Leping

“Innovatsioonitrepp”: Klassikalise majanduse ettevõtte teekond uuendusmahukaks ettevõtteks“ Sissejuhatus 15. veebruaril 2022 toimunud Teadus-ja Arendusnõukogu istungil nr. 92 otsustati Tööandjate Keskliidu esindaja, Ivo Suursoo ettepanekul moodustada temaatiline töörühm „Klassikalise majanduse arengutee TAI mahukaks“ ehk innovatsioonitrepp. Nimetatud projekt on ka ühtlasi üks element kuuest sammust, mida Tööandjate Innovatsiooni Käivituskoda ja Innovatsiooniliidrite Klubi ühisettepanekuna tutvustasid ettevõtlusministrile 23.05.2022. 1. Projekti eesmärk Töötada välja innovatsioonitrepi ja strateegiakaardi MVP, mis kirjeldab klassikalise majanduse ettevõtte liikumist uuendusmahukaks ettevõtteks. Samuti kirjeldatakse esmased mõõdikud, mida Eesti riik peaks saavutama aastaks 2035 igal trepiastmel. 2. Miks innovatsioonitrepp? Innovatsiooni ökosüsteemis toimub palju põnevat (koolitused, seminarid, rahalised toetusmeetmed jmt), kuid ökosüsteemi osapooltel ei ole omavahelist kokkulepet, kuidas tegevused ja meetmed on sihistatavad erineva innovatsioonivõimekusega ettevõtetele. Sihtgrupiks on pahatihti korraga nii need ettevõtted, kes alles mõtlevad R&D-le, kui ka need, kes juba osalevad Euroopa Horizon projektides ja investeerivad aastas >2% käibest. Samas koostöövõimekus ja vajadus toetusmeetmete suhtes on erinevatel arenguastmetel olevatel ettevõtetel kardinaalselt erinevad. Omades innovatsiooni ökosüsteemis ühtset nägemust innovatsiooni trepist - klassikalise majanduse ettevõtte arenguteest uuendusmahukaks ettevõtteks - on võimalik teha täpsemaid valikuid tegevuste- meetmete sihtimiseks ja ettevõtetel selge arusaamine, kas üks või teine üritus-tegevus-meede on nende jaoks või mitte. 3. Metoodika, kuidas jõutakse innovatsioonitrepi kokkuleppeni ● 5 etapiline disainisprint, mis läbitakse 1,5 kuu jooksul järgnevate sammudega: ○ Defineeritakse Project Charter - probleem ja eesmärk ○ Lahendusideede Draftimine  ○ Prototüübi loomine ○ Testgrupi kaasamine MVP testimiseks sihtgrupis ○ Tagasiside süstematiseerimine, trepi täiendamine ja avalikustamiseks sobiva lõppversiooni kinnitamine ● Töö teostajad 3 grupis: ○ Töögrupp - defineerib lähteülesande ja koostab sisendi inno-trepi draftile, hiljem testib prototüüpi sihtgrupis. Töögrupp koosneb innovatsiooni valdkonna ekspertidest nii era- kui avalikust sektorist, sh ülikoolidest ○ Disainigrupp - töögrupi sisendi järgi visualiseerib trepi. Disainigrupp koosneb osaliselt samadest ekspertidest, kes on kaasatud ka Töögruppi. ○ Testgrupp - MVP-le tagasiside andjatena kaasatakse ettevõtjaid ja rakendusasutuste ning poliitikakujundajate esindajaid, kes inno-treppi oma töös igapäevaselt kasutavad 4. Projekti ajakava 11. august Töögrupi (13 eksperti) kohtumine nr 1 (4 h): Defineeritakse Project Charter ehk probleem ja eesmärk ○ Inspiratsioonikõneleja – teemasse sissejuhatus ○ Probleemi olemus - miks innovatsioonitrepp ja strateegiakaart? ▪ Mis täna pigistab? ▪ Mis on teisiti, kui meie töö on tehtud? ▪ Tulem: AS-IS vs TO-BE ○ Projekti lõppeesmärgi defineerimine & eesmärgi täitmise võtmetulemused, mille järgi hinnata projekti edukust ▪ Trepp ▪ Kuidas me tahame, et tulemust kasutatakse ▪ Strateegiakaart (võtmetulemused astmete kaupa aastaks 2035) ○ Sihtgrupp ▪ Kasusaajad ja nende use-case'id ○ Lahenduse ulatuse (skoobi) kokkuleppimine -> vormistatav tulem ▪ Milliste kasusaajate vajaduse me katame ja millist mitte ▪ Mis on lahenduse sees ja mis on väljas ▪ Eristada sektorite ülesed teemad ja konkreetsed tööstussektoreid puudutavad teemad (erialaliite on 20) ○ Kes on tulemi omanik tulevikus? Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS)? 18. august Töögrupi (13 eksperti) kohtumine nr 2 (8h): Lahendusideede draftimine ○ Inspiratsioon võimalikest lahendusmudelitest Erinevate riikide ja inno-nõustajate kogemuse ülevaade (15 min esitlused) Võimalikud inspiratsiooniesitluste allikad: ▪ Inno-ISO ▪ Šveits ▪ Iirimaa (ei ole R&D mahukas maa) ▪ Luxemburg  ▪ Singapur ▪ Taani ▪ Rootsi o Personaalne töö - iga meeskonnaliikme lahenduse algidee draftimine: o Trepi ja elementide joonistamine o Trepi astmete mõõdikute väljatöötamine o Ideede koondamine ühise lahenduse prototüübile 22.-24. august Disainimeeskonna (3-4 eksperti) agiilne töö: Ideede kombineerimine üheks prototüüp-mudeliks o Töögrupi kohtumise nr 2 baasilt ühise prototüübi loomine, võimalusel ka prototüüpimise käigus testid kontrollgrupiga o Mõõdikute ideede kombineerimine 25. august Töögrupi (13 eksperti) kohtumine nr 3 (2h): Prototüübi ülevaatus ja täiendamine ○ Disaini töögrupi poolt loodud MVP ülevaatus ja täiendamine ○ Mõõdikute töögrupi koondi ülevaatamine ○ Testimise ettevalmistuse kokkulepe 30. või 31. august Laiema ringi kaasamise üritus MVP testimiseks sihtgrupis (2-3h): ○ Idee tutvustus ca 30 – 40 sihtgrupi esindajale ○ Rakendatavuse testid erinevates töögruppides ■ Ettevõtja enesehindamine ■ EIS oma teenuste sihistamiseks ■ … ○ Tagasiside koondamine auditooriumis 2. september Töögrupi (13 eksperti) kohtumine nr 4 (2h): Tagasiside süstematiseerimine 5.-7. september Disainimeeskonna (3-4 eksperti) kohtumised: Trepi täiendamine 8. september Töögrupi (13 eksperti) kohtumine nr 5 (2h): Lõpliku versiooni ülevaatus, esitluse kooskõlastamine TAN & IPK (Innovatsioonipoliitika Komisjon) menetlus ● E 12.09 Materjalide edastamine Riigikantseleile/TAN-ile (Katrin Kiisler) ● T 13.09 Materjalid edastatakse TAN-i ja IPK-liikmetele ● 20.09 IPK istung ● 27.09 TAN-i istung Ettepanek TAN-ile: ● TAN hindab prototüüpi, annab soovitused nii sisu kui rakendamise osas ● TAN annab soovituse seada tulem inno-ökosüsteemi investeeringute ja tegevuste suunamise raamistikuks (MKM, EIS, ETAG, ülikoolid võtavad lahenduse kasutusele inno-tegevuste sihistamisel). 5. Eelarve Projekti tervikliku elluviimise maksumus kokku 45 184 eur (ilma km-ta). Eelarves sisaldub töögrupi ja disainimeeskonna ekspertide teenustasu, kohtumiste ja kaasamisürituse korralduskulu ning Tööandjate Keskliidu projektijuhtimise kulu. 6. Meeskond 1. Projekti juht – Ivo Suursoo, Tööandjate Keskliidu esindaja TAN-is, Tööandjate Innovatsiooni Käivituskoja töögrupi juht; 2. Projekti tehniline teostus – Kristel Oitmaa, Tööandjate keskliidu arendusnõunik 3. Ettevõtete esindajad (3) 4. Ärikonsultant (1) 5. MKM-i esindaja (1 – 3) 6. EIS-i eksperdid (3- 5) 7. Tartu Ülikooli esindaja (1) 8. Taltechi esindaja (1) 9. Teenuse disainerid (3) 10. Strateegiabüroo Innotiimi esindaja (1)  RIIGIEELARVELISE SIHTOTSTARBELISE ERALDISE KASUTAMISE LEPING nr 18-9/382 Tallinnas, 11.07.2022 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM või Ministeerium), registreerimisnumber 70003158, asukohaga Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja Eesti Tööandjate Keskliit, (edaspidi Eraldise saaja), keda esindab mittetulundusühingu põhikirja alusel tegevjuht Arto Aas, edaspidi nimetatud eraldi pool või koos pooled, sõlmisid alljärgneva riigieelarvelise sihtotstarbelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping): 1. Lepingu objekt 1.1. Lepingu objektiks on 45 184 euro suuruse toetuse (edaspidi eraldis) Eraldise saajale eraldamise tingimuste ja korra ning Eraldise saaja poolt eraldise kasutamisega seotud õiguste ja kohustuste kindlaksmääramine. 1.2. Eraldise saaja kohustub eraldist kasutama projekti „Innovatsioonitrepp: Klassikalise majanduse ettevõtte teekond uuendusmahukaks ettevõtteks“ elluviimiseks vastavalt projekti kavandile (Lisa 1). 1.3. Eraldise saaja kohustub Lisas 1 nimetatud projekti tegevused lõpetama hiljemalt 01.11.2022. 1.4. Ministeerium kannab eraldise Eraldise saaja kontole EE 59 2200 0011 2023 3895 (Swedbank) kümne (10) tööpäeva jooksul alates lepingu jõustumisest. 2. Ministeeriumi õigused ja kohustused Ministeeriumil on õigus kontrollida Eraldise saaja tegevuse vastavust lepingus toodud nõuetele ja eraldise kasutamise sihipärasust ning mõjusust, sealhulgas: 2.1. saada täiendavat informatsiooni Eraldise saajalt tema tegevuse ja projekti kohta; 2.2. kontrollida Eraldise saaja juures Ministeeriumile esitatud aruandluse, informatsiooni või dokumentide õigsust ja eraldise saamisel esitatud asjaolude paikapidavust; 2.3. auditeerida Eraldise saaja tegevust Lepingu täitmisel. 3. Eraldise saaja õigused ja kohustused 3.1. Eraldise saajal on õigus kasutada eraldist lisas 1 nimetatud projekti elluviimiseks vastavalt lepingule. 3.2. Eraldise saajal on õigus teha Ministeeriumile ettepanekuid lisas 1 nimetatud tegevuste muutmiseks.  2 3.3. Eraldise saajal on kohustus koostada Ministeeriumi nõudmisel eraldise kasutamisega seotud ülevaateid ja muul viisil anda aru eraldise kasutamisest ning projekti edenemisest. 3.4. Eraldise saajal on kohustus informeerida Ministeeriumit olukorrast, kus lepingu täitmine osutub võimatuks. Sellisel juhul kohustuvad pooled kokku leppima järgneva 30 kalendripäeva jooksul edasise tegevuse ja muudavad vajadusel lepingut. Muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana. 3.5. Eraldise saajal on kohustus tagada projekti kontrollivatele Ministeeriumi ametnikele juurdepääs tööks vajalikule informatsioonile ning dokumentidele, arvestades asjaolu, et ametnikud on antud ülesande täitmisel kohustatud täitma isikuandmete kaitse seadusest ja andmekaitse üldmäärusest tulenevaid nõudeid. 3.6. Eraldise saajal on kohustus tagastada projekti lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel sihipäraselt kasutamata jäänud eraldise jääk Ministeeriumile 30 päeva jooksul. 4. Eraldise saaja aruanded 4.1. Eraldise saaja esitab Ministeeriumile aruande eraldise kasutamise kohta hiljemalt 1.12.2022. 4.2. Aruanne sisaldab ülevaadet projekti tulemuslikkuse ning vahendite kasutamise kohta. 4.3. Ministeerium annab Eraldise saaja aruandele hinnangu e-posti teel hiljemalt 30 tööpäeva jooksul aruande esitamisest arvates. 4.4. Kui Ministeerium ei anna aruandele heakskiitvat hinnangut ja osutab selle puudustele, siis täiendab või parandab Eraldise saaja aruannet ning esitab kahe nädala jooksul pärast puudustega hinnangu saamist Ministeeriumile parandatud aruande. Ministeerium annab parandatud aruandele hinnangu kahe nädala jooksul selle saamisest. 4.5. Kui Ministeerium ei anna aruandele või parandatud aruandele hinnangut ühe kuu jooksul arvates aruande või parandatud aruanne esitamisest, loetakse aruanne Ministeeriumi poolt heakskiidetuks. 4.6. Punktis 1.3. nimetatud tähtpäeva saabumisel või lepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral tuleb esitada aruanne tehtud ja tegemata jäänud kulutuste ning tehtud ja tegemata jäänud tegevuste osas 30 tööpäeva jooksul pärast projekti lõpetamist või lepingu ennetähtaegset ülesütlemist. 5. Poolte vastutus 5.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 5.2. Olulise lepingurikkumise korral on Ministeeriumil õigus nõuda eraldise tagastamist 30 kalendripäeva jooksul arvates Eraldise saaja teavitamisest lepingu rikkumisest. Kui eraldist tähtpäevaks ei tagastata, maksab Eraldise saaja tagasimaksmisele kuuluva eraldise summa jäägilt intressi määraga 6 kuu Euribor + 5% aastas. Intressiarvestuse baasiks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta. 6. Vaidluste lahendamine 6.1. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused kokkuleppeliselt. 6.2. Kui erimeelsusi ei ole võimalik kokkuleppeliselt lahendada, siis lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 6.3. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 7. Lepingu muutmine ja lõpetamine 7.1. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on lepingu lahutamatu osa ja need jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.  3 7.2. Ministeeriumil on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda või taganeda sellest Eraldise saaja lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. 7.3. Eraldise saajal on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda Ministeeriumi lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. 7.4. Lepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest või lepingust taganemisest etteteatamise tähtaeg on 30 kalendripäeva. 8. Vääramatu jõud Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest s.o asjaolu, mida pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagama võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 9. Lepingu kehtivus 9.1. Leping jõustub selle allakirjutamise hetkest mõlema poole poolt. 9.2. Leping kehtib kuni mõlema poole kõikide lepinguliste kohustuste täitmiseni. 10. Lõppsätted Leping koos lisaga avalikustatakse Ministeeriumi veebilehel viie tööpäeva jooksul Lepingu sõlmimisest arvates. 12. Poolte andmed ja allkirjad: MINISTEERIUM: ERALDISE SAAJA: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Tööandjate Keskliit Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Kiriku 6, 10130 Tallinn, Eesti Telefon: 6256 330 Telefon: 699 9301 A/a: EE 93 2200 2210 2377 8606 Swedbank A/a: EE 59 2200 0011 2023 3895 Swedbank (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt Arto Aas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister tegevjuht