MÄÄRUS
05.07.2022 nr 51
E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme
samaväärsuse hindamise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse § 211 lõike 6 alusel.
§ 1. E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamise taotlus
(1) E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse § 211 lõike 1 kohaselt esitatakse taotlus
Riigi Infosüsteemi Ametile.
(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
1) e-identimise süsteemi nimetus;
2) e-identimise süsteemi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e-identimise
ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 1999/93EÜ (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) artikli 8 lõike 2 punktis b või c ning
lõikes 3 sätestatule vastav usaldusväärsuse taseme kirjeldus;
3) sõltumatu audiitori kinnituskiri hinnanguga, kas e-identimise süsteem vastab e-identimise
teenuse osutaja esitatud punktis 2 nimetatud kirjeldusele.
§ 2. Sõltumatu audiitori kinnituskiri
(1) Paragrahvi 1 lõike 2 punktis 3 nimetatud sõltumatu audiitor on:
1) audiitor, kes omab auditi läbiviimise ajal kehtivat Rahvusvahelist Infosüsteemide Auditi ja
Juhtimise Assotsiatsiooni (Information Systems Audit and Control Association) väljaantud
infosüsteemide sertifitseeritud audiitori sertifikaati (Certified Information Systems Auditor, CISA)
või vähemalt samaväärset kvalifikatsiooni ning omab vähemalt kolmeaastast kogemust
infosüsteemide auditeerimisel või
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 18 kohane
vastavushindamisasutus.
(2) Sõltumatu audiitor järgib kinnituskirja andmisel Rahvusvahelise Infosüsteemide Auditi ja
Juhtimise Assotsiatsiooni või samaväärseid kutse-eetika nõudeid, standardeid, suuniseid,
protseduurireegleid ja head tava.
(3) Riigi Infosüsteemi Amet võib nõuda taotluse esitajalt sõltumatu audiitori lõike 1 punktis 1
nimetatud kvalifikatsiooni või kogemust tõendavaid dokumente.
2
§ 3. E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamine
Riigi Infosüsteemi Amet kaasab e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse
hindamiseks eksperte teistest riigiasutustest.
§ 4. Teabe avaldamine
Teave e-identimise süsteemide kohta, mille usaldusväärsuse tase on hinnatud Riigi Infosüsteemi
Ameti poolt samaväärseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 8
lõike 2 punktis b või c sätestatud usaldusväärsuse tasemega, avaldatakse Riigi Infosüsteemi Ameti
veebilehel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas
transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes
20.05.2022
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „E-identimise süsteemi usaldusväärsuse
taseme samaväärsuse hindamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Käesolev ministri määruse eelnõu on seotud 25. oktoobril 2021. a. jõustunud e-identimise ja e-
tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning
riigilõivuseaduse muutmise seadusega1 (edaspidi muudatusseadus). Muudatusseaduse
jõustumisel tuleb kehtestada ka selles sätestatud volitusnormide kohased rakendusaktid, millest
üks on käesolev, e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse2 (edaspidi EUTS) § 211
lõike 6 alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poolt kehtestatav määrus, millega
sätestatakse e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamise tingimused
ja kord.
1.1 Ülevaade
Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA) on vastavalt EUTS §-le 2 pädev asutus, kes hindab
eraõiguslike juriidiliste isikute pakutavate e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme
samaväärsust. Rakendusakti eesmärk on täpsustada menetluslikke aspekte, mis aitaksid RIA-l
hinnata nimetatud e-identimise süsteemide usaldusväärsuse samaväärsust. Selleks sätestatakse
määruses nõuded teabe kohta, mille e-identimise teenuse osutaja peab RIA-le esitama. Teenuse
osutaja esitatud teabe põhjal, mille õigsust on kinnitanud sõltumatu audiitor, peab RIA
veenduma e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuses. E-identimise
süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamiseks moodustab RIA töögrupi, kuhu
võib kaasata eksperte teistest riigiasutustest. Lisaks avaldatakse hinnatud e-identimise
süsteemide kohta teave RIA veebilehel.
Eelnõu koostamisel on peetud silmas, et loodav usaldusväärsuse hindamise kord oleks e-
identimise teenuse osutajate vaates ühest küljest efektiivne ja põhjendatud ning tehnoloogia
järjepidevat arengut arvestades piisavalt paindlik. Teisalt peab teenuse osutaja esitatav teave
olema piisav selleks, et RIA saaks enne otsuse vastu võtmist veenduda e-identimise süsteemi
usaldusväärsuse taseme samaväärsuses. Eelnõu väljatöötamisse kaasati e-identimise teenuse
osutaja SK ID Solutions AS.
1.2 Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja koostas ning keeletoimetuse tegi MKM digiriigi arengu osakonna IT-
õiguse nõunik Kätlin Aren (tel: 625 6382, e-post:
[email protected]) ja IT-õiguse
valdkonnajuht Sten Tikerpe (teenistusest lahkunud). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi MKM
õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly Normak (tel: 5813 7801, e-post: anne-
[email protected]).
1
E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3372edbf-3201-
44b6-99b3-8a0c90e177f2/E-identimise%20ja%20e-
tehingute%20usaldusteenuste%20seaduse,%20isikut%20t%C3%B5endavate%20dokumentide%20seaduse%20ni
ng%20riigil%C3%B5ivuseaduse%20muutmise%20seadus (05.04.2022)
2
E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus - RT I, 15.10.2021, 2
https://www.riigiteataja.ee/akt/115102021002
1
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.
Paragrahv 1 koosneb kahest lõikest ning sätestab nõuded e-identimise süsteemi
usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamise taotlusele.
Lõike 1 kohaselt tuleb teenuseosutajal, kes pakub e-identimise teenust ning soovib ühtlasi, et
tema teenus oleks riiklikult hinnatud samaväärseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) nr 910/20143 (edaspidi eIDAS määrus) nimetatud usaldusväärsuse tasemega
„märkimisväärne“ või „kõrge“, esitada RIA-le vastav taotlus.
Lõikega 2 sätestatakse nõuded teabele, mille e-identimise teenuse osutaja peab sel juhul RIA-
le esitama. Teenuse osutaja esitab taotluses e-identimise süsteemi nimetuse; eIDAS määrus
artikli 8 lõike 2 punktis b või c ning lõikes 3 sätestatud usaldusväärsuse tasemele vastava
kirjelduse ning sõltumatu audiitori kinnituskirja hinnanguga, kas e-identimise süsteem vastab
e-identimise teenuse osutaja poolt esitatud kirjeldusele vastavalt eIDAS määruse artikli 8 lõike
2 punktile b või c ja lõikele 3.
eIDAS määruse artikli 8 lõige 2 punkt b kirjeldab, milline on e-identimise vahendi
märkimisväärne usaldusväärsuse tase. Märkimisväärne usaldusväärsuse tase osutab e-
identimise süsteemi kuuluvale e-identimise vahendile, mis on isiku väidetava või tema poolt
kinnitatud isikusamasuse tuvastamiseks olulisel määral usaldusväärne ning mille kirjeldamisel
osutatakse sellega seotud tehnilistele kirjeldustele, standarditele ja menetlustele, sealhulgas
tehnilisele kontrollile, mille eesmärk on vähendada märkimisväärselt isikuandmete
väärkasutamise või muutmise ohtu.
eIDAS määruse artikli 8 lõige 2 punkt c kirjeldab, milline on e-identimise vahendi kõrge
usaldusväärsuse tase. Kõrge usaldusväärsuse tase osutab e-identimise süsteemi kuuluvale e-
identimise vahendile, mis on isiku väidetava või tema poolt kinnitatud isikusamasuse
tuvastamiseks kõrgema usaldusväärsuse tasemega kui märkimisväärse usaldusväärsuse
tasemega e-identimise vahend ning mille kirjeldamisel osutatakse sellega seotud tehnilistele
kirjeldustele, standarditele ja menetlustele, sealhulgas tehnilisele kontrollile, mille eesmärk on
hoida ära isikuandmete väärkasutamist või muutmist.
Teenuse osutaja on kohustatud esitama ka sõltumatu audiitori kinnituskirja hinnanguga, kas e-
identimise süsteem vastab e-identimise teenuse osutaja poolt esitatud kirjeldusele. Kuivõrd RIA
hindab e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsust just teenuse osutaja poolt
esitatud kirjelduste ja dokumentide, mitte audiitori auditi pinnalt, võimaldab audiitori
kinnituskiri RIA-l veenduda, et teenuse osutaja poolt taotluses esitatud teave ja kirjeldus e-
identimise süsteemi tehnilisest lahendusest, sh tegevusprotsesside omavahelisest kooskõlast
vastavad tõele ning need on esitatud vastavalt eIDAS määruse artikli 8 lõike 2 punktis b või c
sätestatud kirjeldusele ning lõikele 3. Antud kinnituskirja puudumisel peaksid RIA-l olema
volitused ja ressursid minemaks e-identimise süsteemi ja taotluses esitatud kirjelduse vastavust
kontrollima teenuse osutajate juurde koha peale. Täna need volitused puuduvad ning audiitori
kinnituskiri võimaldab eesmärgi täita ilma RIA-le täiendavate volituste andmiseta. Kinnituskiri
ei tähenda, et audiitor peab hindama e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme
3
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 910/2014, 23. juuli 2014, e-identimise ja e-
tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ.
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32014R0910&from=EN (05.04.22)
2
samaväärsust. RIA hindab usalduseväärsuse taseme samaväärsust teenuse osutaja poolt
esitatud dokumentide pinnalt, milles esitatud teabe õigsust on kinnitanud sõltumatu audiitor.
Paragrahv 2 koosneb kolmest lõikest ning sätestab tingimused sõltumatule audiitorile, kes § 1
lõike 2 punktis 3 nimetatud kinnituskirja annab.
Lõige 1 näeb ette, et kinnituskirja võib anda:
1) audiitor, kes omab auditi läbiviimise ajal kehtivat Rahvusvahelist Infosüsteemide Auditi ja
Juhtimise Assotsiatsiooni (Information Systems Audit and Control Association) väljaantud
infosüsteemide sertifitseeritud audiitori sertifikaati (Certified Information Systems Auditor,
CISA) või vähemalt samaväärset kvalifikatsiooni ning omab vähemalt kolmeaastast kogemust
infosüsteemide auditeerimisel või;
2) eIDAS määruse artikli 3 punkti 18 kohane vastavushindamisasutus.
Selleks, et mitte liigselt piirata sobiva audiitori leidmist võib auditit läbi viia ka CISA
sertifikaadile samaväärse kvalifikatsiooniga audiitor. Vastavushindamisasutus on eIDAS
määruse artikli 3 punkti 18 järgi Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 765/20084 artikli
2 punktis 13 määratletud asutus, ehk asutus, mis teostab vastavushindamist, sealhulgas
kalibreerimist, katsetamist, sertifitseerimist ja kontrolli ning mis on kooskõlas eIDAS
määrusega akrediteeritud asutusena, millel on pädevus teostada kvalifitseeritud usaldusteenuse
osutaja ja tema osutatavate kvalifitseeritud usaldusteenuste vastavushindamist.
Lõige 2 sätestab, et audiitor järgib kinnituskirja andmisel Rahvusvahelise Infosüsteemide
Auditi ja Juhtimise Assotsiatsiooni kutse-eetika koodeksit, standardeid, suuniseid,
protseduurireegleid ja häid tavasid. Oma olemuselt on tegemist nõudega audiitori tegevusele,
mida saab võrrelda Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määruses nr 252 „Infosüsteemide
turvameetmete süsteem“ § 91 lõikes 6 sätestatuga. Sellest tulenevalt on sätte sõnastamisel
lähtutud ka kehtivast õigusest.
Lõige 3 sätestab, et RIA võib audiitorite kvalifikatsiooni ja kogemuse kontrollimiseks küsida
taotlejalt ehk teenuse osutajalt vastavaid tõendeid. Audiitoritel on teenuse osutajatele võimalik
esitada CV koos projektidega või teostatud audititega, et teenuse osutaja saaks veenduda
vajaliku kogemuse olemasolus. Kogemuse nõue on oluline välistamaks kogenematut
auditeerimist ning et RIA saaks olla kindel sõltumatu audiitori antud kinnituskirja
tõelevastavuses.
Paragrahv 3 sätestab, et RIA kaasab § 1 lõikes 2 ette nähtud nõuetele vastava taotluse
hindamiseks eksperte teistest riigiasutustest. Näiteks töötavad asjakohaste teadmiste ja
kogemustega eksperdid Siseministeeriumis, Politsei- ja Piirivalveametis, Siseministeeriumi
infotehnoloogia arenduskeskuses ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis.
Töörühma on vajalik kaasata eksperte teistest riigiasutustest, kuna riigi erinevate e-teenuste
puhul tuleb arvestada erinevaid riske ja e-teenuste tehnilise ülesehituse eripärasid. Et tagada
isiku tõsikindel tuvastamine elektroonilises keskkonnas, on oluline hinnata lisaks eelnevale ka
e-identimise vahendi väljaandmise protsesse. Identiteedihaldus kuulub Siseministeeriumi
vastutusalasse, mistõttu on töörühma kaasatud Siseministeeriumi, Siseministeeriumi
infotehnoloogia arenduskeskuse ja Politsei- ja Piirivalveameti esindajad.
4
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008, 9. juuli 2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja
turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (EMPs
kohaldatav tekst). https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32008R0765 (05.04.22)
3
Paragrahv 4 sätestab, et teave e-identimise süsteemide kohta, mille usaldusväärsuse tase on
hinnatud Riigi Infosüsteemi Ameti poolt samaväärseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 910/2014 artikli 8 lõike 2 punktis b või c sätestatud usaldusväärsuse tasemega,
avaldatakse Riigi Infosüsteemi Ameti veebilehel. Antud kohustuse panemine RIA-le on vajalik
selleks, et nii riigiasutused kui avalikkus omaksid ülevaadet, milliste e-identimise süsteemide
samaväärsust RIA on hinnanud ning millise usaldusväärsuse tasemega asjaomased e-identimise
süsteemid on.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu
õiguse ülevõtmisega, kuid eelnõu koostamisel on arvestatud eIDAS määruses sätestatuga.
4. Määruse mõjud
RIA-l tekib täiendav halduskoormus seoses e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme
samaväärsuse hindamisega ning töörühma haldamisega. Asutuste ekspertidel, kes kaasatakse
töögruppi, tekivad seetõttu täiendavad tööülesanded. Lähtudes muudatusseaduse eelnõu
seletuskirjast, läheb e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamiseks
erinevatel asutustel kokku hinnanguliselt 312,5 töötundi.
Eeldatav töörühma ühekordsesse hindamisse panustatav aeg ühel eksperdil on 40 töötundi5.
Eelnõu mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse vaatest väljendub veel asjaolus, et edaspidi
on selgelt teada, milline on RIA poolt hinnatud eraõigusliku juriidilise isiku pakutav e-
identimise süsteem, mida asutused võivad kasutusele võtta. Seega on muudatusel positiivne
mõju.
Kuna eIDAS määruse artikli 9 alusel mitteteavitatavaid e-identimise süsteeme puudutav
regulatsioon ei tulene Euroopa Liidu õigusest, aga samas leidub turul tänaseks e-identimise
süsteeme (eelkõige eraõiguslike juriidiliste isikute pakutavaid), mille kasutajaskond on väga
lai, koguni võrreldav riiklike e-identimise süsteemidega, loodi muudatusseadusega
siseriiklikult ka selliste süsteemide usaldusväärsuse hindamiseks läbipaistev lahendus.
Suureneb RIA ametnike töökoormus ning hindamise protseduuri kaasatavate muude ametnike
töökoormus.
Määrusega pannakse paika konkreetne protseduur, mis on e-identimise teenust osutava
ettevõtja jaoks, kes soovib oma teenusele riigipoolset hinnangut, läbipaistev lahendus. Siiski ei
nähtu turuolukorrast, et uusi hinnatavaid e-identimise süsteeme hakkaks lähitulevikus RIA-le
laekuma varasemast oluliselt rohkem ja sagedamini.
Lähtudes eespool kirjeldatust, on mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju risk väike.
5
E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri.
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3372edbf-3201-44b6-99b3-8a0c90e177f2/E-
identimise%20ja%20e-
tehingute%20usaldusteenuste%20seaduse,%20isikut%20t%C3%B5endavate%20dokumentide%20seaduse%20ni
ng%20riigil%C3%B5ivuseaduse%20muutmise%20seadus (05.04.22)
4
5. Määruse rakendamisega tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
E-identimise teenuse osutaja on kohustatud samaväärsuse hindamise taotluse läbivaatamise eest
tasuma riigilõivu riigilõivuseaduse6 § 2352 järgi 2500 eurot iga e-identimise süsteemi kohta,
mis on mõeldud taotluse menetlemise, e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme
samaväärsuse hindamise ja halduskulude osaliseks katmiseks. Kuigi kavandatav riigilõiv ei
kata täielikult riigile e-identimise süsteemi usaldusväärsuse hindamisega kaasnevat kulu,
otsustasid muudatusseaduse eelnõu autorid, et e-identimise süsteemide kui innovaatilise
ettevõtlussuuna ja sektoriteülese koostöö eesmärgil tuleb riigilõivu summa kujundada
väiksemaks, kui algselt kavandatud. Riigil tuleb aktsepteerida e-identimise süsteemi
usaldusväärsuse hindamisega kaasnevaid kulusid osas, milles need ei ole kaetud kavandatava
riigilõivu poolt, ja olemasolevate ressurssidega katta.7 Asutuse ekspertide töögrupis
osalemisega seotud töökorralduslikud muudatused teostavad ja kulud kannavad töögrupis
osalevate ekspertide asutused. Näiteks Siseministeeriumi pädeva eksperdi kaasamise
tööandjakulu on ümardades 20 eurot töötunni kohta ning see on 800 eurot ühe eksperdi
kaasamiseks ühe taotluse läbitöötamiseks ja hindamiseks.
Muid tegevusi, kulusid ega tulusid ei kaasne.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitati EISi kaudu kooskõlastamiseks Siseministeeriumile. Siseministeerium esitas
kooskõlastusringi käigus märkused, mis on lisatud käesolevale seletuskirjale.
6
Riigilõivuseadus - RT I, 12.03.2022, 6, https://www.riigiteataja.ee/akt/112032022006
7
E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri.
https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3372edbf-3201-44b6-99b3-8a0c90e177f2/E-
identimise%20ja%20e-
tehingute%20usaldusteenuste%20seaduse,%20isikut%20t%C3%B5endavate%20dokumentide%20seaduse%20ni
ng%20riigil%C3%B5ivuseaduse%20muutmise%20seadus (05.04.22)
5
E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamise tingimused ja kord
eelnõu seletuskirja juurde
KOOSKÕLASTUSTE JA MÄRKUSTE TABEL
Eelnõuga seotud muudatused
Jrk Märkuse või ettepaneku sisu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukoht
1. Siseministeerium kooskõlastab eelnõu järgnevate märkustega
1. Toome esile, et määruse § 1 lg 2 punkti 3 sõnastus võib jääda liialt Mittearvestatud.
laiaulatuslikuks. Vastav punkt sõnastab käesolevalt, et taotlus peab
sisaldama sõltumatu audiitori kinnituskirja hinnanguga, kas e- Riigi Infosüsteemi Amet hindab e-identimise süsteemi usaldusväärsuse
identimise süsteem vastab e-identimise teenuse osutaja poolt esitatud taseme samaväärsust taotleja poolt esitatud nõutud kirjelduste ja
sama lõike punktis 2 nimetatud kirjeldusele. Sellisest sõnastusest võib dokumentide pinnalt, mitte audiitori poolt tehtud auditi pinnalt.
jääda ebaselgeks, kas esitama peab kinnituskirja (mis võib sisuliselt olla Selgitame, et eesmärk on saada audiitori kinnitus, kas taotluses teenuse
A4 lehel) või esitama peaks audiitori kinnituskirja koos seda tõendava osutaja poolt dokumentides esitatud informatsioon on tõene. See annab
täiemahulise auditit tõendava dokumentatsiooniga. Riigi Infosüsteemi Ametile kindluse, et hindamine toimub õigete
asjaolude pinnalt.
2. Eelnõu § 3 reguleerib e-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme Arvestatud.
samaväärsuse hindamise töörühma moodustamist. Eelnõu § 3 lõige 2
sätestab, et töörühma võib Riigi Infosüsteemi Amet kaasata eksperte Eelnõu teksti ja seletuskirja vastavalt muudetud.
teistest riigiasutustest. Leiame, et selline sõnastus ei toeta üheselt e-
identimise ja e-tehingute usaldusteenuse seaduses toodud hindamiskorra
mõtet. Vastav samaväärsuse hindamise võimalus loodi 25.10.2021
jõustunud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut
tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise
seadusega. Eelnimetatud seaduse eelnõu seletuskiri märkis, et
rakendusaktis sätestatakse ka asjaolu, et e-identimise süsteemi
usaldusväärsuse taseme hindamiseks kutsub RIA kokku töörühma, kuhu
kaasatakse eksperte teistest riigiasutustest. Siseministeerium on
seisukohal, et hindamisel peavad asjakohased eksperdid teisest
1
riigiasutusest kaasatud olema ning see tuleneb ka esitatud määruse
eelnõu seletuskirjast. Samas on määruse säte sõnastatud selliselt, et
töörühm saaks anda hinnangu ka teiste riigiasutuste eksperte kaasamata.
Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku määruse § 3 lõige 2 sõnastada
järgmiselt:
„(2) Riigi Infosüsteemi Amet kaasab töörühma eksperte teistest
riigiasutustest.“
2
-864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 05.07.2022 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 51 delta_docName \* MERGEFORMAT E- identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse e - identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse § 21 1 lõike 6 alusel. § 1. E- identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamise taotlus (1) E - identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse § 21 1 lõike 1 kohaselt esitatakse taotlus Riigi Infosüsteemi Ametile. (2) T aotlus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) e- identimise süsteemi nimetus ; 2) e- identimise süsteemi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 e- identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93EÜ (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114) artikli 8 lõike 2 punktis b või c ning lõike s 3 sätestatu le vastav usaldusväärsuse taseme kirjeldus ; 3) sõltumatu audiitori kinnituskiri hinnanguga, kas e- identimise süsteem vasta b e- identimise teenuse osutaja esitatud punktis 2 nimetatud kirjeldusele . § 2. Sõltumatu audiitor i kinnituskiri ( 1 ) P aragrahvi 1 lõik e 2 punktis 3 nimetatud sõltumatu audiitor on: 1) audiitor, kes omab auditi läbiviimise ajal kehtivat Rahvusvahelist Infosüsteemide Auditi ja Juhtimise Assotsiatsiooni ( Information Systems Audit and Control Association ) väljaantud infosüsteemide sertifitseeritud audiitori sertifikaat i ( Certified Information Systems Auditor , CISA ) või vähemalt samaväärset kvalifikatsiooni ning omab vähemalt kolmeaastast kogemust infosüsteemide auditeerimisel või 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 3 punkti 18 kohane vastavushindamisasutus . (2) Sõltumatu a udiitor järgib kinnituskirja andmisel Rahvusvahelise Infosüsteemide Auditi ja Juhtimise Assotsiatsiooni või samaväärseid kutse-eetika nõudeid , standardeid, suuniseid, protseduurireegleid ja head tava. (3) Riigi Infosüsteemi Amet võib nõuda taotluse esitajalt sõltumatu audiitori lõike 1 punktis 1 nimetatud kvalifikatsiooni või kogemus t tõend avaid dokumente. § 3. E- identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamine Riigi Infosüsteemi Amet kaasab e- identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamiseks eksperte teistest riigiasutustest. § 4. Teabe avaldamine Teave e- identimise süsteemide kohta , mille usaldusväärsuse tase on hinnatud Riigi Infosüsteemi Ameti poolt samaväärseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 8 lõike 2 punktis b või c sätestatud usaldusväärsuse tasemega, avaldatakse Riigi Infosüsteemi Ameti veebilehel . (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Andres Sutt delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes