Korduv pöördumine seoses liiklusseaduse § 106 lg 1 muutmisega

Hr Jaanus Karilaid 8. juuli 2021 Riigikogu õiguskomisjon Ärakiri: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Õiguskantsler Ettepanek liiklusseaduse § 106 lg 1 muutmiseks Liiklusseaduse § 106 seab tingimused auto ja mootorratta juhtimisõiguse andmiseks ning juhiloa väljastamiseks. Muuhulgas on nõutav kehtivate karistuste puudumine liiklusnõuete rikkumise eest. Juhtimisõiguse saamist takistavad liiklusrikkumised on astmestatud, st raskemate rikkumiste eest piisab ainsast kehtivast karistusest, kergemate rikkumiste korral ei tohi olla korduvat karistatust. Selline regulatsioon kehtib alates 01.07.2011 ning on oluliselt mõjutanud juhtimisõiguse saamist isikutel, kellel enne juhtimisõiguse taotlemist on olnud liiklusrikkumisi. Antud küsimusega haakub ka liiklusseaduse § 106 lõige 6, mis näeb ette, et esmase juhiloa omaja juhtimisõigus tunnistatakse kehtetuks, kui teda karistatakse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise karistusega. Mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib selline isik taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. 10 aastat oli Maanteeameti praktika selline, et kui esmase juhiloaga isikul võeti karistusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus, siis pärast esmase juhiloaga isiku juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamist, juhtimisõiguse äravõtmise karistusaja möödumist, järelkoolituse ja eksamit sooritamist sai isik uuesti esmase juhiloa. Alates 2020. aasta septembrist muudeti aga oluliselt senist praktikat ning keelduti edaspidi eksamitele registreerimast isikuid, kes olid varem esmast juhiluba omanud, kuid kelle karistusandmed karistusregistrist ei olnud veel kustunud. Selline praktika ei ole pöörduja hinnangul seaduslik, kuid sellise tõlgendusega on nõustunud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Õiguskantsler. Pöördumise ja ettepaneku ajendiks on nii muutunud õiguspraktika, aga ka aastate jooksul ilmnenud ebavõrdne kohtlemine, mis on pikemas plaanis soodustanud ka uusi õigusrikkumisi. Eelkõige juhtimisõiguseta sõitmist ning sellega kaasnevat n-ö surnud ringi, kus inimene ei saagi oma karistusregistrit puhtaks, et asuda seaduslikult autot juhtima. Mõningatel juhtudel on karistusandmete kustutamise tähtaeg ebaproportsionaalselt pikk, eriti olukorras, kus juhtimisõiguseta sõitmine on kvalifitseeritav kuriteona (KarS § 423.1 – süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine). 1. Väärteokaristus on karistusregistris kehtiv 1 aasta karistuse täideviimisest. Karistuse täideviimise võib edasi lükata kuni 12 kuud ning otsuse täitmise aegumise tähtaeg on 4 aastat. Rahatrahvi kiiresti tasunud inimene on soodsamas olukorras, kui tasumisega viivitanud inimene. Juhtimisõiguseta inimesed on tavaliselt noored, kellel iseseisev sissetulek puudub ning seetõttu on rahatrahvi tasumine raskendatud. Seega lükkab raha puudumine edasi võimaluse omandada juhtimisõigust ning see ei ole õiglane isikute suhtes, kellel on majanduslik olukord halvem. 2. Väärteoasja menetlemise tähtaeg on 2 aastat, mistõttu karistuse määramine ja selle kohta tehtud otsuse jõustumine võib olla mitmeid kuid või isegi rohkem kui aasta pärast tegelikku teo toimepanemise kuupäeva. Inimene ongi asunud õiguskuulekalt elama ja käitunud pikemat aega eeskujulikult, kuid menetlustoimingute venimise või Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ Registrikood: 10328606 / Vabaduse pst 59, Tallinn 11211 Tel: +372 6586 492 / Faks: +372 6586 473 / e-post: [email protected] / Koduleht: www.sirk.ee a/a 221010506726 Swedbank / IBAN: EE582200221010506726 / KMKR: EE100338245  Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli rahatrahvi tasumisel graafikuga venib võimalus juhtimisõigust taotleda aastatepikkuseks. 3. Kriminaalkaristuse kustutamise tähtaeg on liikluskuritegude puhul üldjuhul 3 aastat. Selle tähtaja algus on karistuse ärakandmine (taas sama probleem majandusliku võimekusega) või tingimisi karistuse korral katseaja lõpp. Katseaeg võib olla kuni 5 aastat, mistõttu halvemal juhul ei ole võimalik juhtimisõigust taotleda isegi 8 aasta jooksul. 4. Kriminaalkaristus võib olla mõistetud kuritegude kogumi eest ning sellises olukorras arvestatakse karistusandmete kustutamist karistuse mõistmise aluseks oleva rangema karistusega kuriteo karistusandmete kustutamise tähtaega. See võib olla ka 5 aastat, mis ei ole õiglane, kuna eraldi menetledes ei oleks I astme kuritegu üldse takistuseks juhtimisõiguse taotlemisel. 5. Õiglane ei ole samaväärselt käsitleda isikut, kellel on olnud juba mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid see on seoses liiklusrikkumisega tühistatud, isikuga, kes ei ole kunagi omanud juhtimisõigust. Seejuures olukorras, kus esmane juhiluba on vahetatud n-ö „päris“ juhiloa vastu, ei kaasne mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kohustust läbida järelkoolitust ega sooritada uuesti eksameid. Ka inimene, kes enne esmase juhiloa saamist on toime pannud raske liiklusrikkumise, ei pea minema järelkoolitusele. Seega koheldakse esmase juhiloa saanud inimest karmimalt kui isikuid, kellel ei ole kunagi olnud juhiluba või on esmane juhiluba just vahetatud juhiloa vastu. 6. Kui esmase juhiloa omanikku karistatakse juhtimisõiguse äravõtmise karistusega, siis algab tema karistusandmete kustutamine pärast juhtimisõiguse karistuse ärakandmist. Juhtimisõigust mitteomanud isikult ei saa juhtimisõigust karistusena ära võtta. See tähendab, et varasemalt juhtimisõigust omanud isikul algab karistusandmete kustutamise tähtaeg kohe (esimesel päeval pärast rahatrahvi tasumist), kuid esmase juhiloa omanik peab esmalt ootama ära juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja möödumise ning pärast seda veel 1 aasta. Alles seejärel saab ta eksamile registreeruda. Ettepanekud: 1. Vajalik on korrigeerida juhtimisõiguse saamist keeldude loetelu. 1.1. Juhtimisõiguseta sõitmine on käesoleval ajal liiklusseaduse alusel karistatav tegu, kuid ainuüksi selle rikkumise toimepanemine ei näita isiku suhtumist liiklusnõuetesse. Eeskätt on tegemist lugupidamatu suhtumisega õiguskorda. Kuna selles teos ei väljendu otsene oht liiklusohutusele – eeldusel, et toime ei panda mingit muud liiklust ohustavat rikkumist – siis ei ole põhjendatud esmakordse juhtimisõiguse sõitmise eest juhtimisõiguse saamise piiramine. Paljud sellise rikkumise toime pannud inimesed on läbinud autokooli ning harjutavad sõitmist enne sõidueksami tegemist, milleks teadaolevalt on ebamõistikult pikad järjekorrad. Liiklusseaduse § 106 lg 1 astmestab liiklusväärteod – osad väärteod välistavad üksnes korduval toimepanemisel juhtimisõiguse saamise. Kui liita LS § 201 samuti korduvrikkumiste loetellu (sh võib olla ka olukord, kus üks rikkumine on LS § 201 ehk juhtimisõiguseta sõitmise ja teine rikkumine mingi muu liiklusseaduse nõuete rikkumine), siis vähendab see ebaõiglust ühekordse eksimuse korral . 1.2. Lubatud sõidukiiruse ületamine kiirusel kuni 20 km/h on alates 01.01.2019 menetletav lühimenetluses, mistõttu need rikkumised ei kajastu karistusregistris. Seega isegi korduvalt sellise rikkumise toimepanemine ei keela juhtimisõiguse taotlemist. Kiiruseületamine 21-40 km/h toob aga ka ühekordse rikkumise korral kaasa keelu taotleda juhtimisõigust. Selline rikkumine võib olla toime pandud mitte tahtlikult, vaid tähelepanematusest. Näiteks jääb õigeaegselt märkamata piirkiirust vähendav liiklusmärk või teostatakse möödasõitu. Kahtlemata on selline tegu karistust väärt, kuid arvestades esimese lõike kiiruseületamist karistusregistrist eemaldamist on 2  Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli õiglane esimese ja teise lõike kiiruseületamised lülitada korduvrikkumiste kategooriasse sarnaselt juhtimisõiguseta sõitmise või muude liiklusrikkumistega. Juhin tähelepanu, et näiteks liiklusohtliku olukorra põhjustamine juhiloa saamise takistuseks vaid siis, kui tegemist on korduvrikkumisega. 2. Vajalik on korrigeerida juhtimisõigust keelavate rikkumiste mõju ajalist ulatust juhtimisõiguse saamisele. 2.1. Karistusregister võimaldab eristada rikkumise toimepanemise päeva, karistuse määramise päeva, karistusotsuse jõustumise päeva ning otsuse täideviimise päeva. Andmaks inimesele võimaluse kohe rikkumise päevast õiguskuulekalt käituma asumiseks ja seda väärtustades on võimalik juhtimisõiguse saamise piirangu algusajaks seada mitte karistuse täideviimise, vaid teo toimepanemise kuupäev. See on õiglasem ka nende suhtes, kes ei suuda rahatrahvi koheselt tasuda või kelle suhtes on menetleja töökoormuse tõttu menetluse lõpuleviimine veninud. 2.2. Liikluskuriteo puhul võib olla põhjendatud pikem juhtimisõiguse saamise ajaline piirang, kuid see võiks olla põhjendatud üksnes KarS § 422, 423 ja 424 kuritegude eest, mis on seotud raske liiklusõnnetuse põhjustamise ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisega. Süstemaatiliselt juhtimisõiguseta autot juhtinud isikute puhul oleks mõistlik ja proportsionaalne kohaldada 1-aastast perioodi ning alates viimase rikkumise toimepanemisest. 3. Korrigeerimist ja täpsustamist vajab esmase juhiloa kehtetuks tunnistamise järgselt uue esmase juhiloa taotlemise tingimused 3.1. Seaduseloome seisukohalt ei ole oluline, kas Transpordiamet viljeles õigesti liiklusseaduse § 106 kohaldamise praktikat 2011 kuni 2020 või on käesoleva aja praktika õiglane. Ebavõrdne ja diskrimineeriv on olukord, kus juba esmast juhiluba omav inimene saab juhtimisõiguse omandada raskematel tingimustel, kui inimene, kes ei ole kunagi juhiluba omanud. Varem juhiluba mitteomanud inimesel ei saa juhtimisõigust ära võtta, mistõttu tema võimalus juhiluba taotleda on 1 aasta möödumisel rahatrahvi tasumisest, kuid varem juhtimisõigust omanud inimene peab ootama karistusaja + 1 aasta. 3.2. Ebaõiglane on ka olukord, kus varem juhtimisõigust omanud inimene peab läbima järelkoolituse, kuid mitte kunagi juhtimisõigust omanud inimene ei pea seda tegema. 3.3. Olen seisukohal, et kui esmase juhiloa omanikult on ära võetud juhtimisõigus, siis on proportsionaalne ja põhjendatud õigusnormis täpselt sõnastada senine kuni 2020. aasta sügiseni kehtinud praktika, mille kohaselt juhtimisõigus tunnistati kehtetuks, inimene läbis järelkoolituse ning lubati eksamitele pärast karistusaja lõppu. Ka sellisel juhul on inimene mitu kuud liiklusest eemal, kuid tema lubamine eksamile ja juhtimisõiguse saamine on samas suurusjärgus või lühem kui inimesel, kes on samasuguse rikkumise toime pannud omamata üldse juhtimisõigust. Juhtimisõiguse saamise piirangud peaksid olema proportsionaalsed ning andma inimesele võimaluse siiski omandada juhtimisõigus. Kontroll juhtimisvõimekuse üle mitmeastmeline. Lisaks karistuste puudumisele peab inimene olema läbinud ka autokooli, saanud tervisetõendi (sh psüühikahäire ja sõltuvuste puudumise kontroll) ning sooritama edukalt eksamid. Sõel on juba piisavalt tihe ning üksnes formaalsetel alusel keelata juhtimisõiguse taotlemist teatud juhtudel juba aastaid tagasi toime pandud rikkumise eest ei ole õiglane ega proportsionaalne. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Sirk vandeadvokaat 3 Hr Marek Jürgenson 8. juuli 2022 Riigikogu õiguskomisjon Ärakiri: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Õiguskantsler Korduv pöördumine seoses liiklusseaduse § 106 lg 1 muutmisega 08.07.2021 pöördusin märgukirjaga Riigikogu õiguskomisjoni, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Õiguskantsleri poole. Mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamisega seotud küsimused on otseselt seotud ka põhiseadusliku liikumisvabaduse ja kutseala valiku vabadusega. Ma palun veelkord kaaluda esitatud ettepanekuid ja palun ka vastust esitatud ettepanekutele. Lisan 08.07.2021 pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Sirk Vandeadvokaat Lisa: 08.07.2021 pöördumine Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ Registrikood: 10328606 / Vabaduse pst 59, Tallinn 11211 Tel: +372 6586 492 / Faks: +372 6586 473 / e-post: [email protected] / Koduleht: www.sirk.ee a/a 221010506726 Swedbank / IBAN: EE582200221010506726 / KMKR: EE100338245  Hr Jaanus Karilaid 8. juuli 2021 Riigikogu õiguskomisjon Ärakiri: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Õiguskantsler Ettepanek liiklusseaduse § 106 lg 1 muutmiseks Liiklusseaduse § 106 seab tingimused auto ja mootorratta juhtimisõiguse andmiseks ning juhiloa väljastamiseks. Muuhulgas on nõutav kehtivate karistuste puudumine liiklusnõuete rikkumise eest. Juhtimisõiguse saamist takistavad liiklusrikkumised on astmestatud, st raskemate rikkumiste eest piisab ainsast kehtivast karistusest, kergemate rikkumiste korral ei tohi olla korduvat karistatust. Selline regulatsioon kehtib alates 01.07.2011 ning on oluliselt mõjutanud juhtimisõiguse saamist isikutel, kellel enne juhtimisõiguse taotlemist on olnud liiklusrikkumisi. Antud küsimusega haakub ka liiklusseaduse § 106 lõige 6, mis näeb ette, et esmase juhiloa omaja juhtimisõigus tunnistatakse kehtetuks, kui teda karistatakse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise karistusega. Mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib selline isik taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. 10 aastat oli Maanteeameti praktika selline, et kui esmase juhiloaga isikul võeti karistusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus, siis pärast esmase juhiloaga isiku juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamist, juhtimisõiguse äravõtmise karistusaja möödumist, järelkoolituse ja eksamit sooritamist sai isik uuesti esmase juhiloa. Alates 2020. aasta septembrist muudeti aga oluliselt senist praktikat ning keelduti edaspidi eksamitele registreerimast isikuid, kes olid varem esmast juhiluba omanud, kuid kelle karistusandmed karistusregistrist ei olnud veel kustunud. Selline praktika ei ole pöörduja hinnangul seaduslik, kuid sellise tõlgendusega on nõustunud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Õiguskantsler. Pöördumise ja ettepaneku ajendiks on nii muutunud õiguspraktika, aga ka aastate jooksul ilmnenud ebavõrdne kohtlemine, mis on pikemas plaanis soodustanud ka uusi õigusrikkumisi. Eelkõige juhtimisõiguseta sõitmist ning sellega kaasnevat n-ö surnud ringi, kus inimene ei saagi oma karistusregistrit puhtaks, et asuda seaduslikult autot juhtima. Mõningatel juhtudel on karistusandmete kustutamise tähtaeg ebaproportsionaalselt pikk, eriti olukorras, kus juhtimisõiguseta sõitmine on kvalifitseeritav kuriteona (KarS § 423.1 – süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine). 1. Väärteokaristus on karistusregistris kehtiv 1 aasta karistuse täideviimisest. Karistuse täideviimise võib edasi lükata kuni 12 kuud ning otsuse täitmise aegumise tähtaeg on 4 aastat. Rahatrahvi kiiresti tasunud inimene on soodsamas olukorras, kui tasumisega viivitanud inimene. Juhtimisõiguseta inimesed on tavaliselt noored, kellel iseseisev sissetulek puudub ning seetõttu on rahatrahvi tasumine raskendatud. Seega lükkab raha puudumine edasi võimaluse omandada juhtimisõigust ning see ei ole õiglane isikute suhtes, kellel on majanduslik olukord halvem. 2. Väärteoasja menetlemise tähtaeg on 2 aastat, mistõttu karistuse määramine ja selle kohta tehtud otsuse jõustumine võib olla mitmeid kuid või isegi rohkem kui aasta pärast tegelikku teo toimepanemise kuupäeva. Inimene ongi asunud õiguskuulekalt elama ja käitunud pikemat aega eeskujulikult, kuid menetlustoimingute venimise või Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ Registrikood: 10328606 / Vabaduse pst 59, Tallinn 11211 Tel: +372 6586 492 / Faks: +372 6586 473 / e-post: [email protected] / Koduleht: www.sirk.ee a/a 221010506726 Swedbank / IBAN: EE582200221010506726 / KMKR: EE100338245  Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli rahatrahvi tasumisel graafikuga venib võimalus juhtimisõigust taotleda aastatepikkuseks. 3. Kriminaalkaristuse kustutamise tähtaeg on liikluskuritegude puhul üldjuhul 3 aastat. Selle tähtaja algus on karistuse ärakandmine (taas sama probleem majandusliku võimekusega) või tingimisi karistuse korral katseaja lõpp. Katseaeg võib olla kuni 5 aastat, mistõttu halvemal juhul ei ole võimalik juhtimisõigust taotleda isegi 8 aasta jooksul. 4. Kriminaalkaristus võib olla mõistetud kuritegude kogumi eest ning sellises olukorras arvestatakse karistusandmete kustutamist karistuse mõistmise aluseks oleva rangema karistusega kuriteo karistusandmete kustutamise tähtaega. See võib olla ka 5 aastat, mis ei ole õiglane, kuna eraldi menetledes ei oleks I astme kuritegu üldse takistuseks juhtimisõiguse taotlemisel. 5. Õiglane ei ole samaväärselt käsitleda isikut, kellel on olnud juba mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid see on seoses liiklusrikkumisega tühistatud, isikuga, kes ei ole kunagi omanud juhtimisõigust. Seejuures olukorras, kus esmane juhiluba on vahetatud n-ö „päris“ juhiloa vastu, ei kaasne mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kohustust läbida järelkoolitust ega sooritada uuesti eksameid. Ka inimene, kes enne esmase juhiloa saamist on toime pannud raske liiklusrikkumise, ei pea minema järelkoolitusele. Seega koheldakse esmase juhiloa saanud inimest karmimalt kui isikuid, kellel ei ole kunagi olnud juhiluba või on esmane juhiluba just vahetatud juhiloa vastu. 6. Kui esmase juhiloa omanikku karistatakse juhtimisõiguse äravõtmise karistusega, siis algab tema karistusandmete kustutamine pärast juhtimisõiguse karistuse ärakandmist. Juhtimisõigust mitteomanud isikult ei saa juhtimisõigust karistusena ära võtta. See tähendab, et varasemalt juhtimisõigust omanud isikul algab karistusandmete kustutamise tähtaeg kohe (esimesel päeval pärast rahatrahvi tasumist), kuid esmase juhiloa omanik peab esmalt ootama ära juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja möödumise ning pärast seda veel 1 aasta. Alles seejärel saab ta eksamile registreeruda. Ettepanekud: 1. Vajalik on korrigeerida juhtimisõiguse saamist keeldude loetelu. 1.1. Juhtimisõiguseta sõitmine on käesoleval ajal liiklusseaduse alusel karistatav tegu, kuid ainuüksi selle rikkumise toimepanemine ei näita isiku suhtumist liiklusnõuetesse. Eeskätt on tegemist lugupidamatu suhtumisega õiguskorda. Kuna selles teos ei väljendu otsene oht liiklusohutusele – eeldusel, et toime ei panda mingit muud liiklust ohustavat rikkumist – siis ei ole põhjendatud esmakordse juhtimisõiguse sõitmise eest juhtimisõiguse saamise piiramine. Paljud sellise rikkumise toime pannud inimesed on läbinud autokooli ning harjutavad sõitmist enne sõidueksami tegemist, milleks teadaolevalt on ebamõistikult pikad järjekorrad. Liiklusseaduse § 106 lg 1 astmestab liiklusväärteod – osad väärteod välistavad üksnes korduval toimepanemisel juhtimisõiguse saamise. Kui liita LS § 201 samuti korduvrikkumiste loetellu (sh võib olla ka olukord, kus üks rikkumine on LS § 201 ehk juhtimisõiguseta sõitmise ja teine rikkumine mingi muu liiklusseaduse nõuete rikkumine), siis vähendab see ebaõiglust ühekordse eksimuse korral . 1.2. Lubatud sõidukiiruse ületamine kiirusel kuni 20 km/h on alates 01.01.2019 menetletav lühimenetluses, mistõttu need rikkumised ei kajastu karistusregistris. Seega isegi korduvalt sellise rikkumise toimepanemine ei keela juhtimisõiguse taotlemist. Kiiruseületamine 21-40 km/h toob aga ka ühekordse rikkumise korral kaasa keelu taotleda juhtimisõigust. Selline rikkumine võib olla toime pandud mitte tahtlikult, vaid tähelepanematusest. Näiteks jääb õigeaegselt märkamata piirkiirust vähendav liiklusmärk või teostatakse möödasõitu. Kahtlemata on selline tegu karistust väärt, kuid arvestades esimese lõike kiiruseületamist karistusregistrist eemaldamist on 2  Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli õiglane esimese ja teise lõike kiiruseületamised lülitada korduvrikkumiste kategooriasse sarnaselt juhtimisõiguseta sõitmise või muude liiklusrikkumistega. Juhin tähelepanu, et näiteks liiklusohtliku olukorra põhjustamine juhiloa saamise takistuseks vaid siis, kui tegemist on korduvrikkumisega. 2. Vajalik on korrigeerida juhtimisõigust keelavate rikkumiste mõju ajalist ulatust juhtimisõiguse saamisele. 2.1. Karistusregister võimaldab eristada rikkumise toimepanemise päeva, karistuse määramise päeva, karistusotsuse jõustumise päeva ning otsuse täideviimise päeva. Andmaks inimesele võimaluse kohe rikkumise päevast õiguskuulekalt käituma asumiseks ja seda väärtustades on võimalik juhtimisõiguse saamise piirangu algusajaks seada mitte karistuse täideviimise, vaid teo toimepanemise kuupäev. See on õiglasem ka nende suhtes, kes ei suuda rahatrahvi koheselt tasuda või kelle suhtes on menetleja töökoormuse tõttu menetluse lõpuleviimine veninud. 2.2. Liikluskuriteo puhul võib olla põhjendatud pikem juhtimisõiguse saamise ajaline piirang, kuid see võiks olla põhjendatud üksnes KarS § 422, 423 ja 424 kuritegude eest, mis on seotud raske liiklusõnnetuse põhjustamise ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisega. Süstemaatiliselt juhtimisõiguseta autot juhtinud isikute puhul oleks mõistlik ja proportsionaalne kohaldada 1-aastast perioodi ning alates viimase rikkumise toimepanemisest. 3. Korrigeerimist ja täpsustamist vajab esmase juhiloa kehtetuks tunnistamise järgselt uue esmase juhiloa taotlemise tingimused 3.1. Seaduseloome seisukohalt ei ole oluline, kas Transpordiamet viljeles õigesti liiklusseaduse § 106 kohaldamise praktikat 2011 kuni 2020 või on käesoleva aja praktika õiglane. Ebavõrdne ja diskrimineeriv on olukord, kus juba esmast juhiluba omav inimene saab juhtimisõiguse omandada raskematel tingimustel, kui inimene, kes ei ole kunagi juhiluba omanud. Varem juhiluba mitteomanud inimesel ei saa juhtimisõigust ära võtta, mistõttu tema võimalus juhiluba taotleda on 1 aasta möödumisel rahatrahvi tasumisest, kuid varem juhtimisõigust omanud inimene peab ootama karistusaja + 1 aasta. 3.2. Ebaõiglane on ka olukord, kus varem juhtimisõigust omanud inimene peab läbima järelkoolituse, kuid mitte kunagi juhtimisõigust omanud inimene ei pea seda tegema. 3.3. Olen seisukohal, et kui esmase juhiloa omanikult on ära võetud juhtimisõigus, siis on proportsionaalne ja põhjendatud õigusnormis täpselt sõnastada senine kuni 2020. aasta sügiseni kehtinud praktika, mille kohaselt juhtimisõigus tunnistati kehtetuks, inimene läbis järelkoolituse ning lubati eksamitele pärast karistusaja lõppu. Ka sellisel juhul on inimene mitu kuud liiklusest eemal, kuid tema lubamine eksamile ja juhtimisõiguse saamine on samas suurusjärgus või lühem kui inimesel, kes on samasuguse rikkumise toime pannud omamata üldse juhtimisõigust. Juhtimisõiguse saamise piirangud peaksid olema proportsionaalsed ning andma inimesele võimaluse siiski omandada juhtimisõigus. Kontroll juhtimisvõimekuse üle mitmeastmeline. Lisaks karistuste puudumisele peab inimene olema läbinud ka autokooli, saanud tervisetõendi (sh psüühikahäire ja sõltuvuste puudumise kontroll) ning sooritama edukalt eksamid. Sõel on juba piisavalt tihe ning üksnes formaalsetel alusel keelata juhtimisõiguse taotlemist teatud juhtudel juba aastaid tagasi toime pandud rikkumise eest ei ole õiglane ega proportsionaalne. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Sirk vandeadvokaat 3 Saatja: "Raini Laide" <[email protected]> Saaja: "MKM info" <[email protected]>, [email protected] Teema: Pöördumine seoses liiklusseaduse § 106 rakenduspraktikaga Kuupäev: 2022-07-12 11:15 Tere! Edastan Teile vandeadvokaat Indrek Sirk`i pöördumise, mille sisuks on liiklusseaduse § 106 tänase rakenduspraktikaga seoses tõusetunud küsimused. Link dokumendile Riigikogu lehel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/dokumendiregister/dokument/247998d6-0a04- 4bc2-9713-f3e123a5d79e Palume teie seisukohta liiklusseaduse § 106 tänase rakenduspraktika kohta. Võimaluse korral palume ka 2020 aastal toimunud praktika muutmise põhjendusi. Ootame teie vastust hiljemalt 12. septembriks 2022. a. Tänades ja kõike head soovides, Raini Laide Riigikogu Kantselei õiguskomisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja T: &#43;372 631 6450 Riigikogu. Lossi plats 1a, 15165 Tallinn. www.riigikogu.ee Lugupeetud Riigikogu õiguskomisjoni esimeesLugupeetud õiguskantsler Lugupeetud majandus- ja kommunikatsiooniminister 08.07.2021 ehk täpselt aasta tagasi pöördusin ettepanekutega muuta esmase juhiloa saamise regulatsiooni. Kuna käesoleva ajani ei ole ma saanud mitte mingit tagasisidet, kuid tegemist on paljude inimeste jaoks olulise küsimusega, siis pöördun uuesti. Palun seekord ka vastust. Indrek Sirk vandeadvokaat Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli tegutsemiskoht Vabaduse pst 59, Tallinn 11211 Telefon &#43;372 5136991 Edastatud informatsioon on konfidentsiaalne. Kui Te ei ole e-kirja adressaat, palume Teid viivitamatult meiega ühendust võtta ja e-kiri koos lisadega kustutada. Käesoleva e-kirja avalikustamine, kopeerimine, levitamine või selle sisu muul viisil kasutamine on rangelt keelatud. The information transmitted is confidential. If you are not the recipient hereof, please contact us immediately and delete this email! Any disclosure, copying, distribution or any other use of its content is strictly prohibited. Hr Marek Jürgenson 8. juuli 2022 Riigikogu õiguskomisjon Ärakiri: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Õiguskantsler Korduv pöördumine seoses liiklusseaduse § 106 lg 1 muutmisega 08.07.2021 pöördusin märgukirjaga Riigikogu õiguskomisjoni, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Õiguskantsleri poole. Mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamisega seotud küsimused on otseselt seotud ka põhiseadusliku liikumisvabaduse ja kutseala valiku vabadusega. Ma palun veelkord kaaluda esitatud ettepanekuid ja palun ka vastust esitatud ettepanekutele. Lisan 08.07.2021 pöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Sirk Vandeadvokaat Lisa: 08.07.2021 pöördumine Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ Registrikood: 10328606 / Vabaduse pst 59, Tallinn 11211 Tel: +372 6586 492 / Faks: +372 6586 473 / e-post: [email protected] / Koduleht: www.sirk.ee a/a 221010506726 Swedbank / IBAN: EE582200221010506726 / KMKR: EE100338245 Hr Jaanus Karilaid 8. juuli 2021 Riigikogu õiguskomisjon Ärakiri: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Õiguskantsler Ettepanek liiklusseaduse § 106 lg 1 muutmiseks Liiklusseaduse § 106 seab tingimused auto ja mootorratta juhtimisõiguse andmiseks ning juhiloa väljastamiseks. Muuhulgas on nõutav kehtivate karistuste puudumine liiklusnõuete rikkumise eest. Juhtimisõiguse saamist takistavad liiklusrikkumised on astmestatud, st raskemate rikkumiste eest piisab ainsast kehtivast karistusest, kergemate rikkumiste korral ei tohi olla korduvat karistatust. Selline regulatsioon kehtib alates 01.07.2011 ning on oluliselt mõjutanud juhtimisõiguse saamist isikutel, kellel enne juhtimisõiguse taotlemist on olnud liiklusrikkumisi. Antud küsimusega haakub ka liiklusseaduse § 106 lõige 6, mis näeb ette, et esmase juhiloa omaja juhtimisõigus tunnistatakse kehtetuks, kui teda karistatakse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise karistusega. Mootorsõiduki juhtimisõigust ja uut esmast juhiluba võib selline isik taotleda pärast järelkoolituse läbimist ning liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist. 10 aastat oli Maanteeameti praktika selline, et kui esmase juhiloaga isikul võeti karistusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus, siis pärast esmase juhiloaga isiku juhtimisõiguse kehtetuks tunnistamist, juhtimisõiguse äravõtmise karistusaja möödumist, järelkoolituse ja eksamit sooritamist sai isik uuesti esmase juhiloa. Alates 2020. aasta septembrist muudeti aga oluliselt senist praktikat ning keelduti edaspidi eksamitele registreerimast isikuid, kes olid varem esmast juhiluba omanud, kuid kelle karistusandmed karistusregistrist ei olnud veel kustunud. Selline praktika ei ole pöörduja hinnangul seaduslik, kuid sellise tõlgendusega on nõustunud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Õiguskantsler. Pöördumise ja ettepaneku ajendiks on nii muutunud õiguspraktika, aga ka aastate jooksul ilmnenud ebavõrdne kohtlemine, mis on pikemas plaanis soodustanud ka uusi õigusrikkumisi. Eelkõige juhtimisõiguseta sõitmist ning sellega kaasnevat n-ö surnud ringi, kus inimene ei saagi oma karistusregistrit puhtaks, et asuda seaduslikult autot juhtima. Mõningatel juhtudel on karistusandmete kustutamise tähtaeg ebaproportsionaalselt pikk, eriti olukorras, kus juhtimisõiguseta sõitmine on kvalifitseeritav kuriteona (KarS § 423.1 – süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine). 1. Väärteokaristus on karistusregistris kehtiv 1 aasta karistuse täideviimisest. Karistuse täideviimise võib edasi lükata kuni 12 kuud ning otsuse täitmise aegumise tähtaeg on 4 aastat. Rahatrahvi kiiresti tasunud inimene on soodsamas olukorras, kui tasumisega viivitanud inimene. Juhtimisõiguseta inimesed on tavaliselt noored, kellel iseseisev sissetulek puudub ning seetõttu on rahatrahvi tasumine raskendatud. Seega lükkab raha puudumine edasi võimaluse omandada juhtimisõigust ning see ei ole õiglane isikute suhtes, kellel on majanduslik olukord halvem. 2. Väärteoasja menetlemise tähtaeg on 2 aastat, mistõttu karistuse määramine ja selle kohta tehtud otsuse jõustumine võib olla mitmeid kuid või isegi rohkem kui aasta pärast tegelikku teo toimepanemise kuupäeva. Inimene ongi asunud õiguskuulekalt elama ja käitunud pikemat aega eeskujulikult, kuid menetlustoimingute venimise või Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ Registrikood: 10328606 / Vabaduse pst 59, Tallinn 11211 Tel: +372 6586 492 / Faks: +372 6586 473 / e-post: [email protected] / Koduleht: www.sirk.ee a/a 221010506726 Swedbank / IBAN: EE582200221010506726 / KMKR: EE100338245  Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli rahatrahvi tasumisel graafikuga venib võimalus juhtimisõigust taotleda aastatepikkuseks. 3. Kriminaalkaristuse kustutamise tähtaeg on liikluskuritegude puhul üldjuhul 3 aastat. Selle tähtaja algus on karistuse ärakandmine (taas sama probleem majandusliku võimekusega) või tingimisi karistuse korral katseaja lõpp. Katseaeg võib olla kuni 5 aastat, mistõttu halvemal juhul ei ole võimalik juhtimisõigust taotleda isegi 8 aasta jooksul. 4. Kriminaalkaristus võib olla mõistetud kuritegude kogumi eest ning sellises olukorras arvestatakse karistusandmete kustutamist karistuse mõistmise aluseks oleva rangema karistusega kuriteo karistusandmete kustutamise tähtaega. See võib olla ka 5 aastat, mis ei ole õiglane, kuna eraldi menetledes ei oleks I astme kuritegu üldse takistuseks juhtimisõiguse taotlemisel. 5. Õiglane ei ole samaväärselt käsitleda isikut, kellel on olnud juba mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid see on seoses liiklusrikkumisega tühistatud, isikuga, kes ei ole kunagi omanud juhtimisõigust. Seejuures olukorras, kus esmane juhiluba on vahetatud n-ö „päris“ juhiloa vastu, ei kaasne mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kohustust läbida järelkoolitust ega sooritada uuesti eksameid. Ka inimene, kes enne esmase juhiloa saamist on toime pannud raske liiklusrikkumise, ei pea minema järelkoolitusele. Seega koheldakse esmase juhiloa saanud inimest karmimalt kui isikuid, kellel ei ole kunagi olnud juhiluba või on esmane juhiluba just vahetatud juhiloa vastu. 6. Kui esmase juhiloa omanikku karistatakse juhtimisõiguse äravõtmise karistusega, siis algab tema karistusandmete kustutamine pärast juhtimisõiguse karistuse ärakandmist. Juhtimisõigust mitteomanud isikult ei saa juhtimisõigust karistusena ära võtta. See tähendab, et varasemalt juhtimisõigust omanud isikul algab karistusandmete kustutamise tähtaeg kohe (esimesel päeval pärast rahatrahvi tasumist), kuid esmase juhiloa omanik peab esmalt ootama ära juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja möödumise ning pärast seda veel 1 aasta. Alles seejärel saab ta eksamile registreeruda. Ettepanekud: 1. Vajalik on korrigeerida juhtimisõiguse saamist keeldude loetelu. 1.1. Juhtimisõiguseta sõitmine on käesoleval ajal liiklusseaduse alusel karistatav tegu, kuid ainuüksi selle rikkumise toimepanemine ei näita isiku suhtumist liiklusnõuetesse. Eeskätt on tegemist lugupidamatu suhtumisega õiguskorda. Kuna selles teos ei väljendu otsene oht liiklusohutusele – eeldusel, et toime ei panda mingit muud liiklust ohustavat rikkumist – siis ei ole põhjendatud esmakordse juhtimisõiguse sõitmise eest juhtimisõiguse saamise piiramine. Paljud sellise rikkumise toime pannud inimesed on läbinud autokooli ning harjutavad sõitmist enne sõidueksami tegemist, milleks teadaolevalt on ebamõistikult pikad järjekorrad. Liiklusseaduse § 106 lg 1 astmestab liiklusväärteod – osad väärteod välistavad üksnes korduval toimepanemisel juhtimisõiguse saamise. Kui liita LS § 201 samuti korduvrikkumiste loetellu (sh võib olla ka olukord, kus üks rikkumine on LS § 201 ehk juhtimisõiguseta sõitmise ja teine rikkumine mingi muu liiklusseaduse nõuete rikkumine), siis vähendab see ebaõiglust ühekordse eksimuse korral . 1.2. Lubatud sõidukiiruse ületamine kiirusel kuni 20 km/h on alates 01.01.2019 menetletav lühimenetluses, mistõttu need rikkumised ei kajastu karistusregistris. Seega isegi korduvalt sellise rikkumise toimepanemine ei keela juhtimisõiguse taotlemist. Kiiruseületamine 21-40 km/h toob aga ka ühekordse rikkumise korral kaasa keelu taotleda juhtimisõigust. Selline rikkumine võib olla toime pandud mitte tahtlikult, vaid tähelepanematusest. Näiteks jääb õigeaegselt märkamata piirkiirust vähendav liiklusmärk või teostatakse möödasõitu. Kahtlemata on selline tegu karistust väärt, kuid arvestades esimese lõike kiiruseületamist karistusregistrist eemaldamist on 2  Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli õiglane esimese ja teise lõike kiiruseületamised lülitada korduvrikkumiste kategooriasse sarnaselt juhtimisõiguseta sõitmise või muude liiklusrikkumistega. Juhin tähelepanu, et näiteks liiklusohtliku olukorra põhjustamine juhiloa saamise takistuseks vaid siis, kui tegemist on korduvrikkumisega. 2. Vajalik on korrigeerida juhtimisõigust keelavate rikkumiste mõju ajalist ulatust juhtimisõiguse saamisele. 2.1. Karistusregister võimaldab eristada rikkumise toimepanemise päeva, karistuse määramise päeva, karistusotsuse jõustumise päeva ning otsuse täideviimise päeva. Andmaks inimesele võimaluse kohe rikkumise päevast õiguskuulekalt käituma asumiseks ja seda väärtustades on võimalik juhtimisõiguse saamise piirangu algusajaks seada mitte karistuse täideviimise, vaid teo toimepanemise kuupäev. See on õiglasem ka nende suhtes, kes ei suuda rahatrahvi koheselt tasuda või kelle suhtes on menetleja töökoormuse tõttu menetluse lõpuleviimine veninud. 2.2. Liikluskuriteo puhul võib olla põhjendatud pikem juhtimisõiguse saamise ajaline piirang, kuid see võiks olla põhjendatud üksnes KarS § 422, 423 ja 424 kuritegude eest, mis on seotud raske liiklusõnnetuse põhjustamise ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisega. Süstemaatiliselt juhtimisõiguseta autot juhtinud isikute puhul oleks mõistlik ja proportsionaalne kohaldada 1-aastast perioodi ning alates viimase rikkumise toimepanemisest. 3. Korrigeerimist ja täpsustamist vajab esmase juhiloa kehtetuks tunnistamise järgselt uue esmase juhiloa taotlemise tingimused 3.1. Seaduseloome seisukohalt ei ole oluline, kas Transpordiamet viljeles õigesti liiklusseaduse § 106 kohaldamise praktikat 2011 kuni 2020 või on käesoleva aja praktika õiglane. Ebavõrdne ja diskrimineeriv on olukord, kus juba esmast juhiluba omav inimene saab juhtimisõiguse omandada raskematel tingimustel, kui inimene, kes ei ole kunagi juhiluba omanud. Varem juhiluba mitteomanud inimesel ei saa juhtimisõigust ära võtta, mistõttu tema võimalus juhiluba taotleda on 1 aasta möödumisel rahatrahvi tasumisest, kuid varem juhtimisõigust omanud inimene peab ootama karistusaja + 1 aasta. 3.2. Ebaõiglane on ka olukord, kus varem juhtimisõigust omanud inimene peab läbima järelkoolituse, kuid mitte kunagi juhtimisõigust omanud inimene ei pea seda tegema. 3.3. Olen seisukohal, et kui esmase juhiloa omanikult on ära võetud juhtimisõigus, siis on proportsionaalne ja põhjendatud õigusnormis täpselt sõnastada senine kuni 2020. aasta sügiseni kehtinud praktika, mille kohaselt juhtimisõigus tunnistati kehtetuks, inimene läbis järelkoolituse ning lubati eksamitele pärast karistusaja lõppu. Ka sellisel juhul on inimene mitu kuud liiklusest eemal, kuid tema lubamine eksamile ja juhtimisõiguse saamine on samas suurusjärgus või lühem kui inimesel, kes on samasuguse rikkumise toime pannud omamata üldse juhtimisõigust. Juhtimisõiguse saamise piirangud peaksid olema proportsionaalsed ning andma inimesele võimaluse siiski omandada juhtimisõigus. Kontroll juhtimisvõimekuse üle mitmeastmeline. Lisaks karistuste puudumisele peab inimene olema läbinud ka autokooli, saanud tervisetõendi (sh psüühikahäire ja sõltuvuste puudumise kontroll) ning sooritama edukalt eksamid. Sõel on juba piisavalt tihe ning üksnes formaalsetel alusel keelata juhtimisõiguse taotlemist teatud juhtudel juba aastaid tagasi toime pandud rikkumise eest ei ole õiglane ega proportsionaalne. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Sirk vandeadvokaat 3