Meremajanduse valge raamat 2022–2035

MTÜ Eesti Meretööstuse Liit registrikood 80002544 Sadama tee 10 93872 Nasva küla Saaremaa vald [email protected] www.marineindustry.ee Majandusministeerium Teie: 14.06.2022 nr 5-6/2022/4118-1 Meie: 14.07.2022 Meremajanduse valge raamat 2022–2035 Kahetsetavalt ei ole valge raamatu autorid Eesti Meretööstuse Liidu esitatud ettepanekuid arvestanud (sh kirjalikult esitatud kommentaarid 27.10.2021; 15.11.2021; 17.11.2021; 29.11.2021). Samuti ei ole meretööstuse liidu ettepanekute tagasilükkamist põhjendatud. Valge raamatu tekste enne vältavat kooskõlastusringi meretööstuse liidule ei tutvustatud, hoolimata liidu aktiivsest osalemisest raamatu koostamise protsessis. Eesti meretööstuse huvides on, et Eesti meremajandus tervikuna oleks konkurentsivõimeline. Kuna usume, et meretööstuse liidul on parim ülevaade meretööstuse arengustrateegia ja poliitikate kujundamiseks vajalikust infost, esitame oma kommentaarid ja ettepanekud täiendatult ja terviklikult uuesti ning loodame, et poliitikakujundajatel õnnestub kaasata ka need meremajanduse valdkonnad, mille sisukäsitlust kooskõlastamisel olev meremajanduse arengudokument ei hõlma. Üldised dokumendi eesmärgistatust ja ülesehitust puudutavad ette- ja tähelepanekud: • Luua dokumendile sisukord ning lisada mõistete ja lühendite peatükk, kus defineerida muuhulgas ja eelkõige meremajanduse ja merenduse mõisted käesoleva dokumendi kontekstis. Kui need mõisted on sisuliselt samad, kasutada läbivalt vaid ühte neist. • Lisada valgele raamatule peatükk, mis annab hinnangu eelneva perioodi merenduspoliitika elluviimisele ja toob konkreetselt välja, millised tegevused viidi ellu ja millised mitte; milline mõju saavutati. • Viia vastavusse dokumendi pealkiri, eesmärk, meremajanduse käsitlus (peatükk 1) ja dokumendi sisu. Sissejuhatuses toodud eesmärgi ja dokumendi sisu põhjal otsustades on tegemist Eesti meretranspordi arengukavaga. Pealkirja ja dokumendis toodud meremajanduse struktuuri põhjal (peatükk 1) otsustades soovitakse käsitleda meremajandust tervikuna, kuid see ei ole õnnestunud. Täiesti katmata on näiteks avamereenergeetika ja -tööstuse, vesiviljeluse, kalanduse jpm valdkonnad. • Kui tegemist on meremajanduse, mitte meretranspordi arengukavaga, mille üks prioriteet on “rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja innovatsiooni toetav ettevõtluskeskkond”, siis:  - Tuua välja arengukava seosed TAIE arengukavaga ning lisada haridus- ja teadustegevuse prioriteedi skoopi kõiki Eesti meremajandusvaldkondi puudutav haridus- ja teadusarendustegevus. Hetkel keskendub hariduse ja teadustegevuse prioriteet vaid Eesti merekoolides pakutavale õppele, kuid innovatsiooni ja ettevõtete konkurentsivõime toetamiseks on esmatähtis tagada ettevõtete vajadustest lähtuva, rakendusliku suunitlusega, valdkonnaspetsiifiliste insenerioskuste ja teadusarendusteenuste kättesaadavus riigis. - Ühendus- ja väikesadamad kui meremajanduse arengu üks olulisemaid võimaldajaid väärivad eraldi prioritiseerimist. Praegune sadamaid puudutav käsitlus on dokumendis kaootiline ning suurte kaubasadamate ja meretranspordi keskne. Väike- ja ühendussadamate roll meremajanduse arengut soodustava keskkonna kujundamisel on märksa laiem ja võrgustikuna moodustavad nad olulise osa meremajanduse infrastruktuurist. Konkreetsed, otseselt meretööstust puudutavad ettepanekud: • Asendada PRIORITEET 1, Eesmärk 4 “Eesti laevaehitus ja -remont on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised“ käesoleva kirja lisas 1 oleva terviktekstiga (sh muuta eesmärgi sõnastus) või edaspidi mitte viidata Eesti Meretööstuse Liidule kui dokumendi väljatöötamisse kaasatud organisatsioonile. • Paigutada lisas 2 toodud ühendus- ja väikesadamaid puudutavad ettepanekud sobivate prioriteetide ja eesmärkide alla. • Peatükis 2.2.4 PRIORITEET 4 – “Eesti mereharidus ning valdkonna teadus- ja arendustegevus on kaasaegne ning tulevikukompetentse ja -vajadusi arvestav” käsitleda pealkirjale ja dokumendi ambitsioonile vastavalt ka inseneriharidust ja teadusarendust. Meretööstusega seotud rõhuasetus ja Eesti teadussuundade loend on toodud lisas 3. Meretööstust puudutavad ettepanekud lähtuvad Eesti meretööstuse innovatsiooniuuringu tulemustest, mille eesmärk on anda soovitusi innovatsiooni toetavate poliitikate kujundamiseks. Uuringu raporti avaldab ETAg käesoleva aasta septembris. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Sääsk Juhatuse liige LISA 1. PRIORITEET 1, Eesmärk 4 uus terviktekst LISA 2. Ühendus- ja väikesadamate arengut puudutavad ettepanekud LISA 3. Meretööstusega seonduv teadusarendus Eestis Koostamise koordinaator: Anni Hartikainen [email protected] LISA 1. Meremajanduse valge raamatu PRIORITEET 1, Eesmärk 4 uus terviktekst Eesmärk 4 – Eesti meretööstus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline Mõjunäitaja: meretööstuse lisandväärtus töötaja kohta on 2035. aastal vähemalt 40 tuh eurot (2020. aasta näitaja 32,46 tuh eurot). Hetkeolukord Eestis tegeleb laevaehituse ja -remondiga ligikaudu 200 ettevõtet, sektoris on hõivatud üle 2000 töötaja. Laevaehituse ja -remondi lisandväärtus on 10 aasta jooksul kolmekordistunud, sektoris hõivatute arv on samal perioodil kasvanud 1,6 korda. Sektori käive oli 2020 aastal veidi üle 300 mln euro. Eesti laevaehitust eristab teistest Läänemere regiooni tootjariikidest keskendumine suhteliselt väikestele laevadele, väikeseeriatootmisele ja eriprojektidele. Laevaehitusele spetsialiseerunud ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta oli 2021. aastal 43 tuhat eurot. Suuremaid kui 100m laevu Eestis üldjuhul ei valmistata. Selleks sobivaid sadamakohti on vähe, samuti on takistuseks tööjõu puudumine – mitte ainult kvalifitseerituse, vaid ka vajaliku tööjõu mahu tähenduses. Küll aga on Eestis mitu kaalukat ettevõtet, kes tegelevad laevaehitusega ja laevade ümberehitusega väljaspool Eestit. Laevade ümberehitusele spetsialseerunud suuremate Eesti ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta oli 2020. aastal 47 tuhat eurot. Sektori ettevõtted on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised, eksportides valdava osa oma toodangust ja kontrollides väärtusahelat tootearendusest turunduse ja müügini. Mereseadmete ja -varustuse tootmine on Eestis kujunemisjärgus, suund on keerukamate toodete valmistamisele. Võrkude ja püügivahendite tootmise osakaal on 10 aasta jooksul vähenenud ning kasvab mõõte- test- ja navigatsiooniseadmete tootmise valdkond. Ülikeerukaid mereseadmeid, näiteks mootoreid ja turbiine, Eestis seni ei toodeta. Mereseadmete ja -varustuse tootmises oli lisandväärtus töötaja kohta 2020. aastal vaid 23 tuhat eurot, kui 10 aasta jooksul on tootlikkus kasvanud 1,8 korda. Meretööstusele vajaliku teadusarendustegevusega tegeleb Eestis peamiselt TalTech, teadmusteenuste ja arendusprojektide puhul on sektori koostööpartneriks TalTech meretehnoloogia kompetentsikeskus (www.scc.ee), mis on spetsialiseerunud rakenduslikele koostööprojektidele ja tootearendusteenustele meretehnoloogia ja laevaehituse valdkonnas. Täiendavalt ja väiksemates mahtudes vajab meretööstus väga erinevate valdkondade oskusteavet, mida kaasatakse sageli välisriikidest. Meretööstust mõjutavaid trende veavad rohepööre ja IKT. Rohepöörde vajadused ja tehnoloogia arengujärgust lähtuvad võimalused muudavad meretööstuses kasutatavaid energiaallikaid ja materjale ning avavad tehisintellekti ja suurandmete töötlemise potentsiaali. Keskkonnanõuete surve, tootmissisendite kallinemine ja tõrked tarneahelates nõuavad uute ärimudelite ja toodete arendamist. Tehnoloogilisele innovatsioonile töötavad kaasa tööjõukulude kasv ja inimeste kasvav soov teha ohutut, mitterutiinset, tarka ja hästi tasustatud tööd. Kuigi mitmete tehnoloogiliste lahenduste puhul takistab nende kasutuselevõtmist kõrge hind, tehnoloogia ebaküpsus ning meretööstuses kehtivad ranged nõuded ja regulatsioonid, tekitatakse poliitiliste instrumentidega jätkuvalt ka ärilist vajadust uusi tehnoloogiaid rakendada (keskkonnatasud, riigihanked, saastenormid, tööohutus- ja tervisekaitsenõuded; teiselt poolt innovatsioonitoetused ja -teenused jne). Uute energiakandjate laialdane kasutuselevõtt võib avada ka mitmeid uusi ärivõimalusi (avamere- vesinikutanklad, energiaautonoomsed sadamad ja avameretaristud). Meretuule- jt mere-energia-parkide teke Eestisse võib suurendada nõudlust olemasolevate meretööstustoodete järele, aga pikemas perspektiivis tuua Eestisse ka täiesti uusi tootearenduse suundi. Kui suur osa avameretaristute sidusärist jääb Eestisse, sõltub esmajoones sellest, kui suur on Eesti meretööstuse võimekus avameretööstuste arendajate vajadustele vastata. Väljakutsed Arvestades sektorit mõjutavate trendide ja suundumuste intensiivsust ja realiseerumise tõenäosust on valdkonnas oodata murrangulisi arenguid, mille ärakasutamisest või vähemalt nendega kohandumise võimest sõltub sektori edasine konkurentsivõime ja edukus. Võib ütelda, et sektori peamine edutegur konkurentsipositsiooni säilitamisel saab lähema 10 aasta jooksul olema võime arendada, juurutada, tootestada ja realiseerida uusi tehnoloogilisi lahendusi, eelkõige uute energiakandjate ja laevade automatiseerimise valdkonnas. Juhul, kui Eesti meretööstus ei suuda turu muutustele õigeaegselt reageerida või ei suuda uuendusi oma toodetesse kohandada, on mõju sektori konkurentsivõimele negatiivne. Eraldi väljakutse on väärtusahela kasumlikumate lülide hoidmine ja arendamine Eestis – kaubamärkide omandi ning tootearenduse ja turunduse funktsioonide üle kontrolli hoidmine. Eesti meretööstuse areng on jõudmas kapitali- ja intellektuaalomandi (know how) põhisesse mudelisse, kus tootmistegevusi allhangitakse. Selle arengu realiseerumise tingimus on, et kapital ja oskusteave on ettevõtetele kättesaadavad. Vastasel juhul realiseerub väärtusahela kasumlikumate ja suuremat lisandväärtust loovate majandustegevuste Eestist väljumise oht. Peamised takistused meretööstuse potentsiaali realiseerimisel on kapitali, sildfinantseeringute, ekspordigarantiide ja krediidi kättesaadavus ning tööjõu ebapiisavus. Mõlema teguri takistav mõju kasvab koos sektori liikumisega järjest keerukamate ja kallimate toodete valmistamisele. Näiteks erinevate garantiide limiidi vajadus on 60-70 mln eurot ettevõtte kohta aastas, maksimaalne Eestis kättesaadav maht on üldjuhul 3-5 mln ühe ettevõtte kohta. Oskustööjõu osas on takistuseks eelkõige laevainseneride, jõuelektroonikute, automaatikute ja elektrikute puudus. Sadamavõrgustiku ja avameretööstuse arengu võimaldamiseks on vajalik ka vesiehitusinseneeria alase oskusteabe arendamine Eestis. Eestis puuduv oskusteave, mida ei ole mõttekas Eestis väikese mastaabi tõttu arendada, tuleb kaasata välisriikidest. Kuna Eesti väikestele ettevõtetele ja erialaliitudele ei ole jõukohane panustada mitmete erinevate suurte rahvusvaheliste organisatsioonide töösse, on mõistlik luua rahvusvahelist koostööd ja võrgustumist toetavaid meetmeid, mis aitavad kompenseerida Eesti väikest mastaapi. Samuti on sektori konkurentsivõime säilitamiseks vajalik valdkondliku, rakendusliku suunitlusega teadusarendusteenuste jätkuv kättesaadavus koduriigis. Tootearendusteenuste osutamiseks vajaliku operatiivsuse ja rakenduslikkuse säilitamiseks on oluline vältida meretehnoloogia kompetentsikeskuse sulandumist ülikooli teadustöökesksesse eesmärgistusse. Selleks tuleb saavutada keskuse kliendibaasi ja tulude kasv läbi rahvusvahelise koostöö, mis võimaldaks keskuse jätkusuutlikku toimimist ka ilma lisatoetusteta. Avamerel kasutatavate seadmete, robotite ja ehitiste arendamisele aitaks kaasa avamere katsealade loomine, kus regulatsioonid on leevendatud ning vee erikasutuse jms nõuded on eeltäidetud. Silmas tuleb pidada ka seda, et muutused energiaallikates ja -kandjates eeldavad kaldataristu võrgustikupõhist, süstemaatilist, lõpuni läbi mõeldud, pikaajalist ning kallist arendust. Eesti ühendus- ja väikesadamate võrgustiku väljaarendamine innovatsiooni ja meretööstuse arengut võimaldavaks kaldataristuks on omaette väljakutse, mis vajab nii planeerivaid, koordineerivaid, innovatsioonile ärgitavaid kui ka arengut võimaldavaid meetmeid. Vähemolulistest, kuid ka kergemini lahendatavatest toimetakistustest võib välja tuua laevade maismaatranspordi korralduse tõrked Eesti riigis ning laevaehituse valdkonnas tegutsemiseks nõutava ettevõtte tunnustusotsuse, mis on maailmas ainulaadne ega täida turujärelevalve eesmärke. Lahendus Tegevus Täitja ja kaastäitjad Vajab/ei vaja rahalist ressurssi Tootearenduse ja eksporditurunduse alase MKM jt ministeeriumid Jah kodumaise ja rahvusvahelise koostöö soodustamine ja tegevuste toetamine Luua riiklike garantiide ja tagatiste süsteem MKM Jah ekspordigarantiide hankimiseks, kapitali kaasamiseks ja krediidi saamiseks, sh vältimaks väärtusahela tippettevõtete ja brändide väljarännet Avaliku sektori hangetes Eesti ettevõtetele MKM jt ministeeriumid Ei võrdsete konkureerimistingimuste loomine Avameretööstuse arengut ja meretööstuse MKM jt ministeeriumid Jah innovatsiooni toetava väike- ja ühendussadamate võrgustiku väljaarendamine Eestis Meretehnoloogia kompetentsikeskuse HTM, Jah toetamine rakenduslike uuringute teostamisel Rahandusministeerium ja rahvusvahelises koostöös osalemisel Laevainseneeria, vesiehitusinseneeria, HTM Jah automaatika, robootika ja jõuelektroonika õppeprogrammide arendamine ja turundamine, sh rahvusvaheliselt Luua meretehnika ja avameretööstuse MKM jt ministeeriumid Ei toodete ja lahenduste katsetamiseks 1-2 mereala Laevade maismaatranspordi korralduse MKM Ei parendamine Laevaehitusettevõtete tunnustusotsuse MKM Ei nõude kaotamine, vajadusel turujärelevalve tõhustamine LISA 2. Ühendus- ja väikesadamate arengut puudutavad ettepanekud Sadamavõrgustiku areng on meretööstuse ja kogu meremajanduse innovatsiooni üks eeldusi, kuid sadamate arengu käivitamiseks on vajalik eriprogramm, mis hõlmab nii innovatsioonivajaduse tekitamist kui arendusteks vajalike ressursside kättesaadavaks tegemist. SADAMAID PUUDUTAVAD ETTEPANEKUD • Sadamavõrgustiku tegevustoetuse juurutamine sadamate arengu planeerimiseks, siseriikliku ja rahvusvahelise koostöö arendamiseks ja infovahetuseks, sh sadamaarenduseks sobilike meetmete osas. • Algatada riiklik missioon „Eesti sadamavõrgustik 2030(35)“ sadamate arenduskontseptsiooni väljatöötamiseks sadamate funktsionaalsuse ja teenuskihtide lõikes, sh selekteerida potentsiaalsed „innovatsioonisadamad“ ja töötada välja nende investeeringukava koos vastava infrastruktuuri (andmeside, energiavarustus, maismaaühendused) ja teenuste planeerimise ja investeeringumeetmetega. • Andmekorje- ja andmeedastuskohustuse seadmine sadamatele ning vastava innovatsioonimeetme juurutamine andmekorje digitaliseerimiseks. • Riiklike innovatsioonihangete läbiviimine mere keskkonnaseiresüsteemide ja turva- seiresüsteemide rakendamiseks sadamate juures (ühisosa navigatsiooniinfo hankimise automatiseerimisega; riigil on võimalik seeläbi anda referentstellimusi Eesti mereseirejaamade arendajatele) • Parvlaevaühenduste taastuv-elektrifitseerimise ja vastava taristuarenduse kaudu luua võimalused roheliste ja nutikate laevade, paatide jt lõpptoodete kasutamiseks ka laiemale tarbijaskonnale. Kasutajaskonna laiendamisega saavutataks ka sadamainvesteeringute kiirem tasuvus. • Siseriiklike arendusmeetmete suunamine väikesadamatele, sh nutikaks taristuarendamiseks, automatiseerimiseks, digitaliseerimiseks ning keskkonnasõbralikumate meretööstustoodete ja laevade kasutamise võimaldamiseks. • Haridus: sadama- ja vesiehitusinseneride vajadus kasvab lähitulevikus ka seoses meretuuleparkide arenduse ja avameretööstuse kaasuva arenguga. • Regionaalsete ühendussadamate arenduse seostamine kohaliku elu, majanduse ja arengukavadega, koos mõtestatud rahastamisskeemide väljatöötamisega • Viia viimane miil kiiret internetti sinna, kus seda vaja on ja võtta andmeside investeeringukavades sadamad vaikimisi plaani.  LISA 3. Meretööstusega seonduv teadusarendus Eestis Teadusarendus ja haridus peavad toetama meretööstuse väljakutseid, mis on sõnastatud Lisas 1. Muutused meretööstuses eeldavad ettevõtetelt lähitulevikus uute tehnoloogiliste lahenduste ulatuslikku kasutuselevõttu. See nõuab laevade ja meresüsteemide projekteerijatelt, ehitajatelt ning opereerijatelt uute süsteemide ning tehnoloogiliste lahenduste juurutamist ning rakendamist, mis on seotud arendustegevusele omaste riskide ja kapitalimahukusega. Tehnoloogiate varajases faasis demonstreerimine ja valideerimine on teatud juhtudel võimalik vaid erinevate valdkondade ettevõtete ja teadusarendusasutuste, sh rahvusvahelises, koostöös ning see tõstab riske veelgi. Riiklikud toetusmeetmed peaksid aitama nii teadusasutustel kui ettevõtetel vähendada tehnoloogiate ja toodete arendusega kaasnevaid ohte ning toetama kapitalimahukat arendustööd ja tehnoloogiate demonstreerimist. MERETÖÖSTUSELE OLULISED EESTI TEADUSVALDKONNAD, MIDA VALGE RAAMAT PEAKS HÕLMAMA Meretehnika, TalTech SCC Kristjan Tabri www.scc.ee laevaehitus Mihkel Kõrgesaar Jõuelektroonika TalTech Elektroenergeetika ja Heigo Mõlder https://taltech.ee/elektroenergeetika-ja- mehhatroonika Argo Rosin mehhatroonika-instituut instituut Allveerobootika TalTech IT teaduskond Asko Ristolainen https://taltech.ee/en/biorobotics (robotkala) Allveeakustika TalTech Ehituse ja arhitektuuri Aleksander https://taltech.ee/ehituse-ja-arhitektuuri-instituut instituut Klauson Elektroenergeetika ja TalTech Elektroenergeetika ja Ivo Palu https://taltech.ee/elektroenergeetika-ja- mehhatroonika mehhatroonika mehhatroonika-instituut instituut Masinõppe lahendused TalTech Asjade interneti Mairo Leier https://taltech.ee/uurimisruhmad-IA#p14383 arenduskeskus Digitaalne kaksik TalTech Arvutisüsteemide Eduard Petlenkov https://taltech.ee/arvutisusteemide-instituut instituut Aleksei Tepljakov Materjaliarendus TalTech Materjali- ja Jaan Kers https://taltech.ee/materjali-ja-keskkonnatehnoloogia- keskkonnatehnoloogia instituut instituut Rannikuprotsessid ja TalTech Lainetuse dünaamika Tarmo Soomere https://wavelab.ioc.ee/ lainetus labor Rain Männikus Mereseire ja TalTech Meresüsteemide Rivo Uiboupin https://taltech.ee/meresusteemide-instituut/ modelleerimine instituut Urmas Lips (suurandmed) Hüdrograafia TalTech Mereakadeemia Inga Zaitseva https://taltech.ee/mereakadeemia Limnoloogia Eesti Hüdrobioloogia ja Alo Laas https://pk.emu.ee/struktuur/hudrobioloogiajakalandus/ Maaülikool kalanduse õppetool Merebioloogia Tartu Mereinstituut Jonne Kotta https://mereinstituut.ut.ee/et Ülikool Vesinik Tartu Keemia instituut Enn Lust https://ut.ee/et/keemia-instituut Ülikool Küberturvalisus TalTech Küberjulgeoleku Olaf Mannel https://taltech.ee/kuberkriminalistika-kuberjulgeoleku- keskus keskus/inimesed Saatja: Anni Hartikainen <[email protected]> Saadetud: 14.07.2022 09:48 Adressaat: MKM info <[email protected]> Koopia: Kaupo Läänerand <[email protected]>; <[email protected]> Teema: RE: Meremajanduse valge raamat 2022–2035 Tere, Edastame Eesti Meretööstuse liidu tagasiside meremajanduse valgele raamatule (kiri manuses). Eesti Meretööstuse liit From: [email protected] &lt;[email protected]&gt; Sent: Tuesday, June 14, 2022 2:31 PMSubject: Kiri Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Meremajanduse valge raamat 20222035 Registreerimise kuupäev: 14.06.2022 Registreerimise number: 5-6/2022/4118-1. Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumSuur-Ameerika 110122 Tallinn625 6342 Virus-free.