Kiri

Taimar Peterkop Riigikantselei Meie 18.07.2022 nr 1.1-10.1/5906-1 [email protected] Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise korralduse esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Austatud härra Peterkop Rahandusministeerium esitab 28.07.2022 Vabariigi Valitsuse istungile otsustamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister riigihalduse ministri ülesannetes Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu lisa 3. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri 4. VIISi sisukokkuvõte Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, AS Eesti Energia Eleri Kautlenbach 611 3228 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 07.07.2022 KORRALDUS Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Planeerimisseaduse § 28 lõike 1 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 2 punktiga 5: 1. Algatada Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste rajamiseks riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2. Riigi eriplaneeringu eesmärk on planeerida Liivi lahe meretuulepargi elektriühendused maismaa põhivõrguga ning kavandada eeldatavalt järgneva otstarbega ehitised: 110 kV ja kõrgema pingega õhuliinid, maakaabelliinid, veekaabelliinid, 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaamad ning muud elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised. 3. Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab merealal Liivi ja Pärnu lahte, maismaal Pärnu maakonnas Häädemeeste, Tori, Kihnu ja Saarde valda ning Pärnu linna. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5404 km2. Planeeringuala asukoht ja piir on esitatud korralduse lisas. 4. Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu koostamist ning keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab Rahandusministeerium. 5. Rahandusministeeriumil teavitada avalikkust Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 28 lõigetes 6 ja 7 sätestatule. Riigikantseleil avaldada algatamise teade otsuse kohta Vabariigi Valitsuse veebilehel. 6. Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa Planeeringuala asukoht ja piir  Vabariigi Valitsuse korraldus „Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ Lisa Planeeringuala asukoht ja piir  Vabariigi Valitsuse korralduse „Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1. Sisukokkuvõte 25.06.2021 esitas Eesti Energia AS taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks, et planeerida Liivi lahes kavandatava meretuulepargi ühendus Eleringi põhivõrguga maismaal. 14.09.2021 esitas Utilitas OÜ taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks, et planeerida Liivi lahes kavandatavate Saare-Liivi 1, 2, 3, 4 ja 5 meretuuleparkide ühendused Eleringi põhivõrguga maismaal. 13.12.2021 avaldasid Eesti Energia AS ja OÜ Utilitas ühiselt soovi, et nende varasemalt esitatud riigi eriplaneeringute taotlusi käsitletakse ühise taotlusena. Täpsustati ka meretuuleparkide infot – OÜ Utilitas soovib planeerida Liivi lahes kavandatava Saare-Liivi 5 meretuulepargi ühenduse Eleringi põhivõrguga maismaal (edaspidi on ühe variandina mõeldav Saare-Liivi 1-4 meretuuleparkide ühendamine Saare- Liivi 5 meretuulepargi kaudu tuuleenergeetika arendusaladest väljumata). Taotluses sooviti, et Rahandusministeerium esitaks Vabariigi Valitsusele ettepaneku ühise, mõlemat arendust hõlmava, riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamiseks. 14.01.2022 teavitas OÜ Utilitas, et 22.12.2021 on OÜ Utilitas riigi eriplaneeringu taotluse, OÜ Utilitas kaasamise taotluse ning AS Eesi Energia ja OÜ Utilitas ühise riigi eriplaneeringu taotluse taotleja kui menetlusosalise õigused ja kohustused OÜ Utilitas taastuvenergia tootmise käitise koosseisus üle läinud teisele OÜ Utilitas kontserni ühingule OÜ Utilitas Wind. PlanS § 28 lõike 2 punkti 3 kohaselt riigi eriplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatata eelkõige juhul, kui planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. PlanS § 4 lõike 21 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga. Kuna planeeringu koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks, siis valmistatid ette koostöökokkulepe, mille kohaselt OÜ Utilitas Wind ja Eesti Energia AS kannavad riigi eriplaneeringu koostamise kulud, sh tasuvad PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude hindamise ning riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute eest. Rahandusministeerium allkirjastas koostöökokkuleppe 15.03.2022, Eesti Energia AS allkirjastas koostöökokkuleppe 17.03.2022. Rahandusministeerium edastas 17.03.2022 koostöökokkuleppe allkirjastamiseks OÜ-le Utilitas Wind. 21.04.2022 avaldas Eesti Energia AS e-kirjaga soovi koostöökokkuleppe kahepoolseks allkirjastamiseks, kuna OÜ Utilitas Wind polnud seniajani koostöökokkulepet allkirjastanud. Rahandusministeerium 25.04.2022 kirjas nr 15-5/3639-2 palus OÜ-l Utilitas Wind koostöökokkulepe allkirjastada hiljemalt 7 päeva jooksul kirja saamisest. Kui OÜ Utilitas Wind ei allkirjasta koostöökokkulepet 7 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest, siis lahutatakse Eesti Energia ASi ja OÜ Utilitas Wind riigi eriplaneeringute taotlused ning jätkatakse nende eraldi 1 menetlemist, sh allkirjastatakse koostöökokkulepped kahepoolselt. 02.05.2022 kirjas OÜ Utilitas Wind teavitas, et nõustub sellega, kui Eesti Energia AS-i ja OÜ Utilitas Windi riigi eriplaneeringute taotlused lahutatakse ning jätkatakse nende eraldi menetlemist. Arvestades riigi suurt huvi ja ajasurvet taastuvenergia ja kliima eesmärkide täitmiseks, planeeringute algatamise üle otsustamiseks seatud ajaraamistikku 1 , Eesti Energia AS valmisolekut ja OÜ Utilitas Wind puuduvat valmisolekut koostöökokkuleppe allkirjastamiseks, Rahandusministeerium lahutas Eesti Energia AS-i ja OÜ Utilitas Wind Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneeringute taotlused ning menetleb neid eraldi. OÜ Utilitas Wind Saare-Liivi 5 meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu algatamise üle otsustamise tähtaega on pikendatud OÜ Utilitas Wind palvel Rahandusministeeriumi 20.06.2022 kirjaga nr 15-5/3639-10. Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse Rahandusministeeriumi ettepanekul Eesti Energia AS taotluse alusel Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneering ning KSH. PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt tuleb riigi eriplaneeringu raames hinnata ka planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Riigi eriplaneeringu koostamist korraldab Rahandusministeerium. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna riigi eriplaneeringute koostamise nõunik Eleri Kautlenbach (tel 611 3228, e-post [email protected]) ja regionaalhalduse osakonna nõunik Kadi-Kaisa Kaljuveer (tel 611 3312, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549, e-post [email protected]). 2. KORRALDUSE EESMÄRK Korralduse eesmärk on algatada riigi eriplaneering ja KSH, et kavandada Liivi lahe meretuulepargi elektriühendused maismaa põhivõrguga (vt eelnõu punktis 3 alapunkti „Eelnõu punkt 2“). 3. EELNÕU SISU Eelnõu punkt 1 Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS § 28 lõike 1 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 2 punktiga 5 ja lõikega 21 Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu ning KSH. PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt tuleb riigi eriplaneeringu raames hinnata ka planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Kavandatavad Liivi lahe meretuulepargi elektriühendused on riigi eriplaneeringu objekt PlanS § 27 lõike 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või 1 PlanS § 28 lõige 3 – riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse või jäetakse algatamata 90 päeva jooksul riigi eriplaneeringu algatamise taotluse saamisest arvates. 2 rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. PlanS § 27 lõike 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või selle osa kohta kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti ja selle toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab PlanS § 27 lõikes 1 nimetatud tingimustele. Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste kavandamine on riigi eriplaneeringu kohustuslik objekt PlanS § 27 lõigete 1 ja 2 kohaselt, sest planeeringu eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga elektriühendus, millega väljendatakse maakonnaüleseid huve ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik huvi. Põhjendused on toodud alljärgnevalt. Suur riiklik või rahvusvaheline huvi asukoha valiku ja toimimise vastu PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja lk 41 kohaselt saab riiklike huvide all eelkõige mõista kogu riiki hõlmavaid üldisi huve. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või julgeolekuga, energia tootmise või üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla kuulub näiteks ka looduskaitse ning muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma. Valitseva kohtupraktika kohaselt esitab PlanS § 27 lõige 2 näitliku loetelu ehitistest, mille (ja mille toimimiseks vajalike ehitiste) puhul tuleb riigi eriplaneeringu koostamisel küll igal üksikjuhul ära näidata, et need vastavad PlanS § 27 lõikes 1 väljendatud tingimustele, kuid mille puhul nende tingimuste täitmist seaduse tasemel eeldatakse (RKPSJKo nr 5-18-4, punkt 74). Antud juhul on tegemist kõrgepingeliiniga, mille pinge ületab 110 kilovolti ehk riigi eriplaneeringu koostamist eeldatakse (PlanS § 27 lõige 2). Taastuvenergeetika, sh meretuuleparkide rajamise (mille loogiliseks osaks on ka elektriühendused põhivõrguga), vastu on suur riiklik ja avalik huvi, arvestades muu hulgas riigi seatud taastuvenergia tootmise eesmärke (RKHKo nr 3-17-2013, punkt 20). PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja lk 80 kohaselt peab riigi eriplaneeringu koostamise eelduseks olev suur riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk arengukavadest, strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on väljendanud oma huve. Seletuskirja lk 41 on märgitud, et riiklik huvi on ka mõju või seosed teiste riikidega, seega võib planeeritav riiklikku huvi kandev ehitis olla ühtlasi ka rahvusvahelise huvi objektiks. Riik on enda huvi meretuuleparkide kavandamise, mille loogiliseks osaks on ka elektriühendused põhivõrguga, väljendanud ennekõike strateegilistes dokumentides, mis käsitlevad kliima- ja energiapoliitikat, kuna tuuleparkide (sh meretuuleparkide) rajamine on tõhusaks viisiks Eesti, Euroopa Liidu ning ÜRO energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse olulisel määral panustada. Kavandatav tegevus võimaldab täita riiklikke kliima- ja energiapoliitika eesmärke vastavalt arengudokumentidele „Eesti 2035“, „Energiamajanduse arengukavas aastani 2030“, „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“, „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“, „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“, „Üleriigiline planeering Eesti 2030+“ ja „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“.  Strateegiaga „Eesti 2035“ on Eestile võetud suund üleminekuks kliimaneutraalsele energia tootmisele ja tarbimisele (sh taastuvenergia osatähtsus energia summaarses lõpptarbimises >55% aastaks 2035). Meretuuleparkide poolt toodetav energia on taastuvenergia. 3  „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“ ja „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 peab Eesti taastuvenergia osatähtsus tõusma vähemalt 42%-ni energia summaarsest lõpptarbimisest (50% energia lõpptarbimisest).  „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ näeb ette, et aastaks 2030 peab tuuleenergia koguvõimsus küündima 1200 MW-ni ning toodang 2640 GWh. See tähendab pea neljakordset kasvu võrreldes 2019. aastaga. 2030. aastaks on planeeritud jõuda 42%-lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest.  „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ kohaselt on Eesti sihiks aastaks 2050 kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. aasta tasemega. Taastuvenergeetika arendamine aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet.  Planeeringu „Üleriigiline planeering Eesti 2030+“ kohaselt uued energiatootmisüksused tuleb paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.  Planeeringu „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering“ on määratud tuuleenergeetika võimalikud arenduspiirkonnad ja kaablite kavandamise põhimõtted. Kavandatavad Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuulepargid paiknevad kehtiva Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu põhijoonisel märgitud tuuleenergeetika võimalikus arenduspiirkonnas. Meretuulepargid vajavad ühendust põhivõrguga. Järelikult on ühenduse kavandamine ja rajamine vajalik juba praegu kehtivast planeeringust tulenevalt. Rahvusvaheline huvi väljendub läbi Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika, kus on seatud eesmärk saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, ning läbi Pariisi kokkuleppe, millega liitunud ÜRO liikmesriigid on võtnud eesmärgiks hoida ülemaailmne temperatuuri tõus alla 2 °C, soovitavalt alla 1,5 °C. Maakonnaülesed huvid PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja lk 80-81 kohaselt on riigi eriplaneeringu esemeks ehitised, mille mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsusega, vaid ulatub mitmele maakonnale. Riigi eriplaneeringuga planeeritavate ehitiste hulka kuuluvad ehitised, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng. Seega on tegu eelkõige riiklikke huve kandva ehitise planeerimisega. Riigi eriplaneeringu üldiseks eesmärgiks on tagada riigi jaoks oluliste ehitiste efektiivne planeerimine ja ehitamine ning avalike huvide kaitstus. Maakonnaüleste huvide all ei ole silmas peetud seda, et kavandatav ehitis peab ilmtingimata asuma mitme maakonna territooriumil, vaid et tegemist on ehitisega, mille rajamine ei toimu vaid ühe maakonna huvides ja seega peaks selliste ehitiste kavandamisel väljendama riik oma selget soovi ja tahet konkreetse ehitise rajamiseks. Antud juhul kavandatavate elektriühenduste vajadus ega mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsuse ega maakonnaga ning kaabel paikneb muu hulgas ka avalikus veekogus. Tegemist on ehitistega, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng. Oluline ruumiline mõju PlanS § 6 punkti 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Õhuliini, mis on üheks võimalikuks lahendusvariandiks maismaal, kavandamisega kaasneb oluline ruumiline mõju, mis 4 väljendub ennekõike visuaalses mõjus ja suures maa-ala vajaduses, sh kaitsevööndis, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks (ehitusseadustiku § 77). Eelnõu punkt 2 Eelnõu punkti 2 kohaselt riigi eriplaneeringu eesmärk on planeerida Liivi lahe meretuulepargi elektriühendused maismaa põhivõrguga ühes või mitmes asukohas. Meretuulepargi alajaama(de)st tulevad maismaale merekaablid, mis jätkuvad rannikul maakaablitena kuni maismaa alajaama(de)ni. Edasine elektriühendus põhivõrgu alajaama(de)ni realiseeritakse kas maakaablite või õhuliinidena, sõltuvalt valituks saava trassi või trasside asukohast ja kaasnevatest keskkonnamõjudest, muudest mõjudest ning majanduslikust otstarbekusest. Riigi eriplaneeringu tulemusel koostatakse terviklik ruumilahendus elektriühenduste ja nendega funktsionaalselt koos toimivate ehitiste tarbeks. Eeldatavalt planeeritakse majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” kohased järgnevad ehitised: (kood 22142) 110 kV ja kõrgema pingega õhuliin, (kood 22143) maakaabelliin, (kood 22144) veekaabelliin, (kood 22145) 110 kV ja kõrgema pingega trafoalajaam ning (22149) muu elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatised. Riigi eriplaneeringu ja selle mõjude hindamise menetlus koosneb kahest etapist: 1) asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi koostamine ning asukoha eelvaliku tegemine koos mõjude hindamisega ja 2) valitud asukohas (või asukohtades) detailse lahenduse koostamine koos mõjude hindamisega. Pärast riigi eriplaneeringu ja KSH algatamist tehakse elektriühendustele sobivaima asukoha leidmiseks asukoha eelvalik, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise alus. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta (PlanS § 30 lõige 2). Eelvaliku etapis koostatakse ka elektriühenduste eskiisprojekt(id) kuna detailse lahenduse KSH koostatakse keskkonnamõju hindamise (KMH) täpsusastmes. Peale asukoha eelvaliku otsuse ja mõjude hindamise 2 , sh KSH esimese etapi aruande vastuvõtmist koostatakse riigi eriplaneeringu detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis valituks osutunud elektriühenduste alternatiivi(de)le, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Asjakohasuse hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust (PlanS § 43 lõige 1). PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja lk 95 kohaselt riigi eriplaneeringu detailse lahenduse puhul on tegemist detailplaneeringu sarnase instrumendiga, millega määratakse kavandatavale ehitisele ehitusõigus ja lahendatakse muud detailplaneeringuga lahendatavad asjakohased ülesanded. Samas ei ole detailplaneeringu täpsusaste kõigil juhtumitel vajalik (riigimaanteed, raudteed), vaid oluline on, et detailplaneeringu alusel oleks võimalik koostada ehitusprojekt. Samas ei pruugi lahendatavate ülesannete hulk olla nii suur kui detailplaneeringu puhul, kuna tegemist on ühe konkreetse ehitise kavandamiseks koostatava planeeringuga. 2 PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaste planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude ning KeHJS kohaste mõjude hindamiseks koostatakse üks ühine programm, esimese etapi aruanne ja aruanne. 5 Detailse lahenduse koostamisel viiakse KSH läbi KMH täpsusastmes (järgitakse KMH sisunõudeid). Detailse lahenduse etapis koostatakse ka eelprojekt(id) kuna detailse lahenduse KSH koostatakse KMH täpsusastmes. Eelnõu punkt 3 Eelnõu punktis 3 esitatakse riigi eriplaneeringu algatamisel teadaolev planeeringuala ja selle suurus, sh planeeringuala piir (joonis 1). Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab Eesti merealal Liivi ja Pärnu lahte, maismaal Pärnu maakonnas Häädemeeste, Tori, Kihnu ja Saarde valda ning Pärnu linna. Planeeringuala suurus on ligikaudu 5404 km2. Planeeringuala moodustamisel määrati planeeringuala omavalitsuste täpsusega, et mitte teha enne riigi eriplaneeringu menetluse läbiviimist elektriühenduste asukoha eelvalikut ning võimaldamaks planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel vajadusel elektriühenduste alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide lisamist. Detailne lahendus kehtestatakse kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalikul alal. Kui planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus selgub, et kavandatavate elektriühenduste mõjuala KeHJS tähenduses on suurem kui riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisel teadaolev planeeringuala, võib kavandatava ehitisega kaasnevate mõjude hindamine hõlmata suurema territooriumi kui planeeringuala, kuid planeeringualas toimub Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste kavandamiseks vajaliku tervikliku ruumilahenduse loomine. Joonis 1. Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu planeeringuala piir Eelnõu punkt 4 Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu koostamist Rahandusministeerium. Vastavalt PlanS § 27 lõikele 7 on riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja üldreeglina Rahandusministeerium. Ainult PlanS § 27 lõike 7 teises lauses kehtestatud erijuhtumitel võib Vabariigi Valitsus otsustada, et riigi 6 eriplaneeringu koostamise korraldaja on Kaitseministeerium või Siseministeerium. Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist otseselt riigikaitse või julgeoleku valdkonda kuuluva küsimuse lahendamisega, siis PlanS § 27 lõige 7 ei rakendu. Eelnõu punkt 5 Algatamisest teavitamine Algatamisest teavitamist on käsitletud eelnõu seletuskirja punktis 7.1. Kaasamine ja koostöö asukoha eelvaliku etapis, sh asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi etapis  Riigi eriplaneeringu asukoha eelvalik tehakse koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb (PlanS § 31 lõige 1). Koostööd tehakse vähemalt järgmiste valitsusasutustega: Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Keskkonnaamet, Maa-amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Transpordiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Geoloogiateenistus, Terviseamet.  Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse kaasatakse Riigikogu, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksused, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu (PlanS § 31 lõige 2). - Kaasatakse Riigikogu. - Kaasatakse järgmised omavalitsuse üksused: Häädemeeste vald, Tori vald, Pärnu linn, Kihnu vald, Saarde vald. - Kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada. Kuna nende isikute hulk, kelle õiguste puudutamine on tõenäolisem, ei ole hetkel selge, siis lähtutakse teavitamisel haldusmenetluse seaduse § 31 lõike 1 punktist 1. Kui menetluses selguvad isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, siis kaasatakse nad PlanS § 31 lõikes 4 sätestatud viisil. - Kaasatakse isikud, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud (hetkel pole keegi soovi avaldanud). - Kaasatakse vähemalt järgmised isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu: Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, SA Pärnumaa Arenduskeskus, AS Elering, Riigimetsa Majandamise Keskus, MTÜ Eesti Erametsaliit, Rail Baltic Estonia OÜ, Eesti Kalurite Liit, Liivi Lahe Kalanduskogu, Pro Mare MTÜ.  Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisse võib kaasata ka isikuid, kelle huve planeering võib puudutada (PlanS § 31 lõige 3). Isikud, kelle huve planeering võib puudutada, selguvad menetluse jooksul. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH programmi etapis koostatakse koostöö- ja kaasamiskava ning kommunikatsioonikava, mida läbivalt menetluse jooksul vastavalt vajadusele ajakohastatakse. 7 Koostöö ja kaasamine detailse lahenduse etapis  Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamine viiakse läbi koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailne lahendus käsitleb (PlanS § 44 lõige 1). Selguvad menetluse jooksul.  Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse kaasatakse kohaliku omavalitsuse üksused, kelle territooriumile kaalutakse kavandatava ehitise rajamist, isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud, samuti isikud ja asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa- ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused (PlanS § 44 lõige 2). Selguvad menetluse jooksul.  Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisse võib kaasata ka isikud, kelle huve planeering võib puudutada (PlanS § 44 lõige 3). Selguvad menetluse jooksul. Eelnõu punkti 6 Vabariigi Valitsuse korraldusega on võimalik lisaks Riigi Teataja veebilehele tutvuda Rahandusministeeriumi riigi eriplaneeringute veebilehel, kus materjalid tuleb kättesaadavaks teha hiljemalt 14 päeva jooksul algatamise otsustamisest (PlanS § 28 lõige 6). 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. KAVANDATAVA TEGEVUSE EELDATAVAD MÕJUD Elektriühendus põhivõrguga on Liivi lahe meretuulepargi rajamiseks vältimatult vajalik. Erinevalt teistest taastuvenergia tootmisviisidest annavad kõrge kasutusteguriga avamere tuulepargid tugeva panuse elektrienergia varustuskindlusse ning on ka eelduseks suuremahulise vesinik- ja salvestustehnoloogia juurutamiseks. Riigi eriplaneeringu algatamine ja kehtestamine on olulisteks eeldusteks meretuulepargi investeerimisotsuste tegemiseks ja projektide elluviimiseks. Meretuulepark, sh selle elektriühendused aitavad kaasa riigi kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisele (vt täpsemalt seletuskirja ptk 3 eelnõu punkt 1 osa). Kavandatava Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste KSH ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning mõjude hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi riigi eriplaneeringu raames. Riigi eriplaneeringu algatamise järel selgitatakse esimeses etapis välja kavandatavate elektriühenduste asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute ja analüüside vajadus ning koostatakse uuringute ja analüüside lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse. 8 Planeeringuala hõlmab paljusid olemasolevaid ning projekteeritavaid (kavandatavaid) kaitstavaid loodusobjekte ja püsielupaiku, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid linnu- ja loodusalasid. Planeerimisprotsessi ja KSH koostamise käigus tuleb läbi viia vajadusel Natura asjakohane hindamine, kus hinnatakse mõju (kas eraldi või koos teiste projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist, funktsioonist ja kaitse- eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu korral hinnatakse ka ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul ka heastamise meetmeid. Vajadusel määratake keskkonnaseire meetmed. 7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA VAJALIKUD KULUD 7.1. Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud Riigi eriplaneeringu ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 28 lõike 6 alusel 14 päeva jooksul algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Vabariigi Valitsuse ja Rahandusministeeriumi veebilehel ning 30 päeva jooksul algatamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Lisaks Pärnu maakonna maakonnalehes. Rahandusministeeriumile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete avaldamisega. Kulu suurus on ligikaudu 3000 eurot. Vabariigi Valitsusel täiendavaid kulusid avalikustamisega ei kaasne. Vastavalt PlanS § 28 lõikele 7 teavitatakse riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisest 30 päeva jooksul algatamisest arvates kirjalikult:  ministeeriume jt valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering käsitleb;  Riigikogu;  planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi;  isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada. Arvestades planeeringuala suurust ja asjaolu, et hetkel pole teada, kus hakkavad elektriühendused paiknema (asukohta alles hakatakse otsima), pole selles etapis võimalik tuvastada isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada. Kuna nende isikute hulk, kelle õiguste puudutamine on tõenäolisem, ei ole hetkel selge, siis lähtutakse teavitamisel haldusmenetluse seaduse § 31 lõike 1 punktist 1. Kui edasises menetluses selguvad isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, siis kaasatakse nad PlanS § 31 lõikes 4 ja § 44 lõikes 4 sätestatud viisil.  isikuid, kes on avaldanud soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud (pole soovi avaldatud);  samuti isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või riigi eriplaneeringu elluviimise vastu, sh valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendava organisatsiooni kaudu. Isikupõhist nimekirja vt eelnõu punktis 4 alajaotuses „Kaasamine ja koostöö asukoha eelvaliku etapis“. Algatamisest teavitamisel esimeseks valikuks on elektrooniline teavitamine, st teavitus edastatakse elektronposti aadressil. Kui see pole võimalik, edastatakse teavitus posti teel lihtkirjaga (PlanS § 31 lõige 4). 7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud Riigi eriplaneeringu maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha eelvaliku etapi, sh uuringute ja analüüside ning eskiisprojekti(de) maksumus täpsustub peale riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh KSH 9 programmi koostamist. Planeeringu detailse lahenduse, sh uuringute ja analüüside ning eelprojekti(de) maksumus täpsustub peale asukoha eelvaliku tegemist. PlanS § 4 lõike 21 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu planeeringu koostamisest huvitatud isikuga. PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt viiakse läbi planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas KSH. Antud juhul on planeeringu koostamisest huvitatud isikuks Eesti Energia AS, kellega on sõlmitud koostöökokkulepe (allkirjastatud Rahandusministeeriumi poolt 13.06.2022 ja Eesti Energia AS poolt 01.07.2022), mille kohaselt Eesti Energia AS kannab riigi eriplaneeringu koostamise kulud, sh tasub PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude hindamise ning riigi eriplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute eest. Rahandusministeerium kannab riigi eriplaneeringu ja selle mõjude hindamisega seotud menetluskulud (nt teavitamisega seotud kulud). Riigi eriplaneeringu koostamine hangitakse kolmes osas (vt tabel 1), et töö teostajal oleks pakkumust tehes võimalik adekvaatselt hinnata töö mahtu (planeering, mõju hindamine, uuringud ja analüüsid) ja kalkuleerida töö maksumust ning Rahandusministeeriumil oleks võimalik kaasata igas etapis vajalik ekspertpädevus. Riigi eriplaneeringu koostamise ajaline kestus täpsustub planeerimisprotsessis. Eeldatav planeeringu koostamise aeg on 6 aastat (vt tabel 1). Ajalist kestust (ennekõike selle pikenemist) võivad mõjutada uuringud ja analüüsid, mille vajadus ja/või ajaline kestus selguvad riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamis, sh KSH programmi koostamise etapis ning riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH esimese etapi aruande koostamise etapis. Tabel 1. Riigi eriplaneeringu hangitavad etapid ja koostamise eeldatav kestus: Tegevus Eeldatav kestus Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja mõjude kuni 1 aasta hindamise, sh KSH programmi koostamine, sh: - vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine; - uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete koostamine; - kaasamist vajava ekspertpädevuse kaardistamine; - eskiisprojekti(de)le lähteülesande koostamine. Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja mõjude hindamise, sh KSH kuni 2 aastat esimese etapi aruande koostamine, sh: - vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine; - lähtetingimuste koostamine detailse lahenduse koostamiseks; - detailse lahenduse läbiviimiseks vajalike uuringute ja analüüside kaardistamine; - detailse lahenduse läbiviimiseks vajalikele uuringutele ja analüüsidele lähteülesannete koostamine; - detailse lahenduse läbiviimiseks koostamisel olevate ja kehtestatud detailplaneeringute ning menetletavate ja väljastatud ehituslubade kaardistamine; - detailse lahenduse läbiviimiseks kaasamist vajava ekspertpädevuse kaardistamine; 10  - ajutise planeerimis- ja ehituskeelu kehtestamise vajaduse ja ulatuse (ala) hindamine detailse lahenduse koostamiseks (PlanS § 42); - eskiisprojekti(de) koostamine; - eelprojekti(de)le lähteülesande koostamine. Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja mõjude hindamise, sh KSH kuni 3 aastat aruande koostamine, sh: - vajalike uuringute ja analüüside läbiviimine; - eelprojekti(de) koostamine; - elluviimise tegevuskava koostamine. Riigi eriplaneering kokku 6 aastat 7.3. Riigi eriplaneeringu elluviimine tulevikus Riigi eriplaneeringu koostamise käigus määratakse Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste asukoht või asukohad variantide võrdluse teel, arvestades kõikide kehtivate piirangutega, sh mõjuga keskkonnale ja kaitstavatele loodusobjektidele ning määrates vajadusel meetmed (ebasoodsa mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise, põhjendatud juhul ka heastamise meetmed ning vajadusel seiremeetmed). Planeeringu algatamise korralduse eelnõu koostamise hetkel ei ole teada olulisi keskkonnakaitselisi vm põhjuseid, mis välistaksid Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu elluviimise tulevikus. See ei välista vastavate asjaolude ilmsiks tulekut riigi eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise raames. Kui riigi eriplaneeringu koostamise ajal ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, siis võib Vabariigi Valitsus riigi eriplaneeringu koostamise ja KSH PlanS § 29 lõike 1 punkti 1 alusel lõpetada. PlanS § 53 lõike 1 kohaselt riigi eriplaneeringu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt riigi eriplaneeringu kehtestamisega peatub sellega hõlmatud planeeringuala varem kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus. Peatunud kehtivusega planeeringuga hõlmatud alal asendab riigi eriplaneering peatunud kehtivusega planeeringut ning vastavad muudatused kantakse planeeringutesse 60 päeva jooksul riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates. Muudatuste sissekandmisel tuleb varem kehtestatud planeeringu juures viidata, et vastaval maa-alal kehtib eriplaneering või tehnilise võimaluse korral kanda eriplaneeringuga kavandatud muudatused varem kehtestatud planeeringu kaardile ja seletuskirja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt riigi eriplaneering kaotab kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel riigi eriplaneeringu kehtestamisest arvates. Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik. 8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE Korraldus jõustub üldises korras. 9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitati EIS kaudu kooskõlastamiseks järgmistele valitsusasutustele: Riigikantselei, Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium. 11 Eelnõu esitati EIS kaudu kooskõlastamiseks järgmisele üleriigilisele kohaliku omavalitsuse üksuse liidule: Eesti Linnade ja Valdade Liit. Eelnõu koostamisel küsiti järgmiste isikute arvamust: Häädemeeste vald, Tori vald, Pärnu linn, Kihnu vald, Saarde vald, AS Elering, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, AS Eesti Energia, OÜ Utilitas Wind. Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud arvamused ja nendega arvestamise info on lisatud tabelis. Eelnõu esitati kooskõlastamisele ja küsiti selle kohta arvamusi eeldusel, et sõlmitakse kolmepoolne (Rahandusministeerium, Eesti Energia AS, OÜ Utilitas Wind) koostöökokkulepe ning algatatakse Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneering (vt täpsemalt punktist 1.1). Asjaolu, et riigi eriplaneering algatatakse ainult Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste kavandamiseks, ei muuda planeeringu ja mõju hindamisega seotud sisuküsimusi ning ei muutu ka planeeringuala. Sellest tulenevalt eelnõud uuesti kooskõlastamiseks ja arvamuste küsimiseks osapooltele ei saadetud. Tabelis lahtris „Rahandusministeeriumi arvamus“ on arvamus antud arvestades asjaolu, et algatatakse üksnes Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneering. 12 Lisa. Vabariigi Valitsuse korralduse „Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud arvamuste arvestamise tabel Kooskõlastaja/arvamuse Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus esitaja Maaeluministeerium Maaeluministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse korralduse „Liivi lahe ja 18.02.2022 nr 1.4-2/232-1 Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneeringu ning 1. (kooskõlastaja) keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu ja selle seletuskirja märkusteta. Kaitseministeerium Kaitseministeerium kooskõlastab riigi eriplaneeringu eelnõu ja seletuskirja, kuid 22.02.2022 nr 5-8/22/484 juhib tähelepanu, et eriplaneeringu ja KSH saame kooskõlastada üksnes juhul, kui 2. (kooskõlastaja) planeeringuga kavandatav tegevus ei sea ohtu riigikaitseliste seireradarite töövõimet. Keskkonnaministeerium Keskkonnaministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Liivi Nimi korrigeeritud. 16.02.2022 nr 1-5/22/544-2 lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneeringu ning 3. (kooskõlastaja) keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Juhime tähelepanu, et seletuskirjas eelnõu punkt 4 on ekslikult Riigimetsa Majandamise Keskuse asemel kaasatavate asutuste loetelus toodud Riigi Metsamajandamise Keskus. Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab eelnõu juhul, kui arvestatakse kohalike Ettepanekud esitas Tori Vallavalitsus ja Häädemeeste 17.02.2022 nr 5-1/43-1 omavalitsuste poolt eelnõule esitatud ettepanekute ja arvamustega. Lisame meile Vallavalitsus. Nende ettepanekutega arvestamise info 4. (kooskõlastaja) laekunud Häädemeeste Vallavalitsuse kirja 16.02.2022 nr 5-1/197-1. ja mittearvestamise põhjendused on leitavad tabeli punktis 6 ja 7. Elering AS Kinnitame, et Elering AS on tutvunud Vabariigi Valitsuse korralduse „Liivi lahe ja Teadmiseks võetud. 21.02.2022 kiri nr 1.1- Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneeringu ning 20/2021/597-4 keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõuga. (arvamuse andja) Kinnitame, et Elering AS on Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 tuuleparkide hoonestusloa menetluse algatamiseks väljastanud tehnilised tingimused radiaalsetele ühendustele 5. liitumispunktidega kas Sindi ja/või Kilingi-Nõmme alajaamades. Põhivõrgu liitumislepingud Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 tuuleparkidele saab sõlmida alles peale seda kui Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 tuulepargid on saanud hoonestusloa ning Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneering on kehtestatud. 13  Tori Vallavalitsus Eelnõu seletuskirja punktis 2 on öeldud, et korralduse eesmärk on algatada riigi Planeeringuala ei muudeta. Planeeringuala on 16.02.2022 korraldus nr 118 eriplaneering ja KSH, et kavandada Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide määratud omavalitsuste täpsusega, et mitte teha enne (arvamuse andja) elektriühendused maismaa põhivõrguga (eeldatavalt Sindi ja/või Kilingi-Nõmme riigi eriplaneeringu menetluse läbiviimist alajaama kaudu). Seletuskirja punktis 3 on eelnõu punkti 3 kohta kirjutatud, et elektriühenduste eelvalikut ning võimaldamaks planeeringuala moodustamisel määrati planeeringuala omavalitsuste täpsusega, et planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel mitte teha enne riigi eriplaneeringu menetluse läbiviimist elektriühenduste vajadusel elektriühenduste alternatiivide asukoha eelvalikut ning võimaldamaks planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel muutmist ja täiendavate alternatiivide lisamist. vajadusel elektriühenduste alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate Kohalikes elanikes segaduse ja asjatute hirmude alternatiivide lisamist. vältimiseks tuleb neile tagada piisav informatsioon Arvestades, et eriplaneeringu eesmärk on leida sobiv lahendus meretuuleparkide mõistmaks planeeringu eesmärki, etappe, ühendamiseks maismaa põhivõrguga (eeldatavalt Sindi ja/või Kilingi-Nõmme otsustusprotsessi ja elanike kaasamise viise ja aega. alajaama kaudu), siis on ebamõistlik ja ebavajalik hõlmata planeeringualasse Sindi alajaamast põhjapoole jäävad alad. Ilmselt läheneb kavandatav elektriühendus Sindi 6. alajaamale mere poolt st lõuna, edela ja lääne suunast. Samuti ei pea me otstarbekaks maismaa koormamist ja looduskeskkonna rikkumist liigsete tehnovõrkudega, mistõttu ei pea me arvestatavaks elektriühenduse alternatiiviks Põhja-Pärnumaa vallas paiknevaid Pärnu-Jaagupi, Sopi ja Vändra alajaamu. Kuna planeeringuala piir kulgeb mööda Tori valla piiri ega ulatu Põhja-Pärnumaa valla territooriumile, siis ei ole selliseid alternatiive kaalunud ka eelnõu algataja. Seetõttu on Sindi alajaamast maismaa st põhja, kirde ja loode suunas jäävate alade hõlmamine antud eriplaneeringu alasse arusaamatu, ebavajalik ja võib tekitada kohalikes elanikes segadust ning asjatuid hirme. Ettepanek vähendada Vabariigi Valitsuse korralduse „Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneeringu ning keskkonna-mõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu punktis 3 ja korralduse lisas esitatud planeeringuala ulatust Tori vallas vastavalt lisas esitatud skeemile. 14  Punase joonega on tähistatud Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneeringu planeeringuala põhjapoolne piir Tori vallas. Punasest joonest edela suunas jääv Tori valla territoorium jääks meie ettepanekul nimetatud eriplaneeringu alasse. Häädemeeste Vallavalitsus Häädemeeste Vallavalitsus on korduvalt Liivi lahe meretuulepargi KMH programmi Elektriühenduste käsitlemine hoonestuslubade 16.02.2022 kiri nr 5-1/197-1 koostamisel viidanud asjaolule, et meretuulepargi elektriliitumine põhivõrku saab menetluses. Liivi lahe meretuulepargi (arvamuse andja) toimuda vaid maismaal ja palunud konkreetseid ja piisavas formaadis joonised, elektriühendused maismaa põhivõrguga kavandatakse millele oleks kantud maismaal asuvate punktide nimed küla täpsusega, et tuulepargi käesoleva riigi eriplaneeringuga mitte nimetatud asukoht ja kaabli maabumiskoht oleks hõlpsasti hoomatavad. Kahjuks ei ole Liivi tuulepargi hoonestusloa keskkonnamõju hindamise lahe meretuuleparkide arendaja AS Eesti Energia KMH programmi koostades valla menetluses. See on põhjus, miks varasemates soove arvestanud. menetlustest pole saadud Häädemeeste Mis puudutab Utilitas OÜ poolt Saare-Liivi meretuuleparkide hoonestusloa Vallavalitsustele nimetada, kus täpselt hakkavad taotlemist, siis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile saadetud 27.04.2021 Häädemeeste Vallas paiknema elektriliinid. 7. kirjaga nr 6-5/475-1 väljendas Häädemeeste Vallavalitsus oma seisukohta, et AS Planeeringu eesmärk ja täpsusaste. Käesoleva riigi Eesti Energia ja Utilitas OÜ taotletavaid meretuulikuparke peab käsitlema ühe eriplaneeringuga kavandatakse Liivi lahe projektina ja paluti koostada ülevaatejoonis, kuhu on kantud nii AS Eesti Energia, meretuulepargi elektriühendused kahe-etapilisena. teiste Eesti riigi alal kavandatavad, kui ka Läti riigi aladel kavandatavad, Eesti Esimeses etapis tehakse asukoha eelvalik ja Vabariigiga piirnevad meretuulikualad ja nende põhinäitajad (pindala, tuulikute arv, koostatakse eskiisprojekt(i)d ning teises etapis kõrgus, kaugus rannast, võimsus jne). Samas kirjas juhtisime ka tähelepanu, et kavandatakse detailne lahendus ja koostatakse hoonestusloa taotluse juures on toodud kaabelliinide võimalikud ühendusliinid, milledest üks osutab Häädemeeste valla territooriumile, kuid selgusetuks jääb täpne eelprojektid. Asukoha eelvaliku tegemisel tuleb asukoht. Tegevus ei ole kooskõlas alal kehtiva üldplaneeringuga. Puuduvad kaaluda mitut võimalikku asukohta (PlanS § 30 lg 2). 15 selgitused, kuidas ja kus maismaal paiknevad elektriliinid. Palusime näidata Riigi eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik alternatiividena ka teisi võimalikke asukohti maismaa alajaamade jaoks, (vajadusel keskkonnamõju strateegiline hindamine (PlanS § 27 lg väljaspool Häädemeeste valla territooriumi paiknevaid) millega liidetakse tuulepark 6). Antud juhul on kavandatud detailse lahenduse elektrivõrku. Pidasime vajalikuks, et tuleb hinnata maismaa alajaamade asukohtade mõjusid hinnata keskkonnamõju hindamise (KMH) ja elektriliini trassi asukohtade erinevate alternatiivide keskkonnamõju, kaaluda täpsusastmega. PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaselt maismaa alajaamade asukohtasid ja elektriliini trassi asukohtade erinevaid tuleb riigi eriplaneeringu raames hinnata ka alternatiive ja teha nende vahel valik. Häädemeeste Vallavalitsus väljendas selgelt planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid seisukohta, et vajalike võrgurajatiste planeerimiseks maismaale tuleb arvestada majanduslike, kultuurilisi, sotsiaalseid ja kehtivat seadusandlust, viies läbi seadusekohase planeeringu planeerimisseaduse looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Järelikult (PlanS) § 27 lõike 2 alusel. sobivaima lahendusvariandi valikuks võrreldakse Valla seisukoht oli, et ennatlik on algatada hoonestusloa menetlus, kui ei ole selge, alternatiive; hinnatakse nii erinevate alternatiivide kuidas on võimalik ehitada elektriliinid maismaale ja sellest tulenevalt ei pidanud keskkonnamõju kui ka asjakohaseid majanduslike, Häädemeeste Vallavalitsus võimalikuks anda pooldavat seisukohta Utilitas OÜ kultuurilisi, sotsiaalseid mõjusid; käsitletakse hoonestusloa menetluse algatamisele. esimeses etapis eskiisprojekti täpsusega ja teises etapis 28.12.2022 kirjaga nr 16-7/21-02502-031 teavitas Tarbijakaitse ja Tehnilise eelprojekti täpsusega milliseid rajatised ja millises Järelevalve Amet Häädemeeste vallavalitsust, et on algatatud Saare-Liivi asukohas maismaal planeeritakse meretuulikuparkide meretuulepargi keskkonnamõjude hindamine, arendaja on Häädemeeste valla seisukohtadele vastanud järgmiselt: “Ühendusliinide täpset paiknemist ei määrata võrku ühendamiseks. hoonestusloa menetluse algatamise otsustamisel. Ühendusliinide erinevaid Korralduse eelnõu punkt 2. Ettepaneku alusel on võimalikke asukohti (ei veekogus ega ka maismaal) ei saa samuti omavahel kaaluda korrigeeritud korralduse eelnõud. ja võrrelda meretuulepargi hoonestusloa menetluse algatamise otsustamisel. Visuaalse mõju hindamine. Riigi eriplaneeringu Hoonestusloa menetluse algatamisel määratakse KMH algatamine ja uuringud mõjude hindamise käigus hinnatakse Liivi lahe (VeeS § 219 lg 7 p 2 ja 3). Alternatiivide võrdlus teostataksegi hoonestusloa meretuulepargi elektriühenduste visuaalseid mõjusid. menetluse, sh uuringute ja KMH käigus. Veelgi enam – KMH ja uuringute Riigi eriplaneeringu mõjude hindamise raames ei tulemusena lahendatakse ka küsimus, milliste parameetritega tuuleelektrijaam on hinnata tuulepargi (või tuuleparkide) visuaalseid üldse võimalik ehitada. Seejuures ja johtuvalt on võimalik, et liitumine toimub mõjusid, kuna riigi eriplaneeringuga tuuleparke ei hoopis kavandatava Eleringi AS-i merekaabliga või kasutatakse võrguvälist kavandata. lahendust vesinikutehnoloogia näol, jättes ühendusliini maismaaga üldse rajamata. Ettepanek Häädemeeste valla territoorium riigi Utilitas OÜ hoonestusloa taotluses näidatud võimalikud ühendusliinid maismaa eriplaneeringu planeeringualast välja jätta. alajaamadega kattuvad printsiibis Eesti mereala planeeringu praeguse versiooni Ettepanekuga ei arvestata. Liivi lahe meretuulepargi seletuskirja ptk-s 5.6.6 näidatud tuuleenergeetika arendusalade kaablikoridoride elektriühendused maismaa põhivõrguga kavandatakse põhimõtteliste asukohtadega ja ühendustega maismaa energeetikavõrgustikuga. Ka eeldatavalt Sindi ja/või Kilingi-Nõmme alajaama Eesti mereala planeeringu alusel on võimalik, et ühendusliinide paiknemine selgub kaudu. Kui kavandatakse elektriühendus Kilingi- alles hoonestusloa, sh KMH menetluses. Käesolevas faasis ei saa määrata kindlaks Nõmme alajaamaga, siis eeldatavalt on vajalik see ka KMH menetluse täpset käiku ja sisu. Hoonestusloa menetluse algatamisel kavandada läbi Häädemeeste valla. määratakse alles KMH algatamine (VeeS § 219 lg 7 p 2). KMH ulatus määratakse KMH menetluse järgmises etapis koos KMH programmi koostamisega. 16 Ühendusliini ja alajaamade paiknemist maismaal ei reguleerita iseenesest hoonestusloa menetluses, kuna hoonestusluba on tähtajaline õigus koormata avaliku veekogu piiritletud osa. Hoonestusloa menetluse algatamisel algatatav KMH ei pea tegelikult olemuslikult käsitlema maismaa alajaama ja elektriliini trassi asukohtade erinevate 9 alternatiivide keskkonnamõju. Samas täiendas Utilitas OÜ kompromissina hoonestusloa taotlusi selliselt, et keskkonnamõju hindamine hõlmab maismaal asuvate alajaamade ja elektriliinide rajamisega kaasnevate mõjude hindamist. Tõele ei vasta väide, mille kohaselt võimalikud ühendusliinid Häädemeeste valla territooriumil ei vasta alal kehtivale üldplaneeringule. Häädemeeste valla kehtiva (ühinemiseelse) üldplaneeringu ptk 7.3 kohaselt: „Üldplaneeringu kaardil on toodud olemasolevate alajaamade ja kõrgepingeliinide paiknemine valla territooriumil. /---/ Täpsem liinide paiknemine määratakse detailplaneeringute ja projektide koostamise käigus.“ Utilitas OÜ hoonestusloa taotlusega kavandatava meretuulepargi rajamiseks ei ole riigi eriplaneeringu koostamine vajalik. Teadmata on, kas maismaale (sh Häädemeeste valda) üldse ühendusliine ehitada vaja on ning see selgub hoonestusloa menetluse käigus uuringute ja KMH tulemusena.“ Nüüd jõuame tagasi Vabariigi Valitsuse eelnõule „Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ arvamuse andmise juurde. Nagu viitasime meretuuleparkide hoonestuslubadele seisukohtade andmisel, siis on Häädemeeste valla jaoks äärmiselt oluline, et menetluses oleks selgelt ära näidatud, milliseid rajatisi ja millises asukohas maismaal planeeritakse meretuulikuparkide võrku ühendamiseks. Ei AS Eesti Energia ega Utilitas OÜ ei ole hoonestusloa menetluses sellele tähelepanu pööranud. Sama üldsõnaliseks jääb ka riigi eriplaneeringu eelnõu, mille korralduse eelnõu punkt 2 märgib järgmist: „Riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eesmärk on kavandada Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühendused maismaa põhivõrguga. Samuti määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased riigi eriplaneeringu ülesanded.“ Planeerimisseaduse § 28 lõike 5 punkt 3 alusel märgitakse riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsuses kavandatava ehitise otstarve ja sellega seonduva tegevuse kirjeldus. Häädemeeste Vallavalitsuse seisukoht on, et korralduse eelnõu punkt 2 ei vasta planeerimisseaduse § 28 lõike 5 punkt 3 toodud tingimustele, sest punktis ei ole kirjeldatud kavandatavaid ehitisi ja tegevusi. 17  Riigi merealade planeeringu käigus on jäetud visuaalse mõju hindamine läbi viimata. Häädemeeste Vallavalitsus on jätkuvalt seisukohal, et riigi eriplaneeringu KSH käigus tuleb koostada Häädemeeste valla ranniku osas visuaalse mõju hinnang koos dünaamilise vaatega rannikult merele. Häädemeeste Vallavalitsus ei soovi väljendada seisukohta olukorras, kus ei ole täpset ja täielikku teavet kavandatavate elektriliinide maismaaühenduste kohta Häädemeeste valla territooriumil ja teeb ettepaneku Häädemeeste valla territoorium riigi eriplaneeringu planeeringualast välja jätta. Eestimaa Looduse Fond Leiame, et on kahetsusväärne, et võrguühenduste loomise ning käigushoidmise Koosmõjude hindamine. Nii riigi eriplaneeringu 17.02.2022 kiri nr 38 mõjusid hinnatakse eraldiseisvalt meretuulikuparkide omist. Mõjuhindamise keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kui ka (arvamuse andja) tükeldamine on end tõestanud, kui halb praktika, sest kumulatiivset mõju on tuuleparkide hoonestuslubade keskkonnamõju keeruline hinnata, kui projektide eri osadele on koostatud eraldiseisvad hindamisel on kohustus mh hinnata kumuleeruvaid keskkonnamõju hinnangud. mõjusid (KeHJS § 40 lg 4 p 6, 01.09.2017 Ettevaatuspõhimõttest tulenevalt oleks mõistlik planeeringust kohe välistada keskkonnaministri määrus nr 34 § 6 lg 2 p 6). Meie lindude ning nahkhiirte rändekoridoride trajektoorid, et vältida hiljem tuuleparkide esialgsel hinnangul puuduvad tuuleparkidel ja nende rajamist kõrge konfliktiohuga aladele, kuna võrguühenduste asukohad määravad elektriühendustel pikaajalised kumuleeruvad mõjud. ette ära ka tuulikute asukoha. Võrguühendused ise ei mõjuta lindude ning nahkhiirte Planeeringuala. Planeeringuala ei muudeta. Riigi rändeid, ent rännuteede suhtes valesti paigutatud tuulepargid võivad väga tõsiselt eriplaneeringu menetluses, sh tuginedes muuhulgas kahjustada elurikkust ning elurikkuse strateegia eesmärke. Elektriühenduste KMH- selle mõjude hindamisele, selle raames läbiviidavatele de koostamise käigus ei pruugi vastav mõju ilmneda, kuna merealuste rajatiste puhul uuringutele ja analüüsidele, tuleb tuvastada ei hinnata õhuruumi mõjusid. ebasoodsad alad ja leida asukoht tuulepargi Lisaks juhime tähelepanu, et pikalevenivate vaidluste vältimiseks ning 8. elektriühendustele. Riigi eriplaneeringuga looduskeskkonna minimaalse häirimise nimel tuleb võimalikult vara sätestada kavandatavad võrguühenduste merekaablid saavad kriteeriumid parima võimaliku tehnika kasutamise kohta, et vältida elektrikaablite elektromagnetvälja võimalikku negatiivset mõju elustikule planeeringute piirkonnas alguse mere alajaama(de)st (mitte tuulikutest). ning sellega piirnevatel aladel. Alajaama(de)le, kaablitele ja õhuliinidele asukohtasid Leiame, et Eesti riik peaks planeeringuid koostades aktiivselt tegutsema selle nimel, valides, vajadusel leevendusmeetmeid rakendades, et tuuleenergeetika arendamise käigus ei kahjustataks mereelustikku ning välditaks tuleb välistada oluline negatiivne mõju mh lindude ja ebapiisavate ettevaatusabinõude tõttu keskkonnakahjusid. nahkhiirte rändele. Tuulikute arv, parameetrid, paiknemine, nendevahelised kaabliühendused jms määratakse tuuleparkide hoonestusloa menetluses arvestades keskkonnamõju hindamise tulemusi, sh tuleb välistada oluline negatiivne mõju mh lindude ja nahkhiirte rändele. Seega riigi eriplaneeringuga kavandatavad elektriühendused ei määra ära tuulikute asukohtasid. 18  Parim võimalik tehnika. Kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid hinnatakse kahes etapis – esimese etapis hinnatakse asukoha eelvaliku tegemisega seotud mõjusid ning teises etapis detailse lahendusega seotud mõjusid. Kas ja millised saavad olema tehnilised/tehnoloogilised lahendused, nendega kaasnevad mõjud ning rakendamist vajavad keskkonnameetmed, selgub menetluse käigus. Keskkonnakahjude vältimine. Kinnitame, et planeeringuid koostades tegeleme aktiivselt selle nimel, et tuuleenergeetika arendamisel ei kaasneks olulist keskkonnamõju. Selleks kaasatakse mõju hindamisesesse laiapõhjaline ekspertpädevus ning viiakse läbi vajalikud uuringud ja analüüsid. Eesti Energia AS 1. Algatamise korralduse eelnõust on eraldi punktina puudu PlanS § 28 lg 5 p 3 1. Ettepaneku alusel on korrigeeritud korralduse 15.02.2022 kiri nr KA-JUH- kohaselt nõutav kavandatava ehitise otstarve ja sellega seonduva tegevuse eelnõud osaliselt. Lisatud on üldsõnaliselt 13/48-2 kirjeldus. Seletuskirjas teema käsitlemine ei ole seaduse nõude täitmiseks eeldatavalt kavandatavad ehitised. Täpsem (arvamuse andja) piisav. Ettepanek täiendada korralduse eelnõu PlanS § 28 lg 5 p 3 kohase infoga kirjeldus on seletuskirjas. võttes aluseks EE taotluse tekst: „Vastavalt Majandus- ja taristuministri 2. 2. Ettepaneku alusel on korrigeeritud korralduse juuni 2015. a määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu” on ehitise seletuskirja. puhul tegemist (kood 22142) 110 kV ja kõrgema pingega õhuliiniga, (kood 3. Ettepaneku alusel on korrigeeritud korralduse 22143) maakaabelliiniga, (kood 22144) veekaabelliiniga, (kood 22145) 110 kV seletuskirja. ja kõrgema pingega trafoalajaamaga. Merel paiknevast tuulepargi alajaamast 4. Ettepaneku alusel on korrigeeritud korralduse tuleb maismaale merekaabel, mis jätkub rannikul maakaablina kuni maismaa seletuskirja. alajaamani. Edasine ühendus Eleringi alajaamani realiseeritakse kas 5. Ettepaneku alusel on korrigeeritud korralduse 9. maakaabli või õhuliinina, sõltuvalt valituks saava trassi asukohast ja selle seletuskirja (projekteeritav tähendab kavandatav). keskkonnamõjust.“. 6. Arvestades planeeringuala suurust ja asjaolu, et 2. Teeme ettepaneku kaasata riigi eriplaneeringu koostamise protsessi ka TTJA, hetkel pole teada, kus hakkavad elektriühendused kui asjakohaste hoonestuslubade menetleja ning Eesti Geoloogiateenistus, neil paiknema (asukohta alles hakatakse otsima), pole on teadmised merepõhja geoloogiast. selles etapis võimalik tuvastada isikuid, kelle 3. Seletuskirja lk 10 sõnastab „Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide õigusi võib planeering puudutada. Kuna nende elektriühenduste ehitamisega seotud kulud kannavad huvitatud isikud Eesti isikute hulk, kelle õiguste puudutamine on Energia AS ja OÜ Utilitas Wind.“. Meie hinnangul ei ole mõistlik juba tõenäolisem, ei ole hetkel selge, siis lähtutakse planeeringu algatamisel kirja panna, mis äriühingud kannavad elektriühenduse teavitamisel haldusmenetluse seaduse § 31 lõike 1 ehitamisega seotud kulud. Kuna koostöölepinguga võetavat finantserimise punktist 1. Kui edasises menetluses selguvad kohustust saab üle anda ka mõnele muule ettevõttele, jätaks sõnastusse lihtsalt isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, 19  : „Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste ehitamisega siis kaasatakse nad PlanS § 31 lõikes 4 ja § 44 seotud kulud kannavad huvitatud isikud.“. lõikes 4 sätestatud viisil. 4. Seletuskirja lk 8 sõnastab „PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjudeks on planeeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud, sealhulgas KSH.“. KSH ise ei ole mõju ja siia lausesse ei sobi. KSH-d võib mainida korralduses eelnevas lauses, mis räägib mõjude hindamisest. 5. Seletuskirja lk 7 sõnastab „Planeeringuala hõlmab paljusid olemasolevaid ning projekteeritavaid kaitstavaid loodusobjekte ja püsielupaiku, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid linnu- ja loodusalasid.“. Siinkohal peaks täpsustama, mida on mõeldud „projekteeritava kaitstava loodusobjekti“ all, sest hetkel jääb see arusaamatuks. 6. Eelnõu seletuskirja järgi ei kaasata koheselt kõiki isikuid, kelle huve planeering võib puudutada, vaid kaasamine toimub alles siis kui trasside eelvalikus selgub kindel riive. Meie hinnangul tuleks planeeritavate trassikoridoride piirkonnas elavad inimesed korrektsuse huvides ja edaspidiste vaidluste vältimiseks planeeringu algatamisest alates kaasata. OÜ Utilitas Wind Esitame käesolevaga selguse/mitmetimõistetavuste vältimiseks mõningad 1. Ettepaneku alusel on korrigeeritud korralduse 17.02.2022 täiendusettepanekud (täiendatav osa on allajoonitud): eelnõud osaliselt. Korralduse eelnõusse ei lisatud, (arvamuse andja) 1. Täiendada selguse huvides korralduse eelnõu p-d 1 järgmiselt: „Algatada Eesti kelle taotluse alusel planeering algatatakse. Energia AS-i ja OÜ Utilitas Wind ühise taotluse alusel Liivi lahe ja Saare-Liivi Vastav info on seletuskirjas. 5 meretuuleparkide elektriühenduste rajamiseks riigi eriplaneering ning 2. Ettepanekuga ei arvestatud. Olemasolev sõnastus keskkonnamõju strateegiline hindamine.“ juba hõlmab ettepanekut. Vastav info on 2. Täiendada selguse huvides korralduse eelnõu p-d 2 järgmiselt: “Riigi seletuskirjas. eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eesmärk 3. Ettepaneku alusel on korrigeeritud korralduse on kavandada Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühendused eelnõud. maismaa põhivõrguga ühes või mitmes asukohas. Samuti määratakse 4. Ettepanekuga ei arvestatud. Sõnastust on 10. maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud planeerimisseaduse korrigeeritud vastavalt AS Elering ettepanekule § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased riigi eriplaneeringu ülesanded. Riigi (Allolev sõnastuse ettepanek ei muuda sisu. Kuna eriplaneeringuga võib detailse lahenduse koostada nii ühele kui ka mitmele arendaja hoonestusloa menetlus kestab mitmeid ühendusliinile (trassile) nii Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkidele koos aastaid ning ei ole ette teada missugune oleks kui ka eraldi.” täpne ühenduspunkt põhivõrgus, siis saame ainult 3. Täiendada PlanS § 28 lg 5 p 3 tulenevalt korralduse eelnõud punktiga 3 ja muuta eeldada meretuuleparkide elektriühenduse järgmiste punktide numeratsiooni (sh ka seletuskirjas): „3. Riigi asukohta maismaa põhivõrguga. Nimelt me võiks eriplaneeringuga kavandatava ehitise otstarbeks on kehtiva Majandus- ja öeldagi üldiselt põhivõrk, täpne liitumispunkt taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 lisa „Ehitise kasutamise otstarvete ikkagi selgub kui hoonestusluba on käes ja saab loetelu“ mõttes muu hulgas 110 kV ja kõrgema pingega õhuliin (22142); 20  maakaabelliin (22143), veekaabelliin (22144); 110 kV ja kõrgema pingega liitumislepingut sõlmida, seal fikseeritaks täpne trafoalajaam (22145) ja/või muu elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatis koht.). (22149). Meretuuleparkide ja maismaa alajaama vaheline lõik lahendatakse 5. Ettepaneku alusel on korrigeeritud korralduse kaablina ning maismaal kas maakaabli või õhuliinina.“ seletuskirja. 4. Täiendada selguse huvides korralduse eelnõu seletuskirja ptk-d 2 (lk 1) 6. Ettepaneku alusel on korrigeeritud korralduse järgmiselt: „Korralduse eesmärk on algatada riigi eriplaneering ja KSH, et seletuskirja. kavandada Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühendused 7. Ettepaneku alusel on korrigeeritud korralduse maismaa põhivõrguga, näiteks kas Audru ja/või Sindi ja/või Kilingi-Nõmme seletuskirja. alajaama kaudu, otse 330 kV elektriliinile, rajades nt uue alajaama vms.“ 8. Ettepaneku alusel on korrigeeritud korralduse 5. Täiendada selguse huvides korralduse eelnõu seletuskirja ptk-d 2 järgmiselt: seletuskirja. Edasine elektriühendus põhivõrgu alajaama(de)ni realiseeritakse kas 9. Ettepaneku alusel on korrigeeritud korralduse maakaablite või õhuliinidena, sõltuvalt valituks saava trassi või trasside seletuskirja. asukohast ja kaasnevatest keskkonnamõjudest, muudest mõjudest ning 10. Ettepaneku alusel on korrigeeritud korralduse majanduslikust otstarbekusest.“ seletuskirja. 6. Teeme ettepaneku korralduse eelnõu seletuskirja ptk-st 3 (lk 3) eemaldada lõik 11. Ettepaneku alusel on korrigeeritud korralduse „Riigikohtu halduskolleegium on täiendavalt selgitanud, et ehitise asukoha seletuskirja. vastu võib esineda suur riiklik huvi ka seetõttu, et ehitisel või selle kasutamisel 12. Ettepaneku alusel on korrigeeritud korralduse võib olla oluline negatiivne kõrvalmõju üleriigilise tähtsusega avalikele seletuskirja. huvidele (RKHKm 11.10.2018, 3-17-2132, p 11).“ Tegemist on õige viitega, ent 13. Jääme väljapakutud eeldatava ajakava juurde. nimetatud kohtulahend käsitles puidurafineerimistehase riigi eriplaneeringut. Ajakava koostamisel on arvestatud eeldatavat Praegu ei ole olulist negatiivset kõrvalmõju üleriigilise tähtsusega avalikele ajakulu, mis on seotud erinevate uuringute ja huvidele näha ja selline lause võib kontekstist väljarebituna tekitada küsimusi. analüüside läbiviimisega. Hiljuti jõustunud 7. Täiendada korralduse eelnõu seletuskirja ptk 3 (lk 4) loetelu järgse lõiguga: planeerimisseaduse sätted muudavad riigi „Kavandatavad Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuulepargid paiknevad kehtiva eriplaneeringu menetluse lühemaks ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu põhijoonisel efektiivsemaks, kuid need muudatused ei ole märgitud tuuleenergeetika võimalikus arenduspiirkonnas. Mõistlikku vaidlust seotud planeeringu sisulise koostamise ja mõjude ei saa olla, et meretuulepargid vajavad ühendust põhivõrguga. Järelikult on hindamisega, sh erinevate uuringute ja analüüside, ühenduse kavandamine ja rajamine vajalik juba praegu kehtivast planeeringust mis on eeldatavalt protsessi kõige ajamahukamad, tulenevalt.“ ajalise kestvusega. Tegemist on eeldatava 8. Täiendada korralduse eelnõu seletuskirja ptk-d 3 (lk 4) selguse huvides ajakavaga. Ajakava täpsustub planeerimise järgmiselt: „Eelvaliku etapis koostatakse ka elektriühenduste eskiisprojekt(id), protsessis. kuna KSH kavandatakse koostada KMH täpsusastmes.“ 14. Ettepaneku alusel on korrigeeritud korralduse 9. Täiendada korralduse eelnõu seletuskirja ptk-d 3 (lk 5) selguse huvides seletuskirja. järgmiselt: „Detailse lahenduse etapis koostatakse samal põhjusel ka eelprojekt(id).“ 10. Täiendada korralduse eelnõu seletuskirja ptk-d 3 (lk 5) järgmiselt: „Kui planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus selgub, et kavandatavate 21  elektriühenduste mõjuala KeHJS tähenduses on suurem kui riigi eriplaneeringu ja KSH algatamisel teadaolev planeeringuala, võib kavandatava ehitisega kaasnevate mõjude hindamine hõlmata suurema territooriumi kui planeeringuala, kuid planeeringualas toimub Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste kavandamiseks vajaliku tervikliku ruumilahenduse loomine.“ 11. Täpsustada korralduse eelnõu seletuskirja ptk 3 (lk 6) osa „Koostöö ja kaasamine detailse lahenduse etapis“ teises ja kolmandas lõigus olevat PlanS viidet (PlanS § 31 lg 2 ja 3 asemel PlanS § 44 lg 2 ja 3). 12. Muuta korralduse eelnõu seletuskirja ptk 6 (lk 7) esimest lauset järgmiselt: „Elektriühendus põhivõrguga on Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide rajamiseks vältimatult vajalik.“ 13. Muuta eelnõu seletuskirja ptk 7.2 tabelit 1 ning sellele eelnevat lõiku riigi eriplaneeringu koostamise ja selle tegevuse etappide eeldatava kestuse osas. Riigi eriplaneeringu koostamise eeldatav aeg võiks PlanS-is 13.01.2022 jõustunud muudatuste (RT I, 03.02.2022, 1) järel olla kokku pigem 3-4 aastat ning vastava ajahorisondi võiks ka eesmärgiks seada (eriti, kuna tegu on eeldatava ajakavaga). Nimelt, riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva varasema vähemalt 60 päeva asemel (PlanS § 32 lg 3). Kehtetuks on tunnistatud PlanS § 35, mis nägi ette riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta (täiendavate) ettepanekute küsimise. Kehtetuks on tunnistatud ka PlanS § 45-47, mis nägid ette riigi eriplaneeringu detailse lahenduse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ja arutelu (enne vastuvõtmist). Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 378 SE seletuskirjas ja II lugemise muudatusettepanekute selgitustes on neid muudatusi läbivalt põhjendatud riigi eriplaneeringu menetlusprotsessi lühendamisega, tagades samas jätkuvalt piisavad võimalused kaasamiseks. 14. Täiendada korralduse eelnõu seletuskirja ptk 7.3 esimest lauset järgmiselt: „Riigi eriplaneeringu koostamise käigus määratakse Liivi lahe ja Saare-Liivi 5 meretuuleparkide elektriühenduste asukoht või asukohad variantide võrdluse teel.“ 22  Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Vabariigi Valitsus algatab Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise. Riigi eriplaneering algatatakse Eesti Energia AS taotluse alusel. Riigi eriplaneeringu koostamist ning keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab Rahandusministeerium. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on planeerida Liivi lahe meretuulepargi elektriühendused maismaa põhivõrguga ühes või mitmes asukohas. Meretuulepargi alajaama(de)st tulevad maismaale merekaablid, mis jätkuvad rannikul maakaablitena kuni maismaa alajaama(de)ni. Edasine elektriühendus põhivõrgu alajaama(de)ni realiseeritakse kas maakaablite või õhuliinidena, sõltuvalt valituks saava trassi või trasside asukohast ja kaasnevatest keskkonnamõjudest, muudest mõjudest ning majanduslikust otstarbekusest. Riigi eriplaneeringu koostamisel on kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuid mõjusid hinnatakse laiemalt hõlmates majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Eesti Energia AS huvitatud isikuna kannab riigi eriplaneeringu koostamise kulud, sh tasub vajalike uuringute ning planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamisega ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud kulud. Rahandusministeerium kannab riigi eriplaneeringu ja selle mõjude hindamisega seotud menetluskulud (nt teavitamisega seotud kulud). Riigi eriplaneeringu algatamise teavitamisega kaasneva kulu suurus Rahandusministeeriumil on ligikaudu 3000 eurot.