Leping

PAKKUMUS Sadamate konkurentsivõime tegurid ja avaliku sektori roll sadamate konkurentsivõime toetamisel Eesti, Läti, Soome ja Rootsi näitel Lähtuvalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 06 . juuni 2022 pakkumuse kutsest ja lähteülesandest esitame TalTech EMERA poolse pakkumuse. Pakkumus sisaldab töö kavandit, kus kirjeldame, millistest osadest valmiv analüüs koosneb, milliseid andmeid ja analüüsimeetodeid pakkuja kasutab lihthanke lisas „Uuringu tehnilise kirjelduse vorm“ punktides 3 ja 4 ülesande täitmiseks, uuringu meeskonna liikmete kirjeldust ning haridust tõendavate dokumentide koopiad. Pakkumuse juures on hinnapakkumus. Töö kavand Kavandi järgi koosneb töö viiest peatükist. Esimeses peatükis antakse peale lühikest sissejuhatust ülevaade töös kasutatavast metodoloogiast ja kirjandusest, jms allikatest, mida töös kasutatakse. Teises peatükis kirjeldatakse hetkeolukorda Eestis lähtuvalt hankes etteantud teemadest: sadamate ülevaade; sadamate rahastamine ja sadamatasud - käsitletakse rahastamise ja sadamatasudega seotud probleemistikku, sh sadamate rahastamismudeleid, EL reeglid ja võimalused infrastruktuuri projektide rahastamiseks; sadama kogukond, klaster ja koostöö. Kolmandas peatükis antakse ülevaade samade kriteeriumite alustel Läti, Soome ja Rootsi sadamatest. Eelnevate peatükkide põhjal tehakse neljandas peatükis võrdlusanalüüs ning viimases, viiendas peatükis tehakse uuringust kokkuvõtte ja antakse võimalikud soovitused, sh Sadamaregistri arendamiseks ja sadamaseaduse muutmiseks või täiendamiseks. Tabel 1. Uuringu ajaline jaotus Teema Ajaline kestus, kuud Jul Aug Sep Okt Nov Dets 1 Sissejuhatus, metodoloogia, kirjanduse ülevaade X 2 Hetkeolukord Eestis X X X 3 Hetkeolukord Lätis, Soomes ja Rootsis X X X X 4 Võrdlusanalüüs X X X 5 Kokkuvõte ja soovitused X X Lõppversiooni koostamine X X Vahearuanne X Uuringu esitamine X Esimese peatüki koostamisel kasutatakse kirjalikke allikaid. Teises peatükis viiakse läbi, lisaks kirjalikest allikatest andmete saamisele, intervjuusid huvigruppide esindajatega. Algallikateks on avalikud allikad, andmebaasid, andmed huvigruppidelt. Kolmandas peatükis vajalikke andmeid välisriikide sadamate kohta saadakse samuti avalikest allikatest ja andmebaasidest ning planeeritud on teha intervjuusid huvigruppide esindajatega. Neljas ja viies peatükk koostatakse eelnevates peatükkides kogutud andmete põhjal. Uuringu meeskond Uuringut läbiviiv meeskond koosneb kogenud merendusekspertidest , kelle pädevused on seotud mereveonduse erinevate aspektide ja keskkonnamõjude hindamisega. Meeskonna liikmete CV-d ja tegevusvaldkonnad on välja toodud allpool: Teaduskraadiga majandusalase haridusega merendusekspert: prof Ulla Pirita Tapaninen ( CV Eesti Teadusinfosüsteemis , CV Google Scholaris ). Ulla on alates 01.05.2021 Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia professor, Mereveonduse uurimisrühma juht. Varasemalt on Ulla töötanud Aalto Ülikoolis teadurina, professorina Turu Ülikoolis ja High North Logistics nõukogu liikmena Nord Ülikoolis Norras ning laevandusfirmades Finnlines ja ESL Shipping. Praegusel hetkel on Ulla High North Logistics ja ESL Shippingu nõukogude aktiivne liige. Enne TalTechiga liitumist töötas Ulla 9 aastat Helsingi linnavalitsuses linna planeerimis ja majandusarenguosakonnas. Ullal on pikaajaline kogemus sadamate arendamises, kuna Helsingi linn vastutab Helsingi sadama arenduste eest. Üheks viimaseks projektiks linnavalitsuses oli Helsingi linna veetranspordisüsteemi arendamine ja Suomenlinna liikluseks uue väikeparvlaeva spetsifikatsiooni väljatöötamine. Eesti Mereakadeemias juhtis Ulla 2022 a. valminud uuringut “ Väikesaarte transpordiühenduste analüüs”. Merendusekspert ja kontaktisik: Tõnis Hunt, M.Sc ( CV Eesti Teadusinfosüsteemis ) . Tõnis on Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia lektor, Mereveonduse uurimisrühma liige ja TalTech doktorant-nooremteadur, kes on spetsialiseerunud sadamate tegevusele ja meretranspordi toimimisele. Teiste uuringute seas on Tõnis olnud seotud Eesti Mereakadeemias läbiviidud merendussektori uuringutega – 2011, uurimisrühma liikmena (Merenduse klasteruuring); 2016 uurimisrühma juhteksperdina (Merendussektori majandusmõju uuring); 2020 aastal merenduseksperdina rakendusuuringute keskuse Centari poolt Arenguseire Keskusele tehtud uuringutes „Merekaubanduse tulevik Eestis“ ja „Eesti lipuriigi konkurentsivõime“ ja 2022 aastal valminud uuringus “ Väikesaarte transpordiühenduste analüüs”. Majandusha r idusega ja merendusalase töökogemusega Andres Laasma on Taltech Mereakadeemia doktorant ( CV Eesti Teadusinfosüsteem ) . Ta on omandanud TÜ ärijuhtimise diplomi 2004 ja Taltech Mereakadeemia Merenduse MSc 2020. aastal. Ta on tegutsenud erinevates majandusvaldkondades mitmete ettevõte tippjuhina. Aastatel 1998-2009 rahvusvahelise turvaettevõtte Skorpioni Julgestusteenistuse AS ja selle tütarettevõtete juhatuse esimees, 2011-2013 Baltic Marine Contractors OÜ ärivaldkonna juhina ja alates 2013. aastast Eesti väikesaarte parvlaevaliiklust korraldava AS Kihnu Veeteed juhatuse esimehena. Lisaks on ta osalenud erinevate ettevõtete nõukogu töös nagu TRK Estonia, Pärnu lennujaam, SA Pärnu Haigla jt. Prof essor Gunnar Prause ( CV E e sti Teadusinfosüsteem ) töötab kaasprofessorina tenuuris TalTechi ärikorralduse instituudis, samuti on ta Saksamaal Wismari ülikooli merenduse professor. Ta õppis matemaatikat, informaatikat ja ärijuhtimis t. Ta on Tal on pikaajaline kogemus teadusprojektides, mille fookuses on jätkusuutlik tarneahela juhtimine ja innovatsioon ja meretransport. M erenduse valdkonnas on professor osalenud mitmetes EL teadus projektid es Eestis ja Saksamaal, keskendudes säästvale meretranspordile Läänemere piirkon nas . Tema uurimistulemusi avaldatakse paljudes erinevates väljaannetes, mis ilmunud teadusajakirjades, raamatutes ja konverentsidel. Maksumus Teenuse kogumaksumus on 20 833,33 eurot (ilma käibemaksuta). Pakkuja kontaktid Tallinn Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia kontaktisikuks on Tõnis Hunt ( [email protected] ). Varasemad uuringud "Metoodika koostamine laevandusega seotud keskkonnamõju hindamiseks ja kirjeldamiseks Eesti merealal ning esialgse hinnangu koostamine (1.01.2022−31.08.2022)", Rivo Uiboupin, Ulla Pirita Tapaninen, Tallinna Tehnikaülikool, Loodusteaduskond, Meresüsteemide instituut, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Mereakadeemia. "Väikesaarte transpordiühenduste analüüs (13.09.2021−1.03.2022)", Ulla Pirita Tapaninen, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Mereakadeemia. "Merendussektori majandusmõju uuring" (11.04.2016−31.08.2016); Vastutav täitja: Tõnis Hunt; Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Eesti Mereakadeemia, Merenduskeskus Intellektuaalse omandi kuuluvus Mõisted Taustateadmus ( background ) on teadmus, mis osalistel on enne konkreetse teadus- ja arendustegevuse algust. Osalised võimaldavad üksteisel kasutada projekti vältel taustateadmust mahus, mis on vajalik projekti eesmärgi saavutamiseks; Uus teadmus ( foreground ) – projekti käigus loodud intellektuaalomand; Lisateadmus ( sideground ) – projekti täitmise ajal loodud kaasnevteadmus, mille saavutamist ei ole projekti ettevalmistamisel kokku lepitud; Järelteadmus – projekti järgselt loodud teadmus, mille loomisel kasutatakse projekti käigus loodud uut teadmust. Intellektuaalse omandi kuuluvus Töö üleandmisel lähevad Tellijale üle kõik punktis 2. nimetatud autori varalised õigused. Samuti antakse Tellijale lihtlitsents punktis 2. nimetatud töö tegemisega tekkinud kõikide autori isiklike õiguste teostamiseks kogu autoriõiguste kehtivuse tähtaja jooksul. Tasu töö loomise ja kasutamise eest sisaldub Pakkumise hinnas. Pakkuja tagab käesoleva punkti täitmise sõlmides Töö autoritega vastavasisulised lepingud. Tellija nõudel peab Pakkuja tõendama nimetatud käesolevas punktis sätestatud kohustuste täitmist. Pakkujal on õigus pakkumuse alusel tehtud töö tulemuste põhjal avaldada teadusartikleid ja kasutada töö tulemusi õppe-, teadus- ja arendustegevuses. Punktides 1, 3 ja 4 nimetatud teadmuste omand kuulub Pakkujale. Oleme valmis pakkumust selgitama ja vastama täpsustavatele küsimustele. (allkirjastatud digitaalselt) Roomet Leiger TalTech Eesti Mereakadeemia direktor Tõnis Hunt [email protected] +372 5113405 -3810 9629140 TTA LLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | EESTI MEREAKADEEMIA Kopli 101 11 712 Tallinn Rg-kood 74000323 Tel 613 5500 E-post [email protected] www.taltech.ee 0 0 TTA LLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | EESTI MEREAKADEEMIA Kopli 101 11 712 Tallinn Rg-kood 74000323 Tel 613 5500 E-post [email protected] www.taltech.ee 5715 428625 0 0 5873115 428625 0 0 Reet Laos Teie 06 .0 6 .2022 DOCPROPERTY delta_recipientName Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 Meie 15 .0 6 .2022 Tallinn 10122 „Sadamate konkurentsivõime ja avaliku sektori roll selle toetamisel - Eesti, Läti, Soome ja Rootsi näitel analüüs“ pakkumus Lugupeetud Reet Laos Käesolevaga esitab Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia pakkumuse „Sadamate konkurentsivõime ja avaliku sektori roll selle toetamisel - Eesti, Läti, Soome ja Rootsi näitel analüüs“ koos lisadokumentidega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Roomet Leiger direktor -6985 7604125 Tõnis Hunt 6135523 [email protected] 0 0 Tõnis Hunt 6135523 [email protected]   TARTU UUTOOT / ' p r u ASUTATUD1632 xF ffi ' , / CUMLAUDE Tartu Ulikool tunnistab,et Andres Laasrlor isikukood 37l 02134219, on tiiitnud nlneozi Peirnu iirijuhtimise diplomi6ppekava l6iesmahus. Rektor Direktor Tartus19.juunil 2004.aastal Ah8$et'a5 _  TÖÖVÕTULEPING nr 1.9-8/22-370-1 ERITINGIMUSED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab põhimääruse alusel transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes Ahti Kuningas (edaspidi tellija), ja Tallinna Tehnikaülikool, registrikood 74000323 asukoht Kopli 101, Tallinn 11712, mida esindab Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger (edaspidi töövõtja), sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on „Sadamate konkurentsivõime ja avaliku sektori roll selle toetamisel Eesti, Läti, Soome ja Rootsi näitel“ uuringu läbiviimine (edaspidi töö1), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö hõlmab lepingu lisas 1 (Uuringu tehnilise kirjelduse vorm) sätestatud tööde teostamist. 2.2. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle tellijale üle hiljemalt 15.12.2022. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas 20 833.33 eurot, ilma käibemaksuta. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Reet Laos, telefon 625 6334 , e-post [email protected]. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Tõnis Hunt, telefon 6135523, 5113405 , e-post [email protected]. 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. Uuringu tehnilise kirjelduse vorm; 5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus. 1 Lepingu näidises on kasutatud terminit „töö“ 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://www.mkm.ee/ministeerium- uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/  UURINGU TEHNILISE KIRJELDUSE VORM Sadamate konkurentsivõime tegurid ja avaliku sektori roll sadamate konkurentsivõime toetamisel Eesti, Läti, Soome ja Rootsi näitel 1. Hanke ese Uuring „Sadamate konkurentsivõime tegurid ja avaliku sektori roll sadamate konkurentsivõime toetamisel Eesti, Läti, Soome ja Rootsi näitel“. 2. Taustainfo Sadamate konkurentsivõime tagamisel on oluline roll riikide konkurentsivõime edendamisel. Suurem osa kaupasid liigub meritsi. Meretransport on üks keskkonnasäästlikumaid transpordiviise. COVID-19 pandeemia mõjul oli häiritud nii kaupade, kui ka reisijate liikumine sadamate kaudu. Selleks, et meretranspordiettevõtteid toetada, otsustas Eesti riik vähendada veeteetasusid, mis on üks oluline komponent sadamakülastusega seotud tasudest. Kuni aastani 2020 kehtis Eestis väikesadamate võrgustiku kontseptsioon, milles toodi välja sihid, millisele tasemele Eesti väikesadamad peavad aastaks 2020 jõudma. Väikesadamate võrgustiku kontseptsioonile ei ole järgnenud kokkuvõtvat analüüsi. Väikesadamaid on toetatud erinevatest Euroopa Liidu programmidest. Aasta-aastalt on need vahendid piiratumad. Samuti ei saa jätta mainimata ka järjest karmistuvaid keskkonnanõudeid erineva suurustega sadamatele. Läti, Soome ja Rootsi sadamad on Eesti sadamatele konkurentideks, seepärast on väga oluline uurida tervikpilti just nimetatud sadamate lõikes ja pakkuda välja lahendusi, kuidas on võimalik majandada eri suuruse ja liigitusega sadamaid nii, et Eestis säiliks konkurentsieelis. Uuring on vajalik nii sadama pidajatele kui ka avaliku sektori otsustajatele edasiste strateegiate väljatöötamiseks. 3. Eesmärk ja uurimisküsimused Uuringu eesmärk on analüüsida Eesti, Läti, Soome ja Rootsi erineva suurustega sadamate näitel sadamate konkurentsivõime tegureid ja avaliku sektori rolli sadamate konkurentsivõime toetamisel. Uurimisküsimused: 1) sadamate arv ja liigitus eri riikides. Eestis liigitatakse sadamad vastavalt sadamaseadusele – sadam, väikesadam, tasulisi teenuseid mittepakkuv sadam; 2) sadamate külastatavus (huvialused, väikelaevad, kaubalaevad, kaupade liigid ja kogused jms); 3) kellele sadam kuulub ja milline on sadamate rahastamismudel (erasektor, avalik, sektor); 4) millised tasud kaasnevad eri suurusega laevadele sadamakülastusega (veeteetasu, sadamatasud – laevadele, väikelaevadele); 5) millistest komponentidest erinevad tasud koosnevad. Kas sadamakülastusega seotud tasudel on ka erinevad soodustused; 6) kas Eesti sadamate sadamakülastusega seotud tasud on võrreldes Läti, Soome ja Rootsiga konkurentsivõimelised; 7) missugused huvigrupid, vabaühendused vm tegutsevad sadamates, missuguseid vaba aja tegevusi korraldatakse sadamates; 8) kas konkureerivate sadamatel puhul on võimalik koostöö ja millistel tingimustel; 9) erineva suurusega sadamate roll klastrite kujunemisel ja klastrite mõju sadamate konkurentsivõimele; 10) soovitused Sadamaregistri arendamiseks Eestis; 11) soovitused sadamaseaduse muutmiseks/täiendamiseks Eestis. 4. Uuringu metoodika Pakkuja pakub välja metoodika, mis on vajalik esialgses lähteülesandes väljatoodud probleemi lahendamiseks 5. Tegevuskava Uuringu etapid: 1) materjali kogumine ja valitakse uurimisobjektiks sobivad sadamad; 2) uurimisküsimustele vastuste leidmine. Leitakse vastused nimetatud uurimisküsimustele Eesti, Läti, Soome ja Rootsi valitud sadamate lõikes; 3) analüüsi koostamine. Analüüsitakse tulemusi ning pakutakse välja parendusmeetmeid konkurentsivõime tõstmiseks koos nende majanduslike mõjudega; 4) koostada kokkuvõttev presentatsioon uuringu tulemustest ja kanda arvulised näitajad andmebaasi. Uuringu teostaja annab ülevaate uuringu vahetulemustest oktoober 2022 ning uuring valmib detsember 2022. 6. Uuringu tulem ja mõju Uuringu tulemusel saadakse ühine vaade Eesti, Läti, Soome ja Rootsi erineva suurustega sadamate majandusmudelist ja probleemidest ning pakutakse välja parendusmeetmeid konkurentsivõime tõstmiseks koos majanduslike mõjudega. Samuti analüüsitakse avaliku sektori rolli sadamate konkurentsieelise kujunemisel. Uuringu tulemusi saavad kasutada nii sadamapidajad kui ka avaliku sektori otsustajad erinevate strateegiate koostamisel. Uuring avalikustatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel. 7. Töökorraldus Tellija ja töövõtja ülesanded, uuringu juhtimise kirjeldus (sh kes vastutab tellija poolt, kes kuulub juhtrühma) on kirjeldatud töövõtulepingus. Tellija poolt vastutab uuringu eest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna peaspetsialist Reet Laos.