Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ja Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu

Välisministeerium 05.07.2022 nr 2-1/2022/4473 Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ja Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu Saadame Vabariigi Valitsusele esitamiseks Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ning Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1. seaduse eelnõu; 2. seletuskiri; 3. Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba lõppaktid inglise keeles; 4. Ülemaailmse Postiliidu Abidjani lõppaktid inglise keeles; 5. Ülemaailmse Postiliidu põhikirja 10. lisaprotokoll eesti keeles; 6. Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade 2. lisaprotokoll eesti keeles; 7. Ülemaailmse Postiliidu põhikirja 11. lisaprotokoll eesti keeles; 8. Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade 3. lisaprotokoll eesti keeles; 9. Ülemaailmse Postiliidu postikonventsioon eesti keeles; 10. kooskõlastustabel. Elena Reilent 639 7666 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU ...07.2022 Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ning Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seadus § 1. Ratifitseerida lisatud Ülemaailmse Postiliidu põhikirja kümnes lisaprotokoll, mis on koostatud 2018. aasta 7. septembril Addis Abebas. § 2. Ratifitseerida lisatud Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade teine lisaprotokoll, mis on koostatud 2018. aasta 7. septembril Addis Abebas. § 3. Ratifitseerida lisatud Ülemaailmse Postiliidu põhikirja üheteistkümnes lisaprotokoll, mis on koostatud 2021. aasta 26. augustil Abidjanis ja millele Eesti Vabariik on samas alla kirjutanud. § 4. Ratifitseerida lisatud Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade kolmas lisaprotokoll, mis on koostatud 2021. aasta 26. augustil Abidjanis ja millele Eesti Vabariik on samas alla kirjutanud. § 5. Ratifitseerida lisatud ülemaailmne postikonventsioon, mis on koostatud 2021. aasta 26. augustil Abidjanis ja millele Eesti Vabariik on samas alla kirjutanud. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „...“ „.............................“ 2022. a _____________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2022. a. allkirjastatud digitaalselt [allkirjastaja nimi ja ametinimetus]  05.07.2022 Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ja Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Seadusega ratifitseeritakse Ülemaailmse Postiliidu 2018. aastal Addis Abebas toimunud erakorralisel kongressil vastu võetud kaks välislepingut: Ülemaailmse Postiliidu põhikirja kümnes lisaprotokoll ja Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade teine lisaprotokoll. Lisaks ratifitseeritakse seadusega Ülemaailmse Postiliidu 2021. aastal Abidjanis toimunud 27. kongressil vastu võetud kolm välislepingut: 1) Ülemaailmse Postiliidu põhikirja üheteistkümnes lisaprotokoll; 2) Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade kolmas lisaprotokoll; 3) Ülemaailmne postikonventsioon. Ülemaailmse Postiliidu põhikirja kümnes lisaprotokoll ja Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade teine lisaprotokoll jõustusid rahvusvaheliselt 1. juulil 2019. aastal. Põhikirja üheteistkümnes lisaprotokoll, üldeeskirjade kolmas lisaprotokoll ja postikonventsioon jõustuvad 1. juulil 2022, v.a postikonventsiooni 7. osa, mis jõustus rahvusvaheliselt 1. jaanuaril 2022. Ülemaailmne Postiliit (Universal Postal Union, edaspidi UPU) on ÜRO eriorganisatsioon, mis asutati 1874. aastal. 05. aprilli 2022. a seisuga on sellel 192 liiget. Eesti Vabariik on UPU liige alates 7. juulist 1922, kusjuures liikmelisus taastati 30. aprillil 1992. UPU liikmesriigid on jaotatud kuueks piirkonnaks: Aafrika, Aasia, Euroopa, Põhja-, Kesk- ja Kariibimere Ameerika, Okeaania ning Lõuna-Ameerika. Eesti kuulub UPU Euroopa piirkonna koosseisu. UPU koordineerib postiteenuse osutajate ülemaailmset koostööd, kehtestab rahvusvahelise postiteenuse osutamisreegleid, annab soovitusi rahvusvaheliste postiteenuste arenguks ja nende kvaliteedi tõstmiseks. UPU tegevuse alusdokumendiks on UPU põhikiri ja Ülemaailmne postikonventsioon (edaspidi konventsioon). Põhikirja kohaselt toimub UPU täievoliline kongress (Universal Postal Congress, edaspidi kongress) iga nelja aasta tagant. Kongress on UPU kõrgeim organ, mis määrab UPU peamise poliitika, võtab vastu UPU põhidokumentide (UPU põhikiri, üldeeskirjad ja konventsioon) muudatused, valib UPU peadirektori ja peadirektori asetäitja ning administratsiooninõukogu ja postinõukogu liikmed ning juhid. Põhikiri on UPU põhiakt. See sisaldab põhireegleid ja selle suhtes ei tehta reservatsioone. Üldeeskirjad sisaldavad sätteid, mis tagavad põhikirja kohaldamise ja UPU tegutsemise. Üldeeskirjad on kõikidele liikmesriikidele siduvad ja nende suhtes ei tehta reservatsioone. Ülemaailmne postikonventsioon ja selle eeskirjad sisaldavad kogu rahvusvahelises postiteeninduses kohaldatavaid reegleid ning kirisaadetis- ja postipakiteenuseid käsitlevaid sätteid. Kongresside vahelisel ajal toimub töö administratsiooninõukogus (Council of Administration, edaspidi CA), postinõukogus (Postal Operation Council, edaspidi POC) ja rahvusvahelises 1 büroos (International Bureau)1. Nimetatud UPU institutsioonide töös Eesti esindajad ei osale. Euroopa riikide koostööd kongressiks ettevalmistamisel ja sellel osalemise protsessis koordineerib Euroopa Posti ja Telekommunikatsiooni Administratsiooni (European Conference of Postal and Telecommunications Administration) koosseisu kuuluv Euroopa Postiregulatsiooni Komitee (European Committee for Postal Regulation, edaspidi CERP). CERPi kuulub 46 Euroopa piirkonna riiki (v.a Armeenia ja 2022. aastast Valgevene ja Venemaa). Addis Abeba erakorraline kongress toimus 3. septembrist 7. septembrini 2018. a Etioopias, Addis Abebas. Eesti selles kongressis ei osalenud. Abidjani kongress toimus 9. augustist 27. augustini 2021. a Cote d’Ivoire’is (Elevandiluurannikul), Abidjanis. Kongress pidi toimuma 2020. aastal, kuid COVID-19 tõttu lükati selle toimumine aasta edasi. Kongressi esimesel päeval võeti vastu kongressi protseduuri reeglite muudatus, mille kohaselt sai kongress toimuda hübriidvormis, st, et kongressil sai osaleda ning hääletada ka elektrooniliselt, välja arvatud POC ja CA liikmesriikide valimised. POC ja CA liikmesriikide valimistel said hääletada ainult füüsiliselt kohal olevad riigid ning iga riik võis esindada volituse alusel veel ühte riiki. Vabariigi Valitsus võttis 29. juulil 2021. a vastu korralduse nr 268, mille kohaselt moodustati valitsusdelegatsioon UPU täievolilisel Abidjani kongressil osalemiseks ning volitati delegatsiooni juhti, tema äraolekul delegatsiooni juhi asetäitjat, Eesti Vabariigi nimel alla kirjutama kongressi lõppaktidele. Vabariigi Valitsus kiitis koos delegatsiooni moodustamisega heaks Eesti seisukohad Abidjani kongressil, mis lisati otsusena ka protokolli. Eelnimetatud korralduse alusel kirjutas Eesti nimel lõppaktidele alla valitsusdelegatsiooni juhi asetäitja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Elena Reilent. Kongressil allkirjastas Eesti Vabariigi nimel delegatsiooni juhi asetäitja järgmised dokumendid: 1) Ülemaailmse Postiliidu põhikirja üheteistkümnes lisaprotokoll; 2) Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade kolmas lisaprotokoll; 3) Ülemaailmne postikonventsioon. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Käesoleva eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideosakonna nõunik Elena Reilent (tel: 639 7666, e-post: [email protected]). Õiguslikke ettepanekuid on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna nõunik Ave Henberg (tel: 625 6360 e-post: ave.henberg@mkm-ee). Ratifitseeritavad Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ja Abidjani kongressi lõppaktid tõlkis ning toimetas keeleliselt lepinguline vandetõlk Mariliis Soomäe (tel: 614 3071, e- post: [email protected]). 1.3 Märkused Põhiseaduse § 121 punkti 5 alusel ratifitseerib Riigikogu Eesti Vabariigi lepingud, milles ratifitseerimine on ette nähtud. Välissuhtlemisseaduse § 25 lõike 1 alusel muudetakse välislepingut välislepingu sõlmimisega samas korras. UPU põhikirja artikli 25 lõiked 3 ja 30 nõuavad põhikirja ratifitseerimist. Eesti Vabariik on 1964. aastal Viinis koostatud põhikirja ja selle nelja esimese lisaprotokolliga ühinenud 1992. aastal. Põhikirja viies ja kuues lisaprotokoll ratifitseeriti 2001. aastal (RT II 2001, 32, 162). 1 UPU põhikirja art 133. 2 Põhikirja seitsmes lisaprotokoll ratifitseeriti 2006. aastal (RT II 2006, 10, 24) ja kaheksas lisaprotokoll ratifitseeriti 2010. aastal (RT II, 04.11.2010, 1) ning üheksas lisaprotokoll ratifitseeriti 2017. aastal (RT II, 28.12.2017, 1). UPU teiste aktide heakskiitmise vorm on põhikirja artikli 25 lõike 4 järgi liikmesriikide otsustada. UPU üldeeskirjade kehtiva versiooni ratifitseeris Riigikogu 2012. aastal Dohas toimunud kongressi järel (RT II 04.06.2014, 1), mistõttu on vajalik ratifitseerida ka UPU üldeeskirjade muudatused. UPU üldeeskirjade esimene lisaprotokoll ratifitseeriti 2017. aastal (RT II, 28.12.2017, 1). Pärast 2016. a Istanbuli kongressi toimus 2018. aastal Addis Abebas erakorraline kongress, kus Eesti ei osalenud, aga seal võeti vastu Ülemaailmse Postiliidu põhikirja kümnes lisaprotokoll ja Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade teine lisaprotokoll ning postikonventsiooni lisaprotokoll. Samuti toimus 2019. aastal veel üks erakorraline kongress Genfis, kus Eesti osales ja seal võeti vastu postikonventsiooni teine lisaprotokoll. Käesoleva seadusega ratifitseeritakse 2018. aastal Addis Abebas vastu võetud Ülemaailmse Postiliidu põhikirja kümnes lisaprotokoll ja Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade teine lisaprotokoll ja Abidjani 2021.a kongressi aktid. Kahe erakorralise kongressi postikonventsiooni lisaprotokolle ei ratifitseerita, kuna nad kaotavad kehtivuse Abidjani kongressil vastu võetud postikonventsiooni jõustumisel. Lisaks käesoleva seadusega ratifitseeritavatele Abidjani kongressi aktidele võeti Abidjani kongressil vastu ka postikonventsiooni lõpp-protokoll ja postimakseteenuste leping. Postikonventsiooni lõpp-protokoll ei vaja ratifitseerimist, kuna Eesti ei ole UPU Abidjani kongressil teinud ühtegi reservatsiooni postikonventsioonile. Postimakseteenuste leping ning selle lõpp-protokoll ei vaja ratifitseerimist, kuna Eesti ei ole postimakseteenuste lepinguga liitunud. Postimakseteenuste leping on kohustuslik ainult kokkuleppeosalistele riikidele. UPU 2016. a Istanbuli kongressil vastu võetud postikonventsiooni artikli 40 järgi kehtib konventsioon kuni UPU järgmise kongressi aktide jõustumiseni. Abidjani kongressil vastu võetud postikonventsioon jõustub selle artikli 40 järgi 1. juulil 2022, v.a postikonventsiooni 7. osa, mis jõustus rahvusvaheliselt 1. jaanuaril 2022. Seetõttu puudub vajadus Abidjani kongressil vastu võetud postikonventsiooni jõustumisel tunnistada kehtetuks Istanbuli kongressil vastu võetud postikonventsioon. Riigi Teataja seaduse § 2 lõike 3 punkti 3 alusel saab Välisministeerium edastada Riigi Teatajale info, et seoses Abidjani kongressil vastu võetud postikonventsiooni jõustumisega muutub Istanbuli kongressil vastu võetud postikonventsioon kehtetuks. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärgiks on ratifitseerida Riigikogus UPU Addis Abeba erakorralisel kongressil vastu võetud: 1) Ülemaailmse Postiliidu põhikirja kümnes lisaprotokoll ja 2) Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade teine lisaprotokoll. Samuti on seaduse eesmärgiks ratifitseerida Riigikogus Abidjani kongressil Eesti Vabariigi poolt alla kirjutatud: 1) Ülemaailmse Postiliidu põhikirja üheteistkümnes lisaprotokoll; 2) Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade kolmas lisaprotokoll; 3) Ülemaailmne postikonventsioon. Põhikirja ja üldeeskirjade muudatuste eesmärk on: 3  a) põhikirjas postiliidu aktide õigusliku stabiilsuse tagamine, et kõik postiliidu aktid muutuksid alalisteks; b) üldeeskirjades UPU liikmesriikide osamaksude süsteemi paindlikumaks muutmine ilma lisakoormuse panemiseta liikmesriikidele. Liikmesriigid osalevad Postiliidu tegevuskulude katmisel vastavalt osamaksude suurusklassile, kuhu nad kuuluvad; c) täpsustada CA ja POC funktsioone üldeeskirjades, et rõhutada postiliidu tööorganite funktsionaalset lahusust; d) täpsustada põhikirjas kongressile ettepanekute esitamise protseduuri. Konventsioonis tehtud olulisemate muudatuste eesmärgid on järgmised: a) saadetiste jälgitavuse selgem reguleerimine, kuna see teenus on kasutajate ning e-kaubanduse vaates väga oluline; b) pabersisuga saadetiste tasude alam- ja ülemmäärade ühtlustamine riikide klassifitseerimise gruppide üleselt aastaks 2025 vältimaks ebavõrdset kohtlemist, sest saaja riigi jaoks on kulud saatja riigi klassifitseerimisest olemata samad; c) pakisaadetiste hinnastamise paindlikumaks muutmine, st sihtriigil on endal õigus sätestada UPU poolt ette antud ülempiiri järgides kohalikust konkurentsi situatsioonist lähtuvalt kätte toimetamise tasud. Seni kehtiv kättetoimetamise tasude mudel on rangelt reguleeritud ja ei vasta reaalsele turu situatsioonile, muutes määratud postiteenuse osutajate poolt pakutava pakkide kätte toimetamise hinnastamise kunstlikult kõrgeks; d) lõppmaksete süsteemi täiustamine. Lõppmaksete süsteemi eesmärk on kompenseerida sihtriigis rahvusvahelise postisaadetise kättetoimetamisega tekkinud kulud. Alates selle süsteemi loomisest 1969. aastal Tokyo Kongressil lihtsa süsteemina, et kompenseerida postivahetuse tasakaalutust, on tehtud pikk ja väga põhjalik töö süsteemi parandamiseks. Seejuures ei ole põhitähelepanu enam tasakaalutuse vähendamisel, vaid postivoogude kulude katmisel. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Seaduse eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Eelnõu ülesehitus on kronoloogilises ja aktide hierarhia järjekorras. Kaks esimest paragrahvi ratifitseerivad 2018. aastal toimunud Addis Abeba erakorralise kongressi akte. Kolmas, nelja ja viies paragrahv ratifitseerivad 2021. aastal Abidjanis toimunud kongressi akte nende hierarhia järjekorras. Paragrahv 1 sätestab UPU 2018.a Addis Abeba erakorralisel kongressil vastu võetud põhikirja kümnenda lisaprotokolli ratifitseerimise. Põhikiri on UPU põhidokument. See sisaldab UPU põhireegleid ja selle suhtes ei tehta reservatsioone. Põhikirja muudatused on seotud sätete keelelise täpsustamisega kahes artiklis (1 ja 8). Samuti lisati artiklisse 18 teine lõige, mille kohaselt peavad postinõukogu liikmed täitma oma ülesandeid Postiliidu nimel ja huvides. Kümnes lisaprotokoll jõustus 1. juulil 2019. a ja jääb kehtima määramata ajaks. Paragrahv 2 sätestab UPU 2018. a Addis Abeba erakorralisel kongressil vastu võetud üldeeskirjade teise lisaprotokolli ratifitseerimise. UPU põhikirja artikli 22 lõike 2 kohaselt sisaldavad üldeeskirjad sätteid, mis tagavad põhikirja kohaldamise ja UPU toimimise. Addis Abebas toimunud erakorralisel kongressil tehti üldeeskirjades järgmised olulisemad muudatused: a) täpsustati administratsiooninõukogu ja postinõukogu liikmete valimise menetlust (artiklid 106 ja 112); b) täiendati artiklit 104 lõikega, mille kohaselt kohaldatakse kongresside protseduurireegleid erakorralistele kongressidele analoogia põhjal; 4 c) täpsustati administratsiooninõukogu ja postinõukogu toimimise reegleid ja koosseisu sätteid, samuti nõukogude istungite korraldamise korda (artiklid 107, 108, 113 ja 114); d) üldeeskirja täiendati artikliga 117bis, milles sätestati Postiliidu alaliselt tegutsevate organite kooskõlastuskomitee ja selle ülesandeid; e) lisati artikkel XXIII, mis puudutab üldeeskirjade lisaprotokolli jõustumist ja kehtivust. Üldeeskirjade teine lisaprotokoll jõustus 1. juulil 2019 ja jääb kehtima määramata ajaks. Paragrahv 3 sätestab UPU 2021. a Abidjani kongressil vastu võetud põhikirja üheteistkümnenda lisaprotokolli ratifitseerimise. Abidjani kongressil tehti UPU põhikirjas järgmised olulisemad muudatused: a) täpsustati postisaadetise mõistet ja tunnistati kehtetuks kirisaadetise mõiste, kuna see on olemas konventsioonis. Postisaadetis on üldmõiste, mis hõlmab kõike, mida liikmesriigi määratud ettevõtja kaudu saadetakse (kirisaadetised, postipakid, rahakaardid jms) ja mida on täpsemalt kirjeldatud ülemaailmses postikonventsioonis (artikkel 1bis); b) täpsustati UPU-ga ühinemise või UPU-sse vastuvõtmise korda (artikkel 11); c) keeleliselt muudeti ja sätestati selgemaks UPU aktide siduvat olemust, ning liikmesriikide kohustust aktide muudatused ratifitseerima, heaks kiitma või nendega ühinema esimesel võimalusel. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjale rakendatakse artiklis 26 sätestatud korda. Üheteistkümnes lisaprotokoll jõustub 1. juulil 2022. a ja jääb kehtima määramata ajaks. Paragrahv 4 sätestab UPU 2021. a Abidjani kongressil vastu võetud üldeeskirjade kolmanda lisaprotokolli ratifitseerimise. Abidjani kongressil tehti UPU üldeeskirjades järgmised olulisemad muudatused: a) täiendati administratsiooninõukogu ja postinõukogu koosseisu reegleid selliselt, et üks koht geograafilises rühmas, kuhu kuuluvad Vaikse ookeani saareriikide ja territooriumidena määratletud liikmesriigid (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni koostatud vastava loetelu kohaselt), eraldatakse nendele liikmesriikidele (artiklid 106 ja 112); b) muudeti nõuandekomitee kooseisu nõudeid (artikkel 119). See koosneb nüüd vabaühendustest (sealhulgas ühendused, kes esindavad kliente, kohaletoimetamisteenuse pakkujad, postitöötajad või postiettevõtjad), heategevuslikest ühingutest, standardi-, finants- ja arendusega tegelevatest organisatsioonidest, postiteenuste sektorile kauba ja teenuste pakkujatest, transpordiühendustest ja teistest erasektori üksustest ning muudest samalaadsetest üksikisikuid ja firmasid ühendavatest organisatsioonidest, kes on huvitatud Postiliidu ülesannete ja eesmärkide toetamisest. Täpsustati ka nõuandekomitee tegevuskulude maksmise kohustust ja liikmelisuse nõudeid. Tegevuskulusid kannavad nõuandekomitee liikmed, kui administratsiooninõukogu ei määra teisiti. Nõuandekomitee liikmete konkreetsest õiguslikust olemusest ja finantssuutlikkusest olenevalt võidakse kohaldada erinevaid liikmetasusid, mida on täpsemalt kirjeldatud nõuandekomitee töökorras; c) lühendati kongressile ettepanekute esitamise tähtaega (artikkel 138). Enne oli kohustuslik esitada ettepanekud rahvusvahelisele büroole kuus kuud enne kongressi toimimisaega ja muudatuse kohaselt nüüd neli kuud enne; d) fikseeriti postiliidu organite aastased tegevuskulude piirmäärad (artikkel 145), mille kohaselt ei tohi need ületada 38 890 030 Šveitsi franki aastatel 2022 kuni 2025. Juhul kui 2025. aastaks planeeritud kongress lükatakse edasi, kehtivad samad ülemmäärad ka perioodil pärast 2025. aastat; 5 e) täpsustati pikaajalise võlgnevusega liikmesriikide osamaksude tagastamise korda, kohalduvaid erandeid ja tingimusi (artikkel 146); f) muudeti liikmesriikide osamaksude suurusklasside struktuuri (artikkel 150). Struktuur algab ühest ühikust ja kasvab üheühikuliste sammude kaupa kuni tasemeni, mis on määratud viimase Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kulude jaotuse hindamisskaalaga. Liikmesriigid valivad osamaksu suurusklassi oma majandusliku suutlikkuse alusel, võttes arvesse eespool nimetatud hindamisskaalat. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt vähim arenenud riikideks liigitatud riigid tasuvad pool osamaksu ühikut. Väikesed arenevad saareriigid, mille rahvaarv on alla 200 000 (vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liigitusele), tasuvad ühe kümnendiku osamaksu ühikust. Eesti jaoks midagi ei muutunud, me maksame endiselt ühe ühiku. Üldeeskirjade kolmas lisaprotokoll jõustub 1. juulil 2022 ja jääb kehtima määramata ajaks. Paragrahv 5 sätestab UPU 2021. a Abidjani kongressil vastu võetud postikonventsiooni ratifitseerimise. Põhikirja artikli 22 lõike 3 kohaselt sisaldab konventsioon rahvusvahelises postiteeninduses kohaldatavaid reegleid. Konventsioonis on põhjalikult reguleeritud kirisaadetiste ja postipaki teenustele kohalduvaid reegleid. Konventsioon sisaldab kogu rahvusvahelises postiteeninduses kohaldatavaid reegleid ja see on kõikidele liikmesriikidele siduv. Liikmesriigid tagavad, et nende määratud ettevõtjad (Eestis on määratud ettevõtja ehk universaalse postiteenuse osutaja AS Eesti Post) täidavad konventsioonist tulenevaid kohustusi. Abidjani kongress võttis vastu ülemaailmse postikonventsiooni uue tervikteksti, mis sisaldab järgmisi muudatusi: a) täpsustati keelatud saadetiste nimekirja muutmise tingimusi (artikkel 19): kui liikmesriik või tema määratud ettevõtja soovib täiendada või muuta artiklite nimekirja, mis on keelatud või mida võetakse vastu teatud tingimustel impordina (või transiidina), teavitab ta sellest rahvusvahelist bürood, kes uuendab vastavat koondteksti; b) artikli 28 täiendati lõigetega 9, 11 ja 12. Artiklis 28 sätestatakse lõppmaksete üldsätted. Lõppmaksed on tasud, mida postitamiskoha määratud ettevõtja maksab sihtriigi määratud ettevõtjale sihtriigis postisaadetise kättetoimetamisega tekkinud kulude katteks. Konventsiooni lõppmaksete tasumist käsitlevad sätted on üleminekumeetmed, mis peaksid viima riikide kulutustel põhineva maksesüsteemi vastuvõtmiseni üleminekuperioodi lõpus. Määratud ettevõtjatelt lõppmaksete tasumist käsitlevate sätete kohaldamisel liigitatakse riigid ja territooriumid kooskõlas Istanbuli kongressi resolutsioonis C 7/2016 sisalduva nimekirja alusel järgmiselt: 1. sihtsüsteemi riigid ja territooriumid enne 2010. aastat (I rühm); 2. sihtsüsteemi riigid ja territooriumid alates 2010. ja 2012. aastast (II rühm); 3. sihtsüsteemi riigid ja territooriumid alates 2016. aastast (III rühm); 4. üleminekusüsteemi riigid ja territooriumid (IV rühm). Eesti kuulub teise rühma riikide hulka (aluseks rahvuslik kogutulu inimese kohta). Sellest, mis rühma riik kuulub, sõltub osaliselt lõppmakse määr (esemelise sisuga väikesaadiste tariifide E formaadi tasu on rühmade üleselt ühtlustatud), mis omakorda arvestatakse sõltuvalt mahust ja kasumist. Samuti on liigitamine vajalik teeninduskvaliteedi fondi panustamiseks. Teeninduskvaliteedi fond aitab liikmesriikidel, kes tunnevad vajadust (enamasti IV rühm) saada kasu postiteenuse kvaliteedi parandamise projektidest, mis finantseeritakse teeninduskvaliteedi fondi poolt. Lõppmaksete määra ühtlustumiseni on Eesti osad lõppmaksete tulud seotud saatja riigi rühmast, st sama laadse lihtsaadetise eest saadav tasu on sõltuv riikide rühmast ( I ja II rühma riikidelt saadav tasu on samaväärne, kolmandast madalam ja neljandast veelgi madalam). Seni on lõppmaksete kulud sõltunud sihtriigi rühmast, ühtlustumine toob kaasa teatava kulude kasvu. 6 24. kongressil võeti vastu lõppmaksete sihtsüsteemi alused, millega kõik riigid ühinesid 2017. aasta lõpuks ning mis viib määratud postiteenuste osutajate tegelikel kulutustel põhineva maksesüsteemi vastuvõtmiseni 2025. aastaks. Alates 2025. aastast makse IV rühma riikidele (üleminekusüsteemi riikidele) kehtestatud lisatasud põhineksid samadel tingimustel nagu sihtsüsteemis. Artikli 28 lõike 9 kohaselt nõutakse jälgitavate saadetiste eest lisatasu 0,400 SDR saadetise kohta eeskirjades toodud tingimuste kohaselt. Postinõukogul on õigus maksta lisaks jälgitavate saadetiste eest makstavale tasule lisatasu täitmise kohta elektrooniliselt edastatud teabe alusel, nagu on toodud eeskirjades. Lõigetes 11 ja 12 sätestatud täienduste kohaselt on postinõukogul õigus maksta lisatasu ja/või kehtestada sanktsioone olenevalt sellest, kas määratud ettevõtjad täidavad kaupu sisaldavate kirisaadetiste elektroonilise eelteabe esitamise nõudeid; c) redaktsiooniliselt muudeti artiklit 29, milles sätestatakse liikmesriikide enda deklareeritud tariifid mahukate kirjade (E) ja pisipakkide (E) eest; d) artikli 30 muudatused on seotud sihtsüsteemi riikide määratud ettevõtjate vahelise postivoo suhtes kohaldatavate lõppmaksete limiitmäärade muudatustega. Tasusid, mida kohaldatakse riigisiseses postiteeninduses prioriteetsetele saadetistele ning mis kuuluvad universaalse postiteenuse alla, kasutatakse lõppmaksete määra arvutamise alusena. Sihtsüsteemi lõppmaksete määrade arvutamisel võetakse arvesse saadetiste liigitust nende formaadi alusel, kui need on riigisiseses postiteeninduses kohaldatavad (saadetiste liigitamine formaadi alusel on sätestatud artikli 17 lõikes 6). Tariifid ühe saadetise ja ühe kilogrammi kohta erinevad väikekirjadel (P) ja suurtel kirjadel (G) ning mahukatel kirjadel (E) ja pisipakkidel (E). P/G formaadi e pabersisuga lihtsaadetise edastamise kulud kasvavad, tuludele mõju puudub, meie tariif ei ole alammääraga seotud. Muudatuste eesmärk on, et kõikide rühmade alammäärad jääksid ühtlustatud ja neid tõstetakse 2022. aastal 10% võrra, 7,5% 2023. ja 2024. aastal ning 5% 2025. aastal; e) muudeti artiklit 31, mis sätestab üleminekusüsteemi riikide määratud ettevõtjatesse suunduva, sealt lähtuva ja nende vahel kulgeva postivoo suhtes kohaldatavad lõppmaksed. Muudatuste eesmärk on P/G ja E- formaatide tasustamissüsteemide ühtlustamine. Tulemusena vähendataks tasustamissüsteemide vahelist lõhet ja muudetaks metoodika järjepidevamaks, minimeerides sellega praeguste süsteemide vahelisi moonutusi. Artiklit 31 täiendati lõikega 3, mille kohaselt üleminekusüsteemi riikidesse suunduvale, sealt lähtuvale ja nende vahel kulgeva postivoo suhtes vastaval aastal kohaldatavad tariifid ei suurenda 37,6-grammise P/G formaadis oleva kirisaadetise lõppmakse tulu rohkem kui 15,5% ega 375-grammise E formaadis oleva kirisaadetise lõppmakse tulu rohkem kui 13% eelmise aastaga võrreldes. Lisaks täiendati artiklit 31 lõikega 12, mille kohaselt kui sihtsüsteemiga ühinenud riikidest lähtuv ja üleminekusüsteemi riikidesse suunduv postivoog on väiksem kui 100 tonni aastas ja mahukatele kirjadele (E) ja pisipakkidele (E) kohaldatavad lõppmaksete määrad on enda deklareeritud, arvestatakse tariifid kilogrammi kohta ja saadetise kohta kokku üheks kogutariifiks kilogrammi kohta ülemaailmse keskmise sisalduse alusel, välja arvatud postivoo puhul, mis on 50 tonni või suurem, kui üleminekusüsteemi riik võtab sissetuleva postivoo valimi; f) muudeti artiklit 32, mis puudutab teeninduskvaliteedi fondi. UPU teeninduskvaliteedi fondi suunatakse osa arenguriikidele makstavatest lõppmaksetest eesmärgiga parandada teeninduskvaliteeti vähem arenenud riikides. Kõik riigid ja territooriumid on kongressi poolt lõppmakse ja teeninduskvaliteedi fondi tähenduses liigitatud nelja rühma. Eesti kuulub II rühma riikide hulka (aluseks rahvuslik kogutulu inimese kohta), kelle jaoks teistelt riikidelt saadavad lõppmaksed ja teeninduskvaliteedi fondist saadav toetus väheneb, mis toob tõenäoliselt kaasa rahvusvaheliste postiteenuste hinnatõusu. Artiklit 32 täiendati lõikega 6 ning uue sõnastuse kohaselt lõppmakseid, välja arvatud M- kottide, rahvusvaheliste ärikirjavastuste (IBRS) ja partiiposti saadetiste eest, mida I, II ja III rühma riikideks liigitatud riigid ja territooriumid peavad maksma III rühma riikideks liigitatud 7 riikidele, suurendatakse 0,5% võrra, mis suunatakse erikontole, mis on loodud ühisfondi osana, mille haldamine toimub postinõukogu poolt kehtestatud korra kohaselt ja mis on moodustatud eelkõige eesmärgiga tõsta teeninduskvaliteeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt vähim arenenud riikideks liigitatud IV rühma riikides. Kvaliteedi fondi põhimõtete muudatus toob Eesti UPT osutajale juurde kulusid kolmandasse rühma saadetavate kirisaadetiste kuludes, seni oli kvaliteedi fondi tasu 0,5% lõppmaksete aastasest kulust, edaspidi 2%. Artikli 32 lõiget 9 muudeti. Muudatuse kohaselt võtab postinõukogu teeninduskvaliteedi fondi projektide rahastamise korra vastu või uuendab seda hiljemalt 2021. aastal; g) artiklit 35 täiendati selguse huvides lõikega 2, mille kohaselt selleks et tagada universaalse postiteenuse osutamine ja rahvusvahelise postivõrgu usaldusväärsus, tasuvad määratud ettevõtjad vastavalt konventsioonile teostatud toimingute eest. Vastavalt postikonventsioonile teostatud toimingute eest tasumine (sealhulgas tasumine postisaadetiste transpordi (edastamise) ja sihtriigis postisaadetiste töötlemise eest ning hüvitise tasumine postisaadetiste kaotsimineku, varguse või rikkumise korral) toimub konventsiooni ja Postiliidu teiste aktide alusel ja nendega kooskõlas ning määratud ettevõtjalt ei nõuta dokumentide koostamist, välja arvatud Postiliidu aktides sätestatud juhtudel; h) artikli 39 lõiget 4 muudeti. Artiklis sätestatakse konventsiooni ja eeskirju käsitlevate ettepanekute heakskiitmise tingimused. Lõikes 4 sätestatud muudatuse kohaselt võib iga liikmesriik teha 90 päeva jooksul pärast kongressidevahelisel ajal tehtud, konventsiooni ja selle lõpp-protokolliga seotud muudatusettepaneku vastuvõtmisest teatamist reservatsiooni selle muudatuse kohta. Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse, välissuhtlemisseaduse ja postiseadusega. Lõppaktide väljatöötamise käigus analüüsiti postiseaduse ja lõppaktide sätteid ning jõuti järeldusele, et need on omavahel kooskõlas. Postiseaduse § 35 lõike 1 kohaselt on universaalse postiteenuse osutajal kohustus osutada rahvusvahelisi postiteenuseid vastavalt Eesti Vabariigile siduvatele UPU aktidele. Eestis on universaalse postiteenuse osutaja AS Eesti Post. Rahvusvahelise postiteenuse tüüptingimustele vastava osutamise järelevalvet teeb Konkurentsiamet. Postiseaduse § 25 lõige 2 näeb ette, et postiteenuse osutaja võib täpsustada postisaadetistes sisalduvate keelatud esemete loetelu oma tüüptingimustes vastavalt konventsioonile. Samuti sätestab postiseaduse § 1 lõige 5, et universaalse postiteenuse osutaja rahvusvahelisele postiteenusele kohaldatakse postiseadust Eesti territooriumil toimuva postisaadetise edastamise puhul niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus Eesti Vabariigile siduvate UPU aktidega. Postikonventsioonile on lisatud lõpp-protokoll, mis sisaldab postikonventsiooni suhtes liikmesriikide poolt tehtud reservatsioone, mis Eestit otseselt ei mõjuta. Eesti ei pidanud 2021. a toimunud kongressil reservatsioonide tegemist vajalikuks. Lõpp-protokoll ei vaja ratifitseerimist, kuna sisaldab vaid teiste riikide reservatsioone. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrkeelseid termineid. Termineid kasutatakse vastavalt kohalikus postipraktikas tänaseks väljakujunenud terminitele. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidus on postiteenused reguleeritud järgmiste direktiividega: 8 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/67/EÜ postiteenuste arendamiseks ja teenuste kvaliteedi tõstmiseks vajalike siseturu üldreeglite kohta; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/39/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ eesmärgiga avada postiteenuste turg konkurentsile; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega; 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2018/644/EL, postipakkide piiriülese kättetoimetamise teenuste kohta. Direktiivi 97/67/EÜ kohaselt arvestatakse rahvusvaheliste postiteenuste osutamisel UPU sätteid. Euroopa Liit on UPU-s vaatleja staatuses. 6. Seaduse mõjud Eelnõuga ratifitseeritavad UPU põhikiri ning üldeeskirjad ei oma olulist majanduslikku, sotsiaalset ega muud mõju. Põhikiri on UPU põhidokument, mis sisaldab UPU põhireegleid. Üldeeskirjad on UPU tööd korraldav dokument ja liikmesriikidele lisakohustusi sellega ei kaasne. Konventsioonis on põhjalikult reguleeritud kirisaadetistele ja postipakiteenustele kohalduvaid reegleid. Konventsioon sisaldab kogu rahvusvahelises postiteeninduses kohaldatavaid reegleid ja see on kõikidele liikmesriikidele siduv. Liikmesriigid tagavad, et nende määratud ettevõtjad (Eestis AS Eesti Post) täidavad konventsioonist tulenevaid kohustusi. Tulud lõppmaksetest kasvavad läbi ühtlustamise, aga kuna valdav osa pabersisust tuleb Eestisse eelkõige I ja II grupi riikidest, siis mõju ei ole märkimisväärne. Kui lõppmaksetest tulenev tulude kasv ei kompenseeri kulude kasvu, siis tekkib vajadus tõsta rahvusvahelise väljuva teenuse hinda. Ratifitseeritavad lepingud kehtestavad rahvusvahelise postiteenuse osutamisreeglid, annavad soovitusi ja panustavad rahvusvaheliste postiteenuste arengusse ning nende kvaliteedi tõstmisse, seega on mõju tarbijale kaudne. Universaalse postiteenuse osutaja peab rahvusvahelisi postiteenuseid osutama vastavalt UPU aktidele. Konkurentsiametile uusi kohustusi UPU lõppaktidega ei kaasne. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Lisaprotokollide ja konventsiooni ratifitseerimisega ei kaasne riigile ega kohalikele omavalitsustele tegevusi, lisakulutusi ega otseselt mõõdetavaid tulusid. Eesti liikmemaksu suurus on jätkuvalt 1 ühik, mis võrdub 46 000 Šveitsi frangiga ehk suurusjärgus 45 156 eurot. Liikmemaks on ette nähtud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarves. 8. Rakendusaktid Rakendusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks vajadus puudub. 9. Seaduse jõustumine Ratifitseerimise seadus jõustub üldises korras kümnendal päeval pärast Rigi Teatajas avaldamist (PS § 108). 9 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiitsministeeriumile, Välisministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Välisministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Eelnõu kohta esitas oma märkused Justiitsministeerium, mida on täielikult arvestatud. Ülevaade märkustest on seletuskirja lisas. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 10  Ülemaailmse Postiliidu põhikirja kümnes lisaprotokoll Sisukord Artikkel I. (Artikli 1 muutmine) Postiliidu reguleerimisala ja eesmärgid II. (Artikli 8 muutmine) Piirkondlikud postiliidud. Erikokkulepped III. (Artikli 18 muutmine) Postinõukogu IV. Ülemaailmse Postiliidu põhikirja lisaprotokolli jõustumine ja kehtivus Ülemaailmse Postiliidu põhikirja kümnes lisaprotokoll Ülemaailmse Postiliidu liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad, võttes arvesse 10. juulil 1964. aastal Viinis vastu võetud Ülemaailmse Postiliidu põhikirja artikli 30 lõiget 2, on võtnud Addis Abeba erakorralisel kongressil vastu järgmised põhikirja muudatused, mis tuleb ratifitseerida. Artikkel I (Artikli 1 muutmine) Postiliidu reguleerimisala ja ülesanded 1. Käesoleva põhikirja vastuvõtnud riigid moodustavad valitsustevahelise organisatsiooni Ülemaailmne Postiliit, mis on ühtne postiteenuste territoorium postisaadetiste vastastikuseks vahetamiseks. Postiliidu territooriumil on tagatud transiidivabadus Postiliidu aktides täpsemalt sätestatud tingimustel. 2. Postiliidu eesmärgiks on tagada postiteenuste korraldamine ja tõhustamine ning rahvusvahelise koostöö edendamine antud valdkonnas. 3. Postiliit osaleb võimaluste piires postialase tehnilise abi andmises Postiliidu liikmesriikidele. Artikkel II (Artikli 8 muutmine) Piirkondlikud postiliidud. Erikokkulepped 1. Liikmesriigid või, kui nende liikmesriikide õigusaktid seda võimaldavad, nende määratud ettevõtjad võivad luua piirkondlikke postiliite ning sõlmida rahvusvahelist postiteenindust käsitlevaid erikokkuleppeid tingimusel, et need on üldsusele vähemalt sama soodsad kui sellised aktid, mille osalisteks need liikmesriigid on. 2. Piirkondlikud postiliidud võivad saata vaatlejaid kongressidele, administratsiooninõukogusse, postinõukogusse ja muudele Postiliidu korraldatud konverentsidele ja kohtumistele. 3. Postiliit võib saata vaatlejaid kongressidele, konverentsidele ja piirkondlike postiliitude koosolekutele. Artikkel III (Artikli 18 muutmine) Postinõukogu 1. Postinõukogu vastutab postiteenust käsitlevate korralduslike, äriliste, tehniliste ning majanduslike küsimuste eest. 2. Postinõukogu liikmed täidavad oma ülesandeid Postiliidu nimel ja huvides. Artikkel IV Ülemaailmse Postiliidu põhikirja lisaprotokolli jõustumine ja kehtivus 1. Lisaprotokoll jõustub 1. juulil 2019 ning jääb kehtima määramata ajaks. Selle kinnituseks on liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad koostanud lisaprotokolli, millel on sama jõud ja kehtivus, nagu oleksid selle sätted lisatud põhikirja teksti, ning on selle allkirjastanud ühes eksemplaris, mis antakse hoiule rahvusvahelise büroo peadirektorile. Ülemaailmse Postiliidu rahvusvaheline büroo edastab kõikidele osalistele lisaprotokolli koopia. Koostatud Addis Abebas, 7. septembril 2018.  Ülemaailmse Postiliidu põhikirja üheteistkümnes lisaprotokoll1 Sisukord2 Artikkel I. (Preambuli muutmine) II. (Artikli 1 muutmine) Postiliidu reguleerimisala ja eesmärgid III. (Artikli 1bis muutmine) Mõisted IV. (Artikli 4 muutmine) Erakorralised suhted V. (Artikli 8 muutmine) Piirkondlikud postiliidud. Erikokkulepped VI. (Artikli 9 muutmine) Suhted Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga VII. (Artikli 11 muutmine) Postiliiduga ühinemise või Postiliitu vastuvõtmise kord VIII. (Artikli 12 muutmine) Postiliidust väljaastumise kord IX. (Artikli 21 muutmine) Postiliidu eelarve. Liikmesriikide osamaksud X. (Artikli 22 muutmine) Postiliidu aktid XI. (Artikli 25 muutmine) Postiliidu aktide allakirjutamine, autentsuse kinnitamine, ratifitseerimine, heakskiitmine ja nendega ühinemine XII. (Artikli 26 muutmine) Postiliidu aktide ratifitseerimisest, heakskiitmisest ning nendega ühinemisest teatamine XIII. (Artikli 27 kehtetuks Kokkulepetega ühinemine tunnistamine) XIV. (Artikli 28 muutmine) Postiliidu kokkulepete kehtetuks tunnistamine XV (Atikli 29 muutmine) Ettepanekute esitamine XVI. (Artikli 30 muutmine) Põhikirja muutmine XVII. (Artikli 31 muutmine) Üldeeskirjade, konventsiooni ning Postiliidu kokkulepete muutmine XVIII. Ülemaailmse Postiliidu põhikirja lisaprotokolli jõustumine ja kehtivus 1 Kooskõlas Abidjani kongressi dokumendiga 39 on inglise keeles tehtud mitmesuguseid muudatusi põhikirja versiooni sooneutraalse keelekasutuse sisseviimiseks. Kuna need redaktsioonimuudatused ametlikku prantsuse teksti ei puuduta, neid selles köites muudatustena ei märgita. 2 Vastavalt kongresside kodukorra artiklile 24.2 nummerdab Rahvusvaheline Büroo ümber käesolevas dokumendis viidatud liidu aktide konsolideeritud versioonides sisalduvad sätted, et kajastada õigesti nende sätete järjekord eelnimetatud dokumentides. Ülemaailmse Postiliidu põhikirja üheteistkümnes lisaprotokoll3 Ülemaailmse Postiliidu liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad, võttes arvesse 10. juulil 1964. aastal Viinis vastu võetud Ülemaailmse Postiliidu põhikirja artikli 30 lõiget 2, on võtnud Abidjani kongressil vastu järgmised põhikirja muudatused, mis tuleb ratifitseerida või heaks kiita. Artikkel I (Preambuli muutmine) Edendamaks inimestevahelist suhtlemist postiteenuste tõhustamise läbi ning aitamaks kaasa rahvusvahelise koostöö õilsate eesmärkide saavutamisele kultuuri, sotsiaal- ja majanduse valdkonnas, on kokkuleppeosaliste riikide valitsuste täievolilised esindajad vastu võtnud käesoleva põhikirja, mis kuulub ratifitseerimisele või heakskiitmisele. Ülemaailmse Postiliidu (edaspidi Postiliidu) ülesanne on kiirendada kvaliteetsete, tõhusate ja kättesaadavate universaalsete postiteenuste jätkuvat arengut maailma elanike omavahelise sidepidamise hõlbustamiseks ning – tagada postisaadetiste vaba ringlus ühtsel postiterritooriumil, mis koosneb omavahel ühendatud võrkudest; – soodustada ühiste õiglaste normide vastuvõttu ja tehnoloogiliste võimaluste kasutamist; – tagada sidusrühmadevaheline koostöö ja vastastikune toimimine; – soodustada tõhusat tehnilist koostööd; – tagada klientide muutuvate vajaduste rahuldamine. Artikkel II (Artikli 1 muutmine) Postiliidu reguleerimisala ja ülesanded 1. Käesoleva põhikirja vastuvõtnud riigid moodustavad valitsustevahelise organisatsiooni Ülemaailmne Postiliit, mis on ühtne postiteenuste territoorium postisaadetiste vastastikuseks vahetamiseks. Postiliidu territooriumil on tagatud transiidivabadus Postiliidu aktides ja nende lisaprotokollides (edaspidi koos Postiliidu aktid) täpsemalt sätestatud tingimustel. 2. Postiliidu eesmärgiks on tagada postiteenuste korraldamine ja tõhustamine ning rahvusvahelise koostöö edendamine antud valdkonnas. 3. Postiliit osaleb võimaluste piires postialase tehnilise abi andmises Postiliidu liikmesriikidele. Artikkel III (Artikli 1bis muutmine) Mõisted 1. Postiliidu aktides on järgmistel mõistetel allpool määratletud tähendus: 1.1. postiteenindus – kõik rahvusvahelised postiteenused, mille ulatuse määravad ja mida reguleerivad Postiliidu aktid. Postiteenuste peamised ülesanded on täita liikmesriikide teatavaid 3 Kooskõlas Abidjani kongressi dokumendiga 39 on inglise keeles tehtud mitmesuguseid muudatusi põhikirja versiooni sooneutraalse keelekasutuse sisseviimiseks. Kuna need redaktsioonimuudatused ametlikku prantsuse teksti ei puuduta, neid selles köites muudatustena ei märgita. sotsiaalseid ja majanduslikke eesmärke ning tagada postisaadetiste kogumine, töötlemine, edastamine ja kättetoimetamine; 1.2. liikmesriik – riik, kes vastab põhikirja artikli 2 tingimustele; 1.3. ühtne postiterritoorium (üks ja seesama postiterritoorium) – Postiliidu aktide osaliste kohustus tagada vastastikune postisaadetiste vahetus, kaasa arvatud transiidivabadus, ning käidelda teistest riikidest saabunud transiitsaadetisi diskrimineerimata ja samadel alustel oma riigi postisaadetistega Postiliidu aktides täpsemalt sätestatud tingimustel; 1.4. transiidivabadus – vahendava liikmesriigi kohustus tagada sinna teise liikmesriigi jaoks transiidina saadetud postisaadetiste transportimine, käideldes neid samadel alustel kodumaiste saadetistega Postiliidu aktides täpsemalt sätestatud tingimustel; 1.5. (kustutatud.); 1.6. (kustutatud.); 1.6bis. postisaadetis – üldmõiste, mis hõlmab kõike, mida liikmesriigi määratud ettevõtja kaudu saadetakse (kirisaadetised, postipakid, rahakaardid jms) ja mida on täpsemalt kirjeldatud ülemaailmses postikonventsioonis (edaspidi konventsioon), Postiliidu kokkulepetes (nagu on osutatud põhikirja artiklis 22) ja nende vastavates eeskirjades; 1.7. määratud ettevõtja – valitsusasutus või valitsusväline asutus, kelle liikmesriik on ametlikult määranud osutama postiteenuseid ja täitma sellega seotud Postiliidu aktidest tulenevaid kohustusi oma territooriumil; 1.8. reservatsioon ̶ erand, millega liikmesriik välistab või muudab Postiliidu akti, v.a Postiliidu põhikirja ja Postiliidu üldeeskirjade, punkti õigusmõju, kui seda kohaldatakse asjaomase riigi suhtes. Kõik reservatsioonid peavad olema kooskõlas põhikirja preambulis ja artiklis 1 määratud Postiliidu eesmärkidega. Reservatsioon peab olema põhjendatud ja selle peab heaks kiitma asjassepuutuva akti heakskiitmiseks vajaliku häälteenamusega ning see tuleb lisada akti lõpp-protokolli. Artikkel IV (Artikli 4 muutmine) Erakorralised suhted 1. Liikmesriigid, kelle määratud ettevõtjad pakuvad postiteenust Postiliitu mittekuuluval territooriumil, on kohustatud olema vahendajaks teistele liikmesriikidele. Sellistele erakorralistele suhetele rakenduvad konventsiooni ning selle eeskirjade sätted. Artikkel V (Artikli 8 muutmine) Piirkondlikud postiliidud. Erikokkulepped 1. Liikmesriigid või, kui nende liikmesriikide õigusaktid seda võimaldavad, nende määratud ettevõtjad võivad luua piirkondlikke postiliite ning sõlmida postiteenindust käsitlevaid erikokkuleppeid tingimusel, et need on üldsusele vähemalt sama soodsad kui sellised aktid, mille osalisteks need liikmesriigid on. 2. Piirkondlikud postiliidud võivad saata vaatlejaid kongressidele, administratsiooninõukogusse, postinõukogusse ja muudele Postiliidu korraldatud konverentsidele ja kohtumistele. 3. Postiliit võib saata vaatlejaid kongressidele, konverentsidele ja piirkondlike postiliitude koosolekutele. Artikkel VI (Artikli 9 muutmine) Suhted Ühinenud Rahvaste Organisatsiooniga 1. Postiliidu ning ÜRO vahelisi suhteid reguleerivad käesoleva põhikirja lisadeks olevad kokkulepped. Artikkel VII (Artikli 11 muutmine) Postiliiduga ühinemise või Postiliitu vastuvõtmise kord 1. Postiliiduga võivad ühineda kõik ÜRO liikmesriigid. 2. Postiliiduga liitumist võivad taotleda kõik suveräänsed riigid, mis ei ole ÜRO liikmesriigid. 3. Postiliiduga ühinemise või liitumise taotlus peab sisaldama formaalset avaldust Postiliidu põhikirja ning teiste kohustuslike aktidega ühinemise kohta. Asjaomase riigi valitsus peab selle esitama Rahvusvahelise Büroo peadirektorile, kes olenevalt asjaoludest kas annab teada ühinemisest või peab liitumistaotluse küsimuses nõu liikmesriikidega. 4. Riik, kes ei ole Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liige, loetakse liikmesriigina vastuvõetuks, kui tema taotluse on kiitnud heaks vähemalt kaks kolmandikku Postiliidu liikmesriikidest. Liikmesriigid, kelle vastust ei ole rahvusvaheline büroo nelja kuu jooksul pärast konsulteerimise kuupäeva saanud, loetakse hääletamisest hoidunuks. Eespool nimetatud vastustel, mis esitatakse rahvusvahelisele büroole füüsiliste või turvaliste elektrooniliste vahendite kaudu, peab olema asjaomase liikmesriigi valitsusasutuse nõuetekohaselt volitatud esindaja allkiri. Selles lõikes tähendab mõiste „turvalised elektroonilised vahendid“ andmete töötlemiseks, säilitamiseks ja edastamiseks kasutatavaid elektroonilisi vahendeid, mis tagavad teabe täielikkuse, usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse liikmesriigi eespool nimetatud vastuste edastamisel. 5. Rahvusvahelise Büroo peadirektor annab liikmesriikide valitsustele teada Postiliiduga ühinemisest või liitumisest. Ühinemine või liitumine jõustub teadaandmise päevast. Artikkel VIII (Artikli 12 muutmine) Postiliidust väljaastumise kord 1. Igal liikmesriigil on õigus Postiliidust välja astuda ning selleks peab liikmesriigi valitsus esitama Rahvusvahelise Büroo peadirektorile, ning tema kaudu kõigi liikmesriikide valitsustele, teate põhikirja denonsseerimise kohta. 2. Postiliidust väljaastumine jõustub üks aasta pärast seda, kui rahvusvahelise büroo peadirektor on saanud lõikes 1 nimetatud teate denonsseerimise kohta. Artikkel IX (Artikli 21 muutmine) Postiliidu eelarve. Liikmesriikide osamaksud 1. Igal Kongressil määratakse ülemmäär: 1.1. Postiliidu iga-aastasele eelarvele; 1.2. järgmise Kongressi korraldamise eelarvele. 2. Lõikes 1 sätestatud eelarve ülemmäära võib vajadusel ületada, kui see on vastavuses üldeeskirjade vastavate sätetega. 3. Postiliidu eelarve, kaasa arvatud lõikes 2 sätestatud eelarve, jagatakse Postiliidu liikmesriikide vahel. Seetõttu valib iga Postiliidu liikmesriik osamaksude suurusklassi, kuhu riik soovib kuuluda, kooskõlas üldeeskirjade asjakohaste sätetega. 4. Postiliiduga ühinemisel või Postiliitu vastuvõtmisel artikli 11 kohaselt on asjaomasel riigil õigus valida osamaksude suurusklass, kuhu riik soovib kuuluda Postiliidu kulude katmisel, kooskõlas üldeeskirjade asjakohaste sätetega. Artikkel X (Artikli 22 muutmine) Postiliidu aktid 1. Põhikiri on Postiliidu põhiakt. See sisaldab Postiliidu põhireegleid ja selle suhtes ei tehta reservatsioone. 2. Üldeeskirjad sisaldavad sätteid, mis tagavad põhikirja kohaldamise ja Postiliidu tegutsemise. Üldeeskirjad on kõikidele liikmesriikidele siduvad ja nende suhtes ei tehta reservatsioone. 3. Konventsioon ja selle eeskirjad sisaldavad kogu postiteeninduses kohaldatavaid reegleid. Need aktid on kõikidele liikmesriikidele siduvad. Liikmesriigid tagavad, et nende määratud ettevõtjad täidavad konventsioonist ja selle eeskirjadest tulenevad kohustused. 4. Postiliidu kokkulepped ning nende eeskirjad vastavalt määratlevad ja reguleerivad kokkuleppeosaliste liikmesriikide teenuseid, välja arvatud konventsioonis ja selle eeskirjades määratletud ja reguleeritud teenuseid. Kokkulepped ja eeskirjad on siduvad ainult kokkuleppeosalistele liikmesriikidele. Allakirjutanud liikmesriigid tagavad, et nende määratud ettevõtjad täidavad Postiliidu kokkulepetest ja nende eeskirjadest tulenevad kohustused. 5. Eeskirjad, mis sisaldavad konventsiooni ning Postiliidu kokkulepete rakendamiseks vajalikke reegleid, koostab postinõukogu, võttes arvesse kongressi otsuseid. 6. Lõigetes 3, 4 ja 5 nimetatud Postiliidu aktidele lisatud lõpp-protokollid sisaldavad reservatsioone nende aktide suhtes. Artikkel XI (Artikli 25 muutmine) Postiliidu aktide allakirjutamine, autentsuse kinnitamine, ratifitseerimine, heakskiitmine ja nendega ühinemine 1. Kongressi poolt vastuvõetud Postiliidu aktidele kirjutavad alla liikmesriikide täievolilised esindajad. 2. Eeskirjad kinnitab Postinõukogu eesistuja ja peasekretär. 3. Allakirjutanud liikmesriigid ratifitseerivad või kiidavad Postiliidu aktid heaks nii kiiresti kui võimalik kooskõlas nende vastavate põhiseaduslike eeskirjadega. 4. (Kustutatud.). 5. Olukord, kus üks liikmesriik ei ratifitseeri ega kiida heaks Postiliidu akte, millele ta on alla kirjutanud, ei mõjuta aktide kehtivust teiste liikmesriikide suhtes, kes on need ratifitseerinud või heaks kiitnud. 6. Liikmesriigid võivad igal ajal ühineda Postiliidu aktidega, millele nad kongressil alla ei kirjutanud. 7. Liikmesriikide Postiliidu aktidega ühinemisest teatatakse kooskõlas artikliga 26. Artikkel XII (Artikli 26 muutmine) Postiliidu aktide ratifitseerimisest, heakskiitmisest ning nendega ühinemisest teatamine 1. Postiliidu aktide ratifitseerimis-, heakskiitmis- ja ühinemiskiri tuleb võimalikult kiiresti anda hoiule rahvusvahelise büroo peadirektorile, kes teavitab liikmesriikide valitsusi vastavate kirjade hoiuleandmisest. Artikkel XIII (Artikli 27 kustutamine) Kokkulepetega ühinemine Kustutatud. Artikkel XIV (Artikli 28 muutmine) Postiliidu kokkulepete kehtetuks tunnistamine 1. Igal liikmesriigil on õigus oma osalus Postiliidu kokkulepetes kehtetuks tunnistada vastavalt artiklis 12 kehtestatud tingimustele analoogia alusel. Artikkel XV (Artikli 29 muutmine) Ettepanekute esitamine 1. Liikmesriigil on õigus esitada kongressile või kongresside vahelisel ajal ettepanekuid Postiliidu aktide kohta, mille osaline see liikmesriik on. 2. Põhikirja ja üldeeskirju käsitlevaid ettepanekuid võib esitada ainult kongressile. 3. Lisaks sellele tuleb eeskirju käsitlevad ettepanekud esitada postinõukogule rahvusvahelise büroo kaudu. Artikkel XVI (Artikli 30 muutmine) Põhikirja muutmine 1. Vastuvõtmiseks vajavad kongressile esitatud, põhikirjaga seotud ettepanekud vähemalt kahe kolmandiku Postiliidu hääleõiguslike liikmesriikide heakskiitu. 2. Kongressil vastuvõetud põhikirja muudatused moodustavad lisaprotokolli ja jõustuvad selles nimetatud kuupäeval antud kongressil vastuvõetud otsuse kohaselt. Piiramata artikli 22 lõikes 1 sätestatud põhikirja siduvat olemust, on liikmesriigid kohustatud nimetatud muudatused ratifitseerima, heaks kiitma või nendega ühinema esimesel võimalusel. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjale rakendatakse artiklis 26 sätestatud korda. Artikkel XVII (Artikli 31 muutmine) Üldeeskirjade, konventsiooni ning Postiliidu kokkulepete muutmine 1. Üldeeskirju, konventsiooni ning Postiliidu kokkuleppeid puudutavate ettepanekute vastuvõtmise tingimused on sõnastatud üldeeskirjades, konventsioonis ning vastavates kokkulepetes. 2. Üldeeskirjade, konventsiooni ja Postiliidu kokkulepete muudatused moodustavad lisaprotokolli ja jõustuvad kongressil otsustatud kuupäeval. Piiramata artiklis 22 sätestatud eespool nimetatud Postiliidu aktide siduvat olemust, on liikmesriigid kohustatud nimetatud muudatused ratifitseerima, heaks kiitma või nendega ühinema esimesel võimalusel. Ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirjale rakendatakse artiklis 26 sätestatud korda. Käesolevat sätet kohaldatakse, mutatis mutandis, konventsiooni ja Postiliidu kokkulepete muudatustele ka kongressidevahelisel ajal. Artikkel XVIII Ülemaailmse Postiliidu põhikirja lisaprotokolli jõustumine ja kehtivus Lisaprotokoll jõustub 1. juulil 2022 ning jääb kehtima määramata ajaks. Selle kinnituseks on liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad koostanud lisaprotokolli, millel on sama jõud ja kehtivus, nagu oleksid selle sätted lisatud põhikirja teksti, ning on selle allkirjastanud ühes eksemplaris, mis antakse hoiule rahvusvahelise büroo peadirektorile. Ülemaailmse Postiliidu rahvusvaheline büroo edastab kõikidele liikmesriikidele lisaprotokolli koopia. Koostatud Abidjanis, 26. augustil 2021.  Ülemaailmne postikonventsioon Sisukord1 I osa Rahvusvahelises postiteeninduses ühiselt kohaldatavad sätted Artikkel 1. Mõisted 2. Ühe või mitme üksuse määramine, kes vastutab konventsiooni järgimisest tekkivate kohustuste täitmise eest 3. Universaalne postiteenus 4. Transiidivabadus 5. Postisaadetiste kuuluvus. Saadetise tagastamine. Aadressi ja/või saaja nime (juriidilise isiku nime või perekonna-, ees- või isanime (kui on)) muutmine või parandamine. Ümbersuunamine. Väljastamata saadetiste tagastamine saatjale 6. Postmargid 7. Säästev areng 8. Posti turvalisus 9. Õigusrikkumised 10. Isikuandmete töötlemine 11. Kinniste depeššide vahetamine väeüksustega 12. Kirisaadetiste postitamine välismaal 13. Postiliidu vormide kasutamine II osa Teeninduskvaliteedi standardid ja sihtnormid 14. Teeninduskvaliteedi standardid ja sihtnormid III osa Tasud, lisatasud, postitasudest vabastamine 15. Tasud 16. Postitasudest vabastamine IV osa Põhiteenused ja lisateenused 17. Põhiteenused 18. Lisateenused V osa Keelud ja tolli küsimused 19. Saadetised, mida vastu ei võeta. Keelud 20. Tollikontroll. Tollimaksud ja muud maksud 1 Vastavalt kongresside kodukorra artiklile 24.2 nummerdab Rahvusvaheline Büroo ümber käesolevas dokumendis viidatud liidu aktide konsolideeritud versioonides sisalduvad sätted, et kajastada õigesti nende sätete järjekord eelnimetatud dokumentides. VI osa Vastutus 21. Järelepärimised 22. Määratud ettevõtjate vastutus. Hüvitised 23. Liikmesriikide ja määratud ettevõtjate vabastamine vastutusest 24. Saatja vastutus 25. Hüvitise maksmine 26. Hüvitise võimalik sissenõudmine saatjalt või saajalt VII osa Tasu A. Transiiditasud 27. Transiiditasud B. Lõppmaksed 28. Lõppmaksed. Üldsätted 29. Lõppmaksed. Enda deklareeritud tariifid mahukate kirjade (E) ja pisipakkide (E) eest 30. Lõppmaksed. Sihtsüsteemi riikide määratud ettevõtjate vahelise postivoo suhtes kohaldatavad sätted 31. Lõppmaksed. Üleminekusüsteemi riikide määratud ettevõtjatesse suunduva, sealt lähtuva ja nende vahel kulgeva postivoo suhtes kohaldatavad sätted 32. Teeninduskvaliteedi fond C. Postipakkide tariifid 33. Postipakkide maa- ja meretariif D. Lennutranspordi tasud 34. Lennutranspordi tasu põhimäärad ja seda käsitlevad sätted E. Maksete tasumine 35. Maksete tasumist ja rahvusvahelise postivahetuse makseid käsitlevad sätted F. Tasude ja tariifide kehtestamine 36. Postinõukogu õigus kehtestada tasusid ja tariife VIII osa Vabatahtlikud teenused 37. EMS ja integreeritud logistika 38. Elektroonilised postiteenused IX osa Lõppsätted 39. Konventsiooni ja eeskirju käsitlevate ettepanekute heakskiitmise tingimused 40. Reservatsioonid kongressil 41. Konventsiooni jõustumine ja kehtivus Ülemaailmne postikonventsioon Allakirjutanud, Postiliidu liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad, võttes arvesse 1964. aasta 10. juulil Viinis sõlmitud Ülemaailmse Postiliidu põhikirja artikli 22 lõiget 3, on koostanud üksmeelselt ja põhikirja artikli 25 lõike 4 kohaselt konventsiooni, mille reegleid kohaldatakse rahvusvahelises postiteeninduses. I osa Rahvusvahelises postiteeninduses ühiselt kohaldatavad sätted Artikkel 1 Mõisted 1. Ülemaailmse Postiliidu konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid allpool määratletud tähenduses: 1.1. kirisaadetis ̶ ülemaailmses postikonventsioonis ja eeskirjades kirjeldatud ning nende tingimustele vastavalt edasitoimetatav saadetis; 1.2. postipakisaadetis ̶ ülemaailmses postikonventsioonis ja eeskirjades kirjeldatud ning nende tingimustele vastavalt edasitoimetatav saadetis; 1.3. kullerpostisaadetis (EMS) ̶ ülemaailmses postikonventsioonis, eeskirjades ja EMS seotud dokumentides kirjeldatud ning nende tingimustele vastavalt edasitoimetatav saadetis; 1.4. dokumendid ̶ kirisaadetis, postipakisaadetis või kullerpostisaadetis, mis sisaldab mis tahes kirjutatud, joonistatud, trükitud või digitaalset informatsiooni, mille füüsilised omadused ei ületa eeskirjades sätestatud piirmäärasid, välja arvatud kaubaartiklid; 1.5. kaubad ̶ kirisaadetis, postipakisaadetis või kullerpostisaadetis, mis sisaldab materiaalset vallasvara eset, välja arvatud raha, sealhulgas kaubaartiklid, mida ei saa liigitada lõikes 1.4 sätestatud “dokumendi” määratluse alla ja mille füüsilised omadused ei ületa eeskirjades sätestatud piirmäärasid; 1.6. kinnine depešš – märgistatud mahuti(d), mis on suletud tina- või muu plommiga ja sisaldab postisaadetist; 1.7. vale teekonnaga postisaadetis – mahuti, mis saabub muusse vahetusasutusse, kui on märgitud (mahuti) etiketil; 1.8. isikuandmed – postiteenuse kasutaja tuvastamiseks vajalik informatsioon; 1.9. valesti lähetatud saadetis – vahetusasutusse saabuv saadetis, mis on ette nähtud teise liikmesriigi vahetusasutusele; 1.10. transiiditasud – tasu kirisaadetiste maa-, mere- ja/või õhutransiidiga seotud teenuste eest, mida vedaja (määratud ettevõtja, muu teenistus või need mõlemad kahe peale) osutab läbitaval maal; 1.11. lõppmaksed – tasu, mille lähetava riigi määratud ettevõtja võlgneb sihtriigi määratud ettevõtjale saadud kirisaadetiste eest sihtriigis tekkinud kulutuste katteks; 1.12. määratud ettevõtja – valitsusasutus või valitsusväline asutus, kelle liikmesriik on ametlikult määranud osutama postiteenuseid ja täitma sellega seotud Postiliidu aktidest tulenevaid kohustusi oma territooriumil;. 1.13. pisipakk – konventsiooni ja eeskirjade tingimustele vastavalt edasitoimetatav saadetis; 1.14. sissetuleva maaposti tariif – tasu, mille lähetava riigi määratud ettevõtja võlgneb sihtriigi määratud ettevõtjale saadud postipakkide eest sihtriigis tekkinud kulutuste katteks; 1.15. maaposti transiiditariif – tasu maa-, mere- ja/või õhutransiidiga seotud teenuste eest, mida vedaja (määratud ettevõtja, muu teenistus või need mõlemad kahe peale) osutab pakkide vedamisel oma territooriumi kaudu; 1.16. meretariif – tasu teenuste eest, mida osutab vedaja (määratud ettevõtja, muu teenistus või need mõlemad kahe peale), kes osaleb pakkide edasitoimetamises meritsi; 1.17. järelepärimine ̶ postiteenuse kasutamisega seotud kaebus või päring, mis on esitatud konventsiooni ja selle eeskirjade tingimuste kohaselt; 1.18. universaalne postiteenus – kvaliteetsete põhiliste postiteenuste püsiv pakkumine vastuvõetava hinnaga kogu liikmesriigi territooriumi piires kõikidele klientidele; 1.19. lahtine transiit – selliste saadetiste, mille arv või kaal ei õigusta lähetamist kinnise postina, avatud transiit vahendajamaa kaudu sihtriiki. Artikkel 2 Ühe või mitme üksuse määramine, kes vastutab konventsiooni järgimisest tekkivate kohustuste täitmise eest 1. Kuue kuu jooksul pärast kongressi lõppu teatavad liikmesriigid rahvusvahelisele büroole selle valitsusasutuse nime ja aadressi, kes on määratud vastutama postiga seotud küsimuste järelevalve eest. Kuue kuu jooksul pärast kongressi lõppu esitavad liikmesriigid rahvusvahelisele büroole ühe või mitme ettevõtja nime ja aadressi, kes on ametlikult määratud osutama postiteenuseid ja täitma Postiliidu aktidest lähtuvaid ülesandeid oma territooriumil. Asjaomaste valitsusasutustega seotud muudatustest, mis leiavad aset kongressidevahelisel ajal, teatavad liikmesriigid võimalikult kiiresti rahvusvahelisele büroole. Ametlikult määratud ettevõtjatega seotud muudatustest teatatakse rahvusvahelisele büroole samuti võimalikult kiiresti ja soovitavalt kolm kuud enne muudatuse rakendamist. 2. Kui liikmesriik määrab ametlikult uue ettevõtja, peab ta märkima ära ka ettevõtja poolt Postiliidu aktide alusel osutatavate postiteenuste ulatuse ning ettevõtja geograafilise ulatuse tema territooriumil. Artikkel 3 Universaalne postiteenus 1. Postiliidu ühtse postiterritooriumi kontseptsiooni toetamiseks tagavad liikmesriigid, et kõigil kasutajatel/klientidel on õigus kasutada universaalset postiteenust, mis hõlmab kvaliteetsete põhiliste postiteenuste püsivat pakkumist vastuvõetava hinnaga kogu nende territooriumi piires. 2. Kõnealust eesmärki silmas pidades määravad liikmesriigid oma riigi postialastes õigusaktides või muul tavapärasel viisil kindlaks osutatavate postiteenuste ulatuse ning kvaliteedinõuded ja vastuvõetavad hinnad, võttes arvesse nii elanikkonna vajadusi kui ka oma riigis valitsevaid tingimusi. 3. Liikmesriigid tagavad, et universaalse postiteenuse osutamise eest vastutavad ettevõtjad pakuksid postiteenuseid vajalikus ulatuses ja kvaliteedis. 4. Universaalse postiteenuse järjepidevuse huvides tagavad liikmesriigid, et selle teenuse osutamine rajaneb elujõulisel aluspõhjal. Artikkel 4 Transiidivabadus 1. Transiidivabaduse põhimõte on sätestatud põhikirja artiklis 1. Sellega kaasneb iga liikmesriigi kohustus tagada, et tema määratud ettevõtja edastab teiselt määratud ettevõtjalt saadud kinnised depeššid ja lahtise transiidina saadetavad (à découvert) kirisaadetised alati kõige kiiremat marsruuti pidi ja kõige kindlamate vahenditega, mida ta kasutab oma saadetiste puhul. Seda põhimõtet kohaldatakse ka valesti lähetatud saadetiste või vale teekonnaga postisaadetiste suhtes. 2. Liikmesriigid, kes ei vaheta postisaadetisi, mis sisaldavad nakkusohtlikke aineid või radioaktiivseid aineid, võivad mitte lubada nimetatud saadetisi edastada lahtise transiidina oma territooriumi kaudu. Sama kehtib ka trükiste, perioodiliste väljaannete, ajakirjade, pisipakkide ja M-kottide kohta, mille sisu ei vasta läbitavas riigis nende avaldamist või ringlust reguleerivatele õiguslikele nõuetele. 3. Postipakkide transiidivabadus on tagatud kogu Postiliidu territooriumil. 4. Kui liikmesriik ei täida transiidivabadust käsitlevaid sätteid, võivad teised liikmesriigid katkestada selle liikmesriigiga postiteenuste osutamise. Artikkel 5 Postisaadetiste kuuluvus. Saadetise tagastamine. Aadressi ja/või saaja nime (juriidilise isiku nime või perekonna-, ees- või isanime (kui on)) muutmine või parandamine. Ümbersuunamine. Väljastamata saadetiste tagastamine saatjale 1. Kuni õigustatud isikule väljastamiseni kuulub postisaadetis saatjale, välja arvatud juhul, kui saadetis on lähteriigi või sihtriigi ning artikli 19 lõike 2 punkti 1.1 või artikli 19 lõike 3 kohaldamise korral transiidiriigi riigisiseste õigusaktide alusel konfiskeeritud. 2. Postisaadetise saatjal on õigus nõuda saadetise tagastamist või selle aadressi või saaja nime (juriidilise isiku nime või perekonna-, ees- või isanime (kui on)) muutmist ja/või parandamist. 3. Kui saaja on oma aadressi muutnud, tagavad liikmesriigid, et nende määratud ettevõtjad suunavad postisaadetised ümber ja tagastavad väljastamata saadetise saatjale. Tasud ja muud tingimused kehtestatakse eeskirjades. Artikkel 6 Postmargid 1. Mõiste “postmark“ on kaitstud käesoleva konventsiooniga ja seda võib kasutada ainult markide kohta, mis vastavad käesoleva artikli ja eeskirjade tingimustele. 2. Postmargid: 2.1. lastakse välja ja lastakse ringlusse ainult liikmesriigi või territooriumi loal kooskõlas Postiliidu aktidega; 2.2. on suveräänsuse ilming ja nad on tõendiks postitasu maksmise kohta vastavalt postisaadetistele Postiliidu aktide kohaselt määratud tegelikule väärtusele; 2.3. peavad olema ringluses väljalaskvas riigis või territooriumil, sõltuvalt riigi õigusaktidest, postitasu maksmiseks või filateelia eesmärgil kasutamiseks; 2.4. peavad olema kättesaadavad kõigile väljalaskva liikmesriigi või territooriumi kodanikele. 3. Postmarkidel on: 3.1. väljalaskva liikmesriigi või territooriumi nimi ladina kirjas või, kui väljalaskev liikmesriik või territoorium seda Postiliidu rahvusvaheliselt büroolt nõuab, lühend või tähis, mis väljalaskvat liikmesriiki või territooriumi ametlikult tähistab, vastavalt eeskirjades sätestatud tingimustele2; 3.2. nimiväärtus, mis on väljendatud: 3.2.1. üldjuhul väljalaskva liikmesriigi või territooriumi ametlikult kehtivas valuutas, tähe või tähisega; 3.2.2. muude iseloomustavate tunnuse abil. 4. Postmarkidel kujutatud riiklikud embleemid, ametlikud kontrollmärgid ja valitsuste vaheliste organisatsioonide logod on tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni mõistes kaitstud. 5. Postmarkide teemad ja kujundus peavad: 2 Erand tehakse Suurbritannia Ühendkuningriigile ja Põhja- Iirimaale, kes leiutasid postmargi. 5.1. järgima Postiliidu põhikirja preambulit ja Postiliidu organite otsuste vaimu; 5.2. olema tihedalt seotud väljalaskva liikmesriigi või territooriumi kultuurilise identiteediga, aitama kaasa kultuuri levitamisele või rahu hoidmisele; 5.3. olema liikmesriigi või territooriumiga tihedalt seotud, kui nad jäädvustavad väljapaistvaid isikuid või sündmusi, mis ei pärine sellest liikmesriigist või territooriumilt; 5.4. olema poliitikavabad ning ei tohi olla isikut ega riiki solvavad; 5.5. olema liikmesriigile või territooriumile väga olulised. 6. Postiliidu aktide kohaseid postitasu maksmist kinnitavaid jäljendeid, frankeerimismasina jäljendeid ning trükipressi või muu trükkimis- või tembeldamismenetlusega tehtud jäljendeid võib kasutada vaid liikmesriigi või selle territooriumi loal. 7. Enne postmarkide välja laskmist, mille valmistamisel on kasutatud uusi materjale või tehnoloogiaid, annavad liikmesriigid rahvusvahelisele büroole vajalikku teavet nende postitöötlemismasinatega ühilduvuse kohta. Rahvusvaheline büroo teavitab teisi liikmesriike ja nende määratud ettevõtjaid. Artikkel 7 Säästev areng Liikmesriigid ja/või nende määratud ettevõtjad võtavad vastu ja rakendavad kõigil postitöö tasanditel ennetava säästva arengu strateegia, keskendudes keskkonna-, sotsiaal- ja majandustegevusele, ning edendavad teadlikkust säästva arengu alal. Artikkel 8 Posti turvalisus 1. Liikmesriigid ja nende määratud ettevõtjad järgivad Postiliidu turvalisusnormides kindlaks määratud turvalisuse nõudeid ning võtavad vastu ja rakendavad kõigil postitöö tasanditel ennetava turvalisusstrateegia, et kõikide kaasatud ametnike huvides säilitada ja suurendada avalikkuse usaldust määratud ettevõtjate pakutavate postiteenuste vastu. See strateegia sisaldab eeskirjades kindlaks määratud eesmärke ja administratsiooninõukogu ja postinõukogu poolt vastuvõetud rakendussätetes nimetatud postisaadetiste (sealhulgas postisaadetiste liigi või kriteeriumite) kohta elektroonilise eelteabe esitamise nõuete täitmise põhimõtet kooskõlas Ülemaailmse Postiliidu tehniliste sõnumiedastusstandarditega. Strateegia sisaldab ka teabevahetust saadetiste ohutu ja turvalise transpordi ja transiidi hoidmise kohta liikmesriikide ja nende määratud ettevõtjate vahel. 2. Kõik rahvusvahelise posti transpordiketis kohaldatavad turvameetmed peavad olema vastavuses riskide ja ohtudega, mille vastu need suunatud on, ning neid tuleb rakendada ilma ülemaailmseid postivooge ega kaubandust takistamata, võttes arvesse postivõrgustiku eripärasid. Turvameetmeid, millel on postiteenustele võimalik globaalne mõju, tuleb rakendada rahvusvaheliselt kooskõlastatud ja tasakaalustatud viisil, kaasates sidusrühmi. Artikkel 9 Õigusrikkumised 1. Postisaadetised 1.1. Liikmesriigid kohustuvad võtma meetmeid, et ära hoida rikkumisi ning vastutusele võtta ja karistada isikuid, kes on tunnistatud süüdi järgmistes rikkumistes: 1.1.1. narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning ohtlike kaupade postisaadetistesse panemine, kui nende panemist postisaadetistesse ei ole konventsioonis ega eeskirjades sõnaselgelt lubatud; 1.1.2. postisaadetistesse pedofiilsete materjalide või lapsi kasutavate pornograafiliste materjalide panemist. 2. Postimaksevahendid ja postitasu maksmine 2.1. Liikmesriigid kohustuvad võtma meetmeid, et ära hoida rikkumisi ning vastutusele võtta ja karistada õigusrikkumise eest, mis on seotud konventsioonis nimetatud postimaksevahenditega, nagu näiteks: 2.1.1. nii ringluses olevate kui ka ringlusest kõrvaldatud postmarkidega; 2.1.2. postitasu maksmist kinnitavate jäljenditega; 2.1.3. frankeerimismasina või trükipressi jäljenditega; 2.1.4. rahvusvaheliste vastusekupongidega. 2.2. Käesolevas konventsioonis mõistetakse postimaksevahenditega seotud õigusrikkumiste all ükskõik millist allpool kirjeldatud tegu, mis on toime pandud mis tahes isiku poolt kavatsusega saada ebaseaduslikku tulu isikule endale või kolmandale isikule. Järgmiste tegude eest on ette nähtud karistus: 2.2.1. postimaksevahendi võltsimine, jäljendamine või järeletegemine ning ebaseaduslik või õigusvastane tegu, mis on seotud sellise vahendi omavolilise valmistamisega; 2.2.2. võltsitud, jäljendatud või järeletehtud postimaksevahendi valmistamine, kasutamine, ringlusse laskmine, turustamine, jagamine, levitamine, transportimine, näitamine või avalikustamine (k.a kataloogis ja reklaami eesmärgil); 2.2.3. juba kasutatud postimaksevahendi kasutamine või ringlusse laskmine ükskõik millisel postitegevusega seotud eesmärgil; 2.2.4. igasugune katse neid õigusrikkumisi toime panna. 3. Vastastikkuse põhimõte 3.1. Sanktsioonide määramisel ei tehta vahet lõikes 2 nimetatud õigusrikkumiste vahel hoolimata sellest, kas tegemist on riigisisese või välismaise postimaksevahendiga; käesoleva sätte kohta ei kehti ükski vastastikkuse põhimõtte juriidiline või tavapärane tingimus. Artikkel 10 Isikuandmete töötlemine 1. Kasutajate isikuandmeid võib kasutada üksnes eesmärkidel, milleks need koguti, ning vastavalt kehtivatele riiklikele õigusaktidele. 2. Kasutajate isikuandmed avaldatakse üksnes sellistele kolmandatele isikutele, kellel on kehtivate riiklike õigusaktide alusel õigus juurdepääsuks. 3. Liikmesriigid ja nende määratud ettevõtjad tagavad kasutajate isikuandmete konfidentsiaalsuse ja turvalisuse vastavalt nende riiklikele õigusaktidele. 4. Määratud ettevõtjad teavitavad oma kliente nende isikuandmete kasutamisest ja kogumise eesmärkidest. 5. Mõjutamata eespool toodut, võivad määratud ettevõtjad edastada isikuandmeid elektrooniliselt siht- või transiidiriikide määratud ettevõtjatele, kes vajavad neid andmeid teenuse osutamiseks. Artikkel 11 Kinniste depeššide vahetamine väeüksustega 1. Teise riigi maa-, mere- või lennupostiteenuste vahendusel võib kirisaadetiste kinniseid depešše vahetada: 1.1. liikmesriigi postiasutuste ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni käsutusse antud väeüksuste ülemate vahel; 1.2. nende väeüksuste ülemate vahel; 1.3. liikmesriigi postiasutuste ja sama riigi välismaal paiknevate mere-, õhu- või maaväeüksuste ülemate ning sõjalaevade või -õhusõidukite kaptenite vahel; 1.4. sama riigi mere-, lennu- või maaväeüksuste ülemate ning sõjalaevade või -õhusõidukite kaptenite vahel. 2. Lõikes 1 osutatud depeššides olevad kirisaadetised peavad piirduma saadetistega, mis on adresseeritud sellist posti saavate või saatvate väeüksuste liikmetele või ohvitseridele ja sellist posti saava või saatva laeva- või lennumeeskonnale või mis on nende saadetud. Kohaldatavad edasitoimetamise tariifid ja -tingimused määrab oma eeskirjade kohaselt kindlaks selle liikmesriigi määratud ettevõtja, kes on andnud vastava väeüksuse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni käsutusse või kellele kuulub laev või õhusõiduk. 3. Erikokkuleppe puudumisel vastutab asjaomase määratud ettevõtja ees posti transiiditasude, lõppmaksete ja lennutranspordi tasude eest selle liikmesriigi määratud ettevõtja, kes on andnud väeüksuse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni käsutusse või kellele kuulub sõjalaev või sõjaõhusõiduk. Artikkel 12 Kirisaadetiste postitamine välismaal 1. Määratud ettevõtja ei ole kohustatud edastama ega saajale kätte toimetama kirisaadetisi, mida tema liikmesriigi territooriumil elavad saatjad postitavad või lasevad postitada välisriigis eesmärgiga saada kasu seal kehtivatest soodsamatest tariifidest. 2. Lõike 1 sätteid kohaldatakse ühtmoodi nii kirisaadetistele, mis on komplekteeritud saatja elukohariigis ja seejärel viidud üle piiri, kui ka kirisaadetistele, mis on komplekteeritud välisriigis. 3. Sihtriigi määratud ettevõtja võib nõuda postitamiskoha määratud ettevõtjalt riigisiseste tariifide tasumist. Kui postitamiskoha määratud ettevõtja ei nõustu tasuma nimetatud tariife sihtriigi määratud ettevõtja määratud tähtaja jooksul, võib sihtriigi määratud ettevõtja saata saadetised tagasi postitamiskoha määratud ettevõtjale ning tal on õigus nõuda tagastamiskulude hüvitamist või toimida saadetistega riigi õigusaktide kohaselt. 4. Määratud ettevõtja ei ole kohustatud edastama ega saajale kätte toimetama kirisaadetisi, mida saatjad postitavad või lasevad postitada suurtes kogustes muus riigis kui nende elukohariik, kui saadavate lõppmaksete summa on väiksem kui summa, mida oleks saadud, kui saadetised oleksid postitatud saatja elukohariigis. Sihtriigi määratud ettevõtja võib nõuda postitamiskoha määratud ettevõtjalt makset, mis vastab kantud kuludele ega või ületada kahest järgmisest summast suuremat: kas 80% kodumaisest tariifist analoogiliste saadetiste eest või artikli 29 lõigete 5–11, artikli 29 lõigete 12–15 või artikli 30 lõike 9 alusel kohaldatavaid määrasid. Kui postitamiskoha määratud ettevõtja ei nõustu tasuma nõutud summat sihtriigi määratud ettevõtja määratud tähtaja jooksul, võib sihtriigi määratud ettevõtja saata saadetised tagasi postitamiskoha määratud ettevõtjale ning tal on õigus nõuda tagastamiskulude hüvitamist või toimida saadetistega riigi õigusaktide kohaselt. Artikkel 13 Postiliidu vormide kasutamine 1. Kui Postiliidu aktides ei ole sätestatud teisiti, kasutavad ainult määratud ettevõtjad Postiliidu vorme ja dokumente postiteenuste osutamiseks ja postisaadetiste vahetamiseks Postiliidu aktide alusel. 2. Määratud ettevõtjad võivad kasutada Postiliidu vorme ja dokumente määratud ettevõtjate poolt väljaspool enda riigi territooriumi asutatud eksterritoriaalsete vahetusasutuste (ETOE) ja rahvusvaheliste postitöötlemiskeskuste (IMPC) tegevuses, mis on määratletud täpsemalt lõikes 6, et lihtsustada eespool nimetatud postiteenuste osutamist ja postisaadetiste vahetamist. 3. Lõikes 2 nimetatud võimaluse kasutamisele kohaldatakse selle liikmesriigi või territooriumi õigusakte või poliitikat, kus eksterritoriaalne vahetusasutus (ETOE) või rahvusvaheline postitöötlemiskeskus (IMPC) on asutatud. Selles osas ja mõjutamata artiklis 2 nimetatud määramiskohustusi tagavad määratud ettevõtjad oma konventsioonist tulenevate kohustuste jätkuva täitmise ja vastutavad täielikult oma suhete eest teiste määratud ettevõtjatega ja rahvusvahelise bürooga. 4. Lõikes 3 sätestatud tingimus kehtib samasuguselt sihtliikmesriigile sellistelt eksterritoriaalsetelt vahetusasutustelt (ETOE) ja rahvusvahelistelt postitöötlemiskeskustelt (IMPC) postisaadetiste vastuvõtmisel. 5. Liikmesriigid teatavad rahvusvahelisele büroole, milline on nende poliitika eksterritoriaalsetele vahetusasutustele (ETOE) ja rahvusvahelistele postitöötlemiskeskustele (IMPC) edastatud ja/või neilt saadud postisaadetiste suhtes. See informatsioon avaldatakse Postiliidu veebilehel. 6. Üksnes käesoleva artikli tähenduses on eksterritoriaalne vahetusasutus (ETOE) määratud ettevõtja poolt ärilistel eesmärkidel asutatud ja juhitud või määratud ettevõtja vastutusel olev asutus või rajatis nende enda omast erinevas liikmesriigis või territooriumil, mille eesmärk on suunata äritegevus väljaspool nende riigi territooriumi asuvatele turgudele. Rahvusvaheline postitöötlemiskeskus (IMPC) on rahvusvaheline postitöötlemise rajatis vahetatud rahvusvahelise posti töötlemiseks, mis saadab või võtab vastu postisaadetisi või tegutseb teiste määratud ettevõtjate vahel vahetatud rahvusvahelise posti transiidikeskusena. 7. Käesolevat artiklit ei tõlgendata selliselt, et eksterritoriaalsed vahetusasutused (ETOE) ja rahvusvahelised postitöötlemiskeskused (IMPC) (sealhulgas määratud ettevõtjad, kes vastutavad nende asutamise ja tegevuse eest väljaspool enda riigi territooriumi) on samas olukorras asukohariigi määratud ettevõtjatega Postiliidu aktide alusel, või et see seaks teistele liikmesriikidele õigusliku kohustuse tunnustada selliseid eksterritoriaalseid vahetusasutusi (ETOE) või rahvusvahelisi postitöötlemiskeskusi (IMPC) kui määratud ettevõtjaid sellel territooriumil, kus nad on asutatud või tegutsevad. II osa Teeninduskvaliteedi standardid ja sihtnormid Artikkel 14 Teeninduskvaliteedi standardid ja sihtnormid 1. Liikmesriigid või nende määratud ettevõtjad kehtestavad, avaldavad ja uuendavad sissetulevate kirisaadetiste ja postipakisaadetiste kättetoimetamise standardeid ja sihtnorme vastavates koondtekstides, nagu on toodud eeskirjades. 2. Need standardid ja sihtnormid, mida suurendatakse tollivormistuseks tavaliselt kuluva aja võrra, ei tohi olla vähem soodsad kui samalaadsetele saadetistele riigisiseses teeninduses kohaldatavad standardid ja sihtnormid. 3. Samuti kehtestavad ja avaldavad liikmest lähteriigid või nende määratud ettevõtjad prioriteetsete ja lennuposti kirisaadetiste ning postipakkide ja tava/maapostipakkide kohta postitamisest kättetoimetamiseni kehtivad standardid. 4. Liikmesriigid või nende määratud ettevõtjad mõõdavad teeninduskvaliteedi standardite rakendamist. III osa Tasud, lisatasud, postitasudest vabastamine Artikkel 15 Tasud 1. Kooskõlas konventsiooni ja selle eeskirjade põhimõtetega kehtestavad sõltuvalt riigi õigusaktidest kas liikmesriigid või nende määratud ettevõtjad konventsioonis määratletud postiteenuste tasud. Tasud on põhimõtteliselt seotud teenuste osutamise kuluga. 2. Liikmest lähteriik või tema määratud ettevõtja, sõltuvalt riigi õigusaktidest, määrab kindlaks kirisaadetiste ja postipakkide edasitoimetamise postitasu. Postitasu katab saadetise väljastamise aadressis näidatud kohta, tingimusel et kõnealuste saadetiste puhul osutatakse sihtriigis sellist kättetoimetamisteenust. 3. Võetavad tasud, sealhulgas aktides ettenähtud soovituslikud tasud, peavad olema vähemalt võrdsed tasudega, mida võetakse samade tunnustega (kategooria, kogus, kestus jne) riigisisestelt teenustelt. 4. Liikmesriik või tema määratud ettevõtja, sõltuvalt riigi õigusaktidest, võib ületada kõiki aktides esitatud soovituslikku laadi tasusid. 5. Lõikes 3 ettenähtud tasude miinimumtaset ületavas osas võivad liikmesriigid või nende määratud ettevõtjad lubada nende liikmesriigis postitatud kirisaadetiste ja pakkide puhul vähendatud tasusid, mis põhinevad nende riigi õigusaktidel. Näiteks võivad nad postisaadetiste suure koguse saatmisel kohaldada soodustariife. 6. Klientidelt ei või võtta mingit muud liiki postitasu, kui on aktides ette nähtud. 7. Kui aktides ei ole sätestatud teisiti, jätab iga määratud ettevõtja oma kogutud tasud endale. Artikkel 16 Postitasudest vabastamine 1. Põhimõte 1.1. Postitasudest, s.t postitasu maksmisest vabastamise juhud nähakse sõnaselgelt ette konventsioonis. Sellest olenemata võib eeskirjades ette näha, et liikmesriigid, määratud ettevõtjad ja piirkondlikud postiliidud vabastatakse postiteenistusega seotud kirisaadetiste ja postipakkide saatmisel postitasu maksmisest, transiiditasust, lõppmaksetest ja sissetuleva posti tariifist. Peale selle vabastatakse Postiliidu rahvusvahelise büroo poolt piirkondlikele postiliitudele, liikmesriikidele ja määratud ettevõtjatele saadetavad kirisaadetised ja postipakid kõigist postitasudest. Liikmeks oleva lähteriigi või tema määratud ettevõtja võib siiski võtta viimasena nimetatud saadetiste eest lennupostitasu. 2. Sõjavangid ja interneeritud tsiviilisikud 2.1. Otse või konventsiooni eeskirjades või posti makseteenuste kokkuleppes nimetatud asutuste kaudu sõjavangidele adresseeritud või nende saadetud kirisaadetised, postipakid ja posti makseteenused on vabastatud kõigist postitasudest, välja arvatud lennupostitasu. Neutraalses riigis kinni peetud ja interneeritud isikud loetakse eespool esitatud sätete kohaldamisel võrdseks sõjavangidega. 2.2. Lõike 2 punkti 1 sätteid kohaldatakse ka kirisaadetiste, postipakkide ja posti makseteenuste suhtes, mis lähetatakse teistest riikidest ja on otse või konventsiooni eeskirjades või posti makseteenuste kokkuleppes nimetatud asutuste kaudu adresseeritud interneeritud tsiviilisikutele või nende saadetud; interneeritud tsiviilisikud on määratletud tsiviilisikute sõjaaegse kaitse 1949. aasta 12. augusti Genfi konventsioonis. 2.3. Konventsiooni eeskirjades või posti makseteenuste kokkuleppes nimetatud asutused vabastatakse samuti postitasudest lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud isikutega seotud kirisaadetiste, postipakkide ja posti makseteenuste eest, mida nad saadavad või saavad kas ise või vahendajana. 2.4. Postitasust vabastatakse kuni viiekilosed postipakid. Kaalu piirmäära suurendatakse 10 kilogrammini postipakkide puhul, mille sisu ei ole võimalik jagada, ja postipakkide puhul, mis saadetakse vangilaagrisse või sealsele vangide volitatud esindajale (hommes de confiance) vangidele laialijagamiseks. 2.5. Määratud ettevõtjate vahel arveldades ei kohaldata tariife ametipostipakkide ning sõjavangide ja interneeritud tsiviilisikute postipakkide suhtes, välja arvatud lennupostipakkidele kohaldatavad lennutranspordi tasud. 3. Pimedatele mõeldud saadetised 3.1. Pimedate organisatsioonile või selle poolt või pimedale inimesele või tema poolt saadetud pimedatele mõeldud saadetised vabastatakse kõigist postitasudest, välja arvatud lennupostitasu, ulatuses, milles need saadetised on saatva määratud ettevõtja riigisiseses postiteenuses vastuvõetavad. 3.2. Käesolevas punktis: 3.2.1. pime inimene on inimene, kes on oma riigis registreeritud pimedana või vaegnägijana või kes vastab Maailma Terviseorganisatsiooni pimeda inimese või vaegnägija määratlusele; 3.2.2. pimedate organisatsioon on asutus või ühing, mis pakub pimedatele inimestele teenuseid või esindab neid ametlikult; 3.2.3. pimedatele mõeldud saadetised hõlmavad kirjavahetust, mis tahes vormis väljaandeid, sealhulgas helisalvestised, ja mis tahes seadmeid või materjale, mis on mõeldud või kohandatud pimedate inimeste aitamiseks pimedusega seotud probleemide ületamisel vastavalt eeskirjadele. IV osa Põhiteenused ja lisateenused Artikkel 17 Põhiteenused 1. Liikmesriigid tagavad, et nende määratud ettevõtjad võtavad vastu, töötlevad, toimetavad edasi ja väljastavad kirisaadetisi. 2. Ainult dokumente sisaldavad kirisaadetised on: 2.1. prioriteetsed saadetised ja mitteprioriteetsed saadetised kaaluga kuni 2 kilogrammi; 2.2. kirjad, postkaardid ja trükised kaaluga kuni 2 kilogrammi; 2.3. pimedatele mõeldud saadetised kaaluga kuni 7 kilogrammi; 2.4. ühele saajale samal aadressil saadetud ajalehti, ajakirju, raamatuid ja muid trükiseid sisaldavad spetsiaalsed kotid, mida nimetatakse M-kottideks, kaaluga kuni 30 kilogrammi. 3. Kaupu sisaldavad kirisaadetised on: 3.1. prioriteetsed ja mitteprioriteetsed pisipakid kaaluga kuni 2 kilogrammi. 3.2. pimedatele mõeldud saadetised kaaluga kuni 7 kilogrammi vastavalt eeskirjadele; 3.3. ühele saajale samal aadressil saadetud ajalehti, ajakirju, raamatuid ja muid trükiseid sisaldavad spetsiaalsed kotid, mida nimetatakse M-kottideks, kaaluga kuni 30 kilogrammi vastavalt eeskirjadele. 4. Kirisaadetisi liigitatakse, lähtudes nii saadetiste töötlemise kiirusest kui ka saadetise sisust kooskõlas eeskirjadega. 5. Lisaks lõikes 4 nimetatud liigitamissüsteemile võib kirisaadetisi liigitada ka nende formaadi alusel väikekirjadeks (P), suurteks kirjadeks (G), mahukateks kirjadeks (E) või pisipakkideks (E). Suuruse ja kaalu piirmäärad on sätestatud eeskirjades. 6. Eeskirjades esitatud tingimustel võib teatud kirisaadetise liikide kohta valikuliselt kohaldada kõrgemaid kaalu piirmäärasid, kui on nimetatud lõigetes 2 ja 3. 7. Liikmesriigid tagavad ka selle, et nende määratud ettevõtjad võtavad vastu, töötlevad, toimetavad edasi ja väljastavad postpakisaadetisi kaaluga kuni 20 kilogrammi. 8. Eeskirjades esitatud tingimustel võib teatud postipakisaadetiste kohta valikuliselt kohaldada kõrgemat kaalu piirmäära kui 20 kilogrammi. Artikkel 18 Lisateenused 1. Liikmesriigid tagavad järgmiste kohustuslike lisateenuste osutamise: 1.1. väljaminevate prioriteetsete ja lennuposti kirisaadetiste tähtimine; 1.2. sissetulevate tähitud kirisaadetiste tähtimine. 2. Liikmesriigid võivad tagada järgmiste vabatahtlike lisateenuste osutamise nende määratud ettevõtjate vahel, kes on nõustunud neid teenuseid osutama: 2.1. kirisaadetiste ja postipakkide kindlustamine; 2.2. kirisaadetiste ja postipakkide kättetoimetamine lunamaksu eest; 2.3. jälgitav kirisaadetiste ja postipakkide kättetoimetamine; 2.4. tähitud või väärtustatud kirisaadetiste väljastamine isiklikult saajale; 2.5. tasuta kirisaadetiste ja postipakkide kättetoimetamine; 2.6. suuremõõtmeliste postipakkide saatmine; 2.7. consignment-teenus ühe saatja poolt välismaale saadetavate grupeeritud partiisaadetiste puhul; 2.8. tagastusteenus, mis hõlmab kauba tagastamist saaja poolt algsele müüjale viimase loal. 3. Järgmised kolm lisateenust sisaldavad nii kohustuslikke kui ka vabatahtlikke osi: 3.1. rahvusvaheline ärikirjavastuste teenus (International Business Reply Service – IBRS), mis on põhimõtteliselt vabatahtlik. Kõik liikmesriigid või nende määratud ettevõtjad on siiski kohustatud osutama IBRS tagastusteenust (“return” service); 3.2. vastusekupongid, mida saab igas liikmesriigis vahetada. Vastusekupongide müük on vabatahtlik; 3.3. väljastusteade tähitud kirisaadetiste, postipakkide ja väärtsaadetiste jaoks. Kõik liikmesriigid või nende määratud ettevõtjad annavad väljastusteateid sissetulevate saadetiste kohta. Väljaminevate saadetiste kohta väljastusteate andmine on vabatahtlik. 4. Nende teenuste ja vastavate tasude kirjeldus on eeskirjades. 5. Kui riigisiseses postiteenistuses võetakse järgmisena nimetatud teenuste eest eritasu, võivad määratud ettevõtjad võtta eeskirjades esitatud tingimustel sama suurt tasu ka rahvusvaheliste saadetiste eest: 5.1. üle 500 grammi kaaluvate pisipakkide väljastamine; 5.2. pärast hiliseimat postitusaega postitatud kirisaadetised; 5.3. saadetised, mis on vastu võetud väljaspool operatsioonikassa tavalist tööaega; 5.4. kogumine saatja aadressilt; 5.5. kirisaadetise väljastamine väljaspool operatsioonikassa tavalist tööaega; 5.6. nõudmiseni saadetised; 5.7. üle 500 grammi kaaluvate kirisaadetiste (välja arvatud pimedatele mõeldud väljaanded) ja postipakkide hoidmine; 5.8. postipaki kättetoimetamine postipaki saabumise teate vastu; 5.9. kindlustuskate vääramatu jõu vastu; 5.10. kirisaadetiste kättetoimetamine väljaspool operatsioonikassa tavalist tööaega. V osa Keelud ja tolli küsimused Artikkel 19 Saadetised, mida vastu ei võeta. Keelud 1. Üldsätted 1.1. Saadetisi, mis ei vasta konventsiooni ja eeskirjadega kehtestatud tingimustele, vastu ei võeta. Saadetisi, mis on lähetatud pettuse eesmärgil või kavatsusega hoiduda nõuetekohase tasu maksmisest täies ulatuses, vastu ei võeta. 1.2. Erandid käesolevas artiklis sisalduvatest keeldudest on sätestatud eeskirjades. 1.3. Kõikidel liikmesriikidel ja nende määratud ettevõtjatel on õigus laiendada käesolevas artiklis sisalduvate keeldude ulatust ning neid keelde võib kohaldada kohe pärast nende lisamist vastavasse koondteksti. Kui liikmesriik või tema määratud ettevõtja soovib täiendada või muuta artiklite nimekirja, mis on keelatud või mida võetakse vastu teatud tingimustel impordina (või transiidina), teavitab ta sellest rahvusvahelist bürood, kes uuendab vastavat koondteksti. 2. Keelud kõigi saadetiseliikide kohta 2.1. Igat liiki saadetistesse on keelatud panna: 2.1.1. Rahvusvahelise Narkootikumide Kontrollnõukogu määratletud narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ja muid sihtriigis keelatud ebaseaduslikke narkootikume; 2.1.2. sündsusetuid või kõlvatuid esemeid; 2.1.3. võltsitud ja piraatartikleid; 2.1.4. muid artikleid, mille import ja ringlus on sihtriigis keelatud; 2.1.5. artikleid, mis oma laadi või pakendi tõttu võivad ohustada postitöötajaid või avalikkust või määrida või rikkuda teisi saadetisi, postivahendeid või kolmandate isikute vara; 2.1.6. dokumente, mis kujutavad endast jooksvat ja isiklikku kirjavahetust muude isikute vahel kui saatja ja saaja või nendega koos elavad isikud. 3. Ohtlikud kaubad 3.1. Igat liiki saadetistesse on keelatud panna konventsioonis ja eeskirjades kirjeldatud ohtlikke kaupu. 3.2. Igat liiki saadetistesse on keelatud panna inertseid lõhkekehasid ja nende koopiaid ning militaarvarustust, sealhulgas inertseid granaate, inertseid mürske ja nende koopiaid jms. 3.3. Erandkorras võetakse ohtlikud kaubad siiski vastu ainult nende liikmesriikide vahel, kes on deklareerinud oma nõusolekut lubada selliseid kaupu kas vastastikku või ainult ühes suunas saatmiseks tingimusel, et need on kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste transpordieeskirjadega. 4. Elusloomad 4.1. Elusloomi ei tohi saata mingit liiki saadetistes. 4.2. Erandkorras võetakse kirisaadetistes, mis ei ole väärtsaadetised, vastu järgmisi artikleid: 4.2.1. mesilasi, kaane ja siidiusse; 4.2.2. kahjurputukate parasiite ja hävitajaid, mis on mõeldud kahjurputukate tõrjeks ja mida vahetavad ametlikult tunnustatud asutused; 4.2.3. kärbseid Drosophilidae sugukonnast, mis on mõeldud biomeditsiinilisteks uuringuteks ja mida omavahel vahetavad ametlikult tunnustatud asutused. 4.3. Erandkorras võetakse postipakkides vastu järgmisi artikleid: 4.3.1. elusloomi, kelle edasitoimetamine posti teel on lubatud asjaomaste riikide postieeskirjades ja/või riiklikes õigusaktides. 5. Kirjavahetuse panemine postipakkidesse 5.1. Postipakkidesse on keelatud panna järgmisi artikleid: 5.1.1. kirjavahetust, välja arvatud arhiveeritud materjale, muude isikute vahel kui saatja ja saaja või nendega koos elavad isikud. 6. Mündid, pangatähed ja muud väärtuslikud artiklid 6.1. Keelatud on panna münte, pangatähti, rahatähti või esitajaväärtpabereid, reisitšekke, töödeldud või töötlemata plaatinat, kulda ja hõbedat, vääriskive, juveele või muid väärtuslikke artikleid: 6.1.1. väärtustamata kirisaadetistesse; 6.1.1.1. kui aga riigi õigusaktid seda lubavad, võib nimetatud artikleid saata suletud ümbrikus tähtsaadetisena; 6.1.2. väärtustamata pakkidesse, välja arvatud, kui see on riigi õigusaktidega lubatud; 6.1.3. väärtustamata pakkidesse, mida vahetavad kaks riiki, kus võetakse vastu väärtsaadetisi; 6.1.3.1. lisaks võib iga liikmesriik või määratud ettevõtja keelata panna väärtpakkidesse või väärtustamata pakkidesse kullakange, mis on pärit tema territooriumilt, lähetatakse tema territooriumile või mida saadetakse lahtise transiidina tema territooriumi kaudu; postiadministratsioon võib kehtestada nende artiklite tegelikule väärtusele piirmäärad. 7. Trükised ja pimedatele mõeldud saadetised: 7.1. ei tohi sisaldada pealekirjutusi ega kirjavahetust; 7.2. ei tohi sisaldada postmarke ega muid ringluses olevaid või ringlusest kõrvaldatud postitasu maksmist kinnitavaid artikleid ega mingeid rahalist väärtust kujutavaid pabereid, välja arvatud, kui saadetis sisaldab kaarti, ümbrikku või ümbrist, millele on trükitud saatja või tema esindaja aadress algupärase saadetise lähte- või sihtriigis, mille tagastamise eest on sooritatud ettemakse. 8. Korravastaselt vastu võetud saadetiste kohtlemine 8.1. Korravastaselt vastuvõetud saadetiste kohtlemise kord sätestatakse eeskirjades. Mingil juhul ei edastata sihtkohta, ei väljastata saajale ega saadeta lähteriiki tagasi lõike 2 punktides 1.1 ja 1.2, lõike 3 punktis 1 ja lõike 3 punktis 2 loetletud artikleid sisaldavaid saadetisi. Kui lõike 2 punktis 1.1, lõike 3 punktis 1 või lõike 3 punktis 2 nimetatud artiklid avastatakse transiidi ajal, käitutakse selliste saadetistega transiidiriigi õiguse kohaselt. Kui lõike 3 punktis 1 ja lõike 3 punktis 2 nimetatud artiklid avastatakse transpordi ajal, on määratud ettevõtjal õigus artikkel saadetisest eemaldada ja see kõrvaldada. Seejärel võib määratud ettevõtja edastada ülejäänud saadetise sihtkohta koos informatsiooniga vastuvõetamatu artikli kõrvaldamise kohta. Artikkel 20 Tollikontroll. Tollimaksud ja muud maksud 1. Lähteriigi ja sihtriigi määratud ettevõtjad võivad oma riigi õigusaktide kohaselt esitada saadetisi tollikontrolliks. 2. Tollikontrolliks esitatud saadetistelt võib võtta tollile esitamise tasu, mille soovituslik summa on ette nähtud eeskirjades. Nimetatud tasu võetakse ainult selliste saadetiste tollile esitamise või tollivormistuse eest, millele määratakse tollimaks või muu samalaadne maks. 3. Määratud ettevõtjad, kes on volitatud korraldama kliendi nimel saadetise tollivormistuse, kas kliendi või sihtriigi määratud ettevõtja nimel, võivad võtta kliendilt tollivormistustasu tegelike kulude järgi. Tollivormistustasu võib võtta kõikide tollis riigi õigusaktide kohaselt deklareeritud saadetiste eest, kaasa arvatud tollimaksust vabastatud saadetiste eest. Kliente tuleb eelnevalt selgelt nõutud tasust teavitada. 4. Määratud ettevõtjad võivad võtta saadetise saatjalt või saajalt tollimaksu ja muid võlgnetavaid makse. VI osa Vastutus Artikkel 21 Järelepärimised 1. Iga määratud ettevõtja peab vastu võtma järelepärimisi, mis on seotud tema oma või ka mõne teise määratud ettevõtja teenindusalas postitatud postipakkide või tähitud, väärtustatud või kontrollitava kättetoimetamisega saadetistega, tingimusel et klient on esitanud järelepärimise kuue kuu jooksul pärast saadetise postitamise kuupäeva. Määratud ettevõtjate vaheline järelepärimiste edastamine ja menetlemine toimub eeskirjades sätestatud tingimuste kohaselt. Kuuekuune tähtaeg on seotud nõude esitaja ja määratud ettevõtja vahelise suhtlemisega ega hõlma nõuete edastamist määratud ettevõtjate vahel. 2. Järelepärimised on tasuta. Kui aga nõutakse edastamist kiirkullerposti (EMS) teel, tuleb sellega seotud lisakulu põhimõtteliselt kanda vastava nõudmise esitanud isikul. Artikkel 22 Määratud ettevõtjate vastutus. Hüvitised 1. Üldsätted 1.1. Välja arvatud artiklis 23 sätestatud juhud, vastutavad määratud ettevõtjad: 1.1.1. tähtsaadetiste, väärtustamata postipakkide (välja arvatud e-kaubanduse toodete kättetoimetamise kategooria postipakid („ECOMPRO pakid“), mille omadused on täpsemalt määratletud eeskirjades) ja väärtsaadetiste kaotsimineku, sisu puudujäägi või rikkumise eest; 1.1.2. tähtsaadetise, väärtsaadetise ja väärtustamata postipaki tagastamise eest, kui saadetisel ei ole märgitud põhjust, miks seda kätte ei toimetatud. 1.2. Määratud ettevõtjad ei vastuta muude saadetiste eest kui lõike 1 punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud saadetised, ega ka ECOMPRO pakkide eest. 1.3. Muude juhtude eest, mis ei ole konventsioonis sätestatud, määratud ettevõtja ei vastuta. 1.4. Kui tähtsaadetiste, väärtustamata postipakkide ja väärtsaadetiste kaotsimineku või sisu täieliku rikkumise on tinginud vääramatu jõud, mille puhul hüvitist ei maksta, on saatjal õigus saada tagasi saadetise postitamise eest makstud tasud, välja arvatud kindlustustasu. 1.5. Väljamakstava hüvitise summa ei tohi ületada eeskirjades märgitud summat. 1.6. Vastutuse korral ei võeta väljamakstava hüvitise arvestamisel arvesse kaudset kahju, saamata jäänud tulu ega moraalset kahju. 1.7. Kõik määratud ettevõtjate vastutust käsitlevad sätted on ranged, siduvad ja täielikud. Määratud ettevõtjad ei vastuta mingil juhul, ka mitte tõsiste vigade korral ulatuses, mis ületab konventsioonis ja eeskirjades ettenähtud piirmäärasid. 2. Tähtsaadetised 2.1. Tähtsaadetise kaotsimineku või selle sisu täieliku rüüstamise või rikkumise korral on saatjal õigus saada hüvitist eeskirjades ettenähtud summas. Kui saatja on nõudnud eeskirjades ettenähtud summast väiksemat summat, võivad määratud ettevõtjad maksta väiksema summa ning saada selle alusel hüvitist teistelt asjassepuutuvatelt määratud ettevõtjatelt. 2.2. Tähtsaadetise osalise rüüstamise või rikkumise korral on saatjal õigus saada hüvitist, mis põhimõtteliselt vastab rüüstatu või rikutu tegelikule väärtusele. 3. Väärtustamata postipakid 3.1. Väärtustamata postipaki kaotsimineku või sisu täieliku rüüstamise või rikkumise korral on saatjal õigus saada hüvitist eeskirjades ettenähtud summas. Kui saatja on nõudnud eeskirjades ettenähtud summast väiksemat summat, võivad määratud ettevõtjad maksta väiksema summa ning saada selle alusel hüvitist teistelt asjassepuutuvatelt määratud ettevõtjatelt. 3.2. Väärtustamata postipaki osalise rüüstamise või rikkumise korral on saatjal õigus saada hüvitist, mis põhimõtteliselt vastab rüüstatu või rikutu tegelikule väärtusele. 3.3. Kokkuleppel võivad määratud ettevõtjad omavahelistes suhetes kohaldada eeskirjades ühe postipaki eest ettenähtud summat kaalust olenemata. 4. Väärtsaadetised 4.1. Väärtsaadetise kaotsimineku või sisu täieliku rüüstamise või rikkumise korral on saatjal õigus saada hüvitist, mis põhimõtteliselt vastab postisaadetise avaldatud väärtusele SDR-des. 4.2. Väärtsaadetise osalise rüüstamise või rikkumise korral on saatjal õigus saada hüvitist, mis põhimõtteliselt vastab rüüstatu või rikutu tegelikule väärtusele. Ühelgi juhul ei või see siiski olla suurem kui kindlustatud väärtus SDR-des. 5. Tähtsaadetise või väärtsaadetise tagastamise korral, kui saadetisel ei ole märgitud põhjust, miks seda kätte ei toimetatud, on saatjal õigus saada tagasi ainult saadetise postitamise eest makstud tasud. 6. Postipaki tagastamise korral, kui pakil ei ole märgitud põhjust, miks seda kätte ei toimetatud, on saatjal õigus saada tagasi postipaki lähteriigis postitamise eest makstud tasud ja postipaki sihtriigist tagastamise kulud. 7. Lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud juhtudel arvutatakse hüvitis vastavalt SDR-desse konverteeritavale hinnale, mis kehtib samaliigiliste artiklite või kaupade puhul kohas ja ajal, kus need võeti vastu edasitoimetamiseks. Kehtiva hinna puudumisel arvutatakse hüvitis samasugustel alustel hinnatavate artiklite või kaupade tavalise väärtuse järgi. 8. Kui hüvitis tuleb tasuda tähtsaadetise, väärtustamata postipaki või väärtsaadetise kaotsimineku, sisu täieliku varguse või rikkumise korral, on vastavalt saatjal või saajal õigus saada tagasi ka kõik saadetise postitamise eest tasutud maksud ja tasud, välja arvatud tähtimis- või kindlustustasu. Sama kehtib ka tähtsaadetise, väärtustamata postipaki või väärtsaadetise kohta, millest saaja on selle halva seisukorra tõttu keeldunud, kui selle eest vastutab määratud ettevõtja. 9. Olenemata lõigetest 2, 3 ja 4 on saajal õigus saada hüvitist rüüstatud, rikutud või kaotsiläinud tähtsaadetise, väärtustamata postipaki või väärtustatud saadetise eest, kui saatja loovutab kirjalikult oma õigused saajale. Loobumine ei ole vajalik, kui saatja ja saaja on samad. 10. Lähteriigi määratud ettevõtjal on õigus oma riigis asuvatele saatjatele maksta tähtsaadetise ja väärtustamata postipakkide eest riiklike õigusaktidega ettenähtud hüvitist, tingimusel et see ei ole madalam kui lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 ettenähtud hüvitis. Sama õigus on sihtriigi määratud ettevõtjal saajale hüvitise maksmisel. Ent lõike 2 punktis 1 ja lõike 3 punktis 1 ettenähtud summasid kohaldatakse juhul, kui: 10.1. vastutavale määratud ettevõtjale esitatakse tagasinõue või 10.2. saatja loovutab oma õigused saajale. 11. Reservatsioone, mis käsitlevad järelepärimiste tähtaegade ületamist ja hüvitise maksmist määratud ettevõtjatele, sealhulgas eeskirjades kehtestatud ajavahemikke ja tingimusi, ei tehta, välja arvatud kahepoolse kokkuleppe korral. Artikkel 23 Liikmesriikide ja määratud ettevõtjate vabastamine vastutusest 1. Määratud ettevõtjad vabanevad vastutusest tähtsaadetiste, postipakkide ja väärtsaadetiste eest, mille nad on väljastanud samaliigilisi saadetisi käsitlevate oma riigi eeskirjadega kehtestatud tingimuste kohaselt. Vastutus jääb siiski püsima järgmistel juhtudel: 1.1. kui enne saadetise väljastamist või väljastamise ajal avastatakse sisu vargus või rikkumine; 1.2. kui saaja või tagastatava saadetise puhul saatja võtab väljastatava saadetise vastu märkusega, et tegemist on rüüstatud või rikutud saadetisega, tingimusel et riigisisesed eeskirjad seda lubavad; 1.3. kui tähtsaadetis väljastati saajale kirjakasti kaudu riigisiseste eeskirjade kohaselt ja saaja väidab uurimise käigus, et ta ei ole seda saanud; 1.4. kui postipaki või väärtsaadetise saaja või lähtekohta tagastamise korral saatja, vaatamata õigesti vormistatud allkirjale, teatab kohe saadetise väljastanud määratud ettevõtjale sellest, et ta on avastanud saadetise sisu varguse või rikkumise. Ta peab tõendama, et vargus või rikkumine ei toimunud pärast väljastamist. Mõistet “kohe“ tõlgendatakse riigi seaduse kohaselt. 2. Liikmesriigid ja määratud ettevõtjad ei vastuta: 2.1. vääramatu jõu juhtudel, välja arvatud artikli 18 lõike 5 punktis 9 sätestatud juhul; 2.2. kui nad ei saa pidada saadetiste arvestust ametlike dokumentide vääramatu jõu läbi hävimise tõttu, tingimusel et nende vastutust ei ole muul viisil tõendatud; 2.3. kui saadetise kaotsimineku või rikkumise on põhjustanud saatja süü või hooletus või saadetise sisu laad; 2.4. saadetiste puhul, mille sisu suhtes kehtivad artiklis 19 sätestatud keelud; 2.5. kui saadetised on vastavalt liikmeks oleva sihtriigi või selle riigi määratud ettevõtja teatele sihtriigi seaduste alusel arestitud; 2.6. väärtsaadetiste puhul, mis on pettusega kindlustatud suurema summa eest kui nende tegelik väärtus; 2.7. kui saatja ei ole esitanud järelepärimist kuue kuu jooksul alates saadetise postitamise päevale järgnevast päevast; 2.8. sõjavangide või interneeritud tsiviilisikute pakkide puhul; 2.9. kui kahtlustatakse, et saatja tegutseb pettuse eesmärgil kavatsusega saada hüvitist. 3. Liikmesriigid ja määratud ettevõtjad ei võta endale vastutust mis tahes vormis esitatud tollideklaratsioonide eest ega otsuste eest, mis toll on teinud tollikontrolliks esitatud saadetiste läbivaatamise käigus. Artikkel 24 Saatja vastutus 1. Saadetise saatja vastutab postitöötajatele tekitatud kehavigastuste ning teistele postisaadetistele ja postiseadmetele tekitatud kahju eest, mille on põhjustanud keelatud artiklite saatmine või vastuvõtmise tingimuste täitmata jätmine. 2. Teistele postisaadetistele tekitatud kahju korral vastutab saatja iga rikutud saadetise eest samasuguses ulatuses nagu määratud ettevõtjad. 3. Saatja jääb vastutavaks ka juhul, kui lähtekoha postiasutus on sellise saadetise vastu võtnud. 4. Kui saatja on järginud saadetise vastuvõtmise tingimusi, ei vastuta ta pärast selle üleandmist saadetise töötlemisel määratud ettevõtja või veoettevõtja tehtud vea või ilmutatud hooletuse korral. Artikkel 25 Hüvitise maksmine 1. Hüvitist on kohustatud maksma ning maksud ja tasud tagastama kas lähteriigi või sihtriigi määratud ettevõtja, kellele jääb regressiõigus kahju tekitamise eest vastutava määratud ettevõtja suhtes. 2. Saatja võib loovutada oma õiguse saada hüvitist saajale. Saatja või loobumise korral saaja, võib volitada hüvitist vastu võtma kolmanda isiku, kui riigisisesed õigusaktid seda lubavad. Artikkel 26 Hüvitise võimalik sissenõudmine saatjalt või saajalt 1. Kui pärast hüvitise maksmist leitakse kadunuks peetud tähtsaadetis, postipakk, väärtsaadetis või osa saadetise sisust üles, teatatakse saatjale või saajale, et saadetist hoitakse kolme kuu jooksul talle kättesaadavana, kui ta maksab tagasi väljamakstud hüvitise. Samal ajal küsitakse talt, kellele saadetis väljastada. Keeldumise korral või kui ettenähtud tähtaja jooksul ei vastata, edastatakse samasugune teade saajale või saatjale, andes sellele isikule vastamiseks tähtaja. 2. Kui saatja ja saaja keelduvad saadetisest või ei vasta lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul, läheb saadetis määratud ettevõtja omandisse või asjakohasel juhul selle määratud ettevõtja omandisse, kes hüvitas kahju. 3. Kui väärtsaadetis leitakse hiljem üles ja selle sisu väärtus on väiksem kui makstud hüvitis, peab saatja või saaja maksma saadetise vastusaamisel tagasi hüvitise summa; see ei mõjuta kindlustuspettuse tagajärgi. VII osa Tasu A. Transiiditasud Artikkel 27 Transiiditasud 1. Kahe määratud ettevõtja või sama liikmesriigi kahe postiasutuse vahel ühe või mitme teise määratud ettevõtja vahendusel (kolmanda isiku teenused) vahetatavatelt kinnistelt depeššidelt ja lahtise transiidina saadetavatelt saadetistelt tuleb maksta transiiditasu. Viimane kujutab endast tasu osutatud maa-, mere- ja õhutransiiditeenuste eest. Sama põhimõte kehtib ka valesti lähetatud ja vale teekonnaga saadetiste puhul. B. Lõppmaksed Artikkel 28 Lõppmaksed. Üldsätted 1. Kui eeskirjades sätestatud eranditest ei tulene teisiti, on igal teiselt määratud ettevõtjalt kirisaadetisi saaval määratud ettevõtjal õigus võtta saadud rahvusvahelise postiga seoses kantud kulude eest posti saatvalt määratud ettevõtjalt tasu. 2. Määratud ettevõtjate poolt lõppmaksete tasumist käsitlevate sätete kohaldamisel liigitatakse riigid ja territooriumid kooskõlas kongressi resolutsioonis C 7/2016 sisalduva nimekirjaga järgmiselt: 2.1. sihtsüsteemi riigid ja territooriumid enne 2010. aastat (I rühm); 2.2. sihtsüsteemi riigid ja territooriumid alates 2010. ja 2012. aastast (II rühm); 2.3. sihtsüsteemi riigid ja territooriumid alates 2016. aastast (III rühm); 2.4. üleminekusüsteemi riigid ja territooriumid (IV rühm). 3. Konventsiooni lõppmaksete tasumist käsitlevad sätted on üleminekumeetmed, mis peaksid viima riikide kulutustel põhineva maksesüsteemi vastuvõtmiseni üleminekuperioodi lõpus. 4. Juurdepääs riigisisestele teenustele. Otsene juurdepääs 4.1. Üldiselt teeb enne 2010. aastat sihtsüsteemiga ühinenud riigi iga määratud ettevõtja teistele määratud ettevõtjatele kättesaadavaks kõik riigisiseses teeninduses pakutavad tariifid ja tingimused samasugustel tingimustel, nagu pakutakse oma riigi klientidele. Sihtriigi määratud ettevõtja otsustab, kas lähteriigi määratud ettevõtja on täitnud otsese juurdepääsu tingimused. 4.2. Enne 2010. aastat sihtsüsteemiga ühinenud riikide määratud ettevõtjad teevad teistele enne 2010. aastat sihtsüsteemiga ühinenud riikide määratud ettevõtjatele kättesaadavaks nende riigisiseses teeninduses pakutavad tariifid ja tingimused samasugustel tingimustel, nagu pakutakse oma riigi klientidele. 4.3. Alates 2010. aastast sihtsüsteemiga ühinenud riikide määratud ettevõtjad võivad otsustada teha piiratud arvule määratud ettevõtjatele vastastikku kättesaadavaks riigisiseses süsteemis pakutavad tingimused kaheaastase katseperioodi jooksul. Pärast seda peavad nad valima, kas lõpetavad riigisiseses süsteemis pakutavate tingimuste kättesaadavuse või jätkavad riigisiseses süsteemis pakutavate tingimuste kättesaadavaks tegemist kõikidele määratud ettevõtjatele. Kui alates 2010. aastast sihtsüsteemiga ühinenud riikide määratud ettevõtjad paluvad enne 2010. aastat sihtsüsteemiga ühinenud riikide määratud ettevõtjatel riigisiseses teeninduses pakutavate tingimuste kohaldamist, siis peavad nad tegema kõikidele määratud ettevõtjatele kättesaadavaks nende riigisiseses teeninduses pakutavad tariifid ja tingimused samasugustel tingimustel, nagu pakutakse oma riigi klientidele. 4.4. Üleminekusüsteemi riikide määratud ettevõtjad võivad otsustada mitte teha teistele määratud ettevõtjatele kättesaadavaks nende riigisiseses süsteemis pakutavaid tingimusi. Ent need määratud ettevõtjad võivad otsustada teha piiratud arvule määratud ettevõtjatele vastastikku kättesaadavaks riigisiseses süsteemis pakutavad tingimused kaheaastase katseperioodi jooksul. Pärast seda peavad nad valima, kas lõpetavad riigisiseses süsteemis pakutavate tingimuste kättesaadavuse või jätkavad riigisiseses süsteemis pakutavate tingimuste kättesaadavaks tegemist kõikidele määratud ettevõtjatele. 5. Lõppmaksete tasumine põhineb sihtriigi teeninduskvaliteedil. Seetõttu on postinõukogul õigus maksta lisaks artiklites 29, 30 ja 31 nimetatud tasule lisatasu, et ergutada osalemist järelevalvesüsteemides ja tasuda määratud ettevõtjatele oma kvaliteedi sihtnormide saavutamise eest. Samuti võib postinõukogu kehtestada sanktsioone ebapiisava kvaliteedi korral, kuid tasu ei tohi siiski olla väiksem kui artiklite 30 ja 31 alusel määratud miinimumtasu. 6. Iga määratud ettevõtja võib täielikult või osaliselt loobuda lõikes 1 nimetatud tasust. 7. Alla 5 kilogrammi kaaluvad M-kotid loetakse lõppmaksete kohaldamisel 5-kilogrammisteks. M-kottidele kohaldatav tariif on: 7.1. 2022. aastal 1,016 SDR kilogrammi kohta; 7.2. 2023. aastal 1,044 SDR kilogrammi kohta; 7.3. 2024. aastal 1,073 SDR kilogrammi kohta; 7.4. 2025. aastal 1,103 SDR kilogrammi kohta. 8. Tähtsaadetiste eest nõutakse lisatasu 1,463 SDR saadetise kohta 2022. aastal, 1,529 SDR saadetise kohta 2023. aastal, 1,598 SDR saadetise kohta 2024. aastal ja 1,670 SDR 2025. aastal. Väärtsaadetiste eest nõutakse lisatasu 1,777 SDR saadetise kohta 2022. aastal, 1,857 SDR saadetise kohta 2023. aastal, 1,941 SDR saadetise kohta 2024. aastal ja 2,028 SDR 2025. aastal. Postinõukogul on õigus maksta lisaks nende ja teiste lisateenuste eest makstavale tasule lisatasu, kui osutatud teenused sisaldavad muid elemente, mis on määratletud eeskirjades. 9. Jälgitavate saadetiste eest nõutakse lisatasu 0,400 SDR saadetise kohta eeskirjades toodud tingimuste kohaselt. Postinõukogul on õigus maksta lisaks jälgitavate saadetiste eest makstavale tasule lisatasu täitmise kohta elektrooniliselt edastatud teabe alusel, nagu on toodud eeskirjades. 10. Pisipakkide, tähtsaadetiste ning väärtsaadetiste ja jälgitavate saadetiste eest, millel ei ole vöötkoodi või millel on vöötkood, mis ei vasta Ülemaailmse Postiliidu tehnilisele standardile S10, nõutakse lisatasu 0,5 SDR saadetise kohta, kui ei ole kahepoolselt kokku lepitud teisiti. 11. Postinõukogul on õigus maksta lisatasu ja/või kehtestada sanktsioone olenevalt sellest, kas määratud ettevõtjad täidavad kaupu sisaldavate kirisaadetiste elektroonilise eelteabe esitamise nõudeid. 12. Tasu väljastamata kirisaadetiste tagastamise eest kehtestatakse eeskirjades. 13. Lõppmaksete kohaldamisel nimetatakse eeskirjade kohaselt postitatud mitut kirisaadetist „partiipostiks“. Partiiposti maksed määratakse kindlaks vastavalt artiklite 29, 30 ja 31 sätetele. 14. Määratud ettevõtjad võivad kahe- või mitmepoolsete kokkulepete alusel kohaldada lõppmaksete tasumiseks muid maksesüsteeme. 15. Määratud ettevõtjad võivad soovi korral vahetada mitteprioriteetseid postisaadetisi, rakendades 10% allahindlust prioriteetsete saadetiste lõppmaksete määrast. 16. Sihtsüsteemi riikide määratud ettevõtjate vahel kehtivaid sätteid kohaldatakse iga üleminekusüsteemi riigi määratud ettevõtja suhtes, kes deklareerib, et ta soovib ühineda sihtsüsteemiga. Postinõukogu võib kehtestada eeskirjades üleminekumeetmed. Sihtsüsteemi sätteid võib täieulatuslikult kohaldada iga sihtsüsteemi uue määratud ettevõtja puhul, kes teatab, et soovib neid sätteid kohaldada täieulatuslikult ilma üleminekumeetmeteta. Artikkel 29 Lõppmaksed. Enda deklareeritud tariifid mahukate kirjade (E) ja pisipakkide (E) eest 1.Alates 2021. aasta kohta kehtivatest tariifidest ning olenemata artiklitest 30 ja 31, võivad määratud ettevõtjad teatada rahvusvahelisele büroole enda deklareeritud tariifide kehtivuse aastale eelneva aasta 1. juuniks mahukatele kirjadele (E) ja pisipakkidele (E) järgmisel kalendriaastal kohaldatavad enda deklareeritud tariifid saadetise kohta ja kilogrammi kohta kohalikus valuutas või SDR-ides. Rahvusvaheline büroo konverteerib igal aastal kohalikus valuutas esitatud enda deklareeritud tariifid SDR-ides väljendatud väärtusesse. Tariifide arvutamiseks SDR-ides kasutab rahvusvaheline büroo enda deklareeritud tariifide kehtivuse aastale eelneva aasta 31. märtsil lõppeva viiekuulise perioodi keskmist kuupõhist vahetuskurssi. Saadud tariifidest teatatakse rahvusvahelise büroo ringkirja kaudu hiljemalt enda deklareeritud tariifide kehtivuse aastale eelneva aasta 1. juulil. Mahukatele kirjadele (E) ja pisipakkidele (E) kohaldatavad enda deklareeritud tariifid asendatakse vajaduse korral mahukate kirjade (E) ja pisipakkidega (E) seotud viidetes või tariifide arvutamisel mujal konventsioonis või eeskirjades. Lisaks sellele esitab iga määratud ettevõtja rahvusvahelisele büroole samalaadsete teenuste riigisisesed tariifid vastavate ülemmäärade arvutamiseks. 1.1. Kui lõike 1 punktidest 2 ja 3 ei tulene teisiti, siis enda deklareeritud tariifid: 1.1.1. ei või E formaadis oleva keskmiselt 0,158 kilogrammi kaaluva saadetise puhul olla kõrgemad kui lõike 1 punkti 2 alusel arvutatud riigipõhised ülemmäärad; 1.1.2. moodustavad 70% või lõikes 8 toodud kohaldatava protsendi mahukate kirjade (E) ja pisipakkidega (E) samalaadsete saadetiste riigisisesest tükihinnast, mida määratud ettevõtja pakub riigisiseses teeninduses ja mis kehtib enda deklareeritud tariifide kehtivuse aastale eelneva aasta 1. juunil; 1.1.3. põhinevad mahukate kirjade (E) ja pisipakkide (E) kohta sätestatud maksimummõõtmetega saadetiste riigisisesel tükihinnal, mis kehtib määratud ettevõtja pakutavas riigisiseses teeninduses; 1.1.4. on kättesaadavad kõikidele määratud ettevõtjatele; 1.1.5. on kohaldatavad ainult mahukatele kirjadele (E) ja pisipakkidele (E); 1.1.6. on kohaldatavad kõikidele mahukate kirjade (E) ja pisipakkide (E) postivoogudele, välja arvatud üleminekusüsteemi riikidest lähtuva ja sihtsüsteemiga ühinenud riikidesse suunduva ning üleminekusüsteemi riikide vahelise mahukate kirjade (E) ja pisipakkide (E) postivoo puhul, kui postivoog ei ületa 100 tonni aastas; 1.1.7. on kohaldatavad kõikidele mahukate kirjade (E) ja pisipakkide (E) postivoogudele, välja arvatud sihtsüsteemiga 2010., 2021. ja 2016. aastal ühinenud riikide vahelise ning nendest riikidest lähtuva ja sihtsüsteemiga enne 2010. aastat liitunud riikidesse suunduva mahukate kirjade (E) ja pisipakkide (E) postivoo puhul, kui postivoog ei ületa 25 tonni aastas. 1.2. Enda deklareeritud tariifid saadetise ja kilogrammi kohta mahukate kirjade (E) ja pisipakkide (E) puhul ei või olla kõrgemad kui riigipõhised ülemmäärad, mis on määratud 11- punktilise lineaarse regressiooniga ja vastavad 70% või lõikes 8 nimetatud kohaldatavale protsendile samalaadsete riigisiseste prioriteetsete teenuste tükihinnast 20-grammiste, 35- grammiste, 75-grammiste, 175-grammiste, 250-grammiste, 375-grammiste, 500-grammiste, 750-grammiste, 1,000-grammiste, 1,500-grammiste ja 2,000-grammiste mahukate kirjade (E) ja pisipakkide (E) puhul ilma maksudeta. 1.2.1. Seda, kas enda deklareeritud tariifid on kõrgemad kui ülemmäärad, kontrollitakse keskmise tulu alusel, kasutades kõige viimast ülemaailmset keskmist sisaldust ühe kilogrammi postisaadetise kohta, mille puhul E formaadis olev saadetis kaalub 0,158 kilogrammi. Juhul kui enda deklareeritud tariifid on kõrgemad kui ülemmäärad keskmise E formaadis oleva 0,158 kilogrammi kaaluva saadetise puhul, kohaldatakse saadetise ja kilogrammi kohta kehtivaid ülemmäärasid; teise võimalusena võib asjaomane määratud ettevõtja vähendada enda deklareeritud tariife tasemeni, mis vastab lõike 1 punktile 2. 1.2.2. Kui olenevalt paki paksusest kehtivad erinevad tariifid, kasutatakse kuni 250-grammiste saadetiste puhul madalamat riigisisest tariifi ja rohkem kui 250 grammi kaaluvate saadetiste puhul kõrgemat riigisisest tariifi. 1.2.3. Kui samalaadsetele riigisisestele teenustele kohaldatakse piirkondlikke tariife, kasutatakse eeskirjades nimetatud keskmist tariifi ning mittekülgnevate piirkondade riigisiseseid tariife keskmise tariifi määramisel ei arvestata. Teise võimalusena võib piirkondliku tariifi määrata ka sissetulevate mahukate kirjade (E) ja pisipakkide (E) vahemaa tegeliku keskmise pikkuse alusel (eelmise kalendriaasta kohta). 1.2.4. Juhul kui samalaadsed riigisisesed teenused ja tariifid sisaldavad lisaelemente, mis ei kuulu põhiteenuse juurde, nt jälgimis-, allkirja- ja kindlustusteenused, ja need elemendid laienevad kõikidele lõike 1 punktis 2 loetletud kaaludega saadetistele, lahutatakse riigisisesest tariifist vastav riigisisene lisatariif, lisatariif või Postiliidu aktides esitatud soovituslikku laadi tasu, olenevalt sellest, mis on madalaim. Kõikide lisaelementide eest mahaarvestatav summa ei või olla suurem kui 25% riigisisesest tariifist. 1.3. Juhul kui lõike 1 punkti 2 kohaselt arvutatud riigipõhistest ülemmääradest tulenevalt on E formaadis oleva 0,158 kilogrammi kaaluva saadetise kohta arvutatud tulu madalam kui allpool toodud tariifide alusel samas kaalus oleva sama saadetise kohta arvutatud tulu, ei või enda deklareeritud tariifid olla kõrgemad kui järgmised tariifid: 1.3.1. 2020. aastal 0,614 SDR saadetise kohta ja 1,381 SDR kilogrammi kohta; 1.3.2. 2021. aastal 0,645 SDR saadetise kohta ja 1,450 SDR kilogrammi kohta; 1.3.3. 2022. aastal 0,677 SDR saadetise kohta ja 1,523 SDR kilogrammi kohta; 1.3.4. 2023. aastal 0,711 SDR saadetise kohta ja 1,599 SDR kilogrammi kohta; 1.3.5. 2024. aastal 0,747 SDR saadetise kohta ja 1,679 SDR kilogrammi kohta; 1.3.6. 2025. aastal 0,784 SDR saadetise kohta ja 1,763 SDR kilogrammi kohta. 1.4. Mahukatele kirjadele (E) ja pisipakkidele (E) kohaldatavate enda deklareeritud määrade täiendavad tingimused ja kord on sätestatud eeskirjades. Enda deklareeritud määradele kohaldatakse ka kõiki teisi mahukaid kirju (E) ja pisipakke (E) käsitlevaid eeskirjade sätteid, mis on kooskõlas käesoleva artikliga. 1.5. Üleminekusüsteemi riikide määratud ettevõtjad võivad rakendada enda deklareeritud tariife nende sissetuleva postivoo valimi alusel. 2. Lisaks lõike 1 punktis 2 toodud ülemmääradele ei või enda deklareeritud tariifid olla kõrgemad kui aastateks 2021–2025 määratud maksimaalsed tulud: 2.1. 2021: enda deklareeritud tariifide alusel arvutatud tuluna määratletakse olenevalt sellest, kumb on madalam, kas riigipõhised ülemmäärad või E formaadis oleva 0,158 kilogrammi kaaluva saadetise 2020. aasta tulu, mida suurendatakse 15% võrra; 2.2. 2022: enda deklareeritud tariifide alusel arvutatud tuluna määratletakse olenevalt sellest, kumb on madalam, kas riigipõhised ülemmäärad või E formaadis oleva 0,158 kilogrammi kaaluva saadetise 2021. aasta tulu, mida suurendatakse 15% võrra; 2.3. 2023: enda deklareeritud tariifide alusel arvutatud tuluna määratletakse olenevalt sellest, kumb on madalam, kas riigipõhised ülemmäärad või E formaadis oleva 0,158 kilogrammi kaaluva saadetise 2022. aasta tulu, mida suurendatakse 16% võrra; 2.4. 2024: enda deklareeritud tariifide alusel arvutatud tuluna määratletakse olenevalt sellest, kumb on madalam, kas riigipõhised ülemmäärad või E formaadis oleva 0,158 kilogrammi kaaluva saadetise 2023. aasta tulu, mida suurendatakse 16% võrra; 2.5. 2025: enda deklareeritud tariifide alusel arvutatud tuluna määratletakse olenevalt sellest, kumb on madalam, kas riigipõhised ülemmäärad või E formaadis oleva 0,158 kilogrammi kaaluva saadetise 2024. aasta tulu, mida suurendatakse 17% võrra. 3.2021. aastal ja järgnevatel aastatel kehtivate tariifide puhul ei muutu suhe enda deklareeritud tariifide vahel saadetise kohta ja kilogrammi kohta rohkem kui viis protsendipunkti üles või alla eelmise aastaga võrreldes. Määratud ettevõtjate puhul, kes kohaldavad enda deklareeritud tariife lõike 7 alusel või rakendavad enda deklareeritud tariife vastastikkuse põhimõttel lõike 9 alusel, põhineb 2020. aastal kehtiv suhe alates 1. juulist 2020 kehtestatud enda deklareeritud tariifidel saadetise kohta ja kilogrammi kohta. 4. Määratud ettevõtjad, kes otsustavad tariife ise mitte deklareerida vastavalt käesolevale artiklile, kohaldavad täies ulatuses artiklite 30 ja 31 sätteid. 5. Määratud ettevõtjate puhul, kes on eelmisel kalendriaastal otsustanud kohaldada mahukatele kirjadele (E) ja pisipakkidele (E) enda deklareeritud tariife ja kes ei edasta uusi enda deklareeritud tariife järgmise aasta kohta, kehtivad jätkuvalt olemasolevad enda deklareeritud tariifid, välja arvatud juhul, kui nad ei täida käesoleva artikli tingimusi. 6. Asjaomane määratud ettevõtja teavitab rahvusvahelist bürood käesolevas artiklis viidatud riigisiseste tasude vähenemisest. 7. Jõustumisega alates 1. juulist 2020 ja olenemata lõigetest 1 ja 2, võib liikmesriigi määratud ettevõtja, kelle sissetuleva postivoo aastane kogumaht 2018. aastal oli suurem kui 75 000 tonni (rahvusvahelisele büroole esitatud asjakohase ametliku teabe või muu rahvusvahelise büroo poolt hinnatud ametlikult kättesaadava teabe kohaselt), kohaldada enda deklareeritud tariife mahukatele kirjadele (E) ja pisipakkidele (E), välja arvatud lõike 1 punktides 1.6 ja 1.7 viidatud postivoo puhul. Nimetatud määratud ettevõtjal on õigus mitte kohaldada lõikes 2 sätestatud tulu suurenemise limiite tema riiki suunduvale, sealt lähtuvale ning tema riigi ja mis tahes muu riigi vahel kulgeva postivoo suhtes. 8. Juhul kui eespool lõikes 7 nimetatud võimalust kasutava määratud ettevõtja üle järelevalvet teostav pädev asutus otsustab, et kõikide mahukate kirjade (E) ja pisipakkide (E) töötlemise ja väljastamisega seotud kulude katmiseks peab määratud ettevõtja enda deklareeritud tariif pärast 2020. aastat põhinema kulude ja tariifide suhtel, mis on rohkem kui 70% riigisisesest tükihinnast, võib selle määratud ettevõtja kulude ja tariifide suhe olla suurem kui 70%, tingimusel et kasutusele võetav kulude ja tariifide suhe ei ületa üle ühe protsendipunkti 70% või hetkel kehtivate enda deklareeritud tariifide arvutamisel kasutatud kulude ja tariifide suhet, olenevalt sellest, kumb on suurem, kuid mitte rohkem kui 80%, ning tingimusel et asjaomane määratud ettevõtja edastab toetavad andmed rahvusvahelisele büroole koos oma teatega lõike 1 alusel. Juhul kui määratud ettevõtja suurendab oma kulude ja tariifide suhet pädeva asutuse otsuse alusel, teatab ta nimetatud suhtest rahvusvahelisele büroole avaldamiseks suhte kehtivuse aastale eelneva aasta 1. maiks. Kulude ja tariifide suhte arvutamiseks kasutatavaid kulusid ja tulusid on täpsemalt kirjeldatud eeskirjades. 9. Juhul kui liikmesriigi määratud ettevõtja tugineb lõikele 7, võivad kõik asjakohased määratud ettevõtjad (sealhulgas need, kelle väljamineva postivoo suhtes kohaldatavale erandile viidatakse lõike 1 punktides 1.6 ja 1.7) teha sama ning kohaldada eespool nimetatud määratud ettevõtja suhtes mahukate kirjade (E) ja pisipakkide (E) puhul enda deklareeritud tariife, ilma et tema suhtes kohaldataks lõikes 2 nimetatud maksimaalse tulu suurenemise limiite. Kõikidele sellistele määratud ettevõtjatele kohaldatakse ka käesoleva artikli lõiget 8. Määratud ettevõtjate suhtes, kes otsustavad rakendada enda deklareeritud tariife käesoleva lõike 9 alusel (sealhulgas nende, kelle väljamineva postivoo suhtes on võimalik kohaldada erandit lõike 1 punktide 1.6. ja 1.7. alusel), kohaldatakse lõikele 7 tugineva määratud ettevõtja enda deklareeritud tariife vastastikku. 10. Määratud ettevõtja, kes kasutab lõikes 7 nimetatud võimalust, peab algsete tariifide jõustumise kalendriaastal maksma Postiliidule viis aastat järjest (alates eespool lõikes 7 nimetatud võimaluse taotlemise kalendriaastast) tasu summas 8 miljonit Šveitsi franki aastas, kokku 40 miljonit Šveitsi franki. Pärast viieaastase perioodi lõppu enda deklareeritud tariifide eest käesoleva lõike alusel maksma ei pea. 10.1. Eespool nimetatud tasu jaotatakse järgmiselt: 16 miljonit Šveitsi franki suunatakse Postiliidu seotud fondi elektroonilise eelteabe ja posti turvalisusega seotud projektide rakendamiseks nimetatud määratud ettevõtja ja Postiliidu vahel sõlmitud koostöölepingu tingimuste alusel; ja 24 miljonit Šveitsi franki suunatakse seotud fondi Postiliidu pikaajaliste kohustuste finantseerimiseks, mille määratleb täpsemalt administratsiooninõukogu, nimetatud määratud ettevõtja ja Postiliidu vahel sõlmitud koostöölepingu tingimuste alusel. 10.2. Käesolevas lõikes sätestatud tasu ei kohaldata nendele liikmesriikide määratud ettevõtjatele, kes rakendavad enda deklareeritud tariife vastastikku lõike 9 alusel, kuna teine määratud ettevõtja kasutab enda deklareeritud tariifide võimalust lõike 7 kohaselt. 10.3. Tasu maksev määratud ettevõtja teatab rahvusvahelisele büroole igal aastal, kuidas summa 8 miljonit Šveitsi franki jaotatakse, tingimusel et viis iga-aastast eraldist jaotatakse vastavalt eespool sätestatule nimetatud koostöölepingu kohaselt. Määratud ettevõtjale, kes kasutab enda deklareeritud tariifide võimalust lõike 7 kohaselt, esitatakse nõuetekohane aruandlus käesoleva lõike alusel makstud tasuga seotud kulutuste kohta asjaomase määratud ettevõtja ja Postiliidu vahel sõlmitud koostöölepingu tingimuste alusel. 11. Juhul kui määratud ettevõtja kasutab enda deklareeritud tariifide võimalust lõike 7 kohaselt või kui määratud ettevõtja rakendab enda deklareeritud tariifi vastastikku lõike 9 alusel, siis enda deklareeritud tariifide kasutuselevõtuga samaaegselt peab määratud ettevõtja kaaluma Postiliidu liikmesriikide saatvatele määratud ettevõtjatele mahu ja distantsi alusel makstavate proportsionaalselt kohandatud tasude mittediskrimineerivalt kättesaadavaks tegemist ulatuses, mis on võimalik ja kättesaadav vastuvõtva riigi avaldatud riigisisese samalaadse teenuse puhul, mõlemale vastuvõetava kahepoolse kaubanduskokkuleppe alusel, võttes arvesse riigi reguleeriva asutuse eeskirju. 12. Käesoleva artikli suhtes ei tehta reservatsioone. Artikkel 30 Lõppmaksed. Sihtsüsteemi riikide määratud ettevõtjate vahelise postivoo suhtes kohaldatavad sätted 1. Tasu kirisaadetiste eest, kaasa arvatud partiipost, kuid välja arvatud M-kotid ja rahvusvahelised ärikirjavastused (IBRS), kehtestatakse saadetise ja kilogrammi kohta kehtivate tariifide alusel, mis kajastavad töötlemiskulusid sihtriigis. Tasusid, mida kohaldatakse riigisiseses postiteeninduses prioriteetsetele saadetistele, mis kuuluvad universaalse postiteenuse alla, kasutatakse lõppmaksete määra arvutamise alusena. 2. Sihtsüsteemi lõppmaksete määrade arvutamisel võetakse arvesse saadetiste liigitust nende formaadi alusel vastavalt konventsiooni artikli 17 lõikele 5, kui need on riigisiseses postiteeninduses kohaldatavad. 3. Sihtsüsteemi määratud ettevõtjad vahetavad liigitatud formaadiga saadetisi eeskirjades täpsustatud tingimuste kohaselt. 4. Rahvusvaheliste ärikirjavastuste (IBRS) eest makstakse vastavalt eeskirjadele. 5. Tariifid ühe saadetise ja ühe kilogrammi kohta on erinevad väikekirjadel (P) ja suurtel kirjadel (G) ning mahukatel kirjadel (E) ja pisipakkidel (E). Need arvutatakse 70% alusel 20- grammise väikekirja (P) kohta kehtivatest tasudest ja 175-grammise suure kirja (G) kohta kehtivatest tasudest ilma käibemaksu ja muude maksudeta. Mahukate kirjade (E) ja pisipakkide (E) kohta arvutatakse need P/G formaadi piirist, milleks on 375 grammi, ilma käibemaksu ja muude maksudeta. 6. Postinõukogu määrab tariifide arvutamise tingimused ning tegevusliku, statistilise ja arveldamise korra liigitatud formaadiga saadetiste vahetamise jaoks. 7. Sihtsüsteemi riikide vahelise postivoo suhtes vastaval aastal kohaldatavad tariifid ei suurenda 37,6-grammise P/G formaadis oleva kirisaadetise ega 375-grammise E formaadis oleva kirisaadetise lõppmakse tulu rohkem kui 13% eelmise aastaga võrreldes. 8. Enne 2010. aastat sihtsüsteemiga ühinenud riikide vahelise postivoo suhtes väikekirjade (P) ja suurte kirjade (G) puhul kohaldatavad tariifid ei või olla kõrgemad kui: 8.1. 2022. aastal 0,380 SDR saadetise kohta ja 2,966 SDR kilogrammi kohta; 8.2. 2023. aastal 0,399 SDR saadetise kohta ja 3,114 SDR kilogrammi kohta; 8.3. 2024. aastal 0,419 SDR saadetise kohta ja 3,270 SDR kilogrammi kohta; 8.4. 2025. aastal 0,440 SDR saadetise kohta ja 3,434 SDR kilogrammi kohta. 9. Sihtsüsteemiga ühinenud riikide vahelise postivoo suhtes mahukate kirjade (E) ja pisipakkide (E) puhul kohaldatavad tariifid ei või olla kõrgemad kui: 9.1. 2022. aastal 0,864 SDR saadetise kohta ja 1,942 SDR kilogrammi kohta; 9.2. 2023. aastal 0,950 SDR saadetise kohta ja 2,136 SDR kilogrammi kohta; 9.3. 2024. aastal 1,045 SDR saadetise kohta ja 2,350 SDR kilogrammi kohta; 9.4. 2025. aastal 1,150 SDR saadetise kohta ja 2,585 SDR kilogrammi kohta. 10. Sihtsüsteemiga ühinenud riikide vahelise postivoo suhtes väikekirjade (P) ja suurte kirjade (G) puhul kohaldatavad tariifid ei või olla madalamad kui: 10.1. 2022. aastal 0,272 SDR saadetise kohta ja 2,121 SDR kilogrammi kohta; 10.2. 2023. aastal 0,292 SDR saadetise kohta ja 2,280 SDR kilogrammi kohta; 10.3. 2024. aastal 0,314 SDR saadetise kohta ja 2,451 SDR kilogrammi kohta; 10.4. 2025. aastal 0,330 SDR saadetise kohta ja 2,574 SDR kilogrammi kohta. 11. Sihtsüsteemiga ühinenud riikide vahelise postivoo suhtes mahukate kirjade (E) ja pisipakkide (E) puhul kohaldatavad tariifid ei või olla madalamad kui: 11.1. 2022. aastal 0,677 SDR saadetise kohta ja 1,523 SDR kilogrammi kohta; 11.2. 2023. aastal 0,711 SDR saadetise kohta ja 1,599 SDR kilogrammi kohta; 11.3. 2024. aastal 0,747 SDR saadetise kohta ja 1,679 SDR kilogrammi kohta; 11.4. 2025. aastal 0,784 SDR saadetise kohta ja 1,763 SDR kilogrammi kohta. 12. Alates 2010. ja 2012. aastast sihtsüsteemiga ühinenud riikide vahelise ning nende riikide ja enne 2010. aastat sihtsüsteemiga ühinenud riikide vahelise postivoo suhtes väikekirjade (P) ja suurte kirjade (G) puhul kohaldatavad tariifid ei või olla kõrgemad kui: 12.1. 2022. aastal 0,342 SDR saadetise kohta ja 2,672 SDR kilogrammi kohta; 12.2. 2023. aastal 0,372 SDR saadetise kohta ja 2,905 SDR kilogrammi kohta; 12.3. 2024. aastal 0,404 SDR saadetise kohta ja 3,158 SDR kilogrammi kohta; 12.4. 2025. aastal 0,440 SDR saadetise kohta ja 3,434 SDR kilogrammi kohta. 13. Alates 2016. aastast sihtsüsteemiga ühinenud riikide vahelise ning nende riikide ja enne 2010. aastat või alates 2010. ja 2012. aastast sihtsüsteemiga ühinenud riikide vahelise postivoo suhtes väikekirjade (P) ja suurte kirjade (G) puhul kohaldatavad tariifid ei või olla kõrgemad kui: 13.1. 2022. aastal 0,313 SDR saadetise kohta ja 2,443 SDR kilogrammi kohta; 13.2. 2023. aastal 0,351 SDR saadetise kohta ja 2,738 SDR kilogrammi kohta; 13.3. 2024. aastal 0,393 SDR saadetise kohta ja 3,068 SDR kilogrammi kohta; 13.4. 2025. aastal 0,440 SDR saadetise kohta ja 3,434 SDR kilogrammi kohta. 14. Kui 2010.,2012. ja 2016. aastal sihtsüsteemiga ühinenud riikide vaheline või nende riikide ja enne 2010. aastat sihtsüsteemiga ühinenud riikide vaheline postivoog on väiksem kui 50 tonni aastas, siis arvestatakse tariifid kilogrammi kohta ja saadetise kohta kokku üheks kogutariifiks kilogrammi kohta ülemaailmse keskmise sisalduse alusel ühe kilogrammi postisaadetiste kohta, milleks on 3,97 P ja G formaadi saadetist kaaluga 0,14 kilogrammi ja 5,45 E formaadi saadetist kaaluga 0,86 kilogrammi. 15. Artikli 29 alusel mahukatele kirjadele (E) ja pisipakkidele (E) kohaldatavad enda deklareeritud lõppmaksete määrad asendavad käesolevas artiklis toodud mahukatele kirjade (E) ja pisipakkide (E) tariife; sellest tulenevalt ei kohaldata lõigete 7, 9 ja 11 sätteid. 16. Enne 2010. aastat sihtsüsteemiga ühinenud riikidesse saadetud partiiposti maksed määratakse kindlaks, kohaldades lõigetes 5–11 või artiklis 29 ettenähtud tariife saadetise ja kilogrammi kohta. 17. Alates 2010., 2012. ja 2016. aastast sihtsüsteemiga ühinenud riikidesse saadetud partiiposti maksed määratakse kindlaks, kohaldades lõigetes 5 ja 10 ̶ 13 või artiklis 29 ettenähtud tariife saadetise ja kilogrammi kohta. 18. Käesoleva artikli suhtes ei tehta reservatsioone, välja arvatud kahepoolse kokkuleppe raames. Artikkel 31 Lõppmaksed. Üleminekusüsteemi riikide määratud ettevõtjatesse suunduva, sealt lähtuva ja nende vahel kulgeva postivoo suhtes kohaldatavad sätted 1. Lõppmaksete üleminekusüsteemi riikide määratud ettevõtjate ettevalmistamisel sihtsüsteemiga ühinemiseks määratakse kirisaadetiste, sealhulgas partiiposti, kuid mitte M- kottide ja rahvusvaheliste ärikirjavastuste (IBRS), maksed kindlaks saadetise kohta kehtiva tariifi ja kilogrammi kohta kehtiva tariifi alusel. 2. Artikli 30 lõikeid 1–3, 9 ja 10 kohaldatakse tariifide arvutamisel saadetise ja kilogrammi kohta väikekirjade (P), suurte kirjade (G), mahukate kirjade (E) ja pisipakkide (E) puhul, välja arvatud artikli 29 alusel mahukatele kirjadele (E) ja pisipakkidele (E) kohaldatavate enda deklareeritud lõppmaksete määrade arvutamisel. 3. Üleminekusüsteemi riikidesse suunduvale, sealt lähtuvale ja nende vahel kulgeva postivoo suhtes vastaval aastal kohaldatavad tariifid ei suurenda 37,6-grammise P/G formaadis oleva kirisaadetise lõppmakse tulu rohkem kui 15,5% ega 375-grammise E formaadis oleva kirisaadetise lõppmakse tulu rohkem kui 13% eelmise aastaga võrreldes. 4. Rahvusvaheliste ärikirjavastuste (IBRS) eest makstakse vastavalt eeskirjadele. 5. Üleminekusüsteemi riikidesse suunduvale, sealt lähtuvale ja nende vahel kulgeva postivoo suhtes väikekirjade (P) ja suurte kirjade (G) puhul kohaldatavad tariifid ei või olla kõrgemad kui: 5.1. 2022. aastal 0,285 SDR saadetise kohta ja 2,227 SDR kilogrammi kohta; 5.2. 2023. aastal 0,329 SDR saadetise kohta ja 2,573 SDR kilogrammi kohta; 5.3. 2024. aastal 0,380 SDR saadetise kohta ja 2,973 SDR kilogrammi kohta; 5.4. 2025. aastal 0,440 SDR saadetise kohta ja 3,434 SDR kilogrammi kohta. 6. Üleminekusüsteemi riikidesse suunduvale, sealt lähtuvale ja nende vahel kulgeva postivoo suhtes väikekirjade (P) ja suurte kirjade (G) puhul kohaldatavad tariifid ei või olla madalamad kui: 6.1. 2022. aastal 0,272 SDR saadetise kohta ja 2,121 SDR kilogrammi kohta; 6.2. 2023. aastal 0,292 SDR saadetise kohta ja 2,280 SDR kilogrammi kohta; 6.3. 2024. aastal 0,314 SDR saadetise kohta ja 2,451 SDR kilogrammi kohta; 6.4. 2025. aastal 0,330 SDR saadetise kohta ja 2,574 SDR kilogrammi kohta. 7. Üleminekusüsteemi riikidesse suunduvale, sealt lähtuvale ja nende vahel kulgeva postivoo suhtes mahukate kirjade (E) ja pisipakkide (E) puhul kohaldatavad tariifid, välja arvatud mahukatele kirjadele (E) ja pisipakkidele (E) kohaldatavad lõppmaksete määrad, mis on enda deklareeritud artikli 29 alusel ja kooskõlas eespool oleva lõikega 2, ei või olla kõrgemad kui: 7.1. 2022. aastal 0,864 SDR saadetise kohta ja 1,942 SDR kilogrammi kohta; 7.2. 2023. aastal 0,950 SDR saadetise kohta ja 2,136 SDR kilogrammi kohta; 7.3. 2024. aastal 1,045 SDR saadetise kohta ja 2,350 SDR kilogrammi kohta. 7.4. 2025. aastal 1,150 SDR saadetise kohta ja 2,585 SDR kilogrammi kohta. 8. Üleminekusüsteemi riikidesse suunduvale, sealt lähtuvale ja nende vahel kulgeva postivoo suhtes mahukate kirjade (E) ja pisipakkide (E) puhul kohaldatavad tariifid, välja arvatud mahukatele kirjadele (E) ja pisipakkidele (E) kohaldatavad lõppmaksete määrad, mis on enda deklareeritud artikli 29 alusel ja kooskõlas eespool oleva lõikega 2, ei või olla madalamad kui: 8.1 2022. aastal 0,677 SDR saadetise kohta ja 1,523 SDR kilogrammi kohta; 8.2. 2023. aastal 0,711 SDR saadetise kohta ja 1,599 SDR kilogrammi kohta; 8.3. 2024. aastal 0,747 SDR saadetise kohta ja 1,679 SDR kilogrammi kohta. 8.4. 2025. aastal 0,784 SDR saadetise kohta ja 1,763 SDR kilogrammi kohta. 9. Tariifid kilogrammi kohta ja saadetise kohta, välja arvatud artikli 29 alusel mahukatele kirjadele (E) ja pisipakkidele (E) kohaldatavate enda deklareeritud lõppmaksete määrade puhul, arvestatakse kokku üheks kogutariifiks kilogrammi kohta ülemaailmse keskmise sisalduse alusel ühe kilogrammi kohta järgmiselt: 9.1. 2022. aastal mitte madalam kui 6,376 SDR kilogrammi kohta ja mitte kõrgem kui 7,822 SDR kilogrammi kohta; 9.2. 2023. aastal mitte madalam kui 6,729 SDR kilogrammi kohta ja mitte kõrgem kui 8,681 SDR kilogrammi kohta; 9.3. 2024. aastal mitte madalam kui 7,105 SDR kilogrammi kohta ja mitte kõrgem kui 9,641 SDR kilogrammi kohta; 9.4. 2025. aastal mitte madalam kui 7,459 SDR kilogrammi kohta ja mitte kõrgem kui 10,718 SDR kilogrammi kohta; 10. Kui lähteriigi ega sihtriigi määratud ettevõtja ei ole palunud läbivaatamismehhanismi kohaldamist, et vaadata tariif läbi, lähtudes pigem tegelikust saadetiste arvust kilogrammi kohta kui ülemaailmsest keskmisest, siis kohaldatakse standardtariife, välja arvatud artikli 29 alusel mahukatele kirjadele (E) ja pisipakkidele (E) kohaldatavate enda deklareeritud lõppmaksete määrade puhul. Valim läbivaatamismehhanismi jaoks võetakse eeskirjade alusel. 11. Kui üleminekusüsteemi riikidesse suunduv, sealt lähtuv ja nende vahel kulgev postivoog on väiksem kui 100 tonni aastas, on kogutariif kilogrammi kohta järgmine: 11.1. 2022. aastal 6,376 SDR kilogrammi kohta; 11.2. 2023. aastal 6,729 SDR kilogrammi kohta; 11.3. 2024. aastal 7,105 SDR kilogrammi kohta; 11.4. 2025. aastal 7,459 SDR kilogrammi kohta. 12. Kui sihtsüsteemiga ühinenud riikidest lähtuv ja üleminekusüsteemi riikidesse suunduv postivoog on väiksem kui 100 tonni aastas ja mahukatele kirjadele (E) ja pisipakkidele (E) kohaldatavad lõppmaksete määrad on artikli 29 alusel enda deklareeritud, arvestatakse tariifid kilogrammi kohta ja saadetise kohta kokku üheks kogutariifiks kilogrammi kohta ülemaailmse keskmise sisalduse alusel ühe kilogrammi postisaadetise kohta, mis on toodud artikli 30 lõikes 14, välja arvatud artikli 29 lõike 1 punktis 5 nimetatud postivoo puhul, mis on 50 tonni või suurem, kui üleminekusüsteemi riik võtab sissetuleva postivoo valimi. 13. Kui üleminekusüsteemi riikidesse suunduv, sealt lähtuv ja nende vahel kulgev postivoog on suurem kui 100 tonni aastas ja mahukatele kirjadele (E) ja pisipakkidele (E) kohaldatavad lõppmaksete määrad on artikli 29 alusel enda deklareeritud ning sihtriik otsustab sissetuleva postivoo valimit mitte võtta, arvestatakse tariifid kilogrammi kohta ja saadetise kohta kokku üheks kogutariifiks kilogrammi kohta ülemaailmse keskmise sisalduse alusel ühe kilogrammi postisaadetise kohta, mis on toodud artikli 30 lõikes 14. 14. Artikli 29 alusel mahukatele kirjadele (E) ja pisipakkidele (E) kohaldatavad enda deklareeritud lõppmaksete määrad asendavad käesolevas artiklis toodud mahukate kirjade (E) ja pisipakkide (E) tariife, välja arvatud lõikes 12 kirjeldatud postivoo puhul; sellest tulenevalt ei kohaldata lõigete 7, 8 ja 10 sätteid. 16. Kui üleminekusüsteemi riikidesse suunduv, sealt lähtuv ja nende vahel kulgev postivoog on väiksem kui 100 tonni aastas, võivad määratud ettevõtjad soovi korral saata ja võtta vastu formaadi alusel liigitatud saadetisi eeskirjades täpsustatud tingimuste kohaselt. Formaadi alusel liigitatud vahetuste korral kehtivad eespool lõigetes 5, 6, 7 ja 8 nimetatud tariifid, kui sihtriigi määratud ettevõtja otsustab artikli 29 kohaselt enda deklareeritud tariife mitte rakendada. 17. Sihtsüsteemi riigi määratud ettevõtjasse suunduva partiiposti maksed määratakse kindlaks, kohaldades artiklis 29 või 30 ettenähtud tariife saadetise ja kilogrammi kohta. Üleminekusüsteemi määratud ettevõtjad võivad nõuda saadud partiiposti eest tasu lõigete 5, 6, 7 ja 8 ning artikkel 29 järgi. 18. Käesoleva artikli suhtes ei tehta reservatsioone, välja arvatud kahepoolse kokkuleppe raames. Artikkel 32 Teeninduskvaliteedi fond 1. Lõppmakseid, välja arvatud M-kottide, rahvusvaheliste ärikirjavastuste (IBRS) ja partiiposti saadetiste eest, mida kõik riigid ja territooriumid teevad lõppmakse ja teeninduskvaliteedi fondi tähenduses vähim arenenud riikide hulka liigitatud ja IV rühma kuuluvatele riikidele, tõstetakse 20% võrra artiklites 29 või 31 sätestatud tariifidest ning saadud vahendid suunatakse teeninduskvaliteedi fondi eesmärgiga parandada teeninduskvaliteeti nendes riikides. IV rühma riikide vahel sellist makset ei kohaldata. 2. Lõppmakseid, välja arvatud M-kottide, rahvusvaheliste ärikirjavastuste (IBRS) ja partiiposti saadetiste eest, mida I rühma riikideks liigitatud riigid ja territooriumid peavad maksma IV rühma riikideks liigitatud riikidele, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud vähim arenenud riikidele, suurendatakse 10% võrra artiklites 29 või 31 nimetatud tariifidest ning saadud vahendid suunatakse teeninduskvaliteedi fondi eesmärgiga tõsta teeninduskvaliteeti nendes riikides. 3. Lõppmakseid, välja arvatud M-kottide, rahvusvaheliste ärikirjavastuste (IBRS) ja partiiposti saadetiste eest, mida II rühma riikideks liigitatud riigid ja territooriumid peavad maksma IV rühma riikideks liigitatud riikidele, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud vähim arenenud riikidele, suurendatakse 10% võrra artiklites 29 või 31 nimetatud tariifidest ning saadud vahendid suunatakse teeninduskvaliteedi fondi eesmärgiga tõsta teeninduskvaliteeti nendes riikides. 4. Lõppmakseid, välja arvatud M-kottide, rahvusvaheliste ärikirjavastuste (IBRS) ja partiiposti saadetiste eest, mida III rühma riikideks liigitatud riigid ja territooriumid peavad maksma IV rühma riikideks liigitatud riikidele, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud vähim arenenud riikidele, suurendatakse 5% võrra artiklites 29 või 31 nimetatud tariifidest ning saadud vahendid suunatakse teeninduskvaliteedi fondi eesmärgiga tõsta teeninduskvaliteeti nendes riikides. 5. Lõppmakseid, välja arvatud M-kottide, rahvusvaheliste ärikirjavastuste (IBRS) ja partiiposti saadetiste eest, mida I, II ja III rühma riikideks liigitatud riigid ja territooriumid peavad maksma III rühma riikideks liigitatud riikidele, suurendatakse 1% võrra, mis suunatakse ühisfondi, mille haldamine toimub postinõukogu poolt kehtestatud korra kohaselt ja mis on moodustatud eesmärgiga tõsta teeninduskvaliteeti II, III ja IV rühma riikides. 6. Lõppmakseid, välja arvatud M-kottide, rahvusvaheliste ärikirjavastuste (IBRS) ja partiiposti saadetiste eest, mida I, II ja III rühma riikideks liigitatud riigid ja territooriumid peavad maksma III rühma riikideks liigitatud riikidele, suurendatakse 0,5% võrra, mis suunatakse erikontole, mis on loodud lõikes 5 viidatud ühisfondi osana, mille haldamine toimub postinõukogu poolt kehtestatud korra kohaselt ja mis on moodustatud eelkõige eesmärgiga tõsta teeninduskvaliteeti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt vähim arenenud riikideks liigitatud IV rühma riikides. 7. Postinõukogu poolt kehtestatud korra kohaselt suunatakse käesoleva artikli lõigete 1, 2, 3 ja 4 alusel makstud summad, mis on kasutamata ja kogunenud nelja eelneva teeninduskvaliteedi fondi võrdlusaasta jooksul (kõige varasem võrdlusaasta on 2018), samuti käesoleva artikli lõikes 5 nimetatud ühisfondi. Käesoleva lõike tähenduses suunatakse eespool nimetatud ühisfondi üksnes vahendid, mida ei ole kasutatud teeninduskvaliteedi fondi poolt heakskiidetud teeninduskvaliteedi projektides kahe aasta jooksul pärast eespool nimetatud nelja-aastase perioodi jooksul tehtud maksete viimase makse saamist. 8. Lõppmaksed, mida makstakse teeninduskvaliteedi fondi eesmärgiga tõsta teeninduskvaliteeti IV rühma riikides, kokku peavad olema vähemalt 20 000 SDR aastas iga abisaaja riigi kohta. Selle miinimumsumma saavutamiseks vajalike lisavahendite kohta esitatakse I, II ja II rühma riikidele arve vastavalt vahetatud mahtudele. 9. Postinõukogu võtab teeninduskvaliteedi fondi projektide rahastamise korra vastu või uuendab seda hiljemalt 2021. aasta detsembriks. C. Postipakkide tariifid Artikkel 33 Postipakkide maa- ja meretariif 1. Kahe määratud ettevõtja vahel vahetatavatelt postipakkidelt, välja arvatud ECOMPRO pakkidelt, tuleb tasuda sissetuleva maaposti tariif, mis arvutatakse eeskirjades ettenähtud postipaki ja kilogrammi põhitariife kombineerides. 1.1. Lähtudes nimetatud põhitariifidest võivad määratud ettevõtjad kooskõlas eeskirjade sätetega kehtestada veel lisatariife paki ja kilogrammi kohta. 1.2. Lõikes 1 ja lõike 1 punktis 1 nimetatud tariifid tasub lähteriigi määratud ettevõtja, välja arvatud juhul, kui eeskirjad näevad ette erandi sellest põhimõttest. 1.3. Sissetuleva maaposti tariifid on iga riigi puhul kogu selle territooriumi suhtes ühesugused. 2. Kahe määratud ettevõtja või sama riigi kahe postiasutuse vahel ühe või mitme teise määratud ettevõtja maapostiteenuste abil vahetatavatelt pakkidelt tuleb neile määratud ettevõtjatele, kes osalevad maitsi edasitoimetamises, tasuda eeskirjades ettenähtud maaposti transiiditariif vastavalt kohaldatavale distantsipikkusele. 2.1. Lahtise transiidina saadetavate postipakkide puhul võivad vahendavad määratud ettevõtjad nõuda eeskirjades saadetise kohta ettenähtud ühtse tariifi tasumist. 2.2. Maaposti transiiditariifi tasub lähteriigi määratud ettevõtja, välja arvatud juhul, kui eeskirjad näevad ette erandi sellest põhimõttest. 3. Iga määratud ettevõtja, kes osaleb postipakkide edasitoimetamises meritsi, võib nõuda meretariifide tasumist. Nimetatud tariifid tasub lähteriigi määratud ettevõtja, välja arvatud juhul, kui eeskirjad näevad ette erandi sellest põhimõttest. 3.1. Mereveo puhul kehtiv meretariif on ette nähtud eeskirjades vastavalt kohaldatavale distantsipikkusele. 3.2. Lõike 3 punkti 1 kohaselt arvutatud meretariifi võivad määratud ettevõtjad kuni 50% võrra suurendada. Vastavalt oma soovile võivad nad seda ka vähendada. D. Lennutranspordi tasud Artikkel 34 Lennutranspordi tasu põhimäärad ja seda käsitlevad sätted 1. Määratud ettevõtjate vahelises arvelduses kohaldatava lennutranspordi tasude põhimäära kinnitab postinõukogu ja selle arvutab eeskirjades esitatud valemi kohaselt välja rahvusvaheline büroo. Kauba tagastusteenuse vahendusel saadetud postipakkide lennutranspordile kohaldatavad tariifid arvutatakse vastavalt eeskirjades sätestatule. 2. Lahtise transiidina saadetavate kinniste depeššide, prioriteetsete saadetiste, lennupostisaadetiste ja lennupakkide lennutranspordi, valesti lähetatud ja vale teekonnaga saadetiste tasu arvutamine ja asjakohased arvestusmeetodid on ette nähtud eeskirjades. 3. Lennutranspordi tasu kannab kogu lennutranspordiga läbitud distantsi eest: 3.1. kinniste depeššide puhul posti lähteriigi määratud ettevõtja, kaasa arvatud juhul, kui see post liigub transiidina ühe või mitme vahendava määratud ettevõtja kaudu; 3.2. lahtise transiidina saadetavate prioriteetsete saadetiste ja lennupostisaadetiste puhul (k.a valesti lähetatud saadetised) määratud ettevõtja, kes annab need saadetised üle teisele määratud ettevõtjale. 4. Samu sätteid kohaldatakse maa- ja meretransiiditasudest vabastatud saadetiste puhul, kui neid toimetatakse edasi lennutranspordiga. 5. Igal sihtriigi määratud ettevõtjal, kes näeb ette oma riigis rahvusvahelise posti edasitoimetamise lennutranspordiga, on õigus sellise edasitoimetamise lisakulude hüvitamisele, tingimusel et lennutranspordiga kaetud vahemaa keskmine pikkus on üle 300 km. Postinõukogu võib asendada vahemaa keskmise pikkuse mõne muu asjakohase kriteeriumiga. Kui ei ole kokku lepitud tasu mittevõtmises, on tasu kõigi välismaalt lähtuvate prioriteetsete saadetiste ja lennupostisaadetiste puhul ühesugune, olenemata sellest, kas neid saadetakse edasi lennutranspordiga või mitte. 6. Kui aga sihtriigi määratud ettevõtja võetavad lõppmaksed põhinevad konkreetselt kuludel, riigisisestel tariifidel või enda deklareeritud tariifidel artikli 29 kohaselt, ei võeta lisatasu riigisisese lennutranspordiga edasitoimetamise eest. 7. Keskmise kauguse arvutamisel ei arvesta sihtriigi määratud ettevõtja sellise posti kaalu, mille lõppmaksete arvestus on põhinenud konkreetselt sihtriigi määratud ettevõtja kuludel või riigisisestel tariifidel. E. Maksete tasumine Artikkel 35 Maksete tasumist ja rahvusvahelise postivahetuse makseid käsitlevad sätted 1. Vastavalt käesolevale konventsioonile teostatud toimingute eest tasumine (sealhulgas tasumine postisaadetiste transpordi (edastamise) ja sihtriigis postisaadetiste töötlemise eest ning hüvitise tasumine postisaadetiste kaotsimineku, varguse või rikkumise korral) toimub konventsiooni ja Postiliidu teiste aktide alusel ja nendega kooskõlas ning määratud ettevõtjalt ei nõuta dokumentide koostamist, välja arvatud Postiliidu aktides sätestatud juhtudel. 2. Selleks et tagada universaalse postiteenuse osutamine artikli 3 kohaselt ja rahvusvahelise postivõrgu usaldusväärsus, tasuvad määratud ettevõtjad vastavalt konventsioonile teostatud toimingute eest. F. Tasude ja tariifide kehtestamine Artikkel 36 Postinõukogu õigus kehtestada tasusid ja tariife 1. Postinõukogul on õigus kehtestada järgmisi tariife ja tasusid, mille maksavad määratud ettevõtjad eeskirjades esitatud tingimuste kohaselt: 1.1. transiiditasud kirisaadetiste töötlemise ja edasitoimetamise eest ühe või mitme vahendava riigi kaudu; 1.2. lennuposti põhitariifid ja lennutranspordi tasud; 1.3. sissetuleva maaposti tariifid kõikide sissetulevate postipakkide töötlemise eest, välja arvatud ECOMPRO pakid; 1.4. maaposti transiiditariifid pakkide töötlemise ja edasitoimetamise eest vahendava riigi kaudu; 1.5. meretariifid pakkide edasisaatmise eest meritsi; 1.6. väljamineva maaposti tariifid postipakkide tagastusteenuse osutamise eest. 2. Muudatused, mis tehakse teenust osutavate määratud ettevõtjate õiglast tasustamist tagava metoodika kohaselt, peavad põhinema usaldusväärsetel ja piisavatel majandus- ja finantsandmetel. Otsustatud muudatused jõustuvad postinõukogu määratud kuupäeval. VIII osa Vabatahtlikud teenused Artikkel 37 EMS ja integreeritud logistika 1. Liikmesriigid või määratud ettevõtjad võivad kokku leppida, et nad osalevad järgmistes eeskirjades kirjeldatud teenustes: 1.1. kiirkullerpost (EMS), mis on kiirpostiteenus dokumentide ja kauba saatmiseks ning mis on võimaluse korral kõige kiirem füüsiliste vahendite abil toimuv postiteenus. Seda teenust võib osutada standardse mitmepoolse kiirkullerposti kokkuleppe või kahepoolse kokkuleppe alusel; 1.2. integreeritud logistika, mis on täielikult kliendi logistilistele nõudmistele vastav teenus, mille hulka kuuluvad ka kaupade või dokumentide füüsilisele edastamisele eelnevad ja järgnevad etapid. Artikkel 38 Elektroonilised postiteenused 1. Liikmesriigid või määratud ettevõtjad võivad kokku leppida, et nad osalevad järgmistes eeskirjades kirjeldatud elektroonilistes postiteenustes: 1.1. elektronpost, mis on elektrooniline postiteenus elektrooniliste sõnumite ja teabe edastamiseks määratud ettevõtjate poolt; 1.2. tähitud elektronpost, mis on turvaline elektrooniline postiteenus, millega kaasneb elektroonilise sõnumi saatmistõend ja kättetoimetamistõend ning turvaline sidekanal autenditud kasutajatele; 1.3. elektrooniline posti sertifitseerimiskood, mis tõendab elektroonilise sündmuse toimumist ettenähtud vormis ja ajal ühe või mitme osalise vahel; 1.4. elektrooniline kirjakast, mis võimaldab autenditud kasutajatel elektroonilisi sõnumeid saata ning autenditud saajatel elektroonilisi sõnumeid ja teavet kätte saada ja säilitada. IX osa Lõppsätted Artikkel 39 Konventsiooni ja eeskirju käsitlevate ettepanekute heakskiitmise tingimused 1. Jõustumiseks vajavad kongressile esitatud, konventsiooniga seotud ettepanekud kohalolevate ja hääletamisel osalevate hääleõiguslike liikmesriikide enamuse heakskiitu. Hääletamise ajal peab kohal viibima vähemalt pool kongressil esindatud hääleõiguslikest liikmesriikidest. 2. Jõustumiseks vajavad eeskirjadega seotud ettepanekud postinõukogu hääleõiguslike liikmete enamuse heakskiitu. 3. Jõustumiseks vajavad kongresside vahelisel ajal tehtud, konventsiooni ja selle lõpp- protokolliga seotud ettepanekud: 3.1. kahekolmandikulist häälteenamust, kusjuures hääletamises osalevad vähemalt pooled Postiliidu hääleõiguslikest liikmesriikidest, kui ettepanekud käsitlevad muudatusi; 3.2. häälteenamust, kui ettepanekud käsitlevad sätete tõlgendamist. 4. Iga liikmesriik võib teha 90 päeva jooksul pärast lõike 3 punkti alusel muudatuse vastuvõtmisest teatamist reservatsiooni selle muudatuse kohta vastavalt lõike 3 punktis 1 sätestatud samadele heakskiitmise tingimustele ja artikli 40 asjaomastele sätetele analoogia alusel. Artikkel 40 Reservatsioonid kongressil 1. Reservatsioone, mis on vastuolus Postiliidu eesmärgiga, ei või teha. 2. Üldjuhul püüab eriarvamusel olev liikmesriik võimaluse piires ühendada oma arvamuse enamuse omaga. Reservatsioone võib teha ainult äärmise vajaduse korral ja neid tuleb põhjendada. 3. Konventsiooni artikli suhtes tehtav reservatsioon esitatakse kongressile ettepanekuna, mis on koostatud kooskõlas kongressi töökorra asjakohaste sätetega ühes rahvusvahelise büroo töökeeles. 4. Jõustumiseks vajavad reservatsioone käsitlevad ettepanekud samasugust häälteenamust, mis on vajalik reservatsiooniga seotud artikli muutmiseks. 5. Põhimõtteliselt kohaldatakse reservatsioone vastastikkuse põhimõttel reservatsiooni teinud liikmesriigi ja teiste liikmesriikide vahel. 6. Konventsiooni suhtes tehtavad reservatsioonid lisatakse kongressi poolt heakskiidetud ettepanekute põhjal konventsiooni lõpp-protokolli. Artikkel 41 Konventsiooni jõustumine ja kehtivus Konventsioon jõustub 1. juulil 2022 (välja arvatud VII osa „Tasu“ kõik sätted, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2022) ja kehtib tähtajatult. Selle kinnituseks on liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad alla kirjutanud konventsiooni ainueksemplari, mis antakse hoiule rahvusvahelise büroo peadirektorile. Ülemaailmse Postiliidu rahvusvaheline büroo edastab kõikidele liikmesriikidele selle koopia. Koostatud Abidjanis 26. augustil 2021  Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade teine lisaprotokoll Sisukord Artikkel I. (Artikli 103 muutmine) Kongressi ülesanded II. (Artikli 104 muutmine) Kongresside protseduurireeglid III. (Artikli 105 muutmine) Postiliidu organite vaatlejad IV. (Artikli 106 muutmine) Administratsiooninõukogu koosseis ja toimimine V. (Artikli 107 muutmine) Administratsiooninõukogu ülesanded VI. (Artikli 108 muutmine) Administratsiooninõukogu istungite korraldamine VII. (Artikli 109 muutmine) Vaatlejad VIII. (Artikli 110 muutmine) Sõidukulude hüvitamine IX. (Artikli 112 muutmine) Postinõukogu koosseis ja toimimine X. (Artikli 113 muutmine) Postinõukogu ülesanded XI. (Artikli 114 muutmine) Postinõukogu istungite korraldamine XII. (Artikli 115 muutmine) Vaatlejad XIII. (Artikli 116 muutmine) Sõidukulude hüvitamine XIV. (Artikli 117bis lisamine) Postiliidu alaliselt tegutsevate organite kooskõlastuskomitee XV. (Artikli 123 muutmine) Nõuandekomitee esindajad Administratsiooninõukogus, Postinõukogus ja kongressil XVI. (Artikli 127 muutmine) Peadirektori ülesanded XVII. (Artikli 130 muutmine) Postiliidu organite dokumentide koostamine ja levitamine XVIII. (Artikli 138 muutmine) Kongressile ettepanekute esitamise kord XIX. (Artikli 144 muutmine) Eeskirjade ja muude kongressidevahelisel ajal vastu võetud otsuste jõustumine XX. (Artikli 146 muutmine) Liikmesriikide osamaksude kord XXI. (Artikli 150 muutmine) Osamaksude suurusklassid XXII. (Artikli 152 muutmine) Kasutajate rahastatud allorganite korraldamine XXIII. Üldeeskirjade lisaprotokolli jõustumine ja kehtivus Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade teine lisaprotokoll Ülemaailmse Postiliidu liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad, võttes arvesse 10. juulil 1964. aastal Viinis vastu võetud Ülemaailmse Postiliidu põhikirja artikli 22 lõiget 2, kooskõlas põhikirja artikli 25 lõikega 4 on võtnud Addis Abeba erakorralisel kongressil vastu järgmised üldeeskirja muudatused. Artikkel I (Artikli 103 muutmine) Kongressi ülesanded 1. Liikmesriikide, administratsiooninõukogu ja postinõukogu ettepanekute alusel peab kongress: 1.1. määrama kindlaks üldised tegevuspõhimõtted Postiliidu põhikirja preambulis ja artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks; 1.2. arutama vajaduse korral liikmesriikide ja nõukogude esitatud põhikirja, üldeeskirjade, konventsiooni ja lepingute muudatusettepanekuid ja võtma need vastu vastavalt põhikirja artiklile 29 ja üldeeskirjade artiklile 138; 1.3. määrama aktide jõustumise kuupäeva; 1.4. võtma vastu oma töökorra ja töökorra muudatused; 1.5. arutama administratsiooninõukogu, postinõukogu ja nõuandekomitee tegevuse üksikasjalikke aruandeid, mis hõlmavad ajavahemikku alates eelmisest kongressist ja mille vastavad organid on esitanud vastavalt üldeeskirjade artiklitele 111, 117 ja 125; 1.6. võtma vastu Postiliidu strateegia; 1.6bis. kinnitama Postiliidu nelja-aastase tegevuskava eelnõu; 1.7. määrama kindlaks Postiliidu kulude ülemmäära vastavalt põhikirja artiklile 21; 1.8. valima liikmesriigid, kes osalevad administratsiooninõukogu ja postinõukogu tegevuses, kooskõlas muu hulgas kongressi vastavasisulistes otsustes sätestatud valimismenetlusega; 1.9. valima peadirektori ja asepeadirektori; 1.10. määrama oma resolutsiooniga kindlaks Postiliidu kantavate kulutuste ülemmäära, mida tehakse dokumentide esitamiseks hiina, saksa, portugali ja vene keeles. 2. Kongress kui Postiliidu kõrgeim organ käsitleb ka muid postiteenuseid puudutavaid küsimusi. Artikkel II (Artikli 104 muutmine) Kongresside protseduurireeglid 1. Kongressi tegevuse korraldamisel ja arutelude läbiviimisel kohaldatakse kongressi protseduurireegleid. 2. Iga kongress võib oma protseduurireegleid muuta kõnealustes protseduurireeglites sätestatud tingimustel. 3. Lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse erakorraliste kongresside suhtes analoogia põhjal. Artikkel III (Artikli 105 muutmine) Postiliidu organite vaatlejad 1. Kongressi, administratsiooninõukogu ja postinõukogu täiskogu istungitele ja komisjoni koosolekutele kutsutakse vaatlejatena osalema: 1.1. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon; 1.2. piirkondlikud postiliidud; 1.3. nõuandekomitee liikmed; 1.4. üksused, kellel on õigus osaleda Postiliidu koosolekutel vaatlejatena kongressi otsuse või resolutsiooni alusel. 2. Kongressi koosolekutele kutsutakse ajutiste vaatlejatena osalema järgmised vastavalt artikli 107 lõike 1 punktile 12 administratsiooninõukogu poolt nõuetekohaselt määratud üksused: 2.1. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni spetsialiseeritud asutused ja muud valitsustevahelised organisatsioonid; 2.2. rahvusvahelised organid, assotsiatsioonid või ettevõtted või muud pädevad isikud. 3. Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud vaatlejatele võivad administratsiooninõukogu ja postinõukogu määrata ajutisi vaatlejaid, kes osalevad nende koosolekutel kooskõlas nende töökorraga, kui see on vajalik Postiliidu ja selle organite huvides. Artikkel IV (Artikli 106 muutmine) Administratsiooninõukogu koosseis ja toimimine 1. Administratsiooninõukogu koosneb 41 liikmest, kes täidavad oma ülesandeid kahe järjestikuse kongressi vahelisel perioodil. 2. Eesistuja ülesannete täitmise õigus on liikmesriigil, kus kongress toimub. Kui kõnealune vastuvõttev liikmesriik sellest õigusest loobub, käsitatakse teda de iure liikmena ning selle tõttu antakse üks lisakoht sellele geograafilisele rühmale, kuhu kõnealune riik kuulub ning selle lisakoha suhtes ei kohaldata lõike 3 piiravaid sätteid. Sel juhul valib administratsiooninõukogu eesistujaks vastuvõtva liikmesriigiga samasse geograafilisse rühma kuuluva liikmesriigi. 3. Administratsiooninõukogu ülejäänud 40 liiget valib kongress lähtuvalt tasakaalustatud geograafilise jaotuse põhimõttest. Igal kongressil vahetatakse välja vähemalt pooled liikmed; ühtki liiget ei või valida kolmel järjestikusel kongressil. 4. Iga administratsiooninõukogu liige määrab oma esindaja(d). Administratsiooninõukogu liikmed osalevad aktiivselt nõukogu töös. 5. Administratsiooninõukogu liikmetele töötasu ei maksta. Nõukogu tegevuskulud kannab Postiliit. 6. Administratsiooninõukogu määrab, vormistab ja/või moodustab alalised töörühmad ja töökonnad või muud oma struktuuris loodavad organid, võttes arvesse kongressi poolt vastuvõetud Postiliidu strateegiat ja tegevuskava. Artikkel V (Artikli 107 muutmine) Administratsiooninõukogu ülesanded 1. Administratsiooninõukogu täidab järgmisi ülesandeid: 1.1. Kontrollib Postiliidu kogu tegevust kongressidevahelisel perioodil, tagades kongressi otsuste täitmise, käsitledes küsimusi valitsuse postivaldkonnaga seotud tegevuspõhimõtteid silmas pidades ning võttes arvesse näiteks teenuskaubandust ja konkurentsi käsitlevate rahvusvaheliste õigusnormide arengut. 1.2. Edendab, kooskõlastab ja kontrollib rahvusvahelise tehnikaalase koostöö raames kõiki postiteenustega seotud tehnilise abi vorme; 1.3. Vaatab läbi kongressi poolt heakskiidetud Ülemaailmse Postiliidu nelja-aastase tegevuskava eelnõu ning vormistab selle lõplikult, viies nelja-aastase tegevuskava eelnõus toodud tegevused vastavusse tegelike kasutatavate ressurssidega. Tegevuskava peaks vajaduse korral olema kooskõlas ka kongressi poolt läbiviidud prioriseerimisprotsessi tulemustega. Nelja-aastase tegevuskava lõppversioon, mille administratsiooninõukogu on lõplikult vormistanud ja heaks kiitnud, on aluseks Ülemaailmse Postiliidu aastaprogrammi ja aastaeelarve koostamisele ning administratsiooninõukogu ja postinõukogu poolt koostatavatele ja rakendatavatele aastastele tegevusplaanidele. 1.4. Vaatab läbi ja kinnitab Postiliidu aastaprogrammi, aastaeelarve ja raamatupidamise aastaaruande, võttes arvesse artikli 107 lõike 1 punktis 3 kirjeldatud Ülemaailmse Postiliidu tegevuskava lõppversiooni. 1.5. Annab vajaduse korral luba ületada kulutuste ülemmäära kooskõlas artikli 145 lõigetega 3–5. 1.6. Lubab taotluse korral valida madalam osamaksude klass artikli 150 lõikes 6 sätestatud tingimustel. 1.7. Lubab liikmesriigi taotluse korral vahetada geograafilist rühma, võttes arvesse asjaomastesse geograafilistesse rühmadesse kuuluvate liikmesriikide avaldatud arvamusi. 1.8. Loob ja likvideerib rahvusvahelise büroo ametikohti, mida rahastatakse korralisest eelarvest, pidades silmas kindlaksmääratud kulutuste ülemmäärast tulenevaid piiranguid. 1.9. Teeb otsuseid liikmesriikidega loodavate sidemete kohta, mida on vaja tema ülesannete täitmiseks. 1.10. Teeb pärast postinõukoguga konsulteerimist otsuseid suhete loomiseks selliste organisatsioonidega, keda ei käsitata vaatlejatena artikli 105 lõike 1 ja 105 lõike 2 punkt 1 tähenduses. 1.11. Analüüsib rahvusvahelise büroo aruanded Ülemaailmse Postiliidu suhete kohta teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning teeb vajalikke otsuseid suhete korraldamise ja nendega seoses võetavate meetmete kohta. 1.12. Vajaduse korral ja pärast konsulteerimist postinõukogu ja peasekretäriga määrab kindlaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni spetsialiseeritud asutused, rahvusvahelised organisatsioonid, ühendused, ettevõtted ja asjatundjad, kes peaksid olema ajutiste vaatlejatena kongressi ja selle komisjonide eriistungitel esindatud, kui see on vajalik Postiliidu või kongressi töö huvides, ning annab peadirektorile juhiseid kutsete väljastamiseks. 1.13. Määrab artikli 101 lõikes 3 sätestatud juhul liikmesriigi, kus toimub järgmine kongress. 1.14. Määrab õigeaegselt ja pärast postinõukoguga konsulteerimist kindlaks kongressi tegevuse elluviimiseks vajalike komisjonide arv ning määratleb nende ülesanded. 1.15. Määrab pärast postinõukoguga konsulteerimist ning kongressi heakskiidu saamist liikmesriigid, kes on valmis: 1.15.1. täitma kongressi ase-eesistuja ning komisjonide eesistujate ja ase-eesistujate ülesandeid, võttes võimalikult palju arvesse liikmesriikide tasakaalustatud geograafilise jaotuse põhimõtet; ja 1.15.2. osalema kongressi piirkondlike komisjonide tegevuses. 1.16. Nimetab enda hulgast need liikmed, kes asuvad tööle nõuandekomitee liikmetena. 1.17. Analüüsib ja oma pädevuse piires kiidab heaks meetmed, mida peetakse vajalikuks selleks, et kindlustada ja tõsta rahvusvahelise postiteeninduse kvaliteeti ning seda ajakohastada. 1.18. Käsitleb kongressi, postinõukogu või liikmesriikide taotluse korral Postiliidu või rahvusvahelise postiteenindusega seotud seadusandlikke, juriidilisi ja haldusküsimusi; eespool nimetatud valdkondades otsustab administratsiooninõukogu, kas liikmesriikide poolt taotletavate uuringute läbiviimine kongressidevahelisel perioodil on otstarbekas. 1.19. Koostab ettepanekuid, mis esitatakse kinnitamiseks kongressile või liikmesriikidele vastavalt artiklile 140. 1.20. Esitab postinõukogule küsimusi läbivaatamiseks vastavalt artikli 113 lõike 1 punktile 6. 1.21. Vaatab läbi ja pärast postinõukoguga konsulteerimist kiidab heaks strateegia eelnõu kongressile esitamiseks. 1.22. Võtab vastu ja arutab läbi nõuandekomitee aruanded ja soovitused ning kaalub nõuandekomitee ettepanekute esitamist kongressile. 1.23. Näeb ette rahvusvahelise büroo tegevuse kontrollimise korra. 1.24. Kiidab heaks rahvusvahelise büroo ettevalmistatud Postiliidu tegevuse aastaaruande ja finantstegevuse aastaaruande ning esitab vajaduse korral nende kohta märkusi. 1.25. Kehtestab vajaduse korral põhimõtted, mida postinõukogu peab silmas pidama märkimisväärse finantsmõjuga küsimuste käsitlemisel (maksud, lõppmaksed, transiidilõivud, põhilised lennupostitariifid ja kirisaadetiste postitamine välismaal); kontrollib tähelepanelikult kõnealuste küsimuste käsitlemist ning eespool nimetatud põhimõtete järgmise tagamiseks vaatab läbi ja kiidab heaks postinõukogu ettepanekud nende küsimuste kohta. 1.26. Kinnitab oma pädevuse piires ning kuni kongressi vastavasisulise otsuse vastuvõtmiseni postinõukogu poolt vajaduse korral esitatud ettepanekud eeskirjade või uue korra vastuvõtmiseks. 1.27. Vaatab läbi postinõukogu koostatud aastaaruande ning võimalikud ettepanekud. 1.28. Kiidab heaks rahvusvahelise büroo poolt postinõukoguga konsulteerides koostatud nelja aasta aruande liikmesriikide tulemuste kohta eelmise kongressi heakskiidetud Postiliidu strateegia elluviimisel, mis esitatakse järgmisele kongressile. 1.29. Kehtestab nõuandekomitee korraldamise aluse ja jõuab üksmeelele nõuandekomitee korraldamises kooskõlas artikliga 122. 1.30. Kehtestab nõuandekomitee liikmeks saamise kriteeriumid ja nende kohaselt võtab vastu või lükkab tagasi liikmeks saamise taotlused, tagades, et taotlustele vastatakse kiirendatud korras administratsiooninõukogu koosolekute vahepeal. 1.31. Kehtestab Postiliidu rahanduseeskirjad. 1.32. Kehtestab reservfondi tegevuse eeskirjad. 1.33. Kehtestab erifondi tegevuse eeskirjad. 1.34. Kehtestab eritoimingute fondi tegevust reguleerivad eeskirjad. 1.35. Kehtestab vabatahtliku fondi tegevust reguleerivad eeskirjad. 1.36. Kehtestab personalieeskirjad ja valitavate ametnike teenistustingimused. 1.37. Kehtestab sotsiaalfondi eeskirjad. 1.38. Teostab artikli 152 kontekstis üldist järelevalvet kasutajate rahastatud allorganite loomise ja tegevuse üle. 1.39. Võtab vastu oma töökorra ja töökorra muudatused. Artikkel VI (Artikli 108 muutmine) Administratsiooninõukogu istungite korraldamine 1. Administratsiooninõukogu avaistungil, mille kutsub kokku ja avab kongressi eesistuja, valib administratsiooninõukogu oma liikmete hulgast neli ase-eesistujat ning koostab oma töökorra. Eesistujaks ja ase-eesistujateks on liikmesriigid igast Postiliidu viiest geograafilisest rühmast. 2. Administratsiooninõukogu tuleb kokku Postiliidu peakorteris kaks korda aastas või erandkorras rohkem kooskõlas oma töökorra asjakohaste sätetega. 3. Administratsiooninõukogu eesistuja ja ase-eesistujad ning komisjoni eesistujad, kaaseesistujad ja ase-eesistujad moodustavad korralduskomitee. Korralduskomitee valmistab ette ja juhib kõigi administratsiooninõukogu istungite tööd. Ta kiidab administratsiooninõukogu nimel heaks rahvusvahelise büroo koostatud Postiliidu tegevuse aastaaruande ning täidab kõiki muid ülesandeid, mis administratsiooninõukogu talle annab või mille täitmine osutub strateegilise planeerimise käigus vajalikuks. 4. Postinõukogu eesistuja on nõukogu esindajaks sellistel administratsiooninõukogu koosolekutel, mille päevakorras on tema poolt juhitavale organile huvipakkuvad küsimused. 5. Nõuandekomitee eesistuja esindab nimetatud organit administratsiooninõukogu koosolekutel, kui koosoleku päevakord sisaldab nõuandekomiteele huvipakkuvaid küsimusi. Artikkel VII (Artikli 109 muutmine) Vaatlejad 1. Vaatlejad 1.1. Postinõukogu ja administratsiooninõukogu tõhusate kontaktide tagamiseks võib postinõukogu määrata administratsiooninõukogu koosolekutele vaatlejana osalema oma esindaja. 1.2. Postiliidu liikmesriigid, kes ei ole nõukogu liikmed, ning artiklis 105 nimetatud vaatlejad ja ajutised vaatlejad, võivad administratsiooninõukogu täiskogu istungitel ja komisjoni koosolekutel hääleõiguseta osaleda. 2. Põhimõtted 2.1. Logistilistel põhjustel võib administratsiooninõukogu piirata kohalolijate arvu ühe osaleva vaatleja ja ajutise vaatleja kohta. Administratsiooninõukogu võib ka piirata nende õigust osaleda aruteludes. 2.2. Vaatlejatele ja ajutistele vaatlejatele võib taotluse korral anda loa osaleda uuringutes tingimustel, mille nõukogu võib kehtestada oma töö tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks. Peale selle võib neid paluda alaliste töörühmade ja töökondade eesistujaks, kui see on nende teadmiste või kogemuste seisukohalt põhjendatud. Selliste vaatlejate ja ajutise vaatleja osalemine ei too Postiliidule kaasa lisakulusid. 2.3. Kui see on koosoleku teemast või dokumendi konfidentsiaalsusest lähtudes vajalik, võib nõuandekomitee liikmed ja ajutised vaatlejad erandlikel asjaoludel mõnest koosolekust või selle osast eemale jätta või piirata nende õigust saada dokumente. Sellise piirangu kohta langetab otsuse iga juhtumi kohta eraldi asjaomane organ või selle eesistuja. Kui asi puudutab mõnda Postinõukogu huvitavat küsimust, tuleb sellisest olukorrast teatada administratsiooninõukogule ja postinõukogule. Kui administratsiooninõukogu peab vajalikuks, võib ta seejärel piirangud üle vaadata, konsulteerides vajaduse korral postinõukoguga. Artikkel VIII (Artikli 110 muutmine) Sõidukulude hüvitamine 1. Iga administratsiooninõukogu liikme esindaja, kes osaleb administratsiooninõukogu koosolekutel, reisikulud kannab tema liikmesriik. Ühel esindajal igast liikmesriigist, keda peetakse arengumaaks või vähim arenenud riigiks administratsiooninõukogu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni koostatud loetelude alusel, on siiski õigus, välja arvatud kongressi ajal toimuvatel koosolekutel, saada hüvitist turistiklassi edasi-tagasi lennukipileti või esimese klassi edasi-tagasi rongipileti maksumuse ulatuses või muude sõidukulude eest, tingimusel et hüvitatav summa ei ületa turistiklassi edasi-tagasi lennukipileti hinda. Sama õigus on ka kõigil administratsiooninõukogu komisjonide ja muude organite liikmetel, kelle koosolekud toimuvad väljaspool kongressi või nõukogu istungeid. Artikkel IX (Artikli 112 muutmine) Postinõukogu koosseis ja toimimine 1. Postinõukogu koosneb 48 liikmest, kes täidavad oma ülesandeid kahe järjestikuse kongressi vahelisel perioodil. 2. Postinõukogu liikmed valib kongress lähtuvalt kvalifitseeritud geograafilise jaotuse põhimõttest. Igal kongressil vahetatakse välja vähemalt üks kolmandik iga geograafilise rühma liikmetest. 3. Iga postinõukogu liige nimetab endale esindaja(d). Postinõukogu liikmed osalevad aktiivselt nõukogu töös. 4. Postinõukogu tegevuskulud kannab Postiliit. Nõukogu liikmetele töötasu ei maksta. 5. Postinõukogu määrab, vormistab ja/või moodustab alalised töörühmad, töökonnad, kasutajate rahastatud allorganid või muud oma struktuuris loodavad organid, võttes arvesse kongressi poolt vastuvõetud Postiliidu strateegiat ja tegevuskava. Artikkel X (Artikli 113 muutmine) Postinõukogu ülesanded 1. Postinõukogu täidab järgmisi ülesandeid: 1.1. Kooskõlastab asjakohaseid meetmeid, mida on vaja rahvusvaheliste postiteenuste arendamiseks ja tõhustamiseks. 1.2. Võtab kõik administratsiooninõukogu poolt viimase pädevuse piires heakskiidetud meetmed, mida peetakse vajalikuks selleks, et kindlustada ja tõsta rahvusvahelise postiteeninduse kvaliteeti ning seda ajakohastada. 1.3. Teeb otsuseid liikmesriikidega ja nende määratud ettevõtjatega loodavate sidemete kohta, mida on vaja tema ülesannete täitmiseks. 1.4. Võtab meetmeid selleks, et käsitleda ja avalikustada teatavate liikmesriikide ja nende määratud ettevõtjate tehtud katseid ja edusamme tehnika, muu tegevuse, majanduse ja kutseõppe valdkonnas, mis on teistele liikmesriikidele ja nende määratud ettevõtjatele huvipakkuvad. 1.5. Võtab pärast administratsiooninõukoguga konsulteerimist asjakohaseid tehnikakoostöö meetmeid koos kõikide Postiliidu liikmesriikidega ja nende määratud ettevõtjatega ning eelkõige uute riikide ja arenguriikidega ja nende määratud ettevõtjatega. 1.6. Vaatab läbi kõik muud küsimused, mille on talle esitanud postinõukogu või administratsiooninõukogu liikmed või mõni liikmesriik või määratud ettevõtja. 1.7. Võtab vastu ja arutab läbi nõuandekomitee aruanded ja soovitused, mis pakuvad huvi postinõukogule, vaatab läbi kongressile esitatavad nõuandekomitee soovitused ja teeb nende kohta märkusi. 1.8. Nimetab enda hulgast need liikmed, kellest saavad nõuandekomitee liikmed. 1.9. Käsitleb olulisimaid tegevusega seotud küsimusi ning ärilist, tehnilist ja majanduslikku laadi ja tehnikakoostöö probleeme, mis pakuvad huvi kõikidele liikmesriikidele või nende määratud ettevõtjatele, sealhulgas märkimisväärse finantsmõjuga küsimusi (maksud, lõppmaksed, transiidilõivud, lennupostitariifid, postipakkide tariifid ja kirisaadetiste postitamine välismaal), ning valmistab ette neid küsimusi käsitlevat teavet, arvamusi ja tegevussuuniseid. 1.10. Annab panuse administratsiooninõukogu töösse kongressile esitatava Postiliidu strateegia eelnõu ja nelja-aastase tegevuskava eelnõu väljatöötamiseks. 1.11. Käsitleb liikmesriikidele ja nende määratud ettevõtjatele ning uutele riikidele ja arenguriikidele huvipakkuvaid õpetamise ja kutseõppega seotud probleeme. 1.12. Käsitleb uute riikide ja arenguriikide olukorda ja vajadusi ning koostab asjakohased soovitused nende postiteenuste tõhustamiseks. 1.13. Vaatab läbi Postiliidu eeskirjad kuue kuu jooksul pärast kongressi lõppu, kui kongress ei otsusta teisiti. Postinõukogu võib kõnealuseid eeskirju muuta ka muudel istungitel. Mõlemal juhul lähtub postinõukogu põhiprintsiipe käsitlevate küsimuste puhul administratsiooninõukogu juhistest. 1.14. Sõnastab ettepanekuid, mis esitatakse kinnitamiseks kongressile või liikmesriikidele artiklis 140 sätestatud korras; administratsiooninõukogu pädevuses olevaid küsimusi käsitlevad ettepanekud peavad saama administratsiooninõukogu heakskiidu. 1.15. Vaatab liikmesriigi taotluse korral läbi selle liikmesriigi poolt artikli 139 alusel rahvusvahelisele büroole edastatud ettepanekud, et esitada nende kohta märkusi ning anda rahvusvahelisele büroole soovitusi nende märkuste lisamiseks ettepanekule enne, kui see esitatakse liikmesriikidele heakskiitmiseks. 1.16. Esitab vajaduse korral pärast administratsiooninõukogu heakskiitu ja kõigi liikmesriikidega konsulteerimist soovitusi eeskirjade või uue korra vastuvõtmiseks kuni kongressi vastavasisulise otsuse langetamiseni. 1.17. Valmistab ette ja annab teada liikmesriikidele ning nende määratud ettevõtjatele suunatud soovituste vormis (või siduvate sätetena, kui see on Postiliidu aktides ette nähtud) tehnoloogiat, tegevust ja muid tema pädevusse kuuluvaid menetlusi puudutavaid standardeid, kui see on tegevuse ühtsuse seisukohalt oluline. Samal viisil teeb postinõukogu vajaduse korral muudatusi tema poolt juba kehtestatud standardites. 1.18. Kehtestab kasutajate rahastatud allorganite korraldamise aluse ja jõuab üksmeelele nende organite korraldamises kooskõlas artikliga 152. 1.19. Võtab vastu ja arutab läbi kasutajate rahastatud allorganite aruanded igal aastal. 1.20. Võtab vastu oma töökorra ja töökorra muudatused. Artikkel XI (Artikli 114 muutmine) Postinõukogu istungite korraldamine 1. Postinõukogu esimesel koosolekul, mille kutsub kokku ja avab kongressi eesistuja, valib nõukogu oma liikmete hulgast eesistuja ja neli ase-eesistujat ning komisjoni eesistujad/ase- eesistujad/kaaseesistujad ja koostab oma töökorra. Eesistujaks ja neljaks ase-eesistujaks on liikmesriigid igast Postiliidu viiest geograafilisest rühmast. 2. Postinõukogu tuleb kokku Postiliidu peakorteris kaks korda aastas või erandkorras rohkem kooskõlas oma töökorra asjakohaste sätetega. 3. Postinõukogu eesistuja ja ase-eesistujad ning komisjoni eesistujad, kaaseesistujad ja ase- eesistujad moodustavad korralduskomitee. Korralduskomitee valmistab ette ja juhib kõigi postinõukogu koosolekute tööd ning kohustub täitma kõiki ülesandeid, mis postinõukogu talle annab või mille täitmine osutub strateegilise planeerimise käigus vajalikuks. 4. Postinõukogu koostab kongressi poolt vastuvõetud Postiliidu strateegia alusel ning eelkõige selles sisalduvate Postiliidu alaliselt tegutsevate organite tegevust käsitlevate osade alusel oma esimesel kongressijärgsel istungil põhitööprogrammi, mis sisaldab rakendusstrateegiaga seotud taktikat. See põhiprogramm, mis sisaldab piiratud arvu ühist huvi pakkuvate teemadega seotud projekte, vaadatakse igal aastal uuesti läbi, pidades silmas uusi asjaolusid ja prioriteete. 5. Nõuandekomitee eesistuja esindab nimetatud organit postinõukogu koosolekutel, kui koosoleku päevakord sisaldab nõuandekomiteele huvipakkuvaid küsimusi. Artikkel XII (Artikli 115 muutmine) Vaatlejad 1. Vaatlejad 1.1. Postinõukogu ja administratsiooninõukogu tõhusate kontaktide tagamiseks võib administratsiooninõukogu määrata postinõukogu koosolekutele vaatlejana osalema oma esindaja. 1.2. Postiliidu liikmesriigid, kes ei ole nõukogu liikmed, ning artiklis 105 nimetatud vaatlejad ja ajutised vaatlejad, võivad postinõukogu täiskogu istungitel ja komisjoni koosolekutel hääleõiguseta osaleda. 2. Põhimõtted 2.1. Logistilistel põhjustel võib postinõukogu piirata kohalolijate arvu ühe osaleva vaatleja ja ajutise vaatleja kohta. Postinõukogu võib ka piirata nende õigust osaleda aruteludes. 2.2. Vaatlejatele ja ajutistele vaatlejatele võib taotluse korral anda loa osaleda uuringutes tingimustel, mille nõukogu võib kehtestada oma töö tõhususe ja tulemuslikkuse tagamiseks. Peale selle võib neid paluda alaliste töörühmade ja töökondade eesistujaks, kui see on nende teadmiste või kogemuste seisukohalt põhjendatud. Selliste vaatlejate ja ajutise vaatleja osalemine ei too Postiliidule kaasa lisakulusid. 2.3. Kui see on koosoleku teemast või dokumendi konfidentsiaalsusest lähtudes vajalik, võib nõuandekomitee liikmed ja ajutised vaatlejad erandlikel asjaoludel mõnest koosolekust või selle osast eemale jätta või piirata nende õigust saada dokumente. Sellise piirangu kohta langetab otsuse iga juhtumi kohta eraldi asjaomane organ või selle eesistuja. Kui asi puudutab mõnda Postinõukogu huvitavat küsimust, tuleb sellisest olukorrast teatada administratsiooninõukogule ja postinõukogule. Kui administratsiooninõukogu peab vajalikuks, võib ta seejärel piirangud üle vaadata, konsulteerides vajaduse korral postinõukoguga. Artikkel XIII (Artikli 116 muutmine) Sõidukulude hüvitamine 1. Postinõukogu tegevuses osalevate liikmesriikide esindajate sõidu- ja elamiskulud kannavad nimetatud liikmesriigid. Ühel esindajal igast liikmesriigist, keda peetakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni koostatud loetelu alusel üheks vähim arenenud riigiks, on siiski õigus, välja arvatud kongressi ajal toimuvatel koosolekutel, saada hüvitist turistiklassi edasi-tagasi lennukipileti või esimese klassi edasi-tagasi rongipileti maksumuse ulatuses või muude sõidukulude eest, tingimusel et hüvitatav summa ei ületa turistiklassi edasi-tagasi lennukipileti hinda. Artikkel XIV (Artikli 117bis lisamine) Artikkel 117bis Postiliidu alaliselt tegutsevate organite kooskõlastuskomitee 1. Administratsiooninõukogu eesistuja, postinõukogu eesistuja ja rahvusvahelise büroo peadirektor moodustavad Postiliidu alaliselt tegutsevate organite kooskõlastuskomitee (kooskõlastuskomitee). 2. Kooskõlastuskomitee täidab järgmisi ülesandeid: 2.1. toetab Postiliidu alaliselt tegutsevate organite tegevuse koordineerimist; 2.2. tuleb vajaduse korral kokku, et arutada Postiliidu ja postiteenusega seotud olulisi küsimusi ja anda Postiliidu organitele hinnang selliste küsimuste kohta; 2.3. tagab strateegilise planeerimise nõuetekohase rakendamise, et kõik otsused Postiliidu tegevuse kohta teeksid asjakohased organid kooskõlas nende Postiliidu aktides ette nähtud vastavate kohustustega. 3. Kooskõlastuskomitee tuleb kokku kaks korda aastas administratsiooninõukogu eesistuja kutsel Postiliidu peakorteris. Koosolekute toimumise kuupäeva ja koha määrab administratsiooninõukogu eesistuja kokkuleppel postinõukogu eesistujaga ja rahvusvahelise büroo peadirektoriga. Artikkel XV (Artikli 123 muutmine) Nõuandekomitee esindajad administratsiooninõukogus, postinõukogus ja kongressil 1. Postiliidu organitega tõhusate kontaktide tagamiseks võib nõuandekomitee määrata esindajad, kes osalevad kongressi, administratsiooninõukogu ja postinõukogu või nende komisjonide koosolekutel hääleõiguseta vaatlejatena. 2. Nõuandekomitee liikmed on kutsutud osalema kooskõlas artikliga 105 administratsiooninõukogu ja postinõukogu täiskogu istungitel ja komisjoni koosolekutel. Samuti võivad nad kooskõlas artikli 109 lõike 2 punktiga 2 ja artikli 115 lõike 2 punktiga 2 võtta osa alaliste töörühmade ja töökondade tööst. 3. Kui nõuandekomitee koosoleku päevakord sisaldab administratsiooninõukogule või postinõukogule huvipakkuvaid küsimusi, esindavad koosolekul neid organeid administratsiooninõukogu eesistuja ja postinõukogu eesistuja. Artikkel XXV (Artikli 127 muutmine) Peadirektori ülesanded 0bis. Peadirektor on Postiliidu seaduslik esindaja. 1. Peadirektor korraldab, haldab ja juhib rahvusvahelist bürood. 2. Seoses ametikohtade liigituse, ametisse nimetamise ja edutamisega: 2.1. peadirektoril on õigus liigitada ametikohti astmetel G1 kuni D2 ning määrata ametisse ja edutada nende astmete ametnikke; 2.2. töötajate ametisse määramisel astmetele P1 kuni D2 võtab peadirektor arvesse nende liikmesriikide soovitatud kandidaatide erialast kvalifikatsiooni, kelle kodanikud need kandidaadid on või kus nad ametialaselt tegutsevad, pidades mandrite ja keelte seisukohalt silmas tasakaalustatud geograafilise jaotuse põhimõtet. Astme D 2 ametikohtadele valitakse võimaluse korral eri piirkondadest pärit kandidaadid, kes ei ole peadirektori või asepeadirektoriga samast piirkonnast, pidades eelkõige silmas rahvusvahelise büroo tegevuse tõhusust. Spetsiaalset kvalifikatsiooni eeldavate ametikohtade puhul võib peadirektor nõuda väljastpoolt esitatavaid taotlusi; 2.3. uue ametniku määramisel võtab peadirektor ühtlasi arvesse, et astmetel D2, D1 ja P5 töötavad ametnikud peavad põhimõtteliselt olema pärit Postiliidu erinevatest liikmesriikidest; 2.4. rahvusvahelise büroo ametniku edutamisel astmele D2, D1 või P5 ei pea järgima lõike 2 punktis 3 nimetatud põhimõtet; 2.5. töölevõtmisel peetakse töötaja omadusi tähtsamaks kui geograafilist või keelerühmade tasakaalustatud jaotust; 2.6. üks kord aastas teatab peadirektor administratsiooninõukogule ametisse määramistest ja edutamistest astmetele P4 kuni D2. 3. Lisaks täidab peadirektor järgmisi ülesandeid: 3.1. on Postiliidu aktide hoiulevõtja ning täidab vahendaja ülesandeid Postiliiduga ühinemisel, Postiliitu vastuvõtmisel ja Postiliidust lahkumisel; 3.2. teatab kongressi otsustest kõikide liikmesriikide valitsustele; 3.3. teavitab kõiki liikmesriike ja nende määratud ettevõtjaid postinõukogu koostatud või läbivaadatud eeskirjadest; 3.4 koostab vastavalt Postiliidu nõuetele Postiliidu võimalikult väiksemahulise aastaeelarve projekti ning esitab selle õigel ajal administratsiooninõukogule läbivaatamiseks; esitab eelarve pärast administratsiooninõukogu heakskiitu Postiliidu liikmesriikidele ning täidab eelarve; 3.5. täidab Postiliidu organite antud või aktidega peadirektorile määratud eriülesandeid; 3.6. võtab kehtestatud poliitika ja kättesaadavate vahendite piires meetmeid Postiliidu organite püstitatud eesmärkide saavutamiseks; 3.7. teeb administratsiooninõukogule või postinõukogule soovitusi ja ettepanekuid; 3.8. esitab pärast kongressi lõppu postinõukogule ettepanekuid kongressi otsustest tulenevate muudatuste tegemiseks eeskirjadesse kookõlas postinõukogu töökorraga; 3.9. koostab administratsiooninõukogu jaoks nõukogude poolt väljaantud direktiivide alusel kongressile esitamiseks Postiliidu strateegia eelnõu ja Postiliidu nelja-aastase tegevuskava eelnõu; 3.10. koostab administratsiooninõukogule heakskiitmiseks nelja aasta aruande liikmesriikide tulemuste kohta eelmise kongressi heakskiidetud Postiliidu strateegia elluviimisel, mis esitatakse järgmisele kongressile; 3.11. (kustutatud.); 3.12. on vahendajaks järgmiste organite vahel: 3.12.1. Ülemaailmne Postiliit ja piirkondlikud postiliidud; 3.12.2. Ülemaailmne Postiliit ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon; 3.12.3. Ülemaailmne Postiliit ja rahvusvahelised organisatsioonid, kelle tegevus on Postiliidule huvipakkuv; 3.12.4. Ülemaailmne Postiliit ja rahvusvahelised organisatsioonid, assotsiatsioonid või ettevõtted, kellega Postiliidu organid soovivad konsulteerida või keda nad soovivad oma tööst teavitada; 3.13. täidab Postiliidu organite peasekretäri ülesandeid ning kontrollib peasekretäri pädevuse piires ja käesolevate üldeeskirjade erisätteid silmas pidades eelkõige: 3.13.1. Postiliidu organite tegevuse ettevalmistamist ja korraldamist; 3.13.2. dokumentide, aruannete ja protokollide koostamist, esitamist ja levitamist; 3.13.3. sekretariaadi toimimist Postiliidu organite koosolekutel; 3.14. osaleb hääleõiguseta Postiliidu organite koosolekutel ning aruteludel või saadab sinna oma esindaja. Artikkel XVII (Artikli 130 muutmine) Postiliidu organite dokumentide koostamine ja levitamine 1. Rahvusvaheline büroo koostab ja teeb Postiliidu veebilehe kaudu kättesaadavaks kõik välja antud dokumendid artiklis 155 nimetatud keeleversioonides kooskõlas administratsiooninõukogu ja postinõukogu töökorraga. Samuti annab rahvusvaheline büroo eelkõige liikmesriikide esindajatele teada Postiliidu veebilehel avaldatud uutest e- dokumentidest tõhusa veebipõhise teavitussüsteemi kaudu. 2. Lisaks sellele levitab rahvusvaheline büroo füüsiliselt Postiliidu dokumente, nagu näiteks rahvusvahelise büroo ringkirju ning postinõukogu ja administratsiooninõukogu protokollide kokkuvõtteid üksnes konkreetse liikmesriigi taotlusel. Artikkel XVIII (Artikli 138 muutmine) Kongressile ettepanekute esitamise kord 1. Olenevalt lõigetes 2 ja 5 sätestatud eranditest kehtib liikmesriikide poolt kongressile esitatavate ettepanekute kohta järgmine kord: 1.1. vastu võetakse ettepanekud, mille rahvusvaheline büroo saab kätte vähemalt kuus kuud enne kongressi toimumisaega; 1.2. kuue kuu jooksul enne kongressi toimumisaega ei võeta vastu ettepanekuid eelnõude kohta; 1.3. vastu ei võeta sisulisi ettepanekuid, mille rahvusvaheline büroo saab kätte kuus kuni neli kuud enne kongressi toimumisaega, välja arvatud juhul, kui neid toetab vähemalt kaks liikmesriiki; 1.4. vastu ei võeta sisulisi ettepanekuid, mille rahvusvaheline büroo saab kätte neli kuni kaks kuud enne kongressi toimumisaega, välja arvatud juhul, kui neid toetab vähemalt kaheksa liikmesriiki; pärast seda tähtaega laekuvaid ettepanekuid enam vastu ei võeta; 1.5. toetusavaldused peavad rahvusvahelisse büroosse jõudma koos ettepanekutega, mille kohta need on esitatud. 2. Põhikirja või üldeeskirju käsitlevad ettepanekud peab rahvusvaheline büroo kätte saama hiljemalt kuus kuud enne kongressi avamist; pärast seda tähtaega, kuid enne kongressi avamist laekunud ettepanekuid ei kaaluta, välja arvatud juhul, kui kongress teeb osalevate riikide kahekolmandikulise häälteenamusega sellekohase otsuse ja kui lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud. 3. Igas ettepanekus peab üldjuhul olema ainult üks taotlus ning see võib sisaldada ainult sellest taotlusest lähtuvaid muudatusi. Samuti tuleb igale ettepanekule, mis võib Postiliidu jaoks kaasa tuua märkimisväärseid kulusid, lisada märge selle rahandusliku mõju kohta, mille koostab ettepanekut esitav liikmesriik pärast konsulteerimist rahvusvahelise bürooga, et saaks kindlaks määrata ettepaneku rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid. 4. Eelnõusid käsitlevatele ettepanekutele panevad need ettepanekud esitanud liikmesriigid pealkirjaks “Ettepanek eelnõu kohta“ ning rahvusvaheline büroo avaldab need nummerdatult koos tähega R. Ilma sellise tähistuseta ettepanekud, mis rahvusvahelise büroo arvates käsitlevad ainult eelnõusid, avaldatakse koos asjakohase märkega; rahvusvaheline büroo koostab kongressile nende ettepanekute loetelu. 5. Lõigetes 1 ja 4 nimetatud menetlust ei kohaldata kongresside töökorda käsitlevate ettepanekute ega administratsiooninõukogu või postinõukogu esitatud ettepanekute suhtes. Artikkel XIX (Artikli 144 muutmine) Eeskirjade ja muude kongressidevahelisel ajal vastu võetud otsuste jõustumine 1. Eeskirjad jõustuvad samal kuupäeval ja on sama kehtivusajaga kui kongressil vastuvõetud aktid. 2. Vastavalt lõikele 1 jõustuvad kongressidevahelisel ajal Postiliidu aktide muutmise kohta vastu võetud otsused alles kolme kuu möödumisel nende teatavakstegemisest. Seda nõuet ei kohaldata eeskirjade muudatustele, mis võetakse vastu pärast uute eeskirjade koostamist, kuid enne nende jõustumist kooskõlas lõikega 1. Artikkel XX (Artikli 146 muutmine) Liikmesriikide osamaksude kord’ 1. Postiliiduga ühinevad riigid, Postiliidu liikmeks võetavad riigid ning Postiliidust välja astuvad riigid maksavad osamaksu terve selle aasta eest, mille jooksul nende vastuvõtmine või väljaastumine jõustub. 2. Liikmesriigid tasuvad oma osamaksud Postiliidu aastaste kulutuste katteks ettemaksena administratsiooninõukogu kehtestatud eelarve alusel. Osamaksud tuleb tasuda hiljemalt selle eelarveaasta esimeseks päevaks, millele eelarves on viidatud. Pärast seda tähtpäeva arvestatakse makstavatelt summadelt Postiliidu kasuks viivist 5% alates neljandast kuust. 3. Kui liikmesriigi kohustuslike osamaksude intressivaba võlgnevus Postiliidule on võrdne selle liikmesriigi eelmise kahe rahandusaasta osamaksude summaga või ületab selle, võib see liikmesriik loovutada Postiliidule tagastamatult kõik talle teiste liikmesriikide poolt võlgnetavad summad või osa nendest administratsiooninõukogu sätestatud korras. Laenusummade loovutamistingimused määratakse kindlaks liikmesriigi, selle võlgnike ja võlausaldajate ning Postiliidu kokkuleppel. 4. Liikmesriik, kes ei saa õiguslikel või muudel põhjustel sellist loovutust teha, kohustub koostama oma võlgnevuste amortisatsiooniplaani. 5. Postiliidule võlgnetavate kohustuslike osamaksude hüvitamine ei tohi kesta kauem kui kümme aastat, välja arvatud erandlikel asjaoludel. 6. Erandlike asjaolude korral võib administratsiooninõukogu vabastada liikmesriigi osaliselt või täielikult makstavast viivisest, kui see riik on tasunud kogu võla põhisumma. 7. Peale selle võib liikmesriigi osaliselt või täielikult vabastada kogunenud või kumuleeruva intressi maksmisest administratsiooninõukogu poolt selle liikmesriigi võlgnevuste suhtes heaks kiidetud amortisatsiooniplaani alusel; see vabastamine eeldab siiski amortisatsiooniplaani täielikku ja nõuetekohast täitmist kokkulepitud, maksimaalselt kümne aasta pikkuse ajavahemiku jooksul. 8. Lõikeid 3 kuni 7 kohaldatakse analoogia alusel tõlkimise kuludele, mille kohta rahvusvaheline büroo väljastab keelerühmadesse kuuluvatele liikmesriikidele arve. 9. Rahvusvaheline büroo saadab liikmesriikide poolt tasumisele kuuluvad arved vähemalt kolm kuud enne maksetähtpäeva. Originaalarved saadetakse vastava liikmesriigi poolt antud täpsel aadressil. Arvete elektroonilised koopiad saadetakse e-postiga eelteatena või meeldetuletusena. 10. Lisaks sellele esitab rahvusvaheline büroo selget informatsiooni iga kord, kui liikmesriikidelt tasumata arvete eest intressi nõuab, et liikmesriigid saaksid hõlpsasti kontrollida, milliste arvete eest intressi nõutakse. Artikkel XXI (Artikli 150 muutmine) Osamaksude suurusklassid 1. Liikmesriigid osalevad Postiliidu tegevuskulude katmisel vastavalt osamaksude suurusklassile, kuhu nad kuuluvad. Suurusklassid on järgmised: ˗ 50 ühiku klass; ˗ 47 ühiku klass; ˗ 45 ühiku klass; ˗ 43 ühiku klass; ˗ 40 ühiku klass; ˗ 37 ühiku klass; ˗ 35 ühiku klass; ˗ 33 ühiku klass; ˗ 30 ühiku klass; ˗ 27 ühiku klass; ˗ 25 ühiku klass; ˗ 23 ühiku klass; ˗ 20 ühiku klass; ˗ 17 ühiku klass; ˗ 15 ühiku klass; ˗ 13 ühiku klass; ˗ 10 ühiku klass; ˗ 7 ühiku klass; ˗ 5 ühiku klass; ˗ 3 ühiku klass; ˗ 1 ühiku klass; – 0,5 ühiku klass; sellesse klassi kuuluvad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt loetletud vähim arenenud riigid ja teised administratsiooninõukogu nimetatud riigid; – 0,1 ühiku klass; sellesse klassi kuuluvad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt määratletud väikesed arenevad saareriigid, mille rahvaarv on alla 200 000 (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni vastava büroo avaldatud viimase statistika kohaselt). 2. Olenemata lõikes 1 loetletud suurusklassidest võib iga riik minimaalselt kongresside vahelise aja pikkuse perioodi jooksul vabatahtlikult maksta rohkem ühikuid kui ühikute arv suurusklassis, kuhu see riik kuulub. Suurusklassi vahetusest tuleb teatada hiljemalt kongressil. Kongresside vahelise aja lõpus läheb liikmesriik automaatselt tagasi esialgsesse suurusklassi, kui ta ei otsusta jätkata rohkemate ühikute maksmist. Lisamaksete tegemine suurendab vastavalt kulusid. 3. Liikmesriigid jaotatakse eespool nimetatud suurusklassidesse nende ühinemisel Postiliiduga või Postiliitu vastuvõtmisel põhikirja artikli 21 lõikes 4 sätestatud korras. 4. Liikmesriike võib hiljem paigutada madalamasse suurusklassi, tingimusel et taotlus suurusklassi vahetamise kohta saadetakse rahvusvahelisele büroole vähemalt kaks kuud enne kongressi avamist. Kongress esitab suurusklassi vahetamise taotluste kohta mittesiduva arvamuse. Liikmesriigil on vabadus otsustada, kas ta järgib kongressi arvamust või mitte. Liikmesriigi lõplik otsus tuleb edastada rahvusvahelise büroo sekretariaadile enne kongressi lõppu. Suurusklassi vahetamise taotlus jõustub kongressi koostatud rahanduseeskirja jõustumise kuupäeval. Liikmesriigid, kes ei ole oma suurusklassi vahetamise soovist ettenähtud ajaks teatanud, jäävad samasse suurusklassi, kuhu nad seni kuulusid. 5. Liikmesriik võib korraga nõuda enda ümberpaigutamist ainult ühe suurusklassi võrra madalamasse klassi. 6. Erandlikel asjaoludel, nagu näiteks loodusõnnetuste korral, millega seoses on vaja käivitada rahvusvahelisi abiprogramme, võib administratsiooninõukogu lubada liikmesriigi taotluse korral üks kord kahe kongressi vahelisel ajal ajutist suurusklassi vähendamist, kui liikmesriik tõendab, et ta ei suuda enam maksta esialgsele suurusklassile vastavat osamaksu. Samadel asjaoludel võib administratsiooninõukogu lubada ajutist suurusklassi vähendamist 1-ühikulisse suurusklassi kuuluvatele riikidele, kes ei kuulu vähim arenenud riikide hulka, ning viia nad üle 0,5-ühikulisse suurusklassi. 7. Administratsiooninõukogu võib lõike 6 kohaldamisel lubada ajutist suurusklassi vähendamist kõige rohkem kaheks aastaks või kuni järgmise kongressi toimumiseni, olenevalt sellest, kumb neist tähtaegadest on varasem. Kindlaksmääratud ajavahemiku lõppemisel viiakse asjaomane riik tagasi oma esialgsesse suurusklassi. 8. Olenemata lõigetest 4 ja 5 ei kohaldata mingisuguseid piiranguid ümberpaigutamisel kõrgematesse suurusklassidesse. Artikkel XXII (Artikli 152 muutmine) Kasutajate rahastatud allorganite korraldamine 1. Pärast administratsiooninõukogu heakskiidu saamist võib postinõukogu luua kasutajate rahastatud allorganeid, mida rahastatakse vabatahtlikest vahenditest, et korraldada ärilisi, tehnilisi, majanduslikku laadi ja muid tegevusi, mis kuuluvad põhikirja artikli 18 alusel postinõukogu pädevusse, kuid mida ei või korralisest eelarvest rahastada. 2. Sellise postinõukogu allorgani loomise korral otsustab postinõukogu, milline on allorgani töökorra alusraamistik, võttes arvesse Ülemaailmse Postiliidu kui valitsustevahelise organisatsiooni üldisi eeskirju ja põhimõtteid, ning esitab need administratsiooninõukogule heakskiitmiseks. Alusraamistik sisaldab järgmisi osi: 2.1. volitused; 2.2. liikmeskond, sealhulgas osalevate liikmete kategooriad; 2.3. otsustamiseeskirjad, sealhulgas sisemine struktuur ja suhted teiste Postiliidu organitega; 2.4 hääletus- ja esinduspõhimõtted; 2.5 rahastamine (liikmemaks, kasutustasud jne); 2.6 sekretariaadi koosseis ja juhtimisstruktuur. 3. Iga kasutajate rahastatud allorgan korraldab oma tegevust autonoomselt postinõukogu poolt otsustatud ja administratsiooninõukogu poolt heakskiidetud alusraamistiku piires ning koostab oma tegevuse aastaruande postinõukogule läbivaatamiseks. 4. Administratsiooninõukogu kehtestab eeskirjad tugikulude kohta, mida kasutajate rahastatud allorganid peavad korralisse eelarvesse maksma, ning avaldab need Ülemaailmse Postiliidu finantsmäärustes. 5. Rahvusvahelise büroo peadirektor haldab kasutaja rahastatud allorganite sekretariaadi tööd vastavalt administratsiooninõukogu poolt heakskiidetud asjakohastele personalieeskirjadele, mis on kohaldatavad kasutajate rahastatud allorganitesse värvatud personali suhtes. Allorganite sekretariaat on rahvusvahelise büroo lahutamatu osa. 6. Teave käesoleva artikli alusel loodud kasutajate rahastatud allorganite kohta edastatakse pärast nende loomist kongressile. XXIII artikkel Üldeeskirjade lisaprotokolli jõustumine ja kehtivus Lisaprotokoll jõustub 1. juulil 2019 ning jääb kehtima määramata ajaks. Selle kinnituseks on liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad koostanud lisaprotokolli, millel on samasugune jõud ja kehtivus nagu siis, kui selle sätted oleksid lisatud üldeeskirjade teksti, ning on selle alla kirjutanud ühes eksemplaris, mis antakse hoiule rahvusvahelise büroo peadirektorile. Ülemaailmse Postiliidu rahvusvaheline büroo edastab kõikidele osalistele lisaprotokolli koopia. Koostatud Addis Abebas 7. septembril 2018.  Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade kolmas lisaprotokoll Sisukord1 Artikkel I. (Artikli 106 muutmine) Administratsiooninõukogu koosseis ja toimimine II. (Artikli 107 muutmine) Administratsiooninõukogu ülesanded III. (Artikli 108 muutmine) Administratsiooninõukogu istungite korraldamine IV. (Artikli 110 muutmine) Sõidukulude hüvitamine V. (Artikli 112 muutmine) Postinõukogu koosseis ja toimimine VI. (Artikli 113 muutmine) Postinõukogu ülesanded VII. (Artikli 114 muutmine) Postinõukogu istungite korraldamine VIII. (Artikli 116 muutmine) Sõidukulude hüvitamine IX. (Artikli 119 muutmine) Nõuandekomitee koosseis X. (Artikli 120 muutmine) Nõuandekomitee liikmed XI. (Artikli 121 muutmine) Nõuandekomitee ülesanded XII. (Artikli 124 muutmine) Nõuandekomitee vaatlejad XIII. (Artikli 127 muutmine) Peadirektori ülesanded XIV. (Artikli 132 muutmine) Teave. Arvamused. Taotlused aktide tõlgendamiseks ja muutmiseks. Järelepärimised. Kontode sulgemisega seotud ülesanded XV. (Artikli 138 muutmine) Kongressile ettepanekute esitamise kord XVI. (Artikli 138bis muutmine) Artikli 138 kohaselt esitatud ettepanekute muutmise kord XVII. (Artikli 140 muutmine) Konventsiooni või kokkulepete muudatusettepanekute läbivaatamise kord kongressidevahelisel ajal XVIII. (Artikli 141 kustutamine) Postinõukogule ettepanekute esitamise kord, mis käsitleb kongressi otsustest lähtuvate uute eeskirjade koostamist XIX. (Artikli 144 muutmine) Eeskirjade ja muude kongressidevahelisel ajal vastu võetud otsuste jõustumine XX. (Artikli 145 muutmine) Postiliidu tegevuskulude kindlaksmääramine XXI. (Artikli 146 muutmine) Liikmesriikide osamaksude kord XXII. (Artikli 150 muutmine) Osamaksude suurusklassid XXIII. (Artikli 153 muutmine) Vahekohtumenetlus XXIV. (Artikli 155 muutmine) Dokumentides, aruteludel ja ametlikus kirjavahetuses kasutatavad keeled XXV. (Artikli 158 muutmine) Üldeeskirjade jõustumine ja kehtivus XXVI. Üldeeskirjade lisaprotokolli jõustumine ja kehtivus 1 Vastavalt kongresside kodukorra artiklile 24.2 nummerdab Rahvusvaheline Büroo ümber käesolevas dokumendis viidatud liidu aktide konsolideeritud versioonides sisalduvad sätted, et kajastada õigesti nende sätete järjekord eelnimetatud dokumentides. Ülemaailmse Postiliidu üldeeskirjade kolmas lisaprotokoll2 Ülemaailmse Postiliidu liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad, võttes arvesse 10. juulil 1964. aastal Viinis vastu võetud Ülemaailmse Postiliidu põhikirja artikli 22 lõiget 2, kooskõlas põhikirja artikli 25 lõikega 4 on võtnud Abidjani kongressil vastu järgmised üldeeskirja muudatused. Artikkel I (Artikli 106 muutmine) Administratsiooninõukogu koosseis ja toimimine 1. Administratsiooninõukogu koosneb 41 liikmest, kes täidavad oma ülesandeid kahe järjestikuse kongressi vahelisel perioodil. 2. Eesistuja ülesannete täitmise õigus on liikmesriigil, kus kongress toimub. Kui kõnealune vastuvõttev liikmesriik sellest õigusest loobub, käsitatakse teda de iure liikmena ning selle tõttu antakse üks lisakoht sellele geograafilisele rühmale, kuhu kõnealune riik kuulub ning selle lisakoha suhtes ei kohaldata lõike 3 piiravaid sätteid. Sel juhul valib administratsiooninõukogu eesistujaks vastuvõtva liikmesriigiga samasse geograafilisse rühma kuuluva liikmesriigi. 3. Administratsiooninõukogu ülejäänud 40 liiget valib kongress lähtuvalt tasakaalustatud geograafilise jaotuse põhimõttest. Igal kongressil vahetatakse välja vähemalt pooled liikmed; ühtki liiget ei või valida kolmel järjestikusel kongressil. Ilma et see piiraks eespool toodut, on üks koht geograafilises rühmas, kuhu kuuluvad Vaikse ookeani saareriikide ja territooriumidena määratletud liikmesriigid (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni koostatud vastava loetelu kohaselt), eraldatud nendele liikmesriikidele. 4. Iga administratsiooninõukogu liige määrab oma esindaja(d). Administratsiooninõukogu liikmed osalevad aktiivselt nõukogu töös. 5. Administratsiooninõukogu liikmetele töötasu ei maksta. Nõukogu tegevuskulud kannab Postiliit. 6. Administratsiooninõukogu määrab, vormistab ja/või moodustab alalised töörühmad ja töökonnad või muud oma struktuuris loodavad organid, võttes arvesse kongressi poolt vastuvõetud Postiliidu strateegiat ja tegevuskava. Artikkel II (Artikli 107 muutmine) Administratsiooninõukogu ülesanded 1. Administratsiooninõukogu täidab järgmisi ülesandeid: 1.1. Kontrollib Postiliidu kogu tegevust kongresside vahelisel perioodil, tagades kongressi otsuste täitmise, käsitledes küsimusi valitsuse postivaldkonnaga seotud tegevuspõhimõtteid silmas pidades ning võttes arvesse näiteks teenuskaubandust ja konkurentsi käsitlevate rahvusvaheliste õigusnormide arengut. 1.2. Edendab, kooskõlastab ja kontrollib rahvusvahelise tehnikaalase koostöö raames kõiki postiteenustega seotud tehnilise abi vorme; 1.3. Vaatab läbi kongressi poolt heakskiidetud Postiliidu nelja-aastase tegevuskava eelnõu ning vormistab selle lõplikult, viies nelja-aastase tegevuskava eelnõus toodud tegevused vastavusse tegelike kasutatavate ressurssidega. Tegevuskava peaks vajaduse korral olema kooskõlas ka kongressi poolt läbiviidud prioritiseerimisprotsessi tulemustega. Nelja-aastase tegevuskava 2 Kooskõlas Abidjani kongressi dokumendiga 39 on inglise keeles tehtud mitmesuguseid muudatusi põhikirja versiooni sooneutraalse keelekasutuse sisseviimiseks. Kuna need redaktsioonimuudatused ametlikku prantsuse teksti ei puuduta, neid selles köites muudatustena ei märgita. lõppversioon, mille administratsiooninõukogu on lõplikult vormistanud ja heaks kiitnud, on aluseks Postiliidu aastaprogrammi ja aastaeelarve koostamisele ning administratsiooninõukogu ja postinõukogu poolt koostatavatele ja rakendatavatele aastastele tegevusplaanidele. 1.4. Vaatab läbi ja kinnitab Postiliidu aastaprogrammi, aastaeelarve ja raamatupidamise aastaaruande, võttes arvesse artikli 107 lõike 1 punktis 3 kirjeldatud Postiliidu tegevuskava lõppversiooni. 1.5. Annab vajaduse korral luba ületada kulutuste ülemmäära kooskõlas artikli 145 lõigetega 3–5. 1.6. Lubab taotluse korral valida madalam osamaksude klass artikli 150 lõikes 6 sätestatud tingimustel. 1.7. Lubab liikmesriigi taotluse korral vahetada geograafilist rühma, võttes arvesse asjaomastesse geograafilistesse rühmadesse kuuluvate liikmesriikide avaldatud arvamusi. 1.8. Loob ja likvideerib rahvusvahelise büroo ametikohti, mida rahastatakse korralisest eelarvest, pidades silmas kindlaksmääratud kulutuste ülemmäärast tulenevaid piiranguid. 1.9. Teeb otsuseid liikmesriikidega loodavate sidemete kohta, mida on vaja tema ülesannete täitmiseks. 1.10. Teeb pärast postinõukoguga konsulteerimist otsuseid suhete loomiseks selliste organisatsioonidega, keda ei käsitata vaatlejatena artikli 105 lõike 1 ja 105 lõike 2 punkt 1 tähenduses. 1.11. Analüüsib rahvusvahelise büroo aruanded Ülemaailmse Postiliidu suhete kohta teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning teeb vajalikke otsuseid suhete korraldamise ja nendega seoses võetavate meetmete kohta. 1.12. Vajaduse korral ja pärast konsulteerimist postinõukogu ja peasekretäriga määrab kindlaks Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni spetsialiseeritud asutused, rahvusvahelised organisatsioonid, ühendused, ettevõtted ja asjatundjad, kes peaksid olema ajutiste vaatlejatena kongressi ja selle komisjonide eriistungitel esindatud, kui see on vajalik Postiliidu või kongressi töö huvides, ning annab peadirektorile juhiseid kutsete väljastamiseks. 1.13. Määrab artikli 101 lõikes 3 sätestatud juhul liikmesriigi, kus toimub järgmine kongress. 1.14. Määrab õigeaegselt ja pärast postinõukoguga konsulteerimist kindlaks kongressi tegevuse elluviimiseks vajalike komisjonide arv ning määratleb nende ülesanded. 1.15. Määrab pärast postinõukoguga konsulteerimist ning kongressi heakskiidu saamist liikmesriigid, kes on valmis: 1.15.1. täitma kongressi ase-eesistuja ning komisjonide eesistujate ja ase-eesistujate ülesandeid, võttes võimalikult palju arvesse liikmesriikide tasakaalustatud geograafilise jaotuse põhimõtet; ja 1.15.2. osalema kongressi piirkondlike komisjonide tegevuses. 1.16. Nimetab enda hulgast need liikmed, kes asuvad tööle nõuandekomitee liikmetena. 1.17. Analüüsib ja oma pädevuse piires kiidab heaks meetmed, mida peetakse vajalikuks selleks, et kindlustada ja tõsta rahvusvahelise postiteeninduse kvaliteeti ning seda ajakohastada. 1.18. Käsitleb kongressi, postinõukogu või liikmesriikide taotluse korral Postiliidu või rahvusvahelise postiteenindusega seotud seadusandlikke, juriidilisi ja haldusküsimusi; eespool nimetatud valdkondades otsustab administratsiooninõukogu, kas liikmesriikide poolt taotletavate uuringute läbiviimine kongressidevahelisel perioodil on otstarbekas. 1.19. Koostab ettepanekuid, mis esitatakse kinnitamiseks kongressile või liikmesriikidele vastavalt artiklile 140. 1.20. Esitab postinõukogule küsimusi läbivaatamiseks vastavalt artikli 113 lõike 1 punktile 6. 1.21. Vaatab läbi ja pärast postinõukoguga konsulteerimist kiidab heaks strateegia eelnõu kongressile esitamiseks. 1.22. Võtab vastu ja arutab läbi nõuandekomitee aruanded ja soovitused ning kaalub nõuandekomitee ettepanekute esitamist kongressile. 1.23. Näeb ette rahvusvahelise büroo tegevuse kontrollimise korra. 1.24. Kiidab heaks rahvusvahelise büroo ettevalmistatud Postiliidu tegevuse aastaaruande ja finantstegevuse aastaaruande ning esitab vajaduse korral nende kohta märkusi. 1.25. Kehtestab vajaduse korral põhimõtted, mida postinõukogu peab silmas pidama märkimisväärse finantsmõjuga küsimuste käsitlemisel (maksud, lõppmaksed, transiidilõivud, põhilised lennupostitariifid ja kirisaadetiste postitamine välismaal); kontrollib tähelepanelikult kõnealuste küsimuste käsitlemist ning eespool nimetatud põhimõtete järgmise tagamiseks vaatab läbi ja kiidab heaks postinõukogu ettepanekud nende küsimuste kohta. 1.26. Kinnitab oma pädevuse piires ning kuni kongressi vastavasisulise otsuse vastuvõtmiseni postinõukogu poolt vajaduse korral esitatud ettepanekud eeskirjade või uue korra vastuvõtmiseks. 1.27. Vaatab läbi postinõukogu koostatud aastaaruande ning võimalikud ettepanekud. 1.28. Kiidab heaks rahvusvahelise büroo poolt postinõukoguga konsulteerides koostatud nelja aasta aruande liikmesriikide tulemuste kohta eelmise kongressi heakskiidetud Postiliidu strateegia elluviimisel, mis esitatakse järgmisele kongressile. 1.29. Kehtestab nõuandekomitee korraldamise aluse ja jõuab üksmeelele nõuandekomitee korraldamises kooskõlas artikliga 122. 1.30. Kehtestab nõuandekomitee liikmeks saamise kriteeriumid ja tühistab liikmelisuse kooskõlas nimetatud kriteeriumidega, mida on täpsemalt kirjeldatud artiklis 122 viidatud vastavas töökorras. 1.31. Kehtestab Postiliidu rahanduseeskirjad. 1.32. Kehtestab reservfondi tegevuse eeskirjad. 1.33. Kehtestab erifondi tegevuse eeskirjad. 1.34. Kehtestab eritoimingute fondi tegevust reguleerivad eeskirjad. 1.35. Kehtestab vabatahtliku fondi tegevust reguleerivad eeskirjad. 1.36. Kehtestab personalieeskirjad ja valitavate ametnike teenistustingimused. 1.37. Kehtestab sotsiaalfondi eeskirjad. 1.38. Teostab artikli 152 kontekstis üldist järelevalvet kasutajate rahastatud allorganite loomise ja tegevuse üle. 1.39. Võtab vastu oma töökorra ja töökorra muudatused. Artikkel III (Artikli 108 muutmine) Administratsiooninõukogu istungite korraldamine 1. Administratsiooninõukogu avaistungil, mille kutsub kokku ja avab kongressi eesistuja, valib administratsiooninõukogu oma liikmete hulgast neli ase-eesistujat. Eesistujaks ja neljaks ase- eesistujaks on liikmesriigid igast Postiliidu viiest geograafilisest rühmast. 2. Administratsiooninõukogu tuleb kokku Postiliidu peakorteris kaks korda aastas või erandkorras rohkem kooskõlas oma töökorra asjakohaste sätetega. 3. Administratsiooninõukogu eesistuja ja ase-eesistujad ning komisjoni eesistujad, kaaseesistujad ja ase-eesistujad moodustavad korralduskomitee. Korralduskomitee valmistab ette ja juhib kõigi administratsiooninõukogu istungite tööd. Ta kiidab administratsiooninõukogu nimel heaks rahvusvahelise büroo koostatud Postiliidu tegevuse aastaaruande ning täidab kõiki muid ülesandeid, mis administratsiooninõukogu talle annab või mille täitmine osutub strateegilise planeerimise käigus vajalikuks. 4. Postinõukogu eesistuja on nõukogu esindajaks sellistel administratsiooninõukogu koosolekutel, mille päevakorras on tema poolt juhitavale organile huvipakkuvad küsimused. 5. Nõuandekomitee eesistuja esindab nimetatud organit administratsiooninõukogu koosolekutel, kui koosoleku päevakord sisaldab nõuandekomiteele huvipakkuvaid küsimusi. Artikkel IV (Artikli 110 muutmine) Sõidukulude hüvitamine 1. Administratsiooninõukogu koosolekutel osalevate liikmete esindajate reisikulud kannab nende liikmesriik. Ühel esindajal igast liikmesriigist, keda peetakse arengumaaks või kõige vähem arenenud maaks vastavalt administratsiooninõukogu ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni koostatud loetelude alusel, on siiski õigus, välja arvatud kongressi ajal toimuvatel koosolekutel, saada hüvitist turistiklassi edasi-tagasi lennukipileti ja/või esimese klassi edasi-tagasi rongipileti maksumuse ulatuses või muude sõidukulude eest, viimasel juhul tingimusel, et hüvitatav summa ei ületa turistiklassi edasi-tagasi lennukipileti hinda. Sama õigus on ka kõigil administratsiooninõukogu komisjonide ja muude organite liikmetel, kelle koosolekud toimuvad väljaspool kongressi või nõukogu istungeid. Artikkel V (Artikli 112 muutmine) Postinõukogu koosseis ja toimimine 1. Postinõukogu koosneb 48 liikmest, kes täidavad oma ülesandeid kahe järjestikuse kongressi vahelisel perioodil. 2. Postinõukogu liikmed valib kongress lähtuvalt kvalifitseeritud geograafilise jaotuse põhimõttest. Igal kongressil vahetatakse välja vähemalt üks kolmandik iga geograafilise rühma liikmetest. Ilma et see piiraks eespool toodut, on üks koht geograafilises rühmas, kuhu kuuluvad Vaikse ookeani saareriikide ja territooriumidena (Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni koostatud vastava loetelu kohaselt) määratletud liikmesriigid, eraldatud nendele liikmesriikidele. 3. Iga postinõukogu liige nimetab endale esindaja(d). Postinõukogu liikmed osalevad aktiivselt nõukogu töös. 4. Postinõukogu tegevuskulud kannab Postiliit. Nõukogu liikmetele töötasu ei maksta. 5. Postinõukogu määrab, vormistab ja/või moodustab alalised töörühmad, töökonnad, kasutajate rahastatud allorganid või muud oma struktuuris loodavad organid, võttes arvesse kongressi poolt vastuvõetud Postiliidu strateegiat ja tegevuskava. Artikkel VI (Artikli 113 muutmine) Postinõukogu ülesanded 1. Postinõukogu täidab järgmisi ülesandeid: 1.1. Kooskõlastab asjakohaseid meetmeid, mida on vaja rahvusvaheliste postiteenuste arendamiseks ja tõhustamiseks. 1.2. Võtab kõik administratsiooninõukogu poolt viimase pädevuse piires heakskiidetud meetmed, mida peetakse vajalikuks selleks, et kindlustada ja tõsta rahvusvahelise postiteeninduse kvaliteeti ning seda ajakohastada. 1.3. Teeb otsuseid liikmesriikidega ja nende määratud ettevõtjatega loodavate sidemete kohta, mida on vaja tema ülesannete täitmiseks. 1.4. Võtab meetmeid selleks, et käsitleda ja avalikustada teatavate liikmesriikide ja nende määratud ettevõtjate tehtud katseid ja edusamme tehnika, muu tegevuse, majanduse ja kutseõppe valdkonnas, mis on teistele liikmesriikidele ja nende määratud ettevõtjatele huvipakkuvad. 1.5. Võtab pärast administratsiooninõukoguga konsulteerimist asjakohaseid tehnikakoostöö meetmeid koos kõikide Postiliidu liikmesriikidega ja nende määratud ettevõtjatega ning eelkõige uute riikide ja arenguriikidega ja nende määratud ettevõtjatega. 1.6. Vaatab läbi kõik muud küsimused, mille on talle esitanud postinõukogu või administratsiooninõukogu liikmed või mõni liikmesriik või määratud ettevõtja. 1.7. Võtab vastu ja arutab läbi nõuandekomitee aruanded ja soovitused, mis pakuvad huvi postinõukogule, vaatab läbi kongressile esitatavad nõuandekomitee soovitused ja teeb nende kohta märkusi. 1.8. Nimetab enda hulgast need liikmed, kellest saavad nõuandekomitee liikmed. 1.9. Käsitleb olulisimaid tegevusega seotud küsimusi ning ärilist, tehnilist ja majanduslikku laadi ja tehnikakoostöö probleeme, mis pakuvad huvi kõikidele liikmesriikidele või nende määratud ettevõtjatele, sealhulgas märkimisväärse finantsmõjuga küsimusi (maksud, lõppmaksed, transiidilõivud, lennupostitariifid, postipakkide tariifid ja kirisaadetiste postitamine välismaal), ning valmistab ette neid küsimusi käsitlevat teavet, arvamusi ja tegevussuuniseid. 1.10. Annab panuse administratsiooninõukogu töösse kongressile esitatava Postiliidu strateegia eelnõu ja nelja-aastase Postiliidu tegevuskava eelnõu väljatöötamiseks. 1.11. Käsitleb liikmesriikidele ja nende määratud ettevõtjatele ning uutele riikidele ja arenguriikidele huvipakkuvaid õpetamise ja kutseõppega seotud probleeme. 1.12. Käsitleb uute riikide ja arenguriikide olukorda ja vajadusi ning koostab asjakohased soovitused nende postiteenuste tõhustamiseks. 1.13. Vaatab läbi Postiliidu eeskirjad ning postinõukogu lähtub seejuures põhiprintsiipe käsitlevate küsimuste puhul administratsiooninõukogu juhistest. 1.14. Sõnastab ettepanekuid, mis esitatakse kinnitamiseks kongressile või liikmesriikidele artiklis 140 sätestatud korras; administratsiooninõukogu pädevuses olevaid küsimusi käsitlevad ettepanekud peavad saama administratsiooninõukogu heakskiidu. 1.15. Vaatab liikmesriigi taotluse korral läbi selle liikmesriigi poolt artikli 139 alusel rahvusvahelisele büroole edastatud ettepanekud, et esitada nende kohta märkusi ning anda rahvusvahelisele büroole soovitusi nende märkuste lisamiseks ettepanekule enne, kui see esitatakse liikmesriikidele heakskiitmiseks. 1.16. Esitab vajaduse korral pärast administratsiooninõukogu heakskiitu ja kõigi liikmesriikidega konsulteerimist soovitusi eeskirjade või uue korra vastuvõtmiseks kuni kongressi vastavasisulise otsuse langetamiseni. 1.17. Valmistab ette ja annab teada liikmesriikidele ning nende määratud ettevõtjatele suunatud soovituste vormis (või siduvate sätetena, kui see on Postiliidu aktides ette nähtud) tehnoloogiat, tegevust ja muid tema pädevusse kuuluvaid menetlusi puudutavaid standardeid, kui see on tegevuse ühtsuse seisukohalt oluline. Samal viisil teeb postinõukogu vajaduse korral muudatusi tema poolt juba kehtestatud standardites. 1.18. Kehtestab kasutajate rahastatud allorganite korraldamise aluse ja jõuab üksmeelele nende organite korraldamises kooskõlas artikliga 152. 1.19. Võtab vastu ja arutab läbi kasutajate rahastatud allorganite aruanded igal aastal. 1.20. Võtab vastu oma töökorra ja töökorra muudatused. Artikkel VII (Artikli 114 muutmine) Postinõukogu istungite korraldamine 1. Postinõukogu esimesel koosolekul, mille kutsub kokku ja avab kongressi eesistuja, valib nõukogu oma liikmete hulgast eesistuja ja neli ase-eesistujat ning komisjoni eesistujad/ase- eesistujad/kaaseesistujad. Eesistujaks ja neljaks ase-eesistujaks on liikmesriigid igast Postiliidu viiest geograafilisest rühmast. 2. Postinõukogu tuleb kokku Postiliidu peakorteris kaks korda aastas või erandkorras rohkem kooskõlas oma töökorra asjakohaste sätetega. 3. Postinõukogu eesistuja ja ase-eesistujad ning komisjoni eesistujad, kaaseesistujad ja ase- eesistujad moodustavad korralduskomitee. Korralduskomitee valmistab ette ja juhib kõigi postinõukogu koosolekute tööd ning kohustub täitma kõiki ülesandeid, mis postinõukogu talle annab või mille täitmine osutub strateegilise planeerimise käigus vajalikuks. 4. Postinõukogu koostab kongressi poolt vastuvõetud Postiliidu strateegia alusel ning eelkõige selles sisalduvate Postiliidu alaliselt tegutsevate organite tegevust käsitlevate osade alusel oma esimesel kongressijärgsel istungil põhitööprogrammi, mis sisaldab rakendusstrateegiaga seotud taktikat. See põhiprogramm, mis sisaldab piiratud arvu ühist huvi pakkuvate teemadega seotud projekte, vaadatakse igal aastal uuesti läbi, pidades silmas uusi asjaolusid ja prioriteete. 5. Nõuandekomitee eesistuja esindab nimetatud organit postinõukogu koosolekutel, kui koosoleku päevakord sisaldab nõuandekomiteele huvipakkuvaid küsimusi. Artikkel VIII (Artikli 116 muutmine) Sõidukulude hüvitamine 1. Postinõukogu koosolekutel osalevate liikmete esindajate sõidukulud kannab vastav liikmesriik. Ühel esindajal igast liikmesriigist, kes on liigitatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni koostatud loetelu alusel üheks vähim arenenud riigiks, on siiski õigus, välja arvatud kongressi ajal toimuvatel koosolekutel, saada hüvitist turistiklassi edasi-tagasi lennukipileti ja/või esimese klassi edasi-tagasi rongipileti maksumuse ulatuses või muude sõidukulude eest, viimasel juhul tingimusel, et hüvitatav summa ei ületa turistiklassi edasi- tagasi lennukipileti hinda. Artikkel IX (Artikli 119 muutmine) Nõuandekomitee koosseis 1. Nõuandekomitee koosneb: 1.1. vabaühendustest (sealhulgas ühendused, kes esindavad kliente, kohaletoimetamisteenuse pakkujad, postitöötajad või postiettevõtjad), heategevuslikest ühingutest, standardi-, finants- ja arendusega tegelevatest organisatsioonidest, postiteenuste sektorile kauba ja teenuste pakkujatest, transpordiühendustest ja teistest erasektori üksustest ning muudest samalaadsetest üksikisikuid ja firmasid ühendavatest organisatsioonidest, kes on huvitatud Postiliidu ülesannete ja eesmärkide toetamisest; 1.1bis. liikmesriikide või Postiliidu asjaomaste organite, sealhulgas nõuandekomitee poolt soovitatud postisektori tippjuhtidest; 1.1ter. (kustutatud.); 1.2. (kustutatud.); 1.3. (kustutatud.); 1bis. Kõik nõuandekomitee liikmed peavad olema asutatud (ning kui asjaomane liikmesriik seda nõuab, nõuetekohaselt registreeritud) või lõike 1 punktis 1bis nimetatud tippjuhtide puhul omama alalist elukohta Postiliidu liikmesriigis. 2. Nõuandekomitee tegevuskulud kannavad nõuandekomitee liikmed, kui administratsiooninõukogu ei määra teisiti. Nõuandekomitee liikmete konkreetsest õiguslikust olemusest ja finantssuutlikkusest olenevalt võidakse kohaldada erinevaid liikmetasusid, mida on täpsemalt kirjeldatud nõuandekomitee töökorras. 3. Nõuandekomitee liikmed ei saa tasu ega muud hüvitist. Artikkel X (Artikli 120 muutmine) Nõuandekomitee liikmed 1. Nõuandekomitee liikmed määratakse administratsiooninõukogu kehtestatud taotlemise ja taotluste heakskiitmise korras ning artikli 107 lõike 1 punkti 30 kohaselt. 1bis. Nõuandekomitee liikmeks saamise taotlustele, mille esitavad artiklis 119 nimetatud ühendused või tippjuhid, tuleb lisada vastava Postiliidu liikmesriigi eelnev kirjalik luba või soovitus kooskõlas nimetatud artikli lõikega 1bis. 2. Iga nõuandekomitee liige nimetab endale esindaja(d). Artikkel XI (Artikli 121 muutmine) Nõuandekomitee ülesanded 1. Nõuandekomitee täidab järgmisi ülesandeid: 1.1. Vaatab läbi administratsiooninõukogu ja postinõukogu dokumendid ja aruanded. Kui see on koosoleku teemast või dokumendi konfidentsiaalsusest lähtudes vajalik, võib erandlikel asjaoludel piirata õigust saada tekste ja dokumente kooskõlas artikli 109 lõike 2 punktiga 3 ja artikli 115 lõike 2 punktiga 3. 1.2 Korraldab ja aitab kaasa uuringutele nõuandekomitee liikmetele olulistes küsimustes. 1.3 Arutab postiteenuste sektorit mõjutavaid küsimusi ja esitab nende kohta ettekandeid. 1.4. Annab panuse administratsiooninõukogu ja postinõukogu töösse ning esitab nendele aruandeid, soovitusi ja arvamusi. 1.5 Esitab kongressile administratsiooninõukogu heakskiidetud soovitusi; kui need puudutavad Postinõukogu huvitavaid küsimusi, tuleb need lasta postinõukogul läbi vaadata ja nende kohta märkusi teha. Artikkel XII (Artikli 124 muutmine) Nõuandekomitee vaatlejad 1. Postiliidu liikmesriigid ning artiklis 105 nimetatud vaatlejad ja ajutised vaatlejad võivad nõuandekomitee istungitel hääleõiguseta osaleda. 2. Logistilistel põhjustel võib nõuandekomitee piirata kohalolijate arvu ühe osaleva vaatleja ja ajutise vaatleja kohta. Postinõukogu võib ka piirata nende õigust osaleda aruteludes. 3. Kui see on koosoleku teemast või dokumendi konfidentsiaalsusest lähtudes vajalik, võib vaatlejad ja ajutised vaatlejad erandlikel asjaoludel mõnest koosolekust või selle osast eemale jätta või piirata nende õigust saada dokumente. Sellise piirangu kohta langetab otsuse iga juhtumi kohta eraldi asjaomane organ või selle eesistuja. Kui asi puudutab mõnda Postinõukogu huvitavat küsimust, tuleb sellisest olukorrast teatada administratsiooninõukogule ja postinõukogule. Kui administratsiooninõukogu peab vajalikuks, võib ta seejärel piirangud üle vaadata, konsulteerides vajaduse korral postinõukoguga. Artikkel XIII (Artikli 127 muutmine) Peadirektori ülesanded 0bis. Peadirektor on Postiliidu seaduslik esindaja. 1. Peadirektor korraldab, haldab ja juhib rahvusvahelist bürood. 2. Seoses ametikohtade liigituse, ametisse nimetamise ja edutamisega: 2.2. töötajate ametisse määramisel astmetele P1 kuni D2 võtab peadirektor arvesse nende kandidaatide erialast kvalifikatsiooni, kes on liikmesriigi kodanikud või kes tegutsevad ametialaselt liikmesriigis, pidades silmas geograafilist, keelerühmade ja soolist tasakaalustatud jaotust. Astme D2 ametikohtadele valitakse võimaluse korral eri piirkondadest pärit kandidaadid, kes ei ole peadirektori või asepeadirektoriga samast piirkonnast, pidades eelkõige silmas rahvusvahelise büroo tegevuse tõhusust; 2.3. uue ametniku määramisel võtab peadirektor ühtlasi arvesse, et astmetel D2, D1 ja P5 töötavad ametnikud peavad põhimõtteliselt olema pärit Postiliidu erinevatest liikmesriikidest; 2.4. rahvusvahelise büroo ametniku edutamisel astmele D2, D1 või P5 ei pea järgima lõike 2 punktis 3 nimetatud põhimõtet; 2.5. töölevõtmisel peetakse töötaja omadusi tähtsamaks kui geograafilist või keelerühmade või soolist tasakaalustatud jaotust; 2.6. üks kord aastas teatab peadirektor administratsiooninõukogule ametissemääramistest ja edutamistest astmetele P4 kuni D2. 3. Lisaks täidab peadirektor järgmisi ülesandeid: 3.1. on Postiliidu aktide hoiulevõtja ning täidab vahendaja ülesandeid Postiliiduga ühinemisel, Postiliitu vastuvõtmisel ja Postiliidust lahkumisel; 3.2. teatab kongressi otsustest kõikide liikmesriikide valitsustele; 3.3. teavitab kõiki liikmesriike ja nende määratud ettevõtjaid postinõukogu koostatud või läbivaadatud eeskirjadest; 3.4 koostab vastavalt Postiliidu nõuetele Postiliidu võimalikult väiksemahulise aastaeelarve projekti ning esitab selle õigel ajal administratsiooninõukogule läbivaatamiseks; esitab eelarve pärast administratsiooninõukogu heakskiitu Postiliidu liikmesriikidele ning täidab eelarve; 3.5. täidab Postiliidu organite antud või aktidega peadirektorile määratud eriülesandeid; 3.6. võtab kehtestatud poliitika ja kättesaadavate vahendite piires meetmeid Postiliidu organite püstitatud eesmärkide saavutamiseks; 3.7. teeb administratsiooninõukogule või postinõukogule soovitusi ja ettepanekuid; 3.8. esitab pärast kongressi lõppu postinõukogule ettepanekuid kongressi otsustest tulenevate muudatuste tegemiseks eeskirjadesse kookõlas postinõukogu töökorraga; 3.9. koostab administratsiooninõukogu jaoks nõukogude poolt väljaantud direktiivide alusel kongressile esitamiseks Postiliidu strateegia eelnõu ja Postiliidu nelja-aastase tegevuskava eelnõu; 3.10. koostab administratsiooninõukogule heakskiitmiseks nelja aasta aruande liikmesriikide tulemuste kohta eelmise kongressi heakskiidetud Postiliidu strateegia elluviimisel, mis esitatakse järgmisele kongressile; 3.11. (kustutatud.); 3.12. on vahendajaks järgmiste organite vahel: 3.12.1. Postiliit ja piirkondlikud postiliidud; 3.12.2. Postiliit ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioon; 3.12.3. Postiliit ja rahvusvahelised organisatsioonid, kelle tegevus on Postiliidule huvipakkuv; 3.12.4. Postiliit ja rahvusvahelised organisatsioonid, assotsiatsioonid või ettevõtted, kellega Postiliidu organid soovivad konsulteerida või keda nad soovivad oma tööst teavitada; 3.13. täidab Postiliidu organite peasekretäri ülesandeid ning kontrollib peasekretäri pädevuse piires ja käesolevate üldeeskirjade erisätteid silmas pidades eelkõige: 3.13.1. Postiliidu organite tegevuse ettevalmistamist ja korraldamist; 3.13.2. dokumentide, aruannete ja protokollide koostamist, esitamist ja levitamist; 3.13.3. sekretariaadi toimimist Postiliidu organite koosolekutel; 3.14. osaleb hääleõiguseta Postiliidu organite koosolekutel ning aruteludel või saadab sinna oma esindaja. Artikkel XIV (Artikli 132 muutmine) Teave. Arvamused. Taotlused aktide tõlgendamiseks ja muutmiseks. Järelepärimised. Kontode sulgemisega seotud ülesanded 1. Rahvusvaheline büroo on alati administratsiooninõukogu, postinõukogu ja liikmesriikide ning nende määratud ettevõtjate käsutuses, et anda neile igasugust vajalikku teavet teenistusega seotud küsimustes. 2. Rahvusvahelise büroo ülesanne on eelkõige koguda, võrrelda, avaldada ja levitada igasugust postiteenindusele huvipakkuvat teavet; avaldada asjaomaste poolte taotluse korral arvamust vaidlusaluste küsimuste kohta või pakkuda vaidluste lahendamise teenust (viimasel juhul tasu eest ja administratsiooninõukogu poolt vastuvõetud korra kohaselt); täita taotlusi Postiliidu aktide tõlgendamiseks ja muutmiseks; ning teha selliseid uuringuid ja sisulist või dokumentidega seotud tööd, mis on talle aktide alusel määratud või Postiliidu huvides ülesandeks tehtud. 3. Liikmesriikide ja nende määratud ettevõtjate taotluse korral teeb rahvusvaheline büroo ka järelepärimisi, et küsida teiste liikmesriikide ja nende määratud ettevõtjate seisukohta teatavas küsimuses. Järelepärimise tulemust ei käsitata häälena ning see ei ole ametlikult siduv. 4. Rahvusvaheline büroo võib täita arvelduskoja ülesandeid postiteeninduse igat liiki kontode sulgemisel. 5. Rahvusvaheline büroo tagab Postiliidu aktidest või otsustest tulenevate ülesannete täitmiseks liikmesriikide ja/või nende määratud ettevõtjate poolt edastatud äriandmete konfidentsiaalsuse ja turvalisuse. Artikkel XV (Artikli 138 muutmine) Kongressile ettepanekute esitamise kord 1. Olenevalt lõigetes 2 ja 5 sätestatud eranditest kehtib liikmesriikide poolt kongressile esitatavate ettepanekute kohta järgmine kord: 1.1. vastu võetakse ettepanekud, mille rahvusvaheline büroo saab kätte vähemalt neli kuud enne kongressi toimumisaega; 1.2. nelja kuu jooksul enne kongressi toimumisaega ei võeta vastu ettepanekuid eelnõude kohta; 1.3. vastu ei võeta sisulisi ettepanekuid, mille rahvusvaheline büroo saab kätte neli kuni kolm kuud enne kongressi toimumisaega, välja arvatud juhul, kui neid toetab vähemalt kaks liikmesriiki; 1.4. vastu ei võeta sisulisi ettepanekuid, mille rahvusvaheline büroo saab kätte kolm kuni kaks kuud enne kongressi toimumisaega, välja arvatud juhul, kui neid toetab vähemalt kaheksa liikmesriiki; pärast seda tähtaega laekuvaid ettepanekuid enam vastu ei võeta; 1.5. toetusavaldused peavad rahvusvahelisse büroosse jõudma koos ettepanekutega, mille kohta need on esitatud.  2. Põhikirja või üldeeskirju käsitlevad ettepanekud peab rahvusvaheline büroo kätte saama hiljemalt neli kuud enne kongressi avamist; pärast seda tähtaega, kuid enne kongressi avamist laekunud ettepanekuid ei kaaluta, välja arvatud juhul, kui kongress teeb osalevate riikide kahekolmandikulise häälteenamusega sellekohase otsuse ja kui lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud. 3. Igas ettepanekus peab üldjuhul olema ainult üks taotlus ning see võib sisaldada ainult sellest taotlusest lähtuvaid muudatusi. Samuti tuleb igale ettepanekule, mis võib Postiliidu jaoks kaasa tuua märkimisväärseid kulusid, lisada märge selle rahandusliku mõju kohta, mille koostab ettepanekut esitav liikmesriik pärast konsulteerimist rahvusvahelise bürooga, et saaks kindlaks määrata ettepaneku rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid. 4. Eelnõusid käsitlevatele ettepanekutele panevad need ettepanekud esitanud liikmesriigid pealkirjaks “Ettepanek eelnõu kohta“ ning rahvusvaheline büroo avaldab need nummerdatult koos tähega R. Ilma sellise tähistuseta ettepanekud, mis rahvusvahelise büroo arvates käsitlevad ainult eelnõusid, avaldatakse koos asjakohase märkega; rahvusvaheline büroo koostab kongressile nende ettepanekute loetelu. 5. Lõigetes 1 ja 4 nimetatud menetlust ei kohaldata kongresside töökorda käsitlevate ettepanekute ega administratsiooninõukogu või postinõukogu esitatud ettepanekute suhtes. Artikkel XVI (Artikli 138bis muutmine) Artikli 138 kohaselt esitatud ettepanekute muutmise kord 1. Muudatusi juba esitatud ettepanekutesse, sealhulgas nendesse, mis on administratsiooninõukogu või postinõukogu poolt esitatud, võib esitada rahvusvahelisele büroole kooskõlas kongresside töökorra sätetega. 2. (Kustutatud.). Artikkel XVII (Artikli 140 muutmine) Konventsiooni või kokkulepete muudatusettepanekute läbivaatamise kord kongressidevahelisel ajal 1. Kõigi konventsiooni, kokkuleppeid ja nende lõpp-protokolle käsitlevate ettepanekute kohta kehtib järgmine kord: kui liikmesriik on saatnud rahvusvahelisele büroole ettepaneku, peab büroo edastama selle läbivaatamiseks kõikidele liikmesriikidele. Neile antakse 45 päeva ettepaneku läbivaatamiseks ja tähelepanekute edastamiseks rahvusvahelisele büroole. Muudatusi teha ei ole lubatud. Kui 45 päeva on möödunud, edastab rahvusvaheline büroo liikmesriikidele kõik saadud tähelepanekud ja palub igal liikmesriigil hääletada ettepaneku poolt või vastu. Liikmesriigid, kelle hääli ei ole rahvusvaheline büroo 45 päeva jooksul saanud, loetakse hääletamisest hoidunuks. Eespool nimetatud ajavahemikke arvestatakse rahvusvahelise büroo ringkirjade avaldamise kuupäevadest. Eespool nimetatud korrast tulenevad dokumendid ja tähelepanekud esitatakse füüsiliste või turvaliste elektrooniliste vahendite kaudu ning juhul kui liikmesriik esitab need rahvusvahelisele büroole, peab nendel olema asjaomase liikmesriigi valitsusasutuse nõuetekohaselt volitatud esindaja allkiri. Selles lõikes tähendab mõiste „turvalised elektroonilised vahendid“ andmete töötlemiseks, säilitamiseks ja edastamiseks kasutatavaid elektroonilisi vahendeid, mis tagavad teabe täielikkuse, usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse liikmesriigi eespool nimetatud dokumentide ja tähelepanekute edastamisel rahvusvahelisele büroo või liikmesriigi poolt. 2. Kui ettepanek käsitleb Postiliidu kokkulepet või selle lõpp-protokolli, võivad lõikes 1 kirjeldatud menetluses osaleda ainult need liikmesriigid, kes on nimetatud kokkuleppe osalised. Artikkel XVIII (Artikkel 141 kustutatud) Artikkel 141 Postinõukogule ettepanekute esitamise kord, mis käsitleb kongressi otsustest lähtuvate uute eeskirjade koostamist (Kustutatud.). Artikkel XIX (Artikli 144 muutmine) Eeskirjade ja muude kongressidevahelisel ajal vastu võetud otsuste jõustumine 1. Eeskirjad ja nende muudatused jõustuvad nendes nimetatud kuupäeval vastavalt postinõukogu otsusele ja jäävad kehtima määramata ajaks. 2. Vastavalt lõikele 1 jõustuvad kongressidevahelisel ajal Postiliidu aktide muutmise kohta vastu võetud otsused alles kolme kuu möödumisel nende teatavakstegemisest. Artikkel XX (Artikli 145 muutmine) Postiliidu tegevuskulude kindlaksmääramine 1. Arvestades lõikeid 2–6 ei tohi Postiliidu organite aastased tegevuskulud ületada 38 890 030 Šveitsi franki aastatel 2022 kuni 2025. Juhul kui 2025. aastaks planeeritud kongress lükatakse edasi, kehtivad samad ülemmäärad ka perioodil pärast 2025. aastat. 2. Järgmise kongressi kokkukutsumisega seotud kulud (sekretariaadi sõidukulud, transpordikulud, sünkroontõlkeseadmete paigaldamiskulud, dokumentide kopeerimiskulud kongressi ajal jne) ei tohi ületada 2 900 000 Šveitsi franki. 3. Administratsiooninõukogul on õigus ületada lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülemmäärasid, et võtta arvesse astmepalkade tõstmist, pensionimakseid ja hüvitisi, sealhulgas elatusmiinimumi indeksilisasid, mille Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on heaks kiitnud ja mida kohaldab ÜRO oma töötajate suhtes Genfis. 4. Lisaks sellele on administratsiooninõukogul õigus igal aastal korrigeerida Šveitsi tarbijahinnaindeksi alusel personalikulutustele lisaks tehtavate kulutuste määra. 5. Olenemata lõikest 1 võib administratsiooninõukogu või äärmiselt pakilistel juhtudel peadirektor anda loa kindlaksmääratud ülemmäärade ületamiseks, et katta rahvusvahelise büroo hoone mahukatele ja planeerimata parandustöödele tehtavad kulutused, tingimusel et ülekulu ei ole suurem kui 125 000 Šveitsi franki aastas. 6. Kui lõigetes 1 ja 2 nimetatud summad ei ole Postiliidu tõrgeteta toimimiseks piisavad, võib neid määrasid ületada ainult Postiliidu liikmesriikide enamuse heakskiidul. Konsulteerimisel tuleb esitada taotlust põhjendavate asjaolude täielik kirjeldus. Artikkel XXI (Artikli 146 muutmine) Liikmesriikide osamaksude kord 1. Postiliiduga ühinevad riigid, Postiliidu liikmeks võetavad riigid ning Postiliidust välja astuvad riigid maksavad osamaksu terve selle aasta eest, mille jooksul nende vastuvõtmine või väljaastumine jõustub. 2. Liikmesriigid tasuvad oma osamaksud Postiliidu aastaste kulutuste katteks ettemaksena administratsiooninõukogu kehtestatud eelarve alusel. Osamaksud tuleb tasuda hiljemalt selle eelarveaasta esimeseks päevaks, millele eelarves on viidatud. Pärast seda tähtpäeva arvestatakse makstavatelt summadelt Postiliidu kasuks viivist 5% alates neljandast kuust. 3. Kui liikmesriigi kohustuslike osamaksude intressivaba võlgnevus Postiliidule on võrdne selle liikmesriigi eelmise kahe rahandusaasta osamaksude summaga või ületab selle, võib see liikmesriik loovutada Postiliidule tagastamatult kõik talle teiste liikmesriikide poolt võlgnetavad summad või osa nendest administratsiooninõukogu sätestatud korras. Laenusummade loovutamistingimused määratakse kindlaks liikmesriigi, selle võlgnike ja võlausaldajate ning Postiliidu kokkuleppel. 4. Liikmesriik, kes ei saa õiguslikel või muudel põhjustel sellist loovutust teha, kohustub koostama oma võlgnevuste amortisatsiooniplaani. 5. Postiliidule võlgnetavate kohustuslike osamaksude hüvitamine ei tohi kesta kauem kui kümme aastat, välja arvatud erandlikel asjaoludel kongressi või administratsiooninõukogu otsuse kohaselt. Juhul kui kongress või administratsiooninõukogu kiidab heaks makselepingu tähtajaga kauem kui kakskümmend aastat, peaks võlgnetavate osamaksude hüvitamise minimaalne summa aastas olema vähemalt võrdne lepingule allakirjutanud riigi aastase osamaksuga. 6. Samuti võib erandlike asjaolude korral kongressi või administratsiooninõukogu otsusega vabastada liikmesriigi osaliselt või täielikult makstavast viivisest, kui see riik on tasunud kogu võla põhisumma. 6bis. Sarnaste erandlike asjaolude korral võib kongress või administratsiooninõukogu asjaomase liikmesriigi kirjalikul taotlusel otsustada vabastada nimetatud liikmesriigi võlast ja tühistada tema suhtes rakendatud automaatsed sanktsioonid, tingimusel et liikmesriik tasub oma võlgnevuste (välja arvatud intressivõlgnevuste) kogusummast vähemalt poole. 6ter. Kongress või administratsiooninõukogu võib ka pikaajalise võlgnevusega liikmesriigi kirjalikul taotlusel otsustada erandkorras vabastada nimetatud liikmesriigi võlast ja tühistada tema suhtes rakendatud automaatsed sanktsioonid, tingimusel et asjaomane liikmesriik tasub oma viimase viie aasta kohustuslikud osamaksud Postiliidu aastaste kulutuste katteks (sealhulgas jooksva majandusaasta eest ja ilma intressideta). 6ter.1. Lõikes 6ter tähendab mõiste „pikaajaline võlgnevus“ Postiliidu aastaste kulutuste katteks tehtavate kohustuslike osamaksude võlgnevuse (sealhulgas intressi) summat, mis on tekkinud pikema perioodi jooksul kui viimased viis majandusaastat. 6ter.2. Samuti lõike 6ter tähenduses ja eelkõige artikli 150 lõikes 1 määratletud vähim arenenud riikide ja väikeste arenevate saareriikide puhul võib kongress või administratsiooninõukogu erandkorras määrata, et asjaomase liikmesriigi „viimase viie aasta kohustuslikud osamaksud“ arvutatakse vastavalt suurusklassile, kuhu liikmesriik hetkel kuulub, ning sel juhul korrutatakse vastava suurusklassi osamaksu summa viiega. 6quater. Artikli 150 lõikes 1 määratletud vähim arenenud riikide ja väikeste arenevate saareriikide puhul, kellele on antud luba kasutada käesoleva artikli lõigetes 6bis ja 6ter nimetatud erakorralisi maksetingimusi, eraldatakse vähemalt 50% asjaomase liikmesriigi tasutud summadest Postiliidu juhitud postiteenustega seotud tehnilise abi projektidele, mille eesmärgiks on tuua kasu samale liikmesriigile. 6quinquies. Põhi- või intressisummasid, millest liikmesriik on vabastatud käesoleva artikli lõigetes 6bis ja 6ter nimetatud erakorraliste maksetingimuste raames, ei kustutata, vaid Postiliit paneb need kõrvale reservi kooskõlas oma finantsreeglitega. Juhul kui pärast seda rakendatakse asjaomase liikmesriigi suhtes automaatseid sanktsioone, registreerib Postiliit koheselt eespool nimetatud summad uuesti asjaomase liikmesriigi võlgnevusena. 7. Peale selle võib liikmesriigi osaliselt või täielikult vabastada kogunenud või kumuleeruva intressi maksmisest administratsiooninõukogu poolt selle liikmesriigi võlgnevuste suhtes heaks kiidetud amortisatsiooniplaani alusel; see vabastamine eeldab siiski amortisatsiooniplaani täielikku ja nõuetekohast täitmist kokkulepitud, maksimaalselt kümne aasta pikkuse ajavahemiku jooksul. 8. Lõikeid 3 kuni 7 kohaldatakse analoogia alusel tõlkimise kuludele, mille kohta rahvusvaheline büroo väljastab keelerühmadesse kuuluvatele liikmesriikidele arve. 9. Rahvusvaheline büroo saadab liikmesriikide poolt tasumisele kuuluvad arved vähemalt kolm kuud enne maksetähtpäeva. Originaalarved saadetakse vastava liikmesriigi poolt antud täpsel aadressil. Arvete elektroonilised koopiad saadetakse e-postiga eelteatena või meeldetuletusena. 10. Lisaks sellele esitab rahvusvaheline büroo selget informatsiooni iga kord, kui liikmesriikidelt tasumata arvete eest intressi nõuab, et liikmesriigid saaksid hõlpsasti kontrollida, milliste arvete eest intressi nõutakse. Artikkel XXII (Artikli 150 muutmine) Osamaksude suurusklassid 1. Liikmesriigid osalevad Postiliidu tegevuskulude katmisel vastavalt osamaksude suurusklassile, kuhu nad kuuluvad. Osamaksude suurusklasside struktuur algab ühest ühikust ja kasvab üheühikuliste sammude kaupa kuni tasemeni, mis on määratud viimase Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kulude jaotuse hindamisskaalaga. Liikmesriigid valivad osamaksu suurusklassi oma majandusliku suutlikkuse alusel, võttes arvesse eespool nimetatud hindamisskaalat. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni poolt vähim arenenud riikideks liigitatud riigid tasuvad pool osamaksu ühikut. Väikesed arenevad saareriigid, mille rahvaarv on alla 200 000 (vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liigitusele), tasuvad ühe kümnendiku osamaksu ühikust. 2. Olenemata lõikes 1 loetletud suurusklassidest võib iga riik minimaalselt kongresside vahelise aja pikkuse perioodi jooksul vabatahtlikult maksta rohkem ühikuid. Suurusklassi vahetusest tuleb teatada hiljemalt kongressil. Kongresside vahelise aja lõpus läheb liikmesriik automaatselt tagasi esialgsesse suurusklassi, kui ta ei otsusta jätkata rohkemate ühikute maksmist. Lisamaksete tegemine suurendab vastavalt kulusid. 3. Liikmesriigid valivad ühikute arvu nende ühinemisel Postiliiduga või Postiliitu vastuvõtmisel, võttes arvesse viimast Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kulude jaotuse hindamisskaalat, põhikirja artikli 21 lõikes 4 sätestatud korras. 4. Liikmesriikidel, kes maksavad üle oma majandusliku suutlikkuse, mida on hinnatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kulude jaotuse hindamisskaala alusel, on õigus vähendada oma ühikute arvu maksimaalselt kuni kahe ühiku võrra iga kongressi tsükli kohta, tingimusel et see ei too kaasa madalamat osamaksu kui see, mida nad maksaksid praeguse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kulude jaotuse hindamisskaala alusel. Vähendamise kulud kannavad kõik liikmesriigid solidaarselt põhikirja artikli 21 lõikes 3 sätestatud korra kohaselt. Liikmesriike, kes maksavad alla oma majandusliku suutlikkuse, mida on hinnatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kulude jaotuse hindamisskaala alusel, kutsutakse üles suurendama oma ühikute arvu vähemalt kahe ühiku võrra iga kongressi tsükli kohta, kuni nad on saavutanud eespool viidatud praeguse hingamisskaala taseme. Liikmesriikide puhul, kes seda ei tee, ei võeta osamaksude ühikute koguarvu suurenemisest tingitud osamaksu ühiku väärtuse vähenemist arvesse. 5. (Kustutatud.). 6. Erandlikel asjaoludel, nagu näiteks loodusõnnetuste korral, millega seoses on vaja käivitada rahvusvahelisi abiprogramme, võib administratsiooninõukogu lubada liikmesriigi taotluse korral üks kord kahe kongressi vahelisel ajal ajutist suurusklassi vähendamist, kui liikmesriik tõendab, et ta ei suuda enam maksta esialgsele suurusklassile vastavat osamaksu. 7. Administratsiooninõukogu võib lõike 6 kohaldamisel lubada ajutist suurusklassi vähendamist kõige rohkem kaheks aastaks või kuni järgmise kongressi toimumiseni, olenevalt sellest, kumb neist tähtaegadest on varasem. Kindlaksmääratud ajavahemiku lõppemisel viiakse asjaomane riik tagasi oma esialgsesse suurusklassi. 8. Ümberpaigutamisel kõrgematesse suurusklassidesse ei kohaldata mingisuguseid piiranguid. Artikkel XXIII (Artikli 153 muutmine) Vahekohtumenetlus 1. Kui vaidlus tuleb lahendada vahekohtumenetluse korras liikmesriikide vahel, peab iga liikmesriik teatama teisele poolele kirjalikult vaidlusesemest ning informeerima teda soovist algatada vahekohtumenetlust teatega vahekohtumenetluse algatamise kohta. 2. Kui vaidlus on tehnilist laadi või muu tegevusega seotud küsimustes, võib iga liikmesriik paluda oma määratud ettevõtjal toimida järgmistes lõigetes sätestatud korra kohaselt ning anda volitused edasi oma ettevõtjale. Asjaomast liikmesriiki teavitatakse menetluse käigust ja tulemusest. Vastavaid liikmesriike või määratud ettevõtjaid nimetatakse edaspidi "vahekohtumenetluse pooled". 3. Vahekohtumenetluse pooled määravad kas ühe või kolm vahekohtunikku. 4. Kui vahekohtumenetluse pooled otsustavad määrata kolm vahekohtunikku, valib iga pool lõike 2 alusel vahekohtunikuks liikmesriigi või määratud ettevõtja, kes ei ole vaidlusega otseselt seotud. Kui mitu liikmesriiki ja/või määratud ettevõtjat algatavad ühise kohtuasja, käsitatakse neid käesolevate sätete kohaldamisel ühe poolena. 5. Kui pooled otsustavad ühisel kokkuleppel määrata kolm vahekohtunikku, valivad pooled ühiselt kolmanda vahekohtuniku, kes ei pea olema liikmesriigist ega määratud ettevõtjast. 6. Kui vaidlus on seotud mõne kokkuleppega, võib vahekohtunikud nimetada ainult selles kokkuleppes osalevate liikmesriikide hulgast. 7. Pooled võivad esitada ühisel kokkuleppel ühe vahekohtuniku, kes ei pea olema liikmesriigist ega määratud ettevõtjast. 8. Kui üks või mõlemad vahekohtumenetluse pooled ei määra vahekohtunikku või -kohtunikke kolme kuu jooksul vahekohtumenetluse algatamise teatest alates, nõuab rahvusvaheline büroo kohustuse täitmata jätnud liikmesriigilt taotluse korral, et viimane määraks vahekohtuniku või määrab selle ise automaatselt. Rahvusvaheline büroo ei osale aruteludel ega täida vahekohtuniku ülesandeid, kui pooled seda ühiselt ei nõua. Viimasel juhul täidab rahvusvaheline büroo vahekohtuniku ülesandeid tasu eest ja kooskõlas administratsiooninõukogu poolt vastuvõetud vaidluste lahendamise korraga. 9. Vahekohtumenetluse pooled võivad ühisel kokkuleppel vaidluse lahendada mis tahes ajal enne vahekohtuniku või -kohtunike otsuse tegemist. Teade menetlusest loobumise kohta tuleb esitada kirjalikult rahvusvahelisele büroole 10 päeva jooksul pärast vastavat pooltevahelist kokkulepet. Kui pooled loobuvad vahekohtumenetlusest ühisel kokkuleppel, kaob vahekohtunikul või -kohtunikel õigus asjas otsust teha. 10. Vahekohtunik või -kohtunikud peavad asjas otsuse tegema esitatud faktide ja tõendite alusel. Kogu vaidlusega seotud infost tuleb teavitada mõlemaid pooli ning vahekohtunikku või -kohtunikke. 11. Vahekohtuniku või -kohtunike otsus tehakse häälteenamusega ning sellest teavitatakse rahvusvahelist bürood ja pooli kuue kuu jooksul vahekohtumenetluse algatamise teatest alates. 12. Vahekohtumenetlus on konfidentsiaalne ning rahvusvahelisele büroole esitatakse üksnes vaidluse ja otsuse lühikirjeldus 10 päeva jooksul pärast otsuse teatamist pooltele. 13. Vahekohtuniku või -kohtunike otsus on lõplik ja pooltele siduv ning ei kuulu edasikaebamisele. 14. Vahekohtumenetluse pooled rakendavad vahekohtuniku või -kohtunike otsust viivitamata. Kui liikmesriik annab määratud ettevõtjale volitused algatada ja järgida vahekohtumenetlust, vastutab liikmesriik vahekohtuniku või -kohtunike otsuse määratud ettevõtja poolse rakendamise eest. Artikkel XXIV (Artikli 155 muutmine) Dokumentides, aruteludel ja ametlikus kirjavahetuses kasutatavad keeled 1. Postiliidu dokumentides kasutatakse araabia, hispaania, inglise ja prantsuse keelt. Kasutatakse ka hiina, portugali, saksa ja vene keelt, tingimusel et nendes keeltes esitatakse ainult kõige olulisemad dokumendid. Muid keeli võib kasutada tingimusel, et asjakohase taotluse esitanud liikmesriigid tasuvad kõik kaasnevad kulud. 2. Liikmesriik või liikmesriigid, kes on taotlenud mõne mitteametliku keele kasutamist, moodustavad ühe keelerühma. 3. Dokumendid avaldab rahvusvaheline büroo ametlikus keeles ja nõuetele vastavate keelerühmade keeltes kas vahetult või nende keelerühmade piirkondlike kontorite kaudu rahvusvahelise büroo poolt kinnitatud korras. Dokumentide avaldamisel eri keeltes lähtutakse ühistest standarditest. 4. Vahetult rahvusvahelise büroo avaldatavad dokumendid jaotatakse võimaluse korral kõikides taotletud keeltes ühel ajal. 5. Liikmesriikide või nende määratud ettevõtjate ja rahvusvahelise büroo kirjavahetus ning büroo ja Postiliidu väliste üksuste kirjavahetus võib toimuda igas keeles, mille jaoks rahvusvaheline büroo pakub tõlketeenust. 6. Kulud, mis kaasnevad tõlkimisega mis tahes keelde, sealhulgas lõike 5 ja artikli 136 kohaldamisega kaasnevad kulud, tasub vastava keele kasutamist taotlenud keelerühm. Ametlikku keelt kasutavad liikmesriigid teevad mitteametlike dokumentide tõlkimise eest ühekordse makse, mille suurus makseühiku kohta on sama, mida maksavad need liikmesriigid, kes kasutavad rahvusvahelise büroo teist töökeelt. Kõik ülejäänud dokumentide esitamise kulud kannab Postiliit. Nende Postiliidu kantavate kulutuste ülemmäär, mis tehakse dokumentide esitamiseks hiina, portugali, saksa ja vene keeles, määrab kindlaks kongress oma resolutsiooniga. 7. Keelerühma tasutavad kulud jagatakse selle rühma liikmete vahel vastavalt nende osalusele Postiliidu kulutuste katmisel. Kulud võib keelerühma liikmete vahel jagada ka teistsuguse süsteemi kohaselt, kui asjaomased liikmesriigid on sellega nõus ning teatavad rahvusvahelisele büroole oma otsusest rühma esindaja kaudu. 8. Rahvusvaheline büroo jõustab kõik muudatused liikmesriigi tehtud keelevalikus kahe aasta jooksul. 9. Postiliidu organite koosolekutel toimuvatel aruteludel võib tõlkesüsteemi vahendusel (elektrooniliste seadmete abil või ilma) kasutada araabia, hispaania, inglise, prantsuse ja vene keelt, kusjuures valiku teevad koosoleku korraldajad pärast konsulteerimist rahvusvahelise büroo peadirektori ning asjaomaste liikmesriikidega. 10. Sama korra kohaselt võib lõikes 9 nimetatud aruteludel ja koosolekutel kasutada ka teisi keeli. 11. Teisi keeli kasutavad delegatsioonid tagavad sünkroontõlke ühte lõikes 9 nimetatud keelde kas samas lõikes nimetatud süsteemi kaudu, mille korral võib teha vajalikke tehnilisi kohandusi, või tõlkide vahendusel. 12. Tõlketeenuste kulud jagatakse sama keelt kasutavate liikmesriikide vahel vastavalt nende osalusele Postiliidu kulutuste katmisel. Tehniliste seadmete paigaldamis- ja hoolduskulud kannab Postiliit. 13. Liikmesriigid ja/või nende määratud ettevõtjad võivad nendevahelise ametliku kirjavahetuse keele omavahel kokku leppida. Sellise kokkuleppe puudumise korral kasutatakse prantsuse keelt. Artikkel XXV (Artikli 158 muutmine) Üldeeskirjade jõustumine ja kehtivus 1. (Kustutatud.). 2. Üldeeskirjad jõustuvad 2014. aasta 1. jaanuaril ning jäävad kehtima määramata ajaks. Artikkel XXVI Üldeeskirjade lisaprotokolli jõustumine ja kehtivus Lisaprotokoll jõustub 1. juulil 2022 ning jääb kehtima määramata ajaks. Selle kinnituseks on liikmesriikide valitsuste täievolilised esindajad koostanud lisaprotokolli, millel on samasugune jõud ja kehtivus nagu siis, kui selle sätted oleksid lisatud üldeeskirjade teksti, ning on selle alla kirjutanud ühes eksemplaris, mis antakse hoiule rahvusvahelise büroo peadirektorile. Ülemaailmse Postiliidu rahvusvaheline büroo edastab kõikidele liikmesriikidele lisaprotokolli koopia. Koostatud Abidjanis 26. augustil 2021  Ülemaailmse Postliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ja Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa Ülemaailmse Postiliidu Addis Abeba erakorralise kongressi ja Abidjani kongressi lõppaktide ratifitseerimise seaduse eelnõu kooskõlastustabel Jrk Eelnõu Asutus Märkuse või ettepaneku sisu Märkuse või ettepanekuga punkt arvestamine 1. JUM Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu sisuliste märkusteta, Ettepanekut on arvestatud ja aktide kuid juhib tähelepanu asjaolule, et loetelu ratifitseeritavatest ratifitseerimine on vormistatud eraldi lisaprotokollidest ja postikonventsioonist on tähistatud lõigetena. paragrahvides kronoloogilises Lõigetena esitamine ei ole selles eelnõus asjakohane, kuna see järjekorras. tähendaks, et on üldsäte ja erisused, kuid kõnesoleval juhul on tegu ratifitseeritavate aktide loeteluga. Aktide ratifitseerimine on võimalik vormistada ühe paragrahvi punktiloeteluna või selliselt, et iga akt on eraldi paragrahvis. Tähelepanu tuleb pöörata loetelus ka aktide kronoloogilisele järjekorrale. Üldjuhul aga vormistatakse iga akti ratifitseerimine eraldi paragrahvis. 2. seletuskiri JUM Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 43 lg 1 punkti 1 Seletuskirja on vastavalt kohaselt tuleb seletuskirja osas „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ ettepanekule täiendatud. põhjendada ka eelnõu ülesehitust. 1