiskahjustuste likvideerimisel. Kuna tegemist on kruusaka klibumullaga, siis on siin huumuslikum osa võrreldes klibuga väike seda hoolikamalt peame püüdma seda säilitada ja taaskasutada. Hoonete rajamine endiste varemete ja rajatiste asemele võimaldab säilitada paremini looduslikke kooslusi. Hoonete ehitamisel ja rajatiste rajamisel on võimalik, et tallatakse mulda ja pinnast ka väljaspool ehitusalasid. Tallamise mõju võib olla oluline (tallamisega hävib rohukamar ja laialdasel alal tallatakse ning osaliselt kantakse transpordivahendite ja ehitamisel kasutatavate mehhanismide poolt muld minema) või mitteoluline (rohukamar ainult tihendatakse ja kasutatud mehhanismide rööpad ei ole seda oluliselt segamini pööranud). Samas antud mõjud OÜ Corson. Töö nr 1412 83 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ei pruugi olla väga pikaajalised ja pöördumatud. Peale ehitustegevuse lõppu lükatakse eemaldatud muld tagasi või ala täidetakse mujalt toodud mullaga ja tasandatakse. Võimaluse korral tuleks alles jätta puid ja põõsaid, et tagada mitmekesisemad tingimused erinevatele taimeliikidele (eriti varju- ja niiskusrežiimi osas) ning võimaldada värvuliste tegutsemine lähikonnas, eriti katkestusteta rändeliikumise tagamiseks. Tööde teostamisel tuleb kindlasti teostada järelevalvet ja vajadusel rakendada ka seiret. . 4.7 Mõju linnustikule Kokkuvõtteks võib öelda, et otseselt arendusalaga funktsionaalselt seotud liike oli vähe. Peamiselt liiguvad rannaklibul ja madalas rannikuvees toiduotsinguil kurvitsalised, pardid, kajakalised ja üksikud värvulised. Põõsastikus liiguvad toiduotsingul värvulised, samuti kasutavad nimetatud alasid rändekogunemisteks ja rändepeatusteks mitmed liigid. Looduskaitse all olevaid linde registreeriti 7 liigist: randtiir, ristpart, punajalg-tilder, liivatüll, hiireviu, roo-loorkull ja vööt-põõsalind. Kõige rohkem on antud paiga biotoopidega seotud vööt-põõsalind, keda küll vaatluste ajal arendusala territooriumil ei täheldatud, see-eest naaberaladel põõsastikus. Juuli lõpus on pojad küll juba liikuvad ja täpne pesitsuskoht jäi määramata. Tõenäoliselt pesitseb vööt-põõsalind siiski lagedalt ranna-alalt eemal põõsastikus ja ei ole problemaatiline liik. Rannikul kohatud kaitsealustest liikidest võivad problemaatilised olla liivatüll, punajalg- tilder ja randtiir, kuigi sadama territooriumilt põhja poole aheneb kliburand ja hakkab moodustuma kõrgem ranna-astang. Seega võivad nimetatud liigid olla seotud sadamast lõuna poole jäävate aladega. Sadamakoht on traditsiooniline väikealuste maabumiskoht ja seega linde vahetult sadama naabruses ei pesitse, külla kasutatakse randjärve ja ranna-ala toitumiseks. Sadama arendustööde käigus hoiduvad nimetatud liigid tõenäoliselt kaugemale, ent avatul maastikuga rannikute liikidena hoiduvad nimetatud liigid väljakujunenud regulaarsest inimtegevusest mõistliku vahemaa kaugusele ja jätkavad seal oma elutegevust. Sadama-alaga juhuslikult seotud liigid olid hiireviu, roo-loorkull ja ristpart, kes viibisid piirkonnas ilmselt toiduotsingul. Roo-loorkull on ilmselt seotud madalaveeliste roostunud aladega Pakri saarte vahel, hiireviu on aktiivne pigem saare siseosas ning ristpardi pesitsemispaika ei õnnestunud juulis/augustis enam kindlaks teha. Teised koskla-, kajaka- ja pardiliigid, merisk ja kühmnokk-luik on samuti käsiteldava rannikulõiguga seotud eelkõige toiduotsingute tõttu. Välistada ei saa, et jääkoskel, merisk või kalakajakas võivad piirkonnas pesitseda, kuigi maabumiskoht, tee ja ranna lähedal asuv piknikulaud kujutavad endast eeldusi ja tingimusi küllalt regulaarseks inimtegevuseks ja liikumiseks, mistõttu tuleks oletada nimetatud liikide pesitsemist sadamaalast kaugemal. Kevadine ja sügisene ränne toimuvad kõige massilisemalt suhteliselt jahedal perioodil, mil turism ei ole väga massiline. Kurvitsaliste ja mitmete värvuliste rändekogunemine võib alata juba juulis-augustis, kuid päeva jooksul on piisavalt varaseid hommikutunde ja õhtupoolset aega, mil turistid saarel ei viibi. Värvulised liiguvad piki randa põõsastikes ja puistus, kus reeglina inimmõju on ainult kaudne ja mitte eriti intensiivne. OÜ Corson. Töö nr 1412 84 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kokkuvõtteks võib väita, et ei süvendus- ega ehitustööd sadama rajamisel ega ka hilisem inimeste liikumine saarel ei muuda pesitsus-, toitumis- ja rändekogunemistingimusi märkimisväärselt, seda enam, et Väikeküla all olev teerist ja puhkeala on juba pikemat aega kasutusel olnud. Võimaluse korral tuleks alles jätta puid ja põõsaid, et tagada mitmekesisemad tingimused erinevatele taimeliikidele (eriti varju- ja niiskusrežiimi osas) ning võimaldada värvuliste tegutsemine lähikonnas, eriti katkestusteta rändeliikumise tagamiseks. Suuremahulised või laiaulatuslikud süvendus- ja ehitustööd tuleb välistada alates jääminekust kuni mai lõpuni seoses lindude kevadise rändeperioodiga. Süvendamise ja kaadamise vältimisega sel perioodil on kahju enamikule looma- ja linnuliikidele minimeeritud. Süvendustööde planeerimisel tuleb arvestada veeseisu ja ilmastikuga, et minimeerida igasugune kahjulik mõju. Oluline on tööde läbiviimise lühiajalisus. Võimalike kumulatiivsete mõjude minimeerimiseks tuleb vältida avariiohtlikke olukordi ja kasutada õlitõrjevahendeid ja meetmeid. Oluline on valmisolek kriitilisteks ja avariiolukordadeks. Veeliikluse suurenemisega kaasneb ka reostuse oht ja seda peab arvestama. Veeliikluse suurenemisel ning inimeste rannikul viibimise suurenemise korral on oht häirida või märkimisväärselt halvendada rändepeatusel olevate lindude ning pesitsevate, sulgivate ja toituvate lindude üldist olukorda ja väljakujunenud elurütmi. Kuna põhiline puhkuse ja turismiga seotud laevaliiklus leiab aset suve- ja varasel sügisperioodil, mil lindude arvukus piirkonnas on minimaalne ja kõige tundlikumaid liike piirkonnas ei esine. Sadamakohas kavandatavate tegevuste olulisimaks mõjuks tuleb pidada sadama ehitustööde faasis toimuvat heljumi võimalikku kandumist rannikumere alale. Sellest tulenevalt võivad halveneda lindude toitumistingimused, kuna väheneb vee läbipaistvus ja raskeneb toidu leidmine. Samuti võivad heljumi sadestumisel kannatada saada rannikumere põhjakooslused. Samas on kirjeldatud mitte oluline mõju küllaltki lühiajaline ning pöörduva iseloomuga kuna rannaprotsesside tõttu, mida kinnitavad ka matemaatilise modelleerimise tulemused sadama rajamise käigus olulise mõjuga heljumi pilve ei teki. Sadama ekspluatatsioonifaasis tiheneb mereliiklus, mis võib mõningaselt veelinde sadama piirkonnast eemale peletada. Piirkonda pesitsema ja peatuma jäävad linnud harjuvad aga mõne aja möödudes sadama ekspluatatsiooniga. Leevendavad meetmed: • Sadamarajatiste ehitamisel tekkiva heljumi levikut laialdasele alale tuleb takistada, kasutades selleks vastavat tehnoloogiat ning võtteid. Süvendus – ja täitetöid ei tohi teostada, kui tuule kiirus merel on üle 15 m/s. • Kuna Pakri saared asuvad Natura linnualal tuleks ehitustegevus üldiselt ajastada väljapoole pesitsusperioodi 15. aprill- 30. juuni . • Süvendustööde planeerimisel tuleb arvestada veeseisu ja ilmastikuga, et minimeerida igasugune kahjulik mõju. Oluline on tööde läbiviimise lühiajalisus. OÜ Corson. Töö nr 1412 85 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • Võimalike kumulatiivsete mõjude minimeerimiseks tuleb vältida avariiohtlikke olukordi ja kasutada õlitõrjevahendeid ja meetmeid. • Oluline on valmisolek kriitilisteks ja avariiolukordadeks. • Tööde teostamisel tuleb rakendada järelevalvet. Leevendusmeetmete rakendamisel sadama rajamisel ei kaasne kinnistul olulist mõju loomastikule sh lindudele. Sadam ja selle lähimereala ei ole oluline ka merel peatuvate lindude toitumisalana. KSH protsessis on selgunud, et kavandatavate süvendus- ja täitetööde mõjud ei ulatu kaugematele merealadele, mis on paremad veelindude toitumis- ja rändepeatumisalad. Kavandatav tegevus olulisi pöördumatuid keskkonnamõjusid piirkonna linnustikule ei tekita. 4.8 Sotsiaal-majanduslikud mõjud 4.8.1 Mõju inimese sotsiaalsetele vajadustele KOV tähendab elanikkonna sotsiaalsete vajadustega arvestamine eelkõige avalike teenuste ja selleks vajalike sotsiaalse infrastruktuuri objektide olemasolu. Avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet mõjutab oluliselt inimeste elu- ja töökoha valikut. Pakri saartel puuduvad püsielanikud ja eelnimetatud teenused ning vajalikud infrastruktuuri objektid. Pakri saarte üldplaneeringu järgi on saarte arendamise seisukohast sadama rajamine kõige olulisem vajadus. Ilma sadamata ei ole võimalik Pakri saari arendada ega osasid Natura elupaigatüüpe (käsitletud Natura hindamises peatükis 5) kaitsta ega säilitada. Pakri saarte külastajatele olulistes punktides nagu eelkõige peamised teed ja matkarajad, teede ristumiskohad, maastikukaitseala peasissekäigud, jne peavad olema varustatud infostendide ja -tahvlitega, kus tutvustatakse paikkonda ning selle kultuuri- ja loodusväärtusi (sh kaitsealuseid jt haruldasi taime- ja loomaliike). Samuti suunatakse inimesi ettevalmistatud matkaradadele (rajakate tuleb valida lähtuvalt raja peamisest kasutuseesmärgist ja - intensiivsusest), põhjendatakse kõikide suunavate ja keelavate märkide, viitade vajadust ning otstarvet. Pakri maastikukaitsealal seab arendustingimused maastikukaitseala kaitse-eeskiri (Vabariigi Valitsuse määrus nr 97, jõustunud 20.05.1998) ning Pakri maastikukaitseala ja Pakri hoiuala kaitsekorralduskava aastateks 2007-2016 (kinnitatud keskkonnaministri käskkirjaga nr 273 09.03.2007). Pakri saarte arendamisel on üheks eesmärgiks sealse kultuuri- ja ajaloopärandi kaitse, säilitamine ja edasiandmine. Sadama kompleksne väljaarendamine aitab kaasa vaba aja veetmise- ja puhkevõimaluste parandamisele, mis on positiivne. Samuti loob see eeldusi ka turismi arendamisele, mis omakorda parandab tööhõivet. Sotsiaalsete vajaduste hulka kuuluvad ka eluaseme olemasolu ja sellele võimalikult lähedal asuvad töökohad, millele loob eelduse sadama kompleksne väljaarendamine. Käesoleva OÜ Corson. Töö nr 1412 86 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne detailplaneeringuga kavandatud sadama rajamine loob reaalse aluse Pakri saarte taasasutamise alustamiseks ja soosib igati uute töökohtade loomist nii Pakri saarel kui ka mujal, samuti laienevad tunduvalt vaba aja veetmise võimalused Pakri saartel. Puhkealade arendamisel on kohalike elanike sagedane kartus võimalik häirimine puhkajate ja turistide poolt. Teisalt, asustusest kaugel asuvate alade puhul puudub sotsiaalne kontroll, mille tagajärjeks on sageli vandaalitsemine looduses. Seega, puhkealade arendamisel tuleb silmas pidada nii sotsiaalset kui looduskeskkonna taluvust. Pakri saarte üldplaneeringu kohaselt on turism puhkemajanduse oluline lüli, mille edendamine toob Pakri saartele külalisi. Turistide peatumine ja kohal viibimine toob aga majanduslikku kasu kohalikele ettevõtjatele. Turisminduse arenguvõimalusteks on olemasolevate turismiobjektide täiendav väärtustamine ja eksponeerimine, turismitoodete mitmekesistamine ja lisateenuste pakkumine. 4.8.2 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule Tänapäeval on suurenenud inimeste teadlikkus ja võimalused tervislikuks käitumiseks ning vähenenud on keskkonnast tulenevad terviseohud. Vähese füüsilise aktiivsuse põhjused on nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed. Eestis on probleemiks aktiivse puhkuse veetmisega seotud võimaluste ebapiisav kättesaadavus. Mõningaid paratamatuid ajutisi ebamugavusi (tolm, müra, vibratsioon, ehitusmaterjalide vedu jne) ümbruskonna elanikele võib tekkida, eelkõige sadama rajamisel. Leevendusmeetmeteks on üldised meetmed: kõik ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ja tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest. Väikesadama ja sadamahoone ehitamine ning taristu rajamine toimub looduslikult hästi ventileeritavas rannaalas. Pakri saartel on praegu üksikuid hooneid ja mitte püsikasutuses elamud. Lähim elanikuta elamu on (elamualad puuduvad) sadamaalast ca 370 m kaugel, siis võib eeldada, et ehitusmaterjalide laadimine ja ladustamine ning ehitus ja transpordivahendite kasutamine ei tekita planeeringualast väljas olevatele elamualadele müra- ja õhukaitsealaseid olulisi probleeme. Väikelaevade müra ja selle mõju on käsitletud peatükis 4.10.2 Väikelaevade müra. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida materjali kukkumiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. Planeeringualale planeerimisel tuleb lähtuda Radooniohutu hoone projekteerimine EVS 840:2009, tabel 3 (normaalne) nõuetest (tabel 4.2). Radooniga kaasnevaid probleeme on käsitletud peatükis 4.11 Radoonioht. Tervisele ja elukvaliteedile avaldab mõju elukeskkond, mis hõlmab füüsilist, psühholoogilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda. See tähendab, et tervisele, nii füüsilisele kui ka vaimsele, avaldab mõju kõik meie ümber toimuv. Rajatav sadam oluliselt parandab Pakri saarte ja mandriga meresõiduohutuma ühenduse pidamist. Lisaks sellele paranevad oluliselt Väike-Pakri saarel randumistingimused. Seega väikesadama rajamine vähendab reostusavariide ohtu saartega meritsi ühenduse pidamisel. OÜ Corson. Töö nr 1412 87 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Rajatav sadam avardab ettevõtlusele võimalusi ning parandab töökohtade ja eeldatavalt töö parema tasustamise läbi ka paljude inimeste heaolu. Pakri saari taasasustavatele elanikele avarduvad võimalused leida tööd kaasaja nõuetele vastavas keskkonnas lahkumata oma elukohast kaugele. Elukeskkonna muutumisega kvaliteetsemaks kasvavad eeldatavalt kinnisvara hinnad ning seega tõuseb hinnanguliselt piirkonnas inimeste vara väärtus, paraneb piirkonna maine ning kogu ümbritsev keskkond muutub turvalisemaks. Pakri lahe rannikualad on väga pika meresõidutraditsioonidega, mis on Pakri saarte kultuuriga otseselt ja kaudselt seotud ning mõjutanud seda sajandite vältel. Igasugune merendusega seotud tegevus elavdab merekultuuri taasloomist ja edasiarendamist. Kultuuripärand ja esteetiline maastikuilme parandavad elukeskkonna kvaliteeti ja tugevdab ka elanike identiteeti. 4.8.3 Mõju turismi- ja puhkemajandusele ning ettevõtlusele Välisturism väikelaevadega on Läänemerel ülipopulaarne. Läänemere basseinis loendatakse üle 500 merekämpingu. Soome Vabariigi piirivalve andmetel seilab Soome territoriaalvetes ca 200 000 alust aastas. Kõik merel seilavad alused vajavad kindlate vahemaade tagant veesõidukite korrastamiseks ja vaba aja veetmise eesmärgil tehtavate peatuste tegemiseks turvalist sadamakohta. Arvestades Pakri saarte suurt turismimajanduslikku potentsiaali, avaldab rajatav väikesadam koos edasise Pakri saarte arendamisega olulist sotsiaalmajanduslikku mõju. Kuivõrd Eesti on mereriik, siis esikohale võiks panna mereturismi. Siia alla kuuluvad nii laeva-, paadi- kui jahiturism. Rannikualadel puhkust veetvad turistid kasutavad väga mitmesuguseid merede, randade ja rannikupiirkonna hüvesid. Paljude turismisihtpunktide populaarsus tuleneb mere lähedusest ja sõltub merekeskkonna kvaliteedist. Rannikualade ja merekeskkonna tõhus kaitse on seetõttu oluline kogu turismitööstuse jätkusuutlikkuse jaoks, eriti aga kiiresti areneva ökoturismi sektori jaoks. Pakri saared on mereäärne rikkaliku arhitektuuri- ja militaarpärandiga, mis annab talle olulisi eeliseid turismi- ja mereturismi arendamiseks. Harrastusmeresõidu populaarsus on pidevalt kasvanud, kuna mereturism aktiivse puhkuse vormina mõjutab positiivselt ja tekitab sidusust erinevas vanuses ja erinevate huvidega inimeste ja paikkondade vahel. Turism täidab jätkuvalt olulist rolli Eesti üldises majandusarengus, kuna turismiturul toimuv mõjutab kas ise majandust või on mõjutatud mitmete teiste majandussektorite poolt. Tulenevalt nii mitmetest EAS Turismiagentuuri tellimusel läbiviidud välisturgude uuringutest kui ka üldistest turismitrendidest on võimalik järeldada, et turistid ja puhkajad soovivad üha enam ja enam aktiivse puhkuse võimalusi, mis oleksid seotud sihtkoha ajaloo, kultuuri ja loodusega. Tulenevalt 2006. aastal läbiviidud uuringust, Maritime tourism trends in the Baltic Sea Region, soovivad jahituristid reeglina peatuda vaikses ja privaatses keskkonnas. Ettevõtluse arengule avaldab turismi edendamine Pakri saarte arengule positiivset mõju. Tuginedes eelpool nimetatud uuringule võiks Pakri saartel pakkuda järgmisi turismiteenuseid: OÜ Corson. Töö nr 1412 88 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • toitlustamine; • vaatamisväärsused; • majutus; • jalgratta rent; • matkamine; • kalastamine. Informatsioon Pakri saarte turismi ja külastusvõimaluste kohta on toodud www.pakrisaared.ee Antud lingis on toodud ka Pakri saarte külastajate meelespea. Külastaja meelespeast väljavõte • Austa Pakri saarte unikaalset loodust ning ära kahjusta seda oma tegevusega. Arvesta, et saarel on mitmeid kaitsealuseid liike ning nende häirimine ja/või kahjustamine toob lisaks saare eluslooduse rikkumisele ka erinevaid trahve. • Kuna saartel on suur tuleoht ja tuletõrje puudub, on lõkke tegemine selleks mitte ette nähtud kohas rangelt keelatud ning lõket ega hõõguvaid süsi ei tohi jätta järelvalveta. • Saartele prügi jätmine ei ole lubatud. Prügi. sh taara, tühjad pakendid jm tuleb saartelt lahkudes endaga kaasa võtta. • Võimalike lõhkekehade leidmisel tuleb arvestada, et kuigi saared on demineeritud, võib seal siiski leiduda ohtlikke lõhkekehi. Kahtluse korral on parem võimalikke lõhkekehi mitte puutuda. • Levinud info, et Pakri saarte vesi on reostatud, ei vasta tõele (Tervisekaitseinspektsiooni 2005. aasta uuring tulareemiaohu kohta Pakri saartel). Saare vesi on joodav, kuid kuna kaevusid on vähe ning kuival suvel kipuvad veest tühjad olema, siis on vajalik kaasa võtta oma joogivesi ja seda ka lühemateks retkedeks. • Ööbida saab saartel kaasavõetud telkides, eelneval kokkuleppel on tasu eest võimalik telkida Väike-Pakri Suurkülas, kus on ka tualett ja kaev ning katusealune laudadega. Suureks ohuks turismi arengule võib Pakri saartel kujuneda liiga kiire puhkajate turistide kasv, mis toob kaasa looduse ülekoormamise. Leevendavateks meetmeteks oleksid siin: • Pakri saartele püsielanikkonna tekitamine. • Pakri saarte üldplaneeringu kohase infrastruktuuri rajamine. • Pakri saarte eeldatavalt optimaalse külastuskoormuse väljaselgitamine. • Koormuse hajutamine. • Keskkonnasõbraliku teeninduse arendamine. • Keskkonnahoidmisest lähtuv informatsioon ja reklaam. • Külastuste õige organiseerimine (vastav koolitus, kompetentsed giidid ja turismigruppide juhid jm.). Rannarootsi asustusstruktuur on mõlemal saarel jälgitav, kuid paremini säilinud Suur-Pakril. Väike-Pakri põhjaosas on säilinud, kuid lagunemas Nõukogude armee rajatud hoonestus. Kuna Pakri saared kannavad endas olulist loodus- ja kultuuripärandit on saartel suur potentsiaal areneda piirkonnas ja kaugemalegi ulatuvaks loodus- ja ökoturismi pakkuvaks puhkealaks. OÜ Corson. Töö nr 1412 89 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Pakri saarte ja sealse ökoturismi arendamine suurendab saarte külastatavust, liiklusvooge ning võib kaasa tuua negatiivse mõju väärtuslikele elupaigatüüpidele. Negatiivset mõju aitab vähendada inimtegevusega seotud pinnasele (sh taimkattele) avaldatavate koormuste hajutamine nii ajaliselt kui ruumiliselt. Joonis 4.2. Väike-Pakri saart käsitlev väljavõte Pakri saarte matkakaardist http://pakrisaared.ee/saartest/ Pakri saartel on Pakri Saarte Sihtasutuse eestvõtmisel korrastatud matka- ja seiklusturismiga seotud infrastruktuuri (teeviidad, tualetid, infotahvlid, etteteatamisega üleveoteenus). Turism Pakri saartel seisneb matkamises ning kalastamises, vastava infrastruktuuri rajamine on algusjärgus. Turistid külastavad hetkel peamiselt Väike-Pakri saart, kuna randumistingimused on seal paremad. Sadama rajamine ettenähtud mahus ja viisil mõjutab kultuuripärandi eksponeerimisele positiivselt. OÜ Corson. Töö nr 1412 90 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Sadama rajamine vastab tervikuna Paldiski linna ja Eesti Vabariigi puhke- ja turismimajanduse arendamise huvidele. Majanduskeskkonnale mõjub detailplaneeringu elluviimine positiivselt, luues paremad võimalused mitmekesise ettevõtluse, sh turismi arendamiseks ja aitab seeläbi kaasa uute töökohtade loomisele. 4.8.4 Looduskeskkonna ja sotsiaal-majanduslike aspektide seosed kavandatuga Käesoleva detailplaneeringu puhul peab arvestama mitmete oluliste loodus- ja sotsiaalmajanduslike komponentidega: 1. Natura 2000 linnu- ja loodusalad. 2. Kaitsealuste objektide kaitse. 3. Vastavalt Pakri saarte üldplaneeringule saarte arendamine. 4. Pakri saarte taasasustamine (praegu püsielanikkond puudub) ja selleks vastavate infrastruktuuride rajamine. 5. Kaitsealade kaitse eesmärke arvestav Pakri saarte arendus- ja majandustegevus. 6. Väärtusliku loodusmaastiku ja pärandkultuuri objektide säilitamine ja eksponeerimine. 7. Põhja- ja pinnavee võimaliku reostuse vältimine. 8. Turismi- ja puhkemajanduse korraldus. 9. Pakri saare üldplaneeringu eesmärkide täitmine. 10. Eesti praegune majandusseis ja selle eeldatav lähiareng (otsene mõju riigi ja KOV võimalustele ning üldse arendustegevustele). Eesti riik on oma regionaalpoliitika suunanud kõigi regioonide kiire ja ühtlase arengu tagamisele. Sellest tulenevalt on riigi jaoks uute turismitõmmet omavate piirkondade väljaarendamine positiivne, mille tulemusena paraneb kogu riigi maine, suureneb Eestit külastavate turistide arv, sh korduvkülastuste arv ning pikeneb piirkonnas veedetud aeg. Detailplaneeringuga parandatakse ka Paldiski linna sotsiaalmajanduslikku keskkonda ja luuakse paremad arengueeldused turismialase konkurentsivõime tõstmiseks. Planeeringu elluviimisel on võimalik eksponeerida Pakri saarte maastikulisi väärtusi koos unikaalse kultuuri- ja ajaloopärandiga. Kavandatud tegevusega on võimalik kasvõi mõningaseltki kompenseerida endiste elanike järeltulijatele suurt ajaloolist ebaõigust, millega võeti toonastelt saarte elanikelt õigus elada oma kodus. Antud kava võimaldab järeltulijatel taasasustada alasid, kust nende esivanemad välja saadeti ja kodud hävitati. 4.9 Taastuvenergia kasutus 4.9.1 Planeeringuga kavandatud elektri- ja soojavarustuse lahendused Pakri saartel puudub hetkel ühtne elektri jaotusvõrk ning pidev elektrivool. Oma tarbeks toodetakse elektrit Väike-Pakri Väikekülas ja Suurkülas diiselgeneraatorite, 1 kW elektrituuliku ja päikesepatareidega, mis toidavad 12 V akut. OÜ Corson. Töö nr 1412 91 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Pakri saarte üldplaneeringus on leitud, et esialgse lahendusena on otstarbekas kasutada elektrienergia tootmiseks väikese võimsusega tuulegeneraatoreid (kuni 10 kW) või päikesepatareisid ning lisa-energiaallikana diiselgeneraatoreid. Suurema elektrivajadusega arenduste korral tuleb energiaallikate valikul lähtuda Natura linnualast tulenevatest piirangutest. Kuni 10 kW võimsusega tuulegeneraatorite paigutamise küsimus lahendatakse detailplaneeringu ja KSH koostamisel. Pakri saarte üldplaneeringuga tuulikupargi rajamist saartele ei kavandata. Mitme (kogu võimsus üle 10 kW) või üksiku üle 10 kW võimsusega elektrituuliku kavandamiseks koostatavat detailplaneeringut tuleb käsitleda üldplaneeringut muutvana ning viia läbi vastav planeerimisseaduse kohane menetlusprotsess. Kuna Väike-Pakri saarel puudub elektrivarustus, siis kavandatud tegevuste elektriga varustamiseks on kavandatud kombineeritud lahendus päikesepaneelidest, tuule- ja diiselgeneraatorist, ning akupargist. Illustreerivaks näiteks on lisas 10 toodud OÜ Corson osalusega tööst Naissaare Sadama rekonstrueerimise I etapp (Elektrivarustus. Harjumaa, Viimsi vald, Naissaar. Arpen Elekter OÜ. Töö nr. 12.03. Põhiprojekt, peaprojekteerija OÜ Corson. Veebruar 2012) skeem. Naissaare sadamale planeeriti autonoomne, 3-faasiline, akudega taastuvenergia (tuul-päike) + diiselgeneraator elektrivarustussüsteem (off-grid). Süsteem, mille struktuurskeem on toodud lisas 10, on koostatud koostöös vastavat infot omava ja praktiliste kogemustega firmaga - Taastuvenergia OÜ. Lisas 10 oleval autonoomse taastuvenergia põhimõtteline skeemil on selgitatud ka koostamise aluseid. Ellingu hoonesse on kavandatud (võib muutuda detailplaneeringu ja KSH protsessis) paigutada diiselgeneraator, kütusereservi paak, akupank, automaatika ja juhtimisseadmed. Hoone katusele on kavandatud paigaldada päikesepaneelid. Ellingu hoone lähistele (lisa 11) on kavandatud alla 10 kW võimsusega tuulegeneraator. Päikesepaneele saab vajadusel kombineerida, diiselgeneraatori, tuulegeneraatori, koostootmisseadmetega vastavalt soovile ja keskkonnatingimustele ning võimalustele. Hoonete kütmiseks on planeeritud paigaldada maasoojuspumba küttekontuur merre. Kavandatud tegevuste elektriga varustamiseks on kavandatud kombineeritud lahendus päikesepaneelidest, tuule- ja diiselgeneraatorist, ning akupargist (off-grid süsteem). Hoonete kütmiseks kavandatakse kasutada maasoojuspumpa, mille soojust ammutavad torud paigaldatakse merre (rajatava sadama põhjapoolse muuli lähistele). Torude paigaldamise asukoha valikul peab arvestama klibu võimalikku liikumist eriti aga tormituultega klibu ümber paiknemist. Väike-Pakri sadama ja kavandatud hoonete elektri- ja soojavarustuse planeerimise võiks tellida ühelt firmalt, kuna nõnda oleks tagatud kõige paremini eeltoodud kombineeritud lahendus: off-grid elektrivarustussüsteemi ja soojavarustussüsteemi optimaalsem ning efektiivsem ja energiasäästlikum keskkonnasõbralik koostoimimine. Järgnevas peatükis on selgitavat lühiinformatsiooni tuulegeneraatorite, päikesepaneelide ja soojuspumpade kohta. OÜ Corson. Töö nr 1412 92 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4.9.2 Tuulegeneraatorid ja päikesepaneelid Tuulegeneraatorid Kaasaegsed generaatorid on praktiliselt hooldusvabad. Vaja on kontrollida vaid masti ja generaatori kinnitusi. Generaatorite eluiga on enamasti 15-20 aastat. Müratase kaasaegsetel generaatoritel on reeglina madal – 20 m kaugusel ületab tuule enda heli generaatori tööst tekkiva helitaseme. Enamus generaatoreid käivitub 2-3 m/s tuulega ja saavutab maksimumvõimsuse 12-15 m/s tuulega. Tormituultega pöörab generaator ennast osaliselt tuulest välja või see seisatakse (http://kokkuhoid.energia.ee/?id=1794). Väikese tuulegeneraatoriga (<10 kW) autonoomses süsteemis (off-grid) elektri tootmiseks on sobivaid tuulised kohti Eestimaal piisavalt. Off-grid süsteemis on mini- väiketuuliku kasutamine ratsionaalne kui aasta keskmine tuule kiirus on paigalduskohas vähemalt 3,5 m/s. Väiksema tuule kiiruse puhul on tasuvam paigaldada vaid päikesepaneelid. Masti kõrgus: elektrituuliku tiiviku alumine serv peaks olema vähemalt 6 m kõrgemal 100 m raadiuses asetsevast kõrgemast objektist. Planeeringualal on kavandatud väiketuulegeneraator paigutada ellinguhoonest idapoole (lisa 12). Kaugus ellinguhoonest ja võimalik, et ka asukoht täpsustub elektrivarustuse projektis, mis tellitakse kompetentselt firmalt. Päikesepaneelid Päikeseenergiat elektrienergiaks muundavad paneelid on kõige töökindlamad taastuvelektrit tootvad energiaallikad, sest neil puuduvad liikuvad osad. Seetõttu on neil ka praktiliselt olematud hoolduskulud. Päikese abil elektrit tootva süsteemi kaalumisel tuleb silmas pidada seda, et oleks olemas päikesepaneelide paigaldamiseks sobilik pind suunaga lõunasse, kagusse või edelasse ning millele ei lange või langeb minimaalselt varjusid. PV-süsteemi suuruse üle otsustamisel tuleb silmas pidada hoone elektritarbimise suurust ja ajalist jaotust. Mida rohkem on võimalik päikseenergiat ise tarbida, seda suurem on võit tasuta energia näol. http://www.energiapartner.ee/paikeseelekter/ Päiksepaneelid ehk PV paneelid (photovoltaic) on aina enam Eestis populaarsust koguv taastuvenergia liik ja seda tänu mitmele päikesepaneeli heale omadusele: • Praktiliselt hooldusvaba süsteem - vaja vaid jälgida, et PV paneelide pind puhas oleks ja kontrollida elektrisüsteemide korrasolekut. • Paneele saab paigaldada katusele, seinale või maapinnale. Väike-Pakri sadama kinnistul päikesepaneelid paigaldatakse ellingu katusele. • Päikesepaneeli elemendid e. päikesepatareid alustavad energia tootmist juba vähese valgusega. Seega ka pilvisel päeval (hajukiirgus) toodab päikesepaneel arvestatava koguse energiat. Eesti eripäraks on, et talvekuudel langeb päikesepaneelide tootlikkus oluliselt ehk perioodil märts kuni oktoober toodavad päikesepaneelid 90% kogu aastasest energia kogusest. http://www.taastuvenergia.ee/paikeseenergia-eestis.html Põhjamaade tingimustes tagavad süsteemi pikaealisuse paneelide õigel kinnituskonstruktsiooni valikul katusele, kus tuleb tähelepanu pöörata jää tekitatavatele OÜ Corson. Töö nr 1412 93 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kõrvalmõjudele. Kehvalt läbimõeldud ja pigem lõunamaa tingimustele projekteeritud konstruktsioonide puhul hakkab jää paneelide raame väänama, samuti väheneb sellega oluliselt paneelide eluiga, olgu või mistahes tootja paneel ja garantii. Konstruktsiooni ehituse puhul peab arvestama vähemalt 30-aastase elueaga, nagu seda on paneelidel. Enamik paneelide tootjad annavad paneelide efektiivsuse säilimisele garantii 25 aastat. Garantiiperioodi ulatuses on kogu tootlikkus säilinud vähemalt 80%. Mehaanilistele osadele ehk paneeli koostele antakse üldiselt 10-12-aastane garantii. Küll aga ei saa väita, et süsteem ei amortiseeruks ja tegu on justkui õnnistatud lahendusega. Paneelidele teeb liiga vee ja niiskuse sattumine paneeli paketi sisse ning töötamine kõrge temperatuuriga keskkonnas. Kuna päikesepaneelide elementide koostises on suures osas ränikristallid, siis räni füüsikaliste omaduste tõttu ei kannata see kõrgeid temperatuure. Temperatuuri tõustes kraadi võrra kahaneb räni elementidest koosnevate päikesepaneelide võimsus ligi 0,4%. Kui suvel tõuseb paneelide pinnatemperatuur nominaalsest 25 kraadist näiteks 50 kraadini, siis teoreetiliselt langeb paneelide koguvõimsus 10%. http://kasulik.delfi.ee/archive/article.php?id=70178821 4.9.3 Maasoojuspumbad Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Maasoojuspumbad võtavad soojuse maapinnast või veekogust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele, kus seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva temperatuurini. Koosnevad maapinnas või veekogus paiknevast väliskontuurist ja hoones paiknevast seadmest, kus soojendatakse vett põrandaküttele, küttekehadele ja sooja tarbevee valmistamiseks Veest soojust ammutavad seadmed kvalifitseeruvad maasoojuspumpade alla, sest tehnoloogiliselt ei ole vahet, millisesse keskkonda soojust ammutav toru paigaldatakse. Eestis on soojuspumbad veel küllaltki uudne tehnoloogia. Põhjanaabrite juures on soojuspumbad kütteseadmete turul edukalt konkureerinud juba enam kui 30 aastat. Soojuspumpade võidukäigu taga on madalad küttekulud ja kasutamismugavus. Kasutusmugavuselt on soojuspumbad võrreldavad lihtsate elektrooniliste kodumasinatega: need on 100% automaatsed ja järelevalvet ei vaja. Päikeseenergia ümbertöötlemiseks vajab soojuspump elektrit ning selliselt saadakse ühe kWh elektrienergiaga 2,5–3,5 kWh soojust. Seega on siin otseelektrikütteks kasutatava energiaga võrreldes kokkuhoid enam kui 3-kordne. Näiteks 100–150 m² suuruse maja küttesüsteemi jaoks läheb vaja umbes 400–800 meetrit väliskeskkonda paigaldatavaid torusid. Soojuspumpade oluline pluss on keskkonnasõbralikkus – valdav osa kütteks vajatavast energiast ammutatakse otse ümbritsevast keskkonnast. IVT Soojuspump OÜ andmetel jääb tänu soojuspumba laiale kasutamisele Rootsis põletamata 2 miljonit kuupmeetrit kütteõli aastas. Nii jääb ümbritsevasse keskkonda aastas laskmata 3,8 miljonit tonni süsihappegaasi. Soomes säästetakse 300 miljonit kWh elektrienergiat aastas ja loodust säästetakse 100 000 tonni süsihappegaasi võrra. http://www.kliimatehnika.ee/ohk OÜ Corson. Töö nr 1412 94 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kuna soojuspumbas puudub põlemisprotsess, jääb põletamata märkimisväärne kogus hapniku, samuti ei teki seadme töö tulemusel mitte mingisuguseid kahjulikke gaase (põlemisjääke, suitsu) ning mitte mingeid tahkeid jäätmeid. Soojuspumba tehnoloogia on pikemas perspektiivis mõistlik ja jätkusuutlik kütmise tehnoloogia. Selle kasuks otsustamine ei ole odavaim lahendus, kuid suure tõenäosusega võib see olla paarikümne aastases perspektiivis hinna, kvaliteedi ja mugavuse suhet arvestades kõige optimaalsem. http://www.kliimatehnika.ee/ohk Parima küttesüsteemi leidmiseks tuleb kindlasti konsulteerida mitme erineva firmaga. Kindlamad koostööpartnerid on need ettevõtted, kellel on aastatepikkune kogemus seadmete paigaldamisel ning usaldusväärne kliendibaas. Soojuspumbaseadmete endi osas soovitatakse eelistada põhjamaades toodetuid. 4.10 Müra Veesõidukite müra kohta informatsiooni andmiseks on peatükis kasutatud võimalikult analoogseid Corson OÜ poolt varem tellitud Insinööritoimisto Akukon OY tööde 7433-1 (Tallinn 09/2007) ja nr 7450-1 (Tallinn 11/2007) materjale. 4.10.1 Keskkonnamüra normtasemed Tingimused on kehtestatud Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Määruses on müra mõiste defineeritud kui inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Määrus kehtestab müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel: I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, tervishoiuasutuste puhkealad II kategooria õppeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades III kategooria segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted) IV kategooria tööstusala. Planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Taotlustase on määruse tähenduses müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Mürahinnang tehakse võrreldes müra hinnatud tasemeid LR kehtestatud müra normtasemetega. Müra hinnatud tasemed on arvutatud või mõõdetud ekvivalentsed müratasemed LAeq , mida parandatakse, kui vajalik, parandusega vastavalt müra iseloomule. Müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset. Väikelaevade (veesõidukite) liiklusele on kehtestatud samad nõuded, mis muule liiklusmürale. Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtaseme kehtestamisel on arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt. OÜ Corson. Töö nr 1412 95 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Välismüra taotlustaseme arvsuurused uutel planeeritavatel aladel on järgmised: Liiklusmüra ekvivalenttase LpA,eq,T (dB) päeval öösel IV kategooria 65 55 Liiklusega seotud üksikute mürasündmuste korral hinnatakse täiendavalt ekvivalentsele helirõhutasemele ka maksimaalset helirõhutaset. Maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei või olla suurem kui 85 dB päeval ja 75 dB öösel. Tööstusettevõtete müra ekvivalenttase LpA,eq,T (dB) päeval öösel IV kategooria 65 55 Liiklusest põhjustatud müra taotlustasemed elamute ja ühiskasutusega hoonete vaikust nõudvates ruumides on järgmised: Liiklusmüra ekvivalenttase hoonetes LpA,eq,T (dB) Elamu Eluruumides päeval 40 (35) Magamisruumides öösel 30 Büroo- ja haldushoone Nõupidamisruumides, töökabinettides päeval 40 (35) Avatud plaanilahendusega tööruumides päeval 45 (40) Kaubandus- ja teenindusettevõte müügisaalides, teenindusruumides päeval 50. Liiklusega seotud üksikute mürasündmuste korral hinnatakse täiendavalt ekvivalentsele helirõhutasemele ka maksimaalset helirõhutaset. Maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei või olla suurem kui 85 dB päeval ja 75 dB öösel. Kaubandus- ja teenindusettevõtete tegevusest põhjustatud müra taotlustase on samane tööstusmüra taotlustaseme arvsuurusega uutel planeeritavatel aladel. 4.10.2 Väikelaevade müra Väikelaevadest purjepaadid ja mootorita jahid müra ei tekita; müraallikateks on mootoriga varustatud väikelaevad: kaatrid, jahid, mootorpaadid, kalalaevad, jetid. Väikelaevade peamiseks müraallikaks on mootor; siiski ei ole nende mootorid üldjuhul väga võimsad ja tekitatud müratasemed väga kõrged. Kalalaevade puhul on oluliseks müraallikaks ka heitgaaside väljaheitesüsteem. Tuleb välja tuua, et väikelaevade müratasemed on suhteliselt sarnased, erinedes üldiselt 5-6 dB võrra; oluline on märkida, et vanemad laevad on tavaliselt mürarikkamad. Erinevate uuringute põhjal on selgunud, et väikelaevade (sh. jettide) müra on üldjuhul tonaalne ja sellest tingituna tuleb lisada arvutatud/mõõdetud väärtustele parandus müra tonaalsusele K1i= +5 dB. Sadama akvatooriumisse saabumisel ja lahkumisel tekkiva müra levikul on oluliseks teguriks sõidukoridorid. Kalalaevade liikumiskoridor peab arvestama Lõunasadamasse suunduvat ja sealt väljuvat veeliiklust. Oluliseks teguriks on kalalaevade kiirus. Tähtis on, et sadama OÜ Corson. Töö nr 1412 96 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne akvatooriumi ei toodaks sisse olulist liikumislainetust. Sadama akvatooriumist väljaspool faarvaatril võiks liikumiskiirus olla 10 (19 km/ h) ja avamerel 20 (37 km/h) sõlme ja rohkem. Kõikide uute ehitatavate lõbusõidulaevade poolt tekitatud müra peab vastama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivile 2003/44/EÜ, 16. juuni 2003 toodud tingimustele. Direktiivis on kehtestatud järgmine nõue: Pardamootoriga või integreeritud väljalaskesüsteemita päramootoriga lõbusõidulaevad, jetid ning integreeritud väljalaskesüsteemiga päramootorid projekteeritakse, ehitatakse ja monteeritakse nii, et vastavalt ühtlustatud standardites (EN ISO 14509) määratletud testidele mõõdetud müra ei ületa piirväärtusi järgmises tabelis 4.1: Tabel 4.1. Helirõhu piirnorm. Ühe mootori võimsus kilovattides Helirõhu piirnorm = LpASmax detsibellides PN < 10 67 10 < PN < 40 72 PN > 40 75 kus PN = mootori nominaalvõimsus kilovattides nominaalkiirusel ja LpASmax = helirõhu piirnorm detsibellides. Kõigi mootoritüüpidega kahe ja enama mootoriga veesõidukite võib kohaldada vähendamist 3 dB võrra. EN ISO 14509 Väikelaevad. Lõbusõidulaevade õhu kaudu leviva müra mõõtmine näol on tegemist pass-by tüüpi helirõhutasemete mõõtmistega 25 m kauguselt. Järgnevas tabelis 4.2 on toodud tüüpilise mootorpaadi heli ekspositsioonitase LAE (üksiku mürasündmuse A-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud ette antud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0=1 s suhtes) erinevatel kiirustel ja kaugustel. Toodud väärtused kirjeldavad väikepaadi liikumist ühtlasel kiirusel. Tabel 4.2. Heli ekspositsioonitase LAE (dB) kiiruse funktsioonina erinevatel kaugustel kiirus, km/h 10 20 30 50 m 73 72 73 100 m 68 68 68 150 m 66 Kuna müra normitud suuruseks on ekvivalentsed müratasemed LpAeq, siis tuleb heli ekspositsioonitase LAE ümber arvutada ekvivalentseks tasemeks. Seda on võimalik teha kui me teame mööduvate väikelaevade arvu kindlaksmääratud ajavahemikul. Kui arv on N ja ajavahemik T on päevane ajavahemik (kell 7-23 e. T = 57600 s), siis LpAeq = LAE + 10 log N – 10 log T = LAE + 10 log N - 48 Tabelis 4.3 on toodud arvutuslikud ekvivalentsed tasemed LpAeq 50, 100 ja 150 m kaugusel arvestades ülaltoodud LAE ja liiklussagedust (N) 60 väikelaeva (30 alust saabuks ja lahkuks sadamast). Tabel 4.3. Päevase ajavahemiku ekvivalentsed müratasemed LpAeq Ekvivalentne müratase LpAeq, dB (päev) kiirus, km/h 10 20 30 kaugus, m 50 43 42 43 OÜ Corson. Töö nr 1412 97 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 100 38 38 38 150 38 41 Ekvivalentsed müratasemed kogu päevase või öise ajavahemiku suhtes ei ole siiski kõrged ja jäävad ≤40 dB. Kui liiklussagedus muutub 2 korda, siis vastavalt muutuvad ka müratasemed 3 dB võrra. Laevaliiklusest tingitud ekvivalentsete müratasemete määramisel saab määravaks planeeritav liiklussagedus, kiirus ja sõidukoridorid; oluline mõju on ka tuule suunal. Kui me liidame arvutatud väärtustele juurde paranduse müra tonaalsusele +5 dB ja saame selle tulemusena müra hinnatud taseme LR, siis see jääb oluliselt alla kehtestatud müratasemetele. Väikelaevade (kaatrid, kalalaevad, jetid) müra arvutustulemused osutavad, et väikelaevade sadamasse saabumisel ja lahkumisel tekkivad ekvivalentsed müratasemed LpAeq ja müra hinnatud tasemed Ld ei ole sadamaaladele (päevasel ajavahemikul 65 dB ja öösel 55 dB) ja kaugemasse ümbrusesse jäävatele aladele (päevasel ajavahemikul 60 dB ja öösel 50 dB) kõrged ja jäävad oluliselt alla liiklusmüra taotlustasemetele võimalikel uutel planeeritavatel aladel. Kai ehitus- ja süvendustööde ajal tuleb lähtuda ehitustööde normtasemetest. Ehitustööde müra normsuurused on kehtestatud ainult öisele ajale ja piirtasemeks on olemasolevatel elamualadel (käesoleval juhul 1 elanikuta väikeelamu) 45 dB. Ehitustööde maksimaalne müratase öösel ei tohi ületada lubatud ekvivalenttaset enam kui 10 dB (A) võrra. Sadama akvatooriumi süvendamisega ja sadamaala täitmisega ning rajatiste rajamisega kaasnev müra ei ulatu ehitusnõuetest ja -eeskirjadest kinni pidades ilmselt isegi häiringu1 tasemel lähima püsielanikuta elamuni. Elamualad Pakri saartel puuduvad Arvutuslikud laevaliiklusest tingitud müratasemed nii päevasel kui ka öisel ajavahemikul ei ületa kehtestatud liiklusmüra taotlustasemeid (päevasel ajavahemikul LpAeq=55 dB, öisel ajavahemikul LpAeq=45 dB) ja jäävad neist oluliselt madalamaks. Põhjuseks on heli leviku teele rajatavate hoonete- ja rajatiste poolt tekitatud varjestus ja suur vahemaa. Soovitused 1. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717. 2. Vastavalt standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” tabelis 6.3 — „Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritavate hoonete välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks vähemalt R'w+Ctr ≥ 30 dB. 3. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile sadamamüra ja väikelaevade suhtes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. 4. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud. OÜ Corson. Töö nr 1412 98 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4.11 Radoonioht Peatüki koostamisel on kasutatud: http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/kiirgus-3/radoon/radoon-korduma-kippuvad- kusimused/#Mis_on_radoon , Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart Eesti Geoloogiakeskus 2004 ja EVS 840:2008 standard Radooniohutu hoone projekteerimine. 4.11.1 Radoon Radoon on keskkonnas esinev loodusliku päritoluga inertne, värvitu, lõhnatu ja maitsetu radioaktiivne gaas. Inimese tervisele on ohtlik peamiselt radoon (Rn-222), mis on uraanirea (U- 238) lagunemisprodukt ja tekib vahetult raadiumi (Ra-226) radioaktiivsel lagunemisel. U-238 moodustab 99,3 % kogu loodusliku U sisaldusest ja selle poolestusaeg on 4,5x109 aastat. Ra- 226 poolestusaeg on 1620 a ja Rn-222 — ainult 3,82 päeva. Rn-222 on inertne radioaktiivne gaas, mis eraldub kivimis oleva raadiumi (eU) radioaktiivsel lagunemisel kivimi (mineraalide terade) mikropooridest ning migreerub nii kivimite pooride kui ka lõhede kaudu kõrgemale väiksema rõhu suunas. Rn poolestusaeg on küll 3,82 ööpäeva, kuid kuni stabiilse plii isotoobi Pb-206 tekkeni moodustub temast järjestikku 7 radioaktiivset elementi (poloonium-218, plii-214, vismut- 214, poloonium-214, plii-210, vismut-210 ja poloonium-210). Nende tütarelementide summaame radioaktiivse lagunemise poolestusaeg on ligi 22 aastat. Radooni mõõdetakse bekerellides õhu kuupmeetri kohta (Bq/m3). Bekerell on aktiivsuse ühik, mis vastab ühele spontaansele tuumasiirdele sekundis. Aktiivsuskontsentratsioonil 1 Bq/m³ laguneb ühe sekundi jooksul õhu igas kuupmeetris üks radooniaatom. Mida rohkem lagunemisi sekundi jooksul toimub, seda rohkem aine kiirgab. Maakoorest väljapääsenud radoon hajub atmosfääris ja seega on välisõhus radooni kontsentratsioon väga väike. Maailma keskmiseks välisõhu radooni tasemeks on hinnatud 10 Bq/m³. Eestis on mõõtmistulemused jäänud vahemikku 3–5 Bq/m³. Kaasaja meditsiini seisukohalt on Rn ja selle tütarelemendid tervistkahjustavad. Need jõuavad inimorganismi peamiselt hingamisel ja on olulised kopsuvähi põhjustajad. Erinevates maades tehtud uuringud on näidanud, et Rn sisalduse tõus eluruumide siseõhus foonilise sisalduse suurendab iga 100 Bq/m3 kohta kopsuvähi riski 9 kuni 15% ja enamgi Eriti ohtlik on Rn suitsetajatele. Organismi kanduvad täiendavalt ka õhus hõljuvatele suitsuosakestele ladestuvad Rn tütarelemendid. Rn pääseb inimorganismi esmajärjekorras majade siseõhus levivast Rn. Sellest tulenevalt on arenenud maades kehtestatud elamute siseõhus Rn sisalduse lubatud piirid: USA-s — 150 Bq/m3 ja enamustes Lääne-Euroopa maades, sealhulgas ka Eestis — 200 Bq/m3. Rn sisaldus maja siseõhus 48 Bq/m3 põhjustab kiirgusdoosi 1 mSv/a Vanemates kivimites, sealhulgas diktüoneemakildas ja fosforiidis, on üldjuhul säilinud U- 238, Ra-226 ja Rn-222 vahel sadade miljonite aastate jooksul kujunenud looduslik tasakaal. Kvaternaarisetetes ehk pinnakattes võivad need tasakaalud olla rikutud. Rikutuse peamine põhjus on nende elementide erinev käitumine kivimite murenemisel ja elementide migratsioonil. OÜ Corson. Töö nr 1412 99 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 4.11.2 Radoonirisk ja leevendavad nõuded Planeeringuala jääb Esialgse Eesti radooniriski levilate kaardi järgi (Eesti Geoloogiakeskus 2004) normaalse radooniriskiga alale, kus levivad normaalse looduskiirgusega pinnased (joonis 4.3). Eestis on radoontaseme väärtus õiguslikult reguleeritud vaid koolieelsetes lasteasutustes ja koolides. Teiste hoonete ruumide lubatud radoonitaset õigusaktidega ei ole reguleeritud ning on soovituslik järgida EVS 840:2009 standardis “Radooniohutu hoone projekteerimine“ sätestatud nõudeid. EVS 840:2008 standard “Radooniohutu hoone projekteerimine“ sätestab, et hoonete elu-, puhke- ja tööruumides peab aasta keskmine radoonisisaldus ruumiõhus olema väiksem kui 200 Bq/m3. Tegemist on rahvusvaheliselt aktsepteeritud piirväärtusega radoonitaseme kohta hoonete siseruumides. Vanemates majades on aktsepteeritavaks tasemeks kontsentratsioon mis jääb alla 400 Bq/m3. Joonis 4.3. Väljavõte Esialgse Eesti radooniriski levilate kaardist (EGK 2004). Radooniga seonduvast • Hoone projekteerimisel lähtuda, et radooni kontsentratsioon siseõhus ei ületaks taset 200 Bq/m3 . • Pikaajaline elamine suure radoonikontsentratsiooniga hoones põhjustab kopsuvähki haigestumise tõenäosuse kasvu. • Riski suurus sõltub radoonikontsentratsioonist, sellest, kui pika aja jooksul inimene antud hoones elas ning sellest, kas inimene suitsetab või mitte. Ruumis suitsetamisel tekib õhus palju osakesi, mis on efektiivseteks radooni tütarisotoopide kandjateks. Suitsuse õhu sissehingamisel satub seega kopsu rohkem tütarisotoope põhjustades täiendava kiirgusdoosi limaskestadele. • Tänaseni pole suudetud teaduslikult tõestada, et radoon põhjustaks lisaks kopsuvähile teisi tervisekahjustusi. • Ei ole leidnud tõestust, et radoonist tulenev risk lastele on suurem kui täiskasvanutele. • Hinnanguliselt moodustab radoonist põhjustatud doos keskmiselt umbes pool loodusest saadavast aastadoosist. • Eestis ei ole joogivees radoonisisalduse probleemi täheldatud. OÜ Corson. Töö nr 1412 100 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/kiirgus-3/radoon/radoon-korduma-kippuvad- kusimused/#Mis_on_radoon Planeeringualale planeerimisel tuleb lähtuda Radooniohutu hoone projekteerimine EVS 840:2009, tabel 3 (normaalne) nõuetest (tabel 4.4). Tabel 4.4. EVS 840:2009 (Tabel 3) Radooni hoonesse sattumise vältimise meetmed olenevalt pinnase radoonisisaldusest. 4.12 Hinnang loodusvarade kasutamisele ja vastavus säästva arengu printsiibile Väike-Pakri sadama kinnistule rajatava sadama süvendamisel saadav pinnas kavandatakse kasutada põhiliselt sadamaala täitmiseks. Vastavalt peatükis 2.2.3 Kavandatud tegevuse alal põhjasetete reostatushinnang ja lisa 8 Pinnaseproovide keemilise analüüsi tulemused 10.10.2014 põhjal põhjasetted ei ole reostunud ja need ei ole ohtlikud inimese tervisele ning keskkonnale ja neid võib kasutada sadamaalas või mujal täitematerjalina. Süvendatava materjali kasutamisel praktiliselt koha peal: jäävad ära süvendatud materjali mujale vedu (kaadamine) ja sellega kaasnevad kulutused ning mõjud. Samuti ei ole vaja sadamaala jaoks täiematerjali vedada mujalt. Samas, kui süvendusprojektile tellitavast ehitusgeoloogilisest uurimusest selgub, et mingil põhjusel ei sobi mingit osa põhjasetetest kasutada täitetöödeks, näiteks voolava liivsavi* lääts (või midagi muud taolist), siis tuleks antud põhjasete kaadata Corson OÜ töös nr 1204 väljapakutud Pakri lahe uuele Natura alalt väljajäävale kaadamisalale. *voolav liivsavi on oma tugevusomadustelt vähesobiv täitmisel kasutamiseks (Corson OÜ töö nr 1010). Eeltoodud näite või millegi samaväärse tõenäosus on küll väike, aga ka selliseks võimaluseks peab valmis olema kuna Natura alal ei ole ekspertide arvates võimalust sellist pinnast mujal kasutada ilma negatiivse keskkonnamõjuta. OÜ Corson. Töö nr 1412 101 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Ekspertide arvates on süvendatud materjali kohene ja põhiliselt kohapealne taaskasutus otstarbeline ning vastavuses säästva arengu printsiibile. Pakri saartele keskkonnakaitselistele nõuetele vastava endise laadse sotsiaal-majandusliku keskkonna taasloomine, kus on arvestatud puhkemajanduslikke aspekte on kindlasti vastavuses ka säästva arengu printsiipidele. OÜ Corson. Töö nr 1412 102 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 5. NATURA HINDAMINE 5.1 Üldosa Natura hindamisel on arvestatud Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt Natura 2000 ala hindamine vastavalt EU loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 nõuetele juhendmaterjale kasutades ka teisi Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud Natura hindamist (Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. K. Peterson, SEI. Tallinn 2006 ja juhendit Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis. Koostanud A.Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013) käsitlevaid juhismaterjale. 17.09.2013 Keskkonnaministeeriumi suures saalis toimunud (Tallinn, Narva mnt 7a) Natura koolitusel osalesid Natura hindamise töögrupist M. Parksepp ja K-A. Parksepp. Natura koolitus tutvustas projekti* „Eesti ja teiste EL riikide Natura-hindamise praktika uuring ning selle baasil Natura-hindamise läbiviimiseks juhendmaterjali koostamine“. * Projekti tellis Keskkonnaamet koostöös Keskkonnaministeeriumiga Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing MTÜ-lt. Tööd toetas SA Keskkonnainvesteeringute keskus. Natura koolituse eesmärk oli tõhustada Natura hindamist Eestis, tõstes seeläbi Natura hindamise üldist kvaliteeti, ning määratleda milline informatsioon ja kui detailselt tuleb erinevate otsustustasemete keskkonnamõju (strateegilise) hindamise algatamise/algatamata jätmise otsustes ning programmides ja aruannetes Natura hindamist käsitlevas osas esitada. Natura hindamine on tehtud kasutades kõike KSH protsessis saadud informatsiooni, seega Natura hindamise peatükkides antud hinnangud toetuvad ülejäänud KSH aruandes esitatule ja koostamiseks olnud informatsioonile. Natura hindamisel esitatu on integreeritud KSH aruande peatükkidesse ja vastupidi. Nii Natura hindamise peatükis kui ka KSH aruandes kasutatud arvamusi ja hinnanguid tuleb käsitleda ainult antud töö kontekstis. Natura hindamisel on kasutatud KSH-s osalenud töögrupi poolt KSH protsessis kogutud ja töödeldud materjale. Natura hindamises on otseselt osalenud: KSH töögruppi juht litsentseeritud keskkonnaekspert T. Liiv – matemaatiline modelleerimine, veeteede, süvendamise ja kaadamise, hüdrodünaamika ja rannaprotsesside ekspert; U. Liiv – matemaatilise modelleerimise alusel heljumi ja setete liikumise prognoosimine, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid; K. Liiv, M. Parksepp, K. Liiv - informatsiooni kogumine, kontrollimine ja eeltöötlus Natura hindamiseks; N. Oldekop vesirajatised ja informatsiooni töötlus; P. Vissak – bioloog, elustik ja elupaigatüübid; K-A. Parksepp - ekspertide vahelise koostöö ja Natura hindamise läbiviimise ning koostamise koordinaator, litsentseeritud kaitstavate loodusobjektide ja Natura hindamise mõjuvaldkonnaga keskkonnaekspert. Natura-ala – Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala. Natura 2000 võrgustik on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada haruldaste ja ohustatud liikide ning nende elupaikade kaitse. Ala kaitse-eesmärk – Pakri linnuala (EE0010129) ja loodusala (EE0010129) kaitse-eesmärgi määravad ära linnudirektiivi Lisa I liigid ja selles lisas loetlemata regulaarsed rändliigid ning loodusdirektiivi Lisa I elupaigatüübid ja Lisa II liigid, kelle kaitseks ala on määratud. Eestis on ala kaitse-eesmärgid määratud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud alade kaitse- OÜ Corson. Töö nr 1412 103 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne eeskirjades või hoiualasid puudutavates määrustes maakondade kaupa või nende puudumisel keskkonnaministrimääruses Euroopa Komisjonile esitatud Natura 2000 võrgustiku alade kohta. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Natura hindamisel arvestatakse KeHJS § 45 esitatud KSH erisustega Natura 2000 võrgustiku alal. Nii tavalise keskkonnamõju hindamise, kui ka nn Natura hindamise menetluse protseduur on sarnane. Natura hindamise puhul lisandub juurde veel üks menetluse osaline – kaitstava loodusobjekti valitseja. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse mõju eelkõige kaitstavale objektile. Otsuse tegijal tuleb arvestada Natura 2000 võrgustiku ala valitseja Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni arvamusega. 5.2 Eelhindamine Hindamise selles etapis uuriti Väike-Pakri sadama kinnistule kavandatud väikesadama rajamise ja hilisema kasutamise tõenäolist mõju Pakri loodus- ja linnualale ning püüti välja selgitada, kas on võimalik, et oluline mõju puudub. 5.2.1 Taustinformatsioon Projekt ei ole seotud otseselt Natura ala kaitsekorraldusliku korraldusega. Tegemist on Paldiski linnas Pakri Saarte Arenduse SA poolt väikesadama rajamise kavandamisega, mis on otseselt seotud Pakri saarte arendamisprojektiga. Projekt on oluline nii Pakri saarte arendamise kui ka Pakri saartel oleva Natura ala kasutamise seisukohast. Projekt omab olulist positiivset mõju Paldiski saarte välja arendamiseks vajalikele sotsiaalmajanduslikele tingimustele, mida ilma antud kohta sadama rajamiseta on väga raske teostada. Paldiski Linnavalitsuse 08.04.2010 korraldusega nr 99 algatati detailplaneeringu koostamine ja KSH Paldiski linnas Väike-Pakri sadama (katastritunnus 58001.009:0036) kinnistul väikesadama rajamiseks. Väike-Pakri saare idaranda jääva Väike-Pakri sadama kinnistu suuruseks on 5,0 ha. Sadama asukoht on määratud Pakri saarte üldplaneeringuga, mis kehtestati Paldiski Linnavolikogu 25.09.2013 otsusega nr 1-3/28. Pakri saarte üldplaneeringu kohaselt on kavandatud Väike-Pakri sadama kinnistule sadama ja selle taristu rajamine. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Väike-Pakri sadama kinnistule ehitusõiguse määramine väikesadama väljaehituseks, mis loob eeldused Pakri saarte arenguvõimalusteks; juurdepääsude ja liiklusskeemi väljatöötamiseks, heakorrastuse määramiseks ning tehniliste kommunikatsioonide lahendamiseks. 5.2.2 Pakri loodus- ja linnuala kaitseväärtused Kavandatud väikesadam ja sadama rajatised koos sadama akvatooriumiga jäävad nii maismaa- kui ka veeosal Pakri loodus- ja linnualale. OÜ Corson. Töö nr 1412 104 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Pakri loodusala Registri kood RAH0000006 rahvusvaheline kood EE0010129. Maismaa pindala 3365,7 ha, veeosa pindala 17097,1 ha, pindala kokku 20462,8 ha. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri Loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), hallid luited (kinnistunud rannikuluited –2130*), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad – 6210*), lood (alvarid – 6280*), puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230), vanad laialehised metsad (9020*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad –9180*); Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna); http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=RAH0000006&mount=view Joonis 5.1 Pakri loodus (roheline triibutus)- ja linnuala (punane triibutus). Allikas: Maa-ameti X-GIS Geoportaal Pakri linnuala Registri kood RAH0000632 rahvusvaheline kood EE0010129. Maismaa pindala 3365,7 ha, veeosa pindala 17097,1 ha, pindala kokku 20462,8 ha. Vabariigi Valitsuse 23. aprilli 2009. a korraldus nr 148 Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri» muutmine OÜ Corson. Töö nr 1412 105  Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus). http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=RAH0000632&mount=view 5.2.3 Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid 5.2.3.1 Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid ja selle käsitluse allikad Loodusdirektiivi lisas I (kehtiv alates 1. maist 2004. a) on esitatud loend Euroopa Liidus väärtustatud looduslikest elupaigatüüpidest, mille säilitamine nõuab spetsiaalsete kaitsepiirkondade, nn Natura 2000 alade rajamist. Märk* tähistab esmatähtsaid elupaigatüüpe. Pakri loodusala pindala on 20462,8 ha Tabel 5.1. Pakri loodusalal loodusdirektiivi lisa I kohaselt kaitstavad elupaigatüübid. Allikas: Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus (04.09.2012 nr 9.-5/278). Jk Pindala Pindala Pindala Eesti Elupaigatüüp E K H nr (ha) % alast suhtes** 1. 1110 Veealused liivamadalad C B B 5770,51 28,2 C 2% > p > 0% 2. B 15% > p > 1130 Jõgede lehtersuudmed A B B 122,777 0,6 2% 3. 1150* Rannikulõukad C C C 20,463 0,1 C 2% > p > 0% 4. 1160 Laiad madalad lahed C A A 143,24 0,7 C 2% > p > 0% 5. 1170 Karid C B B 20,463 0,1 C 2% > p > 0% 6. 1210 Esmased rannavallid B C C 40,926 0,2 C 2% > p > 0% 7. 1220 Püsitaimestuga kivirannad A B B 20,463 0,1 C 2% > p > 0% 8. 1230 Merele avatud pankrannad A A A 40,926 0,2 C 2% > p > 0% 9. 1620 Väikesaared ning laiud C A A 0,205 0,001 C 2% > p > 0% 10. 1630* Rannaniidud B B C 102,314 0,5 C 2% > p > 0% 11. 2130* Hallid luited (kinnistunud rannikuluited) A B A 61,388 0,3 C 2% > p > 0% 12. 3140 Vähe- kuni kesktoitelised kalgveelised järved B B B 20,463 0,1 C 2% > p > 0% 13. 3260 Jõed ja ojad A B B 0,205 0,001 C 2% > p > 0% 14. 5130 Kadastikud B B B 61,388 0,3 C 2% > p > 0% 15. 6210* Kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad) D 429,719 2,1 16. 6280* Lood (alvarid) B B B 900,363 4,4 C 2% > p > 0% 17. 6530* Puisniidud C C C 0,205 0,001 C 2% > p > 0% 18. 7160 Allikad ja allikasood C C C 0,205 0,001 C 2% > p > 0% 19. 7230 Liigirikkad madalsood A B B 40,926 0,2 C 2% > p > 0% 20. 9020* Vanad laialehised metsad B B B 409,256 2 C 2% > p > 0% 21. 9080* Soostuvad ja soo-lehtmetsad D 122,777 0,6 22. 9180* Rusukallete ja jäärakute metsad B 15% > p > (pangametsad) B B B 61,388 0,3 2% Tabeli 5.1 selgitus Märk ** Pindala Eesti suhtes võimalikud variandid A 100% > p > 15%; B 15% > p > 2%; C 2% > p > 0% OÜ Corson. Töö nr 1412 106 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Esinduslikkus – tabelis 5.1. E: A - eeskujulik esindavus, B - hea esindavus, C- oluline esindavus, D - ebaoluline esindavus Kaitse – tabelis 5.1. K: A- eeskujulik kaitsestaatus, B - hea kaitsestaatus, C - keskmine või vähenenud kaitsestaatus Hinnang – tabelis 5.1. H: A – üliväärtuslik, B – väärtuslik, C - küllaltki väärtuslik. Tabelis 5.1 esitatud Pakri loodusalal loodusdirektiivi lisa I kohaselt kaitstavate elupaigatüüpide asukohad on väljatoodud lisas 5. Joonis 5.2. Väljavõte lisas 5 olevast Pakri loodusalal loodusdirektiivi lisa I kohaselt kaitstavate elupaigatüüpide asukohtade kaardist***. Allikas: EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: 30.06.2014): Keskkonnaagentuur. ***EELIS (30.06.2014 nr 8.4-3/307) Natura elupaikade selgitus: • Elupaikade andmestik, mis on raporteeritud Euroopa Komisjonile. Natura elupaigatüüpide andmetel ei ole hetkel ametlikku staatust, vaid tegemist on parima olemasoleva teabega. Andmestik võib erineda praegusest tegelikust olukorrast looduses, kuivõrd mõned inventuurid on tehtud juba aastaid tagasi. Kuna varasemate inventuuride käigus on kasutatud erinevaid aluskaarte, ei pruugi elupaikade piirid igakord vastata praegusele põhikaardile. OÜ Corson. Töö nr 1412 107 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 5.2. Kaitstavate Natura elupaigatüüpide pindala Pakri loodusalal ja Eesti loodusaladel Elupaigatüüp Pakril Eestis % Eesti pindala ha pindala ha loodusaladest 1. 1110 Veealused liivamadalad 5770,51 32325,39 17,85 2. 1130 Jõgede lehtersuudmed 122,777 5722,07 2,15 3. 1150* Rannikulõukad 20,463 4426,38 0,46 4. 1160 Laiad madalad lahed 143,24 8570,82 1,67 5. 1170 Karid 20,463 7255,63 0,28 6. 1210 Esmased rannavallid 40,926 450,56 9,08 7. 1220 Püsitaimestuga kivirannad 20,463 395,01 5,18 8. 1230 Merele avatud pankrannad 40,926 58,88 69,51 9. 1620 Väikesaared ning laiud 0,205 1258,67 0,02 10. 1630* Rannaniidud 102,314 16792,08 0,61 11. 2130* Hallid luited (kinnistunud rannikuluited) 61,388 637,61 9,63 12. 3140 Vähe- kuni kesktoitelised kalgveelised järved 20,463 4170,43 0,49 13. 3260 Jõed ja ojad 0,205 1722,61 0,01 14. 5130 Kadastikud 61,388 5101,51 1,2 15. 6210* Kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad) 429,719 4883,36 8,8 16. 6280* Lood (alvarid) 900,363 16771,95 5,37 17. 6530* Puisniidud 0,205 8413,08 0,002 18. 7160 Allikad ja allikasood 0,205 655,75 0,03 19. 7230 Liigirikkad madalsood 40,926 25339,21 0,16 20. 9020* Vanad laialehised metsad 409,256 9168,14 4,46 21. 9080* Soostuvad ja soo- lehtmetsad 122,777 46088,28 0.27 22. 9180* Rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad) 61,388 462,33 13,28 Alljärgnevalt elupaigatüüpide kirjeldamise, asukohtade määramise ja hinnangute alusmaterjalid: 1. Keskkonnaregister: Keskkonnateabe Keskus (04.09.2012 nr 9.-5/278) ja Keskkonnaagentuur (30.06.2014 nr 8.4-3/307) Pakri loodusalal loodusdirektiivi lisa I kohaselt kaitstavaid elupaigatüüpe käsitlev materjal. 2. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Jaanus Paal. Auratrükk Tallinn 2007. „Euroopa Liidu elupaikade tõlgendamise (edaspidi ELET) käsiraamatu“ 2003 a versiooni kasutas J. Paal antud käsiraamatu parandamisel ja täiendamisel. J. Paali 2007 Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat on olnud aluseks kõigis KSH aruandes loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsitlustes. 3. Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised, Euroopa Komisjon (November 2001). Keskkonnaministeerium 2005. Natura hindamise viidetes: Euroopa Komisjoni juhend. 4. Pakri Maastikukaitseala ja hoiuala kaitsekorralduskava 2007-2016 (edaspidi KKK 2007-2016). Koostas Andres Tõnisson. Tallinn 2006. OÜ Corson. Töö nr 1412 108 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 5. ESTMAR („Natura 2000 rakendamine Eesti merealadel – alade valik ja kaitsemeetmed“ 2007-2011) projekti raames koostatud (kava on kinnitamata) Pakri hoiuala ja maastikukaitseala mereosa kaitsekorralduskava 2011-2020 (edaspidi KKK 2011-2020). 6. Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. K. Peterson, SEI. Tallinn 2006. 7. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis. Koostanud A.Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013. 8. Natura koolituse 17.09.2013 (osalesid M. Parksepp ja K-A. Parksepp) materjalid. Natura koolitus tutvustas A.Aunapuu ja R. Kutsari koostanud (2013) projekti Eesti ja teiste EL riikide Natura-hindamise praktika uuring ning selle baasil Natura-hindamise läbiviimiseks juhendmaterjali koostamine. 9. Ekspertide varasemad teemaga seonduvad tähelepanekud ja hinnangud Suur-Pakri ja Väike-Pakri ning Pakri poolsaarel nii varem toimunud muldade kaardistamise välitööde perioodist kui ka hiljem piirkonnas tehtud KMH-des ja KSH-des ning Natura hindamistes. Peatükkides 5.2.3.2 ja 5.2.3.3 on toodud Pakri loodusalal kaitstavatest elupaigatüüpidest need, mis asuvad kavandatava tegevuse mõjualas või milleni võiks ulatuda kavandatust negatiivset mõju. Ülejäänud Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on viidud lisasse 6, kus on antud nendest ülevaade ning hinnang võimaliku negatiivse mõju võimalikkusest. 5.2.3.2 Kaitstavad elupaigatüübid 1110, 1210 ja 5130 1110 Mereveega üle ujutatud liivamadalad (Veealused liivamadalad) Sandbanks which are slightly covered by sea water all the time ELET käsiraamat Sublitoraali liivamadalad, mis on püsivalt vee all. Vee sügavus ulatub harva rohkem kui 20 m allapoole keskmisest tasemest. Taimestumata või Zosteretum marinae- ja Cymodoceion nodosae–kooslustega liivamadalad. Võivad esineda koos tüübiga 1140 Liivased ja mudased pagurannad. Vaste Eestis Läänemere sublitoraalis, s.o. mere veetaseme kõikumise vööndist kuni põhjataimestiku alampiirini, sõltub elustiku levik peamiselt merepõhja iseloomust, kasvukoha avatusest lainetusele, samuti hoovustest ja veetaseme kõikumisest (Trei, 1991). Veealused liivased leetseljakud on enamasti püsivalt veega kaetud madalad pikliku kujuga ning ebasümmeetrilise läbilõikega liivavallid, mis on kujunenud lainete kuhjava tegevuse toimel ning paiknevad rannajoonega enamvähem rööbiti (Orviku, Orviku, 1961; EE, 5. kd., lk. 464). Eestis arvatakse sellesse elupaigatüüpi kõik madalad, 2-3 m sügavused valdavalt liivase põhjaga alad. Sarnasel viisil on toimitud ka Soomes (Airaksinen, Karttunen, 1998). Ulatuslikud madalaveelised alad on iseloomulikud eriti Eesti läänerannikule, kuid madalikke leidub ka Soome lahes; isegi selle keskosas võib kohata madalikke, mille kohal vee sügavus ulatub vaid paari meetrini (Lutt, 1993). Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 6.1.2.1. Pehme põhjaga sublitoraali kasvukohatüüp. Tüüpilised taimekooslused: Pika meriheina kooslus (Zosteretum marinae); monodominantne; Keerd-heinmuda kooslus (Ruppietum spiralis); monodominantne; OÜ Corson. Töö nr 1412 109 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kamm-penikeele kooslus (Potamogetonetum pectinati); monodominantne; Kamm-penikeele – haneheina kooslus (Zannichellio-Potamogetonetum); bidominantne; Tähkja vesikuuse kooslus (Myriophylletum spicati); monodominantne; Põisadru kääbusvormide kooslus (Fucetum vesiculosi); monodomonantne; Kareda mändvetika kooslus (Charetum asperae); tüüpilised liigid: kare mändvetikas (Chara aspera); rohevetikad: Cladophora glomerata, Rhizoclonium riparium, Rhizoclonium implexum; sinivetikas Lungbya aestuarii. Tunnusloomad: Balti lamekarp Macoma baltika, liiva-uurikkarp Mya arenaria, söödav südakarp Cerasatoderma lamarcii. Pakri loodusala ja planeeringuala Pakri loodusala pindalast (20462,8 ha) on veealuseid liivamadalaid (1110) 28,2 % ehk 5770,51 ha. Pakri loodusalal olulise esindavusega 1110 elupaigatüüp on väärtuslik ja hea kaitsestaatusega (tabel 5.1). Joonisel 5.2 ja lisas 5 on toodud 1110 elupaigatüübi paiknemine Pakri loodusalal EELIS (30.06.2014) andmetel. Pakri loodusala veealused liivamadalad moodustavad Eesti loodusaladel olevatest 17,85 % (tabel 2). Pakri loodusalal elupaigatüübi 1110 veealused liivamadalad olulise mõju määratlemine ja hinnang Euroopa Komisjoni juhendis toodud olulise mõju indikaatorite ning kumuleeruvuse alusel on käsitletud ptk 5.2.5.1 tabelis 5.3 ja ptk 5.4.1 tabelis 5.10 on käsitletud mõju loodusala kaitse-eesmärkidele. Valdav osa 1110 elupaigatüübist jääb Pakri saarte ja mandri vahel olevasse madalaveelisse Kurkse väina. Elupaigatüüp 1110 ümbritseb ka Väike-Pakri ja Suur-Pakri saarte lõunarandu ulatudes Pakri saarte vahelise väina keskosani. Väike-Pakri idaranda planeeringuga kavandatavast väikesadamast lõunapoole on kaugus lähima veealuse liivamadalani ca 530 m. 1210 Üheaastase taimestuga esmased rannavallid (Esmased rannavallid) Annual vegetation of drift lines ELET käsiraamat Üheaastaste taimede, aga ka nii üheaastaste kui püsiktaimede kooslused, mis on kujunenud lämmastikurikast orgaanilist ainest sisaldavatel, lainetuse ja tõusuvee poolt kuhjatud materjalil, või rannavallidel (Cakiletea maritimae–kooslused). Vaste Eestis Esmased rannavallid võivad koosneda peamiselt klibust või liivast – vastavalt sellele, kas on tegemist klibu- või liivarannikuga. Taimede kasv on seda parem, mida rohkem on klibu liivaga segunenud saviosakesi ja meremuda. Kliburannikule on iseloomulik lainete mõjul klibu, veeristiku ning kruusa kuhjumine rannale ja ajuveerannale, kus viimase maapoolsel piiril kujunevad kas püsivad ja/või ajutised rannavallid või vallistikud (Orviku, 1974). Kliburannik esineb tavaliselt pankrannikute või paerannikute naabruses, millest pärineb rannale kuhjatav kivimmaterjal (Pakri neemel, Püssina rannikul Muhus, Ninase pangal Saaremaal jm.). Kliburanniku püsivad rannavallid ulatuvad meil keskmisest veepiirist kuni 1.5 m kõrguseni (Orviku, Orviku, 1961). Tugeva laienetusega kuhjatakse sellele kohati suurel hulgal adrut ja teisi merepõhjast lahtirebitud taimi. Sisemaa pool, kuhu tormilained enamasti ei küüni, asuvad nii liivale kui ka paeklibule püsiktaimed ning toimub sujuv üleminek liivarannaks (elupaigatüüp 1640), kivirannaks (elupaigatüüp 1220) või rannaniiduks (elupaigatüüp 1630*). OÜ Corson. Töö nr 1412 110 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Liivarannikud esinevad tavaliselt lahtede külgedel ja soppides. Samuti nagu kliburannikud, võivad liivarannikudki jätkuda maasäärtena või põikvallidena, mis osalt kulgevad ka vee all. Esmaseid rannavalle näeb Eestis peaaegu kõikjal pankade naabruses, paerannikutel ning liivarandades. Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 2.3.1.1. Ajuveeranna (geolitoraali/paduri) kasvukohatüüp Pakri loodusala ja planeeringuala Pakri loodusalal on esmaseid rannavalle (1210) 40.926 ha, mis moodustab loodusala pindalast 0,2 %. 1210 elupaigatüüp Pakri loodusalal on küllaltki väärtuslik, keskmise või vähenenud kaitsestaatuse ja hea esindavusega (tabel 5.1). Esmased rannavallid Pakri loodusalal moodustavad 9,08 % Eesti loodusaladel olevatest (5.2). Elupaigatüübi 1210 esmased rannavallid olulise mõju määratlemine ja hinnang Euroopa Komisjoni juhendis toodud olulise mõju indikaatorite ning kumuleeruvuse alusel on käsitletud ptk 5.2.5.2 tabelis 5.4 ja ptk 5.4.1 terviklikkus kaitse-eesmärgid tabel 5.10. 1210 elupaigatüüp asub Suur-Pakri loode ja läänerannikul ja Väike-Pakri kagurannas (lisa 5 või joonis 5.2) planeeringualast lõunapoole ca 800 m. Kitsas riba esmaseid klibust rannavalle (1210) jääb ka kavandatud sadamakohast vahetult põhjapoole kinnistu kirdeosa rannas (joonis 5.2 ja lisa 5). 5130 Hariliku kadaka Juniperus communis kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel (Kadastikud) Juniperus communis formations on heaths or calcareous grasslands ELET käsiraamat Hariliku kadaka Juniperus communis kooslused tasandikest mägedeni. Tavaliselt mahajäetud meso- või kserofiilsete rohumaade (Festuco-Brometalia, Elyno-Sesleretea–kooslused), harvem Calluno vulgaris-Ulicetea minoris nõmmekoosluste suktsessioonistaadium. Vaste Eestis Kadastikud on Eestis poollooduslikud kooslused, mis enamasti on kujunenud karjatamise ja niitmise lõppemisel loopealsetel (alvaritel), liivanõmmedel jm kuivades kuivades kasvukohtades asuvatele endistele niitudele. Lookadastikud kasvavad karbonaatsetel muldadel – rendsiinadel, mis on kujunenud massiivsel pael, või selle murenemisel tekkinud rähal, ning nende levik Eestis on väga selgepiiriline, hõlmates Saaremaad ning Loode- ja Põhja-Eesti paealasid. Liivaste leetunud muldadega nõmmedele võivad kadastikud mõnikord kasvada ka metsa lageraie või põlemise järel. NB!. Siia elupaika tuleb üldjuhul arvata need alad, kus kadakad katavad vähemalt kolmandikku pinnast ning nende kõrgus on üle 1,5 meetri. Kui kadakaid on vähem või nende kõrgus on väike, siis on tegemist looniiduga (elupaigatüüp 6280) või kuiva niiduga lubjarikkal mullal (elupaigatüüp 6210). Vaieldava määramise puhul võib lähtuda sellest, kuidas on kavas seda ala lähitulevikus majandada/hooldada, st kas see jäetakse looduslikku seisundisse või püütakse kadakate raiumise teel taastada ala niiduna. Mõlemad majandamisviisid on eesmärgist tulenevalt võimalikud/lubatavad. Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 1.1.1. Loometsade ja –põõsastike tüübirühm 2.1.1.1. Kuiva looniidu kasvukohatüüp 2.1.2.1. Kuiva nõmmeniidu kasvukohatüüp. OÜ Corson. Töö nr 1412 111 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Pakri loodusala ja planeeringuala Pakri loodusalal on kadastikke (5130) 61,388 ha, mis moodustab loodusala pindalast 0,3 %. 5130 elupaigatüüp Pakri loodusalal on väärtuslik, hea kaitsestaatuse ja eeskujuliku esindavusega (tabel 5.1). Pakri loodusala kadastikud moodustavad 1,2 % Eesti loodusalade kadastikest (tabel 5.2). Elupaigatüübi 5130 olulise mõju määratlemine ja hinnang Euroopa Komisjoni juhendis toodud olulise mõju indikaatorite ning kumuleeruvuse alusel on käsitletud ptk 5.2.5.3 tabelis 5.5 ja ptk 5.4.1 terviklikkus kaitse-eesmärgid tabel 5.10. 5130 elupaigatüüp esineb Suur-Pakri ja Väike-Pakri loopealsetel ning Väike-Pakri idaranniku ja Suur-Pakri ranniku klibuvallidel (joonis 5.2, lisa 5). Planeeringualale lähim ranna klibuvallidel kasvav kadastike elupaigatüüp jääb planeeringualast ca 350 m mööda Väike- Pakri idarannikut lõunasse (lisa 5). 5.2.3.3 Kaitstavad elupaigatüübid 6210* ja 6280* 6210* Festuco-Brometalia-kooslustega poollooduslikud kuivad rohumaad ja põõsastikud karbonaatsel mullal (* olulised käpaliste kasvukohad) (Kuivad niidud lubjarikkal mullal) Semi-natural dry grasslands and scrubland facies on calcareous substrates (Festuco- Brometalia) (*important orchid sites) ELET käsiraamat Kuivad või poolkuivad rohumaad karbonaatsel mullal (Festuco-Brometalia-kooslused). Need kooslused on ühelt poolt kujunenud steppidest või subkontinentaalsetest rohumaadest (Festucetalia valesiacae–klassi kooslustest), teiselt poolt aga okeaanilisematest ja lähis- mediteraansetest Brometalia erecti–klassi kooslustest. Viimasel juhul eristatakse primaarseid Xerobromion–liitkonna kooslustega rohumaid ja sekundaarseid (poollooduslikke) Mesobromion–liitkonna kooslustega rohumaid, millelele on iseloomulik püstluste Bromus erectus esinemine. Lubjarikkal mullal kasvavad kuivad niidud on olulised käpaliste (orhideede) kasvualad. Vaste Eestis Siia elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud (kultuuristamata) pärisaruniidud karbonaadirikkal mullal, samuti sürjaniidud. Aru- ja sürjeniitude taimkate on kujunenud pikaajalise karjatamise ja/või niitmise mõjul. Koosluste liigirikkuse ja seisundi säilitamiseks tuleb jätkata majandamist tavapärasel viisil, seejuures mitte väetades. Kuivade pärisaruniitude pinnamood on tasane või nõrgalt lainjas, mullaks on keskmise sügavusega ja sügavad rähksed rendsiinad (K”’) või leostunud liivsavimullad (Ko); muld on enamasti kuiv või taimekasvatuse seisukohast parasniiske. Kuivad aruniidud on levinud Lääne-Eesti madalikul ja läänesaartel, samuti Põhja-Eesti lavamaal. Sürjeniite leidub samuti eeskätt Põhja- ja Lääne-Eestis, kuid ümbruse pinnamoest kõrgematel aladel: lamedatel küngastel, seljandikel, mattunud rannavallidel. Nii taimestikult (madalakasvulised kuivusttaluvad liigid), kui ka ökoloogilistelt tingimustelt on need niidud lähedased looniitudele. Kesk- ja Lõuna-Eestis esineb sürjeniite harva, vaid karbonaadirikkast moreenist kuplite lagedel ja oosidel. Valdavalt klibumullad (Kk), õhukesed (K``)ja keskmise sügavusega K```)rähkmullad ning põuakartlikud kerge lõimisega leostunud (Ko) ja leetjad (KI) mullad (Krall jt, 1980). Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 2.1.4.1. Sürjeniidu kasvukohatüüp. 2.1.5.1. Kuiva pärisaruniidu kasvukohatüüp. OÜ Corson. Töö nr 1412 112 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Pakri loodusala ja planeeringuala Pakri loodusalal on kuivi niite lubjarikkal mullal (6210*) 429,719 ha, mis moodustab loodusala pindalast 2,1 %. Elupaigatüüp 6210* Pakri loodusalal moodustab 8.8 % Eesti loodusaladel asuvatest (tabel 5.2). Elupaigatüübi 6210* olulise mõju määratlemine ja hinnang Euroopa Komisjoni juhendis toodud olulise mõju indikaatorite ning kumuleeruvuse alusel on käsitletud ptk 5.2.5.4 tabelis 5.6 ja ptk 5.4.1 Pakri loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang tabel 5.10. 6210* elupaigatüüp Pakri loodusalal on ebaolulise esindavusega (tabel 5.1). Kuivi niite lubjarikkal mullal esineb nii Pakri poolsaare kui ka Suur-Pakri ja Väike-Pakri (joonis 5.2, lisa 5). keskmise sügavusega ja sügavatel rähksetel rendsiinadel (K”’) või leostunud liivsavimuldadel (Ko), mille taimkate on kujunenud pikaajalise karjatamise ja/või niitmise mõjul. Koosluste liigirikkuse ja seisundi säilitamiseks tuleb siin jätkata majandamist tavapärasel viisil, seejuures mitte väetades. Kuna antud aladel pikal perioodil majandamist (karjatamine, niitmine, võsa raiumine) piisavas mahus ei toimunud, siis kaotasid nii sürjeniidud kui ka kuivad pärisaruniidud palju oma varasemast esindatusest. Kuna antud niidud on olulised orhideede kasvualad, siis on vajalik endise majandamise taastamine, mida järkjärgult ja pikkamööda ka tehakse. Lähim 6210* elupaigatüübi ala on planeeringuala edeltipust ca 120 m (6210* algab Väike- Pakri saare 5 kinnistu kirdeosas ja suundub lõunasse) edelas (joonis 5.2). Kavandatud tegevusega ei kaasne 6210* elupaigatüübile negatiivset mõju. 6280* Põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud (Loopealsed) Nordic alvar and precambrian calcareous flatrocks ELET käsiraamat Põhjamaised lood ja eelkambriumi karbonaatsed silekaljud on väga liigirikkad ökosüsteemid, mida tugevasti mõjutavad talveperioodi klimaatilised tingimused. Silekaljusid võib katta väga õhuke mullakiht, mis on tekkinud kaljupinnase porsumise tagajärjel. Õhuke muldkate, kui see on üldse olemas, külmub sageli läbi ning on kaetud lumega. Sellises elupaigas on taimedel ja loomadel välja kujunenud neile tingimustele vastavad erilised kohastumised. Iga-aastane külmumine ja sulamine liigutab muldkatet ning selles tekivad väikesed paljad laigud, kus saavad kasvama asuda paljud haruldased üheaastased taimed. Vaste Eestis Loopealseid (alvareid) leidub paetasandikel, ordoviitsiumi ja siluri lubjakivide avamusaladel Põhja-Eesti lavamaal, Lääne- ja Pärnumaal ning saartel. Pinnamood on neil aladel tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega, kohati on maapind karstunud. Loopealsed on enamasti kuivad või isegi väga kuivad kasvukohad; ajuti, eelkõige kevaditi, on sulglohud ja karstialad ülaveega küllastatud. Vastavalt sellele on muldadest iseloomulikud kuivad või gleistunud (glei-) paepealsed (Kh, Kg, Gh, Gk) ja rähksed rendsiinad (K). Taimistu on looniitudel tavaliselt hõre ja madal, kuid liigirikas: valitsevad kuiva taluvad ja lubjalembesed taimed. Liigirikka taimkatte kujunemist on oluliselt mõjutanud karjatamine, mis takistab looniitude kinnikasvamist, kadakate, sarapuude ja mändidega, seda eriti tüsedama mullakattega aladel. Taimkate on kohati mosaiikne: tihedamalt taimestunud lapid tüsedamal mullal vahelduvad hõredamatega õhukesel mullal, laiguti paljandub aluspõhja paas – siin on kokkupuude elupaigaga 8240 Plaatlood. NB! Sellesse loodusdirektiivi tüüpi loetakse kuuluvaks looniidud, millel põõsarinde (eeskätt kadakate) katvus ei ületa 30%. Kadakatega ulatuslikumalt kinni kasvanud looniite käsitletakse tüübi 5130 Kadastikud raames. OÜ Corson. Töö nr 1412 113 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Looniite leidub lubjakivi avamusaladel Lääne- ja Pärnumaal, saartel ja Põhja-Eesti lavamaal. Vaste “Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsiooni” järgi: 2.1.1.1. Kuiva looniidu kasvukohatüüp 2.1.1.2. Niiske looniidu kasvukohatüüp. Pakri loodusala ja planeeringuala Pakri loodusalal on loopealseid (6280*) 900,363 ha, mis moodustab loodusala pindalast 4,4 %. Loopealsed (6280*) Pakri loodusalal on väärtuslikud, hea kaitsestaatuse ja esindavusega (tabel 5.1). Pakri loodusala loopealse moodustavad Eesti loodusalade loopealsetest 5,37 % (tabel 5.2) Elupaigatüübi 6280* olulise mõju määratlemine ja hinnang Euroopa Komisjoni juhendis toodud olulise mõju indikaatorite ning kumuleeruvuse alusel on käsitletud ptk 5.2.5.5 tabelis 5.7 ja ptk 5.4.1 Pakri loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang tabel 5.10. Loopealsed niite esineb nii Suur-Pakri (põhjaosa) kui ka Väike-Pakri (loodeosa) ja Pakri poolsaare loopealsetel (joonis 5.2, lisa 5). Suur-Pakri ligi 50 ha suurune looniit on üks Eesti suuremaid lagedaid looalasid. Väike-Pakri sadama kinnistuga kontakteerub loopealsed (6280*) elupaigatüüp loodeosas (Hinnose kinnistu kaguosas ja Haava kinnistu lõunaosas). 5.2.4 Pakri loodusalal kaitstavate liikide elupaigad Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna). Väike-Pakri sadama kinnistul ja selle lähialas tehtud taimkatte ja loomastiku uuringu välitöödel (20 juuli – 20 august 2014) P. Vissak eelnimetatud Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liike, mille elupaiku kaitstakse ei tuvastanud. Taimkatet on käsitletud peatükkides 2.3.5.1 Ülevaade Pakri saarte taimestikust, 2.3.5.2 Väike-Pakri sadama kinnistu taimkate ja lisad 3 ning 9. Tuvastatud liblikaid on käsitletud peatükis 2.3.6 Loomastik. Emaputk Angelica palustris Sarikaliste sugukonna emaputke perekonda kuuluv emaputk on Eestis III kategooria kaitsealune liik. Looduskaitsealune püsik kasvab soistel niitudel, mererannal. Pakri loodusala ja planeeringuala Emaputke kasvukohaks Suur-Pakril on lage, mereäärne, mineraalmullaga rannaniit. Eestis on teada umbes 50 püsivat emaputke leiukohta. Emaputke elupaikade üldine seisund on püsivalt hea kuni rahuldav. Peamine oht emaputke elupaigale on võsastumine ja kuivendus. Kavandatavast tegevusest puudub Suur-Pakri emaputke elupaigale nii otsene kui ka kaudne negatiivne mõju. Soohiilakas Liparis loeselii Käpaliste sugukonna soohiilaka perekonda kuuluv soohiilakas on Eestis II kategooria looduskaitse all olev liik. Soohiilakas kasvab enamasti üksikute isenditena ja eelistab madala taimestikuga mättaid lubjarikastel ja märgadel kasvukohtadel madalsoodes, allikate ümbruses, OÜ Corson. Töö nr 1412 114 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne järvekallastel ning rannaniitudel. Selliste kasvukohtade kadumise tõttu on soohiilakas üsna ohustatud kogu Euroopas. Eestis on soohiilakat leitud kasvamas ka inimtekkelistel kasvukohtadel nagu karjääriveekogude kallastel. Eesti on soohiilaka leviku põhjapiiriks. Pakri loodusala Soohiilaka leiukohti Eestis on umbes 70. II kaitsekategooria liiki on leitud Suur-Pakri ja Väike-Pakri niisketel niitudel. Ohuteguriks on kuivendamine. Kavandatavast tegevusest puudub Suur-Pakri ja Väike-Pakri niisketel niitudel olevatele soohiilaka elupaikadele nii otsene kui ka kaudne negatiivne mõju. Nõmmnelk Dianthus arenarius Nelgiliste sugukonna nelgi perekonda kuuluv nõmmnelk on Eestis III kategooria looduskaitse all olev liik. Nõmmnelk ei kuulu punase raamatu liikide hulka. Eestis kasvab kaks alamliiki Dianthus arenarius borussicus ja Dianthus arenarius arenarius. Nõmmenelki esineb Eestis kümnekonnas kohas. Alamliik arenarius on kantud Euroopa Liidu loodusdirektiivi II ja IV lisasse. Nõmmnelk kasvab liivikutel, luidetel, loopealsetel ja klibuvallidel, aga ka kuivades valgusküllastes männimetsades. Talle sobivad nii rannikualad – rannaliiv või klibu – kui ka inimtekkelised lahtise liivaga maalapid, näiteks teeservades. Nõmmnelk eelistab üldiselt valgusrikkaid kasvukohti happelisel ja liivasel pinnasel – kuivi liivmuldi –, kuid võib kasvada ka hoopis aluselisel paepinnasel. Pakri saarte loopealsetel nõmmnelk kohati lausa valitseb, moodustades tihedaid padjandeid paljal klibul (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1141_1123.html). . Pakri loodusala Nõmmnelki võib leida kohati massiliselt Suur-Pakri ja Väike-Pakri ning Pakri poolsaar loopealsetel. Ohuteguriks on kõrrelistega kinnikasvamine. Kavandatavast tegevusest puudub Suur-Pakri ja Väike-Pakri ning Pakri poolsaare loopealsetele nõmmnelgi elupaikadele nii otsene kui ka kaudne negatiivne mõju. Jäik keerdsammal Tortella rigens Pisisamblaliste sugukonda kuuluv jäik keerdsammal on Eestis II kategooria looduskaitse all olev liik, kuulub haruldase liigina ka Eesti punasesse raamatusse.. Samblad ei kasva ainult soos ja metsas, neid võib leida ka väga kuivadel aladel. Loopealsete karmid tingimused – tuultele avatud kasvukoht, mis talvel jääb sageli kaitsva lumevaibata, ja suvine kuumus ning kuivus – seavad taimedele omad nõudmised. Seetõttu kasvavad samblad seal madalate tumedamalt värvunud padjanditena, mis esmapilgul näivad üsna ühesugused. Loopealsed iseenesest on haruldased kooslused, mis väärivad kaitset. Kui lakkab tavapärane majandustegevus, eeskätt karjatamine, siis kipuvad nad kinni kasvama. Samas võib õrn kamar puruneda suurte masinate all. Jäik keerdsammal ja könt-tanukas ei kasva mitte igasugusel loopealsel, vaid ainult seal, kus mullakiht on väga õhuke ja kohati paljandub paas, seega keskkonnamuutuste suhtes eriti tundlikel aladel. Jäik keerdsammal on üks neljast Eestis kasvavast keerdsamblaliigist, kes kasvavad sageli koos. Et olla kindel just haruldase liigi leius, tuleks pisut materjali kontrolliks kaasa võtta. Jäik keerdsammal moodustab madalaid, kuni kolme sentimeetri kõrgusi tihedaid padjandeid. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel178_165.html OÜ Corson. Töö nr 1412 115 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Pakri loodusala Suur-Pakri ja Väike-Pakri ning Pakri poolsaare loopealsetel on tuvastatud jäik keerdsambla elupaiku. Kavandatavast tegevusest puudub Suur-Pakri ja Väike-Pakri ning Pakri poolsaare loopealsetele jäiga keerdsambla elupaikadele negatiivne mõju. Suur-mosaiikliblikas Euphydryas maturna Koerlibliklaste sugukonda kuuluv suur-mosaiikliblikas on Eestis III kategooria looduskaitse all olev liik. Eestis on suur-mosaiikliblikas lokaalselt levinud, kuigi kohati mitte haruldane. Suur-mosaiikliblikad on väheliikuvad ja elavad väikeste kolooniatena üle Eesti. Elupaigaks on neil niisked metsaservad ja soised metsad. Suur-mosaiikliblika röövik toitub saartel, peale talvitumist kuslapuudel jt lehtpõõsastel ning ka rohttaimetel. Suur-mosaiikliblikas lendab juuni algusest juuli keskpaigani liigirikastes leht-, sega- ja lodumetsades ning puisniitudel. Pakri loodusala Pakri loodusalal võib suur-mosaiikliblikat leida 7230, 9020* (soostuvate metsade tüübirühm) ja 9080* elupaigatüüpidelt. Kavandatavast tegevusest nii otsesed kui ka kaudsed mõjud 7230, 9020* ja 9080* elupaigatüüpidele (ptk 5.3.3.10 hinnangud) ning suur-mosaiikliblika elupaikadele puuduvad. Kavandatavast tegevusest puudub suur-mosaiikliblika elupaikadele negatiivne mõju. 5.2.5 Võimaliku mõju kindlaks tegemine Et kindlaks teha Väike-Pakri sadama kinnistule rajatava väikesadama rajamise ja selle kasutusega kaasnevat mõju Pakri loodusalale, on alljärgnevalt kirjeldatud, määratletud mõju ja selle tõenäosust ning antud hinnang Loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpidele ning Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikidele, mille isendite elupaiku kaitstakse. 5.2.5.1 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 1110 1110 Mereveega üle ujutatud liivamadalad (veealused liivamadalad) elupaigatüübile kavandatust avaldava mõju määratlemine ja hinnang on toodud tabelis 5.3. Olulise mõju määratlemise ja hinnangu aluseks tabelis 5.3 on Euroopa Komisjoni juhendis (vt ptk 5.2.3.1 alusmaterjalide loendis punkt 3) toodud olulise mõju indikaatorid: elupaiga pindala kadu, killustatus, häirimine, populatsiooni asustustihedus, veevarud, veekvaliteet. Pakri loodusalal (20462,8 ha) on veealuseid liivamadalaid (1110) 5770,51 ha ehk 28,2 % kõigist Pakri loodusalal kaitstavatest loodusdirektiivi elupaigatüüpide pindalast (tabel 5.1). Eestis on elupaigatüübi 1110 pindalaks 32325,39 ha (tabel 5,2). Pakri loodusala veealused liivamadalad (1110) moodustavad sellest 17,85 %. Ülevaadet veealustest liivamadalatest (1110) ja nende asukohta Pakri loodusalal ning hinnanguid on käsitletud peatükis 5.2.3.2. Valdav osa 1110 elupaigatüübist jääb Pakri saarte ja mandri vahel olevasse madalaveelisse Kurkse väina. Elupaigatüüp 1110 ümbritseb ka Väike-Pakri ja Suur-Pakri saarte lõunarandu OÜ Corson. Töö nr 1412 116 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ulatudes Pakri saarte vahelise väina keskosani. Väike-Pakri idaranda planeeringuga kavandatavast väikesadamast lõunapoole on lähima veealuse liivamadala alguseni kaugus ca 530 m (joonis 5.2). Matemaatilise modelleerimise (vt ptk 4.2.4 Ehitusaegne heljumi pilve liikumine) tulemusel võib väita, et sadama rajamisega seotud süvendustöödel tekkiv madala kontsentratsiooniga heljumi pilv ei levi vähemalt 9 tundi ühest suunast puhuva tugeva (15 m/s) põhjatuulega maksimaalselt kaugemale kui 400 m. Teistest suundadest puhuva sama tugeva tuule korral jääb heljum akvatooriumis vahetu süvendustegevuse piirkonda või ulatub sellest 50 – 200 m kaugemale. Tabel 5.3 Elupaigatüübi 1110 veealused liivamadalad olulise mõju määratlemine ja hinnang Euroopa Komisjoni juhendis toodud olulise mõju indikaatorite ning kumuleeruvuse alusel Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang avaldumine 1110 pindala Süvendus-, täite- jt merekeskkonnas 1110 pindala kadu ei ole ja kadu tehtavatel töödel tekkiva heljumi oluline mõju puudub. 1110-ni ulatuva leviku ohu tekkimine. Süvendamisel 9 tundi järjest puhuva tugeva 15 m/s põhjatuulega ei ulatu heljumipilv elupaigatüübini 1110. Killustatus Süvendamisel ka madala Killustatuse ohtu ei ole. kontsentratsiooniga heljumipilv ei ulatu elupaigatüübini. Häirimine 1110 jääb heljumi tekke kohast 530 m Elupaigatüübi võivad häirida lõuna poole ja selleni ei ulatu ainult looduslikke süvendamisel 15 m/s 9 tundi järjest rannaprotsesside käigus tekkiv puhuva põhja-tuule korral ka madala heljum. Süvendamise mõju konts heljumipilv. puudub. Populatsiooni Süvendamisel 9 tundi järjest puhuva Modelleerimise alusel asustustihedus tugeva 15 m/s põhjatuulega ulatub asustustihedusele oluline mõju heljumipilv elupaigatüübini 1110. puudub. Veevarud Kavandatud tegevus ei muuda Mõju puudub. veevarusid. Veekvaliteet Mõju avaldub kui heljum muudab Veekvaliteet ei muutu. elupaigatüübi asualal veekvaliteeti. Erinevate Olulise koosmõju oht võib tekkida kui Olulise koosmõju oht on üldiselt mõjude merekeskkonnas tehtavate sadama olematu, kui rakendatakse koosmõju rajamistöödega või sadama kasutuse reostusohtu minimeerivaid (kumuleeruvus) korral toimub sadama akvatooriumist meetmeid ja nõudeid. lõunapool naftareostust põhjustav avarii. 5.2.5.2 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 1210 1210 Üheaastase taimestuga esmased rannavallid (esmased rannavallid) elupaigatüübile kavandatust avaldava mõju määratlemine ja hinnang on toodud tabelis 5.4. Olulise mõju määratlemise ja hinnangu aluseks tabelis 5.4 on Euroopa Komisjoni juhendis (vt ptk 5.2.3.1 OÜ Corson. Töö nr 1412 117 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne alusmaterjalide loendis punkt 3) toodud olulise mõju indikaatorid: elupaiga pindala kadu, killustatus, häirimine, populatsiooni asustustihedus, veevarud, veekvaliteet. Pakri loodusalal (20462,8 ha) on esmaseid rannavalle (1210) 40.926 ha ehk 0,2 % kõigist Pakri loodusala Natura elupaigatüüpide pindalast (tabel 5.1). Eestis on Natura elupaigatüübi 1210 pindalaks 450,56 ha (tabel 5.2). Pakri loodusala esmased rannavallid (1210) moodustavad sellest 9,08 %. Ülevaadet esmastest rannavallidest (1210) ja nende asukohtadest Pakri loodusalal ning hinnanguid on käsitletud peatükis 5.2.3.2 ja lisades 3 ja 5. Esmased rannavallid (1210) asuvad Suur-Pakri loode ja läänerannikul ning Väike-Pakri kagurannas (joonis 5.2, lisa 5) planeeringualast lõunapoole ca 800 m. Kitsas riba esmaseid klibust rannavalle (1210) jääb ka kavandatud sadamakohast vahetult põhjapoole kinnistu kirdeosa rannas (joonis 5.2). Tabel 5.4 Elupaigatüübi 1210 esmased rannavallid olulise mõju määratlemine ja hinnang Euroopa Komisjoni juhendis toodud olulise mõju indikaatorite ning kumuleeruvuse alusel Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang avaldumine 1210 pindala kadu Ranna äärt mõõda sadamaalast Vahetult mere äärde põhjapoole jääva kitsa klibust kavandatud terrass vähendab rannavallile on kämpingu ees mõningaselt sealse esmase mereäärde kavandatud rajada eri rannavalli pindala. Samas kõrguselised terrassid. looduslikud rannaprotsessid tagavad pideva uuenemise rannas. Killustatus Ühtib eeltoodud selgitusega. Terrasside rajamisel rannavall jääb terrassikilpide alla. Häirimine Sadama rajamisega suureneb Rannaäärsetele klibust oluliselt kinnistu kasutus ja seega vallidele tavakäimistega paratamatult ka ranna äärsetele mingitki olulist mõju ei teki. klibuvallide kasutuskoormus. Ohuks võiks olla mingite mootorsõidukite lubamine randa ja prügiga risustamine või reostus. Populatsiooni Jäävabal ajal ja külmumata Rannaäärsetele klibust asustustihedus rannikupanga ning selle aluse vallidele tavakäimistega murrutusala korral toimub tugevate mingitki olulist mõju ei teki. kirdesuunast tormidega klibu- vallide pidev uuenemine- taastumine ja ümberpaigutus. Veevarud Kavandatud tegevus ei muuda Veevarudele mõju puudub. veevarusid. Veekvaliteet Mõju saab avalduda ainult Veekvaliteedile olulist mõju elupaigatüübi asuala prügistamine ei teki. Kavandatu või reostus. teostamisel välditakse järelevalve ja hooldamisega nii pahistamine kui ka reostus. OÜ Corson. Töö nr 1412 118 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Erinevate mõjude Olulise koosmõju oht võib tekkida Olulise koosmõju oht on koosmõju kui merekeskkonnas tehtavate üldiselt olematu, kui kõik (kumuleeruvus) sadama rajamistöödega või sadama merekeskkonnas teostatavad kasutuse korral toimub sadama tööd tehakse vastavalt KSH-s akvatooriumist põhjapool toodud nõuetele. naftareostust põhjustav avarii. 5.2.5.3 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 5130 5130 Hariliku kadaka Juniperus communis kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel (kadastikud) elupaigatüübile kavandatust avaldava mõju määratlemine ja hinnang on toodud tabelis 5.5. Olulise mõju määratlemise ja hinnangu aluseks tabelis 5.5 on Euroopa Komisjoni juhendis (vt ptk 5.2.3.1 alusmaterjalide loendis punkt 3) toodud olulise mõju indikaatorid: elupaiga pindala kadu, killustatus, häirimine, populatsiooni asustustihedus, veevarud, veekvaliteet. Pakri loodusalal (20462,8 ha) on kadastikke (5130) 61,388 ha ehk 0,3 % kõigist Pakri loodusala Natura elupaigatüüpide pindalast (tabel 5.1). Eestis on Natura elupaigatüübi 1210 pindalaks 5101,51 ha (tabel 5.2). Pakri loodusala kadastikud (5130) moodustavad sellest 1,2 % (tabel 5.2). Ülevaadet kadastikest (5130) ja nende asukohta Pakri loodusalal ning hinnanguid on käsitletud peatükis 5.2.3.2 ja lisades 3 ning 5. Kadastike 5130 elupaigatüüp esineb Suur-Pakri ja Väike-Pakri loopealsetel ning Väike-Pakri idaranniku ja Suur-Pakri ranniku klibuvallidel Planeeringualale lähim ranna klibuvallidel kasvav kadastike elupaigatüüp jääb planeeringualast ca 350 m mööda Väike-Pakri idarannikut lõunasse (joonis 5.2, lisa 5). Tabel 5.5 Elupaigatüübi 5130 olulise mõju määratlemine ja hinnang Euroopa Komisjoni juhendis toodud olulise mõju indikaatorite ning kumuleeruvuse alusel Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang avaldumine 5130 pindala kadu Väike-Pakri sadama kinnistul 5130 pindala kadu ei ole kavandatud tegevuste mõju ei ulatu ja mõju puudub. elupaigatüübini 5130. Killustatus Kavandatud tegevuste mõju ei Mõju puudub. ulatu elupaigatüübini 5130. Häirimine Elupaigatüüp 5130 jääb Elupaigatüübile 5130 kavandatud tegevuse mõjualast häirimise mõju puudub. 350 m lõuna poole. Populatsiooni Kavandatud tegevuste mõju ei Mõju puudub. asustustihedus ulatu elupaigatüübini 5130. Veevarud Kavandatud tegevus ei muuda Mõju veevarudele elupaigatüübi 5130 aladel puudub. veevarusid. Veekvaliteet Kavandatud tegevus ei muuda Mõju veekvaliteedile ei elupaigatüübi 5130 aladel ole. veekvaliteeti. OÜ Corson. Töö nr 1412 119 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Erinevate mõjude Kavandatud tegevusest tulenevate Erinevate mõjude koosmõju mõjude koosmõju ei ulatu koosmõju puudub. (kumuleeruvus) elupaigatüübi 5130 aladele. 5.2.5.4 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 6210* 6210* Kuivad niidud lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad) elupaigatüübile kavandatust avaldava mõju määratlemine ja hinnang on toodud tabelis 5.6. Olulise mõju määratlemise ja hinnangu aluseks tabelis 5.6 on Euroopa Komisjoni juhendis (vt ptk 5.2.3.1 alusmaterjalide loendis punkt 3) toodud olulise mõju indikaatorid: elupaiga pindala kadu, killustatus, häirimine, populatsiooni asustustihedus, veevarud, veekvaliteet. Pakri loodusalal (20462,8 ha) on kuivi niite lubjarikkal mullal (6210*) 429,719 ha ehk 2,1 % kõigist Pakri loodusala Natura elupaigatüüpide pindalast (tabel 5.1). Eestis on Natura elupaigatüübi 6210* pindalaks 4883,36 ha (tabel 5.2). Pakri loodusala elupaigatüübid moodustavad sellest 8,8 % (tabel 5.2). Kuivi niite lubjarikkal mullal 6210* ülevaadet ja nende asukohti Pakri loodusalal ning hinnanguid on käsitletud peatükis 5.2.3.3 ja lisades 3 ning 5. Kuivi niite lubjarikkal mullal 6210* esineb nii Pakri poolsaare kui ka Suur-Pakri ja Väike- Pakri (joonis 5.2, lisa 5) keskmise sügavusega ja sügavatel rähksetel rendsiinadel (K”’) või leostunud liivsavimuldadel (Ko), mille taimkate on kujunenud pikaajalise karjatamise ja/või niitmise mõjul. Koosluste liigirikkuse ja seisundi säilitamiseks tuleb siin jätkata majandamist tavapärasel viisil, seejuures mitte väetades. Kuna antud aladel pikal perioodil majandamist (karjatamine, niitmine, võsa raiumine) piisavas mahus ei toimunud, siis kaotasid nii sürjeniidud kui ka kuivad pärisaruniidud palju oma varasemast esindatusest. Kuna antud niidud on olulised orhideede kasvualad, siis on vajalik endise majandamise taastamine, mida järkjärgult ja pikkamööda ka tehakse. Lähim 6210* elupaigatüübi ala on planeeringuala edeltipust ca 120 m (6210* algab Väike- Pakri saare 5 kinnistu kirdeosas ja suundub lõunasse) edelas (joonis 5.2). Tabel 5.6 Elupaigatüübi 6210* olulise mõju määratlemine ja hinnang Euroopa Komisjoni juhendis toodud olulise mõju indikaatorite ning kumuleeruvuse alusel Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang avaldumine 6210* pindala kadu Väike-Pakri sadama kinnistul 6210* pindala kadu ei kavandatud tegevuste mõju ei ulatu ole. Kuna sadama elupaigatüübini. Pakri saartel rajamine on vajalik Pakri puudus pikka aega elupaigatüübi saartel majandustegevuse 6210* säilimiseks vajalik arendamiseks, siis majandustegevus. Sadama rajamise sadama rajamisega läbi on eeldus Pakri saarte luuakse tingimused ka majandamist oluliselt arendada, elupaigatüübi 6210* mis toob saartele tagasi ka taastamiseks ja seeläbi ka karjatamise, niitmise ja võsa 6210* pindala raiumise. suurenemiseks. Killustatus Kavandatud tegevuste otsene ja Negatiivne mõju puudub. OÜ Corson. Töö nr 1412 120 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne kohene mõju ei ulatu Majandustegevusega elupaigatüübini. luuakse eeldused 6210* taastumiseks. Häirimine Elupaigatüüp jääb kavandatud Elupaigatüübile tegevuse mõjualast 120 m häirimise mõju puudub. edelasse. Populatsiooni Kavandatud tegevuste otsene mõju Majandamise taastamise asustustihedus ei ulatu elupaigatüübini. läbi kaudselt oluline positiivne mõju 6210*. Veevarud Kavandatud tegevus ei muuda Veevarudele mõju elupaigatüübi 6210* aladel puudub. veevarusid. Veekvaliteet Kavandatud tegevus ei muuda Veekvaliteedile mõju ei 6210* aladel veekvaliteeti. ole. Erinevate mõjude Kavandatud tegevusest tulenevate Kavandatud tegevuste koosmõju mõjude otsene ja kohene koosmõju tulemina on võimalik (kumuleeruvus) ei ulatu elupaigatüübi aladele. majandamise taastamise Samas eeldatavalt saarte endise läbi oluline positiivne majandamise taastamisega kaasneb mõju praegustele ja ka regulaarne karjatamine, endistele 6210* niitmine, võsa ja põõsastiku elupaigatüübi niitudele. raiumine endistelt niidualadelt. 5.2.5.5 Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüübile 6280* 6280* loopealsed (alvarid) elupaigatüübile kavandatust avaldava mõju määratlemine ja hinnang on toodud tabelis 5.7. Olulise mõju määratlemise ja hinnangu aluseks tabelis 5.7 on Euroopa Komisjoni juhendis (vt ptk 5.2.3.1 alusmaterjalide loendis punkt 3) toodud olulise mõju indikaatorid: elupaiga pindala kadu, killustatus, häirimine, populatsiooni asustustihedus, veevarud, veekvaliteet. Pakri loodusalal (20462,8 ha) on loopealseid 6280* 900,363 ha ehk 4,4 % kõigist Pakri loodusala Natura elupaigatüüpide pindalast (tabel 5.1). Eestis on Natura elupaigatüübi 6280* pindalaks 16771,95 ha (tabel 5.2). Pakri loodusala loopealsed 6280* moodustavad sellest 5,37 % (tabel 5.2). Loopealsete 6280* elupaigatüüpide ülevaadet ja nende asukohti Pakri loodusalal ning hinnanguid on käsitletud peatükis 5.2.3.3 ja lisades 3 ning 5. Loopealsed niite esineb nii Suur-Pakri (põhjaosa) kui ka Väike-Pakri (loodeosa) ja Pakri poolsaare loopealsetel (joonis 5.2, lisa 5). Suur-Pakri ligi 50 ha suurune looniit on üks Eesti suuremaid lagedaid looalasid. Väike-Pakri sadama kinnistuga kontakteerub loopealsed (6280*) elupaigatüüp loodeosas (Hinnose kinnistu kaguosas) ja Haava kinnistu lõunaosas. Tabel 5.7 Elupaigatüübi 6280* olulise mõju määratlemine ja hinnang Euroopa Komisjoni juhendis toodud olulise mõju indikaatorite ning kumuleeruvuse alusel Mõju tüüp Tegevus ja selle mõju võimalik Mõju hinnang avaldumine 6280* pindala kadu Väike-Pakri sadama kinnistul Kavandatu ei põhjusta kavandatud tegevuste mõju ulatub 6280* pindala kadu. OÜ Corson. Töö nr 1412 121 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne loodepiiril elupaigatüübini 6280*. Samas sadama rajamine 6280* pindala kadu ohustab Pakri ja selle kasutus aitab saartel endise majandustegevuse Pakri saartel endise lakkamine ja alvarite majandustegevuse kinnikasvamine (lisa 3). taastamist. Killustatus Kavandatud tegevusega ei kaasne Olulist mõju ei ole 6280* alade killustatust planeeringualast välja- poole ei planeeringualal toimuva ehitustegevuse ega planeeringuala hilisema kasutuse korral. Häirimine Planeeringuala loodepiirile jääb Ehitustegevuse mõjud on elupaigatüüp 6280*. lühiajalised ja ei ulatu 6280*. Populatsiooni Kavandatud tegevuste otsene mõju Otsene mõju puudub. asustustihedus ei ulatu koheselt elupaigatüübini Samas regulaarse 6280*. Samas sadama rajamine ja karjatamise, niitmise ja selle kasutus aitab Pakri saartel võsaraiumise kaudne endise majandustegevuse mõju 6280* aladel on taastamist. positiivne. Veevarud Kavandatud tegevus ei muuda Mõju veevarudele elupaigatüübi aladel veevarusid. puudub. Veekvaliteet Kavandatud tegevus ei muuda Mõju veekvaliteedile ei aladel veekvaliteeti. ole. Erinevate mõjude Sadama rajamine ja selle kasutus Erinevate mõjude koosmõju aitab Pakri saartel endise koosmõju endise (kumuleeruvus) majandustegevuse taastamist. KKK majandamise tegevuse 2007-2016 (lisa 3) on soovitatud taastamise läbi on alvarite kinnikasvamise vältimiseks positiivse mõjuga 6280* lambakasvatamise taastamist. 5.2.5.6 Kavandatust lisas 6 toodud elupaigatüüpidele avalduv mõju Peatükkides 5.2.3.2 (elupaigatüübid 1110, 1210 ja 5130) ja 5.2.3.3 (elupaigatüübid 6210* ja 6280*) on Pakri loodusalal kaitstavatest elupaigatüüpidest need, mis asuvad kavandatava tegevuse mõjualas või milleni võiks ulatuda kavandatust negatiivset mõju. Olulise mõju määratlemine ja hinnang elupaigatüüpidele 1110, 1210, 5130, 6210* ja 6280* on toodud vastavalt eeltoodud järjekorrale peatükkides 5.2.5.1 – 5.2.5.5. Ülejäänud Pakri loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on käsitletud lisas 6, kus on esitatud nendest ülevaade ning antud hinnang võimaliku negatiivse mõju võimalikkusest. Kavandatud tegevuse olulise mõju määratlemise ja Euroopa Komisjoni juhendis (ptk 5.2.3.1 alusmaterjalide loendis punkt 3) toodud olulise mõju indikaatorite (elupaiga pindala kadu, killustatus, häirimine, populatsiooni asustustihedus, veevarud, veekvaliteet) ning kumuleeruvuse analüüsi ja hinnangu alusel võib väita, et lisas 6 olevatele 1130, 1150*, 1160, 1170, 1220, 1230, 1620, 1630*, 2130*, 3140, 3260, 6530*, 7160, 7230, 9020*, 9080* ning 9180* elupaigatüüpidele puudub kavandatust nii otsene kui ka kaudne negatiivne mõju. OÜ Corson. Töö nr 1412 122 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 5.2.5.7 Pakri loodusalal kaitstavate liikide elupaikadele avalduv mõju Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku Pakri loodusalal kaitstakse, on emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), soohiilakas (Liparis loeselii), jäik keerdsammal (Tortella rigens) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna). Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liike, mille isendite elupaiku Pakri loodusalal kaitstakse (emaputk, nõmmenelk, soohiilaks, jäik keerdsammal ja suur-mosaiikliblikas) on käsitletud peatükis 5.2.4 Pakri loodusalal kaitstavate liikide elupaigad. KSH protsessis planeeringualal ei tuvastatud liike, mille isendite elupaiku Pakri loodusalal kaitstakse. Kavandatud tegevuse olulise mõju määratlemise ja Euroopa Komisjoni juhendis (ptk 5.2.3.1 alusmaterjalide loendis punkt 3) toodud olulise mõju indikaatorite (elupaiga pindala kadu, killustatus, häirimine, populatsiooni asustustihedus, veevarud, veekvaliteet) ning kumuleeruvuse analüüsi ja hinnangu järgi võib väita, et emaputke, nõmmenelgi, soohiilaka, jäik keerdsambla ning suur-mosaiikliblika elupaikadele puudub kavandatust nii otsene kui ka kaudne negatiivne mõju. 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus Alljärgnevas tabelis 5.8 on toodud Linnudirektiivi lisa I linnuliigid ja lisast I puuduvate rändlinnuliigid, kelle elupaiku Pakri linnualal kaitstakse. Tabel 5.8. Pakri linnualal kaitstavad linnuliigid. Jk Linnuliik Ladinakeelne LD I , II LKS Arvukus* ja LIFE** nr nimetus lisa ja Kaitse- esinemine* Arvukus ja mär- kat (P, R, T) staatus*** kimata p-paari (P, R, T) i-isend 1. viupart Anas penelope II 5 p (P) 289 i (R) 2. sinikael-part Anas II 1025 i (R) 43 p (P) platyrhynchos 480 i (R) 491 i (T) 3. merivart Aythya marila II II 7000 i (R) 150 i (R) 90 i (T) 4. hüüp Botaurus I II 3 p (P) stellaris 5. sõtkas Bucephala II 10400 i (R) 3 p (P) clangula 1237 i (R) 3508 i (T) 6. krüüsel Cepphus grylle II 15-25 p (P) 20 p (P) 3 i (R) 2 i (T) 7. aul Clangula II 59100 i (R) 46000 i (R) hyemalis 12978 i (T) 8. väikeluik Cygnus I II 300 i (R) 89 i (R) columbianus 2 i (T) bewickii 9. laululuik Cygnus cygnus I II 700 i (R) 52 i (R) 35 i (T) 10. kühmnokk-luik Cygnus olor II 50 p (P) 133 p (P) OÜ Corson. Töö nr 1412 123 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 810 i (R) 615 i (R) 704 i (T) 11. merikotkas Haliaeetus I I 1 p (P) albicilla 12. kalakajakas Larus canus II 190 p (P) 218 p (P) 956 i (R) 540 i (T) 13. tõmmuvaeras Melanitta fusca II III 25 p (P) 11 p (P) 16 i (R) 50 i (T) 14. jääkoskel Mergus II 25 p (P) 28 p (P) merganser 41 i (R) 200 i (T) 15. tutkas Philomachus I I 4 p (P) pugnax 16. tuttpütt Podiceps 173 i (T) 6 p (P) cristatus 30 i (R) 3 i (T) 17. hahk Somateria II 3700 i (R) 16 p (P) mollissima (1000) i (R) 1 i (T) 18. punajalg-tilder Tringa totanus II III 40 p (P) * Allikas: Kuus, A., Kalamees, A. (koost.) 2003. Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis. Eesti Ornitoloogiaühing. Tartu. ** LIFE – KKK 2011-2020 raames määratletud (A. Kalamees, A. Kuus) arvukus ja staatus. Pakri linnu- ja loodusalaga seotud vee- ja rannikulindude arvukus, staatus ning kaitseväärtus on toodud lisa 4 tabelis 1. ja tabelis 2. Linnustikku mõjutavad tegurid ja meetmed. *** status: P-pesitseja, R-läbirändaja, T-talvituja 5.2.7 Kavandatu mõju planeeringualal vaadeldud linnuliikidele Linde käsitleva uuringu raames viis P. Vissak läbi 2 välivaatlust vahemikus 20 juuli - 20 august 2014. Registreeriti kõik liigid, keda kohati arendusalal ja selle ümbruses 500 m raadiuses tegutsemas. Rannikul registreeriti linnuliigid lõigus Kabelisadama abajas - pangajärsaku algus arendusalast põhjas, kokku 30 liiki Tabel 5.9. Linnuliikide üldised andmed ja tundlikkus ehitustööde suhtes Liik Üldkirjeldus ja tundlikkus Kaitsestaatus Täiendavad detailid sadamaehitustööde suhtes Merikajakas Inimese suhtes suhteliselt neutraalne, sageli pole kaitse all Toitub kalast, avaveega sadamates ja laevateedel, ei ole ohustatud, kuna paikades aastaringi. võib teha pikemaid toitumislende avamerele. Jääkoskel* Talub inimese lähedust hästi, pesitseb sageli pole kaitse all Toitub kalast, märtsist tehispesades, ent ka avapesades erinevates novembrini varjukohtades. Tegutseb peamiselt avavees, rannikumeres, võib toituma siirduda kaldaaladest kaugemale. meresaarte läheduses, jõgedel OÜ Corson. Töö nr 1412 124 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Randtiir Pesitseb väikestes kolooniates rannikust LK III Toitub kaladest, kaugele jäävatel meresaartel madala kategooria selgrootutest ja õhus taimestikuga või lagedatel aladel. Toitumas lendavatest putukatest. võib käia ka inimasustusele lähemal (sadamate läheduses jne). Sadama ehitus ei peaks elutegevust häirima, kuna sadama lähistel ei pesitse. Ristpart Pesitseb peamiselt läänesaartel ja tegutseb LK III Eluliselt seotud rannikul ja rannalähedases meres. Pesitsuseelse kategooria madalaveelise kosimismängu ajal külastab rannikuga, kuna toitub sageli inimasustusega põhja küünitades nagu kohti, “valides” alternatiivseks pesapaigaks kõik ujupardid või kõrvalhooneid jmt. Pesitseb siiski adruvallidel. peamiselt rannikul, kuigi kunstlikud moodustised kaugemal maismaal pole välistatud. Pesa on reeglina mingi õõnsus, koobas, kast, kaljupragu, hoone katusealune. Sadamakoha ümbruses pesitsemist ei täheldatud. Kohatud linnud olid meetri kaugusel madalas vees. Sinikael-part* Meie tavalisemaid pardiliike. Varakevadest pole kaitse all Toitub madalas hilissügiseni, lahtise vee ja piisava toidu korral rannikuvees, ujupardina talvitub sageli. Pesitseb ranniku lähedal vajab madalat vett. maapinnal või harva kõrgemal, nt vanades varesepesades. Suhteliselt julge ja inimese naabrust taluv liik. Augustist oktoobrini jahilind. Peamine oht on veekogude reostus, mis rajatava sadama mastaape ja kasutuskoormust arvestades ei tohiks probleemiks kujuneda. Merisk Tavaline ranniku ja läänesaarte pesitseja, pole kaitse all Toiduobjekt on levinud peaaegu kõikjal. Pesitseb klibul või adruvallides või madalmurusel trambitud rannaniidul. madalas vees asuvad Suhteliselt suure territooriumiga, inimese eest selgrootud. hoidub kõrvale. Sadama ehitus ja kasutamine häirivad, kuid liik levinud peaaegu kõikjal. Linavästrik Tavaline pesitseja mitmesugustes maastikes, sh pole kaitse all Toitub suures osas ka kultuurmaastikes ja inimasustuse läheduses. kahjurputukatest, on Pesitseb poolavatud õõnsustes, rannikul käib üks sagedasemaid toitumas. Sadamaehitus elutegevust otseselt ei käopoja kasuvanemaid. takista, võib toituda mujal. Hahk* Pesitseb peaaegu eranditult väikestel pole kaitse all Toitub limustest, eriti meresaartel. Saabub märtsi lõpus, sügisränne tähtsal kohal on augustist novembrini. Üksikud talvitavad meie rannakarp. rannikuvetes. Pesa rajab lagedale rannavallile Isalinnud lahkuvad või põõsa alla kraabitud lohku. Pojad kooruvad juunis, enne poegade alates mai keskpaigast ja lennuvõimestuvad lennuvõimestumist juulis-augustis. kaugetele meresaartele Otseselt sadama ümbruses ei pesitse, kaugemal sulgima. pesitsejaid tegevus ei häiri - hahk on peidulise eluviisiga. Toitumisala suhteliselt lai, sadam siinjuures olulist rolli ei mängi. Kühmnokk- Saabuvad vaba vee laikude tekkimisel, pole kaitse all Toitub veetaimedest. viimased lahkuvad veekogude külmumise Vaenlasi praktiliselt OÜ Corson. Töö nr 1412 125 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne luik* ajal. Soodsatel talvedel talvitab. Pesitsemiseks pole. Talub mõõdukat eelistab taimestikurikkaid merelahtesid ja inimtegevust suhteliselt rannikujärvi, ka lagedaid meresaari. Pesitseb pesitsusala lähedal. aprilli teisel poolel ja mai algul, tavaliselt Stressis või häirimise roostikus või väikeste laidude rannavallidel, korral võib rünnata ka üleujutuse ja lainetuse mõjualast kõrgemal. inimest. Pojad kooruvad mai lõpul-juuni algul. Pojad on pesahülgajad - pärast koorumist on nad enam- vähem kohe võimelised emaslinnule järgnema ja lennuvõimestuvad septembri algul. Sadama ehitus ja tegevus olulist mõju ei oma. Rääkspart Rääkspart saabub aprilli algul ja lahkub pole kaitse all Toituvad vee- ja oktoobris. Väljaspool pesitsusperioodi ei maataimede osadest, ole eriti sotsiaalne, moodustab ainult väikseid viljadest, pähklitest, parvi. samuti Pesa ehitab vee lähistele. selgrootutest. Rääkspart Sadama ümbruses ei täheldatud pesitsemist, on suhteliselt tolerantne pigem toituvad isendid. väga ülerahvastatud pesitsustingimuste osas. Punajalg- Eestis on lind üks arvukamaid, ent lokaalselt LK III Ohustab peamiselt tilder* levinud kurvitsalisi, suurima asustustihedusega kategooria pesitsuspaikade ning Lääne-Eestis ja Saaremaal. Arvatavalt pesitseb rändepeatuspaikade ligi 6000 paari. saastamine. Elupaiga eelistus on niisked või soostunud kõrge rohukasvuga alad. Toiduotsingul lompide või muude veekogude kaldaäärses osas sageli kuni kõhuni mudas, toitub selgrootutest loomadest, keda ta püüab mudast noppides. Saabub aprilli alguses; kevadine läbiränne kestab kuni maikuu lõpuni. Lahkub Eestist septembri alguseks. Sadama ümbrusega otseselt seotud pole, viibib ranna-aladel juhuslikul toiduotsingul, peamiselt suviti sageli läbikuivava rannajärve ääres. Kalakajakas* Eesti mererannikute üks arvukamaid kajakaid, pole kaitse all Toiduobjekt kalad, kuid pesitseb viimasel ajal üha sagedamini raiped, konnad, ussid, sisevetel: suurematel järvedel ja rabalaugastel. hiired, veeselgrootud, Harilikult kolooniatena, aga mõni paar võib õhus tabatavad kiilid jt pesitseda ka üksi kuskil varjulises kohas või putukad, ka marjad ja antropogeensel rajatisel. Saabuvad märtsis ning idanevad terad, tihti hõivavad koheselt territooriumi, mida kaitsevad haudenaabrite munad ja agressiivselt teiste eest. Koorunud poegade nõrgad pojad. korral, eriti inimasustuses pesitsedes võib rünnata ka inimest. Ränd- ja hulgulind. Talvitab lahtistel vete ääres. Inimasustuse ja rajatiste naabrus pole probleem. Rohevint Osaliselt paigalind, talvitab igal aastal, osaliselt pole kaitse all Toit on peamiselt siirdub talveks soojematele taimne, eriti seemned, aladele. Pesitsusterritooriumi hõivab märtsi taimepungad ja marjad. lõpul. Pesapuuna eelistab kuuske. Levinud üle Pesitsusajal kasutab kogu Eesti sobivates pesitsusbiotoopides, toiduks ka putukaid. suuremas osas kultuurmaastikul, parkides ja linnaaedades. Saabub märtsi lõpul. Sügisena lahkumine algab septembris. Ränne toimub põhiliselt päeval. Suur tähtsus OÜ Corson. Töö nr 1412 126 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne rändepeatuspaigana ja toitumispaigana on rannik ja rannikulähedase väikesaared, kus esineb hulgaliselt toitumiseks sobilikke puu- ja põõsaliike. Ehitustegevus ja sadama olemasolu mingit kahju ei tekita, rohevint talub hästi inimese lähedust. Karmiinleevike Karmiinleevike elutseb looduses, reeglina mitte pole kaitse all Arvukus on viimastel kunagi inimasulates. Elupaikadeks on niisked ja aastakümnetel kiiresti hõredad salulehtmetsad, jõeorud, puisniidud, tõusnud. pargid ja kalmistud. Vähemal määral Saabub hilja - mai lõpul kadastikud ja raiesmikuvõsa. Karmiinleevike - lahkub varakult tegutseb alati kas üksinda või paarikaupa, augustis. äärmisel juhul ka pesakonniti. Suurtesse Toitub seemnetest, salkadesse ei kogune kunagi. lehepungadest ja Pesitseb mitmesugustel puudel ja põõsastel, marjadest. Putukaid ettevaatlik lind, võib häirimise korral pesa tarbib vähesel hulgal. hüljata. Sadam suurt ohtu ei kujuta, kuna hoidub niikuinii sadamast ja inimtegevusest piisavalt kaugele. Liivatüll Elupaigaks on liivatüllil klibune või liivane, LK III Põhiline toit on harva murustunud mererannik. Rändlind, kategooria selgrootud loomad, saabub aprilli esimesel poolel ja lahkub augusti peamiselt erinevad lõpul. Arvukas läbirändaja. Pesa teeb veelimused. maapinnale kraabitud lohku, mille vooderdab väikeste ühesuuruste kivikeste või veetigude kodadega, murusel alal ka väheste kõrtega. Üks Eesti arvukamaid kurvitsalisi mereranniku haudelinnustiku hulgas, ent kelle arvukus väheneb pidevalt. Võimalik, et see on seotud kajakate hulga suurenemisega. Sadama ehitus ja edasine toimimine on eraldisel või selle vahetus naabruses pesitsevate liivatüllide suhtes oluline häiriv faktor kuigi maksimaalselt 1-2 haudepaari mahus. Pruunselg- Tavaline pesitseja maist septembrini. Arvukus pole kaitse all Kevadel ja suve põõsalind on pidevalt suurenenud. Elutseb peamiselt esimesel poolel toitub vaheldusrikastel erineva põõsastikuga peamiselt putukatest. kultuurmaastikel, kraavivõsas, hõredas puistus, Neid otsib põõsaste madalates kuusehekkides. Samuti leidub teda okstelt ja lehtedelt. looduslikul poolavamaastikul, eeskätt Sügise poole sööb põõsasniitudel ja -soodel, ka hõredas lisaks mitmesuguseid kadastikus. Pesa ehitab maapinnale marju. rohttaimestiku varju. Sadama territooriumil ja selle lähiümbruses, mida mõjutab ehitustegevus ja sadama külastajate liikumine, võib kokku loendada 2-3 pesitsevat paari. Saarel leidub suhteliselt palju liigile sobivaid elupaiku, seega pole liigi käekäik kriitiline. Vööt-põõsalind Saabub mai lõpul, lahkub juba LK III Arvukust ohustab augustis. Pesitsusajal elutsevad põõsaniitudel, kategooria elupaikade ja võsas, põõsastikes, üsna tüüpiliselt kasvukohtade hävimine OÜ Corson. Töö nr 1412 127 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne rannakadastikes ja suuremates põõsastega või rikkumine, arvukus parkides. Tegutseb põõsastes ja puudel, on on liigil niivõrd madal, käitumiselt väga arg ja ettevaatlik. Pesa ehitab et ohutegurite toime põõsa või tiheda okaspuuheki vahele maapinna jätkumisel võib sattuda lähedale. ohustatud liikide hulka. Sadama ehitus ja tegutsemine on liigi suhtes Elupaiga, käitumise ja kindel häiretegur. Siiski on vahetult sadama laulu poolest meenutab kinnistul vööt-põõsalinnule sobivat (või pisut punaselg-õgijat, eelistatud) biotoopi vähe, piisavalt suured ja kuid vööt-põõsalind on tihedad kadastikud asuvad sadamast eemal. saledama nokaga ja Tõenäoliselt liik rajatise tõttu ohtu ei satu, ka püsimatu. on ta mõõduka ja vaikse inimtegevuse suhtes Toiduks on vööt- talumisvõimeline (pesitseb ka põõsalinnul peamiselt taluaedade kaugemates soppides) kuid putukad ja nende ehitamisel tuleks arvestada, et põõsastikke vastsed, suve teisel ilmaasjata liigselt ei võetaks maha. poolel ka marjad. Roo-loorkull Roo-loorkulli elupaik on Pakri saarte vahelises LK III Toitub närilistest, roostikus, ent saagilennul võib teda kohata ka kategooria lindudest, soiste niitude ja avavee kohal. Eestis aprillist linnupoegadest, oktoobrini. munadest, harvem Sadama ümbrusega pole seotud. Väike-Pakri kahepaiksetest. idaosas on ilmselt juhuslikult, saagijahil. Hiireviu Hiireviu on Eesti sagedasemaid kullilisi ja LK III Toitub närilistest, esineb peaaegu kõikjal. Eriti sageli võib kategooria lindudest ja harvem hiireviud kohata erinevate maastikuüksuste ja kahepaiksetest. biotoopide üleminekualadel. Pesitseb puistus, aga saagijahil lendab enamasti avamaa kohal. Meil märtsist septembrini, pehmete talvede korral võib talvitada. Pakri saartel jahilendudel peamiselt saare heina- ja karjamaade kohal. Harvem, värvuliste rände ajal võib kohata ka ranniku piirkonnas. Sadamaalaga seotud pole, sadama ehitus ja hilisem kasutus otsest mõju ei avalda. Hallvares Varesed pesitsevad mitmesugustes elupaikades pole kaitse all Kõigesööja, toitub kultuur- ja loodusmaastikes. Nad võivad selgrootutest, pesitseda igasugustes metsades, aga ka peaaegu mardikalistest, puudeta saartel ning üksikutel puudel keset sihktiivalistest, ka avamaastikku. närilistest, Märtsist oktoobrini, paljud ka talvitavad. linnupoegadest ja Vares võib olla oportunistlik inimkaasleja. munadest, sisalikest, Sadama ümbrusega seotud ainult juhusliku konnadest, kaladest, toiduotsimise kaudu. samuti seemnetest. Metsvint Eesti kõige tavalisem ja arvukam haudelind, pole kaitse all Toit on peamiselt kes pesitseb väga mitmesugustes biotoopides. taimne, eriti seemned, Inimese lähedusega harjub kergesti, inimese taimepungad ja marjad. naabrus ei kujuta tavaliselt endast ohtu ega Pesitsusajal kasutab häirefaktorit. toiduks ka putukaid Märtsist septembrini. Rände ajal enamasti suurtes salkades või parvedes. Rändeparved liiguvad sageli piki rannikut ja ka saartel. Sadama ehitus ega kasutamine siiski metsvindi pesitsemisele ega rändele olulist mõju ei avalda. OÜ Corson. Töö nr 1412 128 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Rasvatihane Tavalisemaid haudelinde, Eestis aastaringselt, pole kaitse all Rasvatihane on enamasti paigalind, kuid mõnikord ka kõigesööja lind: suvel hulgurännetel. Pesitseb looduslikes ja on põhitoiduks kultuurpuistutes. Talveperiooditi sagedasti selgrootud, talvel inimkaasleja. mitmesugused seemned Teiste lindude suhtes võib pesitsusperioodil ja marjad. olla agressiivne. Pesa ehitatakse tavaliselt sobivatesse puuõõnsustesse või pesakasti. Vahetevahel kasutatakse kuldnoka pesakaste, rähni pesakoopaid ning isegi postkaste, õõnsaid aiaposte jms. Sadama ehitus ega kasutamine liiki ei kahjusta. Must- Levinud üle kogu Eesti, vastavalt sobiva pole kaitse all Putuktoiduline lind, kärbsenäpp pesitsusbiotoobi olemasolule. Aprillist kelle põhitoiduks on augustini. Elupaigaks on igasugused metsad ja põhiliselt väikesed puistud. Pesa ehitab puude oksaaukudesse, lendavad putukad. puuõõnsustesse, pesakastidesse ja muudesse tehismoodustistesse. Talub inimese lähedust suhteliselt hästi. Sadama territooriumil ei pesitse, Sadama ehitus mõju ei avalda, kasutus samuti mitte, tegutseb vabalt naabruses asuvates puistutes ja põõsastikes. Sookiur Eestis peaaegu kõikjal avamaadel levinud pole kaitse all Toitub putukatest, tavaline haudelind. Märtsist-aprillist septembri- peamiselt nokib neid oktoobrini. Elupaigaks on märja või vesise maapinnalt, eelistab pinnasega lagedad või väheste puudega alad: mitmesuguseid mitmesugused lagendikud, puisniidud, mardikaid ja karjamaad, luhad, madalsood, rabad, liblikaröövikuid. vahetevahel ka loopealsed. Enamasti tegutseb ta maapinnal, sageli aiapostidel ja esileküündivatel põõsaokstel. Talub inimese lähedust mõõdukalt või hästi, sadama ehitus ega kasutamine otsest mõju ei avalda. Vihitaja Vihitaja tegutseb liiavastel, madalmurustel või pole kaitse all Vihitaja toitub klibustel veekogude kallastel. Kõikjal Eestis selgrootutest tavaline haudelind. Aprillist septembrini. Veega loomadest. kindlalt seotud. Lendab sageli madalal vee kohal. Pesa teeb veekogu lähedusse, kõige enam paarikümne meetri kaugusele. Toitub veekogude kallastel. Toitumisel sageli ka sadama ümbruses, ent liikuva linnuna otseselt sadama ehituse ega kasutamise poolt ei ole kahjustatud. Kanepilind Märtsist septembrini. Tavaline haudelind. pole kaitse all Toit on peamiselt Sageli suuremates salkades. Elupaigaks on igasugused vahelduvate lagedate kohtade ja puudega taimeseemned. kultuurmaastiku tüübid. Pesitsusajal elutseb Pesitsusajal kasutab salkades. Väljaspool pesitsusaega moodustab toiduks ka putukaid. suuri parvi. Päevase eluviisiga. Sadama ehitusest ja kasutamisest ei ole oluliselt häiritud. Ei pesitse läheduses, ainult toitub põõsastikus ja rohustus. Liikuva eluviisiga. OÜ Corson. Töö nr 1412 129 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Ümbruses piisavalt toitumisalasid. Ohakalind Valdavalt lehtpuulembene liik. Asustab vanu pole kaitse all Toitub sageli parke, aedu, puisniite ja valgusrikkaid avamaastikul: kultuurmetsi. Pesa võivad ohakalinnud ehitada teeservadel, nii okas- kui ka lehtpuule. umbrohtunud Ohakalind on Eestis hulgulind. Osa isendeid prügiväljadel ja mujal talvitub siin, osa rändab talveks lõuna poole. kus leidub takjaid, Pesitseb puistutes, sadamast kaugemal. Sadama ohakaid ja teisi ümbruses liigub ainult toitumis- või korvõielisi. Mõnikord rändesalkadena. Sadama ehitus ja kasutamine ei toitub ta ka kase või ole oluline häirefaktor. lepa otsas urbadest. Kivitäks Aprillist oktoobrini. pole kaitse all Toiduks on väikesed Tegutseb inimasulate läheduses ja mujal selgrootud: peamiselt avamaastikul, sageli kivikuhjatistel, mardikad, kiviaedadel, müüridel, aga ka muudel kahetiivalised, liblikad, väljaulatuvatel maastikuelementidel, sageli ka nende röövikud, maapinnal. kiletiivalised. Sügisel Pesitseb räästa all, puuriitades, kivikuhjades. sööb ka marju. Looduslikul maastikul kasutab ta pesa asupaigana mitmesuguseid urgusid: näriliste vanu urge, kaldapääsukeste pesi, aga ka kiviaedu, kaljulõhesid ning kivihunnikuid. Inimtegevuse suhtes väga tolerantne, kasutab elutegevuseks ka antropogeenseid rajatisi. Sadama ehitus ega hilisem kasutamine ei kahjusta liiki. Kadakatäks Aprillist septembrini. Arvukas haudelind. pole kaitse all Toit on väikesed Lääne-Eestis ja saartel tegutseb sageli selgrootud: mardikad, kadakavõsas, otsides putukaid. Peale kadastike kahetiivalised, liblikad, elab ka paljudel teistel suhteliselt avaratel nende röövikud, maastikel nagu niidud, karjamaad, metsaservad, kiletiivalised ja veel lagendikud, raiesmikud, põlendikud, aga ka paljud teised nagu niiskemates paikades: rabades ja madalsoodel. peale putukate näiteks Talub inimese naabrust hästi, tegutseb sageli ämblikud, limused ja asulates ja hoonetel, hoonete läheduses. ussid. Pesitseb varjatud kohas maapinnal. Sadama läheduses pesitsemist ei täheldatud. Tegutsemine ja häälitsemine kinnistu lähistel karjamaa põõsastikus. Sadama ehitus ja kasutamine ei ole ohutegur liigi suhtes. Kiivitaja Märtsist septembrini. Tavaline haudelind pole kaitse all Toitub peamiselt avamaastikel. Arvukus tasapisi vähenemas. putukatest ja nende Lisaks pesitsejatele ka läbiränne, mis toimub ka vastsetest, limustest, septembri lõpus / oktoobri alguses. vihmaussidest, Asustab niiskeid avamaastikke. Elab niisketel hulkjalgsetest. Tihti niitudel, rohusoode servaaladel, harvem sööb ta mardikaid. kuivapoolsematel niitudel. Sööb ka kaerasorisid ja Tegutseb peamiselt lagedal rohumaal. Sadama rohutirtse. ümbrusse satub harva - toiduotsingule rannikule. Sadama ehitamine ega kasutamine ei ohusta liiki. * Linnudirektiivi lisa I linnuliigid ja lisast I puuduvad rändlinnuliigid kelle elupaiku Pakri linnualal kaitstakse. OÜ Corson. Töö nr 1412 130 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Linnustikku sh kaitstavaid liike on käsitletud peatükkides 2.3.6 Loomastik, 4.7 Mõju linnustikule, 5.2.6 Pakri linnualal kaitstavate linnuliikide staatus ja kaitseväärtus ja lisad 4 ning 7. Vaatluste tulemusena otseselt arendusalaga funktsionaalselt seotud liike oli vähe. Peamiselt liiguvad rannaklibul ja madalas rannikuvees toiduotsinguil kurvitsalised, pardid, kajakalised ja üksikud värvulised. Põõsastikus liiguvad toiduotsingul värvulised, samuti kasutavad nimetatud alasid rändekogunemisteks ja rändepeatusteks mitmed liigid. Kokkuvõtteks võib väita, et ei süvendus- ega ehitustööd sadama rajamisel ega ka hilisem inimeste liikumine planeeringualal ei muuda pesitsus-, toitumis- ja rändekogunemistingimusi märkimisväärselt, seda enam, et sadamaala ja Väikeküla all olev teerist ning puhkeala on juba pikemat aega kasutusel olnud. 5.2.8 Mõju olulisuse hindamine Peale esimest etappi tehakse otsus, kas oluline mõju avaldub või mitte. Kui avaldub, tuleb läbi teha ka ülejäänud etapid. Pakri saarte üldplaneeringu (töö nr 1063/08, kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 25.09.2013 otsusega nr 1-3/28, http://paldiski.ee/index.php?id=12761) kohaselt on Väike- Pakri sadama kinnistule kavandatud rajada sadam. Antud kohas paikneb ka ajalooline Väikeküla sadamakoht, mis on ühtlasi ainus sobilik piirkond sadama rajamiseks Pakri saartel (töö nr 1063/08). Väike-Pakri sadama kinnistule rajada kavandatud väikesadam ja sadama rajatised koos sadama akvatooriumiga jäävad nii maismaa- kui ka veeosal Pakri loodus- ja linnualale. Kuna kõik tegevused toimuvad ja mõjud avalduvad Natura alal, siis on olulise tähtsusega nende mõjude määratlemine ja hindamine ning meetmed võimaliku negatiivse mõju leevendamiseks. Seoses pealesunnitud Pakri saarelt toimunud elanikkonna lahkumisega (1939-1944) ja pikaajalise traditsioonilise maakasutuse (karjatamine, niitmine, võsaraiumine, põlluharimine) lakkamisega hakkas taimkate metsistuma ja muutuma looduslikumaks. Olulise jälje Pakri saarte loodusele ja maakasutusse jättis ka see, et peale II maailmasõda saared võeti okupatsioonivõimude poolt kuni nende lahkumiseni militaarkasutusse. Väikesadama rajamine ja Väike-Pakri sadama kinnistul kavandatu on oluline nii Pakri saarte taasarendamise kui ka Natura ala kasutamise seisukohast. Väikesadama rajamine omab olulist positiivset mõju Paldiski saarte välja arendamiseks vajalikele sotsiaalmajanduslikele tingimuste loomiseks, mida ilma antud kohta sadama rajamiseta on väga raske või isegi võimatu teostada. Kavandatud tegevuste tulemina on kaudselt võimalik majandamise taastamise (karjatamine, niitmine, võsa raiumine) läbi Pakri saartel suurendada positiivset mõju Pakri saartel olevatele Natura praegustele ja endistele 6210* elupaigatüübi niitudele (ptk 5.2.5.4 tabel 5.6), loopealsetele 6280* (ptk 5.2.5.5 tabel 5.7), rannaniitudele 1630* (lisa 6), puisniitudele 6530* (lisa 6). Merekeskkonnas avalduvate mõjude väljaselgitamiseks on KSH ja Natura hindamise protsessis läbi viidud matemaatiline modelleerimine, mille alusel on võimalik prognoosida OÜ Corson. Töö nr 1412 131 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne erinevate tuule suundade korral heljumi pilve levikut ja sadamarajatiste mõju rannaprotsessidele ning setete liikumisele. Matemaatilise modelleerimise põhjal on prognoositud heljumi pilve levik erinevate tuule (15 m/sek - pidevalt 9 tunni vältel väiksema tuule korral vähenevad heljumi levikupilve kaugused) suundadele . Merekeskkonnas tehtavad tööd üle 15 m/sek tuulega ei ole lubatud teostada Objektiivse eelhindamise tulemusena ei saa välistada kavandatud tegevusest ilma leevendavaid meetmeid kasutamata, olulise negatiivse mõju tekkimise võimalust Natura alale. Arvestades eelnenut ja ettevaatusprintsiipi on ekspertide seisukoht jätkata Natura hindamist, et anda otsustajatele rohkem informatsiooni otsuste tegemiseks. Kavandatav tegevus ei või kahjustada Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega mõjutada negatiivselt ala kaitse eesmärgile. 5.3 Natura hindamise tegemise asjakohane taustmaterjal Keskkonnamõjude sh mõju Natura aladele hinnangu tegemisel on tuginetud ja kasutatud KSH aruande koostanud ekspertide hinnanguid ja alljärgnevaid allikaid: 1. Maa-ameti geoportaal: • Maainfo kaardirakendus • Looduskaitse, Natura 2000 • Merealad. • Ajalooliste kaartide kaardirakendus. • Kultuurimälestiste kaardirakendus. • Pärandkultuur. • Detailplaneeringud. • Kitsenduste kaardirakendus. • Geoloogia. • Mullakaart. 2. Planeeringud ja teised asjakohased materjalid • Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. 2006. • Harju maakonna arengustrateegia 2025. • Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” 2003. • Paldiski linna üldplaneering 2005. • Paldiski linna arengukava aastani 2015. • Pakri saarte üldplaneering. Töö nr 1063/08. Kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 25.09.2013 otsusega nr 1-3/28. • KSH järelevalvaja poolt heakskiidetud KSH programm (lisa 1). • Eesti pinnaveekogude ökoloogiline seisund 2004-2008. Lepingu nr 18-25/521 lõpparuanne, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008. • Maastikunägemus geoinfosüsteemi osana. S. Hade, T. Peil ja A. Soesoo. PP- GIS uurimus. • Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kaitsekorralduskava 2007-2016. A. Tõnisson, Tallinn 2006. • Pakri hoiuala ja maastikukaitseala mereosa kaitsekorralduskava 2011-2020 (kinnitamata). Kaitsekorralduskava on koostatud Norra finantsmehhanismi ja OÜ Corson. Töö nr 1412 132 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud projekti ESTMAR raames. Koostas M. Kuris (MTÜ Balti Keskkonnafoorum). • Paldiski Lõunasadamasse kai nr 8/9 rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde II Etapi aruanne –järelseire. TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2009. • Paldiski Lõunasadamasse kai nr 8/9 rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde seire vahearuanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2008. • Paldiski Lõunasadamasse 8. kai rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde KMH aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2007. • Paldiski Lõunasadama süvendusjärgne ja 6 kai pikenduse merekeskkonna seire 2005 – 2006. TTÜ Meresüsteemide Instituut ja TÜ Eesti Mereinstituut. Tallinn 2006. • Paldiski Lõunasadama süvendusjärgne seire 2002/2003. TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2003. • Paldiski Lõunasadamasse 8. kai rajamise ja sellega kaasnevate süvendustööde KMH aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut Tallinn 2007. • Paldiski Lõunasadamasse lainemurdja rajamise KMH aruanne. Töö nr E1123. OÜ-E-Konsult, Tallinn 2008. • Pakri saarte üldplaneeringu protsessi ja planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise aruanne. Töö nr 991/07. OÜ Hendrikson & Ko. Tartu 2009. • Harjumaal Pakri poolsaarel Paldiski linnas Jaama tn 6c väikesadama detailplaneeringu KSH aruanne. Töö nr 1010. Corson OÜ. Tallinn 2011. • Paldiski Lõunasadamasse kai 6a rajamise keskkonnamõjude hindamise aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2011. • Paldiski LNG terminali teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine aruanne. Töö nr E1177. OÜ E-Konsult. Tallinn 2012. • Paldiski Lõunasadama akvatooriumi ja sissesõidutee süvendustööde KMH aruanne. Töö nr 1204. Corson OÜ. Tallinn 2014. • Eesti riikliku keskkonnaseire kesktalvise veelinnuloenduse 2012. a aastaaruanne. Eesti Ornitoloogiaühing. Tartu 2012. • Kesktalvine veelindude loendus – 2008, 2009, 2010, 2011. L. Luigujõe. EOÜ. • Krassgrundi mereala inventeerimine. Aruanne. TÜ Eesti Mereinstituut. G. Martin. Tallinn 2009. • Väärtuslikud avameremadalikud Eesti vetes. MTÜ Balti Keskkonnafoorum. Tallinn 2011. Autorid: Ivar Jüssi ELF, Andres Kalamees EOÜ, Merle Kuris BKF, Andrus Kuus EOÜ, Georg Martin TÜ EMI, Tiia Möller TÜ EMI, Margus Vetemaa TÜ EMI. • Merekaitsealad Läänemere idaosas (2005-2009). Projekt nr: LIFE05NAT/LV/000100. Balti Keskkonnafoorum –Läti (BEF-Läti) 2009. • Kuus, A., Kalamees, A. (koost.) 2003. Euroopa Liidu tähtsusega linnualad Eestis. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu 2003. • Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 1998.–2002. a. Elts, J. jt. 2003. Hirundo 16: 58–83. • Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003-2008. Jaanus Elts1, Andres Kuresoo, Eerik Leibak, Aivar Leito, Agu Leivits, Vilju Lilleleht, Leho Luigujõe, Eve Mägi, Rein Nellis, Renno Nellis & Margus Ots. Hirundo 22: 3- 31 (2009). OÜ Corson. Töö nr 1412 133 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • Veelindude rände- ja talvituskogumid Harjumaal Paldiski linnas Pakri neeme LNG terminaali võimalikul mõjualal ja kontrollaladel ajavahemikul september 2012-mai 2013. Aruanne. Linnuekspert OÜ. Tallinn 2013. • Läänemeri meie ühine ja kordumatu aare Balti Keskkonnafoorum 2009. • Pakri maastikukaitseala ja hoiuala kalastiku ja ja kalanduse ülevaade. (Vetemaa, M., TÜ Eesti Mereinstituut. 2010. • Pakri maastikukaitseala ja hoiuala mere-elupaigad. Mölder, T., TÜ Eesti Mereinstituut. 2011. • Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Jaanus Paal. Auratrükk Tallinn 2007. • Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Keskkonnaministeerium, 2005. • Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised, Euroopa Komisjon (November 2001). Keskkonnaministeerium 2005. • Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. K. Peterson, SEI. Tallinn 2006. • Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis. Koostanud A.Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013. • Kink, H. Eurolätted. Natura 2000 loodushoiualad Eestis. Eesti Loodus 2004b, 5, 30-34. • Pakri saarte hüdrogeoloogiline uuring. Eesti Geoloogiakeskus. R. Perens. Tallinn 2008. • Eesti geograafiline baaskaart 6244 Pakri Seletuskiri Eesti Geoloogiakeskus. R. Perens Tallinn 2013 • Suuroja, K., Kadastik, E., Ploom, K., Saadre, T., 1998. Loode-Eesti 1:50 000 (1:25 000) geoloogilise kaardistamise aruanne. EGF 5920. PSASA, Paldiski, 2006, 131 lk. • Kink, H., Erg, K., Miidel, A., Nõlvak, J., Raukas, A. Loodusmälestiste väärtuse hindamisest Pakri poolsaare ja saarte näitel. Keskkonnatehnika 2002, 1, lk. 42-44. • Kink, H., Miidel, A., Raukas, A., Vaher, R. Loodusmälestised Pakri poolsaarel ja saartel. • Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse. Tallinn-Tartu, 2003, lk.110-115. • Kink, H. (koost). 1998. Pakri saared – loodus ja inimtegevus. TA GI, Tallinn, 1998. • Kink, H. (koost). 2000. Loodusmälestised. 5. Harjumaa. Paldiski, Pakri poolsaar ja saared. TTÜ Geoloogia Instituut, TA kirjastus, Tallinn, 32 lk. • Timm, U. 2000. Ülevaade Pakri poolsaare ja Pakri saarte selgroogsetest. • Naissaare Sadama rekonstrueerimise I etapp Elektrivarustus. Harjumaa, Viimsi vald, Naissaar. Arpen Elekter OÜ. Töö nr. 12.03. Põhiprojekt, peaprojekteerija OÜ Corson. Tallinn, veebruar 2012. • Pakri saarte geoloogia ja vesi, 1997. Paldiski LV tellitud lepingulise uurimistöö aruanne. TTÜ Geoloogia Instituut, käsikiri, Tallinn, 31 lk. • Perens, R. 1998. Eesti hüdrogeoloogiline kaart 1:400 000. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 40 lk. • Perens R. 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. Seletuskiri. Tallinn. EGF 7120, 31 lk. • Tuulekaitse ei tähenda ainult mugavust. S. Nurme 16.11.2012. http://www.iluskodu.ee/energia/artiklid/ttoke.php OÜ Corson. Töö nr 1412 134 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne • Keskkonnaministri 21.05.2015 a käskkirjaga nr 480 algatatud määruse „ Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ muutmise eelnõu, seletuskiri ja kaardid. 3. KSH protsessis arvestatud uuringud: • Uurimistöö aruanne. Väike-Pakri sadama maa-ala topo-geodeetilised uurimistööd. Töö nr TT-3604. OÜ REIB. Tallinn 2014. • Väike-Pakri sadama hüdrograafilised mõõdistustööd. Paldiski laht. Töö nr M14083. Meremõõdukeskus OÜ. P. Ude. Tallinn 2015. • Pakri sadama hüdrodünaamiline modelleerimine. Corson OÜ, Tallinn 2015. Matemaatilise modelleerimise alusel koostatud joonised on lisas 11. • Taimestikku ja loomastikku sh linnustiku käsitlevad väliuuringu materjalid P. Vissak 2014. 4. Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg. 5. Keskkonnaameti kodulehekülg. 6. Keskkonnaagentuurist saadud Natura alasid käsitlevad materjalid. 7. Paldiski linna kodulehekülg. 5.4 Natura 2000 alade terviklikkuse ja kaitse-eesmärkide hinnang 5.4.1 Pakri loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang Tabel 5.10. Pakri loodusala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang tulenevalt väikesadama ja infrastruktuuri rajamisest ning selle hilisemast kasutamisest Ala terviklikkuse säilimise kontrollnimekiri Kaitse-eesmärgid Loodusdirektiivi I lisa 22 elupaigatüübi kaitse ja Loodusdirektiivi II lisa 5 liiki, mille isendite elupaiku kaitstakse. Kas projekt või kava võib: Jah/Ei Selgitus aeglustada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei. Sadama ja taristu rajamise otsesed mõjud jäävad planeeringualale ning leevendavate meetmete rakendamise korral ei ole tegemist oluliste mõjudega. Pakri saarte kunagise majandamis- korra taastamisel on olulisteks teguriteks karjatamine, niitmine ja võsaraie, milledel on osale esmatähtsate elupaigatüüpide (1630*, 6210*, 6280*, 6530*) seisundile positiivne mõju (tabelid 5.6 ja 5.7 ning lisa 6). Kaitse- eesmärkide saavutamist aeglustab sadama mitte rajamine, kuna oluliselt on raskendatud saarte majandamise taastamises tähtsat kohta omavate karjatamise, niitmise ja võsaraiete teostamine. katkestada ala kaitse-eesmärkide suunas Ei. liikumise? Sadama rajamine ja kasutamine ei katkesta Pakri loodusala kaitse-eesmärkide suunas liikumist. Samas võib kaitse-eesmärkide suunas liikumise katkemise oht või takerdumine tekkida, kui sadamat ei rajata ja lõpeb Pakri saarte endise majandamiskorra üldplaneeringu kohane taastamine. takistada selliste tegurite toimimist, mis Ei. OÜ Corson. Töö nr 1412 135 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne aitavad säilitada ala soodsat seisundit? Kavandatu realiseerimisel, kasutades leevendavaid meetmeid ei ole ette näha selliste tegurite toimimist, mis võiksid takistada Pakri loodusala praeguse seisundi säilimist, pigem peaks vähemalt osa esmatähtsatele elupaiga- tüüpide seisund paranema (vt üleeelmist selgitust). häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena Ei. kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja Kavandatud tegevusega ei häirita ala soodsa asustustihedust? seisundi indikaatoritena kasutavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust. Kavandatud tegevuse mõjuala jääb planeeringualale, kus leevendava meetmena on ehitusala paigutamine kavandatud nii, et võimalikult vähe oleks ka planeeringualal kasvavate liikide soodne seisind häiritud. Teised indikaatorid Kas projekt või kava võib: Jah/Ei Selgitus põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala Ei. olemust määravates aspektides (nt toitainete Kavandatud tegevuse ehituslikud mõjud on tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaiga lokaalsed ja lühiajalised ning leevendavate või ökosüsteemina? meetmete kasutamisel mitte olulised mõjud, mis piirduvad planeeringualaga ning on olematu mõjuga Pakri loodusala sh Väike-Pakri saarel asuvatele elupaikadele ja ökosüsteemidele. muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni Ei. määravate seoste (nt pinnase ja vee või Otseselt kavandatud tegevus ei muuda Pakri taimede ja loomade vaheliste seoste) loodusalal sh Pakri saartel ala senist struktuuri dünaamikat? ja funktsiooni määravaid seoseid. Sadama rajamisega kaasneva saarte kunagise majandamise taastamisega (karjatamine, niitmine, võsaraiumine, põlluharimine, püsielanikkonna teke jm) tekkivad Pakri saarte elukorralduslikud arengud toovad kindlasti nii pinnase ja vee kui ka taimete ja loomade dünaamikas mõningaid muutusi. Nende muutuste suurust ja sellest tulenevat leevendusmeetmete vajadust selgitavad edaspidiste konkreetsete projektide KSH-d või keskkonnaalased hinnangud. Teemat on käsitletud Pakri saarte üldplaneeringus. mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt Ei. toimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteks Kavandatud tegevused ei mõjustata oluliselt veedünaamika või keemiline koostis)? Pakri saarte ja rannikualal toimuvaid looduslikke muutusi. Merekeskkonnas läbi viidaval akvatooriumi süvendamisega, muuli ja kaide rajamisega ei kaasne olulist mõju, kui kasutatakse KSH-s esitatud leevendavaid meetmeid. vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide Ei. pindala? Kavandatud tegevusega ei vähene esmatähtsate elupaigatüüpide pindala. Sadama rajamise ja kasutamise olulisemaks eesmärgiks on taastada Pakri saarte kunagine majandamine, kus tähtsal kohal oli regulaarne karjatamine, niitmine ja OÜ Corson. Töö nr 1412 136 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne võsaraie, millel on esmatähtsatele elupaigatüüpide (1630*, 6210*, 6280*, 6530*) seisundile positiivne mõju (tabelid 5.6 ja 5.7 ning lisa 6). Eeltoodust lähtudes on võimalik, et kavandatud tegevuse kaudse mõjuna võiks Pakri saartel mõnede esmatähtsate elupaiga- tüüpide pindala isegi suureneda. vähendada esmatähtsate liikide arvukust? Ei. Kasutades kavandatud tegevuse elluviimisel leevendavaid meetmeid ei vähene esmatähtsate liikide arvukus. muuta esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu? Ei. Kasutades kavandatud tegevuse elluviimisel leevendavaid meetmeid ei muutu esmatähtsate liikide vaheline tasakaal. vähendada ala mitmekesisust? Ei. Kavandatud tegevus Pakri loodusala (sh Pakri saared) mitmekesisust ei vähenda. Pigem, Pakri saarte majandamise taastamise läbi (tekib juurde uusi elupaiku, mis olid vahepeal kadunud või kadumas) ala mitmekesisus suureneb. põhjustada häirimist, mis võib mõjutada Ei. asurkondade suurust või esmatähtsate liikide Kavandatud tegevus ei põhjusta häiringuid, mis vahelist tasakaalu või asustustihedust? võiksid mõjutada asurkondade suurust ja esmatähtsaid liike. põhjustada killustatust? Ei. Kavandatud tegevuse ehituslikud mõjud jäävad planeeringualale ja leevendavate meetmete kasutamisel ei ole olulised mõjud. Kavandatud tegevus ei põhjusta Pakri loodusala killustatust, pigem soodustab saartel erinevate looduslike-, poollooduslike- ja tehisprotsesside (saarte majandamise taastamine) lõimumist ühtsesse Pakri saarte looduslikku ja sotsiaal- majanduslikku süsteemi. põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, Ei. loodetele avatus, igaaastased üleujutused jne) Kavandatud tegevus ei mõjusta Pakri loodusala vähenemist või hävimist? sh Pakri saarte looduslikku funktsionaalsust. Läbi viidud määratlemise ja hindamise tulemusena võib väita, et leevendavate meetmete kasutamise korral ei avaldu Pakri loodusalale olulist negatiivset mõju, mis ohustaks loodusala terviklikkust ja kaitse-eesmärke. Oht võiks tekkida, kui kavandatud mahte oluliselt suurendataks või ei kasutataks KSH aruandes ettenähtud leevendavaid meetmeid ning ei arvestataks loodusala valitseja esitatud nõudeid. 5.4.2 Pakri linnuala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang Tuginedes kavandatava tegevuse poolt Natura linnualale tekitatavatele mõjudele ja Natura ala kaitse-eesmärkidele on Tabelis 5.11 hinnatud mõju Pakri linnuala terviklikkusele ja kaitse- eesmärkide saavutamisele. Ala kaitse-eesmärgi määravad ära linnudirektiivi Lisa I liigid ja selles lisas loetlemata regulaarsed rändliigid ja nende liikide heaks toimetulekuks vajalikud tingimused. OÜ Corson. Töö nr 1412 137 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 5.11. Pakri linnuala terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide hinnang tulenevalt väikesadama sadama ja taristu rajamisest ning selle hilisemast kasutamisest. Ala terviklikkuse säilimise kontrollnimekiri Kaitse-eesmärgid Linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks 18 linnuliigile. Kas projekt või kava võib: Jah/Ei aeglustada ala kaitse-eesmärkide saavutamist? Ei. Kavandatav tegevus ei avalda kasutades leevendavaid meetmeid olulist mõju Pakri linnualal kaitstavatele linnuliikidele. katkestada ala kaitse-eesmärkide suunas Ei. liikumise? Kavandatav tegevus ei avalda leevendusmeetmete kasutamisel olulist mõju kaitstavatele linnuliikidele ja ei katkesta Pakri linnualal kaitse-eesmärkide suunas liikumist. Takistada selliste tegurite toimimist, mis Ei. aitavad säilitada ala soodsat seisundit? Sadama ehitamisel ja selle ekspluatatsioonil kasutades leevendavate meetmeid ei ole ette näha selliseid tegureid, mis võiksid ohustada ala soodsat seisundit. häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena Ei. kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ja asustustihedust? seetõttu ei ole häiritud võtmeliikide tasakaal, levik ja asustustihedus Väike-Pakri saarel ja rannikumeres. Kuna ilma leevendavate meetmete kasutamiseta linnualal asuvast planeeringust haaratud meres, rannikualas ja kinnistul võib esineda mõningast häiringut mõnedele kaitstavatele linnuliikidele tuleb kindlasti kavandatud tegevuse kõigil etappidel rakendada leevendavaid meetmeid. Teised indikaatorid Kas projekt või kava võib: Jah/Ei põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala Ei. olemust määravates aspektides (nt toitainete Kavandatud tegevusega ei põhjustada tasakaal), millest sõltub ala toimimine elupaiga eeldatavalt muutusi, mis võiksid ohustada ala või ökosüsteemina? toimimist elupaigana või ökosüsteemina. Kuna planeeringualaga hõlmatud meres kui ka maismaal võib siiski lühiajaliselt ja mitteoluliselt toimuda näiteks toitainete tasakaalu hälbeid, siis tuleb kindlasti kavandatud tegevuse kõigil etappidel rakendada leevendavaid meetmeid. muuta ala struktuuri ja/või funktsiooni Ei. määravate seoste (nt pinnase ja vee või Kavandatud tegevus ei muuda Pakri linnualal sh taimede ja loomade vaheliste seoste) Pakri saartel ala senist struktuuri ja funktsiooni dünaamikat? määravaid seoseid. Sadama rajamisega kaasneva kunagise majandamise taastamisega (karjatamine, niitmine, võsaraiumine, põlluharimine, püsielanikkonna teke jm) tekkivad Pakri saarte elukorralduslikud arengud OÜ Corson. Töö nr 1412 138 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne toovad kindlasti nii pinnase ja vee kui ka taimete ja loomade dünaamikas mõningaid muutusi, mis näiteks võivad avalduda lindude pesitsus- ja toitumispaikades. Nende muutuste suurust ja sellest tulenevat leevendusmeetmete vajadust selgitavad edaspidiste konkreetsete projektide KSH-d või keskkonnaalased hinnangud. mõjutada alal prognooside järgi või eeldatavalt Ei. toimuvaid looduslikke muutusi (nagu näiteks Kavandatav tegevus ei mõjuta eeldatavalt veedünaamika või keemiline koostis)? toimuvaid looduslikke muutusi. vähendada esmatähtsate elupaigatüüpide Ei. pindala? Leevendavate meetmete kasutamisel ei vähenda kavandatav tegevus esmatähtsate elupaiga- tüüpide pindala, mõnede esmatähtsate elupaigatüüpide (poollooduslikud) soodne seisund Pakri saartel eeldatavalt peaks paranema. vähendada esmatähtsate liikide arvukust? Ei. Linnudirektiivis esmatähtsaid liike määratud ei ole. Leevendavate meetmete kasutamisel kavandatud tegevuse läbi ei vähene kaitstavate linnuliikide arvukus. muuta esmatähtsate liikide vahelist tasakaalu? Ei. Linnudirektiivis esmatähtsaid liike määratud ei ole. vähendada ala mitmekesisust? Ei Kavandatud tegevus Pakri linnuala (sh Pakri saared) mitmekesisust ei vähenda. Pigem, Pakri saarte majandamise taastamise läbi (tekib juurde uusi elupaiku, mis olid vahepeal kadunud või kadumas) ala mitmekesisus võimalik, et ka linnuliikide osas suureneb. põhjustada häirimist, mis võib mõjutada Ei. asurkondade suurust või esmatähtsate liikide Kavandatud tegevus ei põhjusta häiringuid, mis vahelist tasakaalu või asustustihedust? võiksid mõjutada asurkondade suurust ja kaitstavate linnuliikide vahelist tasakaalu või asustustihedust. põhjustada killustatust? Ei. Kavandatud tegevuse ehituslikud mõjud jäävad planeeringualale ja leevendavate meetmete kasutamisel ei ole olulised mõjud. Kavandatud tegevus ei põhjusta Pakri linnuala killustatust, pigem soodustab saartel erinevate looduslike-, poollooduslike- ja tehisprotsesside (saarte üldplaneeringu kohane saarte majandamise taastamine) koostoimet ühtsema ja terviklikuma linnuala struktuuri kujunemisel. põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, Ei. loodetele avatus, igaaastased üleujutused jne) Kavandatud tegevus ei mõjusta Pakri linnuala vähenemist või hävimist? sh Pakri saarte looduslikku funktsionaalsust. Läbi viidud määratlemise ja hindamise tulemusena võib väita, et leevendavate meetmete kasutamise korral ei avaldu Pakri linnualale olulist negatiivset mõju, mis ohustaks linnuala terviklikkust ja kaitse-eesmärke. Oht võiks tekkida, kui kavandatud mahte oluliselt suurendataks või ei kasutataks KSH aruandes ettenähtud leevendavaid meetmeid ning ei arvestataks loodusala valitseja esitatud nõudeid. OÜ Corson. Töö nr 1412 139 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 5.5 Leevendavate meetmete olulisus Natura alade terviklikkuse säilimise ja kaitse-eesmärkide seisukohast Pakri loodus- ja linnualale rajatava Väike-Pakri sadama ja taristu ehitustöödel nii maismaal kui ka veekeskkonnas peab lähtuma alljärgnevatest nõuetest: 1. Süvendustööde teostamisel ja taristu rajamisel tuleb arvestada ja pöörata erilist tähelepanu kunagiste militaarsete tegevuste tõttu võimalikele lõhkekehade väljailmumisele. • Väiksemagi ohu korral, et tegemist võiks olla lõhekehaga, tuleb tegevus koheselt katkestada ja eemalduda ohutusse kaugusse ning helistada ja kutsuda kohale Päästeameti demineerijad, kes otsustavad probleemi edasise lahenduse. 2. Sadama ja selle infrastruktuuri rajamiseks kasutatav tehnika ja mehhanismid peavad vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele sh ka tööohutuse nõuetele. 3. Ehitamisel võimaliku ohuolukorra tekkimisel tuleb lähtuda töödeteostaja koostatud ohuolukorra lahendamise plaanist. Võimalike reostusavariide puhuks ja tagajärgede minimeerimiseks ning likvideerimise korraldamiseks on vaja tööde teostajal välja töötada reostustõrje plaan: • Reostustõrje plaanis peab olema käsitletud reostustõrje juhtimise, tööjõu, tehniliste vahendite ja informatsiooni edastamine. • Reostustõrje plaanis peaks olema esitatud reostuse lokaliseerimise ja likvideerimise korraldamine. 4. Ehitustöid sh veekeskkonnas tehtavaid süvendus- ja täitetöid ei tohi teostada kui tuule kiirus on üle 15 m/s. • Oluline meede, avarii- ja reostusohu vältimisel. Väheneb reostusavariide oht. • Oluline nõue mis vähendab veekeskkonnas lindudele oluliste õlireostusega avariide ohtu. • Oluline meede, mis vähendab heljumi leviku ohtu Pakri lahe lääneosas. • Vähendab heljumist tulenevaid mõjusid mereelustikule (merepõhjataimestik ja –loomastik, kalastik) ja merevee kvaliteedile ning selleläbi kaudselt toiduahela kaudu ka rannikumeres toituvatele lindudele. 5. Maismaal ja veekeskkonnas läbiviidavaid ehitus- ja süvendustöid ei tohi teha ajavahemikul 15. aprillist kuni 30. juunini. • Oluline Pakri linnualal lindude pesitsusperioodil lindude häirimist vähendav meede, seega otseselt oluline meede Pakri linnuala terviklikkuse säilimiseks ja kaitse-eesmärkide täitmiseks. 6. Kasutada ehitustöödel parimat võimalikku tehnikat (PVT). 7. Süvendus- ja täitetööd tuleks läbi viia võimalikult madala veeseisu korral. 8. Järelevalve • Oluline keskkonnakaitseline meede nii maismaal kui veekeskkonnas tehtavate tööde läbiviimise. • Oluline meede, avarii- ja reostusohu vältimisel. Tööde teostamisel on töövõtja kohustatud arvestama töökohas ilmastikust tingitud valitsevaid olukordi nagu tuule kiirus, veetase, lainetus, sademed, temperatuur jms. Eritööde teostamisel tuleb kasutada oma ala hästi tundvaid, heade tööoskustega vastavate tunnistustega töötajaid. Tööde teostamiseks kasutatavad ehitusmasinad ja tööriistad peavad vastama otstarbele ning Eesti Vabariigis kehtivatele tööohutuse nõuetele. Ehitusmasinate kasutamisel ei tohi ümbritsevale keskkonnale tekkida asjatut kahju. OÜ Corson. Töö nr 1412 140 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Kaide, muuli rajamise ja süvendustööde ning maismaal ehitatava taristu, hoonete, kämpingu, tuulegeneraatori, puurkaevu ja reoveepuhasti (omapuhasti) rajamise käigus on vajalik silmas pidada alljärgnevat tööde teostamise ohutustehnikat: 1. Tööde teostaja peab tööde järjekorra planeerimisel ja tööprotsessi üksikute osade teostamisel arvestama tööohutuse nõuete täitmisega ning keskkonna kaitsest tulenevaid piiranguid. 2. Tööde teostamise graafik on vajalik koostada niiviisi, et kõik tööd teostatakse tööohutuse reeglite kohaselt, ilma et sellega tekiks ohtu töötajatele, keskkonnale või kolmandatele osapooltele. 3. Tööde teostaja peab hoolitsema selle eest, et jäätmete kogumine ning nende säilitamiseks ette nähtud mahutite suurus oleks küllaldane ning tühjendamine õigeaegne. 4. Vähendamaks sadama ja taristu rajamise aegseid keskkonnariske, on vajalik pidada kinni kõigist vastavatest ehitustegevust reguleerivatest nõuetest ja heast ehitustavast ning keskkonna mõjude hinnangutega kaasnevatest piirangutest. 5. Ehitus- ja süvendustööde teostamisel tuleb kinni pidama kõikidest tööohutuse määrustest ja reeglitest. Sadama haldamiseks on tarvis koheselt tarvis koostada vastavalt nõuetele Sadamaeeskiri, kus kehtestatakse kõigile sadamas tegutsevatele või viibivatele isikutele kohustuslikud sadama kasutusnõuded nii maismaal kui ka veealal. Sadama eeskiri reguleerib seadusandlikult kõike sadamas ja selle alal tehtavad tegevused. Sadamaeeskirjaga kehtestatakse sadama ohutus- ja tuletõrjenõuded. Sadamaeeskirjaga kehtestatakse laevaliikluse kord sadama veealal ja ilmastikust tulenevad eritingimused. Eeltoodud leevendavate meetmete rakendamine nii süvendamisel kui ka sadama rajatiste rajamisega ja teiste kavandatud tegevuste elluviimisega ei ohustata Pakri loodus- ja linnuala terviklikkust ja kaitse- eesmärkide täitmist. OÜ Corson. Töö nr 1412 141 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 6. KAUDNE MÕJU, KUMULATIIVNE MÕJU JA KOOSMÕJU 6.1 Ülevaade Kaudne mõju, kumulatiivne mõju ja koosmõju tulenevad lisanduvatest muutustest, mille on põhjustanud teised eelnevad, olevad või põhjusega ettenähtavad tegevused koos kavandatava visiooniga. Arendus Mõju A Mõju A Mõju A Arendus Kumulatiivne mõju Joonis 6.1. Kaudse mõju, kumulatiivse mõju ja koosmõjuna on käsitletud: 1. Mõju Pakri lahele 2. Mõju mereelustikule (põhjataimestik, põhjaloomastik, kalastik, hülged). 3. Mõju maastikule. 4. Mõju kaitstavatele objektidele ja kaitsealadele ning Natura aladele. 5. Mõju hüdrodünaamilistele tingimustele ja rannaprotsessidele 6. Mõju linnustikule. 7. Psühho-visuaalne mõju. 8. Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale. 9. Mõju Väike-Pakri saarel randumise ohutusele. 10. Mõju sotsiaal-majanduslikele protsessidele. 11. Mõju Pakri saarte arendamisele ja kunagise majandustegevuse taastamisele. Psühho-visuaalset mõju, mõju inimese tervisele ja heaolule ning sotsiaal-majanduslikele protsessidele käsitleti urbaansete üldtingimustena. Tõsiseks küsimuseks keskkonnamõju hindamisel on peetud kaudsete ja kumulatiivsete mõjude ning koosmõjude määratlemist (Guidelines For The Assessment of Indirect And Cumulative Impacts And Impact Interactions, 1999). Nende kolme tüüpi mõjude erinevad definitsioonid kattuvad suuremal või vähemal määral. Samas puuduvad üldtunnustatult omaksvõetud definitsioonid. Seetõttu on rakenduslikes keskkonnamõju hindamistes kõiki kolme tüüpi mõjusid käsitletud koondnimetusega – kumulatiivsed mõjud. Sisulises plaanis on niisugune lähenemine õigustatud, sest kumulatsiooniaspekt on ühiselt omane kõigi kolme tüübi keskkonnamõjudele. Samas on kõiki kolme tüüpi mõjude hindamisel vajalik liikuda „analüüsilt sünteesile” kasutades selleks mõjuväljade võimalikult suurt diferentseeritust (tabel 6.1). OÜ Corson. Töö nr 1412 142 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Tabel 6.1. Eksperdi seisukoht MÕJUD Kaudne Koosmõju Kumulatiivne Määratlemine Hindamine √ √ √ √ √ 6.2 Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriks Nimetatud kolmetüübiliste mõjude käsitlemisel on siinjuures kasutatud keskkonnamõju astmelist skeemi (tabel 6.2). Sellega määratleti: 1. Arengukomponendid (A). 2. Kompleksmõjulised kavandatud tegevused (B). 3. Mõjutatavad miljööretseptorid (C). 4. Kumulatiivne, sh kaudne ning interaktiivne mõju (D). Tabel 6.2. Keskkonnamõju astmeline skeem A Arengukomponendid - Pakri saarte üldplaneeringu järgne saarte arendamine. - Väike-Pakri sadam ja selle kasutus. - Väike-Pakri saarel randumise ja saarele meritsi liiklejate ohutus. B Tegevused - Sadama rajamine. - Sadama taristu rajamine. - Pakri saarte kunagise sotsiaal- majandusliku korralduse taastamine. - Väike-Pakri sadama kasutamisega kaasnev meritsi saartele liikluse arendamine. C Retseptorid D Kumulatiivne ja kaudne mõju ning - Kontaktalad. koosmõju - Kaitstavad objektid ja kaitsealad. - Mereelustik. - Pakri loodus- ja linnuala. - Linnustik. - Majanduslik aspekt. - Pakri loodus- ja linnuala. - Sotsiaalne aspekt. - Rannaprotsessid. - Saarte kunagise majandamise - Pakri laht. taastusprotsess. - Sotsiaal- majanduslike tingimuste - Väike-Pakri sadam. muutused. - Majanduslikud muutused. Käesoleva hindamise kumulatiivsete mõjude maatriks (tabel 6.3) käsitles ühelt poolt kavandatava tegevuse kogu elutsüklit (rajamisest kuni tegevuse lõpetamiseni). Teisalt – OÜ Corson. Töö nr 1412 143 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne käsitleti minevikus toimunut, nüüdisaegseid kaasnevaid tegevusi ja võimalikke tulevikutegevusi. Tabel 6.3. Projekti evitamise mõjude maatriks Potentsiaalne Tegevused Kumula- mõjuala, tiivne mõjutatav Raja- Kasuta- Leeven- Varasemad Toimuvad Tuleviku mõju, sh ressurss ja mine mine dus tegevused tegevused võima- kaudne tegur likud ja koos- tegevused mõju 1 2 3 4 5 6 7 8 Maastik o… x o…x + x..xxx o…x o …x x x Merepõhja x o..x + x…xx o...xx x…x x x..xx elustik Merevee o...x o...x + x…xx x…xx x...x x o..x kvaliteet Kalastik o...x o..x + x..xx x..xx x..xx o..x Linnustik o...xx o..x + x..xx x..xx x..xx x..xx Taimestik x..xx x + xx..xxx x..xx x..xx x..xx Elupaigatüübid x..xx +..xx + xx..xxx x..xx x..xx x..xx Müra o..x o...x + x..xxx x..xx x...xx o...x Õhu kvaliteet o..x o..x + x..xx x..xx x..xx o..x Rannaprotsessid o..x o...x + x ..xx o...x o...x x x Sadama rajamise o..x o..x + x…xxx x..xx x..xx x koondmõju veekeskkonnas Sadama taristu x..xx x..xx + x…xxx x…xx x..xx x..xx rajamise koond- mõju Kultuuripärand o..x +...o + xxx x..xx xx x..xx Kaitstavad alad x..xx o...x + x x..xxx x...xx x..xx x..xx ja objektid Mõju Natura x..xx +..xx + x xx x...xx x..xx x..xx 2000 alale Kaugmõju sh o o o o o...x o..x piiriülene mõju Mikrokliima o..x o o o o ..x o Riskiilming x..xx x..xx + xx..xxx x..xx x..x xx x..xx Loodusvarade o o + x x..xxx x..xx xx o..xx säästev kasuta- mine Selgitus: o – olematu või väike mõju x – suhteliselt väike mõju xx – mõõdukas mõju xxx – oluline mõju + – üheselt kasulik mõju OÜ Corson. Töö nr 1412 144 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 6.3 Kokkuvõte Varasemate tegevuste taustandmestikku allikad: Pakri saarte üldplaneering, arengukavad, planeeringud, Paldiski linna kodulehekülg, meedia ning eksperdi osalusel 1990-ndate lõpus Pakri saarte muldade kaardistamise välitööde käigus saadud informatsioon. Varasemat tegevust on osaliselt käsitletud ka KSH aruandes kui ka lisades. Kumulatiivsete mõjude juures ja evitamise mõjude maatriksi koostamisel on arvestatud lisainformatsiooni: üldplaneeringutest, arengukavadest, vanadest kaartidest, kirjandusest, meediast, Natura hindamise ja KSH ning KMH protsessidest, ekspertide varasematest töökogemustest nii Paldiski piirkonnas kui ka Pakri saartel, vestlustest arendajaga, linnaametnikega ja kohalike elanikega. Võimalikke toimuvaid tegevusi on arvestatud Natura hindamises ja KSH koostamise käigus. Võimalikke tulevikutegevusi ja piirkonna võimalikke arengusuundumusi on käsitletud üldplaneeringutes, arengukavades ning neid on arvestatud kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide võrdluse juures. Sadama ehitustöödega kaasnevaid mõjusid võivad suurendada avariid, loodusõnnetused, sotsiaalsed ja majanduslikud kollapsid ning terrorism või kunagise militaarse pärandi ilmnemine (lõhkekehad, reostus), kuid nende esinemistõenäosus on väike, aga samas peab neid arvestama ja olema nendeks ohtudeks valmis. 1. Väike-Pakri sadam püüdleb Pakri saartel ja lahes majandus- ja loodusruumi parimale võimalikule koosmõjule. 2. Tervikuna on kavandatud sadama ja taristu rajamistööd leevendusmeetmete kasutamisel suhteliselt väikese kuni mõõduka keskkonnamõju (sealhulgas kumulatiivse mõju) ning riskitasandiga. 3. Sadama rajamise ja hilisemal kasutusel ilmnevad paljud keskkonnaaspektid, millel on väike kuni mõõdukas mõju looduskeskkonnale. 4. Väikesadama rajamine ja Väike-Pakri sadama kinnistul kavandatu on oluline nii Pakri saarte taasarendamise kui ka Natura ala kasutamise seisukohast. 5. Väikesadama rajamine omab olulist positiivset mõju Paldiski saarte välja arendamiseks vajalikele sotsiaalmajanduslikele tingimuste loomiseks, mida ilma antud kohta sadama rajamiseta on väga raske teostada. 6. Kavandatud tegevuste tulemina on kaudselt võimalik majandamise taastamise (karjatamine, niitmine, võsa raiumine) läbi Pakri saartel suurendada positiivset mõju Pakri saartel olevatele Natura praegustele ja endistele 6210* elupaigatüübi niitudele (ptk 5.2.3.4 tabel 5.6), loopealsetele 6280* (ptk 5.2.3.5 tabel 5.7), rannaniitudele 1630* (lisa 6), puisniitudele 6530* (lisa 6). 7. Aspektide koosmõjus väljendub minevikus, olevikus ja tulevikus toimunud, toimuvate ja toimuda võivate tegevuste tulem. 8. Oluliste keskkonnaaspektidena on kumulatiivse mõju hindamisel arvestatud: – Merenduse ja väikesaarte arendamise eelistusi ning suundumisi; – EL ja Eesti majanduslikku olukorda; – Pakri saarte üldplaneeringule vastavaid arenguid: – meresõidu ohutust; – sotsiaal-majanduslike protsesside tulemeid; – Pakri lahe hüdrodünaamilisi tingimusi ja rannaprotsesse; – merekeskkonnas läbiviidavaid töid; – mereelustikule avalduvaid mõjusid; – lindudele avalduvaid mõjusid; – Natura hindamist; – müra ja õhuemisiooni; OÜ Corson. Töö nr 1412 145 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne – riskiilminguid; – mereäärse Paldiski linna ressursi kasutamist Pakri saarte arendamiseks vajaliku sadama rajamise läbi. Täpselt ei saa looduslike, majanduslike ja sotsiaalsete protsesside arengut ning selle võimalikke tagajärgi ette näha. Iga hindamine ja prognoos on tõenäoline tõenäosuse erineval tasandil. Planeerimisel ja keskkonnamõju hindamisel on võimatu kõiki võimalikke mõjusid ja tagajärgi täpselt ette näha. Keskkonnakasutuslike otsuste tegemisel on täpsete tulemuste prognoosimatuse tõttu alati tegemist määramatusest tuleneva riskiga. Seda rõhutab ka määramatuse subjektiivne hinnang. OÜ Corson. Töö nr 1412 146 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 7. KRITEERIUMID JA ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS 7.1 Kriteeriumid Alternatiivide võrdluse kriteeriumid I Mõju mereelustikule. II Mõju rannale, hüdrodünaamilistele protsessidele ja Pakri lahele. III Mõju linnustikule, loomastikule, taimestikule ja elupaigatüüpidele ning maastikule. IV Mõju Natura 2000 aladele ja kaitsealustele objektidele. V Mõju pinna- ja põhjaveele. VI Kumulatiivne mõju VII Jäätmekäitlus, müra ja õhuemissioon. VIII Väike-Pakri saarele randumise ja meresõidu ohutumaks muutmine (avariiriskide vähendamiseks tingimuste loomine). IX Vastavus planeeringutele ja arengukavadele. X Sotsiaal-majanduslikud mõjud: Pakri saarte areng, puhkemajandus, turism, maakasutus, turvalisus, inimese tervis ja heaolu. Kriteeriumide valik Õiguslikku kriteeriumi – vastavust õigusaktidele ei ole kriteeriumina kasutatud sellepärast, et mittevastavus õigusaktile välistab tegevuse. Mõju mereelustikule (põhjataimestik ja –loomastik ning kalastik) on oluline mõju. Käsitletud 2.2.4 Pakri lahe ja selle lähiala ökoloogiline seisund, peatüki 2.2.5 Mere elustik allpeatükkides ja 4.5 Mõju mereelustikule. Mõju rannale, hüdrodünaamilistele protsessidele ja Pakri lahele on oluline mõju. Mõjude ulatuse ja suuruse väljaselgitamiseks on KMH protsessis läbi viidud matemaatiline modelleerimine. Käsitletud peatükkides: 4.2.3 Matemaatilise modelleerimise tulemused, Ehitusaegne heljumi pilve liikumine, 4.2.5 Modelleerimise tulemuste kokkuvõte, 4.3 Mõju rannale ja rannaprotsessidele allpeatükkides 4.3.1 Pakri saarte rannaprotsessid ja 4.3.2 Mõjud planeeringuala rannas. Mõju linnustikule, loomastikule, taimestikule ja elupaigatüüpidele ning maastikule on olulised mõjud. Käsitletud peatükkides: 2.3.1 Maastik, 2.3.4 Mullastik, 2.3.5 Taimestik, 2.3.6 Loomastik, 4.6.1 Mõju maastikule, 4.6.2 Mõju taimestikule ja mullastikule, 4.7 Mõju linnustikule. Mõju kaitsealustele objektidele ja Natura 2000 alade kaitse eesmärkidele ning terviklikkusele on väga olulise tähtsusega kuna Väike-Pakri sadama kinnistu asub Pakri loodus- ja linnualal. Natura hindamine on peatükis 5. Natura hindamine. Kaitsealuseid objekte on käsitletud ka peatükis 2.7 Kaitstavad loodusobjektid. Mõju pinna- ja põhjaveele on oluline. Käsitletud peatükkides: 2.3.3.1 Ordoviitsiumi veekompleks, 2.3.3.2 Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleks, 2.3.3.3 Kambriumi–Vendi veekompleks, 2.3.3.4 Põhjavee kasutamine, 2.3.3.5 Põhjavee kaitstus, 2.3.3.6 Põhjavee koostis ja kasutusvõimalused, 2.3.3.7 Veestik, 4.4.1 Põhjavee kasutus ja nõuded ja 4.4.2 Reo- ja sademevee käitlus. Kumulatiivset mõju on käsitletud peatükis 6 Kaudne mõju, kumulatiivne mõju ja kaudne mõju allpeatükkides. OÜ Corson. Töö nr 1412 147 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Jäätmekäitlust, müra ja õhuemissioon käsitletud peatükkides 2.5.5 Jäätmekäitlus, 4.8.2 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule, 4.10 Müra, 4.11 Radoonioht. Ohutum randumine ja meresõit on oluline avariiriskide vähendamiseks tingimuste loomisel ning inimestele meresõidul turvalisuse tagamisel. Käsitletud mõningaselt peatükkides 4.1.2.1 Kokkuvõte, 4.1.2.2 Sadam ja 4.8.2 Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule. Vastavus planeeringutele ja arengukavadele. Käsitletud peatükkides: 4.1.1 Teema- ja üldplaneering, 4.1.2 Pakri saarte üldplaneering. Pakri saarte üldplaneeringus on leitud, et Pakri saarte arendamiseks (teostatavuse algtingimus) on vaja rajada sadam. Sotsiaal-majanduslikud mõjud (Pakri saarte areng, maakasutus, puhkemajandus, turism, turvalisus, inimese tervis ja heaolu) on otsesed ja olulised mõjud. Käsitletud peatükkides: 2.5 Sotsiaal-majanduslikud tingimused allpeatükkides, 4.8 Sotsiaal-majanduslikud mõjud allpeatükkides, 4.9 Taastuvenergia kasutus allpeatükkides ja 4.12 Hinnang loodusvarade kasutusele ja vastavus säästva arengu printsiibile. Kriteeriumide kaalu määramine Alternatiivide võrdluses esitatud kaalud ja hinded on saadud KSH koostajate poolt hindamisprotsessi käigus, põhinedes hindajate väärtushinnangutele ja olemasolevale informatsioonile. Alternatiivide võrdlemisel on arvesse võetud ka negatiivsete mõjude leevendusmeetmeid. Kriteeriumide kaalu määramiseks kasutati paariviisilist võrdlust. Iga kriteeriumi võrreldi kõikide teiste kriteeriumidega. Olulisemaks peetavale kriteeriumile omistati väärtus 1, vähemolulisele 0. Kui kriteeriumide väärtus oli võrdne, anti mõlemale väärtus 0,5. Samuti on kasutatud vahepealseid väärtusi 0,1. Väärtus 0 ei tähenda, et kriteeriumi tegelik (sisuline) väärtus oleks null. Saadud tulemus on antud kriteeriumi suhteline kaal. Tabel 7.1. Kriteeriumite võrdlemine KRITEERIUMID I II III IV V VI VII VIII IX X 0,4 0,6 0,3 0,7 0,2 0,8 0,5 0,5 0,4 0,6 0,5 0,5 0,4 0,6 0,3 0,7 T 0,2 0,8 Ä 0,4 0,6 H 0,3 0,7 T 0,6 0,4 S 0,4 0,6 U 0,6 0,4 S 0,5 0,5 0,3 0,7 0,2 0.8 OÜ Corson. Töö nr 1412 148 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 0,5 0,5 0,7 0,3 0,6 0,4 0,7 0,3 0,7 0,3 0,4 0,6 0,3 0,7 0,7 0,3 0,6 0,4 0,8 0,2 0,7 0,3 0,5 0,5 0,5 0,5 0,3 0,7 0,5 0,5 0,4 0,6 0,3 0,7 0,2 0,8 0,7 0,3 0,6 0,4 0,4 0,6 0,3 0.7 0,5 0,5 0,3 0,7 0,2 0,8 0,3 0,7 0,7 0,3 0,4 0,6 ∑ - 45 3,2 3,9 5,2 5,8 3,2 4,7 3,2 3,8 5,6 6,4 Krit. I II III IV V VI VII VIII IX X Kaal 0,071 0,087 0,116 0,129 0,071 0,105 0,071 0,084 0,124 0,142 7.2 Alternatiivide võrdlus kriteeriumide alusel Alternatiivide võrdluses kasutatud alternatiivid: 1. Alternatiiv 1 (A1) – kavandatud tegevus 2. Alternatiiv 2 (A2) – 0-alternatiiv 3. Alternatiiv 3 (A3) – fiktiivne (arvutustehnilistel kaalutlustel on võetud fiktiivne alternatiiv, millest kõik teised on olulisemad). Alternatiivide paremusjärjestuse koostamisel on paaride viisiliselt kavandatavat tegevust võrreldud kolme alternatiiviga iga kriteeriumi kohta. Hinne näitab alternatiivide suhtelist paremusjärjestust antud kriteeriumi suhtes. OÜ Corson. Töö nr 1412 149 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Alternatiivide võrdlus I (mõju mereelustikule) ja II (mõju rannale, hüdrodünaamilistele protsessidele ja Pakri lahele) kriteeriumi alusel Tabel 7.2. ja 7.3. I II A Omistatud olulisus ∑ Hinne A Omistatud olulisus ∑ Hinne 1 0,5 1 1,5 0,5 1 0,4 1 1,4 0,47 2 0,5 1 1,5 0,5 2 0,6 1 1,6 0,53 3 0 0 0 0 3 0 0 0 0 Kokku 3 1 Kokku 3 1 Alternatiivide võrdlus III (mõju linnustikule, loomastikule, taimestikule ja elupaigatüüpidele ning maastikule) ja IV (mõju Natura 2000 aladele ja kaitsealustele objektidele) kriteeriumi alusel Tabel 7.4. ja 7.5. III IV A Omistatud olulisus ∑ Hinne A Omistatud olulisus ∑ Hinne 1 0,3 1 1,3 0,43 1 0,4 1 1,4 0,47 2 0,7 1 1,7 0,57 2 0,6 1 1,6 0,53 3 0 0 0 0 3 0 0 0 0 Kokku 3 1 Kokku 3 1 Alternatiivide võrdlus V (mõju pinna- ja põhjaveele) ja VI kriteeriumi alusel (kumulatiivne mõju) Tabel 7.6. ja 7.7. V VI A Omistatud olulisus ∑ Hinne A Omistatud olulisus ∑ Hinne 1 0,4 1 1,4 0,47 1 0,4 1 1,4 0,47 2 0,6 1 1,6 0,53 2 0,6 1 1,6 0,53 3 0 0 0 0 3 0 0 0 0 Kokku 3 1 Kokku 3 1 Alternatiivide võrdlus VII (jäätmekäitlus, müra ja õhuemissioon) ja VIII (Väike-Pakri saarele randumise ja meresõidu ohutumaks muutmine) kriteeriumi alusel Tabel 7.8. ja 7.9. VII VIII A Omistatud olulisus ∑ Hinne A Omistatud olulisus ∑ Hinne 1 0,4 1 1,4 0,47 1 0,9 1 1,9 0,63 2 0,6 1 1,6 0,53 2 0,1 1 1,1 0,37 3 0 0 0 0 3 0 0 0 0 Kokku 3 1 Kokku 3 1 OÜ Corson. Töö nr 1412 150 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne Alternatiivide võrdlus IX (vastavus planeeringutele ja arengukavadele) ja X kriteeriumi alusel (sotsiaal-majanduslikud mõjud: Pakri saarte areng, maakasutus, puhkemajandus, turism, turvalisus, inimese tervis ja heaolu) kriteeriumi alusel Tabel 7.10. ja 7.11. IX X A Omistatud olulisus ∑ Hinne A Omistatud olulisus ∑ Hinne 1 1 1 2 0,67 1 0.9 1 2 0,63 2 0 1 1 0,33 2 0,1 1 1 0,37 3 0 0 0 0 3 0 0 0 0 Kokku 3 1 Kokku 3 1 Alternatiivide väärtused kriteeriumide kaupa (kriteeriumi kaal x hinne) Tabel 7.12. Kriteerium Kaal A1 A2 I 0,071 0,0355 0,0355 II 0,087 0,04089 0,04611 III 0,116 0,04988 0,06612 IV 0,129 0,06063 0,06837 V 0,071 0,03337 0,03763 VI 0,105 0,04935 0,05565 VII 0,071 0,03337 0.03763 VIII 0,084 0,05292 0,03108 IX 0,124 0,08308 0,04092 X 0,142 0,08946 0,05254 Väärtusindeks 0,52845 0,47155 Paremusjärjestus I II Väärtusindeksi järgi on parimaks lahendiks alternatiiv A1 - kavandatud tegevus. OÜ Corson. Töö nr 1412 151 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 8. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED 8.1 Võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmed Sadama rajamisega 1. Süvendus- ja ehitustööde teostamisel nii veekeskkonnas kui ka maismaal tuleb arvestada, et kunagiste militaarsete tegevuste tõttu on võimalik töötsoonidest lõhkekehade väljailmumine. 2. Väiksemagi ohu korral, et töötsoonis võiks tegemist olla lõhekehaga, tuleb tegevus koheselt katkestada ja eemalduda ohutusse kaugusse ning helistada ja kutsuda kohale Päästeameti demineerijad, kes otsustavad probleemi edasise lahenduse. 3. Tööde teostamiseks kasutatavad tehnika ja mehhanismid ning tööriistad peavad vastama kehtivatele tehnilistele eeskirjadele ja otstarbele ning Eesti Vabariigis kehtivatele tööohutuse nõuetele. Ehitusmasinate kasutamisel ei tohi ümbritsevale keskkonnale tekkida asjatut kahju. 4. Kõik ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ja vastavalt ehituseeskirjadele ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje-, tervise- keskkonna kaitselistest nõuetest. 5. Tööde teostamisel on töövõtja kohustatud arvestama töökohas ilmastikust tingitud valitsevaid olukordi nagu tuule kiirus, veetase, lainetus, sademed, temperatuur jms. 6. Eritööde teostamisel tuleb kasutada oma ala hästi tundvaid, heade tööoskustega vastavate tunnistustega töötajaid. 7. Müravastasteks meetmeteks akvatooriumi süvendamisel, sadamaalatäitmisel ja rajatiste ehitustööde ajal on: tööde planeerimine ja ajastamine, töödele planeeritavast ajast ja ajapiirangutest kinni pidamine, vähem müra tekitavate seadmete, masinate kasutamine, parima tehnoloogia kasutamine, tööde teostamine vastavalt heale tavale ja avalikkuse teavitamine. 8. Ehitamisel võimaliku ohuolukorra tekkimisel tuleb lähtuda töödeteostaja (hiljem sadama haldaja) koostatud ohuolukorra lahendamise plaanist. Võimalike reostusavariide puhuks ja tagajärgede minimeerimiseks ning likvideerimise korraldamiseks on vaja Keskkonnainspektsiooniga kooskõlastatud plaani: • Reostustõrje plaanis peab olema käsitletud reostustõrje juhtimise, tööjõu, tehniliste vahendite ja informatsiooni edastamine. • Reostustõrje plaanis peaks olema esitatud reostuse lokaliseerimise ja likvideerimise korraldamine. 9. Ehitustöid sh veekeskkonnas tehtavaid süvendus- ja täitetöid ei tohi teha kui tuule kiirus on üle 15 m/s. 10. Maismaal ja veekeskkonnas läbiviidavaid ehitus- ja süvendustöid ei tohi teha ajavahemikul 15. aprillist kuni 30. juunini. 11. Kasutada süvendus- ja ehitustöödel parimat võimalikku tehnikat (PVT). 12. Süvendus- ja täitetööd tuleks läbi viia võimalikult madala veeseisu korral. 13. Kõigi tööde teostuse õige läbiviimise ja kvaliteedi kontrolli peab tagama järelevalve. Kaide, muuli rajamise ja süvendustööde ning maismaal ehitatava taristu, hoonete, kämpingu, tuulegeneraatori, puurkaevu ja reoveepuhasti (omapuhasti) rajamise käigus on vajalik silmas pidada alljärgnevat tööde teostamise ohutustehnikat: OÜ Corson. Töö nr 1412 152 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 1. Tööde teostaja peab tööde järjekorra planeerimisel ja tööprotsessi üksikute osade teostamisel arvestama tööohutuse nõuete täitmisega ning keskkonna kaitsest tulenevaid piiranguid. 2. Tööde teostamise graafik on vajalik koostada niiviisi, et kõik tööd teostatakse tööohutuse reeglite kohaselt, ilma et sellega tekiks ohtu töötajatele, keskkonnale või kolmandatele osapooltele. 3. Tööde teostaja peab hoolitsema selle eest, et jäätmete kogumine ning nende säilitamiseks ette nähtud mahutite suurus oleks küllaldane ning tühjendamine õigeaegne. 4. Vähendamaks sadama ja taristu rajamise aegseid keskkonnariske, on vajalik pidada kinni kõigist vastavatest ehitustegevust reguleerivatest nõuetest ja heast ehitustavast ning keskkonna mõjude hinnangutega kaasnevatest piirangutest. 5. Ehitus- ja süvendustööde teostamisel tuleb kinni pidama kõikidest tööohutuse määrustest ja reeglitest. 8.2 Sadama ekspluatatsiooniga seotud võimalikud keskkonnamõjude vältimise meetmed ja ohutusnõuded 1. Sadam ja selle tegevus peab vastama sadamaseaduse ja selle alusel kehtestatud aktidele. 2. Kasutada tuleb ette nähtud ja avariiolukordi vältida aitavaid navigatsioonimärgistusi. 3. Sadamas tuleb määratleda täpselt sadamavaldaja roll koos kohustuste ja vastutusega. 4. Sadama haldamiseks on tarvis koostada vastavalt nõuetele Sadamaeeskiri, kus kehtestatakse kõigile sadamas tegutsevatele või viibivatele isikutele kohustuslikud sadama kasutusnõuded nii maismaal kui ka veealal. Sadama eeskiri reguleerib seadusandlikult kõike sadamas ja sadama alal tehtavad tegevused. Sadamaeeskirjaga kehtestatakse sadama ohutus- ja tuletõrjenõuded. 5. Sadamaeeskirjaga kehtestatakse laevaliikluse kord sadama veealal ja ilmastikust tulenevad eritingimused. 6. Sadamas peavad olema välja töötatud organisatsioonilised ja tehnilised meetmed, mis tagavad töötajate ohutuse, tulekahjude vältimise, merereostuse ärahoidmise ning nende tagajärgede lokaliseerimise ja likvideerimise. 7. Sadamat külastavad alused peavad olema tehniliselt korras ning ei tohi tekitada müra, mis ületab Eesti Vabariigi õigusaktides kehtestatud mürataseme piirnorme. 8. Sadama territooriumil asuvad hooned ja rajatised peavad olema varustatud tuletõrje- ja päästevahenditega vastavalt Eesti õigusaktidele. Tuletõrje- ja päästevahendid peavad olema töökorras, nähtaval kohal ning neile peab olema tagatud vaba juurdepääs. Sadamas seisvatel laevadel asuvad tuletõrje- ja päästevahendid peavad olema täielikus valmisolekus nende võimalikuks kasutamiseks. 9. Iga sadama territooriumil tegutsev ettevõtja peab välja töötama tegevuskava oma ettevõtte inimeste ja vara kaitseks tulekahju, loodusõnnetuse, katastroofi, avarii, plahvatuse jms puhuks. 10. Sadama kasutamisel kaasnevateks olulisemateks riskideks on avariijuhtumid, alustel määrdeõlide ja kütuse lekkimine ning tulekahju. Avariijuhtumi vältimiseks peavad olema tagatud kõik ohutusnõuded, tehnika peab olema kontrollitud ning vastama parimale võimalikule tehnikale. Määrdeõlide ja kütuse sattumine merre peab olema välditud või koheselt piiratud. Sadamas ei osutata määrdeõlide ja kütuse tankimise teenuseid ning selleks ei ole rajatud ka vastavaid tanklaid. OÜ Corson. Töö nr 1412 153 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 11. Sadama akvatooriumis vastutab õlitõrje eest esmajoones reostaja. Kui reostaja ei suuda avarii olukorraga toime tulla, siis tuleb teatada avariist sadama haldajale või halduskorraldust täitvale isikule (näiteks sadamakapten), kes algatab reostuse lokaliseerimise ja tõrje. Sadama akvatooriumist väljaspool vastutab õlitõrje eest piirivalve, juhul kui reostaja pole selleks suuteline. 12. Tulekahju puhkemise korral sadamas või sadamas seisval laeval peavad kõigil sadamas seisvatel laevadel olema korras tuletõrje- ja päästevahendid, et osutada abi tulekahju kustutamisel. Kontrolli tuleohutusnõuete täitmise üle sadama territooriumil teostab sadama valdaja, kelle esitatud nõudmised tuleohutuse tagamiseks kuuluvad kohustuslikule täitmisele. Tulekahju või muu õnnetuse avastamisel tuleb sellest teatada hädaabinumbrile 112 ja sadama haldaja poolt määratud isikule. 8.3 Keskkonnaseire Heljumi leviku seire läbiviimine ei ole vajalik, kuna kavandatud tegevuse (A1) sadama akvatooriumi süvendamisel ja sadamaala täitmisel tekkivad heljumi kogused on väikesed ja arvestades modelleerimise tulemusi ei ulatu tekkekohast kaugele Pakri lahte. Kuna ka süvendamine ja täitmine toimub vähese põhjataimestiku ja –loomastikuga ranniku lähedases merealal ning lähipiirkonnas puuduvad kalakoelmud, siis seega kavandatust ei kaasne olulist mõju mereelustikule. Kasutades süvendamisel parimat võimalikku tehnikat ja viies tööd läbi vastavalt tehnoloogilistele nõuetele ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui süvendus- ja täitetöödel eraldub liiga suures kontsentratsioonis heljumit, mis on olulise ohuga merekeskkonnale, siis tuleb süvendus- või täitetööd peatada, selgitada sellise olukorra tekkimise põhjused ja võtta kasutusele meetmed antud olukorra likvideerimiseks või oluliseks leevendamiseks. Samas kui tööde läbiviimisel selgub mingi olulise ohuga avariiline olukord (torm, reostus oht, jää, mingil põhjusel lindude kogunemine tööpiirkonda), siis tuleb tegevus peatada ja võtta kasutusele vastavad meetmed. Tööd võib jätkata ainult siis kui oht on kõrvaldatud. OÜ Corson. Töö nr 1412 154 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 9. KOKKUVÕTE 9.1 Üldosa 1. Paldiski Linnavalitsuse 08.04.2010 korraldusega nr 99 algatati detailplaneeringu koostamine ja KSH Paldiski linnas Väike-Pakri sadama kinnistul. 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Väike-Pakri sadama kinnistule ehitusõiguse määramine väikesadama väljaehituseks, mis loob eeldused Pakri saarte arenguvõimalusteks; juurdepääsude ja liiklusskeemi väljatöötamine, heakorrastuse määramine ning tehniliste kommunikatsioonide lahendamine. 3. Looduslikult sügavas ja peaaegu jäävabas Pakri lahes on Väike-Pakri saare ida randa jääva sadama asukoht määratud Pakri saarte üldplaneeringuga. 4. Väike-Pakri sadama kinnistu sadamakoht on antud paigas olnud ajalooliselt, sinna koonduvad ka mitmed teed nii ida, lõuna kui põhja poolt. 5. Pideva põhja-lõunasuunalise klibusetete pikiranda rände tulemusel on ka varemalt kasutusel olnud sadamakohas Väikeküla kohal saare idarannikul kujunenud klibuvall eraldanud merest madala lahekese (randjärve) ja sadam ise on muutunud kasutuskõlbmatuks (foto 8). Suured muutused rannavallide arengus on toimunud viimaste aastate erakordselt tugevate tormiperioodide ajal, kui ka meretase on olnud keskmisest paljuaastasest märgatavalt kõrgem (Tõnisson et.al 2008). 6. Pakri saared asuvad Loode-Eesti rannikul, mandrist eraldavad neid Kurkse väin ja Paldiski laht. Suur-Pakri ja Väike-Pakri, millede pindala on vastavalt 11,6 ja 12,9 km2, vahelises madalas väinas on mitu väiksemat saart: Langgronne (10,1 ha); Kappa (3,9 ha); Bjärrgronne (0,8 ha). Suur- ja Väike-Pakrit ühendab üle Langgronne kulgev tammtee. 7. Pakri saarte põliselanikud sundevakueeriti ja aastast 1940 haldasid saari Nõukogude relvajõud. 8. Pakri saared tagastati Eestile 1994. aastal. Nõukogude sõjaväest jäi maha laiaulatuslik keskkonnareostus (lõhkemata mürsud, sihtmärkidena kasutatud tehnika, kütusemahutid jms). Praeguseks on saared demineeritud ja valdavalt puhastatud, jätkub maade tagastamine õigusjärgsetele omanikele. 9. Aastast 2004 on hakanud elanikud Väike-Pakrile tagasi tulema ja 2012. aastal elas saarel alaliselt juba 7 inimest. Tegeldakse lamba- ja mägiveiste kasvatusega. 10. Oma esivanemate talukoha Väike-Pakril taasasustas 2004. aastal püsielanikuna praeguseks lahkunud ja Väike-Pakri kirikaia kalmistule maetud Mati-Erki Nyman. Väike-Pakri Suurkülas on uuesti üles ehitatud mitmeid hooneid. Saarel on loomad ning elektrit toodetakse väikese tuulegeneraatoriga. 11. Saare elu korraldavad jõudumööda peamiselt rannarootslastest ja välis-eestlastest koosnevad, aga ka kohalikke inimesi kaasavad MTÜ-d Pakri Saarte Arendamise Sihtasutus, Pakri Ühing ja Pakri Saarte Kogukond. 12. Pakri saartel on Pakri Saarte Sihtasutuse eestvõtmisel korrastatud matka- ja seiklusturismiga seotud infrastruktuuri (teeviidad, tualetid, infotahvlid, etteteatamisega üleveoteenus). 13. Turism Pakri saartel seisneb matkamises ning kalastamises, vastava infrastruktuuri rajamine on algusjärgus. 14. Pakri saarte arendamise aluseks on Pakri saarte üldplaneering. Pakri saarte üldplaneeringu (edaspidi peatükis üldplaneering) planeeringulahendus lähtub püsiasustuse taastamise vajadusest saartel. 15. Pakri saarte üldplaneeringulahendus kujutab endast kompromissi looduskaitseliste piirangute ning asustuse taastamise vajaduse vahel. OÜ Corson. Töö nr 1412 155 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 16. Pakri saarte üldplaneeringu koostamise protsessis kokkulepitud ja kavandatud arengute tagamiseks on vaja esmajärjekorras Väike-Pakri sadama välja arendamine. 17. Esmatähtsaks probleemiks, mis takistab Pakri saarte kavakohast arendamist, on sadama puudumine. Ilmastikuoludest sõltumatu ligipääs saartele on oluline nii esmaste ehitustööde, püsiasustuse taastamise kui ka turismiarengu seisukohalt 18. Väike-Pakri sadama kinnistu (katastriüksuse tunnus 58001:009:0036) sihtotstarbeks on üldkasutatav maa 100% ja pindalaks on 5,00 ha, millest looduslikku rohumaad 3,64 ha, metsamaad 0,21 ha ja muud maad 1,15 ha. 19. KSH-ga hõlmatav ala moodustub detailplaneeringualast koos lähialadega ning sadama akvatooriumist ja selle lähimerealast Pakri lahes. 20. Pakri saared kujutavad endast aluspõhjalise tuumaga voorelaadseid pinnavorme, nn klindineemikuid (Suuroja jt, 1998). Nende piklik voolujooneline kuju viitab neid voolinud liustikujää liikumissuunale. Paekalda kõrgus on Suur-Pakril 4 m ja Väike- Pakril 13 m (Kink, 2000). 21. Väike-Pakri sadama kinnistu ja lähiala mullastiku moodustavad klibumullad. 22. Pakri saarte taimestik on liigirohke. Väike-Pakrilt on leitud 496 soontaimeliiki. Taimkatte mitmekesisuse aluseks on kasvukohtade rohkus. 23. Idarannikuga paralleelselt kulgeva tee ja mere vahelina riba on suhteliselt lagedam. Maastik on puisniiduilmeline. Niitu killustavad üksikud suured puud, põõsad ja põõsastikud. Liikidest kasvab siin türnpuud, kadakaid, pihlakaid, kibuvitsu. Kohati on põõsaid nii tihedalt, et need varjavad vaate merele. Laiguti on rohustu madalam ja leidub üksikuid paeklibu paljandeid. 24. Taimestiku uuring tuvastas, et arendusalal haruldasi ega looduskaitsealuseid taimi ei esinenud ja tegemist on antropogeense elupaigatüüpide kompleksiga. 25. Pakri hoiualal asuva Väike-Pakri sadama kinnistu loodetipust lähim kaugus Pakri maastikukaitsealani on ca 125 m (joonis 2.1). 9.2 Kavandatud tegevus ja selle keskkonnamõjud 1. Kavandatud sadamasse on ette nähtud 28 kaikohta lõbusõidualustele, ramp saarele saabuva transpordi laadimiseks ja slipp. Sügavus sadama akvatooriumis on planeeritud 3,5 meetrit. Sadamasse ei ole kavandatud tanklat ega ka reo- ja pilsivee vastuvõttu. Sadama territooriumile on kavandatud 20 parkimiskohta. 2. Planeeringualal puuduvad tehnovõrgud. Samuti ei ole Väike Pakri saarel elektrivarustust. Kavandatud tegevuste elektriga varustamiseks on kavandatud kombineeritud lahendus päikesepaneelidest, tuule- ja diiselgeneraatorist, ning akupargist. Päikesepaneelid paigutatakse ellingu katusele. 3. Kavandatud hoonete ja abihoonete arv on15. 4. Perspektiivse muuseumihoone jaoks on planeeringuga loodud positsiooni 1 loodeosasse hoonestusala (ilma planeeritud hoone asukohata). Eeldatavalt planeeritakse hoone vareme kohta. 5. Kämpingud on paigutatud alale, kus on palju olemasolevaid vundamendivaresid. Need on võimalusel kõik ära kasutatud. Hoonete rajamine endiste varemete ja rajatiste asemele võimaldab säilitada paremini looduslikke kooslusi. 6. Ellingu hoonesse on kavandatud (võib muutuda detailplaneeringu ja KSH protsessis) paigutada diiselgeneraator, kütusereservi paak, akupank, automaatika ja juhtimisseadmed. Hoone katusele on kavandatud paigaldada päikesepaneelid. Ellingu hoone lähistele (lisa 12) on kavandatud alla 10 kW võimsusega tuulegeneraator. OÜ Corson. Töö nr 1412 156 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 7. Väike-Pakri sadama kinnistul kasutatava joogi ja olmevee saamiseks kavandatakse kinnistule puurida Ordoviitsiumi–Kambriumi veekompleksi avav tarbepuurkaev (EGBK 6244 EGK 2013). 8. Väike-Pakri sadama kinnistul tekkiv (sadamahooned ja kämping) reovesi on kavandatud puhastada kinnistule rajatavas sobivas reoveepuhastis (omapuhasti). 9. Puhastatud heitvesi on kavandatud juhtida Pakri lahte. 10. Sademevee käitluses on kavandatud enamus kinnistule langevast sademeveest hajutatult immutada pinnasesse. Erandiks on mere äärsed sadamarajatised, kus puhas või vajadusel puhastatud (liiva- ja õlipüüdurid) sademetevesi juhitakse koheselt merre. 11. Kavandatud tegevuste elektriga varustamiseks on kavandatud kombineeritud lahendus päikesepaneelidest, tuule- ja diiselgeneraatorist, ning akupargist (off-grid süsteem). Hoonete kütmiseks kavandatakse kasutada maasoojuspumpa, mille soojust ammutavad torud paigaldatakse merre (rajatava sadama põhjapoolse muuli lähistele). Torude paigaldamise asukoha valikul peab arvestama klibu võimalikku liikumist eriti aga tormituultega klibu ümber paiknemist. 12. Matemaatilise modelleerimise (vt ptk 4.2 allpeatükkidest) tulemusel võib väita, et sadama rajamisega seotud süvendustöödel tekkiv madala kontsentratsiooniga heljumi pilv (väike, mitteoluline mõju) ei levi tugeva (15 m/s) vähemalt 9 tundi ühest suunast puhuva põhjatuulega maksimaalselt kaugemale kui 400 m. Teistest suundadest puhuva sama tugeva tuule korral heljum jääb akvatooriumis vahetu süvendustegevuse piirkonda või ulatub sellest 50 – 200 m kaugemale. 13. Sadama kaide, muuli ja akvatooriumi rajamise (süvendamine ja täitmine) mõjude ulatused jäävad rajatava sadama lähedasele rannikumerealale. Hilisemad kaidest tingitud hüdrodünaamiliste tingimuste muutused ei muuda oluliselt rannaprotsesse ei lähirannikul ega kaugemal. 14. Kuna sadama piirkonnas looduslikud rannaprotsessid välistavad rikkaliku mereelustiku tekkimise, siis antud piirkond ei ole ka oluline kalade toitumise seisukohast. Lähialas puuduvad kaladele ka sobilikud kudemiskohad. 15. Süvendamise ja täitmise lokaalne ja lühiaegne mõju avaldub eeldavalt vahetult sadama ja selle vahetus lähialas olevale mereelustikule ja ei ulatu parima võimaliku tehnika ja hea tava korral kaugemale ega põhjusta olulist negatiivset keskkonnamõju. 16. Kavandatul on piirkonna maastikule otsene positiivne mõju kuna lagunenud varemete ja lagunenud sadamarajatiste asemele rajatakse rannamaastikku sobivad kaasaegsed sadama rajatised koos kaasaegse, samas rannatraditsioone arvestava sadamahoone ning taristuga. 17. Otseselt arendusalaga funktsionaalselt seotud linnuliike oli 2014. a suvel vähe. Peamiselt liiguvad rannaklibul ja madalas rannikuvees toiduotsinguil kurvitsalised, pardid, kajakalised ja üksikud värvulised. Põõsastikus liiguvad toiduotsingul värvulised, samuti kasutavad nimetatud alasid rändekogunemisteks ja rändepeatusteks mitmed liigid. 18. Võib väita, et ei süvendus- ega ehitustööd sadama rajamisel ega ka hilisem inimeste liikumine saarel ei muuda planeeringualal lindude pesitsus-, toitumis- ja rändekogunemistingimusi märkimisväärselt, seda enam, et Väikeküla all olev teerist ja puhkeala on juba pikemat aega kasutusel olnud. 19. Väärtusindeksi järgi on parimaks lahendiks alternatiiv A1 - kavandatud tegevus. 20. Pakri saarte ja sealse ökoturismi arendamine suurendab saarte külastatavust, liiklusvooge ning võib kaasa tuua negatiivse mõju väärtuslikele elupaigatüüpidele. Negatiivset mõju aitab vähendada inimtegevusega seotud pinnasele (sh taimkattele) avaldatavate koormuste hajutamine nii ajaliselt kui ruumiliselt. 21. Kavandatud tegevuste tulemina on kaudselt võimalik Pakri saarte majandamise taastamise (karjatamine, niitmine, võsa raiumine) läbi Pakri saartel suurendada positiivset mõju Pakri saartel olevatele Natura praegustele ja endistele 6210* OÜ Corson. Töö nr 1412 157 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne elupaigatüübi niitudele (ptk 5.2.5.4 tabel 5.6), loopealsetele 6280* (ptk 5.2.5.5 tabel 5.7), rannaniitudele 1630* (lisa 6), puisniitudele 6530* (lisa 6). 9.3 Lõppjäreldused 1. Väikesadama rajamine omab olulist positiivset mõju Paldiski saarte välja arendamiseks vajalike sotsiaalmajanduslike tingimuste loomiseks, mida ilma antud kohta sadama rajamiseta on väga raske või isegi võimatu teostada. 2. Majanduskeskkonnale mõjub detailplaneeringu elluviimine positiivselt, luues paremad võimalused mitmekesise ettevõtluse, sh turismi arendamiseks ja aitab seeläbi kaasa uute töökohtade loomisele 3. Kuna Pakri saared kannavad endas olulist loodus- ja kultuuripärandit on saartel suur potentsiaal areneda piirkonnas ja kaugemalegi ulatuvaks loodus- ja ökoturismi pakkuvaks puhkealaks. 4. Tuginedes matemaatilise modelleerimise tulemustele võib väita, et kinnistule sadama rajamine (alternatiiv 1) ei mõjuta oluliselt hüdrodünaamilisi tingimusi ega rannaprotsesse Pakri lahes. Võimalikud mõjud on lühiaegsed ja lokaalsed, piirdudes sadama ja selle vahetu lähipiirkonnaga. 5. Natura hindamises läbi viidud määratlemise ja hindamise tulemusena võib väita, et leevendavate meetmete kasutamise korral ei avaldu Pakri loodus- ja linnualale olulist negatiivset mõju, mis ohustaks loodus- ja linnuala terviklikkust ja kaitse-eesmärke. 6. Planeeritud tegevus võimaldab reaalselt alustada Pakri saarte majandustegevuse arendamist. Kavandatud tegevused mõjuvad positiivselt Pakri saarte arengule. 7. Süvendatud materjali kasutamine sadamaala täiteks (taaskasutus) on otstarbeline ja vastavuses säästva arengu printsiibile. OÜ Corson. Töö nr 1412 158 Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti pinnaveekogude ökoloogiline seisund 2004-2008. Lepingu nr 18-25/521 lõpparuanne, Keskkonnaministeerium, Tallinn 2008. 2. Järvekülg, A., Velder, I. 1963. Elu Läänemeres. Eesti Riiklik kirjastus, Tallinn 3. Paldiski Lõunasadama süvendustööde aegne seire. I köide: Teisaldatava pinnase reostuse jälgimine. II köide: Hüdrodünaamika ja hüdrobioloogia Eesti Geoloogiakeskus, Eesti Mereinstituut, 2001 4. Paldiski Lõunasadama süvendusjärgne ja 6. kai süvendusaegne seire 2004 2005. Teadusliktehniline aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2005. 5. Harjumaal Paldiski linnas Paldiski Põhjasadama detailplaneeringu keskkonnamõju hindamise aruanne. AS Tallmac, Tallinn, 2002. 6. Paldiski Lõunasadamasse kai 6a rajamise keskkonnamõjude hindamise aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut, Tallinn 2011. 7. Paldiski Lõunasadamasse lainemurdja rajamise keskkonnamõju hindamine aruanne. Töö nr E1123, OÜ E-Konsult, Tallinn 2008. 8. Paldiski Lõunasadama kinnistute ja lähiümbruse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH aruanne. Ramboll, Tallinn 2008. 9. Pakri saarte hüdrogeoloogiline uuring. Eesti Geoloogiakeskus. R. Perens. Tallinn 2008. 10. Eesti geograafiline baaskaart 6244 Pakri Seletuskiri Eesti Geoloogiakeskus. R. Perens Tallinn 2013 11. Suuroja, K., Kadastik, E., Ploom, K., Saadre, T., 1998. Loode-Eesti 1:50 000 (1:25 000) geoloogilise kaardistamise aruanne. EGF 5920. PSASA, Paldiski, 2006, 131 lk. 12. Kink, H., Erg, K., Miidel, A., Nõlvak, J., Raukas, A. Loodusmälestiste väärtuse 13. hindamisest Pakri poolsaare ja saarte näitel. Keskkonnatehnika 2002, 1, lk. 42-44. 14. Kink, H., Miidel, A., Raukas, A., Vaher, R. Loodusmälestised Pakri poolsaarel ja saartel. 15. Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse. Tallinn-Tartu, 2003, lk.110-115. 16. Kink, H. (koost). 1998. Pakri saared – loodus ja inimtegevus. TA GI, Tallinn, 1998. 17. Kink, H. (koost). 2000. Loodusmälestised. 5. Harjumaa. Paldiski, Pakri poolsaar ja saared. TTÜ Geoloogia Instituut, TA kirjastus, Tallinn, 32 lk. 18. Timm, U. 2000. Ülevaade Pakri poolsaare ja Pakri saarte selgroogsetest. 19. Naissaare Sadama rekonstrueerimise I etapp Elektrivarustus. Harjumaa, Viimsi vald, Naissaar. Arpen Elekter OÜ. Töö nr. 12.03. Põhiprojekt, peaprojekteerija OÜ Corson. Tallinn, veebruar 2012. 20. Pakri saarte geoloogia ja vesi, 1997. Paldiski LV tellitud lepingulise uurimistöö aruanne. TTÜ Geoloogia Instituut, käsikiri, Tallinn, 31 lk. 21. Perens, R. 1998. Eesti hüdrogeoloogiline kaart 1:400 000. Seletuskiri. Eesti Geoloogiakeskus, Tallinn, 40 lk. 22. Perens R. 2001. Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1:400 000. Seletuskiri. Tallinn. EGF 7120, 31 lk. OÜ Corson. Töö nr 1412 159  PALDISKI LINNAS VÄIKE-PAKRI SADAMA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM Töö nr 1412 Tellija: Pakri Saarte Arenduse SA Koostaja: Corson OÜ Tallinn 2015 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1 Õiguslikud aspektid.......................................................................................................... 3 1.2 Ülevaade kavandatud detailplaneeringust ja KSH protsessist ......................................... 5 1.2.1 Detailplaneering ........................................................................................................ 5 1.2.2 KSH eesmärk ja tegevused........................................................................................ 6 1.2.3 Metoodika.................................................................................................................. 7 1.2.4 Alternatiivid .............................................................................................................. 8 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja seos planeerimisdokumentidega ............. 9 2.1 KSH ulatus ....................................................................................................................... 9 2.2 KSH protsessis arvestatavad planeerimisdokumendid ja tehtavad uuringud................. 11 3. Detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju nimetamine ja selgitus, s.h mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus. ........ 13 4. Isikud ja asutused, keda detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi detailplaneeringu vastu................................. 15 5. KSH protsessi ja avalikustamiste ajakava............................................................................ 15 6. KSH protsessis osalejate andmed......................................................................................... 17 7. Asjast huvitatud asutuste ja isikute esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine .............. 18 7.1 Keskkonnaameti seisukohad KSH programmi kohta ja nendega arvestamine .............. 18 7.2 KSH programmi ja detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu .......................................... 19 7.3 Terviseameti Põhja talituse ja Keskkonnaametiga ettepanekutega arvestamine ........... 20 Lisa 1. Paldiski Linnavalitsuse korraldus 08.04.2010. nr 99 detailplaneeringu koostamise ja KSH algatamise kohta. Lisa 2. Ametlikud Teadaanded 19.04.2010 ja ajalehes Harju Elu 16.04.2010 detailplaneeringu ja KSH algatamise teade. Lisa 3. Paldiski Linnavalitsuse korraldus 05.08.2014 nr 264 detailplaneeringu lähteülesande kinnitamine. Lisa 4. Litsentside ja diplomi nr 002127 koopiad. Lisa 5. Väike-Pakri sadama detailplaneeringu põhijoonis. Lisa 6. Keskkonnaameti 15.10.2014 seisukoht KSH programmi sisu osas. Lisa 7. Ametlikud Teadaanded 12.01.2015, ajalehes Harju Elu 16.01.2015 ja Paldiski linna koduleheküljel 14.01.2015 avalikustamise teade. Lisa 8. Menetluses osalejatele 13.01.2015 saadetud KSH programmi ja detailplaneeringu eskiisi avalikustamise teade. Lisa 9. Terviseamet Põhja talitus 26.01.2015 e-posti kiri ja Corson OÜ 16.02.2015 vastuskiri. Lisa 10. Keskkonnaamet 29.01.2015 e-posti kiri ja Corson OÜ 16.02.2015 vastuskiri. Lisa 11. KSH programmi ja detailplaneeringu eskiisi 03.02.2015 avaliku arutelu protokoll ja osalenute nimekiri. 2 1. Sissejuhatus 1.1 Õiguslikud aspektid Pakri Saarte Arenduse SA esitas 19.02.2010 Paldiski Linnavalitsusele taotluse Paldiski linnas Väike-Pakri sadama kinnistul detailplaneeringu algatamiseks. Paldiski Linnavalitsuse 08.04.2010 korraldusega nr 99 algatati detailplaneeringu koostamine Paldiski linnas Väike-Pakri sadama (katastritunnus 58001.009:0036) kinnistul. Sama korraldusega algatati Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) keskkonnamõju strateegilise hindamine (edaspidi KSH). KSH põhjendus on toodud Paldiski Linnavalitsuse 08.04.2010 korralduse nr 99 lisas koos detailplaneeringu kinnitatud lähteülesandega. (lisa 1). Paldiski Linnavalitsus asus seisukohale, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud võivad olla vastavalt 22.02.2005. a vastu võetud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seaduse (edaspidi KeHJS) § 5-le olulised, kuna väikesadama rajamiseks tuleb muuta kaldajoont ning teostada mere süvendustöid. KSH käigus tuleb välja selgitada detailplaneeringu elluviimisega kaasneda võivad olulised keskkonnamõjud ja pakkuda välja leevendavad meetmed kahjulike mõjude minimeerimiseks Detailplaneeringu ja KSH algatamise teade avalikustati ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 19.04.2010 ja ajalehes Harju Elu 16.04.2010 (lisa 2) ning Paldiski linna veebilehel. Kuna Paldiski Linnavalitsuse 08.04.2010 korralduse nr 99 lisas toodud detailplaneeringu kinnitatud lähteülesande (lisa 1) tähtaeg kehtis kaks aastat, siis praeguseks oli see aegunud. Paldiski Linnavalitsuse 05.08.2014 korraldusega nr 264 kinnitati uus detailplaneeringu koostamise lähteülesanne (lisa 3). Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse1, Veeseaduse ja Looduskaitse seaduse (LKS) rakendustest Väike-Pakri saare rannas ja Väike-Pakri sadama kinnistu erisustest: 1. Väike-Pakri saare rannas on sätestatud Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse1 § 38 lõikega 2 kallasraja laiuseks 10 m. Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvestades viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. 2. Veeseaduse § 10 lõike 4 punkt 1 kohaselt puudub avalikult kasutataval veekogul sadamas kallasrada. § 10 lõige 5 sätestab, et eeltoodud lõikes 4 nimetatud juhtudel peab kallasraja sulgeja kinnise territooriumi tähistama ja võimaldama kinnisest territooriumist möödapääsu. § 10 lõige 5 sätestab, et vähima vajaliku teeninduspiirkonna määramine toimub läbi detailplaneeringu, mis kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. 3. Veeseaduse § 29 lõike 2 punkt 1 kohaselt on veekaitsevööni laiuseks 20 m. 4. Vastavalt LKS § 37 lõike 1 punktile 1 on Väike-Pakri saare rannas ranna piiranguvööndi laiuseks 200 m. 5. Kuna Väike-Pakri saar kuulub Paldiski linna koosseisu ning seega on tiheasustusala, rakendub ehituskeeluvööndi määramisel LKS § 38 lõike 1 punkt 3, mille järgi on ehituskeeluvööndi laiuseks 50 meetrit. 3  6. Vastavalt LKS § 38 lg 5 p 2 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga (Pakri saarte üldplaneering* kehtestati Paldiski Linnavolikogu 25.09.2013 otsusega nr 1-3/28) kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Sadamaseaduse § 2 punkti 1 kohaselt on sadam veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. 7. Ranna ehituskeeluvööndi vähendamise (kämpingud ja terrass) vajadusel (vajaduse ulatus täpsustub KSH protsessi käigus) tuleb lähtuda LKS § 40 sätestatust. 8. Kuna kavandatud randaulatuvast terrassist ja kämpingutest osad jäävad ehituskeeluvööndisse (ehitamiseks on seega vaja ehituskeeluvööndit vähendada), siis otsustajatele vajaliku informatsiooni andmiseks hinnatakse KSH raames mõju ranna kaitse eesmärkidele vastavalt LKS § 34. *Pakri saarte üldplaneeringu kohaselt on kavandatud Väike-Pakri sadama kinnistule sadama rajamine. Üldplaneeringut on käsitletud KSH programmi peatükis 2.2 KSH protsessis arvestatavad planeerimisdokumendid ja tehtavad uuringud. Vastavalt veeseaduse § 8 lõige 2 punktile 6 tuleb taotleda vee erikasutusluba, kui toimub veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine või punkt 7 kohaselt uputatakse tahkeid aineid veekogusse või punkt 2 kohaselt võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3 ööpäevas. Süvenduse ja võimalikud kaadamise mahud selguvad edasises detailplaneeringu ja KSH protsessi käigus tehtavate mõõdistuste ning koostatava sadama eelprojekti eskiisi materjalide alusel. Lähtudes säästva arengu põhimõtetest on adekvaatne teha KSH, mis arvestab ka KMH nõudeid, kuna nii on välditud hindamiste võimalik dubleerimine. Vastavalt KeHJS § 11 lõike 6 kohaselt võib tegevusloa (nt vee-erikasutusloa) taotlemisel otsustaja (loa andja) jätta kohustusliku keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamata. Antud KeHJS paragrahv lubab otsustajal jätta kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata selles osas, mille keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hindamise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet. Käesolev KSH programm ja aruanne koostatakse, arvestusega, et esitada otsustajale piisavalt teavet hilisemaks tegevusloa andmiseks. Keskkonnaamet 15.10.2014 nr HJR 6-8/14/20256-2 oma seisukohas KSH programmi sisu kohta arvas, et antud soov topelthindamise vältimiseks teha KSH KMH täpsusega on mõistlik (lisa 6 punkt 2). Samas Keskkonnaamet rõhutas, et KSH läbiviimisel KMH täpsusega, peavad olema täidetud nii KeHJS-e KMH-d kui ka KSH-d käsitlevad nõuded (programmi ja aruande sisu ja avalikustamise osas). Mõjuhindamise käigus tuleb analüüsida nii otseseid kui ka kaudseid olulisi mõjusid. KSH töögruppi juhib ekspert Toomas Liiv, kes vastab nii KeHJS § 14 kui ka § 34 sätestatud nõuetele. KSH programmi peatükis 6 on informatsioon KSH juhtiva eksperdi Toomas Liivi ja teiste töögrupis osalejate kohta. Lisas 4 on toodud Toomas Liivi KeHJS § 14 vastavuse tõestuseks koopia keskkonnamõju hindamise litsentsist nr KMH0119 ja KeHJS § 34 vastavuse tõenduseks koopia Eesti Vabariik Tallinna Tehnikaülikooli diplomist nr 002127 koos diplomi lisaga, mille punktid 45 ja 46 tõendavad KeHJS § 34 lõige 3 punkti 3 nõudele vastavust. Lisas 4 on KSH-s tehtava Natura hindamise juhteksperdi Kalev-August Parksepa keskkonnamõju hindamise litsentsi nr KMH0120 koopia. 4 KSH programm koostati ja avalikustati vastavuses KeHJS § 36 ja § 37 arvestades § 13 ja § 16 sätestatuga. KSH aruanne koostatakse vastavalt KeHJS § 40 lõigetele 2-4 arvestades § 20 sätestatut ja heakskiidetud KSH programmi. Aruande avalikustamine toimub KeHJS §-de 37 ja 41 kohaselt arvestades § 21 sätestatut. 1.2 Ülevaade kavandatud detailplaneeringust ja KSH protsessist 1.2.1 Detailplaneering Harjumaal Väike-Pakri saare idaranda jäävale Väike-Pakri sadama kinnistu randa on kavandatud rajada väikesadam. Koostatava detailplaneeringu aluseks on lisas 3 olev Paldiski Linnavalitsuse 05.08.2014 korraldusega nr 264 kinnitatud detailplaneeringu lähteülesanne ja Pakri Saarte üldplaneering. Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse kehtivatest planeerimist reguleerivatest õigusaktidest, eelkõige planeerimisseadusest ja Paldiski linna ehitusmäärusest. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kõigi planeeritavale alale jäävate ja sellega piirnevate maaomanike ja maakasutajate huvidega. Planeeringuala koosneb 5,0 ha suurusest Väike-Pakri kinnistust (katastriüksuse tunnus 58001:009:0036) ja selle lähialast. Sadama asukoht on määratud Pakri saarte üldplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Väike-Pakri sadama kinnistule ehitusõiguse määramine väikesadama väljaehituseks, mis loob eeldused Pakri saarte arenguvõimalusteks; juurdepääsude ja liiklusskeemi väljatöötamine, heakorrastuse määramine ning tehniliste kommunikatsioonide lahendamine. Detailplaneeringuga lahendatakse: • Kinnistu ehitusõiguse määramine väikesadama ja seda teenindava taristu väljaehitamiseks, hoonestusalade piiritlemine, hoonete arvu määramine, hoonete ehitusaluste pindade ja kõrguste määramine. Vajadusel krundipiiride muutmine. • Piirete rajamise vajalikkus, kõrgus ja materjalide valik. • Juurdepääsu kindlustamine planeeringualale avalikult kasutatavalt teelt. • Kruntide sisese liikluskorralduse ja parkimise põhimõtted. Planeeringuala haljastus ja heakorrastus, sh jäätmemajandus (liigiti kogumine ja äravedu), sademevee ja reovee kogumine ning käitlus. • Kämpingute ala, tuulegeneraatori ja päikesepaneelide asukoht. • Reovee väikepuhasti (omapuhasti) vajadus ja valik ning asukoht. • Hoonete kütmiseks merre paigutatava küttekontuuriga seonduv ja asukoht. • Ehituskeeluvööndi vähendamine seoses kämpingute ja terrassi ehitamisega. • Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks. • Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused. 5  • Tehnovõrkude ja –rajatiste paigutus ja põhimõtteline lahendus. • Tuleohutuskujad ja muud normidest tulenevad nõuded. • Servituutide ja piirangute vajadused. Detailplaneering ei muuda kehtivat Pakri saarte üldplaneeringut. 1.2.2 KSH eesmärk ja tegevused KSH eesmärk on kavandatud tegevusest (ehitamisel ja ekspluatatsioonil) põhjustatud olulise keskkonnariski tekke võimaluste hindamine, soovimatute mõjude leevendusvõimaluste analüüsimine ja lahendite esitamine. KSH eesmärk on esitada detailplaneeringu lahenditele keskkonnaalaseid ettepanekuid. Vajadusel esitatakse meetmeid, mis leevendaks või ennetaks planeeringu lahendist tulla võivaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Sadama kinnistu jääb Pakri hoiualale. Vastavalt LKS § 32 lõikele 1 moodustatakse hoiuala loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul viisil. LKS § 32 lõige 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. LKS § 21 lõige 1 kohaselt on Pakri hoiuala valitsejaks Keskkonnaamet. KeHJS § 45 lg 1 punkt 1 sätestab, et kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimine võib eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, siis peab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel eelkõige arvestama ala kaitse eesmärki. Sadama kinnistu ja kavandatava sadama akvatoorium jäävad Natura 2000 alade võrgustiku Pakri linnu- ja loodusalale. KSH protsessi käigus tehtav Natura hindamine esitatakse KSH aruandes eraldi peatükina. KSH peab selgitama, kirjeldama ja hindama strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Kavandatava tegevuse KSH koostamise käigus ja tulemuste alusel esitatakse ettepanekuid kavandatavaks tegevuseks, millega on võimalik vältida või minimeerida negatiivseid keskkonnamõjusid ning edendada säästvat arengut. KSH aruandes käsitletakse mõjutatava looduskeskkonna (maismaa taimestik, linnustik ja loomastik, Pakri lahe mereelustik, looduskaitsealad, veerežiim, maastik), sotsiaal- majandusliku keskkonna (sotsiaalmajanduslikud tegurid, sh ettevõtlus, majandus, turvalisus, puhkemajandus, heaolu) ja tehiskeskkonna (hooned, rajatised ja laevaliiklus Pakri lahes) 6 olemust ja mõjutatavust ning reaalsete alternatiivide võrdlust ja tõenäolist arengut, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida. KSH tegemise käigus tehakse matemaatiline modelleerimine süvendus ja täitmistöödega kaasnevate hüdrodünaamiliste protsesside muutuste arvutamiseks. Lisaks antakse keskkonnaalaseid hinnanguid ja tehakse vajadusel ettepanekuid detailplaneeringus esitatud lahenditele arvestades looduskaitsealasid (s.h Natura võrgustikku kuuluvaid linnu- ja loodusalasid) ning kaitsealuseid objekte. KSH protsessis ja aruande koostamisel käsitletakse võimalike (KSH protsessi käigus selguda võivate) reaalsete alternatiivide võrdlust ja tõenäolist arengut, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida. 1.2.3 Metoodika KSH läbiviimisel kasutatakse Eestis üldkasutatavat KSH ja KMH metoodikat, mille sisulised etapid on järgmised: algatamine, ülesande püstitamine; kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse määratlemine, alternatiivide määratlemine, huvipoolte ja hindamise valdkondade määratlemine, materjali kogumine ja tutvumine, kohtülevaatuste läbiviimine, fooni kirjeldus, mõjude ja leevendusmeetmete analüüs, alternatiivide hindamine ja võrdlemine. KSH aruandes käsitletakse mõjutatava looduskeskkonna (taimestik, loomastik ja linnustik, mereelustik, rannaprotsessid, veerežiim, maastik), sotsiaal-majandusliku keskkonna (sotsiaalmajanduslikud tegurid, sh turvalisus, puhkemajandus, heaolu) ja tehiskeskkonna (hooned ja rajatised) olemust ja mõjutatavust ning võimalike reaalsete alternatiivide võrdlust. Protsessis kuuluvad arvestamisele: teemaga haakuvad planeeringud ja arengukavad, ekspertide varasemad kogemused nii Pakri lahe piirkonnas kui ka mujal tehtud KMH-des ja KSH-des, varasemad lähipiirkonnas tehtud uurimistööd, kohtülevaatused, avalikustamise protsessis esitatud ettepanekud, KSH protsessis tehtud uuringud, eksperthinnangud ja muud asjassepuutuvad tööd, publikatsioonid jm. KSH protsessi käigus tehtav Natura hindamine esitatakse KSH aruande ühes peatükis. Natura hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi koduleheküljelt Natura 2000 ala hindamine vastavalt EU loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 nõuetele juhendmaterjale arvestades ka teisi Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud Natura hindamist (Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. K. Peterson, SEI. Tallinn 2006 ja juhendit* Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis. Koostanud A.Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013) käsitlevaid juhismaterjale. *17.09.2013 Keskkonnaministeeriumi suures saalis toimunud Natura koolitusel osalesid peatükis 6 esitatud töögrupist M. Parksepp ja K-A. Parksepp. Natura koolitus tutvustas projekti Eesti ja teiste EL riikide Natura-hindamise praktika uuring ning selle baasil Natura- hindamise läbiviimiseks juhendmaterjali koostamine. Natura hindamine käsitleb kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse-eesmärkidele. 7 Protseduuriliselt järgitakse KeHJS nõutud etappe: KSH algatamisest teatamine, programmi koostamine ja avalikustamine, KSH programmi heakskiitmine, KSH aruande koostamine vastavalt heakskiidetud programmile, KSH aruande avalikustamine, KSH aruande heakskiitmine. KSH aruandes hinnatakse matemaatilise modelleerimise põhjal sadama eskiisprojekti lahendust detailplaneeringu põhijoonise eskiisi alusel. 1.2.4 Alternatiivid Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide hindamise objektiks on detailplaneeringuga haaratud ala ja kontaktala. Lisaks 0-alternatiivile ja kavandatud tegevusele võivad detailplaneeringu arendamise ja KSH protsessi käigus selguda ka teisi reaalseid alternatiive, mida KSH koostamisel analüüsitakse ja võrreldakse. Aruandes käsitletakse reaalsete alternatiivsete lahenduste keskkonnamõju ja nende võrdlust ning ettepanekuid olulise keskkonnamõju seireks kavandatavate meetmete rakendamise vajaduse kohta. Alternatiiv 1 – detailplaneeringuga kavandatud tegevus • Eelduste loomine Pakri saarte arenguvõimalusteks. • Ehitusõiguse andmine väikesadama väljaehitamiseks. • Sadama territooriumi ja akvatooriumi määramine. • Sadama akvatooriumi süvendamine. • Mereala täitmine sadamarajatiste (kai, muul, rannakaitse) rajamiseks. • Sadama infrastruktuuri ja sadamarajatiste asukoha ja suuruse määramine. • Ranna-ala heakorrastamine. • Rannakindlustuse rajamine. • Liikluskorralduse (juurdepääsuteed, parkimine jne) lahendamine. • Tehnovõrkude ja varustusega seotud lahendused. • Piirkonna sotsiaal-majandusliku arengupotentsiaali tõstmine. • Ettevõtluse arendamine. • Krundipiiride täpsustamine. • Pakri saarte üldplaneeringu eesmärkidega arvestamine. Alternatiiv 2 – 0-alternatiiv ehk ala jääb praegusesse seisu • Kehtestatud Pakri saarte üldplaneeringut ei arvestata • Sadama rajamist ei toimu ja sadama kinnistu ja selle ees olev mereala jääb praegusesse seisu. • Ei toimu Väike-Pakri sadama kaudu Pakri saarte ettevõtluse arendamist. • Detailplaneeringu koostamise eesmärki ei arvestata. 8 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus ja seos planeerimisdokumentidega 2.1 KSH ulatus Detailplaneeringuala moodustav Väike-Pakri sadama kinnistu asub Harjumaal Väike-Pakri saare ida rannas. KSH-ga hõlmatav ala moodustub detailplaneeringualast koos lähialadega ning sadama akvatooriumist ja selle lähimerealast Pakri lahes. Väike-Pakri sadama kinnistu (katastriüksuse tunnus 58001:009:0036) sihtotstarbeks on üldkasutatav maa 100% ja pindalaks on 5,00 ha, millest looduslikku rohumaad 3,64 ha, metsamaad 0,21 ha ja muud maad 1,15 ha. Joonis 1. Väike-Pakri sadama kinnistu ja selle piirinaabrid. Allikas: Maa-ameti X-GIS Geoportaal http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis Väike-Pakri sadama kinnistu piirneb (joonis 1 ja 2): • Põhjast - Haava kinnistu. Katastriüksuse tunnus on 58001:009:0027 ja sihtotstarbeks maatulundusmaa 100%. Kinnistu pindala on 1,55 ha, millest looduslikku rohumaad 1,25 ha ja muud maad 0,30 ha. • Loodest - Hinnose kinnistu. Katastriüksuse tunnus 58001:009:0031 ja sihtotstarbeks maatulundusmaa 100%. Kinnistu pindala on 50,85 ha, millest looduslikku rohumaad 31,69 ha, metsamaad 15,71 ha ja muud maad 3,45 ha. 9  • Läänest - Labi-Matsu kinnistu. Katastriüksuse tunnus 58001:009:0003 ja sihtotstarbeks maatulundusmaa 100%. Kinnistu pindala on 8,74 ha, millest looduslikku rohumaad 6,78 ha, metsamaad 1,33 ha ja muud maad 0,63 ha. • Edelast - Pavle kinnistu. Katastriüksuse tunnus 58001:009:0017 ja sihtotstarbeks maatulundusmaa 100%. Kinnistu pindala on 0,96 ha, millest looduslikku rohumaad 0,92 ha ja muud maad 0,04 ha. • Lõunast - Blomkvisti kinnistu. Katastriüksuse tunnus 58001:009:0013 ja sihtotstarbeks maatulundusmaa 100%. Kinnistu pindala on 0,50 ha, millest looduslikku rohumaad 0,47 ha ja muud maad 0,03 ha. • Kagustipus - Paldiski linna asustusüksus 0580 • Idasse - jääb Pakri laht Pakri hoiualal asuva Väike-Pakri sadama kinnistu loodetipust lähim kaugus Pakri maastikukaitsealani on ca 125 m (joonis 1). Pakri hoiualal asuv Väike-Pakri sadama kinnistu ja selle lähialad jäävad Natura 2000 võrgustiku Pakri linnu- ja loodusalale. Kavandatud tegevuse mõjualasse jääb üks elanikuta elamu (omanik on surnud). Antud Hinnose kinnistu kaguosas oleva elamuni on endisest sadamakohast ca 370 m. Peale antud elamu on võimalikus mõjualas ainult kunagiste elamute varemed (valdavalt kunagiste hoonete vundamendijäänused). Joonis 2. Reljeefiga ortofotol olevad Väike-Pakri sadama kinnistu ja selle lähikinnistud. Allikas: Maa-ameti X-GIS Geoportaal 10 2.2 KSH protsessis arvestatavad planeerimisdokumendid ja tehtavad uuringud KSH käsitleb detailplaneeringu seoseid ja vastavusi järgnevate detailplaneeringuala lähipiirkonna või Paldiski linna planeerimisdokumentidega: • Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (kehtestatud 11.03.2003. a). • Pakri saarte üldplaneering. Töö nr 1063/08. Hendrikson&Ko (kehtestatud Paldiski Linnavolikogu 25.09.2013 otsusega nr 1-3/28). Koostatava detailplaneeringu aluseks on lisas 3 olev Paldiski Linnavalitsuse 05.08.2014 korraldusega nr 264 kinnitatud detailplaneeringu lähteülesanne ja Pakri Saarte üldplaneering. Joonis 3. Sadama maa-ala ja selle lähiala käsitlev väljavõte Pakri saarte üldplaneeringu kaardist. Allikas: Töö nr 1063/08, Hendrikson&Ko. Sadama mõiste ja käsitlus Pakri saarte üldplaneeringus (edaspidi üldplaneering) ning seos detailplaneeringuga. 11  1. Sadamamaa-ala on üldplaneeringu järgi veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuste osutamiseks kasutatav piiritletud maa-ala ning sellel asuvad ehitised (sadamaehitised). Sadamamaa-alale rajatakse väikesadam ning juurdekuuluvad ehitised (sh parkla). 2. Väikesadam on sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid harrastusveesõidukitele, väikelaevadele ja meresõiduohutuse seaduse tähenduses alla 24-meetri kogupikkusega laevadele. 3. Sadamamaa-ala on Pakri saarte üldplaneeringuga kavandatud Väike-Pakri saarele Väikekülasse, kus paikneb ajalooline sadamakoht, mis on ühtlasi ainus sobilik piirkond sadama rajamiseks Pakri saartel. 4. Sadamaga samale territooriumile võiks kaaluda vajadusel võimalust jäätmete liigiti kogumiseks ning laadimiseks. Saarte jäätmemajandus põhineb jäätmete kogumisel ning äraveol, kohapealset käitlust peale orgaaniliste jäätmete käitlemise majapidamistes ei ole kavas välja arendada. 5. Sadamamaa-ala on Pakri saarte üldplaneeringuga kavandatud Väike-Pakri sadama katastriüksusele (58001:009:0036), vastavalt Paldiski Linnavalitsuse 08.04.2010 korraldusele nr 99 algatatud Väike-Pakri sadama detailplaneeringule. 6. Üldplaneeringu lahenduse kohaselt säilib siiski põhimõtteline võimalus nimetatud katastriüksusele jäävate ajalooliste eluasemekohtade üles ehitamiseks elamutena. 7. Väikesadama rajamisel ja sadamateenuste osutamisel järgitakse järgmisi üldpõhimõtteid: • Arvestatakse sadamateenuste osutamise ja keskkonnakaitse nõudeid. • Looduskaitseseaduse kohaselt ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitistele ja veeliiklusrajatistele. Üldplaneeringus esitatud maakasutus- ja ehitustingimused sadamamaa-alal: • Kavandatakse võimalused jäätmete liigiti kogumiseks ja laadimiseks. • Sadamamaal vajalike ehitiste paigutamisel arvestatakse ajalooliste eluasemekohtade (võimalike perspektiivsete elamute) paiknemisega, samuti juba rajatud elamute paiknemisega ning nähakse vajadusel ette leevendavad meetmed häiringute vähendamiseks (võimalike perspektiivsete) elamute piirkonnas. • Visuaalse häiringu leevendamiseks kasutatakse soovitatavalt paigale omast haljastust. • Hooned ja rajatised, millega võib kaasneda ebameeldivaid lõhnu, paigutatakse (võimalike perspektiivsete) elamute suhtes allatuult, arvestades valitsevaid tuulesuundi. • Alal tagatakse nõuetekohane sademevee kogumine ja käitlus. • Detailplaneeringu koostamise raames võivad sadamamaa otstarbega ala piirid täpsustuda katastriüksuse nr 58001:009:0036 piires. Detailplaneeringu ja KSH protsessis tehtud ja tehtavad uuringud: • Väike-Pakri sadama maa-ala topo-geodeetilised uurimistööd. Töö nr TT-3604. REIB. Tallinn juuli 2014. • Hüdrograafiline mõõdistus. • Reostusuuring (akvatooriumiala setete reostuslik seisund). • Hüdrodünaamika modelleerimine. • Taimestiku ja elupaigatüüpide uuring*. • Linnustiku ja loomastiku uuring. • Natura hindamine**. 12 *Uuring selgitab näiteks muuhulgas ka, kas Väike-Pakri sadama kinnistul on Pakri loodusalal kaitstavate liikide emaputk, nõmmenelk, soohiilakas, jäik keerdsammal ja suur- mosaiikliblikas elupaiku. ** Natura hindamine esitatakse KSH aruandes eraldi peatükina. 3. Detailplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju nimetamine ja selgitus, s.h mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus. Keskkonda mõjutavad tegevused: 1. Süvendamine ja täitmine. 2. Kaadamine (vajadus selgub KSH edasises protsessis – võimalik, et kogu süvendatav pinnas taaskasutatakse sadamaalal). 3. Sadama infrastruktuuri rajamine. 4. Osaliselt ehituskeeluvööndisse kavandatud terrassi ja kämpingute ehitamine. 5. Sadama ekspluatatsioon. 6. Korduvsüvenduste vajadus. 7. Rajatud infrastruktuuri kasutamine. 8. Kavandatava ehitustegevuse ja ekspluatatsiooniga kaasneva jäätmekäitluse, sademevee kogumise ja ärajuhtimise lahendused. 9. Tuulegeneraatori ja päikesepaneelide ehitamine ning kombineeritud kasutamine. 10. Hoonete kütmiseks küttekontuuri merre ehitamine ja kasutus. 11. Puurkaevu rajamine ja kasutus. 12. Reovee väikepuhasti (omapuhasti) rajamine ja kasutamine. 13. Liikluse ja parkimisega kaasnevad mõjud ehitamisel ja ekspluatatsioonil. 14. Sotsiaal-majanduslikud mõjud (ettevõtlus, majandus, piirkonna areng, puhkemajandus, turism, turvalisus). Eeldatavate keskkonnamõjudena nii ehitamisel kui ka hoonete ja rajatiste ekspluatatsioonil käsitletakse: • Mõju maastikule ja pinnavormidele - sadama ja selle taristu rajamisel (hooned, kaid, kämpingud, terrassid, teed, platsid, trassid, puurkaev, elektrituulik, reoveepuhasti, küttekomtuur) ja hilisemal sadama ekspluatatsioonil. • Mõju taimestikule ja elupaigatüüpidele. • Mõju linnustikule ja loomastikule. • Mõju mereelustikule sh kalastikule. • Mõju hüdrodünaamilistele protsessidele. • Mõju rannale ja rannaprotsessidele ning Pakri lahele. • Mõju kaitsealustele objektidele ja Natura alade kaitse eesmärkidele ning terviklikkusele. • Mõju pinna- ja põhjaveele (sademetevee käitlus, põhjavee kaitstus, joogivee kvaliteet). • Kumulatiivne mõju. • Õhuemissioon ja müra (sh veesõidukite ja tuulegeneraatori müra). • Radoonioht. • Jäätmekäitluse mõjud. 13  • Väike-Pakri saarele meresõidu ja randumise ohutumaks muutmine ja avaririskide vähendamiseks tingimuste loomine • Vastavus planeeringutele ja arengukavadele. • Sotsiaal-majanduslikud mõjud: Pakri saarte areng, puhkemajandus, turism, maakasutus, turvalisus, inimese tervis ja heaolu. KSH käsitleb detailplaneeringuga kavandatud tegevustest tulenevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Tuuakse välja negatiivsed mõjud ja riskid (sh ohutusküsimused), nende vältimise ja leevendamise meetmed (vajadusel esitatakse seireprogramm). Väike-Pakri sadama kinnistul tekkiv (sadamahooned ja kämping) reovesi on kavandatud puhastada kinnistule rajatavas sobivas reoveepuhastis (omapuhasti). Puhastusseadmete valikul on oluline puhastamise efektiivsus. Reovesi peab olema reoveepuhastis puhastatud sellise tasemeni, et peale puhastamist võib Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 nr 99 (RT I, 04.12.2012,1) muudetud 06.06.2013 (RT I, 13.06.2013, 1) Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise lontrollimise meetmed1 nõuetele vastava puhastatud heitvee ilma täiendava järelpuhastuseta juhtida Pakri lahte. Selliseid sadama vajadusi rahuldavaid kompaktseid mehaanilis-bioloogilisi väikepuhasteid (omapuhasti) on kasutatud näiteks Liivi lahes asuva Munalaiu sadama ja Peipsi ääres oleva Laaksaare sadama reovee puhastamiseks. Reostuskoormuse täpsemal selgumisel on võimalik KSH aruandes konkreetsemalt käsitleda reovee käitlust. Asukoha ja reoveepuhasti valikul ning kanalisatsiooniehitiste rajamisel peab lähtuma Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 nr 171 (RT I 2001, 47, 261) muudetud 15.04.2010 (RT I 2010, 16, 88) Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded1 toodud nõuetest. Kõik kavandatud ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ja tööde käigus tuleb kinni pidada kõigist kehtivatest ehituseeskirjadest ja -nõuetest ning vastama tööohutus-, tuletõrje-, tervisekaitse- ja keskkonnakaitse nõuetele. KSH aruandes käsitletakse mere põhja süvendamisest ja tahkete ainete kaadamisest tulenevaid mõjusid ning esitatakse mõjusid leevendavaid nõudeid, meetmeid ja lahendeid. Merre paigutada kavandatud küttekontuuri ehtuslikku ja ekspluatatsiooniga kaasnevat võimalikku mõju hinnatakse KSH protsassis ja Natura hindamises. Vastavalt hüdrodünaamiliste protsesside matemaatilise modelleerimise tulemustele antakse hinnang heljumi levikust Paldiski lahes ja prognoositakse korduvsüvenduste vajadust. Koostatavas KSH aruandes analüüsitakse võimalikke mõjusid kaitsealadele ja kaitstavatele objektidele. Detailplaneeringualale kõige lähemal olevatel kinnistutele võivad negatiivset mõju avaldada ehitusaegsed (kaadamine, süvendamine, ehitusmaterjali transport, sadama rajamine) häiringud: ehitus- ja transpordimüra, vibratsioon, tolm. Kasutusajal võivad mürahäiringud lähtuda veesõidukitest ja mõningaselt ehk tuulegeneraatorist. Müraga seonduda võivaid olukordi käsitletakse KSH aruandes, kus esitatakse ka vajadusel leevendavad meetmed. 14 KSH protsessis esitatakse leevendavaid ettepanekuid ja nõudeid väikesadama rajamisele ning hilisemale ekspluatatsioonile. Planeeritud tegevus kavandatud kujul võimaldab oluliselt arendada Pakri saarte majandustegevust. Eeldatavalt mõjuvad need tegevused positiivselt Pakri saarte arengut. Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju. Väike-Pakri kinnistu detailplaneeringu ala kaugus Eesti–Soome merepiirist on ca 32 km – mõõdetud Eesti Veeteede Ameti 2007. a atlasest sarjast „Eesti Merekaardid“ 1. osa Soome laht Paldiskist Narvani (kaart lk 11-12 – Krassi madalast Suurupi poolsaareni, M 1:100 000). Detailplaneeringu alale ei ole kavandatud tegevusi, mis võivad põhjusta eeldatavalt riigipiirini ulatuvaid olulisi keskkonnamõjusid. 4. Isikud ja asutused, keda detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi detailplaneeringu vastu • Keskkonnaministeerium, • Keskkonnaameti Harju-Rapla-Järva regioon, • Maa-amet, • Eesti Keskkonnaühenduste Koda, • EV Veeteede Amet, • Paldiski Linnavalitsus, • Keskkonnainspektsiooni Põhja regioon, • Põhja-Eesti Päästekeskus, • Harju Maavalitsus, • Terviseameti Põhja Talitus, • Tehnilise järelevalve Amet, • Detailplaneeringuala naaberkinnistute omanikud, • Paldiski linna elanikud. 5. KSH protsessi ja avalikustamiste ajakava - Paldiski Linnavalitsus algatas 08.04.2010. a korraldusega nr 99 (lisa 1) detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. - KSH algatamise teade ilmus 19.04.2010. a avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja 16.04.2010. a ajalehes Harju Elu (lisa 2). - Vastavalt KeHJS § 36 lõikele 3 küsis Corson OÜ 17.09.2014 KSH programmi sisu osas seisukohta Keskkonnaametilt. - Keskkonnaamet esitas KSH programmi sisu kohta 15.10.2014 seisukoha koos märkuste ja ettepanekutega (lisa 6). Esitatud ettepanekutega arvestamist on käsitletud peatükis 7.1 - Keskkonnaameti seisukohtade ja märkuste põhjal täiendati KSH programmi eelnõud enne avalikustamisele esitamist. 15 - Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja, Paldiski Linnavalitsus, teatas keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja detailplaneeringu eskiisi tutvustavast avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.01.2015, ajalehes Harju Elu 16.01.2015 ja oma veebilehel (lisa 7) ning e-postiga 13.01.2015 menetlusosalistele (lisa 8). - Vastavalt KeHJS § 16 lõige 2 punktile 3 oli avalikustamise teade väljas ka Paldiski Linnavalitsuses infostendil. - KSH programmi ja detailplaneeringu eskiisi, lähteülesande ning muude asjakohaste dokumentidega sai tutvuda ajavahemikul 19.01.2015 kuni 01.02.2015 Paldiski Linnavalitsuses tööajal ja Paldiski linna koduleheküljel www.paldiski.ee. - Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi sai esitada kirjalikult nii tava- kui ka e-posti teel Paldiski Linnavalitsusele kuni avaliku väljapaneku lõpuni. - Paldiski Linnavalitsusele saatsid e-postiga ettepanekud Terviseamet Põhja talitus 26.01.2015 nr 9.3-1/237 (lisa 9) ja Keskkonnaamet 29.01.2015 nr HJR 6-8/15/630-2 (lisa 10). Paldiski Linnavalitsus saatis kirjad edasi Corson OÜ-le vastamiseks ja ettepanekute alusel täienduste tegemiseks KSH programmis ning detailplaneeringus. Lisades 9 ja 10 on toodud ka Corson OÜ vastuskirjad. - KSH programmi ja detailplaneeringu eskiisi tutvustav avalik arutelu toimus 03.02.2015 algusega kl 15:00 Paldiski vene kooli aulas (Peetri tn 26, Paldiski linn). - Avaliku arutelu protokoll ja selles osalenute nimekiri on lisas 11. - KSH programmi täiendati avalikustamise ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete alusel ning esitatakse koos lisadega Keskkonnaametile, KSH järelevalvajale, heakskiitmiseks (orienteeruvalt aprilli esimene nädal). - KSH järelevalvaja teatab oma otsusest 14 päeva jooksul vastavalt KeHJS § 39 lõige 2 (orienteeruvalt aprilli neljandal nädalal). - Edasine KSH läbiviimine ja aruande koostamine toimub heakskiidetud KSH programmi alusel. Peale KSH programmi heakskiitmist koostavad KSH eksperdid koostöös detailplaneeringu koostajatega KSH aruande (orienteeruvalt mai esimene nädal). - Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja, Paldiski Linnavalitsus, teatab detailplaneeringu eelnõu ja KSH aruande avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes, oma veebilehel ning (elektroonilise) kirjaga asjast huvitatuid isikutele (orienteeruvalt mai teine nädal) ja korraldab KeHJS § 16 lõige 2 punktile 3 vastava avalikustamise teate väljapaneku (KSH programmi avalikustamise teade oli Paldiski Linnavalitsuses infostendil). - KSH aruanne avalikustatakse (erinevuseks KMH aruande avalikustamisest on see, et vastavalt KeHJS § 41-le on väljapaneku tähtaeg vähemalt 21 päeva) koos detailplaneeringu eelnõuga orienteeruvalt mai teisest nädalast kuni juuni esimese nädalani. - KSH aruande ja detailplaneeringu eelnõu kohta saab esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi postiga või e-kirjana Paldiski Linnavalitsusele (aadressil Sadama 9, 76806 Paldiski linn või e-postile [email protected]) avalikustamise algusest kuni lõpuni. - KSH aruande ja detailplaneeringu eelnõu avalik arutelu toimub Paldiski Linnavalitsuses (orienteeruvalt juuni teisel nädalal). Avaliku arutelu protokoll ja selles osalenute nimekiri lisatakse täiendamisel KSH aruandele. - Peale KSH aruande avalikku arutelu täiendavad eksperdid aruannet avaliku arutelu protokolliga, avalikustamise käigus esitatud ettepanekutega, vastavate lisade ja materjalidega ning strateegilise planeerimisdokumendi koostaja saadab KSH täiendatud aruande (koos detailplaneeringuga) Keskkonnaametile heakskiitmiseks (orienteeruvalt juuli esimene nädal). - Vastavalt KeHJS § 42 lõige 2 teatab järelevalvaja oma otsuse 30 päeva jooksul (orienteeruvalt augusti esimene nädal). 16 Planeerimisdokumendi teavitamine peab toimuna vastavalt KeHJS § 44 lõigetele 1 ja 2. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja teatab strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga 14 päeva jooksul kehtestamise otsuse tegemisest arvates: käesoleva seaduse § 35 lõikes 4 ja § 36 lõike 2 punktis 3 nimetatud asutustele ja isikutele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise järelevalvajale. Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest teatamise korral tuleb tagada, et käesoleva seaduse §-des 35 ja 36 nimetatud asutustele ja isikutele oleks kättesaadav: 1) kehtestatud strateegiline planeerimisdokument; 2) ülevaade strateegilises planeerimisdokumendis keskkonnakaalutluste arvessevõtmisest; 3) ülevaade strateegilises planeerimisdokumendis keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvessevõtmisest; 4) ülevaade strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel peamiste alternatiivsete võimaluste hulgast valiku tegemise põhjustest; 5) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva võimaliku olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete kirjeldus. 6. KSH protsessis osalejate andmed Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja ning KSH algataja: Paldiski Linnavalitsus (aadress: Sadama 9, 76806 Paldiski). Kontakttelefon: 6790600; e-post: [email protected] Detailplaneeringu koostaja: Corson OÜ (registrikood 10006729, Laki 14A - 704, 10621 Tallinn). Kontaktisik: Uno Liiv, tel: 6701491, e-post: [email protected] Keskkonnamõju hindaja: Corson OÜ, Laki 14A - 704, 10621 Tallinn (e-post: [email protected]). Kontaktisikud: Toomas Liiv, tel: 5653373, e-post: [email protected] ja Kalev-August Parksepp, tel: 56933301, e-post: [email protected] KSH järelevalvaja: Keskkonnaameti Harju-Rapla-Järva regioon (aadress: Viljandi 16, 11216 Tallinn, e-post: [email protected]). Arendaja: Pakri Saarte Arenduse SA KSH töögruppi juhib ekspert Toomas Liiv, kes vastab nii KeHJS § 14 kui ka § 34 sätestatud nõuetele. KSH programmi peatükis 6 on informatsioon KSH juhtiva eksperdi Toomas Liivi ja teiste töögrupis osalejate kohta. Lisas 4 on toodud Toomas Liivi KeHJS § 14 vastavuse tõestuseks koopia keskkonnamõju hindamise litsentsist nr KMH0119 ja KeHJS § 34 vastavuse tõenduseks Eesti Vabariik Tallinna Tehnikaülikooli diplom nr 002127 koos diplomi lisaga, mille punktid 45 ja 46 tõendavad KeHJS § 34 lõige 3 punkti 3 nõudele vastavust.. Töögrupp: Toomas Liiv – Corson OÜ, litsentseeritud keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0119 annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: 17 tegevusvaldkonnad – energeetika, reoveekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ja veekogusse tahkete ainete kaadamine, ehitus, teenindus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja maastik, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid, soojus, veesaaste ja veetase), planeerimine, energeetika, reoveekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, ehitus ja sellega kaasnevad mõjud sh müra, teenindus, töögrupi juht. Uno Liiv – Corson OÜ, tehnikadoktor, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid. Nelly Oldekop – OÜ Corson, TTÜ tehnikateaduse magister, planeerimine ja ehitamine. Kristin Liiv – OÜ Corson, keskkonnaspetsialist, planeerimine, hüdrodünaamika. Esta Tamm – Elfos Grupp OÜ, sotsiaal-majanduslik mõju. Kerli Liiv – OÜ Corson, keskkonnaspetsialist, sotsiaal-majanduslik mõju. Mihkel Parksepp – Mapri OÜ, konsultant-assistent, planeerimine, ehitamisega kaasnevad mõjud sh müra. Peeter Vissak – bioloog, maismaa- ja vee-elustik, kaitstavad loodusobjektid, elupaigatüübid. Margus Pokrovski – REIB, topo-geodeetiliste uurimistööd. Peeter Ude –Meremõõdistuskeskus OÜ, hüdrograaf. Kalev-August Parksepp – OÜ Corson projektijuht, litsentseeritud (lisa 4) keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0120 annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: tegevusvaldkonnad – põllumajandus, maaparandus, metsamajandus, jäätmekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, puhkemajandus ja haljastus, transport ja liiklus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja maastik, jäätmeteke, maismaa taimestik, mets, kaitstavad loodusobjektid, Natura hindamine), jäätmekäitlus, transport ja liiklus, müra*, maastik, puhkemajandus ja haljastus, taimestik, elupaigatüübid, kaitstavad loodusobjektid ja Natura hindamise juhtekspert. * Tallinnas Punane Puu koolituskeskuse 11.05.2010 täiendkoolituses „Müra ja ehitusluba. Ennetus- ja leevendusmeetmed“. Vajadusel kaasatakse KSH protsessi käigus lisaeksperte. 7. Asjast huvitatud asutuste ja isikute esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine 7.1 Keskkonnaameti seisukohad KSH programmi kohta ja nendega arvestamine Keskkonnaamet esitas 15.10.2014 nr HJR 6-8/14/20256-2 seisukoha (lisa 6) Corson OÜ 17.09.2014-03/32-01 saadetud KSH programmi sisu kohta. Järgnevalt on toodud Keskkonnaameti nummerdatud järjekorras ettepanekute lühiülevaade ja numbrite all punktina ettepaneku arvestamine KSH programmis: 1. Leheküljel 3, 9 ja 12 olnud lausete kohta esitati korrigeerimise ettepanek. • Eelnimetatud laused on korrigeeritud. 2. KSH tegemisel KMH täpsusega nõudeid topelthindamise vältimiseks ja selle alusel KSH programmi täiendamise ettepanek. • Peatüki 1.1 Õiguslikud aspektid kolme viimast lõiku leheküljel 4 on korrigeeritud ja täiendatud vastavalt ettepanekule. 3. KSH töögrupi liikmete poolt kaetud valdkondade täiendamise ettepanek • Peatükis 6. KSH protsessis osalejate andmed on täiendatud (lk 17-18). 18 4. KSH ulatust käsitlevas peatükis (lk 7) oleks sobilik kirjeldada, kas planeeringuga kavandatud tegevuste mõjuulatusse jääb elamuid ning välja tuua nende kaugus planeeringualast (oluline müra, vibratsiooni ja tolmu levikuga seoses). • Peatükki 2.1 KSH ulatus on täiendatud leheküljel 10 ülalt kolmanda lõiguga. 5. Protseduuriliselt järgitavate etappide loetellu (lk 6) kuulub ka KSH aruande heakskiitmine. Palume lauset täiendada. • Peatüki 1.2.3 Metoodika eelviimast lõiku (lk 7) on täiendatud. 6. Programmi eelnõu peatükk 1.2.3 „Metoodika“ käsitleb KSH üldist metoodikat, kuid peaks sisaldama tulenevalt KeHJS § 13 p 4 keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldust. Palume peatükki täiendada. • Peatükki 1.2.3 Metoodika on täiendatud (lk 7). 7. Programmi eelnõu peatükis 5 KSH protsessi avalikustamise ajakava on KeHJS paragrahvile viide vale. • Peatükis 5 KSH protsessi avalikustamise ajakava on viide lk 15 õigeks parandatud. 8. Leheküljel 12 olnud tööohutus-, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuded tuleb lisada keskkonnakaitsenõue. • Peatükis 3 leheküljel 14 ülalt viiendas lõigus on lauset täiendatud. 9. Leheküljel 14 viimases lauses on arusaamatult käsitletud piiriülest keskkonnamõju. • Lehekülje 16 lõpust on arusaamatu osa lausest välja jäetud. 10. Peatükis 1.2.3 Metoodika mainitud juhenditele palume arvestada Natura hindamisel ka juhendit Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis, koostanud A. Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013. • Peatükis 1.2.3 Metoodika on leheküljel 7 olevat teksti täiendatud. 11. Ehituskeeluvööndi ja selle vähendamise käsitlemise ettepanek. • Ehituskeeluvööndit on käsitletud peatükis 1.1 Õiguslikud aspektid lehekülje 3 lõpuosas. 12. Ettepanek puudutas lisas 5 olevat planeeringu põhijoonist ja selle korrigeerimist. • Lisas 5 on planeeringu põhijoonise eskiis väljavahetatud uue ettepanekut arvestava põhijoonisega. 7.2 KSH programmi ja detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu Harjumaal Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi ja detailplaneeringu eskiisi tutvustava avaliku arutelu koosolek toimus Paldiski vene kooli aulas (aadress: Peetri tn 26, Paldiski linn, Harjumaa) 03.02.2015 kell 15.00 – 15.20. Arutelul osalesid kaks Paldiski Linnavalitsuse esindajat ja Corson OÜ keskkonnaekspert T.Liiv. Koosolekul arutati detailplaneeringu ja KSH senist protsessi ja avalikustamise käigus Paldiski Linnavalitsusele e-postiga saadetud kirjades esitatud ettepanekuid Terviseameti Põhja talituselt 26.01.2015 ja Keskkonnaametilt 29.01.2015. Koosolekul otsustati, et KSH programmi tuleb täiendada avalikustamise materjalidega ja seejärel esitada heakskiitmiseks Keskkonnaametile ning edasisel detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kirjades esitatut. Koosoleku protokoll ja osalenute nimekiri on lisas 11. 19 7.3 Terviseameti Põhja talituse ja Keskkonnaametiga ettepanekutega arvestamine Avalikustamise käigus saadeti e-postiga Paldiski Linnavalitsusele Terviseameti Põhja talituselt 26.01.2015 nr 9.3-1/237 ja Keskkonnaametilt 29.01.2015 nr HJR 6-8/15/630-2 kirjad, kus olid ettepanekud KSH programmi ja detailplaneeringu täiendamiseks. Paldiski Linnavalitsus saatis antud kirjad Corson OÜ-le vastamiseks ning KSH programmi ja detailplaneeringu täiendamiseks. Saadetud kirjad on lisades 9 ja 10 koos Corson OÜ e-postiga saadetud vastuskirjadega (vastavalt 16.02.2015 nr 03/37-2 ja 16.02.2015 nr 03/37-1). Terviseamet Põhja Talitus 26.06.2015 nr 9.3-1/237 esitatud ettepanekud (lisa 9) ja punktina all sellega arvestamine: Esimene Terviseameti ettepanek käsitles, et kavandatava puurkaevuvee kasutamisel tootmisel ja joogiveena peab lähtuma sotsiaalministri 31.07.2001 määrusest nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid” ning sotsiaalministri 02.01.2003 määrusest nr 82 „Joogivee tootmiseks kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded”. KSH aruandes hinnata võimalusi, kuidas tagada normidele vastav joogivesi planeeringualale. • KSH aruandes käsitletakse planeeringuala joogivee kvaliteeti ja normidele vastavustavust. • Puurkaevu rajamine ja kasutus on KSH programmis lk 13 keskkonda mõjutavate tegevuste loetelus punktina 11. Eeltoodust allpool samal leheküljel loendis on mõju pinna- ja põhjaveele (sademevete käitlus, põhjavee kaitstus, joogivee kvaliteet). Teine Terviseameti ettepanek puudutas detailplaneeringu tuulegeneraatori müratasemeid ja võimalikke häiringuid elamualadele. KSH aruandes käsitleda müra osas tuulegeneraatori rajamise võimalusi ja leevendavaid meetmeid. Pöörata tähelepanu veesõidukite mürale ja mürahäiringute vältimisele. • KSH aruandes käsitletakse müra (sh ehitus, veesõidukid, tuulegeneraator) ja selle leevendusvõimalusi. • KSH programmis on teemat käsitletud lk 13 eeldatavate keskkonnamõjude loetelus ja lk 14 alt kolmandas lõigus. Kolmas Terviseameti ettepanek käsitles radooniohtlikkust pinnases. • KSH aruandes käsitletakse radooniohtu planeeringualal ja leevendavaid meetmeid. • KSH programmis on radoonioht lk 13 eeldatavate keskkonnamõjude loetelus. Keskkonnaamet Harju-Järva-Rapla regioon 29.01.2015 nr HJR 6-8/15/630-2 esitatud nummerdatud ettepanekud (lisa 10) ja punktina all sellega arvestamine: Tähelepanekud ja ettepanekud KSH programmile: 1. Käsitles KSH aruande Natura hindamise eraldi peatüki asumise täpsemat esitust KSH programmi tekstis. • KSH programmi täiendamisel on esitatud täpsem sõnastus. 2. Käsitles tähevigu KSH programmis. • Täiendamisel on KSH programmist vead parandatud. 3. Programmis toodud ajakava vajab täpsustamist. • Ajakava KSH programmis on täiendatud ja täpsustatud. 4. Programmi peatükki 5 tuleb korrigeerida (avalikustamise teade peab olema üleval ka üldkasutatavas hoones või kohas). 20  • Avalikustamise infoga teade oli üleval Paldiski Linnavalitsuse teadetetahvlil. KSH programmis on see käsitletud peatükis 5 lk 15 alumises lõigus ja lk 16 alt setsmendas lõigus. 5. Detailplaneeringu seletuskirjas on ptk 3.2 mainitud, et hoonetekütmiseks on planeeritud paigutada küttekontuur merre. Peame vajalikuks, et KSH käigus hinnataks ka küttekontuuri merre paigutamisest tuleneda võivat mõju (nii ehituse kui ekspluatatsiooniga kaasnevat). Palume antud teemat käsitleda Natura hindamise koosseisus. • Küttekontuuri võimalikku mõju hinnatakse KSH ja Natura hindamise protsessis. • KSH programmis on küttekontuuri käsitletud lk 5 alaosas planeeringulahendite loendis ja lk 13 keskkonda mõjutavate tegevuste 10 punktis ning lk 14 alt 6 lõigus. 6. Ehitusseaduse § 2 lg 1 sätestab, et ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Tulenevalt majandus- ja taristuministri 01.10.2014 määruse nr 84 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja pindade arvestamise alused“ (edaspidi 01.10.2014 määrus) § 19 lõikest 1 on ehitusalune pind hoonetealune pind või rajatise alune pind. Kavandatavat terrassi tuleb pidada ehitiseks ehitusseaduse mõistes ning selle ehitusalust pinda tuleb arvestada ehitusaluse pinna ning hoonestusala hulka. Ehituskeeluvööndisse kavandatud terrassile kehtib ka ehituskeeluvöönd. Juhul kui terrass soovitakse siiski mere äärde rajada, palume KSH raames hinnata selle mõju looduskaitseseaduse §-s 34 välja toodud ranna kaitse eesmärkidele ning selle rajamise võimalikkust piirkonna rannnaprotsesse arvestades. • Terrassi rajamise ja sellega seonduvaid küsimusi käsitletakse KSH aruandes. • KSH programmis on terrassi ja kämpinguid käsitletud lk 3 punkis 6, lk 4 punktis 7 ja lk 5 alaosas planeeringulahendite loendis ning lk 13 keskkonda mõjutavate tegevuste 4 punktis. Märkused detailplaneeringu eskiisi kohta: 1. Käsitles planeeringu põhijoonise täiendamisvajadust nii ranna veekaitsevööndi kui ka ehituskeeluvööndi osas. • Lisas 5 olevat planeeringu põhijoonist on täiendatud. 2. Käsitles parkla asukoha kandmist põhijoonisele. Planeeringu seletuskirjast ning KSH programmist ei selgu, kuhu parklas tekkivad sademeveed suunatakse ning kas kavatsetakse kasutada õli- ja/või liivapüüdureid. Palume planeeringut täiendada. • Lisas 5 olevale põhijoonisele on kantud parkla. Planeeringu seletuskirja ja KSH aruande koostamisel arvestatakse eeltoodut. • KSH aruandes käsitletakse sademetevee käitlust ja sellega kaasnevat. • KSH programmis on võimalik sademeveega seonduvat leida lk 5 alaosas planeeringulahendite loendis ja lk 13 keskkonda mõjutavate tegevust loendis punkt 8. 3. Juhime tähelepanu, et tulenevalt sadamaseadusest ei ole ehituskeeluvööndisse kavandatud kämpingud sadamateenuse pakkumiseks vajalikud ehitised. Kui kavandatavad kämpingud planeeritakse ehituskeeluvööndisse, on nende rajamiseks vajalik kehtiva ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine vastavalt looduskaitseseaduse § 40 sätestatule. • KSH programmis on terrassi ja kämpinguid käsitletud lk 3 punkis 6 ja lk 4 punktis 7 ning lk 13 keskkonda mõjutavate tegevuste 4 punktis. 21 KSH programmi lisa 1  PALDISKI LINNAVALITSUS KORRALDUS Paldiski Ot aprill 2010 nr 93 Detailplaneeringu koostamise algatamine Väike-Pakri sadama kinnistul Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikest 2, planeerimisseaduse § 4 lõikest 2 ja § 10 lõigetest 1, 5,6 ja 7, § 12 lõigetest 1 ja 5, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 5 ja § 35 lõike 5 ning võttes aluseks Pakri Saarte Arenduse SA 19.02.2010 taotluse, Paldiski Linnavalitsus 1. Algatab detailplaneeringu Paldiski linnas Väike-Pakri sadama (katastritunnus 58001:009:0036) kinnistul. Koostatava detailplaneeringu eesmärgiks on Väike-Pakri sadama kinnistule (katastriüksus 58001:009:0036) ehitusõiguse määramine väikesadama väljaehituseks, mis loob eeldused Pakri saarte arenguvõimalusteks; juurdepääsude ja liiklusskeemi väljatöötamine, heakorrastuse määramine ning tehniliste kommunikatsioonide lahendamine. 2. Algatada Väike-Pakri sadama detailplaneeringuga keskkonnamõju strateegiline hindamine. Keskkonnamõju strateegilisest hindamise põhjendus on käesoleva korralduse lisa 1. 3. Kinnitada detailplaneeringu lähteülesanne ning edastada taotlejale. Lähteülesanne on käesoleva korralduse lisa 2. 4. Volitada linnapea Mare Leiten sõlmima taotlejaga detailplaneeringu koostamise leping. 5. Avalikustada detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise teade 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes Harju Elu. 6. Teavitada seaduses ettenähtud korras planeeringu algatamisest huvitatuid isikuid. 7. Informeerida maavanemat kahe nädala jooksul planeeringu algatamisest. 8. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 9. Käesoleva korralduse peale võib esitada Paldiski Linnavalitsusele väide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule haldusekohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest. Anti Pärtel Linnape Linnasekretär  Lisa Paldiski LinnavalitsuseflJ,04.2010 korraldusele nr 93 Detailplaneeringu elluviimisest tekkida võiva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse kaalutlemine Paldiski linnas Väike-Pakri sadama kinnistul (katastriüksus 58001:009:0036) Pakri Saarte Arendamise SA on pöördunud 19.02.2010 avaldusega Paldiski Linnavalitsuse poole palvega algatada detailplaneering Paldiski linnas Väike-Pakri sadama kinnistul (katastriüksus 58001:009:0036). Planeeringuga haaratud maa-ala suurus on ca 5 ha. Planeeritav maa-ala paikneb Väike-Pakri saarel. Detailplaneering muudab Paldiski linna üldplaneeringut. Üldplaneeringu järgselt on maa-ala puhke- ja virgestusmaa . Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeritava maa-ala krundipiiride täpsustamine ja ehitusõiguse andmine väikesadama väljaehituseks. Väikesadam on mõeldud eelkõige Väike-Pakri saare elanikkonna ja turistide teenindamiseks. Planeeringuga määratakse kindlaks sadama territooriumi ja akvatooriumi, sadamakai ja muu seonduva infrastruktuuri asukoht ning suurus, maa-ala heakorrastus, lahendatakse liikluskorraldus (juurdepääsud, parkimine jne), tehnovõrkudega ja varustusega seotud lahendused. Detailplaneering käsitleb loodava sadama territooriumi ja akvatooriumi. Detailplaneeringut koostab Pakri Saarte Arendamise SA (reg.kood 90008672), koostamist korraldab ja planeeringu kehtestab Paldiski Linnavalitsus (Sadama tn 9, 76806 Paldiski). Paldiski Linnavalitsus asus seisukohale, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud võivad olla olulised (KeHJS § 5). Väikesadama rajamiseks tuleb muuta kaldajoont ning teostada mere süvendustöid. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus tuleb välja selgitada detailplaneeringu elluviimisega kaasneda võivad olulised keskkonnamõjud ja pakkuda välja leevendavad meetmed kahjulike mõjude minimiseerimiseks. Eelnevast lähtuvalt otsustab Paldiski Linnavalitsus koos detailplaneeringu koostamisega algatada ka keskkonnamõjude strateegilise hindamise. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates Paldiski linna veebilehel, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes Harju Elu ning teavitatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusest Keskkonnaametit. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Paldiski Linnavalitsuses (Sadama tn 9, Paldiski linn) linnavalitsuse töö ajal kahe nädala jooksul otsuse tegemisest arvates.  KINNITATUD Paldiski Linnavalitsuse ...?.?:. .9A- 2010.a. korraldusega nr 33 Planeeringu nimetus: Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneering Tellija: Pakri Saarte Arenduse SA SISUKORD: 1. LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUSED JA DETAILPLANEERINGU PIIRID 2 2. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK 2 3. OLEMASOLEVAD, NÕUTAVAD GEODEETILISED JA GEOLOOGILISED UURINGUD 2 4. OLEMASOLEV OLUKORD 2 5. NÕUDED DETAILPLANEERINGULE 2 6. VAJALIKUD KOOSKÕLASTUSED 3 7. LÄHTEÜLESANDE KEHTIVUS 3 LISAD: Lisa 1 Taotlus detailplaneeringu algatamiseks  1. LÄHTEÜLESANDE KOOSTAMISE ALUSED JA DETAILPLANEERINGU PIIRID 1.1 Pakri Saarte Arenduse SA 19.02.2010 taotlus detailplaneeringu koostamise algatamiseks. 1.2 Koostatava detailplaneeringu aluseks on käesolev detailplaneeringu lähteülesanne. 1.3 Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse Planeerimisseadusest ja Paldiski linna ehitusmäärusest. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kõigi planeeritavale alale jäävate ja sellega piirnevate maaomanike ja maakasutajate huvidega. 2. DETAILPLANEERINGU EESMARK 2.1 Koostatava detailplaneeringu eesmärgiks on Väike-Pakri sadama kinnistule (katastriüksus 58001:009:0036) ehitusõiguse määramine väikesadama väljaehituseks, mis loob eeldused Pakri saarte arenguvõimalusteks; juurdepääsude ja liiklusskeemi väljatöötamine, heakorrastuse määramine ning tehniliste kommunikatsioonide lahendamine. 3. OLEMASOLEVAD, NÕUTAVAD GEODEETILISED JA GEOLOOGILISED UURINGUD 3.1 Detailplaneeringu graafiline osa koostatakse digitaalsele maa-ala geodeetilisele alusplaanile M 1:500, mis on vaja koostada litsentseeritud ettevõtte poolt. 4. OLEMASOLEV OLUKORD 4.1 Planeeringuga haaratud maa-ala suurus on 5,O0ha. Planeeringuala koosneb kinnistust nimega Väike-Pakri sadama {katastriüksus 58001:009:0036). 4.2 Planeeringualal puuduvad olemasolevad ehitised. 4.3 Katastri sihtotstarbe järgi on katastriüksus 58001:009:0036 100% üldkasutatav maa. 4.4 Planeerintav kinnistu on piiratud põhjast Haava kinnistuga, idast Pakri lahega, lõunast Blomkvisti kinnistuga ja läänest kinnistutega Pavle, Labi-Matsu, Hinnose. 4.5 Planeeritav ala asub Pakri lahe rannikul, mistõttu kehtivad alal järgmised piirangud ja kitsendused: ranna või kalda veekaitsevöönd, veekogu kallasrada, ranna või kalda ehituskeeluvöönd, ranna või kalda piiranguvöönd. Lisaks jääb kogu planeeritav ala Pakri hoiuala piiresse. 5. NÕUDED DETAILPLANEERINGULE 5.1 Detailplaneeringu koosseisus esitada situatsiooniskeem. 5.2 Detailplaneering koostada geodeetilisele mõõdistusplaanile M 1:500, millele on märgitud olemasolev kõrghaljastus, kõik insener-tehnilised võrgud, teed ja ehitised minimaalselt 20 m ulatuses väljaspool planeeritava ala piire. 5.3 Detailplaneering viiakse läbi täismahus. 5.4 Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üld- planeeringu muutmist. 5.5 Detailplaneeringuga lahendatavad küsimused on järgmised: • kinnistu ehitusõiguse määramine väikesadama väljaehituseks: sh hoonestusala piiritlemine; suurima lubatud hoonete arvu määramine, hoonete suurimad ehitusalused pindalad, hoonete lubatud kõrgused;  • analüüsida planeeritud hoonestuse valikut ja sobivust piirkonda; • piirete rajamise vajalikkus, kõrgus ja materjalide valik; • juurdepääsu kindlustamine planeeringualale avalikult kasutatavalt teelt; • kruntide sisene liikluskorraldus ja parkimise põhimõtted; parkimine korraldada kruntide siseselt; • planeeringuala haljastus ja heakorrastus; • keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks; • kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused; • tehnovõrkude ja rajatiste paigutus ning põhimõtteline käsitlus vastavalt üldplaneeringule ja tehnovõrkude valdajate tehnilistele tingimustele; • tuleohutuskujad ja muud normidest tulenevad nõuded; • servituutide ja piirangute vajadused. 5.6 Detailplaneeringu mahus esitada seletuskiri ja joonised (olemasolev olukord, põhijoonis, tehnovõrkude joonis, liiklus-ja haljastusjoonis ning illustratsioon). 5.7 Juhul, kui planeering muudab Paldiski linna üldplaneeringut, esitada väljavõte üldplaneeringust ja põhjendus. 6. VAJALIKUD KOOSKÕLASTUSED 6.1 Detailplaneering kooskõlastada eskiisi staadiumis: « Paldiski Linnavalitsusega, 6.2 Detailplaneering kooskõlastada: • Tehnilised tingimused väljastanud insenertelmiliste võrkude valdajatega; • Kinnistuomanikega, kellele seatakse planeeringuga servituutide vajadused; • Põhja-Eesti Päästekeskusega; • Keskkonnaametiga; • Terviseametiga; • Tehnilise Järelvalve Ametiga • Veeteedeametiga • Juhul, kui planeering muudab Paldiski linna üldplaneeringut, siis maavanema poolt määratud ametkondadega. 6.3 Tekstilises osas esitada kooskõlastuste kokkuvõte, kus näidata kooskõlastuse asukoht, kooskõlastaja instantsi nimi ja kooskõlastuse kuupäev; märkused, nendega arvestamine ning kooskõlastaja ametinimetus ja nimi. 6.4 Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb korraldada vähemalt üks planeeringu eskiislahendust tutvustav arutelu. Planeeringusse lisada arutelude ja koosolekute protokollid. 6.5 Detailplaneering koos nõutud kooskõlastustega esitada 5 eksemplaris Paldiski Linnavalitsusele vastuvõtmiseks, avaliku väljapaneku korraldamiseks, linna- valitsusele esitada detailplaneering ka digitaalselt salvestatuna CD-le. 7. LÄHTEÜLESANDE KEHTIVUS 7.1 Detailplaneeringu lähteülesanne kehtib kaks aastat arvates lähteülesannet kinnitava otsuse jõustumisest. Arv Abilünifapea tel 6790612 KSH programmi lisa 2 Ametlikud teadaanded Page 1 of 1 AMETLIKUD TEADAANDED eRIK Kinnistusraamat Äriregistri teabesüsteem Äriregistri ettevõtjaportaal 19.04.2010 Keskkonnamõju hindamise teated Paldiski Linnavalitsus teatab, et Paldiski Linnavalitsuse 08. aprill 2010 korraldusega nr 99 on algatatud detailplaneeringu koostamine Väike-Pakri sadama kinnistul. Koos detailplaneeringuga algatati ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringuga haaratud maa-ala suurus on 5,0 ha. Planeeritav maa-ala paikneb Väike-Pakri saarel. Detailplaneering muudab Paldiski linna üldplaneeringut. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks planeeritava maa-ala krundipiiride täpsustamine ja ehitusõiguse andmine väikesadama väljaehituseks, mis loob eeldused Pakri saarte arenguvõimalusteks; juurdepääsude ja liiklusskeemi väljatöötamine, heakorrastuse määramine ning tehniliste kommunikatsioonide lahendamine. Sadam on mõeldud eelkõige Väike-Pakri saare elanikkonna ja turistide teenindamiseks. Planeering käsitleb loodava sadama territooriumi ja akvatooriumi. Detailplaneeringut koostab Pakri Saarte Arendamise Sihtasutus, planeeringut korraldab Paldiski Linnavalitsus. Korraldusega on võimalik tutvuda tööajal Paldiski Linnavalitsuses: Sadama 9, Paldiski linn, tel 679 0600 või Paldiski linna koduleheküljel www.paldiski.ee. Paldiski Linnavalitsus teatab, et Paldiski Linnavalitsuse 08. aprill 2010 korraldusega nr 97 on algatatud detailplaneeringu koostamine Jaama tn 6c kinnistul. Koos detailplaneeringuga algatati ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringuga haaratud maa-ala suurus on 15085 m². Planeerintav kinnistu on piiratud edelast Pakri lahega, loodest Jaama tn 6 kinnistuga, kirdest Tallinn-Paldiski raudteega, kagust kinnistuga Jaama tn 6b. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeritava maa-ala krundipiiride täpsustamine ja ehitusõiguse andmine kuni 1350 tonnise veeväljasurvega kalalaevu ja muid aluseid teenindava väikesadama väljaehituseks. Väikesadam on mõeldud eelkõige samale kinnistule rajatava kalatööstusliku külmhoone teenindamiseks. Planeeringuga määratakse kindlaks sadama territooriumi ja akvatooriumi, sadamakai ja muu seonduva infrastruktuuri asukoht ning suurus, maa-ala heakorrastus, lahendatakse liikluskorraldus (juurdepääsud, parkimine jne), tehno võrkudega ja varustusega seotud lahendused. Planeering käsitleb loodava sadama territooriumi ja akvatooriumi. Korraldusega on võimalik tutvuda tööajal Paldiski Linnavalitsuses: Sadama 9, Paldiski linn, tel 679 0600 või Paldiski linna koduleheküljel www.paldiski.ee. Registrite ja Infosüsteemide Keskus - Lõkke 4, 19081 Tallinn. Tel. 6 636 322 Faks 646 0165 [email protected] Kasutustingimused https://www.ametlikudteadaanded.ee/index.php?act=1&teade=1096816 26.08.2014 Algatatud detaiplaneeringu koostamised Kirjutas Marko Tooming reede, 16 aprill 2010 PALDISKI LINNAVALITSUS TEATAB: Paldiski linnavalitsuse 08. aprilli 2010 korraldusega nr 99 on algatatud detailplaneeringu koostamine Väike-Pakri sadama kinnistul. Koos detailplaneeringuga algatati ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringuga haaratud maa-ala suurus on 5,0 ha. Planeeritav maa-ala paikneb Väike-Pakri saarel. Detailplaneering muudab Paldiski linna üldplaneeringut. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeritava maa-ala krundipiiride täpsustamine ja ehitusõiguse andmine väikesadama väljaehituseks, mis loob eeldused Pakri saarte arenguvõimalusteks; juurdepääsude ja liiklusskeemi väljatöötamine, heakorrastuse määramine ning tehniliste kommunikatsioonide lahendamine. Sadam on mõeldud eelkõige Väike-Pakri saare elanikkonna ja turistide teenindamiseks. Planeering käsitleb loodava sadama territooriumi ja akvatooriumi. Detailplaneeringut koostab Pakri Saarte Arendamise Sihtasutus, planeeringut korraldab Paldiski linnavalitsus. Korraldusega on võimalik tutvuda tööajal Paldiski linnavalitsuses: Sadama 9, Paldiski linn, tel 679 0600 või Paldiski linna koduleheküljel www.paldiski.ee. Paldiski linnavalitsuse 08. aprilli 2010 korraldusega nr 97 on algatatud detailplaneeringu koostamine Jaama tn 6c kinnistul. Koos detailplaneeringuga algatati ka keskkonnamõju strateegiline hindamine. Planeeringuga haaratud maa-ala suurus on 15085 m2 . Planeeritav kinnistu on piiratud edelast Pakri lahega, loodest Jaama tn 6 kinnistuga, kirdest Tallinn-Paldiski raudteega, kagust kinnistuga Jaama tn 6b. Detailplaneering ei muuda Paldiski linna üldplaneeringut. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeritava maa-ala krundipiiride täpsustamine ja ehitusõiguse andmine kuni 1350 tonnise veeväljasurvega kalalaevu ja muid aluseid teenindava väikesadama väljaehituseks. Väikesadam on mõeldud eelkõige samale kinnistule rajatava kalatööstusliku külmhoone teenindamiseks. Planeeringuga määratakse kindlaks sadama territooriumi ja akvatooriumi, sadamakai ja muu seonduva infrastruktuuri asukoht ning suurus, maa-ala heakorrastus, lahendatakse liikluskorraldus (juur-depääsud, parkimine jne), tehno võrkudega ja varustusega seotud lahendused. Planeering käsitleb loodava sadama territooriumi ja akvatooriumi. Korraldusega on võimalik tutvuda tööajal Paldiski linnavalitsuses: Sadama 9, Paldiski linn, tel 6790600 või Paldiski linna koduleheküljel www.paldiski.ee. Allikas: http://www.harjuelu.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=1399&Itemid=39 (15.11.2010) KSH programmi lisa 3  PALDISKI LINNAVALITSUS KORRALDUS Paldiüki k a u g u s t 2014 nr ä&H Detai planeeringu koostamise lähtei lesande kinnitamine Lähtudes Paldiski Linnavolikogu 11.11.2008 määruse nr 16 „Paldiski linna ehitus määrus" §4 lõike 1 punktist 4 ning võttes aluseks Paldiski Linnavalitsuse 08.04 2010 korralduse nr 99 „Detailplaneeringu koostamise algatamine Väike-Pakri sadama kinnistul" 1. Kinnitada käesolevale korraldusele lisatud detailplaneeringu lähteülesanne Paldiski linnas Väike-Pakri sadama planeerimiseks. 2. Teha korraldus teatavaks Pakri Saarte Arenduse AS-le. 3. Ko: raidus jõustub teatavakstegemisest. 4. Kcrralduse peale võib esitada Paldiski Linnavalitsusele väide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule haldusekohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavaks tegemisest. Ju~ \T Aeri Salme Linnabea -^ Linnasekretäri asendaja  KINNITATUD Paldiski Linnavalitsuse .(UT.. .0* 2014.a. korraldus nr ..4-bty Planeeringu nimetus: Väike-Pakri sadama detailplaneering Huvilatud isik: Pakri Saarte Arenduse AS Sisukord 1. LÄHTEÜLESANDE JA PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 3 2. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK 3 3. NÕUTAVAD GEODEETILISED JA GEOLOOGILISED UURINGUD 3 4. OLEMASOLEV OLUKORD, KITSENDUSED JA DETAILPLANEERINGU PIIRID 3 5. NÕUDED DETAILPLANEERINGULE 4 6. KOOSKÕLASTAMISED, ESKIISI AVALIKUSTAMISE VAJADUS JA PLANEERINGU ESITAMINE 4 7. LÄHTEÜLESANDE KEHTWUS 5 1. LÄHTEÜLESANDE JA PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED 1.1 Pakri Saarte Arenduse AS taotlus detailplaneeringu koostamise algatamiseks. 1.2 Koostatava detailplaneeringu aluseks on käesolev detailplaneeringu lähteülesanne ja Pakri Saarte üldplaneering. 1.3 Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse kehtivatest planeerimist reguleerivatest Õigusaktidest, eelkõige Planeerimisseadusest ja Paldiski linna ehitusmäärusest. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kõigi planeeritavale alale jäävate ja sellega piirnevate maaomanike ja maakasutajate huvidega. 2. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK 2.1 Koostatava detailplaneeringu eesmärgiks on Väike-Pakri sadama kinnistule (katastriüksuse tunnus 58001:009:0036) ehitusõiguse määramine väikesadama väljaehituseks, mis loob eeldused Pakri saarte arenguvõimalusteks; juurdepääsude ja liiklusskeemi väljatöötamine, heakorrastuse määramine ning tehniliste kommunikatsioonide lahendamine. Algatatav detailplaneering ei ole kehtivat Pakri saarte üldplaneeringut muutev. 3. NÕUTAVAD GEODEETILISED JA GEOLOOGILISED UURINGUD 3.1 Detailplaneeringu graafiline osa koostatakse digitaalsele maa-ala geodeetilisele alusplaanile M 1:500, mis on vaja koostada litsentseeritud ettevõtte poolt. 4. OLEMASOLEV OLUKORD, KITSENDUSED JA DETAILPLANEERINGU PIIRID 4.1 Planeeringuala koosneb 5,0ha suurusest Väike-Pakri sadama kinnistust ja selle lähialast. Sadama asukoht on määratud Pakri saarte üldplaneeringuga. 4.2 Planeeritav kinnistu piirneb põhjast Haava kinnistuga, idast Pakri lahega, lõunast Blomkvisti kinnistuga ja läänest kinnistutega Pavle, Labi-Matsu, Hinnose. 4.3 Väike-Pakri sadama katastriüksuse sihtotstarbeks on 100% Üldkasutatav maa. 4.4 Kitsendused planeeritaval alal: 4.4.1 Pakri hoiuala 4.4.2 Veekogu kallasrada 4.4.3 Läänemere ranna piiranguvöönd 4.4.4 Läänemere ranna veekaitsevöönd 4.4.5 Läänemere ranna ehituskeeluvöönd 5. NÕUDED DETAILPLANEERINGULE 5.1 Detailplaneering vormistada kaustana ning vajadusel eraldi lisade kaustana. 5.2 Detailplaneering koostada aktuaalsele geodeetilisele mõödistusplaanile M 1:500, millele on märgitud olemasolev kõrghaljastus, kõik insener- tehnilised võrgud, teed ja hooned minimaalselt 20 m ulatuses väljaspool planeeritava ala piire. 5.3 Detailplaneering viiakse läbi täismahus. 5.4 Detailplaneeringuga lahendatavad küsimused on järgmised: • Kinnistu ehitusõiguse määramine väikesadama ja seda teenindava taristu väljaehitamiseks, hoonestusalade piiritlemine, hoonete arvu määramine, hoonete ehitusaluste pindade ja kõrguste määramine. Vajadusel krundipiiride muutmine • piirete rajamise vajalikkus, kõrgus ja materjalide valik; • juurdepääsu kindlustamine planeeringualale avalikult kasutatavalt teelt; • kruntide sisene liikluskorraldus ja parkimise põhimõtted; • planeeringuala haljastus ja heakorrastus, sh jäätmemajandus (liigiti kogumine ja äravedu, sademevee ja nõrgvee kogumine ja käitlus; • keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks; • kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused; • tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus ning põhimõtteline lahendus; • tuleohutuskujad ja muud normidest tulenevad nõuded; • servituutide ja piirangute vajadused. 5.5 Detailplaneeringu mahus esitada seletuskiri, menetlusdokumendid, kooskõlastused ja joonised (situatsiooniskeem, tugijoonis, põhijoonis, tehnovõrkude joonis ning illustratsioon). 6. KOOSKÕLASTAMISED, ESKIISI AVALIKUSTAMISE VAJADUS JA PLANEERINGU ESITAMINE 6.1 Detailplaneering kooskõlastada: • Insenertehniliste võrkude valdajatega, kellelt on küsitud tehnilisi tingimusi võrkude lahendamiseks või kelle tehnovõrkude kaitsevööndisse planeeritakse hooneid või rajatisi; • Kinnistuomanikega, kelle omandile seatakse planeeringuga servituute või muid kitsendusi; • Põhja-Eesti Päästekeskusega; • Majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumiga; • Keskkonnaministeeriumiga; • Veeteede Ametiga; • Lennuametiga; • Muinsuskaitseametiga; • Keskkonnaametiga 6.2 Tekstilises osas esitada kooskõlastuste kokkuvõte, kus näidata kooskõlastuse asukoht, kooskõlastaja instantsi nimi, ja kooskõlastuse kuupäev; märkused, nendega arvestamine ning kooskõlastaja ametinimi ja nimi.  6.3 Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb, lähtuvalt planeerimisseaduse § 16 lõikest 3 ning tulenevalt asjaolust, et tegemist on sama seaduse § 10 lõike 61 (täpsemalt lõigete 3 ja 4) kohase planeeringuga, korraldada vähemalt üks planeeringu eskiislahendust ning lähteseisukohti tutvustav arutelu. Planeeringu kausta menetlusdokumentide koosseisu lisada arutelude ja koosolekute protokollid. 6.4 Detailplaneering koos nõutud kooskõlastustega esitada 2 eksemplaris Paldiski Linnavalitsusele vastuvõtmiseks ning avaliku väljapaneku korraldamiseks. 6.5 Detailplaneering koos nõutud kooskõlastustega esitada 5 eksemplaris Paldiski Linnavalitsusele kehtestamiseks, linnavalitsusele esitada detailplaneering ka digitaalselt salvestatuna CD-le (joonised nii formaadis dwg kui ka pdf). 7. LÄHTEÜLESANDE KEHTIVUS 7.1 Detailplaneeringu lähteülesanne kehtib kaks aastat arvates lähteülesannet kinnitava otsuse jõustumisest. ArvtfLäics Linnakorralduse osakonnajuhataja KSH programmi lisa 4  Keskkonnam6iu hindamise LITS ENTS L i t s e r t s iK f fM H 0 1 1 9 5. aprill 20,12 . a. Litsentsi omaniku andmed: perekonnanimt E€s-ja Toomas Liiv rsikukood: 36904050271 Elukoha aadress: ooviiulitalu, Kabilaktrla,76311 Harjumaa Muud kontaktandmed: Litsents annab 6iguse hinnata jergmiste tegevus-ja m6juvaldkondade keskkonnam6ju: Tegevusvaldkonnad: 1) energeetika 2) reoveekaitlus 3) vesijakanalisatsioon ja 4)veeteede sadamate ehitus,veekogusUvendamine ja veekogussetahketeainetekaadamine 5) ehitus6) teenindus M6juvaldkonnad: 1) pinnasja maastik2) hiidrodilnaamika ja rannaprotsessid 3) soojus4) veesaasteja veetase Litsents kehtib kqni. 27.O4.2017 5N ftP9 Litsentsiandja: keskkonnamin Keskkondministediumi pitsad JAlend  Keskkonnam6ju hindamise LITSENTS L i t s e n t s iKnM r H0120 07.mai 20 42 . a. Litsentsi omaniku andmed: Ees-iaperekonnanimi: Kalev-August Parksepp Isikukood: 34509160227 Erukohaaadress, Tihase 15A-1,13426 Tallinn Muud kontaktandmed: Litsents annab 6iguse hinnata jirgmiste tegevus- ja m6juvaldkondade keskkonnam6ju: Tegevusvaldkonnad: 1) p6llumajandus 2) maaparandus 3) metsamajandus 4) jeaitmekaiflus 5) vesija kanalisatsioon 6) puhkemajandus ja haljastus7) transportja liiklus M6juvaldkonnad: 1) pinnasja maastik2) jddtmeteke3) maismaataimestik4) mets5) kaitstavad loodusobjektid 6) Naturahindamine Litsents kehtib kuni: 20.04.2017 Litsentsl andja: keskkonnaministerrKeit Pentus &itdbntsi andja, Keskkonnaministeeriumi pitsati jdlend KSH programmi lisa 5  2198 P 1B 1D 49032 P 1950 P 1C +1,0 +2,0 +4,0 P20 46010 P 824 P 1A 2 MEETRITES HOONE- HOONETE ALUNE ARV KRUNDIL SUURIM PIND KORRUSELISUS KRUNDI SUURUS Pn 2 2018 P KSH programmi lisa 6 Toomas Liiv Teie 17.09.2014-03/32 - 01 Corson OÜ [email protected] Meie 15.10.2014 nr HJR 6-8/14/20256-2 Seisukoht Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi sisu osas Austatud Toomas Liiv Palusite tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 36 lg 3 seisukohta Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering või planeering) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi eelnõu sisu osas. Kaaskirjale oli lisatud KSH programmi eelnõu koos 5 lisaga. Paldiski linnas Väike-Pakri sadama (katastritunnus 58001:009:0036) detailplaneeringu koostamise algatas Paldiski Linnavalitsus 08.04.2014 korraldusega nr 99. Samaaegselt detailplaneeringu algatamisega algatati KSH, kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud võivad olla olulised (KeHJS § 5), sest väikesadama rajamiseks tuleb muuta kaldajoont ning teostada mere süvendustöid. KSH eesmärk on välja selgitada detailplaneeringu elluviimisega kaasneda võivad olulised keskkonnamõjud ning pakkuda välja leevendavad meetmed kahjulike mõjude minimeerimiseks. Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi kohaselt kattub planeeringuala ning selle lähiümbrus Pakri hoiualaga. Keskkonnaamet on tutvunud esitatud materjalidega ning on seisukohal, et üldjoontes vastab KSH programmi eelnõu KeHJS § 36 esitatud nõuetele. Alljärgnevalt esitame KSH programmi eelnõu kohta mõned täpsustavad küsimused ja tähelepanekud, millega palume arvestada. 1. Programmi eelnõu lk 3 alt kolmandas lõigus on jäänud lause lõpetamata. Korrigeerimist vajavad programmi eelnõu lk 9 joonise all olev lause ning lk 12 viimane lause. 2. Praeguses etapis pole selge, kui suureks kujunevad tööde mahud (mere süvendamine, kaadamine, täitetööd jne). Juhul, kui tööde mahud ulatuvad 10 000 m3-ni ja üle selle, oleks ka Keskkonnaameti arvates mõistlik KSH teha keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) täpsusega, vältimaks edaspidist topelthindamist. Kui KSH soovitakse läbi viia KMH täpsusega, peavad olema täidetud nii KeHJS-e KMH-d kui KSH-d käsitlevad nõuded (programmi ja aruande sisu ja avalikustamise osas). Ekspert peab vastama nii KeHJS § 14 kui ka § 34 sätestatud nõuetele. Palume programmi vastavalt sellele korrigeerida ning täiendada ning arvestada selle nõudega ka Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  KSH aruande koostamisel. Ühtlasi rõhutame, et mõjuhindamise käigus tuleb analüüsida nii otseseid kui ka kaudseid mõjusid, kui need võivad olla olulised. 3. Parema ülevaate saamiseks peame vajalikuks, et töögrupi liikmete nimekirjas (lk 15) oleks eraldi välja toodud, kes millise valdkonnaga mõjuhindamise käigus tegeleb. Programmi eelnõu lk 12 on loetletud eeldatavad mõjud, mida hakatakse mõjuhindamisel käsitlema. Lähtudes toodud mõjude loetelust, puudub KSH töögrupis kalastiku ja mereelustiku ekspert. On viide, et vajadusel kaasatakse ka teisi eksperte, kuid sadama rajamisega kaasnevad otsesed mõjud kalastikule ja mereelustikule, mistõttu peame vajalikuks vastava eksperdi kaasamise juba praeguses etapis. Samuti ei ole töögrupi liikmete poolt kaetud müra-vibratsiooni ja õhusaaste (ehitusaegne tolm) käsitlus. Palume täiendada Lisas 4 esitatud materjale selliselt, et nendest selguks KSH juhteksperdi vastavus kõigile KeHJS § 34 lg 3 sätestatud nõuetele. 4. KSH ulatust käsitlevas peatükis (lk 7) oleks sobilik kirjeldada, kas planeeringuga kavandatud tegevuste mõjuulatusse jääb elamuid ning välja tuua nende kaugus planeeringualast (oluline müra, vibratsiooni ja tolmu levikuga seoses). 5. Protseduuriliselt järgitavate etappide loetellu (lk 6) kuulub ka KSH aruande heakskiitmine. Palume lauset täiendada. 6. Programmi eelnõu peatükk 1.2.3 „Metoodika“ käsitleb KSH üldist metoodikat, kuid peaks sisaldama tulenevalt KeHJS § 13 p 4 keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldust. Palume peatükki täiendada. 7. Programmi eelnõu peatükis 5 „KSH protsessi ja avalikustamise ajakava“ on mainitud, et: „Vastavalt KeHJS § 37 lõikele 3 küsitakse (orienteeruvalt 17.09.2014) KSH programmi sisu osas seisukohta Keskkonnaametilt. Keskkonnaamet esitab seisukoha vajalike märkuste või ettepanekutega 30 päeva jooksul (orienteeruvalt 17.10.2014).“ Peame vajalikuks märkida, et KeHJS § 37 lõige 3 käsitleb KSH programmi avalikustamist. KeHJS § 36 lõige 3 kohaselt tuleb KSH programmi koostamisel küsida programmi sisu osas seisukohta KeHJS § 33 lõikes 6 sätestatud asutustelt, edastades seisukoha võtmiseks KSH programmi eelnõu. KeHJS § 33 lõige 6 sätestab, et seisukohta tuleb küsida Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamise eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab. Palume eelnõu korrigeerida ning viia menetlus vastavusse seaduses sätestatuga. 8. Lisaks programmi eelnõu lk 12 neljandas lõigus mainitud nõuete järgimisele (tööohutus-, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuded) peab tööde käigus kinni pidama ka keskkonnakaitse nõuetest. Palume lauset vastavalt täiendada. 9. Jääb arusaamatuks, miks mainitakse lk 14 viimases lauses piiriülese keskkonnamõju hindamisel osalevaid riike, kui lk 13 on kirjutatud, et antud detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju. 10. Kindlasti on vajalik hinnata mõju Pakri hoiuala, linnuala ja loodusala kaitse-eesmärkidele (sh Natura hindamine). Lisaks peatükis 1.2.3 „Metoodika“ mainitud juhenditele palume arvestada Natura hindamisel ka juhendit "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis", koostanud A. Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013. 11. Palume KSH-s käsitleda võimalikku ranna ehituskeeluvööndi (edaspidi EKV) vähendamise vajadust. Vastavalt LKS § 38 lg 5 p 2 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele. Sadamaehitise 2/3  mõiste on välja toodud sadamaseaduse § 2 lg 1 - sadam on veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. Kas põhijoonisel kujutatud kämpingud kuuluvad sadamaehitise alla sadamaseaduse mõistes? Juhul, kui kämpingud ei kuulu sadamaseaduse mõistes sadamaehitiste alla, on vajalik käsitleda aruandes ning detailplaneeringu seletuskirjas EKV vähendamist. 12. KSH programmi eelnõu lisa 5 „Väike-Pakri sadama detailplaneeringu põhijoonisel“ puudub planeeringuga kavandatud parkla ning ranna ehituskeeluvöönd on valesti peale kantud. Kuna Väike-Pakri saar kuulub Paldiski linna koosseisu ning seega on tiheasustusala, rakendub EKV määramisel LKS § 38 lg 1 p 3, mille kohaselt on EKV ulatus 50 meetrit. Hetkel tundub, et EKV kriips (legendi kohaselt „keeluvööndid“) põhijoonise üleval vasakus nurgas peaks tähistama hoopis veekaitsevööndit (vööndi ulatus 20 meetrit) ja EKV joon on joonisele kandmata. Hetkel on kämpingud planeeritud osaliselt veekaitsevööndisse. Palume planeeringut korrigeerida. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Urman keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Harju-Järva-Rapla regioon Ester Pindmaa 384 8744 [email protected] Arno Sildos 674 4813 [email protected] Jarmo Jaanus [email protected] Nele Väits 674 4823 [email protected] Kaari Männikus-Nilson 680 7452 [email protected] 3/3 KSH programmi lisa 7 Ametlikud teadaanded Page 1 of 1 AMETLIKUD TEADAANDED eRIK Kinnistusraamat Äriregistri teabesüsteem Äriregistri ettevõtjaportaal 12.01.2015 Keskkonnamõju hindamise teated Paldiski Linnavalitsus ja Corson OÜ teatavad "Harjumaal Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi ja detailplaneeringu eskiisi tutvustava avaliku väljapaneku ning sellele järgneva avalik arutelu toimumisest. Detailplaneering ja selle KSH on algatatud Paldiski Linnavalitsuse 08.04.2010 korraldusega nr 99. Lähteülesanne on kinnitatud 05.08.2014 korraldusega nr 264. Väike-Pakri saarel asuv planeeringuala koosneb 5,0 ha Väike-Pakri kinnistust (katastritunnus 58001:009:0036) ja selle lähialast. Sadama asukoht on määratud Pakri saarte üldplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeritava maa-ala krundipiiride täpsustamine ja ehitusõiguse andmine väikesadama väljaehituseks, mis loob eeldused Pakri saarte arenguvõimalusteks; juurdepääsude ja liiklusskeemi väljatöötamine, heakorrastuse määramine ning tehniliste kommunikatsioonide lahendamine. Sadam on mõeldud eelkõige Väike-Pakri saare elanikkonna ja turistide teenindamiseks. Planeering käsitleb loodava sadama territooriumi ja akvatooriumi. Detailplaneering vastab kehtivale Pakri saarte üldplaneeringule. Detailplaneeringu rakendamisega ei kaasne piiriülest keskkonnamõju. Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja on Paldiski Linnavalitsus (aadress: Rae tn 38, 76806 Paldiski linn, telefon 679 0600, e-post: [email protected]) ja kehtestaja Paldiski Linnavolikogu (aadress: Rae tn 38, 76806 Paldiski linn, telefon 679 0600, e-post: [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Corson OÜ (registrikood 10006729, Laki 14A-704, 10621 Tallinn). Kontaktisik: Toomas Liiv, tel: 565 3373, e-post: [email protected]. KSH programmi ja detailplaneeringu eskiisi, lähteülesande ning muude asjakohaste dokumentidega saab tutvuda ajavahemikul 19.01.2015 kuni 01.02.2015 Paldiski Linnavalitsuses tööajal ja Paldiski linna koduleheküljel www.paldiski.ee. Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada kirjalikult nii tava- kui ka elektriposti teel Paldiski Linnavalitsusele kuni avaliku väljapaneku lõpuni. KSH programmi ja detailplaneeringu eskiisi tutvustav avalik arutelu toimub 03.02.2015 algusega kl 15:00 Paldiski vene kooli aulas (Peetri tn 26, Paldiski linn). Registrite ja Infosüsteemide Keskus - Lõkke 4, 19081 Tallinn. Tel. 6 636 322 Faks 646 0165 [email protected] Kasutustingimused https://www.ametlikudteadaanded.ee/index.php?act=1&teade=25415333 12.01.2015 Harju Elu 16.01.2015 Paldiski Linn > Avalikustamised Page 1 of 7 „HARJUMAAL PALDISKI LINNAS VÄIKE-PAKRI SADAMA DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMMI JA DETAILPLANEERINGU ESKIISI TUTVUSTAVA AVALIKU VÄLJAPANEKU NING SELLELE JÄRGNEVA AVALIK ARUTELU TOIMUMISEST. Detailplaneering ja selle KSH on algatatud Paldiski Linnavalitsuse 08.04.2010 korraldusega nr 99. Lähteülesanne on kinnitatud 05.08.2014 korraldusega nr 264. Väike-Pakri saarel asuv planeeringuala koosneb 5,0 ha Väike-Pakri kinnistust (katastritunnus 58001:009:0036) ja selle lähialast. Sadama asukoht on määratud Pakri saarte üldplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeritava maa-ala krundipiiride täpsustamine ja ehitusõiguse andmine väikesadama väljaehituseks, mis loob eeldused Pakri saarte arenguvõimalusteks; juurdepääsude ja liiklusskeemi väljatöötamine, heakorrastuse määramine ning tehniliste kommunikatsioonide lahendamine. Sadam on mõeldud eelkõige Väike-Pakri saare elanikkonna ja turistide teenindamiseks. Planeering käsitleb loodava sadama territooriumi ja akvatooriumi. Detailplaneering vastab kehtivale Pakri saarte üldplaneeringule. Detailplaneeringu rakendamisega ei kaasne piiriülest keskkonnamõju. Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja on Paldiski Linnavalitsus (aadress: Rae tn 38, 76806 Paldiski linn, telefon 6790600, e-post: [email protected]) ja kehtestaja Paldiski Linnavolikogu (aadress: Rae tn 38, 76806 Paldiski linn, telefon 6790600, e-post: [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on Corson OÜ (registrikood 10006729, Laki 14A – 704, 10621 Tallinn). Kontaktisik: Toomas Liiv, tel: 5653373, e-post: [email protected]. KSH programmi ja detailplaneeringu eskiisi, lähteülesande ning muude asjakohaste dokumentidega saab tutvuda ajavahemikul 19.01.2015 kuni 01.02.2015 Paldiski Linnavalitsuses tööajal ja Paldiski linna koduleheküljel SIIN. Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada kirjalikult nii tava- kui ka elektriposti teel Paldiski Linnavalitsusele kuni avaliku väljapaneku lõpuni. KSH programmi ja detailplaneeringu eskiisi tutvustav avalik arutelu toimub 03.02.2015 algusega kl 15:00 Paldiski vene kooli aulas (Peetri tn 26, Paldiski linn). TEADE PALDISKI LINNAS PEETRI TN 5A, 7, 7B JA 9 KINNISTUTE DETAILPLANEERINGU VASTUVÕTMISEST NING AVALIKUSTAMISEST Paldiski Linnavalitsuse 06.01.2015 korraldusega nr 6 on Paldiski linnas Peetri tn 5a, 7, 7b ja 9 kinnistute detailplaneering vastu võetud ning suunatud avalikustamisele. Planeeringuala asub Paldiski linna keskuse edelaosas Peetri tänava ning raudtee vahelisel alal, mis hõlmab Peetri tn 5a (katastritunnus 58001:002:0136), 7 (katastritunnus 58001:002:0040), 7b (katastritunnus 58001:002:0090), 9 (katastritunnus 58001:002:0100) kinnistuid ning ala suuruseks on ca 1,8 ha. Tegemist on Paldiski põhjasadamaga vahetult piirneva ning sadama tegevusega tihedalt seotud piirkonnaga. Detailplaneeringu eesmärgiks on Peetri tn 7, 7b ja 9 kinnistute maksimaalse hoonestuskõrguse suurendamine 28 meetrini ning Peetri tn 5a kinnistule parkimisala ja Peetri tn 7 kinnistu tarbeks juurdepääsu rajamine; haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; tehniliste kommunikatsioonide lahendamine. Detailplaneering ei ole kehtivat Paldiski linna üldplaneeringut muutev. Üldplaneering näeb planeeringuala ulatuses ette sadamamaa ja raudteeliikluse reservmaa juhtfunktsiooni. Detailplaneeringuga saab tutvuda ja esitada omapoolseid ettepanekuid ning märkuseid avaliku väljapaneku ajal perioodil 27.01.2015-09.02.2015 Paldiski Linnavalitsuses tööajal või Paldiski linna koduleheküljel SIIN. Ettepanekuid ja vastuväiteid saab esitada Paldiski Linnavalitsusele kirja teel aadressile Rae tn 38, Paldiski linn või e-posti aadressil [email protected] PALDISKI LINNAS PEETRI TN 5A, 7, 7B, 9 KINNISTUTE DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHTI JA ESKIISILAHENDUST TUTVUSTAVA AVALIKU VÄLJAPANEKU NING AVALIKU ARUTELU KORRALDAMISEST Paldiski Linnavalitsus korraldab: Paldiski linnas Peetri tn 5a, 7, 7b, 9 kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiisilahendust tutvustava avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu. Detailplaneering on algatatud Paldiski Linnavalitsuse 03.04.2014. a korraldusega nr 110 ning selle lähteseisukohad kinnitatud Paldiski Linnavalitsuse 24.04.2014 korraldusega nr 143. Detailplaneeringu eesmärgiks on Peetri tn 7, 7b ja 9 kinnistute maksimaalse hoonestuskõrguse suurendamine 28 meetrini ning Peetri tn 5a kinnistule parkimisala ja Peetri tn 7 kinnistu tarbeks juurdepääsu rajamine; haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; tehniliste kommunikatsioonide lahendamine. Planeeringuala hõlmab Peetri tn 5a (katastritunnus 58001:002:0136), 7 (katastritunnus 58001:002:0040), 7b (katastritunnus 58001:002:0090), 9 (katastritunnus 58001:002:0100) kinnistuid ning selle suuruseks on ca 1,8 ha. Planeeringuala piirneb vahetult loodes sadama territooriumiga (ala ise on selle lõunapoolne osa), edelast raudteega, lõuna-kagu suunast raudteejaamaga ning ida-kirde suunast Peetri tänavaga. Algatatav planeering ei ole Paldiski linna üldplaneeringut muutev. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiisiga on avaliku väljapaneku ajal ajavahemikul 11.08 – 17.08.2014 võimalik tutvuda Paldiski linna koduleheküljel SIIN või tööajal Paldiski linnavalitsuses, Rae tn 38, Paldiski linn, tel 679 0600. Kirjalikud ettepanekud, vastuväited ning küsimused saata tavapostiga Paldiski Linnavalitsusele aadressile Rae tn 38, 76806, Paldiski linn või elektronposti teel aadressile [email protected]. Detailplaneeringu lähteseisukohti ning eskiisi tutvustav avalik arutelu toimub 18.08.2014 kell 15:00 Paldiski Linnavolikogu saalis aadressil Paldiski linn, Rae tn 38, II korrus. PALDISKI LINNAS SALAVAT JULAJEVI TEE 2, RANNA 1, RANNA 2 JA RANNA 3 KINNISTUTE DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHTADE JA ESKIISILAHENDUSE AVALIKUSTAMINE Paldiski Linnavalitsus korraldab Paldiski linnas Salavat Julajevi tee 2, Ranna 1, Ranna 2 ja Ranna 3 kinnistute detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiisilahendust tutvustava avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu. Detailplaneering on algatatud Paldiski Linnavalitsuse 24.01.2013. a korraldusega nr 24 ning selle lähteseisukohad kinnitatud Paldiski Linnavalitsuse 28.03.2013 korraldusega nr 106. Detailplaneeringu eesmärgiks on planeeritavate maaüksuste ümberkruntimine, mille alusel moodustatakse Paldiski Põhjasadamat teenindavad äri- ja tootmismaa krundid. Paldiski lahe ja nimetatud äri- ja tootmismaa kruntide vahele on planeeringuga kavas moodustada üldkasutatava maa sihtotsarbega maaüksus. Lisaks on planeeringu eesmärkideks ehitusõiguse määramine, kujade, liikluskorralduse, piirete, kommunikatsioonide, haljastuse, keskkonnaaspektide ja heakorra ning servituutide ja muude kitsenduste lahendamine. Planeeringuala suurus on ca 25 ha. Planeeringuala piirneb põhjast reformimata riigimaaga, idast Majaka tee 2 ja Majaka tee 2b kinnistutega, mida kasutatakse laoplatsidena. Lõunast piirneb planeeringuala Salavat Julajevi teega ja läänest Paldiski lahega. Planeering ei ole Paldiski linna üldplaneeringut muutev. Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiisiga on avaliku väljapaneku ajal ajavahemikul 09.06 – 15.06.2014 võimalik tutvuda Paldiski linna koduleheküljel SIIN või tööajal Paldiski linnavalitsuses, Rae tn 38, Paldiski linn, tel 679 0600. Kirjalikud ettepanekud, vastuväited ning küsimused saata tavapostiga Paldiski Linnavalitsusele aadressile Rae tn 38, 76806, Paldiski linn või elektronposti teel aadressile [email protected]. Detailplaneeringu lähteseisukohti ning eskiisi tutvustav avalik arutelu toimub 17.06,2014 kell 15:00 Paldiski vene põhikooli aulas aadressil Peetri tn 26, Paldiski. TUULEPARGI KINNISTU DETAILPLANEERINGU AVALIK VÄLJAPANEK Paldiski Linnavalitsuse 20.03.2014 korraldusega nr 98 on Paldiski linnas Tuulepargi kinnistu (58001:003:0048) detailplaneering (koostaja OÜ Disarek) vastu võetud ning suunatud avalikustamisele Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu jagamine ning juurdepääsude lahendamine. Detailplaneering ei ole Paldiski linna kehtivat üldplaneeringut muutev. Planeeritava ala suurus on ca 252ha. Planeeringulahendus näeb ette olemasoleva Tuulepargi katastriüksuse pindalaga 2521079m2 jagamist kaheks eraldi katastriüksuseks pindaladega 852872m2 ja 1668207m2 ning kolme paralleelse sihtotstarbega – maatulundusmaa 90%, tootmismaa 5% ja transpordimaa 5%. Sama ala kohta on varem koostatud ja Paldiski Linnavalitsuse 12. august 2009 korraldusega nr 257 kehtestatud „Paldiski linnas maaüksuste katastritunnustega 58001:003:0048 ja 58001:003:0029 detailplaneering“ (OÜ Hendrikson & Ko töö nr 631(963). Kogu viimati nimetatud planeeringuga määratud ehitusõigus jääb kehtima, täiendavat ehitusõigust ei määrata. Vastuvõetava planeeringuga moodustatavate kruntide sihtotstarvete määramisel on lähtutud varem kehtestatud detailplaneeringust. Detailplaneeringuga saab tutvuda ja esitada omapoolseid ettepanekuid ning märkuseid avaliku väljapaneku ajal perioodil 07.04.2014-20.04.2014 Paldiski Linnavalitsuses tööajal või Paldiski linna koduleheküljel käseoleva teate all. Ettepanekuid ja vastuväiteid saab esitada Paldiski Linnavalitsusele kirja teel aadressile Rae tn 38, Paldiski linn või e-posti aadressil [email protected] Seletuskiri Põhijoonis KUMMELI TN 4 KINNISTU DETAILPLANEERINGU JA KUMMELI TN 6 KINNISTU DETAILPLANEERINGU AVALIK ARUTELU Teade detailplaneeringu avaliku arutelu toimumise kohta Paldiski Linnavalitsus korraldasPaldiski Linnavalitsuse 07.01.2014 korraldusega nr 4 vastu võetud „Kummeli tn 6 kinnistu detailplaneeringu“ (OÜ KAT-arhitektid töö nr T02/2013) avaliku väljapaneku perioodil 27.01.2014 - 09.02.2014. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal laekus naabruses asuvate kinnistute omanikelt vastuväiteid. Tulenevalt planeerimisseaduse § 21 lõikest 1 korraldab Paldiski Linnavalitsus avaliku väljapaneku ajal laekunud vastuväidete arutamiseks „Kummeli tn 6 kinnistu detailplaneeringu“ avaliku arutelu 24.03.2014 kell 16:00 asukohaga Paldiski linn, Peetri tn 26 Paldiski Vene kooli aulas. Planeeringuala paikneb Pakri poolsaare keskosas Sadama tänava äärse aiandusühistute piirkonnas. Planeeringuala hõlmab 760m2 suurust Kummeli tn 6 kinnistut ja lähiala. Detailplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva kinnistu piiride muutmine, ehitusõiguse määramine; juurdepääsu lahendamine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; tehniliste kommunikatsioonide lahendamine. http://www.paldiski.ee/index.php?id=11450 14.01.2015 Paldiski Linn > Detailplaneeringud > Väike-Pakri sadama detailplaneering Page 1 of 1 VÄIKE-PAKRI SADAMA DETAILPLANEERING Koostatava detailplaneeringu eesmärgiks on Väike-Pakri sadama kinnistule (katastriüksus 58001:009:0036) ehitusõiguse määramine väikesadama väljaehituseks, mis loob eeldused Pakri saarte arenguvõimalusteks; juurdepääsude ja liiklusskeemi väljatöötamine, heakorrastuse määramine ning tehniliste kommunikatsioonide lahendamine. KSH on algatatud 08. aprill 2010 Detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine 05. august 2014 Täiendatud lähteülesande kinnitamine KSH programmi eelnõu (jaanuar 2015) Lisad mhtml:file://\\solomon\Users\kalev\1412 Väike-Pakri sadama KSH\KSH programmi ee... 6.02.2015 KSH programmi lisa 8  PALDISKI LINNAVALITSUS Keskkonnaameti Harju-Rapla-Järva regioon [email protected] Keskkonnaministeerium keskkonnaministeeriumfflienvir.ee Maa-ai net maaametfal.maaamet.ee Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] EV Ve ;teede Amet [email protected] Paldisfc i Linnavalitsus paldiski@paldiski .ee Keskkc'nnainspektsiooni Põhja regioon põhi [email protected] Põhja-Eesti Päästekeskus [email protected] Harj u } laavalitsus [email protected] Tervise ameti Põhja Talitus poh j [email protected] Tehnili *e Järelevalve Amet [email protected] 13.01.2015 nr 9-11/38 Teade detailplaneeringu eskiisi ja KSH programmi avalikustamisest Paldisk Linnavalitsus ja Corson OÜ teatavad „Harjumaal Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplineeringu (edaspidi detailplaneering) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi ja detailplaneeringu eskiisi tutvustava avaliku väljapaneku ning sellele järgneva avalik arutelu toimumisest. Detailp aneering ja selle KSH on algatatud Paldiski Linnavalitsuse 08.04.2010 korraldusega nr 99. Lähteül ;sanne on kinnitatud 05.08.2014 korraldusega nr 264. Väike-Pjakri saarel asuv planeeringuala koosneb 5,0 ha Väike-Pakri kinnistust (katastritunnus 58001:C09:0036) ja selle lähialast. Sadama asukoht on määratud Pakri saarte üldplaneeringuga. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeeritava maa-ala krundipiiride täpsustamine ja ehitusõiguse andmine väikesadama väljaehituseks, mis loob eeldused Pakri saarte arenguvõ imal usteks; juurdepiiäsude ja liiklusskeemi väljatöötamine, heakorrastuse määramine ning tehniliste kommunikatsioonide lahendamine. Sadam on mõeldud eelkõige Väike-Pakri saare elanikkonna ja turistide teenindamiseks. Planeering käsitleb loodava sadama territooriumi ja akvatooriumi. Detailplaneering vastab kehtivale Pakri saarte üldplaneeringule. Detailpl ineeringu rakendamisega ei kaasne piiriülest keskkonnamõju. Detailpl ineeringu algataja, koostamise korraldaja on Paldiski Linnavalitsus (aadress: Rae tn 38, 76806 Paldiski linn, telefon 6790600, e-post: [email protected]) ja kehtestaja Paldiski Linnavolikogu (aadress: Rae tn 38, 76806 Paldiski linn, telefon 6790600, e-post: paldiskifolpaldiski.ee). Detailplineeringu koostaja on Corson OÜ (registrikood 10006729, Laki 14A - 704, 10621 Tallinn). Kontakt sik: Toomas Liiv, tel: 5653373, e-post: [email protected]. KSH programmi ja detailplaneeringu eskiisi, lähteülesande ning muude asjakohaste dokumentidega saab tutvuda ajavahemikul 19.01.2015 kuni 01.02.2015 Paldiski Linnavalitsuses tööajal ja Paldiski linna koduleheküljel www.paldiski.ee. Rae 38 tel 679 0600 Swedbank 76806 Paldiski paldiski@paldiski. ee a/aEE452200001120110015 Reg. nr 75021126 Ettepahekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada kirjalikult nii tava- kui ka elektriposti teel Paldiski Linna\ alitsusele kuni avaliku väljapaneku lõpuni. KSH programmi ja detailplaneeringu eskiisi tutvustav avalik arutelu toimub 03.02.2015 algusega kl 15:00 Paldis i vene kooli aulas (Peetri tn 26, Paldiski linn). /allkirjastatud digitaalselt/ Tüt Pet du linnapek Erki Ruben, erki.rubenfSipaldiski.ee. 6790 607 DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTV TUD FAILID FAILI NIMI FAJLI SUURUS iTeadedetailplaneehgu avalikustamisest 13.0L.doc 49 KB ALLKIRJASTAJAD nr_ NIMI ISIKUKOOD AEG_ _ _ _ _ 11 [Tiit Peedu 135303010229 , 13.01.2015 11:15:11 +02:00 ALLKIRJA KEHTIVU: .ALLKIRI ON KEHTIV _. _ _. ROLL/RESOLUTSIOON ________ __ | linnapea/ __ ALLKIRJASTAJAAS^KWT(JJN^ __ _ _ _ _ _ _ _ _ ALLK1RJASTAJASER riFIKAADI SEERIANUMBER _ _ _ _ _ _ _ _ 1348546619559170^138297558768378989633. _ . _.. __ _.. _ _ _ _ _ SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA AVALIKUVÕTME LÜHEND ESTEID-SK2011 pTB 6AF2 55 50 5C B8 D9 7A08 87 41 AE FAA2 2B 3D 5B 57 76 K^HTjyUSKINNIT^SE^NJ^IL^HENp _ _ _ _ _ l c 8 40F1 C5A0B8 5D24ED17D3BF16F7D8 85 901CB167 Selle kinnituslehe lahutat _tu osa on loigus "Allkirjastatud failid" rtimatatud failide esitus paberil. MARKUSED KSH programmi lisa 9  Osaühing “Corson” Konsultatsioon ja projekteerimine Terviseamet Teie: 26.01.2015 nr 9.3-1/237 Põhja talitus Meie: 16.02.2015 nr 03/37-2 Hiiu 42 11619 Tallinn [email protected] Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Paldiski Linnavalitsus saatis vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 37 lõikele 5 Teie e-posti kirja vastamiseks Corson OÜ-le. Teie kõiki keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi eelnõule esitatud ettepanekuid arvestatakse KSH programmi täiendamisel ja hiljem KSH aruande koostamisel: • KSH aruandes käsitletakse planeeringuala joogivee kvaliteeti ja normidele vastavustavust. • KSH aruandes käsitletakse müra (sh ehitus, veesõidukid, tuulegeneraator) ja selle leevendusvõimalusi. • KSH aruandes käsitletakse radooniohtu planeeringualal ja leevendavaid meetmeid. Avalikustamise materjalidega täiendatud KSH programmi peatükis 7.3 esitatakse informatsioon ettepanekutega arvestamise kohta KSH programmis. Täname Teid informatsiooni ja KSH programmile esitatud ettepanekute eest. Lugupidamisega, Toomas Liiv Corson OÜ Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Faehlmanni 19 Reg. nr. 10006729 Tel +372 670 10 09 10125 Tallinn Faks +372 6484989 DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS kiri_160215_03_37_2.doc 43 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 Toomas Liiv 36904050271 16.02.2015 07:12:13 +02:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI KEHTIB ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJAASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 67528274172675835936980165780275597268 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA AVALIKU VÕTME LÜHEND ESTEID-SK 2011 7B 6A F2 55 50 5C B8 D9 7A 08 87 41 AE FAA2 2B 3D 5B 57 76 KEHTIVUSKINNITUSE SÕNUMILÜHEND BA E2 2A 94 91 67 F2 E4 10 B5 1A 2C 3C 63 0C B0 DA 2F 0A 19 Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED KSH programmi lisa 10  Osaühing “Corson” Konsultatsioon ja projekteerimine Rein Urman Keskkonnaamet Teie: 29.01.2015 nr HJR 6-8/15/630-2 Keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Meie: 16.02.2015 nr 03/37-1 Harju-Järva-Rapla regioon Viljandi mnt 16, 11216 Tallinn [email protected] Ettepanekud Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ning detailplaneeringu eskiisi kohta Lugupeetav Rein Urman Paldiski Linnavalitsus saatis vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 37 lõikele 5 Teie e-posti kirja vastamiseks Corson OÜ-le. Teie kõiki keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi eelnõule esitatud kuut ettepanekut arvestatakse KSH programmi täiendamisel ja hiljem KSH aruande koostamisel: • KSH programmis korrigeerime Natura hindamise esitust, parandame esinenud vead ja täpsustame ajakava ning täiendame peatükki 5. • Hoonetekütmiseks merre paigaldatava küttekontuuri võimalikku mõju hindame KSH ja Natura hindamise protsessis. • Ehituskeeluvööndisse kavandatud terrassi ja kämpingute rajamist ja sellega seonduvat käsitleme KSH aruandes. Detailplaneeringu eskiisi kohta esitatud märkusi arvestame nii detailplaneeringu jooniste kui ka sadevete ja kämpingute käsitlemisel seletuskirjas ning KSH aruande koostamisel. Avalikustamise materjalidega täiendatud KSH programmi peatükis 7.3 esitatakse informatsioon ettepanekutega arvestamise kohta KSH programmis. Täname informatsiooni ja ettepanekute eest. Lugupidamisega, Toomas Liiv Corson OÜ Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Faehlmanni 19 Reg. nr. 10006729 Tel +372 670 10 09 10125 Tallinn Faks +372 6484989 DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS kiri_160215_03_37-1.doc 44 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 Toomas Liiv 36904050271 16.02.2015 07:11:42 +02:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI KEHTIB ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJAASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 67528274172675835936980165780275597268 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA AVALIKU VÕTME LÜHEND ESTEID-SK 2011 7B 6A F2 55 50 5C B8 D9 7A 08 87 41 AE FAA2 2B 3D 5B 57 76 KEHTIVUSKINNITUSE SÕNUMILÜHEND EF 11 01 7C FC D4 80 07 E7 A4 75 31 22 C3 28 81 42 4A 22 9E Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED KSH programmi lisa 11  PROTOKOLL Harjumaal Paldiski linnas Väike-Pakri sadama detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi ja detailplaneeringu eskiisi tutvustava avaliku arutelu koosolek Avalik arutelu toimus Paldiski vene kooli aulas (aadress: Peetri tn 26, Paldiski linn, Harjumaa) 03.02.2015 kell 15.00 – 15.20 Avalikul arutelul osalejad: Arvo Täks Paldiski Linnavalitsus Erki Ruben Paldiski Linnavalitsus Toomas Liiv Corson OÜ Avalikul arutelul osalenute registreerimisleht on toodud protokolli järel. Avalikustamise käigus saabus e-postiga Paldiski Linnavalitsusele 26.01.2015 Terviseameti Põhja talituselt ja 29.01.2015 Keskkonnaametilt kirjad, kus olid ettepanekud KSH programmi ja detailplaneeringu täiendamiseks. Paldiski Linnavalitsus saatis antud kirjad Corson OÜ-le vastamiseks ning KSH programmi ja detailplaneeringu täiendamiseks. Arutelu käigus keskkonnaekspert T. Liiv käsitles eeltoodud kirjade ettepanekuid ning esitas ülevaate vahepealsest detailplaneeringu ja KSH protsessist. Koosolekul arutati ka detailplaneeringu ja KSH edasist menetlemist. Koosolekul otsustati, et KSH programm tuleb täiendada avalikustamise materjalidega ja seejärel esitada heakskiitmiseks Keskkonnaametile ning edasisel detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada kirjades esitatut. Protokolli koostas: T. Liiv DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS KSH prog ja DP eskiisi avaliku arutelu 03.02.2015 protokoll.doc 22 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 Toomas Liiv 36904050271 16.02.2015 07:12:50 +02:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI KEHTIB ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJAASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 67528274172675835936980165780275597268 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA AVALIKU VÕTME LÜHEND ESTEID-SK 2011 7B 6A F2 55 50 5C B8 D9 7A 08 87 41 AE FAA2 2B 3D 5B 57 76 KEHTIVUSKINNITUSE SÕNUMILÜHEND 67 6C 05 E6 3F 3E DAAF 2A 54 4C 51 0E 10 56 50 7D 6B 51 46 Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED  REGISTREERIMISLEHT Harjumaal Paldiski linnas Vziike-Pakri sadama detailplaneeringu KSH programmi ja detailplaneeringu e skii si tutvustava avaliku arutelu koo solek. Koht: Paldiski vene kooli aulas (Peetritn26,Paldiski linn, Harjumaa). Aes: 03.02.20t5 kell 1 5 :00 Ees- ja perekonnanimi ?oJC"'r Ll )r/ (7at bcy {ro lv ue, ,! ;;V Left O"l Ut' r--'t it 'l ? ):r, ,h!]-t1u r Detailplaneeringu piir   2198 P 1B 1D 49032 P 1950 P 1C +1,0 +2,0 +4,0 P20 46010 P 824 P 1A 2 MEETRITES HOONE- HOONETE ALUNE ARV KRUNDIL SUURIM PIND KORRUSELISUS KRUNDI SUURUS Pn 2 2018 P