Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus looduse taastamise kohta

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Keskkonnaministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/22-01393 Resolutsiooni teema: Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus looduse taastamise kohta Adressaat: Keskkonnaministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus looduse taastamise kohta (COM (2022) 304) EISi toimiku nr: 22-0411 Tähtaeg: 19.09.2022 Adressaat: Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Keskkonnaministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 19.08.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 29.09.2022 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (21.09.2022) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 19.09.2022. Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 12.07.2022 Resolutsiooni koostaja: Christina Rees [email protected], 693 5201 ANDMED Nimetus Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus looduse taastamise kohta ALGATUSE Proposal for a regulation of the european parliament and of the council on nature KOHTA restoration Eelnõu nr COM(2022) 304 Esitamise kuupäev: 22.06.2022 Menetluskord EL-is: tavamenetlus RKKTS § 1521 lg 1 1. p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist SEISUKOHA 2. RKKTS § 1521 lg 1 - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju VALITSUSSE p2 TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue 4. VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine) 5. VVS § 201 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is)) 29.09.22 VV VALITSUSELE Kuupäev istungile, EL menetluse ESITAMINE 21.09.2022 ajakava KOKi SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud Sotsiaalpartnerid, Sisendi andmise tähtaeg MENETLUS min KEM ministeeriumid MEM, RAM, MKM huvigrupid 19.08.2022 EELNÕU ÜLEVAADE KOK KUV ÕTE EEL EL elurikkuse strateegia aastani 2030 näeb ette õiguslikult siduvate looduse taastamise eesmärkide ÕU SISU kehtestamise. Komisjon pidi vastavalt strateegiale avalikustama ettepaneku õigusakti kohta 2021. aasta ST JA lõpus, kuid algatus avaldati 22. juunil 2022. Algatusele vastavalt peavad kõik liikmesriigid koostama EES looduse taastamise kava aastani 2050. Esmajärjekorras tuleb taastada halvas seisus olevad linnu- ja MÄR KIDE loodusdirektiivi liikide elupaigad ja elupaigatüübid nii, et aastaks 2050 oleks saavutatud linnu- ja S loodusdirektiivi eesmärgid – saavutada ELis ohustatud liikide ja elupaigatüüpide soodne seisund. Lisaks seatakse taastamiseesmärgid linnade ökosüsteemidele, jõgedele ja üleujutusaladele, tolmeldajatele, põllumajanduse ja metsa ökosüsteemidele. Metsa ökosüsteemi seisundi parandamisele aitab kaasa ka EL elurikkuse strateegia eesmärk kaardistada ja võtta range kaitse alla kõik ELis säilinud põlismetsad ja vanad metsad. Ettepaneku konkreetsed eesmärgid: Maismaa, ranniku ja magevee ökosüsteemid – suure elurikkusega looduslike ja poollooduslike elupaikade seisundi ulatuslik parandamine ja nende taasloomine ning liikide populatsioonide taastamine nende elupaikade parandamise ja laiendamisega. Näiteks tuleb loodusdirektiivi elupaigatüüpide seisundi parandamiseks rakendada aastaks 2030 taastamismeetmeid vähemalt 30 %, aastaks 2040 vähemalt 60%, aastaks 2050 vähemalt 90% pindalast, mis ei ole täna veel heas seisus. Mereökosüsteemid – taastada mereelupaiku (näiteks meriheinakooslused või setetega kaetud põhjad), mis toovad märkimisväärset kasu, sealhulgas kliimamuutuste leevendamise seisukohast; taastada elupaiku, mis on koduks märgilise tähendusega mereliikidele, nagu delfiinid ja pringlid, haid ja merelinnud. Linnade ökosüsteemid – mitte vähendada 2030. aastaks summaarselt linnade roheala; suurendada 2040. aastaks linna rohealade kogupindala 3% ja 2050. aastaks 5%; saavutada olukord, kus linna puude võrastike liitus on vähemalt 10%; saavutada olemasolevatesse ja uutesse hoonetesse ja taristuarendustesse lõimitud linna rohealade pindala netojuurdekasv. Jõgede ühendatus – teha kindlaks ja kõrvaldada pinnavete ühendatust takistavad tõkked, et taastada 2030. aastaks jõgede vaba vool vähemalt 25 000 km ulatuses. Tolmeldavad putukad – mesilaste, liblikate, kimalaste, sirelaste ja muude tolmeldajate populatsioonide arvukuse vähenemise ümberpööramine 2030. aastaks, tingimuste loomine tolmeldajate populatsioonide kasvuks ning tolmeldajate korrapärase seire metoodika väljatöötamine. Agroökosüsteemid – suurendada rohumaaliblikate ja põllulindude arvukust, mineraalsete põllumuldade orgaanilise süsiniku varu ning mitmekesiste maastikuelementidega põllumajandusmaa osakaalu; taastada 2030. aastaks 30% ja 2050. aastaks 70% põllumajanduses kasutatavatest kuivendatud turbaaladest. Metsaökosüsteemid – positiivse suundumuse saavutamine seoses seisva või lamava lagupuidu, ebaühtlase vanuselise struktuuriga metsade, metsade ühendatuse, levinud metsalindude arvukuse ja orgaanilise süsiniku varuga. 1/2 Alustatud: 09.03.2020 Muudetud: 12.07.2022  Eestis on taastatud viimase 15 a jooksul ca 17 500 ha erinevaid sookooslusi, taastatud ja hooldusesse on jõudnud 40 000 ha pärandniite, avatud on kalade rändeteid (nt Sindi pais Pärnu jõel). Taastamistööde planeerimiseks on koostatud kaitstavate soode ja pärandniitude tegevuskavad, EL rahastuse toel (LIFE) on koostamisel kuivade ja märgade metsade tegevuskavad. Seni on elupaikade taastamiseks kasutatud peamiselt struktuuritoetuste (ühtekuuluvusfond) vahendeid, lisaks ka LIFE programmi vahendeid. Uueks perioodiks (2021 – 2027) on riigisiseselt otsustatud struktuurivahenditest looduskaitsele eraldada kolm korda vähem vahendeid, kui oli eelmisel perioodil (2014 – 2020). Nii on 2021 – 2027 ühtekuuluvusfondist ette nähtud ainult 16 mln eurot, mis on suunatud üksnes märgade elupaikade taastamiseks. See võimaldab ellu viia looduse taastamise määrusega seatud ülesannetest ainult väikese osa. VÕI MAL IKU D SOT S- MAJ. MÕJ UD VÕI MAL IKU D ÕIG USLI KUD MUU DAT USE D MÕJ U EEL ARV ELE KOM MEN TAA RID SEISUKOHAD EESTI SEISUKOHT TEISTE RIIKIDE SEISUKOHAD KOMMENTAARID 2/2 Alustatud: 09.03.2020 Muudetud: 12.07.2022 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 19.1.1/22-0411 - COM(2022) 304 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS looduse taastamise kohta Arvamuse andmine eelnõu kohta Keskkonnaministeeriumile vastavalt Riigikantselei 12.07.2022 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 19.08.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f36752b2-7bb0-4458-a7ec-3fdbcc0fe560 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f36752b2-7bb0-4458-a7ec-3fdbcc0fe560?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main