Teie 28.06.2022
Eesti Ehitusettevõtjate Liit Meie 21.07.2022 nr 1.4-1/2793-6
[email protected]
Eesti Ehitusettevõtjate Liidu
pöördumine seoses
ehituslepingutega
Austatud härra Peterson
Täname Teid 28. juuni pöördumise eest, milles käsitlete praeguse majandusliku ja
julgeolekuolukorra mõju Eesti ehitussektorile ning riigi poolt tellitud ehituslepingutele.
Nõustume Teiega, et praegune julgeolekuolukord esitab Eesti majandusele, selle üksikutele
sektoritele ning riigi majandus- ja eelarvepoliitikale tervikuna tõsiseid väljakutseid. Riigi
eelarvestrateegia ja riigieelarve seisukohalt on selles kontekstis kriitilise tähtsusega tagada
riigieelarve stabiilsus ja jätkuv liikumine struktuursele tasakaalule suunatud
eelarvepositsiooni suunas. Tasakaalule suunatud eelarve ja avaliku sektori võlakoormuse
kasvu peatumine on eelduseks Eesti makromajandusliku keskkonna stabiilsusele, mis on riigi
esmaseid ja olulisemaid ülesandeid majanduskasvu ja investeeringuid toetava
ettevõtluskeskkonna tagamisel.
Üldises eelarvepoliitilises kontekstis ning kiiresti muutuvas keskkonnas on valitsussektori
investeeringute ja ehitusobjektide planeerimist ja elluviimist mõjutavate tegurite analüüs ja
sellele tuginevate edasiste sammude kavandamine Rahandusministeeriumi oluline prioriteet.
Käesoleva aasta märtsis avaldatud juhis hankelepingute muutmisega seotud küsimuste
selgitamiseks on suurendanud hankijate selgust ja teadlikkust hankelepingute muutmise
kohta. Seejuures mõistame, et juhises selgitatud võimaluste kasutamine sõltub olulisel määral
lepingutega seotud investeeringute mahtudest ning nende mahtude muutmise võimalikkusest.
Valitsussektori investeeringute peamisteks rahastamisallikateks on riigieelarve maksutulud
ning Euroopa Liidu vahendid. Vabariigi Valitsus on analüüsinud mõlema olulise
rahastamisallika kasutamist eelarve ühtses raamistikus ning võimalusi investeeringutega
seotud ehitusobjektide kallinemisest tulenevate küsimuste lahendamiseks.
2022. aasta riigieelarve puhul peame üldist julgeoleku- ja majandusolukorda ning
eelarvepoliitika eesmärke arvestades lähtuma põhimõttest, et valitsussektori investeeringud
jäävad 2022. a riigieelarves kinnitatud kogusummade piiridesse. Ehituse kallinemise mõju
2022. a saavad valitsemisalad seega reeglina katta kas projektide vahelise vahendite
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
ümbertõstmise kaudu või ehitusprojektide ajakavade kohandamise (ehitusprojektide
ajatamise) teel.
Samuti kasutab Vabariigi Valitsus kõiki võimalusi, et tagada Euroopa Liidu vahendite
maksimaalselt tõhus kasutamine 2014-2020 perioodi ühtekuuluvuspoliitika fondide
abikõlblikkuse ajal, mis lõppeb 31.12.2023. Ministeeriumidel on võimalik Euroopa Liidu
struktuurifondide siseselt kasutada projektide elluviimise käigus tekkivaid vabasid vahendeid
riigi ehitusprojektide kallinemiste katteks.
Valitsussektori investeeringute keskmise ja pikema perspektiivi mahud kinnitatakse Vabariigi
Valitsuse poolt riigi eelarvestrateegia 2023-2026 koostamise käigus, võttes seejuures arvesse
2022. a suvise majandusprognoosi andmeid.
Kokkuvõttes kinnitame, et Vabariigi Valitsus teeb praeguses kiiresti muutuvas olukorras kõik
selleks, et struktuursele tasakaalule suunatud ja kestlikku majandusarengut toetava
eelarvepoliitika tingimustes suurendada riiklike investeerimisotsuste paindlikkust ning
prioriseerimist. Valitussektori keskmise perspektiivi investeerimisotsused ja mahud
vaadatakse üle riigi eelarvestrateegia 2023-2026 koostamise käigus, arvestades riigi
prioriteetidega ning toetades seeläbi investeeringute kestlikku rahastamist eelarve- ja
majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamise raames.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Tanel Ross 6113608
[email protected]
2