Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 05.07.2022 14:45
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>
Teema: Arvamus MKM-le päritolutunnistuste määruse eelnõu 05.07.2022 (EG)
TereEdastan Teile ASi Eesti Gaas dokumendihaldussüsteemi kaudu dokumendi
nr 3-1/126-22,mis on registreeritud 05.07.2022.LugupidamisegaMaarika
Kalindbürootöö
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] 0 5 .0 7 .20 2 2 Nr 3-1 / 126-22 Arvamus p ä ritolutunnistuse v ä ljastamise, v õõ randamise ja kustutamise kor ra ning p ä ritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseis u kehtestava m ää ruse eeln õ ule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on ette valmista nud määruse, millega kehtestatakse p äritolutunnistuse väljastamise, võõrandamise ja kustutamise kor d ning päritolutunnistuse taotlemisel esitatava teabe koosseis ( edaspidi määrus) e elnõu . Soovime eelnõu kohta teha järgmised tähelepanekud : I Sisuliste märkustena soovime välja tuua järgmised: Leiame, et § 3 lg 1 pakutud lahendus kanda päritolutunnistused tootja või tootja volitatud isiku kontole, on õige sa mm . Kui oleme õigesti aru saanud, siis see tähendab tootja poolt eelnevalt antud volit ust, mille kohaselt tema toodangu alusel tekkinud päritolutunnistused kantakse automaatselt teise isiku (reeglina toodangu ostja e tarnija ) kontole. Selline võimalus lahendab väiketootjatega seotud probleemi, kus füüsilisest isikust väiketootjal puudub motivatsioon igakuiselt käsitsi ülekandeid teha ning seeläbi läheb kaotsi hulk päritolutunnistusi. Eelnõu § 3 lg 2 näeb ette päritolutunnistuse automaatse väljastamise tootja esitatud andmete pinnalt. See on väga hea lahendus, kuid eelnõu ülejäänud sätted seda ei toeta. EnKS § 32 8 lõigetega 5 ja 6 nähtub süsteemihaldaja kohustus teostada enne päritolutunnistuse väljastamist kontrolli väljastamise aluseks olevate andmete õigsuse üle. S eda nõuet saab süsteemihaldaja täita ka mitte vahetult enne iga päritolutunnistuse väljastamist, vaid kontrollides tootja ja tootmisseadme andmeid nende registrisse kandmisel . Kui need andmed on kontrollitud, peaks päritolutunnistuste igakuine väljastamine toimuma juba automaatselt. Siiski annab eelnõu § 6 hoopis teistsuguse pildi. Sealt tuleb järeldada, et kõiki seal nimetatud andmeid peab tootja esitama igakuiselt (enne päritolutunnistuste väljastamist) ning süsteemihaldaja ka igakuiselt kontrollima. See ei tundu ratsionaalne lähenemine. Leiame, et eelnõu tervikuna tuleks üle vaadata ja eelkirjeldatud mehhanism selgemalt sisse kirjutada. Samuti tuleb üle vaadata rakenduspraktika , kuna meie arusaamise kohaselt register hetkel sellist lahendust ei toeta. Eelnõu § 3 lg 3 ja sellele seletuskirjas antud selgitus tekitavad ebaselgust. Näiteks tekib küsimus, et kas kontod luuakse tootja või tootmisseadme põhiselt . Ilmselgelt on tootjaid, kellel on mitmeid tootmisseadmeid. Seletuskirjast võib järeldada, et konto on tootjapõhine ning sellele viitab ka eelnõu § 2 lg 2. Eelnõu § 3 lg-st 3 aga võib jääda mulje, et reeglina on konto tootmisseadmepõhine ja ühele kontole võidakse koondada vaid alla 50 k W võimsusega tootmissead med. Eelnõu § 3 lg-s 4 tuleks asendada sõnad „tootmisseadme omanik“ sõnaga „tootja“. Päritolutunnistus väljastatakse ikkagi too tjale ning tootja võib tootmisseadet kasutada nii omandiõiguse, kui ka mõne kasutusõiguse alusel. Eelnõu § 3 lg 5 mõte jääb ebaselgeks. Tuleb arvestada, et hoolimata seal sätestatust tuleb päritolutunnistus väljastada 1 MWh kaupa ning tootmisele järgneval kalendrikuul. Mida annab juurde tunniajane täpsus ja kas seda on eelnimetatud piiride raames võimalik rakendada? Eelnõu § 5 reguleerib väga keerulist teemat – päritolutunnistuste kustutamist . EnKS §-st 32 7 tuleneb üheselt, et päritolutunnistus kustutatakse mõõtepunktis . Tarbijaid aga on tuhandeid , mis tekitab eelkõige kaks praktilist probleemi. Esiteks , kuidas saab tarnija mõistliku pingutusega kustutada päritolutunnistusi kõigi nende tuhandete tarbijate mõõtepunktides ? On ilmselge, et käsitsi ja juhtumipõhiselt seda teha ei ole võimalik. Ainus lahendus saab olla tarbijate kaupa tehtav eelseadistus, mille põhjal saab igakuiselt ühe nupulevajutusega päritolutunnistused kustutada. Hetkel selline süsteem puudub . Juhime tähelepanu, et selline eelseadistamine peab andma hulgaliselt erinevaid võimalusi, kuna klientidega sõlmitavad kokkulepped o n erinevad. Nt on mõne tarbijaga kokku lepitud vaid päikese- ja mõnega vaid tuuleenergia tarnimine. Samuti võib mõne tarbija tarbimine olla kokku lepitud taastuvelektri ja tavalise elektri kombinatsioonina, nt kui tarbija ostab määratud ja avatud tarnet. Eelseadistusi peab saama ka juhtumipõhiselt käsitsi muuta. Teiseks , kuidas on praktikas lahendatav väiketarbijate küsimus ? Päritolutunnistusi väljastatakse MWh kaupa, selline nõue tuleneb juba direktiivist. Riigil on vaja lahendada küsimus, k uidas saab gaasi ja elektri kodutarbija , kelle tarbimine võib olla nt 4,5 MWh aastas , tarbida biometaani või taastuvelektrit igakuiselt ? Saame aru, et tegemist ei ole lihtsate väljakutsetega, kuid lahendada need tuleb. Kuna baasregulatsioon tuleneb EL direktiivist , on samad küsimused tõenäoliselt tekkinud ka teistes EL liikmesriikides. Ehk aitab lahendusi leida teiste liikmesriikide praktikaga tutvumine. Õigusliku aluseta ja igasuguse põhjenduseta on eelnõusse lisatud § 5 lg 2, mis näeb ette tarnijate ärisaladuse avaldamise . Sellega ei saa mingil juhul nõustuda . Heitmekoguste kaudu on võimalik välja arvutada tarnija poolt müüdud energiakoguseid. EnKS § 32 10 kohaselt tuleb tõepoolest avaldada kord kuus infot väljastatud, kasutatud, eksporditud, imporditud ja kehtivuse kaotanud päritolutunnistuste kohta , kuid mitte tarnijate kaupa ! See säte näeb ette üldise statistika avaldamist. Isegi kui see oleks seadusega lubatud , siis jääb ikkagi küsimus m illist kasu annaks tarnijapõhine avaldamine ja kellele? Ebaselgeks jääb § 6 lg 2 p 2 nõue esitada käibemaksukohuslase number. Tänasel päeval peaks riigil endal see info juba olemas olema . Teiseks, f üüsilisest isikust tootjal või mikroettevõtjal ei pruugi käibemaksukohuslase numb rit üldse olla. Kolmandaks jääb täiesti ebaselgeks, miks registril seda on vaja, mistõttu ei vasta see ka andmete minimaalse kogumise põhimõttele. Eelnõu § 6 lg 3 p 3 nõuab tootmisseadme registreerimisel infot selle kohta, kas tootmisseade on saanud investeeringutoetust. Juhime tähelepanu, et EnKS näeb erinevad tagajärjed ette vai d olukorras , kui investeeringutoetust on antud pärast 2022. aasta 15. juunit . Kõigil muudel juhtudel ei pea t ootmisseadme jaoks saadud investeeringutoetuse infot avaldama, kuna see hälbib andmete minimaalse kogumise põhimõttest. Ebaõige on iga tootmisseadme kohta nõuda võrgulepingut, nii nagu on seda tehtud § 6 lg 3 p-s 5. On üldteada, et nii mõnedki tootmisseadmed ei ole võrguga ühendatud , sh täna kaks biometaanijaama . II Vormiliste märkustena soovime välja tuua järgmised: Soovitame viia eelnõu kooskõlla EnKSi terminoloogiaga. EnKS näeb ette päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi , kuid eelnõu § 2 lg-s 1 on seda nimetatud päritolutunnistuste infosüsteemiks. Palume kontrollida üle, kas eelnõu § 2 lg 2 toodud viide EnKS § 32 8 lõikele 2 on õige. Meie hinnan gul ei sätestata viidatud sättes kontol tehtavaid toiminguid. Eelnõu § 4 lg 2 tuleks selguse mõttes täiendada enne sõnu „Euroopa Majanduspiirkonna“ sõnaga „teise“ . Eelnõu §-s 5 on kolm lõiget, kuid seletuskirja kohaselt neli. Kumb on soovitud lähenemine? Eelnõu § 6 lg 1 p-s 1 tehtud viidet EnKS §-le 32 9 peab täpsustama, kuna tootja ei saa esitada kogu viidatud §-s nõutud teavet, nt lg 1 p-s 6 nimetatud päritolutunnistuse väljastamise kuupäev a ja riik i ning kordumatu t identifitseerimisnumb rit . Eelnõu § 6 lõiked 2 ja 3 ei vasta paragrahvi pealkirjale ega volitusnormile, mistõttu tuleks need jätta välja. Paragrahvi pealkirja kohaselt peaks paragrahv sisaldama päritolutunnistuse, mitte tootja konto ja tootmisseadme registreerimise taotluste nõudeid. Vt ka meie ettepanekut nr 3. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Raul Kotov juhatuse liige