Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses biolagunevate jäätmete lakkamise kriteeriumide ajakohastamisega“ eelnõu

Maaeluministeerium 12.07.2022 nr 1-4/22/3238 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses biolagunevate jäätmete lakkamise kriteeriumide ajakohastamisega“ eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses biolagunevate jäätmete lakkamise kriteeriumide ajakohastamisega“ eelnõu. Eelnõukohase määrusega muudetakse kolme keskkonnaministri määrust. Peamised muudatused tehakse määruste lisades ning puudutavad toote tootmiseks sobivate jäätmeliikide täpsustamist, kuid ka toodete ohutus- ja kvaliteedinäitajaid. Ulatuslikuima muudatusena luuakse komposti kvaliteediklassid. Palume esitada arvamus ja ettepanekud kümne tööpäeva jooksul eelnõu Eelnõude Infosüsteemi (EIS) esitamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister keskkonnaministri ülesannetes Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri. Teadmiseks: Eesti Ringmajandusettevõtete Liit, Eesti Bioringluse Liit, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, AS Ragn-Sells. Katrin Koppel, 626 0700 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 27.05.2022 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn ……. nr Keskkonnaministri määruste muutmine seoses biolagunevate jäätmete lakkamise kriteeriumide ajakohastamisega Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja § 29 lõike 4 punkti 5 alusel ning toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel. § 1. Keskkonnaministri 8. aprilli 2013. a määruse nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“ (RT I, 10.04.2013, 1) muutmine Keskkonnaministri 8. aprilli 2013. a määruses nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“ (RT I, 10.04.2013, 1) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kompost on väetusainerohke huumusetaoline ja põllumajandusliku või keskkonnaseisundi parandamiseks kasutatav materjal, mis on toodetud käesoleva määruse lisas 1 nimetatud biolagunevatest jäätmetest ja vastab käesoleva määruse nõuetele;“; 2) paragrahvi 6 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Komposti ohutus- ja kvaliteedinäitajad kvaliteediklasside kaupa on sätestatud käesoleva määruse lisas 2.“; 3) paragrahvi 7 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Vältima peab eri kvaliteediklassi kuuluva komposti omavahel segunemist, samuti komposti segunemist muude jäätmete või ainetega ja saastumist.“; 4) paragrahvi 10 lõike 5 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Komposti ohutuse ja kvaliteedi hindamiseks korraldab sertifitseerimisasutus katsed ja mõõtmised arvestusega, et iga kompostipartii saaks kontrollitud ja kvaliteediklass määratud.“; 5) paragrahvi 11 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) komposti soovituslik kasutusala ja suhteline kasutatav kogus vastavalt toote omadustele ja kvaliteediklassile;“; 6) määrust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses: „121. Rakendussätted (1) Enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud sertifikaadid kehtivad kuni tähtaja lõpuni, muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni. (2) Enne käesoleva määruse jõustumist menetlusse võetud sertifikaatide taotluste menetlemisel kohaldatakse käesolevat määrust. 1 (3) Alates käesoleva määruse jõustumisest toimuvatele kompostipartii kontrollidele kohaldatakse käesolevat määrust.“; 7) määruse lisa 1 „Biolagunevate jäätmete loend“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 1; 8) määruse lisa 2 „Komposti ohutus- ja kvaliteedinäitajad“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 2. § 2. Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ (RT I, 19.05.2016, 9) muutmine Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruses nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ (RT I, 19.05.2016, 9) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kääritusjääk on biogaasi tootmisprotsessi käigus orgaanilise aine anaeroobsel lagundamisel järele jääv ning põllumajandusliku või keskkonnaseisundi parandamiseks kasutatav materjal, mis on toodetud käesoleva määruse lisades 1 ja 3 nimetatud biolagunevatest jäätmetest ja vastab käesoleva määruse nõuetele;“; 2) määrust täiendatakse §-ga 13 järgmises sõnastuses: „§ 13. Rakendussätted (1) Enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud sertifikaadid kehtivad kuni tähtaja lõpuni, muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni. (2) Enne käesoleva määruse jõustumist menetlusse võetud sertifikaatide taotluste menetlemisel kohaldatakse käesolevat määrust. (3) Alates käesoleva määruse jõustumisest toimuvatele kääritusjäägi tootmise kontrollidele kohaldatakse käesolevat määrust.“; 3) määruse lisa 1 „Biolagunevate jäätmete loend“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 3; 4) määruse lisa 2 „Kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajad“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 4; 5) määruse lisa 3 „Biolagunevate jäätmete loend, mille korral ei ole sertifitseerimine vajalik“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 5. § 3. Keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määruse nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ (RT I, 28.07.2017, 4) muutmine Keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määruses nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ (RT I, 28.07.2017, 4) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Reoveesettest või reoveesettest ja biolagunevatest jäätmetest valmistatud toode (edaspidi reoveesettest valmistatud toode) käesoleva määruse tähenduses on põllumajandusliku või 2 keskkonnaseisundi parandamiseks kasutatav kompost, kääritusjääk või muu saadus, nagu biosüsi, kuivatussaadus või tuhk.“; 2) määrust täiendatakse §-ga 21 järgmises sõnastuses: „§ 21. Rakendussätted (1) Enne käesoleva määruse jõustumist väljastatud sertifikaadid kehtivad kuni tähtaja lõpuni, muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni. (2) Enne käesoleva määruse jõustumist menetlusse võetud sertifikaatide taotluste menetlemisel kohaldatakse käesolevat määrust. (3) Alates käesoleva määruse jõustumisest toimuvatele reoveesettest toote tootmise kontrollidele kohaldatakse käesolevat määrust.“; 3) määruse lisa 1 „Biolagunevate jäätmete loend“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 6; 4) määruse lisa 2 „Ohutusnõuded ja kvaliteedi piirväärtused“ asendatakse käesoleva määruse lisaga 7. Erki Savisaar Minister Meelis Münt Kantsler Lisa 1. Keskkonnaministri 8. aprilli 2013. a määruse nr 7„Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“ lisa 1 „Biolagunevate jäätmete loend“ Lisa 2. Keskkonnaministri 8. aprilli 2013. a määruse nr 7„Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“ lisa 2 „Komposti ohutus- ja kvaliteedinäitajad“ Lisa 3. Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ lisa 1 „Biolagunevate jäätmete loend“ Lisa 4. Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ lisa 2 „Kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajad“ Lisa 5. Keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ lisa 3 „Biolagunevate jäätmete loend, mille korral ei ole sertifitseerimine vajalik“ Lisa 6. Keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määruse nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ lisa 1 „Biolagunevate jäätmete loend“ Lisa 7. Keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määruse nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ lisa 2 „Ohutusnõuded ja kvaliteedi piirväärtused“ 3  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses biolagunevate jäätmete lakkamise kriteeriumide ajakohastamisega“ eelnõu Lisa 1 Keskkonnaministri 8. aprilli 2013. a määrus nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded” Lisa 1 Biolagunevate jäätmete loend Jäätmekood1 Jäätmeliik ja nimetus1 Täpsustus 02 PÕLLUMAJANDUSES, AIANDUSES, VESIVILJELUSES, METSANDUSES, JAHINDUSES JA KALAPÜÜGIL NING TOIDUAINETE VALMISTAMISEL JA TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 02 01 Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed 02 01 01 Pesemis- ja puhastamissetted Liiva- ja mudapüünise sete suhkrupeedi, kartuli ja muude juurviljade töötlemisest. 02 01 02 Loomsete kudede jäätmed Loomsed kõrvalsaadused. Harjase ja sarve jäätmed, vill, suled, karvad, sarved, kabja lõikamise jäägid, toores piim, koorikloomade koorikud, munad, hautamise kõrvalsaadused, seedetrakt. 02 01 03 Taimsete kudede jäätmed Hõlmavad põhku, muid põllukultuuride jääke, veeäärseid taimi ja taimekoepõhiseid kasutatud kasvusubstraate, näiteks komposti, mis on saadud tekkekohas eraldatud biolagunevatest jäätmetest, turbast ja puukoorest. 02 01 06 Loomade väljaheited, virts ja sõnnik (sealhulgas Loomsed kõrvalsaadused, välja reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal arvatud loomade väljaheited käideldud vedelad farmiheitmed (lemmikloomade väljaheited). 02 01 07 Metsamajandusjäätmed (näiteks oksad, risu) Lisaks puukoor. 02 02 Liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed 02 02 01 Pesemis- ja puhastamissetted Loomsed kõrvalsaadused. Töötlemisvesi ja toidupesemisjäätmed. Võivad sisaldada toidujäätmeid. Setted piimasaaduste töötlemisest. 4 02 02 02 Loomsete kudede jäätmed Loomsed kõrvalsaadused. Harjase ja sarve jäätmed, vill, suled, karvad, sarved, kabja lõikamise jäägid, toores piim, koorikloomade koorikud, munad, hautamise kõrvalsaadused, seedetrakt. 02 02 03 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Loomsed kõrvalsaadused. Võib sisaldada soolesisu, koori ja karpide jäätmeid. 02 02 04 Reovee kohtpuhastussetted Loomsed kõrvalsaadused. Septikute ja flotatsiooniseadmete sete. 02 03 Puu-, köögi- ja teravilja, toiduõli, kakao, kohvi, tee ja tubaka töötlemisel ning valmistamisel, konservitootmisel, pärmi ja pärmikontsentraadi tootmisel ning melassi valmistamisel ja kääritamisel tekkinud jäätmed 02 03 01 Pesemis-, puhastamis-, koorimis-, Toiduainete tootmise setted. tsentrifuugimis- ja separeerimissetted 02 03 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Toiduainetööstuse taimset päritolu tööstuslikud biojäätmed. 02 04 Suhkrutootmisjäätmed 02 04 03 Reovee kohtpuhastussetted Setted suhkrupeedi puhastamisest ja muudest töötlemise etappidest. 02 05 Piimatööstusjäätmed 02 05 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Loomsed kõrvalsaadused. 02 05 02 Reovee kohtpuhastussetted 02 06 Pagari- ja kondiitritööstusjäätmed 02 06 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Realiseerimisaja ületanud leib ja küpsetised. 02 06 03 Reovee kohtpuhastussetted 02 07 Alkohoolsete ja alkoholivabade jookide (välja arvatud kohv, tee ja kakao) tootmisjäätmed 02 07 01 Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel töötlemisel (peenestamisel ja jahvatamisel) tekkinud jäätmed 02 07 02 Piirituse destilleerimisjäägid Kasutatud teravilja viljad, helbed ja kartulimass. 02 07 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Õllepruulimise jäätmed ja muude jookide tootmisel tekkinud tahked jäätmed. 02 07 05 Reovee kohtpuhastussetted 03 PUIDU TÖÖTLEMISEL, PLAATIDE JA MÖÖBLI NING TSELLULOOSI, PABERI JA KARTONGI TOOTMISEL TEKKINUD 5  JÄÄTMED 03 01 Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli tootmise jäätmed 03 01 01 Puukoore- ja korgijäätmed 03 01 05 Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, Lubatud on puhtad töötlemata puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning puidujäätmed. Lubatud ei ole vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga vineer ja muu kattematerjal. 03 01 04* 03 03 Tselluloosi, paberi ja kartongi tootmise ja töötlemise jäätmed 03 03 01 Puukoore- ja puidujäätmed Lubatud on puhtad töötlemata puidujäätmed. Lubatud ei ole vineer ja muu kattematerjal. 03 03 10 Pulbi mehaanilisel lahutamisel tekkinud Ilma värvaineteta. kiujäägid ning kiu-, täiteaine- ja katteainesetted 04 NAHA-, KARUSNAHA- JA TEKSTIILITÖÖSTUSJÄÄTMED 04 01 Naha- ja karusnahatööstusjäätmed 04 01 01 Kõlu- ja laustajäätmed Lubatud vaid juhul, kui tegemist on loomsete kõrvalsaadustega, sh toornahkadega või nende osadega, mis pärinevad loomadelt, kellel puudusid selle toote kaudu inimestele või loomadele kanduva haiguse nähud. 04 02 Tekstiilitööstusjäätmed 04 02 10 Looduslikest saadustest pärinev orgaaniline aine Lubatud juhul, kui tegemist on (näiteks rasv, vaha) üksnes biolaguneva materjaliga. 04 02 21 Töötlemata tekstiilikiudude jäätmed Taimsed kiud ja puuvill. 07 ORGAANILISTES KEEMIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED 07 02 Plasti, sünteeskummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 07 02 13 Plastijäätmed Biolagunevad pakendid ja bioplastid, mis on sertifitseeritud EN 13432 või muu samaväärse standardi nõuete kohaselt ning mille täielik lagundamine on käitluskohas tehnoloogiliselt võimalik. 15 PAKENDIJÄÄTMED, NIMISTUS MUJAL NIMETAMATA ABSORBENDID, PUHASTUSKALTSUD, FILTERMATERJALID JA KAITSERIIETUS 15 01 Pakendid (sh lahus kogutud olmepakendijäätmed) 15 01 01 Paber- ja kartongpakendid Ei ole lubatud biolagunematu 6  kattematerjali olemasolu korral. 15 01 02 Plastpakendid Biolagunevad pakendid ja bioplastid, mis on sertifitseeritud EN 13432 või muu samaväärse standardi nõuete kohaselt ning mille täielik lagundamine on käitluskohas tehnoloogiliselt võimalik. 15 01 03 Puitpakendid Ei ole lubatud biolagunematu kattematerjali või probleemsete puidukaitsevahendite olemasolu korral. Üksnes töötlemata puit. 17 EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT (SEALHULGAS SAASTUNUD MAA- ALADELT EEMALDATUD PINNAS) 17 02 Puit, klaas ja plastid 17 02 01 Puit Töödeldud kujul ei ole lubatud, näiteks kui sisaldab vineeri, muid kattematerjale või probleemseid puidukaitsevahendeid. 19 JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTETE, ETTEVÕTTEVÄLISTE REOVEEPUHASTITE NING JOOGI- JA TÖÖSTUSVEE KÄITLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 19 05 Tahkete jäätmete aeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed 19 05 03 Praakkompost Käesoleva määruse nõuetele mittevastav kompost ja jäätmete aeroobse töötlemise saadus. 19 06 Jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed 19 06 06 Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel Lubatud ainult juhul, kui töötlemisel tekkinud sete sisaldab käesolevas lisas nimetatud jäätmeid. 20 OLMEJÄÄTMED (KODUMAJAPIDAMISJÄÄTMED JA SAMALAADSED KAUBANDUS-, TÖÖSTUS- JA AMETIASUTUSJÄÄTMED), SEALHULGAS LIIGITI KOGUTUD JÄÄTMED 20 01 Olmejäätmete hulgast väljakorjatud või liigiti kogutud jäätmed (välja arvatud alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed) 20 01 01 Paber ja kartong Kartong, ajalehepaber, kontoripaber, paberkäterätikud, salvrätikud (ainult tahkes olekus materjalid, mille 7  ringlussevõtt ei ole võimalik; välja arvatud kõrgläikega paber ja mürgised värvained). Ei ole lubatud biolagunematu kattematerjali olemasolu korral. 20 01 08 Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed Taimsed materjalid ja loomsed kõrvalsaadused. 20 01 25 Toiduõli ja -rasv Taimsed materjalid ja loomsed kõrvalsaadused. Lubatud, kui on tegemist köögijäätmetega. 20 01 38 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga Töötlemata puidujäätmed. 20 01 37* Ei ole lubatud biolagunematu kattematerjali olemasolu korral. 20 02 Aia- ja haljastujäätmed (sealhulgas kalmistujäätmed) 20 02 01 Biolagunevad jäätmed Aia- ja haljastujäätmed, taimne kude, hekkide ja puude kärpimisjäätmed, rohust ja lehtedest koosnev materjal, mis ei sisalda ohtlikke aineid. Välja arvatud tänavapühkimisjäätmed ja kanalisatsioonikaevude jäätmed. 20 03 Muud olmejäätmed 20 03 02 Turgudel tekkinud jäätmed Liigiti kogutud köögiviljad ja muud biojäätmed. 1 Biolagunevate jäätmete loendi jäätmekood, jäätmeliik ja nimetus vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud määrusele. 8  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses biolagunevate jäätmete lakkamise kriteeriumide ajakohastamisega“ eelnõu Lisa 2 Keskkonnaministri 8. aprilli 2013. a määrus nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“ Lisa 2 Komposti ohutus- ja kvaliteedinäitajad Tabel 1. Lubatud ainete piirväärtused Parameeter A-kvaliteediklass B-kvaliteediklass (kasutuskohad (kasutuskohad haljastus, põllumajandus, aiandus karjääride korrastamine) ja hobiaiandus, haljastus, karjääride korrastamine) Piirväärtus Piirväärtus Hügieen Salmonellabakter Salmonella puudub 25 Salmonella puudub 25 grammis grammis Soovimatud Võõrised ≤ 0,5% kuivaines ≤0,5% kuivaines, kile, koostisosad ja plast ja metall sisaldus Kive >5 mm ≤5% Umbrohuseemned ≤ 2 seemet liitri kohta ≤ 5 seemet liitri kohta (idanemisvõimelised) Anorgaanilised Plii (Pb) 130 mg kg-1 kuivaines 150 mg kg-1 kuivaines saasteained Kaadmium (Cd) 1,3 mg kg-1 kuivaines 2 mg kg-1 kuivaines -1 Kroom (Cr) 60 mg kg kuivaines 100 mg kg-1 kuivaines Vask (Cu) 200 mg kg-1 kuivaines 300 mg kg-1 kuivaines -1 Nikkel (Ni) 40 mg kg kuivaines 50 mg kg-1 kuivaines Elavhõbe (Hg) 0,45 mg kg-1 kuivaines 1 mg kg-1 kuivaines Tsink (Zn) 600 mg kg-1 kuivaines 800 mg kg-1 kuivaines Kui vase arvnäitaja ületab 110 mg kg-1 kuivaines ja tsingi arvnäitaja 400 mg kg-1 kuivaines, siis need näitajad tuleb märkida sertifikaadile. Tabel 2. Mõõtmisele ja esitamisele kuuluvad näitajad Näitaja Parameeter Mõõtühik Hindamistulemus Pinnase omaduste Orgaaniline aine (OM) [% kuivaines] ≥ 15% esitamine parandamine Väetavad omadused Kogulämmastik (N) [% kuivaines] esitamine Kogufosfor (P) [% kuivaines] esitamine Kogukaalium (K) [% kuivaines] esitamine Materjali omadused Maksimaalne osiste [mm] esitamine suurus Üldine tihedus [g/l] esitamine 9 Veesisaldus [g/l] Soolsus/elektrijuhtivus [mS/m] esitamine pH väärtus esitamine Tabeli 1 kohane esitamine kvaliteediklass 10  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses biolagunevate jäätmete lakkamise kriteeriumide ajakohastamisega“ eelnõu Lisa 3 Keskkonnaministri 10.05.2016 määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivale kääritusjäägile“ Lisa 1 Biolagunevate jäätmete loend Jäätmekood1 Jäätmeliik ja nimetus1 Täpsustus 02 PÕLLUMAJANDUSES, AIANDUSES, VESIVILJELUSES, METSANDUSES, JAHINDUSES JA KALAPÜÜGIL NING TOIDUAINETE VALMISTAMISEL JA TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 02 01 Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed 02 01 01 Pesemis- ja puhastamissetted Liiva- ja mudapüünise sete suhkrupeedi, kartuli ja muude juurviljade töötlemisest. Pesemisel ei ole kasutatud sünteetilisi aineid ja lisandeid. 02 01 02 Loomsete kudede jäätmed Loomsed kõrvalsaadused. Harjase ja sarve jäätmed, vill, suled, karvad, sarved, kabja lõikamise jäägid, toores piim, koorikloomade koorikud, munad, hautamise kõrvalsaadused, seedetrakt. 02 01 03 Taimsete kudede jäätmed Vetikad, sööda jäätmed, põllukultuuride jäätmed, taimsete kudede jäätmed põllumajandusest, taimsed koed biofiltritest, põhk, veeäärsed taimed, taimekoepõhised kasutatud kasvusubstraadid. 02 01 06 Loomade väljaheited, virts ja sõnnik (sh Loomsed kõrvalsaadused, välja reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal arvatud loomade väljaheited käideldud vedelad farmiheitmed (lemmikloomade väljaheited). 02 01 07 Metsamajandusjäätmed (nt oksad, risu) Lisaks puukoor. 02 02 Liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed 02 02 01 Pesemis- ja puhastamissetted Loomsed kõrvalsaadused. Töötlemisvesi ja toidupesemisjäätmed. Võivad sisaldada toidujäätmeid. Setted 11  piimasaaduste töötlemisest. 02 02 02 Loomsete kudede jäätmed Loomsed kõrvalsaadused. Harjase ja sarve jäätmed, vill, suled, karvad, sarved, kabja lõikamise jäägid, toores piim, koorikloomade koorikud, munad, hautamise kõrvalsaadused, seedetrakt. 02 02 03 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Loomsed kõrvalsaadused. Võib sisaldada soolesisu, koori ja karpide jäätmeid. 02 02 04 Reovee kohtpuhastussetted Loomsed kõrvalsaadused. Septikute ja flotatsiooniseadmete sete. 02 03 Puu-, köögi- ja teravilja, toiduõli, kakao, kohvi, tee ja tubaka töötlemisel ning valmistamisel, konservitootmisel, pärmi ja pärmikontsentraadi tootmisel ning melassi valmistamisel ja kääritamisel tekkinud jäätmed 02 03 01 Pesemis-, puhastamis-, koorimis-, Toiduainete tootmise setted. tsentrifuugimis- ja separeerimissetted 02 03 03 Lahustitega ekstraheerimisel tekkinud jäätmed Ekstraheerimisel tekkinud taimsed jäätmed. Lahusti peab olema bioloogiliselt lagundatav ja mittetoksiline. 02 03 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Toiduainetööstuse taimset päritolu tööstuslikud biojäätmed. 02 03 05 Reovee kohtpuhastussetted Pesemisel ei ole kasutatud sünteetilisi aineid ja lisandeid. 02 04 Suhkrutootmisjäätmed 02 04 03 Reovee kohtpuhastussetted Setted suhkrupeedi töötlemise etappidest. 02 04 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed Suhkruvesi, suhkru vinass, suhkur 02 05 Piimatööstusjäätmed 02 05 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Loomsed kõrvalsaadused. 02 05 02 Reovee kohtpuhastussetted Pesemisel ei ole kasutatud sünteetilisi aineid ja lisandeid. 02 06 Pagari- ja kondiitritööstusjäätmed 02 06 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Realiseerimisaja ületanud leib ja küpsetised. 02 06 03 Reovee kohtpuhastussetted Pesemisel ei ole kasutatud sünteetilisi aineid ja lisandeid. 02 07 Alkohoolsete ja alkoholivabade jookide (välja arvatud kohv, tee ja kakao) tootmisjäätmed 02 07 01 Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel Pesemisel ja puhastamisel ei ole töötlemisel (peenestamisel ja jahvatamisel) kasutatud sünteetilisi aineid ja tekkinud jäätmed lisandeid. 02 07 02 Piirituse destilleerimisjäägid Kasutatud teravilja viljad, 12  helbed ja kartulimass. 02 07 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Õllepruulimise jäätmed ja muude jookide tootmisel tekkinud tahked jäätmed. 02 07 05 Reovee kohtpuhastussetted Pesemisel ei ole kasutatud sünteetilisi aineid ja lisandeid. 03 PUIDU TÖÖTLEMISEL, PLAATIDE JA MÖÖBLI NING TSELLULOOSI, PABERI JA KARTONGI TOOTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 03 01 Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli tootmise jäätmed 03 01 01 Puukoore- ja korgijäätmed Lubatud on puhtad töötlemata puukoorejäätmed. Lubatud ei ole vineer ja muu kattematerjal. 03 01 05 Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, Lubatud on puhtad töötlemata puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning puidujäätmed. Lubatud ei ole vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 vineer ja muu kattematerjal. 01 04* 03 03 Tselluloosi, paberi ja kartongi tootmise ja töötlemise jäätmed 03 03 01 Puukoore- ja puidujäätmed Lubatud on puhtad töötlemata puidujäätmed. Lubatud ei ole vineer ja muu kattematerjal. 03 03 10 Pulbi mehaanilisel lahutamisel tekkinud Ilma värvaineteta ja teiste kiujäägid ning kiu-, täiteaine- ja katteainesetted sünteetiliste ainete ja lisanditeta. 03 03 11 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole Ilma värvaineteta ja teiste nimetatud koodinumbriga 03 03 10 sünteetiliste ainete ja lisanditeta. 04 NAHA-, KARUSNAHA- JA TEKSTIILITÖÖSTUSJÄÄTMED 04 01 Naha- ja karusnahatööstusjäätmed 04 01 01 Kõlu- ja laustajäätmed Lubatud vaid juhul, kui tegemist on loomsete kõrvalsaadustega, sh toornahkadega või nende osadega, mis pärinevad loomadelt, kellel puudusid selle toote kaudu inimesele või loomadele kanduva haiguse nähud. 04 02 Tekstiilitööstusjäätmed 04 02 10 Looduslikest saadustest pärinev orgaaniline aine Lubatud juhul, kui tegemist on (nt rasv, vaha) üksnes biolaguneva materjaliga. 04 02 21 Töötlemata tekstiilikiudude jäätmed Taimsed kiud ja puuvill. 07 ORGAANILISTES KEEMIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED 07 02 Plasti, sünteeskummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 07 02 13 Plastijäätmed Biolagunevad pakendid ja 13  bioplastid, mis on sertifitseeritud EN 13432 või muu samaväärse standardi nõuete kohaselt ning mille täielik lagundamine on käitluskohas tehnoloogiliselt võimalik. 15 PAKENDIJÄÄTMED; NIMISTUS MUJAL NIMETAMATA ABSORBENDID, PUHASTUSKALTSUD, FILTERMATERJALID JA KAITSERIIETUS 15 01 Pakendid (sh lahus kogutud olmepakendijäätmed) 15 01 01 Paber- ja kartongpakendid Ei ole lubatud biolagundamatu kattematerjali olemasolu korral. 15 01 02 Plastpakendid Biolagunevad pakendid ja bioplastid, mis on sertifitseeritud EN 13432 või muu samaväärse standardi nõuete kohaselt ning mille täielik lagundamine on käitluskohas tehnoloogiliselt võimalik. 15 01 03 Puitpakendid Ei ole lubatud biolagundamatu kattematerjali või probleemsete puidukaitsevahendite olemasolu korral. Üksnes töötlemata puit. 17 EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT (SEALHULGAS SAASTUNUD MAA- ALADELT EEMALDATUD PINNAS) 17 02 Puit, klaas ja plast 17 02 01 Puit Töödeldud kujul ei ole lubatud, näiteks kui sisaldab vineeri, muid kattematerjale või probleemseid puidukaitsevahendeid. 19 JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTETE, ETTEVÕTTEVÄLISTE REOVEEPUHASTITE NING JOOGI- JA TÖÖSTUSVEE KÄITLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 19 05 Tahkete jäätmete aeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed 19 05 03 Praakkompost Käesoleva määruse nõuetele mittevastav kompost ja jäätmete aeroobse töötlemise saadus. 19 06 Jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed 19 06 06 Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel Lubatud ainult juhul, kui töötlemisel tekkinud sete sisaldab käesolevas lisas nimetatuid jäätmeid. 14 20 OLMEJÄÄTMED (KODUMAJAPIDAMISJÄÄTMED JA SAMALAADSED KAUBANDUS-, TÖÖSTUS- JA AMETIASUTUSJÄÄTMED), SEALHULGAS LIIGITI KOGUTUD JÄÄTMED 20 01 Olmejäätmete hulgast väljakorjatud või liigiti kogutud jäätmed (välja arvatud alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed) 20 01 01 Paber ja kartong Kartong, ajalehepaber, kontoripaber, paberkäterätikud, salvrätikud (ainult tahkes olekus materjalid, mille ringlussevõtt ei ole võimalik; välja arvatud kõrgläikega paber ja mürgised värvained). Ei ole lubatud biolagundamatu kattematerjali olemasolu korral. 20 01 08 Biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed Taimsed materjalid ja loomsed kõrvalsaadused. 20 01 25 Toiduõli ja -rasv Taimsed materjalid ja loomsed kõrvalsaadused. Lubatud, kui on tegemist köögijäätmetega. 20 01 38 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga Töötlemata puidujäätmed. 20 01 37 Ei ole lubatud biolagundamatu kattematerjali olemasolu korral. 20 02 Aia- ja haljastujäätmed (sealhulgas kalmistujäätmed) 20 02 01 Biolagunevad jäätmed Aia- ja haljastujäätmed, taimne kude, hekkide ja puude kärpimisjäätmed, rohust ja lehtedest koosnev materjal, mis ei sisalda ohtlikke aineid. Välja arvatud tänavapühkimisjäätmed ja kanalisatsioonikaevude jäätmed. 20 03 Muud olmejäätmed 20 03 02 Turgudel tekkinud jäätmed Liigiti kogutud köögiviljad ja muud biojäätmed. 1 Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõike 4 alusel kehtestatud määrusele. 15  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses biolagunevate jäätmete lakkamise kriteeriumide ajakohastamisega“ eelnõu Lisa 4 Keskkonnaministri 10.05.2016 määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivale kääritusjäägile“ Lisa 2 Kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajad Tabel 1. Lubatud ainete piirväärtused Parameeter Piirväärtus Hügieen Salmonellabakter 25 grammis puudub salmonella E. Coli Maksimaalselt 1000 CFU/g tootes Soovimatud Võõrised ≤ 0,5% kuivaines koostisosad ja Umbrohuseemned ≤ 2 seemet liitri kohta sisaldus (idanemisvõimelised) Anorgaanilised Plii (Pb) 130 mg/kg kuivaines saasteained Kaadmium (Cd) 1,3 mg/kg kuivaines Kroom (Cr) 60 mg/kg kuivaines Vask (Cu) 300 mg/kg kuivaines Nikkel (Ni) 40 mg/kg kuivaines Elavhõbe (Hg) 0,45 mg/kg kuivaines Tsink (Zn) 600 mg/kg kuivaines Kui vase arvnäitaja ületab 110 mg/kg kuivaines ja tsingi arvnäitaja 400 mg/kg kuivaines, tuleb need näitajad märkida sertifikaadile. Tabel 2. Mõõtmisele ja esitamisele kuuluvad näitajad Näitaja Parameeter Mõõtühik Hindamistulemus Pinnase omaduste Orgaaniline aine (OM) [% kuivaines] ≥ 15% esitamine parandamine Väetavad omadused Kogulämmastik (N) [% kuivaines] Esitamine Kogufosfor (P) [% kuivaines] Esitamine Kogukaalium (K) [% kuivaines] Esitamine Materjali omadused Maksimaalne osiste [mm] Esitamine suurus Üldine tihedus [g/l] Esitamine Veesisaldus [g/l] Esitamine Soolsus/elektrijuhtivus [mS/m] Esitamine pH väärtus Esitamine 16  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses biolagunevate jäätmete lakkamise kriteeriumide ajakohastamisega“ eelnõu Lisa 5 Keskkonnaministri 10.05.2016 määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkivale kääritusjäägile“ Lisa 3 Biolagunevate jäätmete loend, mille korral ei ole sertifitseerimine vajalik Jäätmekood1 Jäätmeliik ja nimetus1 Täpsustus 02 PÕLLUMAJANDUSES, AIANDUSES, VESIVILJELUSES, METSANDUSES, JAHINDUSES JA KALAPÜÜGIL NING TOIDUAINETE VALMISTAMISEL JA TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 02 03 Puu-, köögi- ja teravilja, toiduõli, kakao, kohvi, tee ja tubaka töötlemisel ning valmistamisel, konservitootmisel, pärmi ja pärmikontsentraadi tootmisel ning melassi valmistamisel ja kääritamisel tekkinud jäätmed 02 03 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Puu- ja köögiviljad ning nende koorimise ja pressimise jäägid, teravilja jäägid, vinass, melass, jääkpärm, tärkliseraba, rapsikook, toiduõli ja -rasv, glütserool 02 04 Suhkrutootmisjäätmed 02 04 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed Melass 02 05 Piimatööstusjäätmed 02 05 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Glütserool 02 05 98 Vadak 02 06 Pagari- ja kondiitritööstusjäätmed 02 06 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Leib ja küpsetised, toiduõli ja - rasv, glütserool 02 07 Alkohoolsete ja alkoholivabade jookide (välja arvatud kohv, tee ja kakao) tootmisjäätmed 02 07 01 Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel Puu- ja köögiviljad ning nende töötlemisel (peenestamisel ja jahvatamisel) koorimise ja pressimise jäägid. tekkinud jäätmed Teravilja jäägid. 02 07 02 Piirituse destilleerimisjäägid Teravilja jäägid, puu- ja köögivilja jäägid. 02 07 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Õlleraba, glütserool 1 Vastavalt jäätmeseaduse § 2 lõike 4 alusel kehtestatud määrusele. 17  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses biolagunevate jäätmete lakkamise kriteeriumide ajakohastamisega“ eelnõu Lisa 6 Keskkonnaministri 19.07.2017 määrus nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ Lisa 1 Biolagunevate jäätmete loend Jäätmekood1 Jäätmeliik ja nimetus1 Täpsustus 02 PÕLLUMAJANDUSES, AIANDUSES, VESIVILJELUSES, METSANDUSES, JAHINDUSES JA KALAPÜÜGIL NING TOIDUAINETE VALMISTAMISEL JA TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 02 01 Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed 02 01 01 Pesemis- ja puhastamissetted Liiva- ja mudapüünise sete suhkrupeedi, kartuli ja muude juurviljade töötlemisest. 02 01 02 Loomsete kudede jäätmed Loomsed kõrvalsaadused. Harjase ja sarve jäätmed, vill, suled, karvad, sarved, kabja lõikamise jäägid, toores piim, koorikloomade koorikud, munad, hautamise kõrvalsaadused, seedetrakt. 02 01 03 Taimsete kudede jäätmed Vetikad, söödajäätmed, põllukultuuride jäätmed, taimsete kudede jäätmed põllumajandusest, taimsed koed biofiltritest, põhk, veeäärsed taimed, taimekoepõhised kasutatud kasvusubstraadid. 02 01 06 Loomade väljaheited, virts ja sõnnik (sh Loomsed kõrvalsaadused, välja reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal arvatud lemmikloomade käideldud vedelad farmiheitmed väljaheited. 02 01 07 Metsamajandusjäätmed (nt oksad, risu) Lisaks puukoor. 02 02 Liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed 02 02 01 Pesemis- ja puhastamissetted Loomsed kõrvalsaadused. Töötlemisvesi ja toidupesemisjäätmed. Võivad sisaldada toidujäätmeid. Setted piimasaaduste töötlemisest. 02 02 02 Loomsete kudede jäätmed Loomsed kõrvalsaadused. Harjase ja sarve jäätmed, vill, 18  suled, karvad, sarved, kabja lõikamise jäägid, toores piim, koorikloomade koorikud, munad, hautamise kõrvalsaadused, seedetrakt. 02 02 03 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Loomsed kõrvalsaadused. Võib sisaldada soolesisu, koori ja karpide jäätmeid. 02 02 04 Reovee kohtpuhastussetted Loomsed kõrvalsaadused. Septikute ja flotatsiooniseadmete sete. 02 03 Puu-, köögi- ja teravilja, toiduõli, kakao, kohvi, tee ja tubaka töötlemisel ning valmistamisel, konservitootmisel, pärmi ja pärmikontsentraadi tootmisel ning melassi valmistamisel ja kääritamisel tekkinud jäätmed 02 03 01 Pesemis-, puhastamis-, koorimis-, Toiduainete tootmise setted. tsentrifuugimis- ja separeerimissetted 02 03 03 Lahustitega ekstraheerimisel tekkinud jäätmed Ekstraheerimisel tekkinud taimsed jäätmed. Lahusti peab olema bioloogiliselt lagundatav ja mittetoksiline. 02 03 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Toiduainetööstuse taimset päritolu tööstuslikud biojäätmed. 02 03 05 Reovee kohtpuhastussetted 02 04 Suhkrutootmisjäätmed 02 04 03 Reovee kohtpuhastussetted Setted suhkrupeedi töötlemise etappidest. 02 04 99 Nimistus mujal nimetamata jäätmed Suhkruvesi, suhkru(peedi) vinass, suhkur 02 05 Piimatööstusjäätmed 02 05 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Loomsed kõrvalsaadused. 02 05 02 Reovee kohtpuhastussetted 02 06 Pagari- ja kondiitritööstusjäätmed 02 06 01 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Realiseerimisaja ületanud leib ja küpsetised. 02 06 03 Reovee kohtpuhastussetted 02 07 Alkohoolsete ja alkoholivabade jookide (välja arvatud kohv, tee ja kakao) tootmisjäätmed 02 07 01 Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel töötlemisel (peenestamisel ja jahvatamisel) tekkinud jäätmed 02 07 02 Piirituse destilleerimisjäägid Kasutatud teravilja viljad, helbed ja kartulimass. 02 07 04 Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid Õllepruulimise jäätmed ja muude jookide tootmisel tekkinud tahked jäätmed. 02 07 05 Reovee kohtpuhastussetted 19 03 PUIDU TÖÖTLEMISEL, PLAATIDE JA MÖÖBLI NING TSELLULOOSI, PABERI JA KARTONGI TOOTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 03 01 Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli tootmise jäätmed 03 01 01 Puukoore- ja korgijäätmed Lubatud on puhtad töötlemata puukoorejäätmed. Lubatud ei ole vineer ja muu kattematerjal. 03 01 05 Saepuru, sealhulgas puidutolm, laastud, pinnud, Lubatud on puhtad, puit-, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning sünteetiliselt töötlemata vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 puidujäätmed. Lubatud ei ole 01 04* vineer ja muu kattematerjal. 03 03 Tselluloosi, paberi ja kartongi tootmise ja töötlemise jäätmed 03 03 01 Puukoore- ja puidujäätmed Lubatud on puhtad, sünteetiliselt töötlemata puidujäätmed. Lubatud ei ole vineer ja muu kattematerjal. 03 03 10 Pulbi mehaanilisel lahutamisel tekkinud kiujäägid ning kiu-, täiteaine- ja katteainesetted 03 03 11 Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10 04 NAHA-, KARUSNAHA- JA TEKSTIILITÖÖSTUSJÄÄTMED 04 01 Naha- ja karusnahatööstusjäätmed 04 01 01 Kõlu- ja laustajäätmed Lubatud vaid juhul, kui tegemist on loomsete kõrvalsaadustega, sh toornahkade või nende osadega, mis pärinevad loomadelt, kellel puudusid selle toote kaudu inimesele või loomadele kanduva haiguse nähud. 04 02 Tekstiilitööstusjäätmed 04 02 10 Looduslikest saadustest pärinev orgaaniline aine Lubatud juhul, kui tegemist on (nt rasv, vaha) üksnes biolaguneva materjaliga. 04 02 21 Töötlemata tekstiilikiudude jäätmed Taimsed kiud ja puuvill. 07 ORGAANILISTES KEEMIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED 07 02 Plasti, sünteeskummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed 07 02 13 Plastijäätmed Biolagunevad pakendid ja bioplastid, mis on sertifitseeritud EN 13432 või muu samaväärse standardi nõuete kohaselt ning mille täielik lagundamine on käitluskohas tehnoloogiliselt võimalik. 15 PAKENDIJÄÄTMED; NIMISTUS MUJAL 20  NIMETAMATA ABSORBENDID, PUHASTUSKALTSUD, FILTERMATERJALID JA KAITSERIIETUS 15 01 Pakendid (sh lahus kogutud olmepakendijäätmed) 15 01 01 Paber- ja kartongpakendid Ei ole lubatud biolagundamatu kattematerjali olemasolu korral. 15 01 02 Plastpakendid Biolagunevad pakendid ja bioplastid, mis on sertifitseeritud EN 13432 või muu samaväärse standardi nõuete kohaselt ning mille täielik lagundamine on käitluskohas tehnoloogiliselt võimalik. 15 01 03 Puitpakendid Ei ole lubatud biolagundamatu kattematerjali või probleemsete puidukaitsevahendite olemasolu korral. Üksnes sünteetiliselt töötlemata puit. 17 EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT (SEALHULGAS SAASTUNUD MAA- ALADELT EEMALDATUD PINNAS) 17 02 Puit, klaas ja plast 17 02 01 Puit Sünteetiliselt töödeldud kujul ei ole lubatud, näiteks kui sisaldab vineeri, muid kattematerjale või probleemseid puidukaitsevahendeid. 19 JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTETE, ETTEVÕTTEVÄLISTE REOVEEPUHASTITE NING JOOGI- JA TÖÖSTUSVEE KÄITLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED 19 05 Tahkete jäätmete aeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed 19 05 03 Praakkompost Käesoleva määruse nõuetele mittevastav kompost ja jäätmete aeroobse töötlemise saadus. 19 06 Jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed 19 06 06 Taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel Lubatud ainult juhul, kui töötlemisel tekkinud sete sisaldab käesolevas lisas nimetatud jäätmeid. 19 08 05 Olmereovee puhastussetted 20 OLMEJÄÄTMED (KODUMAJAPIDAMISJÄÄTMED JA SAMALAADSED KAUBANDUS-, TÖÖSTUS- JA AMETIASUTUSJÄÄTMED), SEALHULGAS LIIGITI KOGUTUD 21  JÄÄTMED 20 01 Olmejäätmete hulgast väljakorjatud või liigiti kogutud jäätmed (välja arvatud alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed) 20 01 01 Paber ja kartong Kartong, ajalehepaber, kontoripaber, paberkäterätikud, salvrätikud (ainult tahkes olekus materjalid, mille ringlussevõtt ei ole võimalik, välja arvatud kõrgläikega paber ja mürgised värvained). Ei ole lubatud biolagundamatu kattematerjali olemasolu korral. 20 01 08 Biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed Taimsed materjalid ja loomsed kõrvalsaadused. 20 01 25 Toiduõli ja -rasv Taimsed materjalid ja loomsed kõrvalsaadused. Lubatud, kui on tegemist köögijäätmetega. 20 01 38 Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga Sünteetiliselt töötlemata 20 01 37 puidujäätmed. Ei ole lubatud biolagundamatu kattematerjali olemasolu korral. 20 02 Aia- ja haljastujäätmed (sealhulgas kalmistujäätmed) 20 02 01 Biolagunevad jäätmed Aia- ja haljastujäätmed, taimne kude, hekkide ja puude kärpimisjäätmed, rohust ja lehtedest koosnev materjal, mis ei sisalda ohtlikke aineid. Välja arvatud tänavapühkimisjäätmed ja kanalisatsioonikaevude jäätmed. 20 03 Muud olmejäätmed 20 03 02 Turgudel tekkinud jäätmed Liigiti kogutud köögiviljad ja muud biojäätmed. 1 Jäätmeseaduse § 2 lõike 5 alusel kehtestatud keskkonnaministri määruse kohaselt. 22  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses biolagunevate jäätmete lakkamise kriteeriumide ajakohastamisega“ eelnõu Lisa 7 Keskkonnaministri 19.07.2017 määrus nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ Lisa 2 Tabel 1. Reoveesettest valmistatud toote näitajate piirväärtused ja ohutusnõuded Näitaja Ohutusnõue või kvaliteedi piirväärtus Reoveesette stabiilsus1: Hapnikutarve alla 10 mg O2/g KA2 (96-tunnise mõõtmisperioodi järel) Orgaanilise aine sisaldus vähenenud vähemalt 38% võrra Põletuskao ja kuivaine suhe alla 0,6 OA3/KA Lenduvate rasvhapete kontsentratsioon alla 0,43 g KHT4/g OA Biogaasi jääkpotentsiaal alla 0,25 l/g OA Hügieen: Salmonellabakter puudub 25 grammis Escherichia coli alla 10 PMÜ5 ühe grammi töödeldud sette märgkaalu kohta Helmintide munad mitte ühtegi muna 10 grammi töödeldud sette märgkaalu kohta Soovimatud koostisosad: Võõrised (kile, plast, metall, klaas) ≤ 0,5% kuivaines Kivid >5 mm ≤ 5% kuivaines6 Umbrohuseemned ≤ 2 seemet liitri kohta (idanemisvõimelised) Fosforisisaldusse suhestatud raskmetallide piirmäärad põllumajanduses ja aianduses kasutamiseks Plii (Pb) 7,5 g/kg P Kaadmium (Cd) 0,15 g/kg P Kroom (Cr) 15 g/kg P Vask (Cu) 45 g/kg P Nikkel (Ni) 4 g/kg P Elavhõbe (Hg) 0,1 g/kg P Tsink (Zn) 125 g/kg P Raskmetallide piirmäärad haljastuses ja rekultiveerimisel kasutamiseks7 Plii (Pb) 130 mg/kg kuivaines 1 Näitaja sette stabiilsuse hindamiseks tuleb valida stabiliseerimisprotsessi iseloomu järgi. Aeroobne stabiliseerimine – hapnikutarve, orgaanilise aine sisalduse vähendamise osakaalu või põletuskao ja kuivaine suhe. Anaeroobne stabiliseerimine – põletuskao ja kuivaine suhe, lenduvate rasvhapete kontsentratsioon või biogaasi jääkpotentsiaal. Kuivatamine – põletuskao ja kuivaine suhe. 2 KA – kuivaine 3 OA – orgaaniline aine (väljendatakse põletuskao kaudu). 4 KHT – keemiline hapnikutarve. 5 PMÜ – pesa moodustav ühik 6 Kui tootes on üle 5 mm suuruseid kive, tuleb seda infot toote kvaliteedinäitajate juures kajastada. 7 Kui vase arvnäitaja ületab 110 mg/kg kuivaines ja tsingi arvnäitaja 400 mg/ kg kuivaines, siis tuleb need näitajad märkida sertifikaadile. 23  Kaadmium (Cd) 2 mg/kg kuivaines Kroom (Cr) 60 mg/kg kuivaines Vask (Cu) 200 mg/kg kuivaines Nikkel (Ni) 40 mg/kg kuivaines Elavhõbe (Hg) 1 mg/kg kuivaines Tsink (Zn) 2500 mg/kg kuivaines Tabel 2. Reoveesettest valmistatud toote mõõtmisele ja esitamisele kuuluvad näitajad Näitaja Hindamistulemus Väetavad omadused Kogulämmastik (N) % kuivaines Kogufosfor (P) % kuivaines Kaalium (K) % kuivaines Väävel (S) % kuivaines Pinnase omaduste parandamine Orgaaniline aine (OM) ≥ 15% kuivaines Muud omadused Maksimaalne osiste suurus mm pH väärtus Üldine tihedus g/l Veesisaldus g/l Soolsus/elektrijuhtivus mS/M 24  Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses biolagunevate jäätmete lakkamise kriteeriumide ajakohastamisega“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega muudetakse kolme keskkonnaministri määrust. Määrused on kehtestatud jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja § 29 lõike 4 punkti 5 alusel ning toote nõuetele vastavuse seaduse § 5 lõike 4 alusel. Ministri määruseid muudetakse probleemide tõttu biolagunevate jäätmete käitlemisel. Biolagunevatele jäätmetele kehtestatud jäätmete lakkamise kriteeriumide rakendamine on vähene ning seetõttu on ka erinevate biolagunevate jäätmete ringlussevõtt madalal tasemel. Nimelt loetakse biolagunevad jäätmed ringlusse võetuks vaid siis, kui neist on toodetud toote nõuetele vastav materjal. Määruste muutmiseks analüüsiti Keskkonnaministeeriumis nii erinevate uuringute tulemusi kui ka turuosaliste ettepanekuid seoses biolagunevate jäätmete lakkamise kriteeriumidega. Analüüsi käigus küsiti tagasisidet valdkonna huvirühmadelt ning tuvastati võimalikud muudatused kolmes keskkonnaministri määruses. Muudetakse järgmisi määrusi:  keskkonnaministri 8. aprilli 2013. a määrus nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“;  keskkonnaministri 10. mai 2016. a määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“;  keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määrus nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“. Peamised muudatused tehakse määruste lisades ning puudutavad toote tootmiseks sobivate jäätmeliikide täpsustamist, kuid ka toodete ohutus- ja kvaliteedinäitajaid. Ulatuslikuim muudatus tehakse määruses nr 7, luues uue komposti kvaliteedinäitajate klassi. Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kristel Kibin (tel 626 0700, [email protected]). Keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]) ja õigusekspertiisi on teinud õigusosakonna jurist Käthlin Raudla (tel 626 0798, [email protected]). 2. Määruse eesmärk Eelnõukohase määruse eesmärk on edendada ja hõlbustada erinevate biolagunevate jäätmete ringlussevõttu ning neist valmistatud toodete kasutamist, tagades samal ajal inimese tervise ja keskkonna tõhusa kaitse. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahv 1 sätestab keskkonnaministri 8. aprilli 2013. a määruses nr 7 „Biolagunevatest jäätmetest komposti tootmise nõuded“ (RT I, 10.04.2013, 1) tehtavad muudatused. Paragrahv koosneb kaheksast punktist. Punktiga 1 muudetakse määruse nr 7 § 2 punkti 1, lisades senisesse sõnastusse, et kompost on põllumajandusliku või keskkonnaseisundi parandamiseks kasutatav materjal. Jäätmete raamdirektiivi artikli 11a lõike 4 kohaselt võib komposti, kääritusjääki või muud väljundit maapinnal kasutamise korral lugeda ringlusse võetud materjaliks ainult siis, kui selle kasutuse 1 tulemusel paraneb põllumajanduslik või keskkonnaseisund (näiteks mullaviljakus). Seetõttu lisatakse ka toote definitsiooni täpsustus, et selle eesmärk on parandada põllumajanduslikku või keskkonnaseisundit. Vältida tuleks olukordi, kus komposti kui toodet kasutatakse näiteks täitepinnase asendusena. Ka huvigrupid on rõhutanud, et täitena kasutamine on vastuolus tootestamise ja ringlusse võtmise eesmärgiga. Punktiga 2 muudetakse määruse § 6 lõiget 8, tuues välja, et määruse lisa 2 kehtestab komposti ohutus- ja kvaliteedinäitajad kvaliteediklasside kaupa. Varem määruses kvaliteediklasse ei eristatud. Punktiga 3 täiendatakse määruse § 7 lõike 1 teist lauset ja lisatakse piirang, et käitluskohas komposti hoiustamisel tuleb vältida ka eri kvaliteediklassi kuuluva komposti partiide omavahel segunemist. Punktiga 4 muudetakse määruse § 10 lõike 5 teist lauset, rõhutades, et sertifitseerimisasutus peab korraldama katsed ja mõõtmised arvestusega, et lisaks iga kompostipartii kontrollile saaks määratud ka iga kompostipartii kvaliteediklass. Punktiga 5 muudetakse määruse § 11 punkti 9. Komposti turule laskmisel märgib komposti tootja komposti pakendile või annab kompostiga kaasa dokumendi, mis sisaldab täpset teavet komposti kohta. Juba varem on komposti tootja pidanud andma kaasa teabe komposti soovituslikust kasutusalast ja suhtelisest kasutatavast kogusest vastavalt toote omadustele. Nüüd tuleb arvestada ka komposti kvaliteediklassiga. Punktiga 6 kehtestatakse rakendussätted, mille kohaselt enne määruse jõustumist väljastatud sertifikaadid kehtivad kuni tähtaja lõpuni, muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni. See tähendab, et olemasolevaid sertifikaate ei pea muutma või tühistama määruse muudatuste tõttu. Selliste uute sertifikaatide taotluste menetlemisel, mis on sertifitseerimiskeskus menetlusse võtnud enne määruse jõustumist, kuid kus sertifikaati veel pole väljastatud, kohaldatakse uusi nõudeid. See tähendab, et sertifikaadi väljastamisel on võimalik juba arvestada uute mõnevõrra leebemate nõuetega. Alates määruse jõustumisest toimuvatele kompostipartii kontrollidele kohaldatakse määrust. See tähendab, et kui sertifitseerimiskeskus on näiteks 2022. aasta alguses enne määruse jõustumist kompostipartii ära kontrollinud ning sellele pole määratud uue määruse kohast kvaliteediklassi, ei pea seda tagasiulatuvalt tegema. Uue kompostipartii valmimisel ja kontrollimisel pärast määruse jõustumist tuleb aga lähtuda uutest nõuetest. Punktidega 7 ja 8 muudetakse määruse lisasid 1 ja 2 ning kehtestatakse need uues sõnastuses. Lisa 1 kehtestab jäätmeliigid, millest on võimalik toote nõuetele vastavat komposti toota. Lisas 1 tehakse muudatus jäätmekoodide 07 02 13 ja 15 01 02 täpsustuses. Seni on täpsustus öelnud, et komposti tootmiseks on lubatud vaid biolagunevad pakendid ja bioplastid, mis on sertifitseeritud EN 13432 nõuete kohaselt. Sisuliselt tähendab see standardile kohustuslikku viidet, mida aga riigisisese õigusaktiga teha ei saa, kui tegu pole ELi õigusest tuleneva nõudega. Seega tuleb lubada muu samaväärse standardi nõuetele vastavust samuti. Et tagada siiski materjali täielik kompostitavus käitluskohas, lisatakse tingimus, et täielik lagundamine peab olema tehnoloogiliselt võimalik. Biolagunevate pakendite ja bioplastide kompostimine Eesti jäätmekäitluskohtades ei ole levinud. Sõltuvalt tehnoloogiast võidakse eemaldada biolagunev (sh kompostitav) plast (näiteks kompostitavad kilekotid) muu biolagunevate jäätmete massi hulgast enne kompostimisprotsessi sõelumisel koos tavaplasti ja muude võõristega või kompostimisprotsessi lõpus samuti sõelumisel. Viimasel juhul eemaldatakse lagunemata osakesed. Ka täielikult kompostitavad materjalid võivad olla protsessi lõpuks lagunemata ja tuleb eemaldada tulenevalt kompostimisprotsessi kestusest. Oluline on ka märkida, et muudatuste tagajärjel ei kohustata ühtegi jäätmekäitlejat biolagunevaid pakendeid ja bioplaste 2 koos muude biolagunevate jäätmetega käitlema, kuid täpsustatakse varem olemas olnud võimalust seda teha juhul, kui kompostimistehnoloogia seda kindlasti võimaldab. Eesmärk on tagada, et komposti kui tootesse ei jääks lagunemata plastiosakesi. Lisas 2 muudetakse tabelit 1. Senised lubatud ainete piirväärtused nimetatakse kvaliteediklassiks A. Samuti lisatakse senistele lubatud ainete piirväärtustele uus kvaliteediklass B, mille korral on nõuded kompostis sisalduvate soovimatute koostisosade ja raskmetallide kohta mõnevõrra leebemad.. Selleks, et tagada ohutus toote kasutamisel, on ette nähtud sellise toote kasutamine haljastuses ja karjääride korrastamisel. A-kvaliteediklassi ehk varasematele piirväärtustele vastava komposti lubatud kasutuskohad on oluliselt laiemad ning piiranguid ei ole. Sellist komposti sobib kasutada nii põllumajanduses, aianduses, hobiaianduses, haljastuses kui ka karjääride korrastamisel. B-kvaliteediklassi piirväärtuste puhul on lähtutud Civitta Eesti ASi ja Alkranel OÜ 2019. aastal koostatud uuringust „Biolagunevatest jäätmetest ja/või reoveesettest saadud materjalide kasutamise võimalused haljastustöid hõlmavates riigihangetes ja karjääride korrastamisel“, kus tehti algselt ettepanek lihtsustada komposti kasutamisel jäätmekäitleja registreerimise protseduuri. Selleks pakuti välja, et kui jäätmestaatuses kompost vastab uuringus välja pakutud madalama kvaliteediga komposti nõuetele, võiks kiirendada jäätmekäitleja registreerimistõendi saamist. Samuti tehti ettepanek, et ei kohalduks tingimus, et biolagunevate jäätmete komposti taaskasutamisel koguses enam kui 5 tonni aastas tuleb taotleda jäätmeluba, vaid piisaks jäätmekäitleja registreeringust. Eesmärk peaks aga olema võimalikult suures ulatuses jäätmete ringlussevõtt, seetõttu tuleks eelistada jäätmetest toodete valmistamist, mitte jäätmestaatuses materjalide kasutamise hõlbustamist. Seetõttu tehti uuringus ka ettepanek komposti suuremas koguses tooteks sertifitseerimiseks, kaaludes eespool toodud uute nõuete kehtestamise asemel määruse nr 7 muutmist. Uuringu hinnangul on võimalik komposti määruses jagada biolagunevate jäätmete tooteks sertifitseeritav kompost erinevatesse kvaliteediklassidesse, kus I kvaliteediklassi (kõrgema kvaliteediklassi) toote nõuetena jääksid kehtima varasemad määruse nr 7 lisas 2 esitatud komposti kvaliteedinõuded ning II klassi toote nõuetena kehtestataks uuringus ettepanekuna esitatud kvaliteedinõuded. Viimase ettepanekuga ongi määruse nr 7 lisa 2 muutmisel arvestatud. Kompostiklasside kehtestamise näiteid on ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, kompostiklasse on määratletud nii sisendite kui ka kasutusalade järgi. Kompostiklassid on kasutusel näiteks Austrias ja Tšehhis. Komposti kasutamisel tuleb igal juhul arvestada, et kompost ei sobi puhtal kujul kasvupinnasena kasutamiseks. Komposti tuleks segada orgaanilise aine vaese loodusliku pinnasega, et saada sobiv kasvupinnas. Mõlema kvaliteediklassiga komposti kasutuskohana on lubatud muu hulgas ka karjääride korrastamine. Oluline on selgitada, et analoogselt haljastuses kasutamisele on kvaliteedinõuetele vastav kompost sobiv materjal karjääride korrastamiseks eeldusel, et komposti segatakse orgaanilise aine vaese loodusliku pinnasega. Civitta Eesti ASi ja Alkranel OÜ 2019. aastal koostatud uuring toob välja, et kui karjääris on olemas karjäärialalt kooritud kasvupinnas, kuid tekib vajadus selle orgaanilise aine sisalduse suurendamiseks, on üks võimalus segada kompost ja olemasolev kasvupinnas omavahel kokku enne laotamist. Samamoodi saab karjääri põhjale ja nõlvadele laotada komposti sisaldava kasvupinnase, mis on kokku segatud mujal. Teine võimalus on laotada esmalt olemasolev kasvupinnase kiht, seejärel laotada sellele sobivas paksuses komposti kiht ning lõpuks segada olemasolev kasvupinnas ja kompost, kasutades selleks mullafreesi või läbikündmist. Komposti kasutamise vajadus ja otstarbekus sõltub aga konkreetse karjääri asukohast, korrastamise suunast ja sellest tulenevast kasvupinnase vajadusest. Täpsemad soovitused komposti kasutamiseks karjääride korrastamisel on Civitta Eesti ASi ja Alkranel OÜ 2019. aastal koostatud uuringus. Samast uuringus on ka põhjalikud soovitused komposti kasutamiseks haljastustöid hõlmavates riigihanke projektides. 3 Tabeli 1 muudatustest tingituna muudetakse ka lisa 2 tabelit 2, kus tuuakse välja, et komposti kohta tuleb esitada komposti turule laskmisel ka komposti tabeli 1 kohane kvaliteediklass. Paragrahv 2 sätestab keskkonnaministri 10. mai 2016. a määruses nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ (RT I, 19.05.2016, 9) tehtavad muudatused. Paragrahv koosneb viiest punktist. Punktiga 1 muudetakse määruse § 2 punkti 1, lisades senisesse sõnastusse, et kääritusjääk on põllumajandusliku või keskkonnaseisundi parandamiseks kasutatav materjal. Jäätmete raamdirektiivi artikli 11a lõike 4 kohaselt võib komposti, kääritusjääki või muud väljundit maapinnal kasutamise korral lugeda ringlusse võetud materjaliks ainult siis, kui selle kasutuse tulemusel paraneb põllumajanduslik või keskkonnaseisund (näiteks mullaviljakus). Seetõttu lisatakse ka toote definitsiooni täpsustus, et selle eesmärk on parandada põllumajanduslikku või keskkonnaseisundit. Vältida tuleks olukordi, kus kääritusjääki kui toodet kasutatakse näiteks täitepinnase asendusena. Ka huvigrupid on rõhutanud, et täitena kasutamine on vastuolus tootestamise ja ringlusse võtmise eesmärgiga. Punktiga 2 kehtestatakse rakendussätted, mille kohaselt enne määruse jõustumist väljastatud sertifikaadid kehtivad kuni tähtaja lõpuni, muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni. See tähendab, et olemasolevaid sertifikaate ei pea muutma või tühistama määruse muudatuste tõttu. Selliste uute sertifikaatide taotluste menetlemisel, mis on sertifitseerimiskeskus menetlusse võtnud enne määruse jõustumist, kuid kus sertifikaati veel pole väljastatud, kohaldatakse uusi nõudeid. Alates määruse jõustumisest toimuvatele kääritusjäägi tootmise kontrollidele kohaldatakse määrust. Punktidega 3–5 muudetakse määruse lisasid 1–3 ning kehtestatakse need uues sõnastuses. Lisas 1 on esitatud jäätmeliigid, millest on võimalik toote nõuetele vastavat kääritusjääki toota. Lisas 1 tehakse muudatus jäätmekoodide 07 02 13 ja 15 01 02 täpsustuses. Seni on täpsustus öelnud, et kääritusjäägi tootmiseks on lubatud vaid biolagunevad pakendid ja bioplastid, mis on sertifitseeritud EN 13432 nõuete kohaselt. Sisuliselt tähendab see standardile kohustuslikku viidet, mida aga riigisisese õigusaktiga teha ei saa, kui tegu pole ELi õigusest tuleneva nõudega. Seega tuleb lubada muu samaväärse standardi nõuetele vastavust samuti. Tagamaks siiski materjali täielik lagundamine anaeroobsel kääritamisel käitluskohas, lisatakse tingimus, et täielik lagundamine peab olema tehnoloogiliselt võimalik. Biolagunevate pakendite ja bioplastide anaeroobset käitlust Eesti jäätmekäitluskohtades hetkel ei toimu. Oluline on ka märkida, et muudatuste tagajärjel ei kohustata ühtegi jäätmekäitlejat biolagunevaid pakendeid ja bioplaste koos muude biolagunevate jäätmetega käitlema, kuid täpsustatakse varem olemas olnud võimalust seda teha juhul, kui käitlustehnoloogia seda kindlasti võimaldab. Eesmärk on tagada, et kääritusjääki kui tootesse ei jääks lagunemata plastiosakesi. Määruse lisa 2 kehtestab kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajad. Lisa 2 asendamisel muudetakse vase piirnormi, tõstes see seniselt 200-lt 300-le mg/kg kuivaines. Muudatuse tegemisel lähtutakse Euroopa Komposti Koostöövõrgustiku komposti ja kääritusjäägi kvaliteedihindamise süsteemi juhendist. Samuti on Eestis tegutsevad biogaasijaamad oma tagasisides toonud välja, et senine vase piirnorm on biogaasijaamades kasutatavat tooret arvestades liialt madal toorme vältimatu vase sisalduse tõttu. Määruse lisa 3 kehtestab biolagunevate jäätmete loendi, mille korral ei ole sertifitseerimine vajalik. Muudatusega lisatakse määruse lisasse 3 vadaku jäätmekood 02 05 98 ning eemaldatakse vadak koodi 02 05 01 selgitusest. Määruse lisa 3 koostamisel on algselt lähtutud 4 Euroopa Komposti Koostöövõrgustiku juhendmaterjalidest, kuid lisamata on jäänud kood 02 05 98, millega tähistatakse Eesti jäätmenimistus vadakut. Jäätmekoodi lisamisel on vaja vadak eemaldada koodi 02 05 01 selgitusest. Paragrahv 3 sätestab keskkonnaministri 19. juuli 2017. a määruses nr 24 „Reoveesettest toote valmistamise nõuded“ (RT I, 28.07.2017, 4) tehtavad muudatused. Paragrahv koosneb neljast punktist. Punktiga 1 muudetakse määruse § 8, lisades senisesse sõnastusse, et reoveesettest või reoveesettest ja biolagunevatest jäätmetest valmistatud toode on põllumajandusliku või keskkonnaseisundi parandamiseks kasutatav materjal. Jäätmete raamdirektiivi artikli 11a lõike 4 kohaselt võib komposti, kääritusjääki või muud väljundit maapinnal kasutamise korral lugeda ringlusse võetud materjaliks ainult siis, kui selle kasutuse tulemusel paraneb põllumajanduslik või keskkonnaseisund (näiteks mullaviljakus). Seetõttu lisatakse ka toote definitsiooni täpsustus, et selle eesmärk on parandada põllumajanduslikku või keskkonnaseisundit. Punktiga 2 kehtestatakse rakendussätted, mille kohaselt enne määruse jõustumist väljastatud sertifikaadid kehtivad kuni tähtaja lõpuni, muutmiseni või kehtetuks tunnistamiseni. See tähendab, et olemasolevaid sertifikaate ei pea muutma või tühistama määruse muudatuste tõttu. Selliste uute sertifikaatide taotluste menetlemisel, mis on sertifitseerimiskeskus menetlusse võtnud enne määruse jõustumist, kuid kus sertifikaati veel pole väljastatud, kohaldatakse uusi nõudeid. Alates määruse jõustumisest toimuvatele reoveesettest toote tootmise kontrollidele kohaldatakse määrust. Punktidega 3 ja 4 muudetakse määruse lisasid 1 ja 2 ning kehtestatakse need uues sõnastuses. Lisa 1 loetleb biolagunevad jäätmed, mida võib käidelda koos reoveesettega toote tootmise eesmärgil. Lisas 1 tehakse muudatus jäätmekoodide 07 02 13 ja 15 01 02 täpsustuses. Seni on täpsustus öelnud, et toote tootmiseks on lubatud vaid biolagunevad pakendid ja bioplastid, mis on sertifitseeritud EN 13432 nõuete kohaselt. Sisuliselt tähendab see standardile kohustuslikku viidet, mida aga riigisisese õigusaktiga teha ei saa, kui tegu pole EL õigusest tuleneva nõudega. Seega tuleb lubada muu samaväärse standardi nõuetele vastavust samuti. Tagamaks siiski plasti täielik lagunemine käitluskohas, lisatakse tingimus, et täielik lagundamine peab olema tehnoloogiliselt võimalik. Biolagunevate pakendite ja bioplastide käitlust koos reoveesettega Eesti jäätmekäitluskohtades hetkel ei toimu. Oluline on ka märkida, et muudatuste tagajärjel ei kohustata ühtegi jäätmekäitlejat biolagunevaid pakendeid ja bioplaste koos muude biolagunevate jäätmetega käitlema, kuid täpsustatakse varem olemas olnud võimalust seda teha juhul, kui käitlustehnoloogia seda kindlasti võimaldab. Eesmärk on kindlustada, et reoveesettest valmistatud tootesse ei jääks lagunemata plastiosakesi. Määruse lisa 2 kehtestab reoveesettest valmistatud toote näitajate piirväärtused ja ohutusnõuded ning reoveesettest valmistatud toote mõõtmisele ja esitamisele kuuluvad näitajad. Muudetakse tabelit 1 ja selle allmärkuseid. Varem ütles allmärkus reoveesette stabiilsusnäitajate kohta, et näitaja sette stabiilsuse hindamiseks tuleb valida stabiliseerimisprotsessi iseloomu järgi. Vee- ettevõtted on kohtumistel Keskkonnaministeeriumiga toonud välja, et see tekitab praktikas segadust, kuna ei teata, milline stabiilsusnäitaja valida. Muudatusega lisatakse selgitus, et aeroobse stabiliseerimise korral on sobivad stabiilsusnäitajad hapnikutarve, orgaanilise aine sisalduse vähendamise osakaalu või põletuskao ja kuivaine suhe. Anaeroobne stabiliseerimine – põletuskao ja kuivaine suhe, lenduvate rasvhapete kontsentratsioon või biogaasi jääkpotentsiaal. Kuivatamine – põletuskao ja kuivaine suhe. Samuti täpsustatakse reoveesettest valmistatud toote võõriste piirnorme. Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli koostatud aruandes „Reoveesette tootestamise uuring“ leiti, et töödeldud 5 reoveesette kvaliteediga ei pruugi olla nii palju probleeme, kui seni on arvatud. Levinuimaks probleemiks osutusid hoopis võõrised (väikesed kivid). Aruandes kirjutatakse: „Soovimatuid koostisosasid on reoveesette tootestamise nõuetes sätestatud kahe komponendi kaudu – võõrised ja umbrohuseemned. Määruse teksti alusel loetakse võõristeks kogu biolagunematu materjal ning selle sõnastuse tõlgendusena võib võõriste alla lugeda ka kivid. Kriteerium on üle võetud biojäätmetest komposti tootmise nõuetest (Keskkonnaministri määrus nr 7) muutmata kujul. Oluline on siinkohal aga see, et biojäätmetesse kive enamasti sattuda ei saa, selle tõttu pole vaja neile ka määruse nr 7 tekstis eraldi tähelepanu pöörata. Reoveesette käitlemise puhul võivad kivid aga väga lihtsalt käitlusprotsessi käigus koos tugiainega lisanduda. Samuti võivad kivid sattuda reoveesettesse liiva ja mullaga segamisel.“ Lisaks toodi välja, et seni kehtiv regulatsioon takistab enamike settetoodete ja -komposti sertifitseerimist kivide kui võõriste piirnormi tõttu, kuna enamasti on tegemist väga väikeste kividega, mis kasutamisel probleeme ei tekita. Kuna võõriste piirnormi eesmärk on ära hoida klaasi, metalli ja plastitükkide – ehk looduse jaoks võõrmaterjalide – kandmise pinnasesse, soovitati aruandes teha määrusesse ka sellekohane muudatus, arvates kivid võõriste hulgast välja. Lähtudes Tšehhi praktikast ning Civitta Eesti ASi ja Alkranel OÜ 2019. aastal koostatud uuringust „Biolagunevatest jäätmetest ja/või reoveesettest saadud materjalide kasutamise võimalused haljastustöid hõlmavates riigihangetes ja karjääride korrastamisel“, tehakse täpsustus, et võõrised on kile, plast, metall ja klaas ning seatakse >5 mm kividele eraldi piirnormiks ≤ 5% kuivaines. See tähendab, et alla 5 mm suuruseid kive ei käsitata reoveesettest valmistatud tootes enam võõristena. Kui tootes on üle 5 mm suuruseid kive kehtestatava piirmäära ulatuses, tuleb seda infot toote kvaliteedinäitajate juures kajastada. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõukohane määrus vastab Euroopa Liidu õigusele. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõukohase määruse rakendamisega ei kaasne riigile tegevust, kulusid ega tulusid. 6. Määruse mõju Eelnõukohase määrusega kavandatud muudatused on valdavalt tehnilised. Need ei avalda olulist mõju ei riigiasutuse ega kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, riigi julgeolekule, välissuhetele ega regionaalarengule. Kavandatud muudatused ei avalda sotsiaalset mõju. Kavandatavad muudatused ei avalda olulist mõju ka majandusele. Kuigi sertifitseerimisest huvitatud ettevõtted ja ka seni Eestis ainsana biolagunevatest jäätmetest valmistatud toodete sertifitseerimisega tegelev Sihtasutus Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus peavad uute nõuetega oma edasises tegevuses arvestama, ei ole oodata olulist mõju ettevõtete tegevusele. Kavandatavad muudatused saavad avaldada positiivset mõju keskkonnale, edendades biolagunevatest jäätmetest toodete valmistamist ehk jäätmete ringlussevõttu ning seeläbi vähendades kontrollimata kvaliteediga komposti ja kääritusjäägi valmistamist, keskkonda suunamist ja seega ka kasutamist. Määruste muudatuste järel on võimalik senisest enam biolagunevaid jäätmeid töödelda toote nõuetele vastavaks materjaliks ning suunata neid kasutusse, ilma et kasutamisele kohalduksid jäätmekäitlusnõuded. 6 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, kuna eelnõus käsitletud muudatused ei too sihtrühmadele kaasa kohustusi, seega ei ole vaja lisaaega muudatustega kohanemiseks. Sertifitseerimiskeskuse töö selgitamiseks on määrusesse kavandatud rakendussätted. 8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja konsulteerimine Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Eesti Ringmajandusettevõtete Liidule, Eesti Bioringluse Liidule, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Biogaasi Assotsiatsioonile ja ASile Ragn-Sells. 7 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-0838 - Keskkonnaministri määruse „Keskkonnaministri määruste muutmine seoses biolagunevate jäätmete lakkamise kriteeriumide ajakohastamisega“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Maaeluministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.07.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9d132912-81a8-4d63-9bda-28ae1ef5ed34 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9d132912-81a8-4d63-9bda-28ae1ef5ed34?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main