Meremajanduse valge raamat 2022–2035

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 14.06.2022 nr 5-6/2022/4118-1 Meie 15 .0 7 .2022 nr 5-1/175-1 Meremajanduse valge raamat 2022–2035 Esitasite kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks dokumendi „Meremajanduse valge raamat 2022–2035“ (edaspidi Valge raamat) . Eesti Linnade ja Valdade Liit esitab dokumendi le järgmis ed märkus ed ja ettepaneku d. V alge raamat käsitleb meremajandust kui mere peal toimuvate või merega seotud poliitikate ning majandustegevuste konkurentsivõimelist, keskkonnahoidlikku ja kompetentsil põhinevat jätkusuutlikku süsteemi, mis tagab inimeste ja kaupade liikuvuse, tootmise, töötlemise, ressursside kasutamise ning vajalike teenuste osutamise. Meremajandus on süsteem, mille elementideks on laevandus, sadamad, sadamaoperaatorid, merendusalane teenindus ja vahendustegevus, laevaehitus ja remont, laevade seadmete ja aparatuuri tootmine, vesiehitus, mereturism, huvilaevandus ja rekreatsioon, avalik sektor ning teised mere- ja rannikupiirkondade majandusega seotud valdkonnad. Valge raamatu e esmärgiks on suurendada meritsi toimuvat rahvusvahelise kauba- ja reisijateveo mahtu, tõsta Eesti lipu all sõitvate laevade ja kaldasektori töökohtade arvu, suurendada merendusega seotud ettevõtete loodavat innovatsiooni ja lisandväärtust, arendada ja viia praktilise elu vajadustele vastavaks mereharidus, soodustada täiendavate võimaluste loomise teel rannaäärset (väike)ettevõtlust ja sealse elukeskkonna atraktiivsust, et suureneks rannikuäärsetes regioonides elavate ja töötavate inimeste hulk, mis omakorda aitab kaasa Eesti elu edendamisele ja merekultuuripärandi säilimisele. Majanduse toimimise eelduseks on hea transpordikorraldus. Hea transpordikorraldusega ja –taristuga piirkonnad on aktiivsema majandustegevusega, millega panustatakse rahvusvaheliste ühenduste parandamisse ning mis loob võimaluse teenindada senisest rohkem ettevõtlust. Eesti transpordi ja liikuvuse arengukavas on seatud eesmärgiks kooskõlas regionaalpoliitikaga tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ja kestlikud liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega. Eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste kaasatus kohaliku transpordiprobleemide lahendamisele , korraldades juurdepääs teenustele, haridusasutustele ja töökohtadele ning tagada ohutu ja ligipääsetava taristu olemasolu olemasoleva ressursi piires. Valges raamatus nähakse ette strateegilis t e tegevusena järgmise kümnendi keskpaigaks rahvusvahelise kauba- ja reisijateveo mahtude olulis el t suurendamist Eesti sadamates. V alge raamat u lk -l 9 märgitakse järgmist :“ …. Selleks, et Euroopas saaks välja arendatud üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T võrgustik) on määratletud 329 võtmesadamat, millede eelisarendamine peaks tagama toimiva sadamavõrgustiku. Eestist kuuluvad TEN-T üldisesse võrgustikku Muuga sadam, Paldiski lõunasadam, Paljassaare sadam, Vanasadam, Kunda sadam, Pärnu sadam, Heltermaa -Rohuküla ja Virtsu- Kuivastu sadamad. Toimiv sadamavõrgustik tähendab ühtlasi seda, et sadamate tegevusse on integreeritud ka teenindus- ja vahendustegevus.“ Peame mär k ima, et Transpordiameti kodulehelt ei ole leitav Eesti TEN-T teede tervik lik nimeki ri , milles tulenevalt ei ole meile teada täpseid andmeid, kas Valges raamatus märgitud sadamate , sh näiteks Kunda sadama , juurdepääs kuulub TEN-T teede hulka või on alles kavandatav liita TEN-T teede nimekirja. TEN-T võrgustiku liikmeks olemine aitab kaasa investeeringute saamisele sadama tele , mis on vajalikud laevaliini avamiseks , nagu näiteks Kunda ja Soome sadamate (Loviisa või Kotka) vahel. L aevaliin võib olla ülioluline piirkonna arengule ja kaubavahetuse suurendamisele , eelpooltoodud näite puhul eelkõige Soome Vabariigiga ja aitab luua uue transpordikoridori Põhjamaadega. P alume täpsusta da , kas Valges raamatus märgitud sadamate ligipääsud on nimetatud TEN-T võrgustik us või millised lahendused on kavandatud lähitul e vikus . V alge raamat käsitleb keerukat valdkonda , kuna meri ja seal toimuv on rohkem kui maismaa ga seotu otseselt mõjutatud looduslikest teguritest ja lähiümbruse riikide poliitilisest, majanduslikust ning epidemioloogilisest olukorrast (nagu COVID-19 pandeemia, Ukraina sõda, etc.). Tuleb märkida , et juba Valge raamatu koostamise ajal on merenduses (Läänemerel) toimunud kardinaalsed muutused . L õppenud on transiit Venemaalt, oluliseks on muutunud julgeolekuküsimused ja merekaitsevõimekuse tõstmine. Selleks, et V algest raamatust ei saaks juba „sündides“ aegunud dokument, peaks see võimaluse korral jääma korrigeerimisele avatuks. Merel sõjalise valmisoleku saavutamine nõuab nii laevastiku kui ka muu taristu täiendamist, mis on väga ressursikulukas. Sellest tulenevalt oleks juba arengukavade ja planeeringute käigus otstarbekas kaaluda põhjalikult julgeolekuotstarbeks sobilike vahendite ja taristu tsiviilotstarbelist (näiteks teaduslikel eesmärkidel) kasutamist rahuajal. Palume korrigeerida Valge raamatu sõnastust , lähtudes riikide poliitilisest, majanduslikust ning epidemioloogilisest olukorrast . Eesti mereala on oluline osa Eesti Vabariigi territooriumist, kus viiakse ellu majanduslikke, kultuurilisi, keskkonnaalaseid ja julgeoleku huvisid. M erendusega seotud küsimused on laia rahvusvahelise mõjuga ning merenduse areng saab toimuda ainult konstruktiivses rahvusvahelises koostöös . Se ega peame oluliseks lisada V alge raamat u punkti 2 „Meremajanduse arenguprogramm“ alapunkti 2.2.4 „PRIORITEET 4 “ alla merendusele spetsialiseerunud keskkonnaspetsialistide koolitusvajaduse. Kokkuvõtvalt leiame, et V alge raamat on Eestile väga vajalik ning oluline dokument. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Veik k o Luhalaid ELVL tegevd irektor Kalle Toomet 5063488