Arvamus meremajanduse valge raamat 2022–2035

Maris Lauri Teie 14.06.2022 nr 5-6/2022/4118-1 Majandus- ja Meie 12.07.2022 nr 15-1/5130-2 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Arvamus meremajanduse valge raamat 2022–2035 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas 14.06.2022 Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks dokumendi „Meremajanduse valge raamat 2022–2035“. Meremajanduse valge raamat 2022–2035 on põhjalik ülevaade meremajanduse valdkonna probleemistikust ja võimalikest lahendustest. Tutvunud esitatud dokumendiga, esitame järgmised tähelepanekud:  Valges raamatus ei kajastu riigisisene reisijatevedu ja mereala uued kasutusviisid nagu taastuvenergeetika ja vesiviljeluse temaatika, millel on eeldatavalt majanduslik positiivne mõju;  Varasemalt on olnud väikesadamate kontekstis probleem, et sadamad (nende omand) on funktsionaalselt killustunud. St eraldi kalasadam, külastussadam, avaliku liiniveo sadam, looduskaitseteenistuste sadam jne. Selline killustatus on üheks suureks takistuseks sadamate jätkusuutlikul majandamisel ja investeeringute tegemisel. Lk 13 on ohtudena toodud küll puudulikud investeeringud ja toetusvõimalused riigi poolt, ent samavõrra probleemne on era- ja munitsipaalinvesteeringute nappus sadamate taristu arendamiseks ja hooldamiseks. LK 46 on lahendusena mainitud ainult erinevate programmide ühildamist ja info koondamist;  LK 24 on mainitud „Arvestada tuleb ka stsenaariumiga, kus senise kruiisiturismi mahule orienteeritud teenus muutub, mistõttu tuleb soodustada ka regionaalseid reisi- ja kruiisilaevanduse arendamiseks suunatud arendusprojekte. Eesti regionaalarengu strateegias 2014–2020 nähakse regulaarsete meritsi otseühenduste toimimist Läänemere lähiriikidega prioriteetsena just Lääne-Eesti saarte, Ida-Virumaa ja pealinnaregiooni vahel. Uute võimalike ühenduste loomiseks on vaja teostada eeluuringud, viia läbi teostatavus- ja tasuvusuuringud ning võimalusel kavandada investeeringutoetused ja dotatsioonid. Analoogselt lennuliiklusega tuleb kaaluda võimalusi rahvusvaheliste regionaalsete laevaliinide toetamiseks garantii-, laenu- või toetusmeetmetega“. Aga lahendustes pakutakse „Võimalikud uued sihtkohad, sesoonsed kruiisiliinid, Väinamere ja Liivi lahe kruiisiturism“, mida täpsemalt sesoonse kruiisiturismi edendamiseks plaanitakse ei ole arusaadav, kas ka regulaarliinide arendamist või mitte;  Üheks väiteks lk 15 on, et Meremajanduses on võimalik luua kõrge lisandväärtusega töökohti, mis aitaksid kaasa Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmisele, kuid ei Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  avata, mis tüüpi töökohtadest jutt käib. Ebaselge on lause „Lisaks võimaldavad meremajanduses loodavad töökohad aidata ka riikliku regionaalpoliitika teostamisesse, sest näiteks töökohad laevadel ei eelda elukohta suurtes tõmbekeskustes“;  Lk 22 tõstatatakse probleemina „Võttes arvesse asjaolu, et kliimamuutuste mõju on mitme suunaline – kliima soojenemine on toonud kaasa sadamarajatiste senisest oluliselt kiirema amortiseerumise, kuna meri on sügis-talvisel tormiperioodidel üha kauem jäävaba – siis tuleb leida võimalus sadamate kaitserajatiste väljaarendamiseks ja selle otstarbeliste projektide rahastamiseks. Sadamad ei saa toimida maapealse transporditaristuta, siis on oluline vaadata sadamate arendamisel kogu transpordiahelat ehk tagamaad. Samuti peavad sadamas olevad laevad olema kaitstud tuule ja lainete kahjustava mõju eest, mistõttu tuleb enam tähelepanu pöörata sadamarajatiste ehitusele, et olla valmis muu hulgas kliimamuutustest tulenevate mõjudega kohanemiseks“. Samas lahenduste hulgas lk 23 ühtegi seda probleemi adresseerivat lahendust ei ole;  Lk 26-28 räägitakse eesti laevaehitusest ja remondist. Lahendusena pakutakse tootearendust, turundust, krediidivõimekust. Samas lahenduste tabeli järgselt kirjeldatakse 3 lehel laevade lipu alla toomist ja statistika kogumist (millest on ka eespool põhjalikult eraldi suunana juttu) ning merehariduse teemat (millest põhjalikumalt juttu 2.2.4 all). Suur osa tekstist justkui otseselt ei sobitu sinna;  Kui läbivalt on dokumendis hoidutud sisevete temaatika käsitlemisest, siis lk 30 on pakutud üheks laevateede rajamise valdkonna lahenduseks „sisevete pargase ehitus“, „Eesti värava ja Praaga kanali süvendamised“, samuti on mainitud lk 32 piiriveekogude reostusseiret? Miks? Kas need on ainsad või peamised sisevetega seonduvad prioriteedid (kas väikesadamad, veeskamiskohad jms pole olulisem)? Palume korrigeerida järgmiseid ebatäpsuseid:  nt lk 9 TEN-T sadamaks peaks olema Sillamäe sadam mitte Kunda sadam;  lk 13 võimalustena konkurentsivõimelise keskkonna loomine märgitud topelt;  lk 22 on lause „Eesti lääneranniku suuremate sadamate puhul on avaliku liiniveo pakkumiseks kasutatavad veeteed probleemsed Rohuküla, Heltermaa, Pärnu ja Roomassaare sadamates.“. Avalik liinivedu toimub teadupoolest kahe sadama vahel. Kas Abruka/Kihnu/Ruhnu sadamate veeteedel siis avalike liinivedudega probleeme ei ole? Loodame, et märkustega dokumendi koostamise järgmises etapis on võimalik arvestada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lembe Reiman 611 3615, [email protected] Priidu Ristok 611 3085 [email protected] 2