Kiri

Teie: 31.05.2022 Ruth Tammeorg Tartu Ülikooli ametiühing Meie: 6.07.2022 nr 10- 1.1/22/2432-3 Vastus akadeemiliste ametiühingute ettepanekule Eesti akadeemiliste töötajate põhipalga rahastamiseks ja tagasisidele TAKS eelnõule Austatud Ruth Tammeorg Olete esitanud akadeemiliste ametiühingute ettepaneku Eesti akadeemiliste töötajate põhipalga rahastamiseks ning tagasiside teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (TAKS) eelnõule. Oma kirjas väidate, et TAKS eelnõu koostamise käigus ei ole arvesse võetud akadeemiliste ametiühingute seisukohti, muuhulgas ei ole eelnõu kohaselt tagatud seadusega akadeemilise töötaja põhipalka, mille tulemusel ähvardab akadeemiat teadlaste süvenev ebakindlus ja ka lahkumine. Mõistame Teie kirjas väljatoodud probleeme ja kitsaskohti ning nõustume igati, et akadeemilised töötajad väärivad palgastabiilsust. TAKS väljatöötamiskavatsuses oleme 2021. aastal probleemina välja toonud, et seni peamise rahastusinstrumendina kasutusel olnud baasfinantseerimine ei toeta piisavalt asutuste teadlaskarjääri mudeli toimimist. Kõrgharidusseadustiku uuendamise protsessi käigus loodi eeldused akadeemilise töötaja karjäärimudeli toimimiseks ning asutused said õiguse luua asutuse spetsiifikale vastav karjäärimudel. Uurimistoetuste ja baasfinantseerimise 2016. aastal valminud kontseptsiooni kohaselt toetab teadlase karjäärimudelit uuenenud grantide süsteem, kuid grantide ajutise iseloomu tõttu ei sobi uurimistoetused teadlaste püsitöökohtade rahastamiseks. Teadlaste püsitöökohtade peamiseks stabiilseks rahastamisallikaks on viimastel aastatel pidevalt kasvanud baasfinantseerimine. Samas teadlaste hinnangul on osa, mis läheb baasfinantseerimisest teadlaste töötasudeks, liiga väike ning asutused kasutavad seda muude kulude, näiteks õppetööga seotud kulude, katmiseks. Probleemi lahendamiseks pakuti välja 2 alternatiivi. Esimese alternatiivi kohaselt nähakse TA asutuste põhilise riigipoolse rahastusinstrumendina ette tegevustoetus, mille eesmärgiks on teadussüsteemi institutsionaalse järjepidevuse ning kvaliteetse ja mitmekesise teadusbaasi kindlustamine, sh kõrgharidusele vajaliku teadussisendi tagamine. Tegevustoetuse sihtrühmaks on teadus- ja arendusasutused, kes on positiivselt evalveeritud. Asutused on autonoomsed ja otsustavad ise, kui suure osa tegevustoetusest teadlaste töötasudeks määravad. Teise alternatiivi kohaselt rahastatakse teadlaste karjäärimudelit tegevustoetusest, seaduses või selle alamaktides sätestatakse, et iga avaliku sektori TA asutusega räägitakse eraldi läbi, kui suure osa tegevustoetusest peavad asutused minimaalselt eraldama akadeemiliste töötajate töötasudeks. Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 Põhiseaduse § 38 sätestab, et teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad ning ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Ülikooli ja teadusasutuse autonoomia tähendab seda, et taolisel asutusel peab olema avar enesekorraldusõigus. Institutsionaalne autonoomia tähendab piisavat iseseisvust osas, mis puudutab sisemist organisatsiooni ja juhtimisstruktuuri, ressursside asutusesisest jagamist ja ressursside hankimist erasektorist, oma töötajaskonna värbamist ning tingimuste seadmist õppetööks, eriti aga teadus- ja õpetustegevuse vabadust. Asutustel on kavandatavast tegevustoetusest võimalik rahastada kõiki kulusid, mis on seotud asutuse institutsionaalse järjepidevuse ning kvaliteetse ja mitmekesise teadusbaasi kindlustamisega, sealhulgas kõrgharidusele vajaliku teadusbaasi tagamisega - personalikulusid, töötajate arengukulusid vastavalt asutuse personalipoliitikale, asutuse vajadustest lähtuvad taristukulusid, sh amortisatsiooni, aparatuuri, teadustööks vajalikke materjale ja seadmeid, asutuse halduskulusid (küte, elekter, vesi jne), asutuse põhitegevusega seotud kommunikatsioonikulusid, asutuse teadushaldusteenuste arendamist, sh teadmussiirde võimekust, laboriteenuseid, samuti välisprojektide kaasrahastust ning teaduspublikatsioonide avaldamistasusid. Seetõttu on Haridus- ja Teadusministeerium eelnõu koostamisel lähtunud alternatiivist, mille kohaselt asutustele jäetakse õigus endil otsustada, kui suure osa tegevustoetusest nad personalikuludeks eraldavad. See valik on kooskõlas seaduse väljatöötamiskavatsuse koostamise protsessi algul kokku lepitud asutuste autonoomia järgimise printsiibiga ning jätab teadus- ja arendusasutuste töökorralduslikud küsimused ka edaspidi asutuse pädevusse toetades teadus- ja arendusasutuste põhiseaduslikku autonoomiat. Riik on senise baasfinantseerimise arvutamise valemis pidanud oluliseks võimendada ka lepingulist teaduskoostööd ning toetuste taotlemist teistest allikatest, stimuleerimaks teadus- ja arendusasutuste ühiskonna ja majanduse teenimise võimekuse arendamist ning lisavahendite hankimist teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks. Olete teinud ettepaneku Eesti akadeemiliste töötajate põhipalga rahastamiseks TAKS-i eelnõus kaudu kasutades süsteemitoetust. TAKS eelnõu kohaselt on süsteemitoetus mõeldud teadussüsteemi toimimiseks vajaliku institutsionaalse ja tehnilise toetusena. Süsteemitoetus hõlmab lisaks TA asutustele mitmeid teisi TAI süsteemi osapooli, näiteks Eesti Teadusagentuuri ja Eesti Teaduste Akadeemiat. Rahastamisinstrumentide hulka kuuluvad riiklik teekaardi investeeringutoetus ja tuumiktaristu toetus, rahvusvahelistes teadustaristutes ja koostööprogrammides (nt partnerlused, missioonid) osalemise toetamine, ühislaborite arendus (PPP skeemid), ETAG ja ETA tegevustoetus, ETISe arendus, teaduspreemiad, teadusraamatukogud, ligipääs teadusandmebaasidele, teaduskollektsioonid, teadlase personaalse arenguga seotud mobiilsustoetused, aga ka TAI poliitika seire. Seega oma olemuselt ei ole tegemist instrumendiga, millest võiks katta teadlaste tööjõukulusid. Kehtivas TAKSis on sätestatud teadus- ja arendusasutuste õiguslik seisund ning § 5 lg 2 sätestab, et teadus- ja arendusasutuse autonoomia seisneb muuhulgas õiguses määrata oma struktuur ja töökorraldus ning sõlmida, muuta ja lõpetada lepinguid õigusaktidega kehtestatud alustel ja korras. Akadeemiliste töötajatega seonduv on reguleeritud kõrgharidusseaduse 5.peatükis, mis sätestab akadeemiliste töötajate ametikohad, töösuhted, atesteerimise, vaba semestri, puhkuse ja emeriteerumise. Töösuhted, sealhulgas osapoolte õigused ja kohustused, reguleeritakse töötaja ja tööandja vahel töölepinguga, seega ei ole ettepanek, mille kohaselt töötajad saavad töötasu otse süsteemitoetuste instrumendist, kehtivas seadusruumis asjakohane. Oma kirjas toote välja, et ülikoolides valitseva ebastabiilsuse kaotamiseks on tarvis suunata vahendeid otse teadlaste miinimumpalkadeks (mille maht on ca 0,2% SKPst). Baasfinantseerimise maht on vahemikul 2016-2022 suurenenud 13,9 miljonilt eurolt 52,3 2 (3) miljoni euroni ehk peaaegu 4 korda. Uurimistotuste maht, mis on samuti teadlaste töötasu allikaks, on samal ajaperioodil samuti tõusnud (37,9-lt 52,3 miljoni euroni) . Kokku on kahe põhilise rahastusinstrumendi maht tõusnud sel perioodil seega rohkem kui kaks korda. Teadlaste arv avalikus sektoris on sel ajavahemikul jäänud samaks, olles 2016. aastal 2932 ning 2021. aastal 2955 . Baasfinantseerimise rahastuse suurendamise eesmärk on olnud tõsta asutuse rahastamise mahtu ning anda asutustele endile võimalus otsustada, mil viisil oma strateegilisi eesmärke saavutada. Üleminekuga teadus- ja arendustegevuse toetusele on planeeritud rahastamise stabiilsust veelgi suurendada, viies toetusse sisse stabiilse baasosa komponendi ning vähendades tulemustest sõltuva osa suurust 30 %-ni. Nii baasfinantseerimine kui ka tulevikus teadus- ja arendustegevuse toetus on ette nähtud teadus- ja arendustegevusega seotud kulude katmiseks ning nende tegevustega seotud strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. Kõrghariduse tegevustoetus on mõeldud kõrgharidusega seotud tegevusteks. Kõrghariduse rahastamise probleemid on päevakorral ning nende lahendamisega tegeletakse. Toote oma kirjas välja, et TAKSis sätestada kavatsetav eraettevõtluse toetamine riikliku rahaga on väär. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine on sarnaselt praegusele kavandatud läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meetmete eraldi selleks ettenähtud vahenditest. Samas on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste hulgas äriühingutena tegutsevaid teadus- ja arendusasutusi, kelle puhul on TAKSis kavas täpsustada, et toetatakse üksnes seda osa tehtavast teadus- ja arendustegevusest, millel on avaliku hüve tunnused, sh avaldatud publikatsioonid, patendid, erinevad teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks saadud toetused. Eraettevõtete teadus- ja arendustegevuse toetamine on maailmas laialt levinud praktika. Eestis on ettevõtete TA tegevuseks eraldatav riigipoolne toetus suhteliselt väike. Kokkuvõttes soovime Teid tänada olulise probleemipüstituse eest. Jätkame ka edaspidi oma püüdlusi teadus- ja arendustegevusele ning kõrgharidusele suunatavate vahendite taseme säilitamisel ja suurendamisel ning koostööd teadus- ja arendusasutustega nende probleemide ja kitsaskohtade kaardistamisel ja lahendamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Renno Veinthal teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Koopia: Eesti Keele Instituudi Ametiühing, Eesti Maaülikooli Ametiühing, Tallinna Ülikooli Ametiühing, Tartu Ülikooli Ametiühing, Teadustöötajate Ametiliit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Haridustöötajate Liit (EHL), Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendus UNIVERSITAS, Riigikantselei Mariann Saaliste 735 0214 [email protected] 3 (3)