Riigikantselei
[email protected]
Stenbocki maja Rahukohtu 3 Meie 20.07.2022 nr 24.1-1/2022/4715-1
15161, Tallinn
Erakorralise energeetika nõukogu seisukohad
Esitame Vabariigi Valitsuse 21. juuli 2022. a istungile Eesti seisukohad 26. juulil 2022. a toimuva
erakorralise energeetika nõukogu kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
majandus- ja taristuminister
Katry Ahi
625 6374
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja juuli 2022 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad 26. juuli 2022. a Euroopa Liidu energeetikaministrite erakorralisel
nõukogul
1. Kiita heaks järgmised majandus- ja taristuministri esitatud seisukohad 26. juuli 2022.a
Euroopa Liidu energeetikaministrite erakorralisel nõukogul:
1.1. Toetame määruse ettepanekut, millega kehtestatakse Euroopa Liidu üleselt ja
liikmesriikidele gaasitarbimise vähendamise vabatahtlik eesmärk. Juhul kui kuulutatakse
välja EL-ülene hädaolukord ning EL gaasisüsteemis esinevad olulised tarnehäired, siis
toetame ka siduvaid gaasitarbimise vähendamise eesmärke, kuid need peavad arvestama
ka liikmesriikide varasemaid jõupingutusi, regionaalseid meetmeid ning turupõhiselt
tekkinud kokkuhoidu.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
Ülevaade Eesti seisukohtadest Euroopa Liidu energeetikaministrite erakorralisel nõukogul,
26.07.2022
Kellele: Riigikogu, EL koordinatsioonikogu
Esitaja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Kuupäev: 20.07.2022
26. juulil 2022. a toimub erakorraline energeetikaministrite nõukogu Brüsselis. Päevakorras on
arvamuste vahetus energia varustuskindluse üle Euroopas ning täpsemalt tulevaks talveks
valmistumine, sh Euroopa Komisjoni poolt 20.07.2022 avaldatud talveks valmistumise pakett. Muude
küsimuste all on elektrituru mudeli punkt Kreeka palvel.
Eestit esindab energeetikaministrite nõukogul majandus- ja taristuminister Riina Sikkut.
Ülevaate koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik Eesti alalises esinduses EL
juures Kristiina Tammeraid (
[email protected]) ning EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna
nõunikud Ketli Lindus (
[email protected]) ja Katry Ahi (
[email protected]). Valdkonna eest
vastutab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Timo
Tatar (
[email protected]).
Energia varustuskindlus ja talveks valmistumise pakett
Päevakorrapunkti eesmärk: arvamuste vahetus
Eesti seisukoht
- Toetame määruse ettepanekut, millega kehtestatakse Euroopa Liidu üleselt ja liikmesriikidele
gaasitarbimise vähendamise vabatahtlik eesmärk. Juhul kui kuulutatakse välja EL-ülene
hädaolukord ning EL gaasisüsteemis esinevad olulised tarnehäired, siis toetame ka siduvaid
gaasitarbimise vähendamise eesmärke, kuid need peavad arvestama ka liikmesriikide
varasemaid jõupingutusi, regionaalseid meetmeid ning turupõhiselt tekkinud kokkuhoidu.
Eesti seisukohtade selgitus
Peame vabanema Vene fossiilkütuste sõltuvusest esimesel võimalusel, Eesti on teinud otsuse
lõpetada Venemaa gaasi impordi selle aasta lõpuks. Venemaalt fossiilkütuste ostmisega
rahastame nende sõjalise võimekuse tugevdamist. Varustuskindluse tagamiseks rajame
koostöös Soomega sügiseks Paldiskisse LNG ujuvterminali võimekuse. See aitab kogu meie
regioonil minna vastu talvele, olemata sõltuv Vene gaasist. Samuti oleme otsustanud
suurendada riiklikku gaasivaru, 20% tarbimise ulatuses.
Oluline on valmistuda ennetavalt võimalikeks tarnehäireteks ning teha seda koordineeritult
kogu Euroopa Liidus. Sektorite prioritiseerimisel gaasi tarbimise vähendamise meetmete
planeerimiseks on oluline lähtuda sarnastest põhimõtetest, et tagada ühtne lähenemine
regioonis ning võrdne konkurents Euroopa Liidu siseturul.
Nõustume Euroopa Liidu ülese gaasinõudluse vähendamise eesmärgiga ning põhimõtteliselt ka
liikmesriikide põhise kohustusliku eesmärgiga, kui on tõsine oht mõne riigi varustuskindlusele.
Enne EL tasemel häireolukorra välja kuulutamist ja kohustuslike eesmärkide rakendamist
kõikidele liikmesriikidele tasuks siiski esmalt kaaluda regionaalseid meetmeid, mis aitaksid
1
konkreetset hädasolevat riiki. Tarnehäirete mõju regiooniti võib olla väga erinev, mistõttu EL-
ülese häireolukorra väljakuulutamine ei pruugi osutuda vajalikuks.
Juhul kui kohustuslikud eesmärgid seatakse, siis on oluline, et arvestatakse ka liikmesriikide juba
varem tehtud jõupingutusi, sh turupõhiselt tekkinud kokkuhoidu.
TAUST
Euroopa Komisjon esitas 20. juulil 2022. a talveks valmistumise paketi, mis hõlmab teatist ning määruse
ettepanekut, mis aitab koordineeritult ja solidaarselt Euroopa Liidul reageerida gaasitarnete edasise
vähenemise või Venemaa gaasitarnete lõppemise korral. Ettepanek on oluline, kuna käesoleval aastal
on Venemaa gaasitarned EL-i märkimisväärselt vähenenud. 2022.a juuni seisuga Venemaa gaasitarned
ELi on vaid 30% 2016.-2021.a keskmisest, näiteks gaasivood läbi Valgevene on täielikult peatunud ja
järjepidevalt vähenenud Ukraina kaudu. Tarned on täielikult peatunud 11 liikmesriiki, sh Balti
riikidesse, Poola, Bulgaariasse ja Soome. Alates juuni keskpaigast gaasitarned läbi Nord Stream 1 on
vähendatud ca 60%. Kõik märgid näitavad, et ebaühtlased tarned jätkuvad ning võivad väheneda
veelgi, mistõttu teebki Komisjoni ettepanekud, kuidas paremini valmistuda talveks. Käesolev teatis ja
õigusakti ettepanek on jätkuks mais 2022 avaldatud RePowerEU tegevuskavale (mille eesmärgiks on
lõpetada EL sõltuvus RU fossiilkütustest nii pea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2030), kus Komisjon
juba adresseeris tarneallikate mitmekesistamist, taastuvenergia ja energiatõhususe kiirendamist.
ENTSO-G analüüsi kohaselt, kui Venemaa tarned ELi peatuvad täielikult juulist kuni talveni 2023, siis
pole võimalik täita EL gaasihoidlate eesmärki ( 80% novembriks 2022). Hinnangute kohaselt täielike
tarnete peatumisel oleks võimalik saavutada 65-71% gaasihoidlate täituvus. Kui gaasiturud on
pingelised ka järgmisel aastal, siis see muudab keerukaks ka 2023-2024 talveks valmistumise ning
hinnangute kohaselt oleks 2023.a oktoobris seega gaasihoidlate täituvus vaid 41%. Ebatavaliselt külm
talv või gaasiimpordi vähenemine muudest allikatest (näiteks majanduskasvu taastumise tõttu suurel
turul nagu Hiina) suurendaks ohtu, et selle perioodi jooksul tuleb mingil hetkel silmitsi seista
täiendavate drastiliste piiramiste vajadusega. Järsud kärped mõjutavad oluliselt neid tööstusharusid,
kus on vähe (või mitte üldse) võimalusi üleminekuks teisele kütusele, nt kui gaasi kasutatakse mõne
tööstusprotsessi sisendina või kaasnevad ulatuslikud kahjud. Kaitstud tarbijad, peamiselt
kodumajapidamised, moodustavad vähem kui 37% ELi kogutarbimist, mistõttu Vene gaasitarnete
lõpetamine ei mõjutaks neid ulatuslikult. Seega koheselt ettevalmistamine ja koordineeritud
reageerimine on vajalik tõsisemate tagajärgede ja majandusmõjude vältimiseks.
Euroopa Komisjoni teatis annab ülevaate hetkeolukorrast Euroopa gaasiturul ning hõlmab endas
„Euroopa gaasinõudluse vähendamise plaani“. Plaan lähtub kolmest põhimõttest: 1) asendamine (nt
seal, kus võimalus kütusevahetus); 2) solidaarsus (riskide ennetamine ja maandamine seal, kus juba
võimalik); 3) säästmine – kõik saavad panustada. Plaan annab konkreetse ülevaate liikmesriikide
parimatest praktikatest gaasinõudluse vähendamiseks, mida saaksid liikmesriigid kohe rakendama
hakata. Samuti antakse liikmesriikidele suunised, missugustele kriteeriumitele tuginedes tuleks
määratleta kriitilised sektorid ja tööstused.
Pakett hõlmab ka nõukogu määruse ettepanekut (EL toimimise lepingu artikkel 122 alusel1), mis seab
nii vabatahtliku kui siduva gaasinõudluse vähendamise eesmärgid EL-i ja liikmesriikide tasandil
1
Art122: 1.Ilma et see piiraks muude aluslepingutes sätestatud menetluste kohaldamist, võib nõukogu komisjoni
ettepaneku põhjal ja liikmesriikide vahelises solidaarsuse vaimus kehtestada majanduslikule olukorrale vastavad
meetmed, eriti kui tekib tõsiseid raskusi teatud toodetega varustamisel, eelkõige energeetika valdkonnas.2. Kui
mõni liikmesriik on raskustes või kui tal on tõsine oht sattuda suurtesse raskustesse, mida põhjustavad
loodusõnnetused või temast olenematud erandlikud juhtumid, võib nõukogu teatudtingimustel komisjoni
2
sõltuvalt olukorrast ELi gaasiturul. Gaasipuuduse vältimiseks tulevatel kuudel, teeb Komisjon
ettepaneku vähendada EL-üleselt gaasi tarbimist 15% perioodil 1.august kuni 31. märts 2023. Esialgu
kehtestatakse mittesiduv eesmärk liikmesriikidele, mille kohaselt riigid peavad saavutama
gaasinõudluse vabatahtliku vähendamise eesmärgi 15% vähemalt järgmise 8 kuu jooksul võrreldes
viimase 5 aasta keskmise gaasinõudlusega. Samuti peavad riigid hiljemalt septembri lõpuks uuendama
riiklikke hädaolukorra plaane, mis muuhulgas peab sisaldama meetmeid nõudluse vähendamiseks.
Teise etapi meetmeteks on kohustuslik gaasinõudlus vähendamise eesmärk liikmesriikidele 15%. Teine
etapp võib rakenduda, kui Komisjon on väljakuulutanud EL-ülese häireolukorra. Määruses on
kehtestatud täpsemad tingimused, mil häireolukord välja kuulutatakse ning kuidas see protsess sel
juhul toimiks. Liikmesriikidele jääb vabadus otsustada, missuguseid meetmeid nad rakendavad seatud
eesmärgi täitmiseks.
Eesti ja Soome valitsused on sõlminud ühiste kavatsuste memorandumi, mille kohaselt luuakse juba
käesolevaks sügiseks LNG vastuvõtuvõimekus Soome lahe kaldale. Ujuvterminal sildub esimeseks
aastaks selle riigi kai äärde, mis varem valmib (Paldiski või Inkoo). Augusti teises pooles pannakse paika
täpsem ajakava ning kui võimalik, langetatakse otsus, kuhu esialgu ujuvterminal paigutub. Senimaani
on Paldiski kai ja toruühenduse rajamine ajakavas ning eelduslikult on mõlemad valmis novembris
2022. Mõlemad terminalid on väga olulised kogu regiooni varustuskindluse tagamisel käesoleval
kütteperioodil. Samuti on Eesti Varude keskus saanud ülesandeks soetada 1TWh gaasivaru, mille
hankeprotsessid on pooleli. Eesti kaitstud tarbijatele on Eesti süsteemihaldur juba 30 päeva jagu
tarbimist, s.o 100GWh (0,1 TWh) ära varunud. Kui tavaliselt on meie gaasitarbimine ca 5TWh/aastas,
siis tänavu umbes 4 TWh tuleb kokku, kuna suured tööstustarbijad tarbivad vähem või vahetavad
kütust. Samuti juhendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kaugkütjaid ja omavalitsusi, et
nad valmistuksid ennetavalt kütuse vahetamiseks ning teeksid vajalikud otsused juba täna. Samuti on
MKM teinud energiasäästu kampaania laiemale tarbijaskonnale, mis annab soovitusi, kuidas
energiatarbimist vähendada. Esimese poolaasta gaasi tarbimise andmete põhjal on näha, et Eesti on
oma tarbimist vähendanud 16% võrreldes 2017 – 2021 keskmisega. Lisaks Eesti süsteemihalduri
hinnangul tuleb gaasiaasta tarbimismaht hinnasignaalide mõju tõttu tavalise 5TWh asemel ca 3,5 – 4
TWh.
Muud küsimused
Elektrituru mudelist (Kreeka informatsioon)
Eesti võtab Kreeka antava informatsiooni teadmiseks.
ettepaneku põhjal anda asjaomasele liikmesriigile liidu finantsabi. Nõukogu eesistuja teatab tehtud otsusest
Euroopa Parlamendile.
3