Kiri

Veikko Luhalaid Teie 18.07.2022 nr 1-7/183-4 Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected] Meie 22.07.2022 nr 1.15-5/2022/4685-2 Ahtri 8 10151, Tallinn Vastuskiri Austatud Veikko Luhalaid Täname Teid pöördumise eest seoses kaugküttes tulevaks kütteperioodiks valmistumisega. On hea meel näha, et kaugkütte ettevõtjad aktiivselt 2022/2023 kütteperioodiks valmistuvad ning võimalike riskide maandamisega tegelevad, sealhulgas oma elutähtsat teenust korraldava asutusega tõhusalt koostööd tehes. Üheks tõhusaks meetmeks võib olla maagaasilt üleminek teistele kütustele näiteks põlevkiviõlile1. Seoses Venemaa sõjalise agressiooniga Ukrainas on Venemaalt pärit maagaasitarned 2 Euroopa Liidu liikmesriikidesse olulises mahus vähenenud ning pole teada kas ja mis tingimustel need taastuda saavad. Selle indikaatoriks on maagaasi hinnatase, mis vaba maagaasi vähesuse tõttu on kordades kõrgemaks tõusnud. Kui veel kevadel oli gaasi tulevikutehingu hind 2022. a kütteperioodiks ca 95 €/MWh, siis juuli keskpaigaks nägime 2022. a kütteperioodi gaasitarne tulevikutehingud hinnaga 185 €/MWh3. Kuna Eesti gaasiturg on osa Euroopa gaasiturust, ulatuvad tarneraskuste ohud ja mõjud ka Eesti turuosalisteni. Seetõttu töötatakse nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides selle nimel, et neid tarneid asendada näiteks veeldatud maagaasi (LNG) impordiga, tarbimist vähendades ja/või maagaasi tarbimist teiste kütustega asendades. Olukorra leevendamiseks esitas Euroopa Komisjon 20.07.2022 üle-euroopalise plaani4 gaasinõudluse vähendamiseks, mille kohaselt peavad kõik liikmesriigid gaasituru olukorra leevendamiseks maagaasi tarbimise vähendamisse panustama. Seda nii energiasäästumeetmete kui ka maagaasi teiste kütustega asendamise abil. 1 Vt ka meie poolt saadetud kiri https://adr.rik.ee/mkm/dokument/12765130 2 Venemaalt pärit maagaasitarned moodustasid 45% Euroopa Liidu maagaasi impordimahust https://www.iea.org/reports/a-10-point-plan-to-reduce-the-european-unions-reliance-on-russian-natural-gas 3 TTF indeks seisuga 14. juuli 2022 - https://www.theice.com/products/27996665/Dutch-TTF-Gas- Futures/data?marketId=5408202 4 https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/IP_22_4608 Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Balti riikide ja Soome ühisesse gaasituru regiooni on Venemaalt pärit maagaasitarned järk-järgult lõppenud alates 2022. aasta aprillist5. Seetõttu toimub regiooni maagaasi tarbimise katmine ning suurema nõudlusega perioodiks (kütteperiood) varumine läbi Leedus paikneva veeldatud maagaasi (LNG) terminali. Ajalooliselt on Balti riikide ja Soome maagaasi tarbimismaht olnud 60+ TWh. Leedu LNG terminali aastane läbilaskevõime on ~30 TWh. Seetõttu ei ole kõike vajaminevat gaasi võimalik selle terminali kaudu saada. Seda indikeerib ka asjaolu, et kõik võimalikud gaasitarned Leedu LNG terminali kaudu on aasta lõpuni juba ära ostetud. Selleks, et puudujääki katta, on Eesti koostöös Soomega rajamas täiendavat LNG vastuvõtuvõimekust. Kuigi plaanide kohaselt toimub selle terminali töösse saamine juba 2022 talvel, pole 100%-list kindlust terminali valmimise ning maagaasitarnete toimima hakkamise osas võimalik anda. Enne täpsema kindluse tekkimist ei ole võimalik ka sellesse terminali LNG tarneid tellida. Eelnevast tulenevalt on Balti riigid ja Soome gaasiturul välja kuulutanud varajase hoiatuse taseme6. See tähendab, et gaasiturul on kõrgendatud riskid gaasitarnete katkemiseks ning turuosalised peavad muuhulgas olupildi tekitamiseks perioodiliselt informeerima gaasisüsteemihaldur Elering AS-i tarnete piisavusest tarbijate gaasiga varustatuse tagamisel. Viimaste andmete (juuli 2022) kohaselt ei ole tänase seisuga kõigil müüjatel kütteperioodiks vajalik gaas veel täies mahus tagatud. Seetõttu on kõigil maagaasi tarbijatel vajalik võimaluste piires maagaasi tarbimist vähendada. Näiteks soojuse tootjad, kel võimalik võtta kasutusele alternatiivsed kütused (näiteks põlevkiviõli) peaksid seda esimesel võimalusel tegema. Samuti saavad kõik maagaasi tarbijad vähemal või rohkemal määral rakendada energiatõhususe meetmeid. Nii tagatakse, et maagaas oleks olemas kogu kütteperioodil ning tarned kõige haavatavamatele tarbijagruppidele ei katke. Alternatiivsetele kütustele üleminek ei toimu päevapealt – piisavalt aega on vaja nii kütusekoguste kui ka nende tarnete tagamiseks. Kütuste keskkonnanõuetega seonduv on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas ning oleme Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaametiga koostöös üritanud kaardistada võimalikke lahendusi. Selle tulemusena avaldas Keskkonnaamet hiljuti ka juhendi erandite taotlemiseks ning kütuse vahetuseks vajalike protsesside selgitamiseks7. Erandi taotlemiseks tuleb esimesel võimalusel pöörduda Keskkonnaameti poole. Sealjuures pole välja kuulutatud hädaolukord juhendi kohaselt otseselt vajalik ning erandi tegemise aluseks, kuid võib olla sellegipoolest vajalik elutähtsa teenuse korraldamiseks. Näiteks Narva Linnavalitsus otsustas valdkondliku hädaolukorra välja kuulutada8, et soojusega varustamise tagamist paremini juhtida ning tagada. Loodame, et meie vastus on abiks. Oleme vajadusel valmis oma seisukohti ja arvamusi täiendavalt selgitama. 5 Maagaasitarned Soome lõppesid 21.05.2022 https://tem.fi/en/-/russia-cuts-natural-gas-supplies-to-finland-situation- under-control 6 https://www.mkm.ee/uudised/riik-tostab-valmisolekut-gaasitarnete-kindlustamiseks 7 Juhend erandi taotlemiseks leitav: https://keskkonnaamet.ee/uudised/ettevotted-saavad-taotleda-erandit- alternatiivsetele-kutuseliikidele-uleminekuks 8 https://www.narva.ee/et/uudised-ja-teated/- /asset_publisher/zLYqb6NSJ8rj/content/id/34953271?redirect=https%3A%2F%2Fwww.narva.ee 2 (3) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika ja maavarade asekantsler Rein Vaks 625 6347 [email protected] 3 (3)