Maaparandusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-0834 - Maaparandusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikogu Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 15.09.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/05bdd9f8-766d-4cdf-bfb8-e1d07b3869fa Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/05bdd9f8-766d-4cdf-bfb8-e1d07b3869fa?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Meie: 11.07.2022 nr 1.4-1/629 Justiitsministeerium Rahandusministeerium Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Maaparandajate Selts Riigimetsa Majandamise Keskus Eesti Erametsaliit Eesti Veeinseneride Liit Eesti Vee-ettevõtete Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Keskkonnaühenduste Koda Maaparandusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamiseks esitamine Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaparandusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Ootame Teie seisukohta 15. septembriks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisa: MaaParS_VTK.docx Teadmiseks: Riigikogu Kantselei Reena Osolin 625 6287, [email protected] Ketlyn Roze 625 6127, [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  Maaparandusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava Sisukord I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk ........................................................................................................ 3 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus ........................................................................... 3 2. Sihtrühm ............................................................................................................................. 7 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus ......................................................................... 8 II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid .............................................................................................. 8 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad .................................................... 9 5. Tehtud uuringud ................................................................................................................. 9 III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused ................................................................. 9 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused ....................................................... 10 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs ............................ 10 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest ....................................................... 11 IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus ................................................................................................................ 11 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida ........................................................................ 11 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus, mõjude eelhinnang, mõjude olulisus...................... 11 9.1 Maaparandussüsteemide ühiseesvoolude maaparandushoius osalemise kohustus. ... 11 9.2 Maaparandusühistute asutamise regulatsiooni lihtsustamine. .................................... 16 9.3 Maaparandusühistu tegevuspiirkonna laiendamine. .................................................. 18 9.4 Maaparandussüsteemi lisavee juhtimise regulatsiooni täpsustamine......................... 20 9.5 Maaparandussüsteemi maa-alal kavandatavate tegevuste PTAga kooskõlastamise optimeerimine................................................................................................................... 21 9.6 Maaparandussüsteemide registrisse seni kandmata maaparandussüsteemidele kasutusloa antuks lugemine .............................................................................................. 23 9.7 Maaparandussüsteemi kuuluva üksikrajatise ehitamiseks ehitusteatise ja kasutusteatise regulatsioon. .............................................................................................. 26 9.8 Maaparandussüsteemi ehitusloa menetlustähtaja pikendamine. ................................ 28 9.9 Maaparanduse väikesüsteemi ehituskava plaanile kantavate andmete lihtsustamine. 29 9.10 Omanikujärelevalve tõhustamine. ............................................................................ 30 1  9.11 Maaparanduse väikesüsteemi kasutusloa taotlemisel esitatavate dokumentide arvu vähendamine. .................................................................................................................... 31 9.12 Vastutava spetsialisti nõuete täpsustamine. ............................................................. 32 9.13 Maaparandussüsteemide registri põhimääruse kehtestamise pädevuse andmine valdkonna eest vastutavale ministrile. .............................................................................. 34 9.14 Maaparandushoiu nõuete täpsustamine. ................................................................... 35 9.15 Riigi poolt korras hoitavatel ühiseesvooludel uuendustööde korraldamine. ............ 36 9.16. Maaharimine avatud eesvoolu kaitsevööndis. ......................................................... 37 9.17 Riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu kaitsevööndis koprajahi või kopra väljapüügi lepingu nõudest loobumine. ........................................................................... 38 9.18 Maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise algatamise õiguse täpsustamine. .................................................................................................................... 39 9.19 Maaparandushoiukavade koostamisest loobumine. ................................................. 40 9.20 PTA korraldatavatest maaparandussüsteemi ülevaatustest omanike teavitamine .... 41 9.21 Kallasraja tõkestamiseks loa andmine ...................................................................... 42 10. Kavandatavate muudatuste muud mõjukategooriad....................................................... 43 11. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud. ..................................................................................................................................... 44 V. Eelnõu väljatöötamise tegevuskava ............................................................................................. 46 12. Valitav lahendus ............................................................................................................. 46 13. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid ............................................................................ 46 14. Edasine kaasamise plaan ................................................................................................ 46 15. Eeldatav eelnõu kooskõlastamise ja jõustumise aeg ...................................................... 46 16. Väljatöötamise kavatsuse ettevalmistaja ........................................................................ 46 2 I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Maaparandusseadus (edaspidi MaaParS) jõustus 1. jaanuaril 2019. aastal. MaaParSi jõustumisest on möödunud enam kui kolm aastat ja selle rakendamisel on praktikas kerkinud esile mitmeid küsimusi. Eestis sajab oluliselt rohkem, kui on aurumine. Põllu- ja metsamajandusliku tegevuse võimaldamiseks on meie aladel maid pikka aega kuivendatud. Maaparandussüsteemid paiknevad suhteliselt ühtlaselt üle Eesti. KUIVENDATUD MAADE PAIKNEMINE Harjumaa Harjumaa Lääne-Virumaa Lääne-Virumaa Ida-Virumaa Ida-Virumaa Raplamaa Raplamaa Järvamaa Järvamaa Hiiumaa Hiiumaa Läänemaa Läänemaa Jõgevamaa Jõgevamaa Pärnumaa Pärnumaa Viljandimaa Viljandimaa Tartumaa Tartumaa Saaremaa Saaremaa Põlvamaa Põlvamaa Valgamaa Valgamaa Leppemärgid Võrumaa Võrumaa maakonna piir kuivendatud põllumajandusmaa kuivendatud metsamaa Joonis 1 Maaparandussüsteemide paiknemine 01.01.2022 seisuga oli Eestis kuivendatud kokku 1 385 035 ha maatulundusmaad, sellest 637 057 ha põllumajandusmaad ja 747 978 ha metsamaad. Kuivendatult maalt suunavad liigvee suublatesse eesvoolud. 3 Joonis 2 Joonisel 2 on toodud näide jõe valgalas paiknevate maaparandussüsteemide kohta: rohelisega on tähistatud maaparandussüsteemide maa-ala, tumepunasega riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolud (riigieesvoolud) ja helepunasega muud eesvoolud. Sinisega on tähistatud need vooluveekogud, mis ei ole maaparandussüsteemi eesvoolud. Roosaga toonitatud alad on muu maakasutus. Erinevate valdkondade tegevused peavad paratamatult sobituma ühisele hüdrograafilisele võrgule. 01.01.2022 seisuga oli Eestis 24 426 km eesvoole. Eesvoolude tehnilisest seisundist sõltub maaparandussüsteemide muude osade toimimine ja kogu kuivendatud maa-ala kuivendusseisund. Eesvoolude eripära on see, et need kuuluvad paljudele omanikele, ainult eesvoolude lõpud, ehk kõige kõrgemal paiknevad osad võivad asuda ühe omaniku maa-alal. Ühiseesvool on seega eesvool, mille veeseisust sõltub mitme omaniku kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi nõuetekohane toimimine. Suuremate, üle kümne ruutkilomeetri valgalaga ühiseesvoolude, kogupikkusega 5432 km, hoiutööde tegemise on riik Põllumajandus- ja Toiduameti (edaspidi PTA) kaudu enda kohustuseks võtnud. Väiksemate eesvoolude ehk alla kümne ruutkilomeetri valgalaga eesvoolude, kogupikkusega 18 994 km, maaparandushoiu kohustus on maaomanikel ehk maaparandussüsteemi omanikel. Aastatel 2015–2018 korraldas PTA (sellel ajaperioodil Põllumajandusamet) drenaažkuivendusega põllumajandusmaa kuivendusseisundi ja kuivendusrajatiste tehnilise seisundi uurimist, mille tulemusi analüüsis Eesti Maaülikool. Uuringu tulemustest selgus, et kuivendussüsteemide eesvooludest vajas 67,4% uuendamist või rekonstrueerimist. Kuna eesvoolude tehnilisest seisundist sõltub kogu kuivendatud maa kuivendusseisund, siis peavad eesvoolude seisundi kiireks parandamiseks vajalikud toimingud ja tegevused olema sujuvad ja õiguslikult selged. See on MaaParSi muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamise üks põhilistest eesmärkidest. 4 Ühiseesvoolude hoiutöid on kõige ratsionaalsem korraldada ja teha maaparandussüsteemi omanikel ühiselt ja seda eelkõige maaparandusühistute (edaspidi ka ühistu) kaudu. Paraku on viimastel aastatel ühistute arv järsult vähenenud. Kui enne kehtiva MaaParSi jõustumist oli mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud 197 ühistut, siis seisuga 01.01.2022 oli maaparandusühistute registrisse kantud 65 ühistut, kusjuures 2021. aastal registreeriti ainult kolm uut ühistut. Uute ühistute moodustamist on ilmselt pärssinud ka COVID-19-ga seotud piirangud. MaaParSi alusel toimus 2019. aasta jooksul ühistute reform: senistest mittetulundusühingutest kujundati eraõiguslikud juriidilised isikud. Kuigi ühistute tegevuse põhimõtted jäid selle reformi tulemusena põhimõtteliselt samaks, otsustasid siiski paljud ühistud oma tegevuse lõpetada. MaaParSi alusel muudeti aga ühistute asutamine märgatavalt keerulisemaks. Eelmise ehk kuni 2018. aasta 31. detsembrini kehtinud maaparandusseaduse alusel said ühistu asutada maaomanikud, kelle kinnisasjadel paiknes üle ühe kolmandiku maaparandussüsteemi maa-alast või üle ühe kolmandiku maaparandussüsteemi ühiseesvoolu pikkusest. Kehtiva MaaParSi § 62 lg 2 kohaselt saab asutada ühistu, kui asutamiskoosolekul on asutamise poolt üle poole maaparandussüsteemi omanikest või kui korduvasutamiskoosolekul on selle poolt maaparandussüsteemi omanikud, kelle kinnisasjadel paikneb kokku üle poole maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühiseesvoolu pikkusest. See tähendab, et asutamise protsess muutus keerukamaks. Praktika on näidanud, et ühistute asutamisest ja tegevusest on huvitatud esmajoones suuremad maakasutajad, et oleks tagatud maade järjepidev sihtotstarbeline kasutamine. Samas need maaparandussüsteemi omanikud, kes ise põllu- või metsamajandusega ei tegele, ei tunne vajadust ühistu asutamise ega selle tegevuse vastu. Samale järeldusele jõuti ka Põllumajandusuuringute Keskuse poolt 2020. aastal koostatud „Maaparandussüsteemide ehitamist ja hoiutööde tegemist mõjutavate tegurite väljaselgitamise uuringus“1, milles leiti, et põllumajandustootjatest on maaparandushoiu vajadusest teadlikke tootjaid oluliselt rohkem ja seda just nende tootjate grupis, kes kasutavad pindalaliselt suuremas mahus põllumajandusmaad, millel paikneb reguleeriv võrk. Ühistute asutamise ja tegevusega seotud probleemidele on viidanud ka Eesti Maaparandajate Selts (edaspidi EMPS) ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (edaspidi EPKK), kes tegid Maaeluministeeriumile ettepaneku lihtsustada ühistute asutamise õiguskorda ja luua selle kaudu võimalused ühistu tegevuspiirkondade laiendamiseks. Vaatamata eelnimetatud takistustele saab siiski väita, et ühiseesvoolude maaparandushoiu korraldamise kõige ratsionaalsem vorm on teha seda ühistegevuse kaudu. Selle tagamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks tuleb parendada teavitamise tegevusi, toetada ühistuid ning muuta õiguslikke meetmeid selles suunas, mis oleksid isikutele arusaadavad, võimalikult lihtsalt teostatavad ja ühistute tegevust abistavad. MaaParSi rakendamisel on tekitanud probleeme ja mitmetimõistmist väljaspool maaparandussüsteemi koondunud vee (lisavesi) maaparandussüsteemi rajatisse juhtimist puudutav regulatsioon. Maaparandussüsteemi lisavee juhtimise näol on sisuliselt tegemist teenuse kasutamisega. Maaparandussüsteemi lisavee juhtimise korral juhitakse lisavesi maaparandusrajatiste kaudu suublasse. Kui lisavee juhtija peaks rajama autonoomse 1 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2021-maaparandus.pdf 5 äravoolusüsteemi lisavee juhtimiseks suublasse, oleksid tema kulutused märgatavalt suuremad, kui maaparandussüsteemi kasutamise kaudu. Lisaks ei ole lisavee juhtimine sageli maaparandussüsteemi rajatisi kasutamata tehniliselt võimalik. Samas suurendab lisavee juhtimine maaparandussüsteemi rajatisse eesvoolude hoiu mahtusid ja ka hoiukulusid. Erineva siht- ja kasutusotstarbega maalt pärinev lisavesi mõjutab eesvoolu hoiuvajadust erinevalt. Valingvihma korral voolab vesi elamu- ja tootmismaalt sadeveekanalisatsiooni kaudu kiiresti eesvoolu, põhjustades eesvoolu sängi uhtumise. Heitvee suunamine maaparandussüsteemi põhjustab eesvoolus taimestiku vohamise, mille tõttu suureneb eesvoolu voolusängis roht- ja puittaimestiku niitmise vajadus. Turbatootmisaladelt pärinev hõljumirikas vesi kiirendab eesvoolu täissettimist, mis suurendab eesvoolust sette eemaldamise vajadust. Maaparandussüsteemi lisavee juhtimine on reguleeritud MaaParSi §-s 53. Selle kohaselt on ühiseesvoolu hoiukuludes osalemise kohustus seatud lisavee juhtijale ainult juhuks, kui ühiseesvool, kuhu lisavesi juhitakse, kuulub ühistu tegevuspiirkonda. Seda tingis asjaolu, et kuna ühiseesvool kuulub paljudele omanikele ja kui ei ole moodustatud ühistut, siis on praktikas keeruline lisavee juhtija eesvoolu hoius osalemise kohustust realiseerida. Ühistu näol on aga tegemist eraõigusliku juriidilise isikuga, kes ühendab kõiki ühiseesvoolu omanikke ja kellel on võimalus õiguslike instrumentidega hõlmata ühistu tegevusse ja hoiuga seotud kulude katmisse ka lisavett juhtivad isikud. Põhimõtteliselt saaks ühistu puudumisel tugineda ka üldõigusest tulenevale põhimõttele, küsides eesvoolu lisavee juhtimise eest tasu, aga praktikas on seda ülikeeruline ellu viia ja seetõttu ei ole üldõiguse põhimõtet ka suudetud rakendada. Maaparandussüsteemid on pindalaliselt reeglina suured, paiknedes ligemale 1,4 miljonil hektaril. Paratamatult on need maa-alad hõlmatud erinevate inimtegevustega. Põllumajandusmaad kuivendavad valdavalt maa-alused drenaažisüsteemid, mis on üldjuhul avalikkusele hoomamatud (drenaažisüsteemid on nähtamatud ja nende täpne asukoht ei ole avalikkusele teada). Sellest lähtuvalt on kinnisasjadel, millel paikneb maaparandussüsteem, erinevate tegevuste kooskõlastamise vajadus PTAga suur. Näiteks andis PTA 2021. aastal kokku 3780 erinevat kooskõlastust. MaaParSi kooskõlastusi käsitlevate regulatsioonide täiendaval läbitöötamisel jõuti koostöös PTAga seisukohale, et mõningaid tegevusi ei ole vaja PTAl kooskõlastada, arvestades toimunud arenguid infotehnoloogias või juhul, kui vajalik eeldatav tulemus on saavutatav ilma kooskõlastusmenetluseta. Maaparandussüsteemid kui maa olulised osad anti maareformi õigustatud subjektidele üle maareformi käigus. Maaparandussüsteemide kohta olid andmed olemas põllumajandusmaa osas ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) valduses oleva metsamaa osas. Erametsamaa kuivendussüsteemide osas, mis ehitati valdavalt nõukogude ajal kolhooside ja sovhooside poolt või eelmisel Eesti iseseisvuse ajal, andmed puudusid. Käesoleval ajal toimub erametsmaal asuvate maaparandussüsteemide puhul maaparandussüsteemide registrisse (edaspidi MSR) kandmine MaaParSi §-des 99–101 sätestatud regulatsioonide alusel. Nendele maaparandussüsteemidele kasutusloa antuks lugemist menetleb PTA. Praktikas üles kerkinud probleemide tõttu on otstarbekas teha regulatsioonis mõned täpsustused ja lihtsustused. MaaParSi rakendamisel on praktikas esile kerkinud veel üksikuid probleeme, mille täpsem loetelu ja sisu kirjeldus ning võimalikud lahendused on esitatud VTK osas 9. 6 2. Sihtrühm Suurema osa kavandatud muudatuste sihtrühmaks on kinnisasjade omanikud, kelle kinnisasjal maaparandussüsteem paikneb. Sihtrühma suurus on välja selgitatud kaudselt andmekogudes olevate andmete abil. 01.01.2022 seisuga oli Eestis moodustatud 757 712 katastriüksust, nendest 124 987 katastriüksusel paiknes maaparandussüsteem. Seega on otseselt maaparandussüsteemi toimimisega seotud 16,5% katastriüksustest. Selles grupis on kajastatud ka ühistute liikmed, keda 01.01.2022 seisuga oli 65 ühistus 2860 liiget (keskmiselt 46 liiget ühistus), sh 62 ühistus oli liikmeks ka riik. Enamikes ühistutes on riigi liikmeõiguste teostajaks Keskkonnaministeerium (edaspidi KeM), kahes ühistus Maaeluministeerium ja ühes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM). KeM on volitanud neid kohustusi täitma Maa-ameti ja RMK ning MKM on ühistu liikme ülesannete täitmis volitused andnud Transpordiametile. Eesvooludest, mis ei ole riigi poolt korras hoitavad, on hinnanguliselt ühiseesvoole 18 000 km, ja need paiknevad 64 350 katastriüksusel. Ühistute asutamise regulatsiooni muutumisel võib prognoosida aastas 5–15 uue ühistu moodustamist, kus eeldatavasti on 300–700 liiget. Teise sihtrühma moodustavad isikud, kes maaparandussüsteemi lisavett juhivad või kavandavad seda teha. Selle sihtgrupi suurus ei ole praegu prognoositav. See selgub siis, kui koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) territooriumi kohta uuest ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseaduse (edaspidi ÜVVKS) regulatsioonist tulenevad ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kavad ja sademevee majandamise kavad. Selliste kavade valmimise tähtpäevaks on kavandatud 01.01.2024. Nimetatud kavade alusel selguvad KOVide määratud vee-ettevõtjad, sademevee ärajuhtimise teenuse osutajad ja muud maaparandussüsteemi lisavett juhtivad isikud. Samuti määratletakse nendes kavades rajatised, mille kaudu lisavesi juhitakse maaparandussüsteemidesse. Kolmanda sihtrühma moodustavad põhiliselt erametsaomanikud, kelle maal paiknevaid kuivenduskraave ei ole seni MSRi kantud, kuid kes taotlevad maaparandussüsteemile kasutusloa antuks lugemist. Selle sihtrühma suurust on samuti keeruline määrata. Viimastel aastatel on PTA kandnud MSRi 5000–7000 ha kuivendussüsteeme. 2021. aastal menetles PTA 130 taotlust, mille alusel kanti MSRi 6562 ha ulatuses erametsamaal olevaid maaparandussüsteeme. Neljanda sihtgrupi moodustavad PTA ametnikud, kes on seotud maaparandussüsteemidel toimuvate erinevate tegevuste kooskõlastamise menetlemisega, ehitiste ehitamisega seotud loamenetlusega, maaparandussüsteemide ülevaatustega ja maaparandussüsteemide arvele võtmisega. Neile lisanduvad KOVide töötajad, kes taotlevad PTAlt asjakohaseid kooskõlastusi. Kokku on ametnikke puudutava sihtrühma suuruseks 220 ametnikku. Arvestades, et avalikus teenistuses töötas 2021. aastal 28 424 ametnikku (22 922 riigi ametiasutustes ja 5502 KOVi ametiasutustes), on sihtrühma osakaal u 0,7 % kõikidest ametnikest. Mõned MaaParSi kavandatavad muudatused on seotud maaparandusalal tegutsevate ettevõtjatega. Üks kavandatav muudatus puudutab omanikujärelevalve alal tegutsevaid ettevõtjaid ja ülejäänud muudatused puudutavad maaparandusala uurijaid, projekteerijaid ja ekspertiisi tegijaid. Andmed nimetatud ettevõtjate ja vastutavate spetsialistide kohta on koondatud tabelisse 1. 7 Tabel 1 Vastutavad Jrk.nr. Tegevusala spetsialistid Ettevõtjad 1 Maaparanduse uurimistöö 45 58 2 Maaparandussüsteemi projekteerimine 47 59 3 Maaparanduse omanikujärelevalve 79 95 4 Maaparanduse ekspertiis 15 23 Kokku 186 235 Kuna üks ja sama isik võib olla mitmel maaparandusalal vastutavaks spetsialistiks, siis kokku on vastutavateks spetsialistideks 108 füüsilist isikut. Äriregistri andmetel tegutses ehituse alal 01.04.2022 seisuga kokku 26 354 äriühingut ja FIE-t. Seega moodustab nimetatud sihtgrupp 0,7% ehitamise valdkonnas tegutsevatest ettevõtjatest. 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus MaaParSi muutmise eesmärk on selle rakendamisel ilmnenud probleemide kõrvaldamine või probleemide lahendamiseks vajaliku õigusselguse tagamine. Valdav osa kavandatavatest muudatustest on kas otseselt või kaudselt seotud eesmärgiga parandada maaparandussüsteemide ühiseesvoolude seisundit: - lihtsustada ühistute asutamise ja ühistute tegevuspiirkonna suurendamisega seotud õiguslikke regulatsioone; - täpsustada ja teha selgemaks maaparandussüsteemi lisavee juhtimise õiguslik regulatsioon; - täpsustada ühiseesvoolude hoiu korraldamise õiguskorda saavutamaks põhimõtte, et hoius osalemise kohustus on kõigil isikutel, kes juhivad oma maalt vett eesvooludesse. Ühiseesvoolude seisundi parandamine loob eeldused kuivendatud põllu- ja metsamaa eesmärgipäraseks kasutamiseks. Kavandatavate muudatuste eesmärk on seotud ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2021–2023“, mille punktis 3.24 on märgitud: „Meile on oluline, et Eestis oleks rahvusvaheliselt atraktiivne ja konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond. Ettevõtlusega seotud asjaajamise kiirendamiseks vähendame bürokraatiat ja lihtsustame seadusandlust.“. Selles VTKs on mitmed muudatused kavandatud eesmärgiga kiirendada ettevõtlusega seotud asjaajamist, vähendada bürokraatiat ja lihtsustada õigusaktide ühetaolist rakendamist. VTKs kavandatu on seotud arengukavaga „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“, et aidata tagada toidujulgeoleku ja põllumajanduse konkurentsivõime eesmärkide saavutamist, kus põllumajanduslikus kasutuses tuleb hoida vähemalt üks miljon hektarit põllumajandusmaad. II. Hetkeolukord, uuringud ja analüüsid 8 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Peamised maaparanduse valdkonda reguleerivad siseriiklikud õigusaktid: 1. MaaParS ja selle alusel antud rakendusaktid; 2. ehitusseadustik; 3. mittetulundusühingute seadus; 4. haldusmenetluse seadus. Peamised maaparanduse valdkonnaga seotud strateegiad ja arengukavad: 1. „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“; 2. „Eesti põllumajandus ja toit 2030“; 3. „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023– 2027“; 4. „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“; 5. „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“; 6. „Veemajanduskavad 2022–2027“. 5. Tehtud uuringud 1. Uuring „Drenaažisüsteemide korrashoiu uuring keskmistel muldadel“. Eesti Maaülikool 2018. a. 2. Uuring „Drenaažkuivendusega kuivendussüsteemide kuivendusseisundi uurimine rasketes liivsavi ja savi pinnastes“. Eesti Maaülikool 2016. a 3. „Maaparandussüsteemide ehitamist ja hoiutööde tegemist mõjutavate tegurite väljaselgitamise uuring“. Põllumajandusuuringute Keskus. 2020. a.2 4. „Maaparandussüsteemi täiendava vee juhtimisel maaparandushoiukulude jaotuse metoodika väljatöötamine“. Eesti Maaülikool 2015. a.3 6. Kaasatud osapooled VTK ettevalmistamisse kaasati: -EPKK; -EMPS; -RMK; -Eesti Erametsaliit (EEML). Arvamusi ja ettepanekuid MaaParSi muutmiseks esitasid kõik nimetatud isikud. Kavandatavate muudatusettepanekute väljatöötamisse kaasati PTA ametnikud, kelle töövaldkonda muudatusettepanekud puudutasid. 05.04.2022 toimus Sakus nõupidamine, kus kavandatavad muudatusi arutati eespool nimetatud sotsiaalpartnerite ja PTAga. Lisaks on käsitletud MaaParSis kavandatavaid muudatusi valdkonna koolitustel ja seminaridel. III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 2 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2021-maaparandus.pdf 3 https://www.pikk.ee/upload/files/Aruanne_Maaparandussusteemi_taiendava_vee_juhtimisel_maaparandushoiuk ulude_jaotuse_metoodika_valjatootamine_LISA1.pdf?x49907&x49907 9 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused 7.1. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs Avalikkuse teavitamine Avalikkuse senisest parem teavitamine maaparandusest ja maaparandussüsteemidega seotud kasust, aga ka probleemidest, aitab kahtlemata selleteemalist olukorda parandada. Seda eriti põllumajandusmaa puhul, kus maa-alused drenaažisüsteemid on avalikkusele tihti hoomamatud. Seepärast on oluline, et maaparandussüsteemide omanikud saaksid kasutada oma kinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi teostusjooniseid. Neid väljastab MaaParSi § 104 kohaselt PTA. Kindlasti oleks vajalik, et nimetatud teave oleks kättesaadav MSRist. Kuigi maaparandussüsteemide kohta andmete saamine nii MSRi kui Maa-ametis peetava kitsendusi põhjustavate objektide kaardi (kitsenduste kaart) kaudu on paranenud, siis on endiselt võtmetähtsusega MSRi arendamine. Eriti oluline on, et MSRi kaudu „tehakse nähtavaks“ maa- alused drenaažisüsteemid. Käesoleval ajal toimub maaparandushoiukavade avalikustamine. Maaparanduse vajadust on selgitatud mitmetel nõupidamistel, õppepäevadel, kirjutatud on maaparandushoiu ja maaparanduse ühistegevuse kohta selgitavaid artikleid. Oluline on selgitustöö jätkumine, eriti olustikus, kus tuleb arvestada kliimaprognooside kohase sademete koguste suurenemisega. Olukorra teeb keeruliseks prognoositud ekstreemsete ilmaolude riski suurenemine, mis tähendab, et maaparandussüsteemide seisundit ja toimimiskindlust mõjutab kõige rohkem valingvihmade esinemise sagenemine. Kindlasti peab jätkuma selgitustöö ühistute asutamise ja toimimise põhimõtete osas. Samuti on vaja parandada selgitustööd seni MSRi kandmata maaparandussüsteemide kasutusloa antuks lugemise regulatsiooni osas. Arvestades, et enamik üleskerkinud probleeme on seotud eelkõige õiguslike küsimustega, siis VTKs toodud probleeme ei saa lahendada ainult avalikkuse parema teavitamise kaudu. Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra säilitamine Olemasoleva olukorra säilitamine ehk mitte midagi tegemine on pigem teoreetiline võimalus, sest eesmärgiks on maaparandusvaldkonna regulatsiooni lihtsustamine ja sellega kaasneva bürokraatia ohjamine. Mitte millegi tegemise puhul jääksid valdkonna arengut pidurdavad asjaolud kõrvaldamata ning menetluse tõhusus ei paraneks. Kui senine õiguskord ühiseesvoolude hoiu korraldamisel ei toimi piisavalt tõhusalt, siis tuleb kas kehtivat õiguskorda tõhusamalt rakendada või teha õiguskorras asjakohased muudatused. Õiguskorra tõhusam rakendamine võib aga bürokraatiat veelgi suurendada. Samas on võimalik rahastamise suurendamise kaudu tõhustada riiklikku järelevalvet ja võimestada PTA toimimist. Menetlusosaliste ja huvigruppide tagasisidest nähtub, et valdkonna arengu jaoks on siiski vajalik kitsaskohtade likvideerimine ja regulatiivsed muudatused, mitte üksnes järelevalvetegevuste suurendamine. Senise regulatsiooni parem rakendamine Senise regulatsiooni parema rakendamise tõhusaim meede on MSRi arendamine, mis muudaks PTA poolt läbi viidava loamenetluse (projekteerimistingimused, ehitus- ja kasutusluba) nii taotlejate kui ametnike jaoks mugavamaks, kiiremaks ja efektiivsemaks. Samuti on oluline 10 arendada MSRi, et oleks võimalik senisest tõhusamalt vahetada andmeid ehitisregistriga. See parandab omakorda nii maaparandussüsteemide maa-alal muude tegevuste kooskõlastamisprotsesse, kui ka maaparandussüsteemi lisavee juhtimisega seotud menetlusi ja tegevusi. Infosüsteemide ja kasutajaliideste arendused võimaldavad projektide menetlemisel kasutada üha enam andmeid teistest infosüsteemidest. Samas kõiki VTKs püstitatud probleeme ei ole võimalik parandada ainult senise regulatsiooni parema rakendamise kaudu. Maaparandushoiu parandamine on võimalik ka maakasutajate suurema kaasamisega läbi koolituste, infoseminaride ja teabepäevade korraldamise või toetusmeetmete kaudu. Olukorras, kus põllumajandusmaad kasutavad valdavalt rentnikud, on maaomaniku huvides oluline kajastada rendilepingus piisavalt selgelt rentniku maaparandushoiu kulude katmisel osalemise kohustus maaomaniku ees. 7.2. Järeldus mitteregulatiivse lahenduse sobimatusest Mitteregulatiivsetest lahendustest on asjakohased avalikkuse teavitamise parandamine ja senise regulatsiooni parem rakendamine, kuid need võimaldavad parandada mõnede probleemide puhul olukorda osaliselt. Samas ühiseesvoolude seisundi ja maaparanduse ühistegevuse parandamiseks, samuti seniste regulatsioonide lihtsustamiseks ja liigse bürokraatia vähendamiseks, tuleb rakendada regulatiivseid lahendusi. IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 8. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida Euroopa Liidu ja rahvusvaheline õigus ei reguleeri vahetult maaparanduse küsimusi, kuigi puutumus esineb keskkonnalaste õigusaktidega. See puutumus ei sea siiski otseseid piiranguid maaparanduse regulatsioonile. Kavandatava regulatsiooni raamid seab Eesti Vabariigi põhiseadus (edaspidi PS). Põhiõigustest puudutab kavandatav regulatsioon eelkõige ettevõtlusvabadust (PS § 31), omandiõigust (PS § 32) ja ühinemisvabadust (PS § 48 lg 1). 9. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus, mõjude eelhinnang, mõjude olulisus. MaaParSis kavandatud muudatuste parema jälgimise huvides on regulatiivsete lahenduste osas järgitud ülesehitust: probleemi kirjeldus, selle lahendamiseks kavandatav muudatus, mõjude eelhinnang. Punktis 9 käsitletakse kavandatavate muudatuste mõju majandusele, samuti riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele. Halduskoormust hinnatakse põhjalikumalt koos sihtrühmade esindajatega seaduseelnõu väljatöötamise etapis. Kavandatavate muudatuste mõju muude mõjukategooriate osas käsitletakse kompleksselt punktis 10. 9.1 Maaparandussüsteemide ühiseesvoolude maaparandushoius osalemise kohustus. Maaparandussüsteemide eesvoolud paiknevad paljude omanike kinnisasjadel ning nende kaudu juhitakse liigvesi suublasse kogu maaparandussüsteemi maa-alalt, ehk ka nendelt 11 kinnisasjadelt, kus ühiseesvool ise ei paikne. Lisaks kasutavad maaparanduse eesvoole isikud, kes suunavad väljaspool maaparandussüsteemi koondatud vee, nagu heit-, sademe- ja drenaaživee (lisavesi) maaparandussüsteemi rajatistesse. MaaParSi § 49 lg 1 alusel lasub maaparandushoiu kohustus maaparandussüsteemi omanikul ja ühistul. Ühiseesvoolude maaparandushoid on suhteliselt sage tegevus, millest töömahukam osa on voolusängist sette ja takistuste eemaldamine. Ühiseesvoolude omanikele on maaparandushoiu kohustus ebaproportsionaalselt suur, samas, nende eesvoolude toimimisest saavad kasu ka teised eespool nimetatud isikud. Joonisel 3 on kujutatud põllumajandusmaal paiknev kuivendussüsteem. Tumesinised on ühiseesvoolud: Siku PKR, K-1 ja K-2. Omanikel, sh O-1 ja O-2, lasub ühiseesvoolu hoiukohustus, samas omanikel O-3 ja O-4 ühiseesvoolu hoiukohustus puudub, kuigi nende maalt pärinev liigvesi suunatakse ühiseesvoolu. Kogu maaparandussüsteemi maa-alalt (piiritleb roheline pidev joon) voolab vesi drenaažikollektorite (rohelised katkendjooned) kaudu ühiseesvooludesse. Jooniselt on näha, et maaparandussüsteemi ühiseesvooludesse suunavad lisavett ka lisaveejuhtijad LV-1 ja LV-2. Joonis 3 Kuivendussüsteemi skeem K-1 LV-1 O-4 O-2 Siku PKR O-1 K-2 O-3 LV-2 Kuivendussüsteemide ühiseesvoolude omanike ebaproportsionaalset suurt hoiukohustust on seni üritatud lahendada maaparandusühistute tegevuse kaudu. Kehtestatud õiguskorra kohaselt osalevad ühistus ühiseesvoolude hoius kõik maaparandussüsteemi omanikud. Lisaks on ühistu olemasolul kohustus osaleda maaparandushoius ka isikutel, kes juhivad maaparandussüsteemi rajatisse lisavett. Punkti 5 alapunktis 1 nimetatud uuringust selgus, et ühiseesvooludest vajas 67,4% uuendamist või rekonstrueerimist. See tähendab, et nende eesvoolude veetase ei taga enam kuivendussüsteemide nõuetekohast toimimist. 12 Probleem: Kuivendussüsteemide ühiseesvoolude maaparandushoid ei toimu piisaval tasemel Ühiseesvoolude ebapiisava maaparandusoiu põhjuseid on mitmeid. 1. Ühiseesvoolude hoidu ei tehta koordineeritult terve eesvoolu ulatuses, vaid üksikutel kinnisasjadel paiknevate eesvoolude kaupa. See aga ei ole üldjuhul otstarbekas. 2. Eestis on põllumajandusmaast rendil 63%, samas on maaparandushoiukohustus omanikel, mitte rentnikel. Pooltevahelised rendilepingud ei käsitle piisavalt maaparandushoiu küsimusi. Seetõttu on keeruline saavutada, et ühiseesvoolust sette eemaldamine toimuks koordineeritult. 3. Ühiseesvoolude maaparandushoiukohustus on omanikele tehniliselt ja rahaliselt koormav ja eespool kirjeldatud põhjusel ei ole kohustuse jagunemine õiglane. Lisavee juhtimine maaparandussüsteemi rajatisse suurendab maaparandushoiu mahtusid ja ka hoiukulusid, kuigi lisaveejuhtijal ei ole kohustust hoiukulude katmisel osaleda. Erineva sihtotstarbega maalt pärinev lisavesi mõjutab eesvoolu hoiuvajadust erinevalt. Näiteks, kui maaparandussüsteemi juhitakse heitvesi, siis põhjustab see eesvoolus taimestiku vohamise, mille tõttu suureneb eesvoolu sängis roht- ja puittaimestiku niitmise vajadus. Samuti on keeruline kokkulepete sõlmimine lisavee juhtijatega. 4. Vähene soov ühiselt tegutseda pidurdab samuti maaparandushoidu. Seni on üritatud eelnimetatud probleeme lahendada, panustades ühistute tegevusele ja maaparandustoetustele, ergutades niiviisi maaparandussüsteemi omanikke ühistegevusele. Soovitud tulemusi pole need senini andnud. Praegu moodustavad ühistute tegevuspiirkonnad ainult 3% maaparandussüsteemide maa-alast. Ühiseesvoolude kogupikkusest on ühistute poolt korrashoitavate ühiseesvoolude osakaal küll suurem, kuid see jääb alla 10%. Kehtiva regulatsiooni tingimustes ei ole lähiajal ette näha maaparanduse valdkonnas ühistegevuse kiiret hoogustumist. Ühistute asutamine on kehtiva MaaParSi regulatsioone jälgides keeruline, sest asutatud ühistute juhid ei ole sageli motiveeritud tegema maaparandushoiu korraldamisega seotud n-ö „tänamatut tööd“, suhtlemine erinevalt motiveeritud või motiveerimata maaomanikega on tihtipeale psühholoogiselt koormav, nõutavate dokumentide koostamine on keeruline ja aeganõudev jms. Mõnikord on ühistud võtnud enda kanda liialt palju erinevaid ülesandeid, mida on keeruline läbi viia ja tehtud kulutusi liikmete vahel jagada. Samas on sotsiaalpartnerid EPKK, EMPS ja EEML viidanud, et suured põllumajandustootjad ja metsakasvatajad oleksid motiveeritud ühiseesvoolude hoiu tegemisest, kui see protsess oleks võimalikult lihtne ja kui hoiutööde üldpõhimõtted oleksid lihtsamalt ja arusaadavamalt reguleeritud. Ühiseesvoolude seisundi parandamiseks ja maaparandushoiutööde tegijate motiveerimiseks on lisaks ühistegevusele otstarbekas kavandada õiguskord põhimõttel, et ühiseesvoolude hoius osalemise kohustus lasub kõigil isikutel, kelle kinnisasjadelt juhitakse vesi ühiseesvoolude kaudu suublasse. See üldnõue laieneks sellisel juhul kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu omanikele ja lisavee juhtijatele ka siis, kui maaparandusühistut ei ole asutatud (vt joonis 3). Nimetatud isikud on maaparandussüsteemi ühiseesvoolu toimimisest kasusaajad. Samuti tagaks muudatus selguse ja stabiilsuse kõikidele osapooltele. Täna, kui ühistut ei ole moodustatud, peab lisavee juhtija süsteemi omanikega kokku leppima lisavee juhtimise tingimustes, samas on see praktikas tihti teostamatu, kuna erinevaid osapooli on palju ning asjaajamine ja osapoolte vahel kokkuleppele jõudmine on väga keeruline ja ajamahukas. Eriti olukordades, kus maaparandussüsteemi omanikud teevad maaparandushoidu erinevate sagedustega, mõni isik teeb iga-aastaselt hoiutöid ja teine teatud aja tagant, rääkimata avariitöödest. Selline ebaregulaarsus hoiutööde tegemisel teeb prognoosimatuks kulude planeerimise lisavee 13 juhtijale, sest puudub teave, milliste summadega tuleks arvestada. Lisaks on raskendavaks asjaoluks, et lisavee juhtijate kohta käiv teave on pidevas muutumises, näiteks linna ja valla haldusterritooriumile uute ehitiste rajamise korral. Kuigi kokkulepete sõlmimine on võimalik ka täna, siis praktilises elus on neid kokkuleppeid väga raske saavutada ning seetõttu ei toimi ka maaparandushoid piisaval tasemel. Isegi ühistu korral tekitab lisaveejuhtimise osaluse väljaselgitamine nii KOVile, ühistule endale kui ka PTAle suuri raskusi. Seega on selguse huvides oluline reguleerida MaaParSis ühiseesvoolu hoiu osalemise põhimõtted. Kehtiv maaeluministri 14. jaanuari 2020. a määrus nr 72 „Maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku maaparandushoiukulude suuruse määramise alused ja kulude tasumise täpsem kord“ kehtestab üksnes ühistu tegevuspiirkonnas süsteemi lisavee juhtijale maaparandushoiukulude määramise alused ja maaparandushoiukulude tasumise korra. Muudatusettepanek 9.1: Täiendada MaaParSi § 49 sättega, mille alusel oleks ühiseesvoolude maaparandushoius osalemise kohustus kõigil isikutel, kelle kinnisasi paikneb maaparandussüsteemi maa-alal (reguleeriva võrgu omanikud) või kes juhivad maaparandussüsteemi rajatisse lisavett. Sellise kohustuse praktikas rakendamiseks tuleks anda volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile vastava määruse (määruse kavandatav nimetus on „Maaparandussüsteemi ühiseesvoolude hoiukohustuses osalevate isikute hoiukulude suuruse määramise alused“) kehtestamiseks. Ühiseesvoolude hoius osalemise kohustust on võimalik täita, kui on olemas huvitatud ja motiveeritud isik, kes asub hoiukohustust reaalselt täitma. Eelduslikult on selleks isikuks ühistu. Kui ühistut ei ole moodustatud, võib hoiutööde eestvedajaks olla näiteks mõni tegus põllumajandustootja või metsakasvataja või ka metsaühistu. Oluline on, et sellel isikul on huvi ühiseesvoolud terves ulatuses korda teha. Lisaks oma maa kuivendusseisundi parandamisele toetab seda huvi teiste kasusaajate osalus. Hoiukohustuse täitjal on õigus küsida eespool nimetatud isikutelt ühiseesvoolude hoiukohustuses osalemise tasu, järgides rakendusaktiga kehtestatud hoiukohustuses osalemise tasu määramise põhimõtteid. Selleks sõlmitakse leping hoiutööde tegija ja ühiseesvoolu vett juhtivate isikute (lisavesi on vesi, mis suurendab valgala või muudab valgala pinnaomadusi) vahel. Maaparandussüsteemi ühiseesvoolude hoiukohustuses osalevate isikute hoiukulude suuruse määramise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Hoiukohustuse osalemise tasu määramisel arvestatakse maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu pindala, lisavee juhtija poolt ühiseesvoolu suunatavat vooluhulka või sademevee kogumisala pindala. Nimetatud näitajad tehakse määruse regulatsiooniga võrreldavaks. Eelnõu ettevalmistamisel kaalutakse ka võimalust kehtestada ühiseesvoolu hoiutöödele ühikhinnad, mis võimaldavad puudutatud isikutel kulusid paremini planeerida. Ühiseesvoolu hoiukulude määramise põhimõtete reguleerimine annab õigusselguse ja kindluse kõikidele osapooltele ning eeldatavasti vähendab hilisemaid vaidlusi. See peaks tagama või suurendama isikute huvi maaparandushoiutööd teha, sest ühiseesvoolu seisundi parandamisse panustavad kõik isikud, kelle kinnisasjadelt suunatakse vesi ühiseesvooludesse. Kavandatav muudatus loob eeldused ühiseesvoolude seisundi parendamiseks. Kirjeldatud skeem on võrreldes ühistu asutamise ja tegevuse regulatsioonidega oluliselt lihtsam. Kui sektori huvi on ainult ühiseesvoolude seisundi parandamine, siis ei ole mõtet ühistut asutada, vaid tuleb tegutseda nimetatud regulatsiooni alusel. Teisalt võib see regulatsioon ka mõnevõrra hoogustada ühistute asutamist. Kui seni peljati, et ühistu astumine põhjustab ühistu liikmetele täiendavaid kulusid, siis uus regulatsioon maandab selle hirmu, sest ühiseesvoolude hoius osalemine on üldine kohustus. 14 Kuna ühisesvoolude hoius osalevad paljud isikud, siis ei teki lisavett juhtiva isiku kohta ülemäära suuri kulutusi. Põhilise osa kuludest kannavad suuremad maaomanikud, kes on ka kõige suuremad kasusaajad. Omaniku ja rentniku omavahelise sellekohase kokkuleppe kohaselt tasuvad omaniku hoius osalemise kulud maaomanikule omakorda selle rentnikud, kelle jaoks toimiv maaparandushoid on samuti kasulik. Kuludest olulisema osa moodustab eesvoolu voolusängist sette eemaldamine, kuid selle tegevuse välp on tavaliselt pikem kui kümme aastat. Muu tavapärane ühiseesvoolu hoid seisneb eesvoolude sängidest takistuste eemaldamises ja vajadusel nõlvade niitmises. Muudatus puudutab ühiseesvoolude hoiukohustuse täitjaid (maaparandussüsteemi omanikud, ühistud), nemad peavad sõlmima lepingud ühiseesvooludesse vett suunavate isikutega. Seda sihtgruppi motiveerib MaaParSi muudatus, mille alusel ühiseesvoolu vett suunavad isikud on kohustatud osalema ühiseesvoolude hoiukohustuse täitmisel. Raskusi sihtgrupile võib põhjustada asjaolu, et lepingute sõlmimisel ja täitmisel on vaja tegeleda paljude isikutega. Mõjude eelhinnang Ühiseesvoolude maaparandushoius osalemise kohustus Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele. Sihtrühm: maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu omanikud ja maaparandussüsteemi lisavee juhtijad. Eeldatavasti rakendub regulatsioon järk-järgult, sest eeldab ka ühiseesvoolude hoiust huvitatud isiku olemasolu. Avaldatav mõju: sihtrühmale on tegemist uue kohustusega. Sihtrühmal tekib ühiseesvoolude maaparandushoius osalemise kohustus. Mõju olulisus Ulatus: suur, sihtrühma käitumises esineb Sihtrühma suurus: keskmine. märkimisväärseid muudatusi, eeldab sihiteadlikku kohanemist. Sagedus: keskmine, sihtrühm puutub Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine. muudatuse tagajärgedega kokku Tegemist on koormava mõjuga, samas reeglipäraselt, aga mitte igapäevaselt. toimub see sihtgrupi huvides. Ühiseesvoolude maaparandushoius osalemise kohustus Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele. Sihtrühm: maaparandussüsteemi ühiseesvoolude hoiukohustuse täitjad. Avaldatav mõju: Sihtrühm sõlmib maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu omanike ja maaparandussüsteemi lisavee juhtijatega lepingud ja täidab ühiseesvooludel hoiukohustust. Mõju olulisus Ulatus: keskmine: sihtrühma käitumises Sihtrühma suurus: keskmine, arvestades võivad kaasneda muudatused. teenuse pakkujate võimalikku arvu. Sagedus: keskmine, sihtrühm puutub Ebasoovitavate mõjude risk: keskmine. muudatuse tagajärgedega kokku Ühiseesvoolu hoiukohustuse täitjal on reeglipäraselt, aga mitte igapäevaselt. kohustus sõlmida maaparandushoius osalemise lepingud ja jälgida tingimuste täitmist, mis on sihtgrupile suhteliselt koormav, kuid mis on lõppkokkuvõttes sihtgrupi enda huvides. 15  Ühiseesvoolude maaparandushoius osalemise kohustus Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud. Sihtrühm: PTA. Avaldatav mõju: Regulatsiooni kehtestamisest esimestel aastatel peab PTA andma ühiseesvoolu hoiutöö läbiviijale andmeid maaparandussüsteemi ühiseesvoolu pikkuse ja reguleeriva võrgu pindala kohta. Maaparandussüsteemi andmebaaside arengu tulemusema see ülesanne väheneb või kaob üldse. Mõju olulisus Ulatus: väike, puudub tarvidus muutustega Sihtrühma suurus: väike. kohanemiseks mõeldud tegevuste järele. Sagedus: keskmine/väike, algul keskmine, Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Mõju on sest tegevus on reeglipärane, pärast väike. positiivne. Ühiseesvoolude parem hoid vähendab oluliselt riikliku järelevalve meetmete kohaldamise vajadust maaparandushoiutöö nõuete rikkumise eest. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel on tegemist olulise mõjuga muudatusega, mõjusid on kavas täiendavalt analüüsida eelnõu ettevalmistamise käigus. 9.2 Maaparandusühistute asutamise regulatsiooni lihtsustamine. Vaatamata punktis 1 kirjeldatud maaparanduse ühistegevusega, sh ühistute tegevusega seotud probleemidele, on üldjuhul maaparandussüsteemide hoidu kõige ratsionaalsem teha ühistu kaudu. Eriti otstarbekas on see siis, kui lisaks ühiseesvoolude hoiule on vajadus ühiselt korraldada ka reguleeriva võrgu toimivuse parandamist. Järjest sagedamini on avalikust huvist lähtuvalt vaja rajada maaparandussüsteemi keskkonnarajatisi ja neid korras hoida, samuti on sageli ühistu liikmete ühishuvides maaparandussüsteemi teenindavate teede hoid. Nagu eespool on kirjeldatud, siis on viimastel aastatel ühistute asutamine olnud pärsitud. Selle üheks põhjuseks on ühistu asutamise kohta MaaParSiga kehtestatud ebaproportsionaalselt keeruline regulatsioon. Punktis 1 kirjeldatud põhjusel ei õnnestu tavaliselt esimesel asutamiskoosolekul ühistut asutada ja seetõttu tuleb panustada korduvasutamiskoosolekule. See tähendab, et selliselt juhul peaksid maaparandussüsteemi omanikud ühistu asutamiseks osalema kokku kolmel koosolekul: ühistu asutamist ettevalmistav koosolek (MaaParS § 63), asutamiskoosolek (MaaParS § 64 lg-d 1–8) ka korduvasutamiskoosolek (MaaParS § 64 lg-d 9–1). See on ebamõistlikult pikk ja koormav protsess ning praktikas see ei toimi. Ühistute asutamise probleemidele on juhtinud tähelepanu ka EMPS ja EPKK, kes oma pöördumistes tegid ettepaneku lihtsustada maaparandusühistute asutamise õiguskorda. Ühistute asutamise regulatsiooni kavandamisel tuleb arvestada ka ühistu liikmete vahel kulude jaotamise põhimõtet. Ühiseesvoolude hoiukulude katmiseks liikmete osaluse kindakstegemisel võetakse arvesse nii liikme maaparandussüsteemi maa-ala suurust kui ühiseesvoolu pikkust, kusjuures osaluse arvutamisel loetakse üks kilomeeter ühiseesvoolu ja üks hektar maaparandussüsteemi maa-ala võrdseks. 16 Seda põhimõtet selgitab järgmine valem: L - ühiseesvoolude kogupikkus ühistu tegevuspiirkonnas F - maaparandussüsteemi maa-ala pindala ühistu tegevuspiirkonnas li - liikme omandis oleval maal paikneva ühiseesvoolu pikkus fi- liikme omandis oleva maaparandussüsteemi maa-ala pindala Oi% - liikme osa suurus ühiseesvoolu hoiukohustuses väljendatuna protsentides kogu hoiukohustuse suurusest Kirjeldatud põhimõtte kohaselt on ühistus põhiline hoiukohustus nendel liikmetel, kellel on kõige rohkem kuivendatud maad. Samas on ka nende omanike motivatsioon ühistut asutada kõige suurem. Seega ühistut oleks tulevikus võimalik asutada siis, kui seda soovivad omanikud, kes omavad rohkem kuivendatud maad. Lähtuvalt VTK esimesest muudatusest on leevenemas ka väikeste maaomanike hirm, et maaparandusühistu asutamine võiks nende kulutusi suurendada. 2018. aasta 31. detsembrini kehtis ühistu asutamise põhimõte, et asutada said ühistu maaparandussüsteemi omanikud, kelle kinnisasjadel paiknes üle ühe kolmandiku maaparandussüsteemi maa-alast või üle ühe kolmandiku maaparandussüsteemi ühiseesvoolu pikkusest. Kehtiva MaaParSi alusel saab ühistu asutada, kui asutamiskoosolekul on asutamise poolt üle poole maaparandussüsteemi omanikest või kui korduvasutamiskoosolekul on asutamise poolt maaparandussüsteemi omanikud, kelle kinnisasjadel paikneb kokku üle poole maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühiseesvoolu pikkusest. Probleem: Maaparandusühistute asutamist pärsib keeruline asutamise regulatsioon. Praktika on näidanud, et maaparandussüsteemidel on palju selliseid omanikke, kelle maal paikneb väike osa maaparandussüsteemist, ning seetõttu on ka nende huvi ühistut asutada tagasihoidlik. Sellest lähtuvalt ei suudeta reeglina ühistut esimesel asutamiskoosolekul asutada. Muudatusettepanek 9.2: Muuta MaaParSi §-des 62 ja 64 sätestatud põhimõtet, mille kohaselt saavad asutamiskoosolekul ühistu asutada omanikud, kelle kinnisasjadel paikneb kokku üle poole maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühiseesvoolu pikkusest. Senine praktika on, et ühistu asutamine toimub pigem korduvasutamiskoosolekul, kuna kõigil maaparandussüsteemi omanikel ei ole huvi ühistut asutada. Kavandatav muudatus võimaldab aga nendel maaomanikel, kellel on rohkem kuivendatud maad, asutada ühistu esimesel asutamiskoosolekul, vähendades sellega ühistut asutada soovijate ja liikmete halduskoormust. Selline võimalus tagab senisest aja- ja kuluefektiivsema võimaluse nendele maaomanikele, kellel on rohkem kuivendatud maad, ja need maaomanikud, kellel on vähem kuivendatud maad, ei takista ühistu moodustamist ega suurenda seeläbi ka ühistu asutamisega seotud kulutusi. 17 Regulatsiooni rakendamisel võib eeldada ühistute asutamise arvu kasvamist, sest võrdlustase – 2021. a asutati kolm ühistut – on väga madal. Samas, kui palju mõjutab kasvu koroonaaja lõppemine või sellega kohanemine ja kui palju regulatsiooni muutmine, on prognoosimatu. PTA tööd mõjutab uute ühistute asutamisel kohustus väljastada ühistu asutajatele potentsiaalsete liikmete kohta õiendid ja tegevuspiirkonna kaardid. Eeldatavasti ei tõuse sellega seotud töökoormus enne kehtiva MaaParSi jõustumist olnud tasemele. Mõjude eelhinnang Maaparandusühistute asutamise regulatsiooni lihtsustamine Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele. Sihtrühm: Maaparandussüsteemi omanikud, kes kavatsevad asutada ühistu. Avaldatav mõju: Sihtrühmale lihtsustub ühistu asutamine. Oluliselt suureneb võimalus asutada ühistu esimesel asutamiskoosolekul. Mõju olulisus Ulatus: väike, sihtrühma käitumises erilisi Sihtrühma suurus: väike võrreldes muutusi ei toimu. maaomanikega, kes ei kuulu ühistusse. Sagedus: väike, ühistu asutaks ühekordselt. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, mõju on positiivne, ühistu asutamine lihtsustub. Maaparandusühistute asutamise regulatsiooni lihtsustamine Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud. Sihtrühm: PTA. Avaldatav mõju: PTAl suureneb ühistute asutamiseks antavate liikmete õiendite ja tegevuspiirkonna kaartide arv. Mõju olulisus Ulatus: väike, sihtrühma käitumises erilisi Sihtrühma suurus: väike. muutusi ei toimu. Sagedus: keskmine, sihtrühm puutub Ebasoovitavate mõjude risk: väike, mõju on muudatuse tagajärgedega kokku positiivne. Maaparandushoiul ühistegevuse reeglipäraselt, aga mitte igapäevaselt. paranemine on ka PTA eesmärk: ühistegevuse kaudu hoiutööde tegemise tulemusena paraneb ühiseesvoolude toimimine. Väheneb riikliku järelevalve meetmete kohaldamise vajadus maaparandushoiutöö nõuete rikkumise eest. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida. 9.3 Maaparandusühistu tegevuspiirkonna laiendamine. MaaParSi § 60 kohaselt on ühistu tegevuspiirkond maa-ala, millel paikneb üks või mitu maaparandussüsteemi, mille ühishoiuks on ühistu asutatud. Tegevuspiirkonna suuruse ehk mitu maaparandussüsteemi ühistu tegevuspiirkonda hõlmatakse, määratlevad sisuliselt isikud, kes on ühistu asutamisest huvitatud. Nemad taotlevad PTAlt ühistu tegevuspiirkonna kaardi ja 18 õiendi tegevuspiirkonnas maaparandussüsteemi omanike kohta. Kehtiva regulatsiooni kohaselt maaparandusühistu tegevuspiirkonda laiendada ei saa. Kui väljaspool ühistu tegevuspiirkonda paikneva maaparandussüsteemi omanikud tahavad olemasoleva ühistuga liituda, siis peaksid nad asutama selle maaparandussüsteemi piires uue ühistu. Soovi korral saaksid olemasolev ühistu ja uus asutatud ühistu mittetulundusühingute seaduse §-des 56–64 sätestatud regulatsioonide alusel ühineda. Sotsiaalpartnerid on teinud ettepaneku välja töötada ühistu tegevuspiirkonna laiendamise võimaldamiseks lihtsam regulatsioon, mis võimaldaks ühistu tegevuspiirkonda maaparandussüsteemide omanike tahtel laiendada. Selleks on kavandatud kehtestada sarnane regulatsioon nagu eelmises punktis kirjeldatud uue ühistu asutamise puhul. Probleem: Maaparandusühistu tegevuspiirkonna laiendamine on keeruline Muudatusettepanek 9.3: Täiendada MaaParSi §-s 81 olevaid sätteid, et tagada ühistu tegevuspiirkonna laiendamine võimalikult paindlikult. See tähendab, et kui olemasoleva ühistuga soovivad liituda maaparandussüsteemi omanikud, kelle kinnisasjadel paikneb kokku üle poole maaparandussüsteemi maa-ala pindalast või üle poole ühiseesvoolu pikkusest, siis kohalduvad liitujatele samad põhimõtted, mis uue ühistu asutamisel. Arvestades praegust ühistute väikest arvu, võib eeldada, et laieneda soovivaid ühistuid ei ole palju. Näiteks on teada, et nendes ühistutes, kus riiki esindab RMK, on viie ühistu puhul peetud tegevuspiirkonna laienemist otstarbekaks. EMPSi arvates oleksid aga pooled praegu tegutsevatest ühistutest valmis oma tegevuspiirkonda laiendama. Paindlikum ühistu tegevuspiirkonna laiendamise regulatsioon võib mõnevõrra vähendada vajadust asutada uusi ühistuid, samas suurenevad ühistute tegevuspiirkonnad, mis on kooskõlas MaaParSi kohase ühistute tegevuse eesmärgiga tagada maaparandussüsteemide korrashoid. Muudatusest saavad kasu eelkõige liituva maaparandussüsteemi omanikud, sest olemasoleval ühistul on juhtimine ja toimimise alused väljakujunenud ning ühistu tegevus saab jätkuda võimalikult sujuvalt. Mõjude eelhinnang: Ühistu tegevuspiirkonna laiendamine Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele. Sihtrühm: Maaparandussüsteemi omanikud, kes kavatsevad ühineda olemasolevate ühistutega. Avaldatav mõju: Sihtrühmale lihtsustub oluliselt olemasolevate ühistutega ühinemine. Mõju olulisus Ulatus: väike, võrreldes uue ühistu Sihtrühma suurus: väike. asutamisega käitumises muutusi ei ole. Sagedus: väike, tegemist on ühekordse Ebasoovitavate mõjude risk: väike, mõju on tegevusega. sihtgrupile positiivne. Ühistu tegevuspiirkonna laiendamine Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud. Sihtrühm: PTA. Avaldatav mõju: võrreldes olemasoleva olukorraga jääb uuest regulatsioonist lähtuv PTA antavate ühistute liikmete õiendite ja tegevuspiirkonna kaartide arv samaks. Samas, kuna regulatsioon lihtsustub, võib eeldada antavate õiendite ja kaartide arvu väikest suurenemist. 19  Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: väike, üksikjuhud. Ebasoovitavate mõjude risk: väike. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida. 9.4 Maaparandussüsteemi lisavee juhtimise regulatsiooni täpsustamine. Seni on lisavee juhtijad osalenud Jänese ja Rahinge maaparandusühistute ühiseesvoolude hoiukohustuse täitmisel. MaaParSi § 53 rakendamisel on praktikas tekkinud lisavee juhtimisega seoses küsimusi: - mis on lisavesi; - kes on lisavee juhtija; - millisest hetkest tekib ühiseesvoolude hoius osalemise kohustus; - kuidas tuvastada rajatised, mille kaudu voolab lisavesi maaparandussüsteemi rajatistesse. Kui lisavesi suunatakse maaparandussüsteemi tiheasustusalalt, kus on palju omanikke ja ettevõtteid, ongi olukord keeruline lisavee juhtijate kindlaks tegemisel. Probleemi aitab lahendada uue ÜVVKSi rakendamine, mille eelnõu on MaaParSi muutmise VTK koostamise ajaks läbinud kooskõlastamisringi. Selles eelnõus on sätestatud nõuded ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavale ja sademevee majandamise kavale ning määratud isikud, kes korraldavad nimetatud teenuseid: 1) vee-ettevõtjad; 2) isikud, kellega KOV on sõlminud teenuslepingu sademevee ärajuhtimiseks. Neid isikuid saab käsitleda lisavee juhtijatena MaaParSi mõttes. ÜVVKSi loogikast lähtuvalt moodustavad eraldi lisavee juhtijate grupi isikud, kes suunavad lisavee maaparandussüsteemi autonoomse kanalisatsiooni- või sademevee rajatise kaudu. Nendeks isikuteks võivad olla näiteks ÜVVKSi tähenduses tööstus- ja tootmisettevõtjad, avaliku tee, karjääri, turbakaevandusala jne omanikud. Ka neid isikuid tuleb MaaParS regulatsioonis käsitleda eraldi. Seega ÜVVKS ja MaaParSi on omavahel seotud. Kui ÜVVKS käsitleb veeteenuse korraldamist kuni rajatiste suubumiseni looduslikku veekogusse või maaparandussüsteemi rajatisse (vt joonis 1 vasakpoolne beež osa), siis MaaParSis kavandatav regulatsioon käsitleb protsessi, kuidas hakkab toimuma lisavee juhtija osalemine ühiseesvoolude hoiukohustuse täitmisel. Praktikas tekitab samuti segadust, mis ikkagi on lisavesi. Kui aga ei teata, mis on lisavesi, on keeruline ka lisavee juhtijat kindlaks teha. Tihti, lisavee juhtijaid lisanduvad, näiteks uute ehitiste ehitamisel. Samuti puudub teave kõikidest majapidamistest, kes oma kinnistult sadevett aastaid või aastakümneid on maaparandussüsteemi juhtinud. Ka muid eespool nimetatud lisavee juhtimisega seotud küsimusi on võimalik lahendada regulatsiooni täpsustamisega. Probleem: Maaparandussüsteemi lisavee juhtimise regulatsioon on praktikas raskesti rakendatav. Muudatusettepanek 9.4: MaaParSi §-s 53 täpsustatakse lisavee ja lisavee juhtija määratlusi. Lisaveena käsitletakse maaparandussüsteemi suunatavat: 20 1) heitvett; 2) väljapool maaparandussüsteemi koondatud drenaaži- ja sademevett; 3) avatud või pumbatavat põhjavett; 4) muu maakasutusega (turbatootmise alad, karjäärid, teed jne) seotud vett. Maaparandussüsteemi lisavee juhtijad on: KOVi määratud vee-ettevõtjad ja sademevee ärajuhtimise teenuse pakkujad ning autonoomse kanalisatsiooni omanikud. Andmed lisaveejuhtijate kohta selguvad, kui valmivad ÜVVKSi kohased sademevee majandamise kavad ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavad. Nende kavade valmimise tähtpäevaks on ÜVVKSi alusel kavandatud 2024. aasta 1. jaanuar. Maaparandussüsteemi lisavee juhtimise regulatsiooni täpsustamine Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele. Sihtrühm: Maaparandussüsteemi lisavee juhtijad. Avaldatav mõju: suureneb õigusselgus. Mõju olulisus Ulatus: keskmine, sihtgrupil ei kaasne Sihtrühma suurus: väike kuni keskmine eeldatavalt kohanemisraskusi. (täpsustub pärast 01.01.2024). Sagedus: keskmine, sihtrühm puutumus Ebasoovitavate mõjude risk: väike, paraneb muudatusega on reeglipärane, aga mitte õigusselgus. igapäevane. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel on tegemist olulise mõjuga muudatusega, mõjusid on kavas täiendavalt analüüsida eelnõu ettevalmistamise käigus. 9.5 Maaparandussüsteemi maa-alal kavandatavate tegevuste PTAga kooskõlastamise optimeerimine. MaaParS sätestab PTAga kooskõlastamise või PTAlt loa taotlemise kohustuse §-des: 47 ja 48 ning paragrahvides 50–53. Nagu tabelist 1 nähtub, on PTA mitmesuguste kooskõlastuste väljastamise maht aastatega tuntavalt kasvanud. Tabel 1 Toiming/aasta 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 Muu ehitise ehitusprojekti, eesvoolu reguleerimise või eesvoolu kaitselõigu veetaseme 820 790 688 reguleerimise kavatsuse 1557 1941 2545 2666 kooskõlastamine Maakorraldustoimingu ja siht- või kasutusotstarbe muutmise 1 827 1 924 1752 kooskõlastamine 21  Teistest seadustest tulenevate kooskõlastuste või arvamuste 688 661 712 974 andmine 1114 sh üld- või detailplaneeringu 79 124 92 kooskõlastamine 100 112 204 87 Kõik kokku 2647 2714 2440 2218 2653 3519 3780 Suurema osa kooskõlastusi PTAlt võtavad KOVid. PTA on selgitavate kirjadega ja seminaridel tõstnud KOVide teadlikkust kooskõlastamiste vajaduste kohta, mis ilmselt on osaliselt mõjutanud ka PTA kooskõlastuste arvu. VTK koostajad analüüsisid koostöös PTAga mitmetel kohtumistel võimalusi kooskõlastamise protsesse lihtsustada või vähendada. Analüüsimisel peeti silmas ka eeldust suurendada KOVi otsustusõigust ja vähendada võimalusel kooskõlastamisega kaasnevat töökoormust. Suurim kooskõlastuste vähendamise võimalus on MaaParSi §-s 51 (maakasutus maaparandussüsteemi maa-alal) regulatsiooni osas. MaaParSi § 51 lg 1 kohaselt võib maaparandussüsteemi maa-alal kinnisasja sihtotstarvet muuta ning sellel kinnisasjal maakorraldustoimingut teha PTA eelneva kooskõlastuse alusel. Kinnisasja sihtotstarbe muutmise vajadus on seotud enamasti mingi muu ehitustegevusega maaparandussüsteemi maa- alal. Nimetatud sätte eesmärk on, et PTA saaks enne KOVi ehitusloa menetlust anda tingimused, millega tuleb maaomanikul muu ehitise kavandamise varajases staadiumis arvestada. Kehtiva õiguskorra kohaselt kooskõlastavad KOVid maaparandussüsteemi maa-alal muu ehitise projekteerimistingimused või detailplaneeringu PTAga. Selles menetluses saab PTA anda tingimused, mis tagavad olemasoleva maaparandussüsteemi toimimise ning kinnisaja sihtotstarbe muutmiseks ei ole PTA poolset kooskõlastamist vaja. Maaparandussüsteemi maa-alal maakorraldustoimingu PTAga kooskõlastamise põhiline eesmärk on kinnisasja jagamisel tagada, et olulised maaparandussüsteemi rajatised jääksid võimalusel ühe omaniku kinnisasjale ja et uued omanikud saaksid viivitamata vajaliku teabe maaparandussüsteemi kohta. Praktikas on selle regulatsiooni tähtsus osutunud väikeseks. Maakorraldustoimingud tehakse maakorraldusseadusega kehtestatud nõuete kohaselt. Ka maakorraldusseaduse üks eesmärkidest on tagada kinnisasja otstarbekas kasutamine. Maakorraldustoimingute läbiviijad on piisavalt kompetentsed, arvestamaks oma tegevuses maaparandussüsteemidega. Lisaks on paranenud maaparandussüsteemi kohta andmete kättesaadavus nii MSRi kui Maa-ameti kitsenduste kaardi kaudu. MaaParSi § 51 lõikes 2 sätestatu kohta on kinnisasja kasutusotstarbe muutmise kooskõlastamisel kavandatud järgmised võimalikud lihtsustused. 1. Kui toimub haritava maa või loodusliku rohumaa muutmine metsamaaks, siis on vajalik PTA kooskõlastus ainult drenaažkuivendusega ala metsastamise korral. Olemasolevad drenaažikollektorid, mis on vajalikud ka naaberkinnisasjadel paiknevate süsteemi osade toimimiseks, tuleb kas asendada avatud eesvooludega või muuta kollektorid puujuurtele sissetungimatuteks. 2. Metsamaa muutmine haritavaks maaks või looduslikuks rohumaaks ei vaja kooskõlastamist. Haritaval maal on vajalik kuivendusintensiivsus võrreldes metsamaaga suurem ja seetõttu tuleb sellisel puhul maaparandussüsteem rekonstrueerida ning selleks eelnevalt PTAlt ka projekteerimistingimused taotleda. 22  3. Haritavale maale või looduslikule rohumaale puittaimedega istanduse rajamise kooskõlastamine on vajalik ainult drenaažkuivendusega maa-ala hõlmamise korral. Probleem: Maaparandussüsteemi maa-alal kavandatavate kõikide tegevuste kooskõlastamine PTAga ei ole otstarbekas. Muudatusettepanek 9.5: Tunnistada kehtetuks MaaParSi § 51 lg 1 ja muuta lõikes 2 kinnisasja kasutusotstarbe kooskõlastamise vajadust põhimõttel: -kooskõlastamist vajab drenaažkuivenduse maa-ala muutmine metsamaaks; - metsamaa muutmine haritavaks maaks või looduslikuks rohumaaks ei vaja kooskõlastamist; - kooskõlastada tuleb haritavale maale või looduslikule rohumaale puittaimedega istanduse rajamine kui see paikneb drenaažkuivendusega maa-alal. Muudatused vähendavad tuntavalt PTA ja KOVide töökoormust. Tabelist 1 nähtub, et PTA kooskõlastuste maht on vähenenud senisega võrreldes suurusjärgus 70%. Maaparandussüsteemi maa-alal tegevuste kooskõlastamiskohustuste optimeerimine Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele. Sihtrühm: Omanikud, kes kavatsevad maaparandussüsteemi maa-alal, muuta maa siht- või kasutusotstarvet. Avaldatav mõju: Väheneb sihtrühma halduskoormus. Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, mõju positiivne. Maaparandussüsteemi maa-alal tegevuste kooskõlastamiskohustuste optimeerimine Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud. Sihtrühm: PTA ja KOVi ametnikud. Avaldatav mõju: väheneb PTA ja KOVi töökoormus. Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: väike, kokkupuude on Ebasoovitavate mõjude risk: väike, mõju ebaregulaarne. positiivne. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida. 9.6 Maaparandussüsteemide registrisse seni kandmata maaparandussüsteemidele kasutusloa antuks lugemine Regulatsioon puudutab enne 2003. aasta 1. juulit ehitatud maaparandussüsteemidele, mille andmed ei kajastu MSRis, kasutusloa antuks lugemist. Need maaparandussüsteemid on rajatud valdavalt eelmisel iseseisvuse või nõukogude ajal, paiknedes tänapäeval põhiliselt erametsamaal aga ka RMK hallataval maal. Ka need, kunagi rajatud maaparandussüsteemid, on ulatuslikud, paiknedes paljude omanike kinnisasjadel ning metsasel maastikul on neid 23 mõnikord keeruline tuvastada. MaaParSi § 99 lõike 1 punktis 2 toodud kehtiv säte käsitleb sisuliselt metsamaal paiknevaid maaparandussüsteeme. Selleks, et maaparandussüsteemile saaks kasutusluba antuks lugeda, peab see vastama MaaParSi § 99 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Edasine regulatsioon tugineb hinnangul, kas maaparandussüsteem on nõuetele vastavusse viidav hoiutöödega või tuleb selleks maaparandussüsteem rekonstrueerida. Metsamaal paiknev kuivendussüsteem erineb põllumajandusmaal paiknevast kuivendussüsteemist selle poolest, et metsmaal vajalik kuivendusintensiivsus on väiksem. Seal on oluline eelkõige pinnavee ära juhtimine, mistõttu piisab reguleerival võrgul madalatest kraavidest, mille korrashoidu saab tagada uuendustöödega. Sellest lähtuvalt ei ole vajalik reguleeriva võrgu rekonstrueerimise vajaduse hinnang. Maaparandussüsteemi arvele võtmise olukorras on kõige tähtsam eesvoolu olemasolu ja selle seisund, kuna eesvoolu tehnilisest seisundist sõltub kuivendatud maa (reguleeriv võrk) toimimine. Eesvool on maaparandussüsteemi olulisem osa, mille funktsioon on liigvett ära juhtida. Seepärast on eelkõige vajalik hinnata eesvoolu tehnilist seisundit ja hinnata kas nõuetele vastavusse viimine on võimalik hoiutöödega või tuleb eesvool rekonstrueerida. Võimalik on teha regulatsiooni lihtsustus ja loobuda selle paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud nõudest, et maaparandussüsteemi reguleeriv võrk peab tagama maaviljeluseks sobiva mullaveerežiimi. Eesvoolud paiknevad enamasti paljude omanike kinnisasjadel, ehk on ühiseesvoolud, seega on nende eesvoolude rekonstrueerimiseks vajalik omanike, kellele kuulub üle poole ühiseesvoolu pikkusest, tahteavaldus. Kuigi maaparandussüsteemi arvele võtmise tulemusena lasub kõikidel kinnisasja omanikel, kellel on maaparandussüsteem, hoiukohustus, on eesvoolude omanike hoiukohustus suurem, kui looduslike veekogude omanikel, sest tagada tuleb eesvoolu nõuetekohane toimimine, samuti ei saa looduslike veekogude omanikud maaparandussüsteemi toimimisest kasu (pigem peavad taluma), sest see on vajalik eelkõige maaomanikule, kellel on reguleeriv võrk. Seepärast on oluline arvestada rohkem ühiseesvoolude omanike tahtega maaparandussüsteemidele kasutusloa antuks lugemise protsessis, mistõttu jäetakse MaaParSi § 99 lõikes 6 ära tekstiosa: „või üle poole maaparandussüsteemi maa-ala pindalast. Otstarbekas on muuta ka MaaParSi § 99 lõiget 2, milles on sätestatud: „Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud nõuded loetakse täidetuks, kui Põllumajandus- ja Toiduameti hinnangul saab maaparandussüsteemi nimetatud nõuetega vastavusse viia maaparandushoiutöö tegemisega. Vajaduse korral kooskõlastab Põllumajandus- ja Toiduamet maaparandushoiutöö tingimused asutusega, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud kasutusloa andmise esemega.“. MaaParSi § 99 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud nõuetele vastavuse hinnang on vajalik ainult ühiseesvoolu osas. Selle sätte alusel annab PTA tuvastava haldusakti, mille eelnõu ta vajaduse korral kooskõlastab asutusega, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud kasutusloa andmise esemega. Enamasti on selleks pädevaks asutuseks Keskkonnaamet, keda PTA kasutusloa antuks lugemise menetlusse kaasab, juhul kui tegemist on näiteks kaitsealaga. Kooskõlastuse sisu ei ole mitte hoiutööde tingimused, vaid see, kas kuivendussüsteemile saab keskkonnanõuetest lähtuvalt kasutusluba antuks lugeda või mitte. Praegune sätte sõnastus, et kooskõlastada tuleb maaparandushoiutöö tingimused, ei ole sisuliselt õige, sest maaparandushoiutöö tingimusi reguleerib MaaParS ja selle alusel kehtestatud maaeluministri määrus. 24 Ka MaaParSi § 101 vajab täpsustamist. Kui andmed maaparandussüsteemi kohta ei ole tuvastatavad olemasolevalt kaardilt, peab taotleja korraldama maaparandussüsteemi mõõdistamisjoonise koostamise. 1. Selleks, et PTA saaks otsustada maaparandussüsteemi ühiseesvoolu rekonstrueerimisvajaduse üle, peab mõõdistamisjoonisel kajastuma asjatundja hinnang suubla vee vastuvõtuvõime ja maaparandussüsteemi eesvoolu rekonstrueerimisvajaduse kohta. Sellest lähtuvalt ei pea mõõdistamisjoonisel tingimata kajastama MaaParSi § 101 lg 1 punktis 1 nimetatud suubla põhja kõrgusarve. Mõõdistamisjoonise koostanud pädev isik võib suubla veevastuvõtuvõimet hinnata ka muul moel. 2. Kui mõõdistamisjoonis esitatakse digitaalsena vektorkujul, tõstab see PTA menetluse kiirust ja väheneb ka vaidluste arv. Mõõdistamisjoonist koostavatel pädevad isikud omavad digitaalsete mõõdistamisjooniste koostamise võimekust. 3. Punktis 1 nimetatud muudatus eeldab mõõdistamisjoonise koostajalt suuremat maaparandusalast pädevust. Selline pädevus võib puududa isikul, kellel on ainult maakorraldustööde litsents. Probleem: Maaparandussüsteemide registrisse seni kandmata maaparandussüsteemidele kasutusloa antuks lugemise regulatsioon ei taga alati menetluse efektiivsust. Muudatusettepanek 9.6: MaaParSi §-des 99–101 kavandatavad muudatused: - võimalik on loobuda lõike 1 punktis 2 sätestatud nõudest, et maaparandussüsteemi reguleeriv võrk peab tagama maaviljeluseks sobiva mullaveerežiimi; - maaparandussüsteemi rekonstrueerimisvajadus otsustatakse ainult lähtuvalt eesvoolu seisundist; - PTA annab maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks projekteerimistingimused, kui seda taotlevad omanikud, kelle omandis on üle 50% ühiseesvoolu kogupikkusest; - PTA koostatud maaparandussüsteemi tuvastava haldusakti eelnõu kooskõlastatakse asutusega, kes seadusest tuleneva pädevuse piires peaks andma hinnangu, kas süsteemile saab kasutusluba antuks lugeda või mitte; - mõõdistamisjoonisel peab kajastuma hinnang suubla vee vastuvõtuvõime ja maaparandussüsteemi eesvoolu rekonstrueerimisvajaduse kohta; - mõõdistusjoonise peab esitama PTAle vektorkujul digitaalsena; - mõõdistamisjoonist koostava õigustatud isikute nimekirjast arvata välja isikud, kellel on maakorraldustööde litsents. Muudatused vähendavad tuntavalt PTA töökoormust. Maaparandusalase pädevuse omava isiku hinnang mõõdistamisjoonisel kajastuva eesvoolu rekonstrueerimise vajaduse ja suubla vee vastuvõtuvõime kohta tõhustab PTA menetlust. Maaparandussüsteemide registrisse seni kandmata maaparandussüsteemidele kasutusloa antuks lugemine Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele. Sihtrühm: omanikud, kes taotlevad maaparandussüsteemile kasutusloa antuks lugemist. Avaldatav mõju: väheneb sihtrühma halduskoormus, suureneb õigusselgus. Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. 25  Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, muudatus on sihtrühmale positiivne, sest taotluse menetlus on kiirem ning eesmärgipärasem, sest keskendutakse kõige olulisemale – eesvoolu seisundile. Maaparandussüsteemide registrisse seni kandmata maaparandussüsteemidele kasutusloa antuks lugemine Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele Sihtrühm: maaparandusala ettevõtjad ja isikud, kes on pädevad mõõdistamisjoonist koostama. Avaldatav mõju: mõõdistamisjoonisel annab sihtrühm täiendava hinnangu suubla vee vastuvõtuvõime ja ühiseesvoolu rekonstrueerimisvajaduse kohta. Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda, Sihtrühma suurus: väike. kuna tegu tavapärase erialalise tegevusega. Sagedus: keskmine, kuna kokkupuude on Ebasoovitavate mõjude risk: väike, reeglipärane. negatiivse iseloomuga mõjud on vähesed. Maaparandussüsteemide registrisse seni kandmata maaparandussüsteemidele kasutusloa antuks lugemine Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud. Sihtrühm: PTA. Avaldatav mõju: väheneb PTA töökoormus. Menetlus eeldatavalt kiireneb. PTA saab otsuse tegemiseks pädeva isiku hinnangu ühiseesvoolu rekonstrueerimisvajaduse kohta. Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: keskmine, kuna kokkupuude on Ebasoovitavate mõjude risk: väike, muudatus reeglipärane. on sihtrühmale positiivne. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida. 9.7 Maaparandussüsteemi kuuluva üksikrajatise ehitamiseks ehitusteatise ja kasutusteatise regulatsioon. MaaParSi § 9 lg 1 kohaselt ehitatakse maaparandussüsteem maaparandussüsteemi ehitusloa alusel, järgides maaparandussüsteemi ehitusprojekti ja maaparandussüsteemi ehitamise nõudeid. Maaparandussüsteemi ehitamiseks vajalikele toimingutele on kehtestatud ühetaoline loamenetluse kord, mille etapid on: projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutusloa menetlemine. Maaparandussüsteem on väga paljude ehitiste kogum. Üldjuhul hõlmab loamenetlus maaparandussüsteemi või selle osa. Samas esineb olukordi, kus rekonstrueerida on vaja üksikut rajatist. Samuti võib olla vaja ehitada olemasolevale maaparandussüsteemile mõni täiendav rajatis nagu truup, purre, kraav, nõva. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peaks taotleja näiteks 26 maaparandussüsteemile ühe lisanduva truubi rajamiseks tellima ehitusprojekti ja läbima täiemahulise loamenetluse protsessi. Maaparanduslikus mõttes on truubi puhul oluline tagada selle õige põhjakõrgus ja piisav ava läbimõõt, mida on võimalik saavutada ka lihtsama menetlusega. Otstarbekas on rakendada sarnaselt ehitusseadustikule ehitis- ja kasutusteatise regulatsiooni. Probleem: MaaParSis puudub maaparandussüsteemi kuuluva üksikrajatise ehitamise paindlik regulatsioon. Muudatusettepanek 9.7: Täiendada MaaParSi paragrahvidega, mis kehtestavad nõuded ehitus- ja kasutusteatisele ja nende teatiste menetlusele. Muudatus puudutab neid maaparandussüsteemi omanikke, kes kavandavad maaparandussüsteemil üksikrajatise ehitamist. Regulatsiooni kehtestamisele järgnevatel aastatel võib üksikrajatiste ehitusteatisi laekuda PTAsse hinnanguliselt 40–50 aastas, edaspidi võib see arv suureneda. Muudatuse tulemusena väheneb sihtgrupi halduskoormus. Samuti väheneb PTA töökoormus, kuna projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutusloa asemel tuleb menetleda ehitis- ja kasutusteatisi, mis on vähem ressursimahukam. Maaparandussüsteemi kuuluva üksikrajatise ehitamiseks ehitusteatise ja kasutusteatise regulatsioon. Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele. Sihtrühm: maaparandussüsteemi omanikud, kes kavatsevad ehitada maaparandussüsteemi üksikrajatist. Avaldatav mõju: vähenevad otsesed kulutused, kuna ehitusprojekti pole vaja koostada, samuti väheneb sihtrühma halduskoormus. Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk väike, muudatus positiivse mõjuga. Maaparandussüsteemi kuuluva üksikrajatise ehitamiseks ehitusteatise ja kasutusteatise regulatsioon Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud. Sihtrühm: PTA. Avaldatav mõju: Väheneb PTA töökoormus. Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: väike, üksikjuhtumid. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, mõju on positiivne. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida. 27 9.8 Maaparandussüsteemi ehitusloa menetlustähtaja pikendamine. MaaParSi § 23 lg 4 kohaselt teeb PTA ehitusloa andmise või selle andmisest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul nõuetekohaste dokumentide saamisest arvates. Kuigi nimetatud tähtaja arvestus algab sellest hetkest, kui PTAsse laekuvad nõuetekohased ehk otsuse tegemist võimaldava kvaliteediga dokumendid, esineb siiski massiliselt olukordi, kus PTA ei suuda tähtajast kinni pidada. Põhjuseid on mitmeid. Metsakuivenduse ehitusprojektidega hõlmatav maa-ala ulatub sadadesse hektaritesse, mistõttu on selle projekteerimistingimustele ja - normidele vastavuse kontrollimine ajamahukas. Suurte maa-alade kohta tehtavad ehitusprojektid suurendavad oluliselt kaasamist vajavate isikute arvu, mis ulatub kümneteni või üksikutel juhtudel sadadeni. Eelnevast lähtuvalt tekib oht, et kõiki vajalikke menetlusosalisi ei suudeta kaasata, ennekõike neid maaomanikke, kellel ei ole elektronposti aadressi rahvastikuregistris märgitud. Viimasel ajal on järsult suurenenud keskkonnaorganisatsioonide huvi olla kaasatud maaparandussüsteemi ehitusloamenetlusse, mis pikendab paratamatult menetlusaega. Maaparandussüsteemi ehitusloa menetluses keskkonnaorganisatsioonide kaasamise temaatikat on arutatud ka õiguskantsleri kantseleiga, kelle ettepanek on muuta maaparandussüsteemi ehitusloa menetlustähtaeg pikemaks, et soovi korral saaksid keskkonnaorganisatsioonid olla kaasatud ja esitada oma arvamuse kavandatava tegevuse kohta. Probleem: Maaparandussüsteemi ehitusloa menetlustähtaeg 30 päeva ei võimalda sageli taotluse menetlemisel kaasata kõiki asjasesse puutuvaid isikuid. Muudatusettepanek 9.8: MaaParSi § 23 lõikes 4 muudetakse maaparandussüsteemi ehitusloa menetlemise tähtaega. Oluline on leida menetlemiseks optimaalne aeg, mis ei koormaks üleliia sihtgruppi, võimaldaks kaasata isikuid, samas oleks tagatud maaparandussüsteemi ehitusloa menetluse kvaliteet. Optimaalne ehitusloa menetlemise aeg leitakse analüüsi tulemusena eelnõu ettevalmistamise käigus. Muudatusettepanek ei tähenda, et PTA peaks edaspidi kõiki ehitusloa taotlusi kauem menetlema. PTA kasutaks pikemat menetlustähtaega üksnes eespool kirjeldatud probleemsete olukordade puhul. PTA on viimastel aastatel väljastanud aastas 100 ehitusluba. Maaparandussüsteemi ehitusloa menetlustähtaja pikendamine Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele. Sihtrühm: maaparandussüsteemi omanikud, kes taotlevad maaparandussüsteemi ehitusluba. Avaldatav mõju: võib pikeneda ehitusloa menetlemise aeg, kontrollitakse kauem ehitusprojekti nõuetele vastavust. Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk väike, negatiivse mõju risk on vähene, selle kaalub üle kvaliteetsem ehitusprojekt. Maaparandussüsteemi ehitusloa menetlustähtaja pikendamine 28  Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele. Sihtrühm: maaparandussüsteemi ehitusloa menetlusse kaasatavad isikud. Avaldatav mõju: Maaparandussüsteemi ehitusloa menetlemise pikem tähtaeg võimaldab kaasata kõiki asjassepuutuvaid isikuid. Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, mõju on positiivne. Maaparandussüsteemi ehitusloa menetlustähtaja pikendamine Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud. Sihtrühm: PTA Avaldatav mõju: Maaparandussüsteemi ehitusloa menetlemise pikem tähtaeg võimaldab parandada menetlemise kvaliteeti ja kaasata menetlusse kõik asjakohased isikud. Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: keskmine, reeglipärane tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, mõju on positiivne. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida. 9.9 Maaparanduse väikesüsteemi ehituskava plaanile kantavate andmete lihtsustamine. MaaParSi § 11 lg 1 kohaselt ehitatakse maaparanduse väikesüsteem (väikesüsteem) väikesüsteemi ehitusloa alusel, järgides väikesüsteemi ehitamise kava (ehituskava) ja maaparandussüsteemi ehitamise nõudeid. Ehituskava plaanile kantavad andmed on sätestatud MaaParSi § 25 lg-s 3. Väikesüsteemi ehitusloa menetlemisel on osutunud ebavajalikuks MaaParSi § 25 lg 3 punktis 6 toodud andmed kavandatava väikesüsteemi suubumiskohas suubla põhja kõrgusarvu kohta. Probleem: Ehituskava plaanil on osa andmeid ehitusloa menetlemiseks ebavajalikud. Muudatusettepanek 9.9: Muuta MaaParSi § 25 lg 3 punkti 6, millega jäetakse välja sõnad: „ja kavandatava väikesüsteemi suubumiskohas suubla põhja kõrgusarv“. Ettepanek arvestab asjaoluga, et tegemist on iseendale ehitamisega, mis ei mõjuta naaberkinnisasjade maakasutust. Samuti on eeldatud, et ehituskava koostaja on pädev hindamaks suubla veevastuvõtuvõimet. Väikesüsteemi ehituslubasid on PTA väljastanud viimastel aastatel kaks, kolm luba aastas. Maaparanduse väikesüsteemi ehituskava plaanile kantavate andmete lihtsustamine Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele. Sihtrühm: väikesüsteemi ehitamist kavandavad maaomanikud. Avaldatav mõju: ehituskavas väheneb andmekoosseis. 29  Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: väike, üksikjuhud. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, mõju positiivne. Maaparanduse väikesüsteemi ehituskava plaanile kantavate andmete lihtsustamine Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud. Sihtrühm: PTA. Avaldatav mõju: Väheneb PTA töökoormus. Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: väike, üksikjuhud. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne mõju. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida. 9.10 Omanikujärelevalve tõhustamine. MaaParSi § 30 lõikes 1 on sätestatud omanikujärelevalve eesmärk, milleks on tagada maaparandussüsteemi ehitamine maaparanduse õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt. Mittetõhusa omanikujärelevalve kohta on tagasisidet andnud nii maaparandussüsteemi omanikud, ehitajad kui ka PTA, et omanikujärelevalve töö kvaliteet ei vasta sageli nõuetele. Probleemi on arutatud mitmel nõupidamisel PTAga. Probleem: Maaparandussüsteemi ehitamise omanikujärelevalve on sageli mittetõhus. Omanikujärelevalve töö tulemus selgub tagantjärele, kui mittenõuetekohast ehitamist on kulukas parandada. Muudatusettepanek 9.10: Kavandada meetmed, mis võimaldavad paremini hinnata omanikujärelevalve tegevust ehitamise ajal. Võimalikud meetmed on: - kohustus pidada ehitustööde päevikut digikeskkonnas; - kehtestada omanikujärelevalve kava koostamise nõue. Esimesel meetme puhul on kõigil huvitatud isikutel võimalus jälgida ehitamise käiku, sh omanikujärelevalve tegevust piisavalt vahetult digikeskkonnas. Teise meetme puhul saab omanikujärelevalve tegija mõelda tegevuse eelnevalt läbi ja maaparandussüsteemi omanikul ja PTAl on võimalik nimetatud kava täitmist hinnata. Mõlemad meetmed võimaldavad paremini hinnata omanikujärelevalve sisulist tööd. Samas, kas rakenda ainult ühte või mõlemat meedet, saab lõplikult alles eelnõu koostamise käigus otsustada. Muuhulgas mõjutab seda otsust ka ehitusseadustikus planeeritavad muudatused omanikujärelevalve tegevusele. Praegu valmistatakse ette ehitusseadustiku muudatust, kus kavandatakse samasuguseid meetmeid omanikujärelevalve tegevuse kvaliteedi tõstmiseks. Omanikujärelevalve tõhustamine. 30  Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele. Sihtrühm: maaparandussüsteemi ehitamise tellijad. Avaldatav mõju: paraneb ehitustööde kvaliteet. Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne mõju. Omanikujärelevalve tõhustamine. Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele Sihtrühm: omanikujärelevalve tegijad. Avaldatav mõju: rakendatakse täiendavat meedet, kuid see on seotud tavapärase omanikujärelevalve erialase tegevusega. Paraneb eeldatavasti ehitustööde kvaliteet. Mõju olulisus Ulatus: väike, nõuetekohaselt erialast tegeval Sihtrühma suurus: väike. isikul käitumise muutusi ei eelda. Sagedus: keskmine, reeglipärane. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, negatiivse mõju risk on vähene, kvaliteetsemast tööst tulenev positiivne mõju kaalub üles lisatöö. Samuti kaasneb muudatusega omanikujärelevalve parem maine ja väheneb sanktsioonide oht. Omanikujärelevalve tõhustamine. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud. Sihtrühm: PTA. Avaldatav mõju: paraneb ehitustööde kvaliteet. Väheneb töökoormus kasutuslubade menetlemisel ja riikliku järelevalve käigus ettekirjutuste tegemise vajadus maaparandussüsteemi ehitamise nõuete rikkumise eest. Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: keskmine, reeglipärane. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne mõju. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida. 9.11 Maaparanduse väikesüsteemi kasutusloa taotlemisel esitatavate dokumentide arvu vähendamine. MaaParSi § 10 lg-s 2 on sätestatud, et maaparandussüsteemi ehitamise dokumendid antakse üle PTAle. Nimetatud dokumendid on olulised ehitustööde kvaliteedi hindamisel ja vajalikud MSRis andmetena säilitamiseks. Eriti vajalikud on need maaparandussüsteemi rekonstrueerimise korral, sest siis on vajalik teada, kuidas maa-alused maaparandussüsteemi osad ehitati. Valdav osa maaparandussüsteeme kuulub paljudele omanikele, seetõttu võib ühel 31 kinnisasjal maaparandussüsteemi rekonstrueerimine mõjutada ka naaberkinnistute maaparandussüsteemi osade toimimist. Sellest põhimõttest lähtuvalt on sätestatud MaaParSi § 10 lg-s 2 toodud ehitusdokumentide koosseis. Väikesüsteem paikneb ühe omaniku kinnisasjal, ehk tegemist on iseendale ehitamisega. Seega ei vaja riik kasutusloa menetlemisel sellisel hulgal andmeid, nagu see on vajalik tavasüsteemi puhul. Analüüsi tulemusena selgus, et väikesüsteemi kasutusloa taotluses on mittevajalikud andmed kaetud tööde ja ehitusmaterjalide kohta. Probleem: Väikesüsteemi kasutusloa taotluse osa dokumente ja nendes sisalduvad andmed on ebavajalikud. Muudatusettepanek 9.11: Muuta MaaParSi § 33 lõiget 1 ja sätestada see uues sõnastuses: „(1) Väikesüsteemi kasutusloa taotlus ja käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 4 nimetatud dokumendid esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile kümne päeva jooksul väikesüsteemi valmimisest arvates.“ Väikesüsteemi kasutuslubasid on PTA andnud viimastel aastatel 2,3 luba aastas. Maaparanduse väikesüsteemi kasutusloa taotlemisel esitatavate dokumentide arvu vähendamine Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele. Sihtrühm: väikesüsteemi kasutusluba taotlevad väikesüsteemi omanikud. Avaldatav mõju: väheneb sihtrühma halduskoormus. Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne mõju. Maaparanduse väikesüsteemi kasutusloa taotlemisel esitatavate dokumentide arvu vähendamine. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud. Sihtrühm: PTA. Avaldatav mõju: Väheneb PTA töökoormus. Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: väike, üksikud juhud. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne mõju. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida. 9.12 Vastutava spetsialisti nõuete täpsustamine. MaaParSi § 36 lg 5 kohaselt peab maaparandusala vastutav spetsialist läbima iga viie aasta järel PTA heakskiidetud õppekava alusel täienduskoolitusasutuses täiskasvanute koolituse seaduse ja maaeluministri määruse alusel kehtestatud nõuete kohase täienduskoolituse. 32 Käesoleval ajal on mitmetel vastutavatel spetsialistidel ka kutseseaduse alusel antud diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutse. Lähtuvalt kehtivast regulatsioonist peaksid need vastutavad spetsialistid läbima nii MaaParSist tuleneva täienduskoolituse kui ka kutseseadusest tulenevat kutset tõendama, mis eeldab samuti koolitustel osalemist. Mõlema koolituse sisu suuresti kattub. Selline korraldus on sihtgrupile üleliia koormav ja kulukas. Maaparanduse valdkonnas töötavatel vastutavatel spetsialistidel on ka muid kutseseaduse alusel antud kutseid, kuid maaparanduse alal tegutsemiseks sobib ainult hüdrotehnika valdkonna kutse. Kokku omab maaparanduse vastutavatest spetsialistidest kutseseaduse kohast kutset 33 isikut, nendest 18 on diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutsega. Lisaks on EMPS tõstatanud probleemi, et arvestades täienduskoolituse mahtu, võiks pikendada täiendkoolituse läbimise perioodi, et täiendkoolitus läbitakse viia aasta asemel seitsme aastaga. See võimaldaks vastutavatel spetsialistidel paremini läbida täies mahus täienduskoolituse programmi ning maaparandusala ettevõtetel oma kulusid paremini hajutada pikemale perioodile. Probleem: Maaparandusala vastutavatele spetsialistidele, kellel on kutseseaduse alusel saadud diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutse, ei ole otstarbekas rakendada MaaParSi § 38 lg-s 5 nimetatud täienduskoolituse kohustust. Muudatusettepanekud 9.12: 1. Muuta MaaParSi § 36 lõiget 2 ja lisada sättesse põhimõte, et isik võib tegutseda sättes nimetatud maaparandusaladel ka siis, kui tal on kutseregistris diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutse. 2. Muuta MaaParSi § 36 lõiget 5 ja sõnastada säte põhimõttel, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik, kellel ei ole hüdrotehnikainseneri kutset, peab läbima iga seitsme aasta järel PTA heakskiidetud õppekava alusel täienduskoolitusasutuses täiskasvanute koolituse seaduse ja käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud õigusakti nõuete kohase täienduskoolituse. Kavandatavad muudatused mõjutavad maaparanduse uurimistöö, omanikujärelevalve, ekspertiisi ja maaparandussüsteemi projekteerimise ala vastutavaid spetsialiste. Vastutava spetsialisti nõuete täpsustamine. Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele. Sihtrühm: maaparanduse uurimistöö, maaparandussüsteemi projekteerimise, maaparanduse omanikujärelevalve ja maaparanduse ekspertiisi eest vastutavad spetsialistid. Avaldatav mõju: pikeneb täienduskoolituse läbimise aeg, diplomeeritud hüdrotehnikainseneri kutse omanikel kaob MaaParSi alusel täienduskoolituse läbimise kohustus. Mõju olulisus Ulatus: keskmine, käitumises kaasnevad Sihtrühma suurus: väike. muudatused, kuid nendega ei kaasne kohanemisraskusi. Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne mõju. 33 Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida. 9.13 Maaparandussüsteemide registri põhimääruse kehtestamise pädevuse andmine valdkonna eest vastutavale ministrile. MSRi asutab ja põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus. Registri põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise üldised põhimõtted ja täpsustatakse andmete loetelu. Kui tekib vajadus muuta MSRi põhimäärust, siis muudatuste tegemine ministri määruse tasemel on kiirem. Samuti lähtutakse teiste infosüsteemide või registrite analoogiast. Näiteks on ministri määrusega kehtestatud metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus, põllumajandusloomade registri põhimäärus ja maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registri põhimäärus. MSRiga seonduv kuulub maaeluministri haldusalasse, seetõttu on mõistlik kui põhimääruse kehtestamise pädevus on maaeluministril. Probleem: MSR põhimääruse kehtestamine VV määrusega ei ole otstarbekas. MSR arenduste kiiremaks kasutuselevõtuks oleks põhjendatud põhimääruse kehtestamine anda valdkonna eest vastutava ministri pädevusse. Muudatusettepanek 9.13: Muuta MaaParSi § 39 lõiget 2 ja sätestada, et MSRi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Maaparandussüsteemide registri põhimääruse kehtestamise pädevuse andmine valdkonna eest vastutavale ministrile. Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele. Sihtrühm: Maaparandussüsteemi omanikud. Avaldatav mõju: mõju puudub, sest MSRi toimimise põhimõtted jäävad muutumatuks. Mõju olulisus Ulatus: - Sihtrühma suurus: keskmine. Sagedus: - Ebasoovitavate mõjude risk: väike, negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Maaparandussüsteemide registri põhimääruse kehtestamise pädevuse andmine valdkonna eest vastutavale ministrile Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud. Sihtrühm: PTA; KOVid. Avaldatav mõju: mõju puudub, sest MSRi toimimise põhimõtted jäävad muutumatuks. Mõju olulisus Ulatus: -. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: - Ebasoovitavate mõjude risk: väike, negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. 34 Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida. 9.14 Maaparandushoiu nõuete täpsustamine. Maaparandushoiu tegemise nõuded on sätestatud MaaParSi §-des 44–47. Praktikas on osutunud vajalikuks teatud nõudeid täpsustada. Esiteks, kui maaparandussüsteemi ehitamisel tuleb MaaParSi § 9 lg 1 alusel lisaks muudele nõetele järgida ka ehitusseadustiku §-des 7–10 sätestatud põhimõtteid: hea tava, ohutus, keskkonnasäästlikkus, asjatundlikkus, siis MaaParSi maaparandushoiu sätetes nimetatud viide puudub. Ka maaparandushoiul on vajalik lähtuda samadest põhimõtetest. Teiseks, MaaParSi § 44 lg-s 2 on sätestatud lauseosa „Maaparandussüsteemi omanik ei tohi maaparandushoiutööd tehes takistada veevoolu“ kordab § 47 lg-s 1 sätestatud üldnõuet, et maaparandussüsteemis on keelatud takistada veevoolu ja paisutada vett, kui selleks puudub käesoleva seaduse § 50 kohane PTA luba või kooskõlastus. Senise praktika kohaselt ei ole maaparandushoidu tehes selle nõude vastu eksitud. Maaparandushoiu peamine probleem on, et seda ei tehta üldse, õigeaegselt või nõuetele vastavalt. Probleemid tekivad just maaparandussüsteemi nende rajatistega, mis on vajalikud kõikidele: ühiseesvoolud, maaparandussüsteemi teenindavad teed, truubid, keskkonnakaitserajatised jne. Nende ebapiisav maaparandushoid põhjustab probleeme paljudel kinnisasjadel. Praktikas ei ole maaparandussüsteemi omanikud mõistnud, et maaparandushoiu tegemine on kohustus. MaaParSi § 47 lg 11 sõnastusest: „Maaparandussüsteemi omanik teeb käesoleva seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele vastavad maaparandussüsteemi ja selle maa-ala maaparandushoiutööd, et maaparandussüsteem vastaks selle kasutamise kestel käesoleva seaduse § 5 lõigetes 1‒5 sätestatud nõuetele“ ei tõlgendata hoiutööde tegemist kohustusena. Lisaks vajaks säte täpsustamist, et hoiukohustus on lisaks omanikule ka maaparandusühistul tegevusekavas määratletud ulatuses. Probleem: Maaparandushoidu tehakse ebapiisavalt. Maaparandushoiu tegemise kohustusest ei saada aru või ei taheta aru saada. Muudatusettepanekud 9.14: Kavandada MaaParSi maaparandushoiu sätetes muudatused: -§ 44 lisada säte põhimõttel, et maaparandushoidu tehes tuleb järgida ehitusseadustiku §-des 7‒ 10 sätestatud põhimõtteid; - §-s 44 vältida § 47 kordamist; - §-s 47 täpsustada, et maaparandushoiukohustus lasub ka maaparandusühistul tegevuskavas määratletud ulatuses. Sõnastada sättes isikute hoiukohustus selgemalt. Maaparandushoiu nõuete täpsustamine. Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele. Sihtrühm: Maaparandussüsteemi omanikud, maaparandusühistud, maakasutajad. Avaldatav mõju: Paraneb maaparandushoiu kohustuse osas õigusselgus, hoiutöö tulemusena paraneb maaparandussüsteemide toimimine. Mõju olulisus Ulatus: väike, puudub tarvidus muutustega Sihtrühma suurus: keskmine. kohanemiseks mõeldud tegevuste järele. 35  Sagedus: väike, kokkupuude on Ebasoovitavate mõjude risk: väike, ebaregulaarne. maaparandushoiu kohustus sisuliselt ei muutu. Maaparandushoiu nõuete täpsustamine. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud. Sihtrühm: PTA. Avaldatav mõju: Maaparandushoiu paranemisel väheneb riikliku järelevalve meetmete kohaldamise vajadus maaparandushoiutöö nõuete rikkumise eest. Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: keskmine, reeglipärane. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, mõju on positiivne. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida. 9.15 Riigi poolt korras hoitavatel ühiseesvooludel uuendustööde korraldamine. Riik on võtnud suurema osa üle kümne ruutkilomeetri valglaga ühiseesvoolude hoiukohustuse enda kanda. Kui riigi poolt korras hoitavat ühiseesvoolu (riigieesvool) on vaja uuendada, siis tellib PTA MaaParSi § 46 lg 2 kohaselt ühiseesvoolu uuendusprojekti. Praktika on näidanud, et alati ei ole see otstarbekas. Igal aastal korraldab PTA riigieesvooludel ülevaatusi. Lihtsamatel juhtudel suudab PTA ka ise määrata uuendustööde mahud, mis on vajalikud uuendustööde tegemise riigihanke korraldamiseks. Probleem: Riigi poolt korras hoitavatel ühiseesvooludel uuendustööde korraldamine on liialt jäigalt reguleeritud. Muudatusettepanekud 9.15: Anda MaaParSi § 46 lõikes 2 PTAle kaalutlusõigus otsustamaks riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu uuendamiseks ühiseesvoolu uuendusprojekti koostamise vajaduse üle. Riigi poolt korrashoitavatel ühiseesvooludel uuendustööde korraldamine Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud. Sihtrühm: PTA. Avaldatav mõju: riigi eesvoolude uuendamisel on võimalik uuendusprojekti koostamiseks ette nähtud rahalisi vahendeid kokku hoida. Samas suureneb mõningal määral riigi eesvoolude ülevaatuste tegemisel töökoormus. Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: väike, kokkupuude on Ebasoovitavate mõjude risk: väike, mõju on ebaregulaarne. positiivne. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida. 36 9.16. Maaharimine avatud eesvoolu kaitsevööndis. MaaParSi § 48 lg-s 6 on sätestatud, et avatud eesvoolu kaitsevööndis ei tohi harida maad lähemal kui üks meeter eesvoolu pervest. Nõude kehtestamise eesmärk oli kaitsta eesvoolu maaharimise käigus võimaliku eesvoolu kahjustamise eest. Eesvoolu pervele liiga lähedal maaharimisega võib muld variseda eesvoolu, samuti võib see tegevus põhjustada erosiooni eesvoolu kaldal ja nõlval. Sisult sarnane nõue on sätestatud veeseaduse § 119 punktis 3: „Veekaitsevööndis on keelatud maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine.“. Veekaitsevööndi ulatus üle kümne ruutkilomeetri valgalaga eesvooludel on kümme meetrit ja alla kümne ruutkilomeetri valgalaga eesvooludel üks meeter. Seega MaaParSis sätestatud piirangu ala laius on igal juhul hõlmatud veeseadusest tuleneva piirangu nõudega. Probleem: MaaParSi § 48 lg-s 6 sätestatud nõue on hõlmatud veeseaduse § 119 punktis 3 sätestatud nõudega. Nõude dubleerimine ei ole kooskõlas õigusloome hea tavaga. Kattuvad nõuded võivad tekitada sihtgrupile segadust, sest MaaParSist tulenev nõue rakendub alati ühe meetri laiusel ribal aga veeseaduse nõue võib üle kümne ruutkilomeetri valgalaga eesvooludel rakenduda ka kümne meetri laiusel ribal. Samuti ei ole otstarbekas, kui sisult sama nõude järgimise üle teostavad riikliku järelevalvet kaks valitsusasutust. Eriti palju segadust võib see tekitada nende eesvoolude osas, mis paiknevad väljaspool maaparandussüsteemi maa-ala. Muudatusettepanek 9.16: Tunnistada kehtetuks MaaParSi § 48 lg 6. Maaharimine avatud eesvoolu kaitsevööndis. Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele. Sihtrühm: Maaparandussüsteemi eesvoolude omanikud. Avaldatav mõju: Suureneb õigusselgus. Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: väike, kokkupuude on Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne ebaregulaarne. mõju. Maaharimine avatud eesvoolu kaitsevööndis. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud. Sihtrühm: PTA, Keskkonnaamet. Avaldatav mõju: Suureneb veekaitsevööndis maaharimisnõuete osas õigusselgus. Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: väike, kokkupuude on Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne ebaregulaarne. mõju. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida. 37 9.17 Riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu kaitsevööndis koprajahi või kopra väljapüügi lepingu nõudest loobumine. MaaParSi § 49 lg 8 kohaselt sõlmib PTA riigieesvoolu kaitsevööndis koprajahi või kopra väljapüügi korraldamiseks lepingu kinnisasja omanikuga, jahipiirkonna kasutamisõiguse luba omava isikuga või kinnisasja omaniku määratud isikuga. Sättega püüti lahendada koprapaisude probleemi komplektselt, sest koprapaisude likvideerimine on mõttekas siis, kui seda tehakse koos koprajahi või kobraste väljapüügiga. Praktikas ei ole PTA sõlminud siiski mitte ühtki lepingut ja ei pea seda ka otstarbekaks, mistõttu on ebavajalik seda reguleerida MaaParSis. Koprajahile, sh kopra väljapüügile, kohaldub jahiseadus, mille alusel jahiselts ja maaomanik sõlmivad lepingulised suhted ja lepivad kokku, millistel tingimustel ja kuidas maaomaniku maa peal jahti peetakse. Kokkuleppe üheks osaks peaks olema ka see, kuidas konkreetsel maal jahiloomade tekitatavat kahju ennetatakse ja tekkinud kahju kompenseeritakse. Väikeulukitele võivad oma maaomandi piires jahti korraldada kõik jahimaad omavad maaomanikud jahiseadusega sätestatud ulatuses ja korras. Kui maaomanikel see huvi puudub, saavad seda teha jahipiirkonna kasutajad. Seega on mõistlik MaaParSis ühiseesvoolu kaitsevööndis koprajahi või kopra väljapüügi lepingu nõudest loobuda. Probleem: MaaParSi § 49 lg-s 8 sätestatud kohustust, et PTA sõlmib riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu kaitsevööndis koprajahi või kopra väljapüügi korraldamiseks lepingu kinnisasja omanikuga, jahipiirkonna kasutamisõiguse luba omava isikuga või kinnisasja omaniku määratud isikuga, ei ole praktikas otstarbekas rakendada. Muudatusettepanek 9.17: Tunnistada kehtetuks MaaParSi § 49 lg 8. Riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu kaitsevööndis koprajahi või kopra väljapüügi lepingu nõudest loobumine. Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele. Sihtrühm: maaparandussüsteemi eesvoolude omanikud, jahipiirkonna kasutamisõiguse luba omavad isikud või kinnisasja omaniku määratud isikud. Avaldatav mõju: Mõju ei ole, kaotati regulatsioon, mida ei rakendatud. Mõju olulisus Ulatus: - Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: - Ebasoovitavate mõjude risk: puudub. Riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu kaitsevööndis koprajahi või kopra väljapüügi lepingu nõudest loobumine Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud. Sihtrühm: PTA. Avaldatav mõju: mõju ei ole, kaotati regulatsioon, mida ei rakendatud. Mõju olulisus Ulatus: - Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: - Ebasoovitavate mõjude risk: puudub. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida. 38 9.18 Maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise algatamise õiguse täpsustamine. Maaparandussüsteemi kasutusotstarve loetakse lõppenuks, kui maaparandussüsteem on iganenud või lagunenud või muul põhjusel kaotanud olulise osa oma toimimisvõimest või kui kasutusotstarbe lõppenuks lugemise vajadus tuleneb avalikust huvist. MaaParSi § 54 lg 2 kohaselt saab maaparandussüsteemi kasutusotstarve lõppenuks lugemist taotleda maaparandussüsteemi omanik. Samuti on see võimalik PTA algatusel sama paragrahvi lõike 1 alusel. Praktikas on esinenud olukordi, kus maaparandussüsteemi omanik ei ole taotlenud maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemist, kuid muutunud maakasutus ei võimalda enam maaparandussüsteemi või selle osa toimimist. Näiteks, kui eelneval ajal on rajatud drenaažisüsteemi maa-alale mingi karjäär, siis on üheselt selge, et maaparandussüsteemi sellel alal ei saa enam eksisteerida, ja MSRi andmete õigsuse seisukohast lähtuvalt, tuleks sellel alal maaparandussüsteemi kasutusotstarve eeltoodu tõttu lõppenuks lugeda. Kuna praktikas on seadust tõlgendades tekkinud arusaam, et PTA saab maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemist algatada üksnes avaliku huvi esinemise korral, on õigusselguse tagamiseks vajalik täpsustada ka MaaParSi § 54. Probleem: ebaselgus, kas PTA saab paindlikult algatada maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise menetlust. Muudatusettepanek 9.18: Täpsustada MaaParSi § 54 põhimõttel, et PTA saab algatada maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise menetlust, kui maaparandussüsteem on iganenud ja lagunenud või muul põhjusel kaotanud olulise osa oma toimimisvõimest. Maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise algatamise õiguse täpsustamine Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele. Sihtrühm: Maaparandussüsteemi omanikud. Avaldatav mõju: täpsustub maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise menetlus. Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: väike, ühekordne tegevus. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne mõju. Maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise algatamise õiguse täpsustamine. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud. Sihtrühm: PTA. Avaldatav mõju: täpsustub maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise menetlus. Suureneb MSRi andmete sisuline õigsus. Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: väike, kokkupuude on Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne ebaregulaarne. mõju. 39 Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida. 9.19 Maaparandushoiukavade koostamisest loobumine. Veekogudel on mitmeid kasutusotstarbeid, paratamatult tuleb igas kasutusvaldkonnas tegutseval isikul arvestada ka teistes valdkondades tegutsevate isikute vajadustega. Keskseks dokumendiks, mis koondab vesikonna valgalal erinevate tegevusvaldkondade vajadusi ja keskkonnaeesmärke saab olla, nagu nimigi ütleb, veemajanduskava. Maaparandushoiukava (edaspidi hoiukava) algne eesmärk oli kavandada hoiutööde sihipäraseks korraldamiseks üldine planeerimisdokument, arvestades keskkonnanõuetega. Teisalt vajas riik andmeid kuivendatud maade kuivendusseisundi ja nimetatud maade tegeliku ja soovitava kasutamise kohta. Samuti koguti andmeid riigieesvoolude seisundi kohta ja määratleti eesvoolude hajukoormusest mõjutatud lõigud. Täpsemad hoiukava andmed on sätestatud maaeluministri 3. aprilli 2020. a määrusega nr 19 „Maaparandushoiukava nõuded ja maaparandushoiukava koostamise kord“. Arvestades hoiukava üldistusastet ei ole konkreetsete maaparandushoiutööde kavandamine hoiukavaga praktikas otstarbekas, sama kehtib ka keskkonnarajatiste kohta, sest neid hoiukavaga kavandada ei saa, vaid need projekteeritakse ehitusprojektis. Vajalikud põhimõttelised keskkonnameetmed on otstarbekas kavandada valdkonnaüleses dokumendis ehk veemajanduskavas, mis võimaldab käsitleda erinevate valdkondadega seotud mõjusid kompleksselt. Seda põhimõtet on veemajanduskavade koostamisel ka arvestatud, seetõttu on ka sellest aspektist lähtuvalt vähenenud hoiukavade koostamise vajadus. Maaparanduse valdkonnas on koostatud eraldi dokumendina eesvoolude maaparandushoiu hea tava: „Kuivendussüsteemide eesvoolude veekeskkonda säästva hoiu põhimõtted“, milles koondatud põhimõtteid ei ole otstarbekas hoiukavades üle korrata. Viimastel aastatel on järgitud praktikat, et veemajandus- ja hoiukavasid avalikustatakse koos ja kavades toodud sisu tutvustatakse avalikkusele üheskoos. See on ka mõistlik, sest mõlemad kavad käsitlevad veemajanduse probleeme, nii on tagatud kavade koosmõju ja eesmärgipärasus, sest mõlemate kavade tegevused täidavad üht veekaitselist põhieesmärki, s.o kõikide vete hea seisundi saavutamine. Riigieesvoolude ülevaatuste andmeid ja seal kavandatavaid hoiutöid on PTAl kavas kajastada PTA pikaajalises tegevuskavas. Levinud praktika kohaselt panustab PTA aktiivselt nii veemajanduskavade koostamisse, kavandatavate tegevuste planeerimisse kui ka veemajanduskavade rakendamise aruandlusse. Arvestada tuleb ka asjaolu, et KeMil on plaanis veemajanduskavade rakendamise tõhustamiseks luua 15 töökohta („Veemajanduskavade 2022–2027“ tegevus ), seetõttu paraneb eeldatavasti ka veemajanduskavade rakendamine. Eeltoodust lähtuvalt ei ole edaspidi otstarbekas hoiukavasid eraldi dokumendina koostada, hoiukava seniseid eesmärke saab kajastada veemajanduskavades ja muudes asjakohastes dokumentides. Probleem: Maaparandushoiukavade koostamine eraldi dokumendina ei ole otstarbekas. 40 Muudatusettepanek 9.19: Tunnistada kehtetuks MaaParSi §-d 55, 56 ja 57. Hoiukavade käsitlus on edaspidi otstarbekas koondada veemajanduskavadesse. Maaparanduse hoiukavade koostamisest loobumine. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud. Sihtrühm: PTA. Avaldatav mõju: veemajanduse valdkonnas paraneb koostöö KeMiga. PTA töökoormus väheneb. Mõju olulisus Ulatus: keskmine, käitumises kaasnevad Sihtrühma suurus: väike. muudatused, kuid nendega ei kaasne kohanemisraskusi. Sagedus: väike, kokkupuude on Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne ebaregulaarne. mõju. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida. 9.20 PTA korraldatavatest maaparandussüsteemi ülevaatustest omanike teavitamine Riigieesvooludel hoiutööde vajaduse selgitamiseks korraldab PTA maaparandussüsteemide ülevaatusi, millest omanikest teavitamise regulatsioon on sätestatud MaaParSi § 56 lõikes 4. Selle sätte kohaselt on maaparandushoiukava koostamiseks või selle muutmiseks vajaliku maaparandussüsteemi ülevaatuse tegemiseks PTAl õigus viibida maaparandussüsteemi omaniku kinnisasjal ning teha vajalikke toiminguid maaparandushoiukava koostamiseks vajalike andmete kogumiseks maaparandussüsteemi omaniku või tema volitatud esindaja juuresolekul või nende juuresolekuta, kui kinnisasjal viibimise ja toimingute tegemise aeg on maaparandussüsteemi omaniku või tema volitatud esindajaga kokku lepitud. Kuna riigieesvoolud paiknevad väga paljudel kinnisasjadel, on selle nõude täitmine väga ressursimahukas. Samas, maaparandussüsteemide visuaalsed ülevaatused ei ole omanikele ülearu riivavad. Sellest lähtuvalt on otstarbekas kehtestada omanike teavitamise paindlikum regulatsioon. Kuna muudatusettepaneku 9.19 alusel on kavas muuta kehtetuks ka § 56, siis on otstarbekas sätestada riigieesvoolude ülevaatustest omanike teavitamise regulatsioon MaaParSi §-s 49. Probleem: Maaparandussüsteemi ülevaatustest omanike teavitamise regulatsioon on üleliia ressursimahukas. Muudatusettepanek 9.20: Täiendada MaaParSi § 49 põhimõttel, et PTAl on õigus viibida maaparandussüsteemi omaniku kinnisasjal ning teha vajalikke toiminguid riigieesvoolude korrashoiu eesmärgil vajalike andmete kogumiseks, kui teade kinnisasja ülevaatamise aja ja koha kohta on avaldatud Ametlikes Teadaannetes. PTA korraldatavatest maaparandussüsteemi ülevaatustest omanike teavitamine Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele. Sihtrühm: Maaparandussüsteemi omanikud. Avaldatav mõju: lihtsustub maaparandussüsteemi ülevaatustest teatamise kord. 41  Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: keskmine. Sagedus: väike, kokkupuude on Ebasoovitavate mõjude risk: väike, ebaregulaarne. negatiivse iseloomuga mõjud on vähesed. PTA korraldatavatest maaparandussüsteemi ülevaatustest omanike teavitamine Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud. Sihtrühm: PTA. Avaldatav mõju: lihtsustub maaparandussüsteemi ülevaatustest teatamise kord. Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: keskmine, kokkupuude on Ebasoovitavate mõjude risk: väike, reeglipärane. negatiivse iseloomuga mõjud on vähesed. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida. 9.21 Kallasraja tõkestamiseks loa andmine Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 38 lg 5 sätestab isikud, kes on õigustatud andma loa kallasraja tõkestamiseks, järgmiselt: „Kalda omanik või valdaja võib kallasrada tõkestada kohaliku omavalitsuse üksuse või Põllumajandus- ja Toiduameti kirjalikul nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral, nagu seda on loomade karjatamine või maa kuivendamine, kuid ta peab tagama tõkkest üle- või läbipääsu kallasrada mööda liikumiseks.“. Olukord, kus kaks isikut (KOV ja PTA) saavad nimetatud luba anda, on tekitanud praktikas segadust. PTA on õigustatud tegelema ainult nende kuivenduskraavide ja eesvooludega, mis kuuluvad maaparandussüsteemide koosseisu. Teiste kraavidega tegelevad KOVid. Seetõttu ei ole sihtgrupile sageli selge, kes on pädev asutus konkreetse kraaviga tegelema. Teisalt tekib vajadus maaparandussüsteemil kallasrada tõkestada tavaliselt siis, kui maaparandussüsteemi ehitatakse või rekonstrueeritakse. Sellel juhul tagab PTA kallasrajale kehtestatud nõuete täitmise (tõkkest üle- või läbipääs, et kallasrajal saaks liigelda) projekteerimistingimuse andmisega. Seega puudub PTAl sisuline vajadus anda KeÜSi § 38 lg 5 alusel kirjalikku nõusolekut. Praktikas on PTA andnud viimastel aastatel üksnes mõne kallasraja tõkestamise kooskõlastuse ja sedagi koos mingi muu tegevuse kooskõlastamisega. Kokkuvõttes saavutatakse muudatusega sihtgrupi suurem õigusselgus, kui kallasraja tõkestamiseks annab loa üks isik ehk KOV. Pealegi suurendab kavandatav muudatus KOVide otsustusõigust. Probleem: Kord, kus kallasraja tõkestamiseks annavad loa kaks isikut, tekitab sihtgrupis segadust. Muudatusettepanek 9.21: Muuta KeÜSi § 38 lõiget 5 ja jätta sättest välja tekstiosa „või Põllumajandus- ja Toiduameti“. Kallasraja tõkestamiseks loa andmine Mõju majandusele: mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele, mõju halduskoormusele. 42  Sihtrühm: isikud, kes kavatsevad kallasrada tõkestada. Avaldatav mõju: suureneb õigusselgus. Mõju olulisus. Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: väike, kokkupuude on Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne ebaregulaarne. mõju. Kallasraja tõkestamiseks loa andmine Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele: töökorraldus, tulud ja kulud. Sihtrühm: PTA, KOV. Avaldatav mõju: suureneb õigusselgus, suureneb KOVi otsustusõigus. Mõju olulisus Ulatus: väike, käitumise muutusi ei eelda. Sihtrühma suurus: väike. Sagedus: väike, kokkupuude on Ebasoovitavate mõjude risk: väike, positiivne ebaregulaarne. mõju. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud mõjude hindamise metoodika ja HÕNTE § 1 lg 1 p 7 ja § 46 alusel ei ole tegemist olulise mõjuga muudatusega ja seda ei ole vajalik täiendavalt analüüsida. 10. Kavandatavate muudatuste muud mõjukategooriad. Kavandatavad muudatused ei oma sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti ei oma muudatused mõju välissuhetele. Kavandatavate muudatuste koondmõjuriigi julgeolekule ja regionaalarengule on kaudne, kuid positiivne. Muudatused omavad positiivset mõju toidujulgeolekule. Korras maaparandussüsteemid võimaldavad maatulundusmaad sihtotstarbeliselt kasutada, tagades inimeste elu ja töövõimaluse Eestimaal (1,4 miljonil hektaril), sest ilma toimivate kuivendussüsteemideta ei ole põllumajandusmaid meie klimaatilistes tingimustes võimalik kasutada. Kuivendatud põllumajandusmaa kestlik ja aktiivne majandamine pakub ökosüsteemi teenust, kuid eelkõige tagab kodumaise toidutootmise. Piiriäärsetel aladel asustuse olemasolu on oluline riigi julgeoleku, sh toidujulgeoleku seisukohalt. Samasse eesmärki panustab ka teede, eriti nende rajatiste (truupide ja sildade), seisundi parandamine. Elu- ja looduskeskkonnale on koondmõju positiivne. Ühiseesvoolude hoiutööde raames tehtav eesvoolu sängist sette eemaldamine häirib küll lühiajaliselt vee-elustikku, samas vähendavad korras kuivendussüsteemid hajukoormuse kandumist veekeskkonda. Sette eemaldamise käigus võetakse eesvoolust välja oluline osa sinna ladestunud taimetoitainetest, mis muidu kanduksid suurveega allavoolu. Seega täidab sette eemaldamine lisaks maaparanduse vajadusele ka merre suunatava lämmastiku ja fosfori vähendamise eesmärki. Sette põllule laialiajamist saab käsitleda kui taimetoitainete taaskasutust. Lähtuvalt kliimaprognoosidest, mille alusel sademete hulk on jätkuvalt kasvutrendis, suureneb lokaalsete üleujutuste ohjamise eesmärgist lähtuvalt eesvoolude hoiu tähtsus järjest enam. 43 Muudatus 9.8 võimaldab kaasata maaparandussüsteemi ehitusloa menetlusse vajalikul määral keskkonnaorganisatsioone. Samuti muudatus 9.7 võimaldab rajada lihtsamini keskkonnakaitserajatist kui maaparandussüsteemi kuuluvat üksikrajatist. 11. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud. MaaParSi muudatused mõjutavad peamiselt PTA tulusid ja kulusid. Muudatused nii vähendavad, kui suurendavad PTA halduskulusid. Täpsem ülevaade on kajastatud tabelis 2 Tabel 2 Muudatus Mõju PTA töökoormusele 9.1 Ühiseesvoolu hoius osalemise korraldamine lepingute alusel toob kaasa PTAle uue kohustuse, sest hoiutööde tegijale väljastatakse andmed maaparandussüsteemi ühiseesvoolu ja reguleeriva võrgu kohta. See tegevus on kindlasti vähem ressursimahukas, kui ühistule õiendite andmine. Andmebaaside arendamise tulemusena võib andmete väljastamise kohustus edaspidi väheneda või kaduda, kui vajalikud andmed on hoiutööde tegijale kättesaadavad. Praegu on prognoosimatu, kas ja millisel määral uus kord käivitub. 9.2 Ühistute asutamise lihtsustumine võib mõnevõrra suurendada vajadust väljastada õiendeid ja ühistute tegevuspiirkonna kaarte. Samas ei saa eeldada, et muudatusega kaasneks suur maaparandusühistute moodustamise kasv (võrrelduna maaparandusühistute „buumiaastatega“ ). 9.3 Ühistu tegevuspiirkonna laiendamiseks tuleb PTAl väljastada maaparandussüsteemi kohta õiend ja uus tegevuspiirkonna kaart. See otseselt PTA töökoormust ei mõjuta, sest ka praeguse regulatsiooni kohaselt tuleb anda õiend ja kaart uue ühistu asutamiseks. 9.4 Lisavee regulatsiooni täpsustamine suurendab valdkonnas õigusselgust, võib eeldada PTA töökoormuse mõningast vähenemist. 9.5 Kooskõlastuste optimeerimine vähendab oluliselt PTA töökoormust. Arvestades tabelis 1 toodud statistikat, saab eeldada töökoormuse vähenemist (2500 kooskõlastust aastas väheneb). Ühe kooskõlastuse väjastamiseks kulub PTAl aega 2–4 tundi. 9.6 Maaparandussüsteemide arvele võtmise protsessi muutmine (sh mõõdistamisjoonise koostaja pädevuse suurendamine) vähendab PTA töökoormust. Juba täna on maaomanike hulgas nõudlus suurem seoses maaparandussüsteemide arvele võtmise taotlusega, kui on PTA suutlikkus. Selle alane PTA töökoormus on seotud ka asjaoluga, kas pikendatakse maaparandussüsteemide arvele võtmise tähtaega või mitte. Pikema tähtaja korral jaotub PTA töökoormus aastate lõikes ühtlasemalt. 9.7 Üksikrajatiste regulatsioon vähendab PTA töökoormust, kuna taotluse lahendamiseks kuluv aeg väheneb. Ühtlasi suurendab see regulatsioon eeldatavasti sektori õiguskuulekust, kuna ehitusteatist on märgatavamalt lihtsam esitada, kui tellida üksikrajatise ehitamiseks ehitusprojekt. Võib omakorda suureneda menetluste arv. 9.8 Maaparandussüsteemi ehitusloa menetlustähtaja pikendamine suurendab PTA töökoormust, kuna menetlused pikenevad. Samas paraneb menetluste kvaliteet, mis vähendab vaiete arvu. 9.9 Maaparanduse väikesüsteemi ehituskava plaanile kantavate andmete lihtsustamine vähendab väga vähesel määral PTA töökoormust. 44  9.10 Omanikujärelevalve regulatsiooni muudatus parandab eeldatavasti omanikujärelevalve tegevust, samuti paraneb sellest tegevusest ülevaade ning ehitustööd tehakse kvaliteetselt. 9.11 Maaparanduse väikesüsteemi kasutusloa taotlemisel esitatavate dokumentide arvu vähendamine ei mõjuta oluliselt PTA töökoormust. 9.12 Vastutava spetsialisti nõuete täpsustamine PTAd ei mõjuta. 9.13 Maaparandussüsteemide registri põhimääruse kehtestamise pädevuse andmine valdkonna eest vastutavale ministrile PTAd ei mõjuta, kuna põhimõtteid ei muudeta. 9.14 Maaparandushoiu nõuete täpsustamine suurendab sihtgrupi õigusselgust. Maaparandushoiu nõude sõnastuse täpsustamine võimaldab PTAl paremini selgitada sihtgrupile maaparandushoiu kohustust. 9.15 PTAle kaalutlusõiguse andmine riigieesvoolude uuendusprojekti tellimise kohta suurendab PTA töökoormust, kuna PTA peab ise määrama riigihanke korraldamiseks vajalikud riigieesvoolude uuendustööde mahud. Käesoleval ajal tellib PTA 15–20 uuendusprojekti aastas, ühe projekti maksumus on umbes 17 000 eurot. Hinnanguliselt võiks PTA loobuda aastas kuue projekti tellimisest, mis annab kokkuhoiu 85 000–100 000 eurot. Mõningal määral väheneksid halduskulud ärajäävate projektide analüüsi ja vastuvõtmise menetluse osas. 9.16 Eesvoolu kaitsevööndis maaharimise piiramise nõude kehtetuks tunnistamine vähendab minimaalselt PTA töökoormust. 9.17 Riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu kaitsevööndis koprajahi või kopra väljapüügi lepingu sõlmimise nõudest loobumine ei mõjuta PTA töökoormust, kuna seda abinõud ei ole rakendatud. Koprajahile või kopra väljapüügile kohaldub jahiseadus, mistõttu on ebaotstarbekas reguleerida erinõudeid, mis praktikas rakendust ei leia. 9.18 Maaparandussüsteemi kasutusotstarbe lõppenuks lugemise algatamise õiguse täpsustamine parandab MSRi andmete kvaliteeti, kuid suurendab ka PTA töökoormust. Samuti on see maaomanikule lihtsam ning vähem koormavam. 9.19 Maaparandushoiukavade koostamisest loobumine vähendab oluliselt PTAl dokumendi koostamiseks kuluvat aega. Samas, sisuline töö, millel hoiukava andmed põhinesid, ei vähene. Muudatuse tulemusel saab kokku hoida 0,5 inimese töö GIS valdkonnas, mida saab suunata muudesse kaardirakenduse ja GIS-ga seotud tegevustesse. 9.20 Maaparandussüsteemi ülevaatustest omanike teavitamise regulatsiooni muudatus vähendab oluliselt PTA töökoormust. 9.21 KeÜSis kallasraja tõkestamiseks nõusoleku andmise regulatsiooni muudatus vähendab minimaalselt PTA töökoormust. Muudatused 9.1–9.4 parandavad eelduslikult ühiseesvoolude seisundit, muudatus 9.10 tõhustab omanikujärelevalve tööd, need muudatused vähendavad PTA vajadust kohaldada riikliku järelevalve meetmeid. Muudatused 9.1, 9.6, 9.15 ning 9.18 suurendavad PTA töökoormust. Ülejäänud muudatused vähendavad PTA töökoormust või ei muuda töökoormust. Käesoleval ajal ei ole prognoositav ühiseesvoolude hoiukohustuses osalemise nõude praktikas rakendumise ulatus ja isikute hulk, kes tahavad kuivendussüsteeme MSRis arvele võtta, seetõttu ei saa hinnata muudatuste kogumõju PTA töökoormusele. Täiendavalt hinnatakse muudatuste mõju PTA töökoormusele MaaParSi muutmise eelnõu ettevalmistamise käigus. KOVide töökoormus väheneb esmajoones tulenevalt muudatusest 9.5 u 2500 võrra aastas. 45 V. Eelnõu väljatöötamise tegevuskava 12. Valitav lahendus Kavandatavate muudatuste põhimõtteline kirjeldus on toodud VTK 9. osas. 13. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid 1. Muudetakse MaaParSi. 2. Muudetakse KeÜSi. 3. Kehtestatakse maaeluministri määrus „Maaparandussüsteemi ühiseesvoolude hoiukohustuses osalevate isikute maaparandushoiukulude suuruse määramise alused“. 4. Muudetakse või tunnistatakse kehtetuks maaeluministri 14. jaanuari 2019. a määrus nr 1 „Maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku maaparandushoiukulude suuruse määramise alused ja kulude tasumise täpsem kord“. 5. Tunnistatakse kehtetuks maaeluministri 3. aprilli 2020. a määrus nr 19 „Maaparandushoiukava nõuded ja maaparandushoiukava koostamise kord“. 14. Edasine kaasamise plaan Eelnõu väljatöötamisse kaasatakse PTA ja kõiki partnereid, keda on nimetatud VTK I osa punktis 6. 15. Eeldatav eelnõu kooskõlastamise ja jõustumise aeg Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks 2024. aasta II kvartalis. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg on 2025. aasta IV kvartal. Eraldi mõjuanalüüsi ei kavandata, mõjusid hinnatakse eelnõu ettevalmistamise käigus. Samas kui eelnõu koostamisel selgub, et kavandatavate muudatustega kaasneb oluline mõju, mida varem ei prognoositud, siis teostatakse põhjalikum mõjuanalüüs enne eelnõu esitamist EISi. 16. Väljatöötamise kavatsuse ettevalmistaja VTK koostamisel osalesid Maaeluministeeriumi maakasutusosakonna maaparanduse ja maakasutuse valdkonnajuht Reena Osolin (reena.osolin@agri) ja nõunik Olev Krist. 46