Sissesõidukeeldude riikliku registri põhimäärus

Justiitsministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 28.07.2022 nr 1-6/2565-1 Rahandusministeerium Siseministri määruste muutmine seoses väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) eelnõuga Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruste muutmine seoses väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigip iir i seaduse muutmise seaduse (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) eelnõuga. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis aadressil https://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisaadressaadid: Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Andmekaitse Inspektsioon Jarmo Lilium [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 11.07.2022 SISEMINISTER MÄÄRUS Sissesõidukeeldude riikliku registri põhimäärus Määrus kehtestatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 33 lõike 1 ning politsei ja piirivalve seaduse § 20 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Registri nimetus (1) Registri ametlik nimetus on sissesõidukeeldude riiklik register (edaspidi register). (2) Registri ingliskeelne nimetus on Register of Prohibitions on Entry. § 2. Volitatud töötleja Registri volitatud töötleja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus. § 3. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded (1) Vastutav töötleja: 1) vastutab registritoimingute õiguspärasuse eest; 2) tagab registri pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 3) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu registrile; 4) tagab koos volitatud töötlejaga organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete abil registriandmete tervikluse, kaitse ja säilimise; 5) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest; 6) korraldab koos volitatud töötlejaga registri arendamist. (2) Volitatud töötleja: 1) tagab registri küberturvalisuse, sealhulgas registriandmete käideldavuse, tervikluse ja salastatuse, õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) tagab registri pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 3) arendab registrit vastutavalt töötlejalt saadud ettepanekute järgi ja teeb ise ettepanekuid registr i arendamiseks; 4) tagab teenuseintsidentide käsitlemise; 5) tagab registri majutamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonna ja selle tehnilise valmisole k u. 2. peatükk Registri ülesehitus ja registri pidamise nõuded § 4. Registri ülesehitus (1) Registrit peetakse infotehnoloogilise andmekoguna ja paberil menetlustoimikutena. (2) Registri koosseisu kuuluvad: 1) digitaalsed registrikaardid (edaspidi registrikaart); 2) menetlustoimikud; 3) arhiveeritud registriandmed (edaspidi arhiiviandmed). § 5. Menetlustoimik Menetlustoimik sisaldab käesoleva määruse §-s 10 nimetatud alusdokumente ja dokumente, mis tõendavad ebaõigete registriandmete parandamise õigsust. § 6. Registriandmete kaitse (1) Kaitstakse registriandmete: 1) käideldavust, tagades andmete kasutatavuse ja õigeaegse kättesaadavuse selleks volitatud isikutele; 2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku muutmise; 3) konfidentsiaalsust, tagades andmete kättesaadavuse üksnes volitatud isikutele. (2) Registriandmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid. (3) Registriandmete turvaklass on K3T3S2 ja turbeaste kõrge (H). 3. peatükk Registriandmete koosseis ja töötlemine § 7. Registriandmed (1) Registrisse kantakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861, mille s käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 312, 7.12.2018, lk 14– 55), artikli 20 lõikes 2 nimetatud andmed. (2) Registrisse kantakse sissesõidukeelu kehtestamise, kehtivusaja muutmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise andmed. § 8. Andmekogudevaheline andmevahetus Registrisse esitavad päringuid järgmised andmekogud: 1) e-toimiku süsteem; 2) infosüsteem POLIS; 3) riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register; 4) piirikontrolli infosüsteem; 5) Schengeni infosüsteemi riiklik register; 6) viisaregister; 7) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu.  4. peatükk Andmete esitamine ja registrisse kandmine § 9. Andmeandjad Registri andmeandjad on: 1) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet, kui sissesõidukeeldu on kohaldatud lahkumisettekirjutuses; 2) kohus, kui sissesõidukeeld on mõistetud lisakaristusena või määratud Eestist lahkumis e kokkuleppes; 3) Siseministeerium, kui sissesõidukeeldu on kohaldatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukee l u seaduse 5. peatüki alusel; 4) Välisministeerium, kui sissesõidukeeld on kehtestatud rahvusvahelise sanktsioonina. § 10. Registriandmete alusdokumendid Andmete registrisse kandmise alusdokumendid on: 1) lahkumisettekirjutus; 2) kohtulahend; 3) Siseministeeriumi otsus; 4) rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamise otsus. § 11. Andmete registrisse kandmine (1) Andmeandja edastab vastutavale töötlejale elektrooniliselt käesoleva määruse §-s 10 nimeta tud alusdokumendid viivitamata pärast otsuse või toimingu tegemist. (2) Vastutav töötleja kannab edastatud andmed registrikaardile viivitamata pärast andmete saamist. (3) Kande kohta säilitatakse järgmised andmed: 1) kande tegija ees- ja perekonnanimi; 2) kande tegemise kuupäev ja kellaaeg. § 12. Registriandmete õigsuse tagamine (1) Andmeandja vastutab andmete esitamise ajal nende õigsuse eest. (2) Vastutav töötleja vastutab tema poolt registrikaardile kantud andmete vastavuse eest andmeandaja esitatud andmetele. § 13. Ebaõigete registriandmete parandamine (1) Kui vastutav töötleja avastab ebaõiged registriandmed või kui talle on nendest teada antud, korraldab ta nende parandamise viivitamata pärast ebaõigetest andmetest teadasaamist, lisab registrisse õigeid andmeid tõendava dokumendi või selle koopia ja märgib registrisse paranduse aluseks oleva dokumendi, paranduse tegemise aja ning paranduse tegija ees- ja perekonnanime. (2) Kui andmeandja avastab, et ta on esitanud registrisse ebaõigeid andmeid, esitab ta viivitamata õiged andmed ja teavitab sellest vastutavat töötlejat.  5. peatükk Juurdepääs registriandmetele ja registriandmete väljastamine § 14. Juurdepääs registriandmetele (1) Juurdepääs registriandmetele on vastutava töötleja kindlaks määratud ametnikul või töötajal talle teenistus- või tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ning järelevalveasutuse kindlaks määratud teenistujal talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Juurdepääs registrile on volitatud töötleja kindlaks määratud töötajal talle tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses. (3) Juurdepääs registrile on registri arendajal või hooldajal arendus- või hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel. (4) Vastutav töötleja otsustab kolmandale isikule infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu registriandmetele juurdepääsu andmise seadusest tuleneva aluse korral ja kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega. Kolmanda isikuga sõlmitakse leping, kus määratakse kindlaks andmekoosseis, millele võimaldatakse juurdepääs, ning andmetele juurdepääsu andmise õiguslik alus, eesmärk, tingimused, kord ja viis. (5) Kolmandale isikule võimaldatakse infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu juurdepääs registriandmetele tehniliste võimaluste piires sellises mahus, mis ei takista vastutava töötleja ülesannete täitmist. (6) Püsijuurdepääs registriandmetele on reguleeritud Politsei- ja Piirivalveameti sisekorras. § 15. Registriandmete väljastamine ja logimine (1) Vastutav töötleja väljastab registriandmeid kolmandale isikule tema kirjaliku taotluse alusel, kui andmete väljastamiseks on seaduses sätestatud alus. (2) Vastutav töötleja: 1) peab arvestust andmete registrisse esitamise aja, registriandmete väljastamise aja, andmekoosseisu, andmeandjate ja andmesaajate üle; 2) säilitab iga registrisse tehtud päringu või kande kohta vähemalt toimingu tegija tuvastamis t võimaldavad andmed, kuupäeva ja kellaaja ning andmed toimingu liigi kohta. (3) Isikuandmete töötlemise toimingu kohta võib säilitada ka muid logiandmeid, mis on vajalik ud, et kontrollida registriandmete kasutamise õiguspärasust. (4) Logiandmeid säilitatakse kümme aastat päringu või kande tegemisest arvates. (5) Registriandmeid väljastatakse tasuta. 6. peatükk Registriandmete säilitamine, järelevalve registri pidamise üle ning registri rahastamine ja likvideerimine § 16. Registriandmete säilitamine (1) Registriandmeid säilitatakse alalise sissesõidukeelu puhul alaliselt. (2) Registriandmeid säilitatakse tähtajalise sissesõidukeelu puhul aktiivselt kümme aastat pärast tähtajalise sissesõidukeelu tähtaja lõppemist, pärast mida kantakse andmed registri arhiiviosass e, kus neid säilitatakse alaliselt. (3) Biomeetrilised andmed, mis on kantud registri infotehnoloogilisse andmekogusse, kustutatakse registrist viivitamata pärast isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise võrdlusuuringut. (4) Registri arhiiviosale kehtestatakse juurdepääsupiirangud ja arhiiviandmeid tavakasutajale ei kuvata. (5) Vastutav töötleja määrab oma ametniku või töötaja registri peakasutajaks, kes vastutab andmete õigeaegse arhiveerimise ja arhiiviandmetele juurdepääsu andmise eest. Vastutav töötleja määrab ametniku või töötaja, kellel on õigus pääseda arhiiviandmetele ligi ulatuses, mis on vajalik tema ameti- või tööülesannete täitmiseks. § 17. Järelevalve registri pidamise üle (1) Järelevalvet registri pidamise üle teevad vastutav töötleja ja avaliku teabe seaduse §-s 44 nimetatud asutused õigusaktides sätestatud pädevuse piires. (2) Vastutav töötleja teeb vähemalt üks kord kalendriaastas registri kasutamise üle järelevalve t, mille käigus kontrollitakse, kas registriandmete töötlemisel peetakse kinni seadustest, käesolevast määrusest ning vastutava töötleja juhistest ja korraldustest. (3) Kontrollitavad isikuandmete töötlemise toimingud valitakse juhusliku valiku põhimõttel. § 18. Registri rahastamine Registri pidamise kulu kaetakse vastutavale ja volitatud töötlejale riigieelarvest selleks eraldatud rahast. § 19. Registri likvideerimine Register likvideeritakse seaduse alusel. 7. peatükk Rakendussätted § 20. Määruse kehtetuks tunnistamine Siseministri 23. mai 2016. aasta määrus nr 17 „Sissesõidukeeldude riikliku registri pidamise põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks. § 21. Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruse nr 93 „Schengeni infosüsteemi riikliku registri põhimäärus“ muutmine Siseministri 22. detsembri 2009. aasta määruses nr 93 „Schengeni infosüsteemi riikliku registr i põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Registri pidamise eesmärk on tagada turvalisus Euroopa Liidu vabadusel, turvalisusel ja õiguse l rajaneval alal, tagada kiire ja tõrgeteta teabevahetus liikmesriikide vahel, et tuvastada isikud, kes kujutavad ohtu avalikule korrale ja julgeolekule, tuvastada kolmanda riigi kodanikud, kellele on kohtulahendiga või haldusaktiga pandud kohustus lahkuda Schengeni konventsiooni liikmesriik id e territooriumilt või kelle suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld, ning lihtsustada politseikoostööd ja kriminaalasjades tehtavat õigusalast koostööd.“; 2) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Loovutamise või väljaandmise eesmärgil tagaotsitava isiku kohta kantakse andmete olemasolu korral registrisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1862, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjade s tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL (ELT L 312, 7.12.2018, lk 56–106), artiklis 26 sätestatud eesmärgil: 1) perekonnanimi; 2) eesnimi; 3) sünnijärgne nimi; 4) varem kasutatud nimi ja varjunimi; 5) eriline ja objektiive muutumatu füüsiline tundemärk; 6) sünnikoht; 7) sünniaeg; 8) sugu; 9) kodakondsus või kodakondsused; 10) isikukood; 11) isikut tõendava dokumendi liik; 12) isikut tõendava dokumendi välja andnud riik; 13) isikut tõendava dokumendi number; 14) isikut tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev; 15) foto ja näokujutis; 16) daktüloskoopilised andmed; 17) isikut tõendava dokumendi koopia; 18) teave selle kohta, kas isik on relvastatud, on vägivaldne, hoiab õigusemõistmisest kõrvale või on põgenenud, on suitsiidne, kujutab endast ohtu rahvatervisele või on seotud tegevusega, mille le on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541 terrorismivastase võitlus e kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JSK (ELT L 88, 31.3.2017, lk 6–21), artiklites 3–14; 19) hoiatusteate põhjus; 20) hoiatusteate koostanud asutus; 21) viide otsusele, mille alusel hoiatusteade sisestati; 22) päringutabamuse korral rakendatavad meetmed; 23) lingid teistele hoiatusteadetele; 24) süüteo liik; 25) Euroopa vahistamismääruse koopia ja selle tõlge.“; 3) paragrahvi 9 lõike 5 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) Politsei- ja Piirivalveametil politsei andmekogu, piirikontrolli andmekogu, viisaregistri, Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu, elamislubade ja töölubade registri, Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu, välismaalas e lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu, broneeringuinfo andmekogu, teenistus- ja tsiviilrelvade registri ning politsei taktikalise juhtimise andmekogu kaudu politsei- ja piirikontrolliks;“; 4) paragrahvi 9 lõiget 5 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal politsei andmekogu kaudu kinnipidamis e korraldamiseks.“; 5) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Välismaalase kohta, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik ning kellele on kehtestatud sissesõidukeeld, kantakse andmete olemasolu korral registrisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861, mille s käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/2006 (ELT L 312, 7.12.2018, lk 14– 55), artiklites 24 ja 25 ning artikli 41 lõikes 6 sätestatud eesmärkidel: 1) perekonnanimi; 2) eesnimi; 3) sünnijärgne nimi; 4) varem kasutatud nimi ja varjunimi; 5) eriline ja objektiivne muutumatu füüsiline tundemärk; 6) sünnikoht; 7) sünniaeg; 8) sugu; 9) kodakondsus või kodakondsused; 10) isikukood; 11) isikut tõendava dokumendi liik; 12) isikut tõendava dokumendi välja andnud riik; 13) isikut tõendava dokumendi number; 14) isikut tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev; 15) foto ja näokujutis; 16) daktüloskoopilised andmed; 17) isikut tõendava dokumendi koopia; 18) teave, kas isik on relvastatud, on vägivaldne, hoiab õigusemõistmisest kõrvale või on põgenenud, on suitsiidne, kujutab endast ohtu rahvatervisele või on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541 artiklites 3–14 osutatud tegevusega; 19) hoiatusteate põhjus; 20) hoiatusteate koostanud asutus; 21) viide otsusele, mille alusel hoiatusteade sisestati; 22) päringutabamuse korral rakendatavad meetmed; 23) lingid teistele hoiatusteadetele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861 artikliga 48; 24) teave, kas isik on Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige või muu isik, kellel on vaba liikumis e õigus, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861 artiklis 26; 25) teave, kas riiki sisenemise ja riigis viibimise keelu otsus põhineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861 artikli 24 lõike 2 punktis a osutatud varasemal süüdimõistmise l, artikli 24 lõike 2 punktis b osutatud tõsisel julgeolekuohul, artikli 24 lõike 2 punktis c osutatud riiki sisenemist ja seal viibimist käsitleva Euroopa Liidu või riikliku õiguse täitmisest kõrvalehoidmise l, artikli 24 lõike 1 punktis b osutatud sissesõidukeelul või artiklis 25 osutatud piiraval meetmel; 26) süüteo liik.“; 6) paragrahvi 10 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Lõikes 1 nimetatud andmete registrisse esitamise alus on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse kohaselt lahkumisettekirjutus või Siseministeeriumi otsus, karistusseadustiku kohaselt kohtulahend või rahvusvahelise sanktsiooni seaduse kohaselt rahvusvahelise sanktsiooni kohaldamise otsus.“; 7) paragrahvi 10 lõike 5 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) Politsei- ja Piirivalveametil politsei andmekogu, piirikontrolli andmekogu, broneeringuinfo andmekogu ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri kaudu politsei- ja piirikontrolliks, viisaregistr i, Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu, elamislubade ja töölubade registri ning välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861 artikli 34 lõikes 3 loetletud ülesannete täitmisek s ning Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861 artiklis 40 nimetatud eesmärgi täitmiseks;“; 8) määrust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses: „§ 101 . Andmed välismaalase kohta, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirko nna liikmesriigi ega Šveitsi konföderatsiooni kodanik ning kellele on lahkumisettekirjutuse või kohtulahendiga pandud lahkumiskohustus (1) Välismaalase kohta, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik ning kellele on lahkumisettekirjutuse või kohtulahendiga pandud lahkumiskohustus, kantakse andmete olemasolu korral registrisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1860 Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks (ELT L 312, 7.12.2018, lk 1–13) artiklites 3 ja 15 sätestatud eesmärkidel: 1) perekonnanimi; 2) eesnimi; 3) sünnijärgne nimi; 4) varem kasutatud nimi ja varjunimi; 5) sünnikoht; 6) sünniaeg; 7) sugu; 8) kodakondsus või kodakondsused; 9) isikukood; 10) isikut tõendava dokumendi liik; 11) isikut tõendava dokumendi välja andnud riik; 12) isikut tõendava dokumendi number; 13) isikut tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev; 14) foto ja näokujutis; 15) daktüloskoopilised andmed; 16) isikut tõendava dokumendi koopia; 17) teave, kas välismaalane on relvastatud, on vägivaldne, hoiab õigusemõistmisest kõrvale või on põgenenud, on suitsiidne, kujutab endast ohtu rahvatervisele või on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541 artiklites 3–14 osutatud tegevusega; 18) hoiatusteate põhjus; 19) hoiatusteate koostanud asutus; 20) viide otsusele, mille alusel hoiatusteade sisestati; 21) päringutabamuse korral rakendatavad meetmed; 22) lingid teistele hoiatusteadetele kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861 artikliga 48; 23) teave, kas tagasisaatmisotsus on tehtud kolmanda riigi kodaniku kohta, kes kujutab endast ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või riigi julgeolekule; 24) süüteo liik; 25) vabatahtliku lahkumise tähtaja määramise korral selle viimane kuupäev; 26) teave, kas tagasisaatmisotsuse täitmine on peatatud või edasi lükatud, sealhulga s edasikaebamise tulemusel; 27) teave, kas tagasisaatmisotsuses on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861 artikli 24 lõike 1 punkti b kohane sissesõidukeeld, mis on alus riiki sisenemise ja riigis viibimise keeldu käsitlevale hoiatusteatele. (2) Lõikes 1 nimetatud andmete registrisse esitamise alus on väljasõidukohustuse ja sissesõidukee lu seaduse alusel tehtud lahkumisettekirjutus, millega kohustatakse välismaalast lahkuma Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt, või karistusseadustiku alusel jõustunud kohtulahe nd, millega kohustatakse välismaalast lahkuma Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt. (3) Lõikes 1 nimetatud andmete esitaja on Politsei- ja Piirivalveamet. (4) Lõikes 1 nimetatud andmetele on juurdepääs: 1) Politsei- ja Piirivalveametil politsei andmekogu, piirikontrolli andmekogu, broneeringuinfo andmekogu ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri kaudu politsei- ja piirikontrolliks, viisaregistr i, Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu, elamislubade ja töölubade registri ning välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861 artikli 34 lõikes 3 loetletud ülesannete täitmisek s ning Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1860 artikli 14 lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks; 2) Maksu- ja Tolliametil politsei andmekogu kaudu politsei- ja tollikontrolliks; 3) Kaitsepolitseiametil politsei andmekogu kaudu politseikontrolliks; 4) prokuratuuril politsei andmekogu kaudu kohtueelse menetluse juhtimiseks; 5) Rahapesu Andmebürool politsei andmekogu kaudu rahapesu ja terrorismi rahastamis e tõkestamiseks.“; 9) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kadunud isiku või isiku kohta, kes on vaja tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest ajutiselt paigutada turvalisse paika, kantakse andmete olemasolu korral registrisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1862 artiklis 32 sätestatud eesmärgil: 1) perekonnanimi; 2) eesnimi; 3) sünnijärgne nimi; 4) varem kasutatud nimi ja varjunimi; 5) eriline ja objektiivne muutumatu füüsiline tundemärk; 6) sünnikoht; 7) sünniaeg; 8) sugu; 9) kodakondsus või kodakondsused; 10) isikukood; 11) isikut tõendava dokumendi liik; 12) isikut tõendava dokumendi välja andnud riik; 13) isikut tõendava dokumendi number; 14) isikut tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev; 15) foto ja näokujutis; 16) daktüloskoopilised andmed; 17) DNA-profiilid; 18) isikut tõendava dokumendi koopia; 19) teave, kas isik on relvastatud, on vägivaldne, hoiab õigusemõistmisest kõrvale või on põgenenud, on suitsiidne, kujutab endast ohtu rahvatervisele või on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541 artiklites 3–14 osutatud tegevusega; 20) hoiatusteate põhjus; 21) hoiatusteate koostanud asutus; 22) viide otsusele, mille alusel hoiatusteade sisestati; 23) päringutabamuse korral rakendatavad meetmed; 24) lingid teistele hoiatusteadetele; 25) süüteo liik.“; 10) paragrahvi 11 lõike 5 punktis 1 asendatakse sõnad „politsei ja piirikontrolli andmekogu“ sõnadega „politsei andmekogu, piirikontrolli andmekogu“; 11) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tagaotsitava tunnistaja ja süüdistatava või süüdimõistetu kohta kantakse andmete olemasolu korral registrisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1862 artiklis 34 sätestatud eesmärgil: 1) perekonnanimi; 2) eesnimi; 3) sünnijärgne nimi; 4) varem kasutatud nimi ja varjunimi; 5) eriline ja objektiivne muutumatu füüsiline tundemärk; 6) sünnikoht; 7) sünniaeg; 8) sugu; 9) kodakondsus või kodakondsused; 10) isikukood; 11) isikut tõendava dokumendi liik; 12) isikut tõendava dokumendi välja andnud riik; 13) isikut tõendava dokumendi number; 14) isikut tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev; 15) foto ja näokujutis; 16) daktüloskoopilised andmed; 17) isikut tõendava dokumendi koopia; 18) teave, kas isik on relvastatud, on vägivaldne, hoiab õigusemõistmisest kõrvale või on põgenenud, on suitsiidne, kujutab endast ohtu rahvatervisele või on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541 artiklites 3–14 osutatud tegevusega; 19) hoiatusteate põhjus; 20) hoiatusteate koostanud asutus; 21) viide otsusele, mille alusel hoiatusteade sisestati; 22) päringutabamuse korral rakendatavad meetmed; 23) lingid teistele hoiatusteadetele; 24) süüteo liik.“; 12) paragrahvi 12 lõike 5 punktis 1 asendatakse sõnad „politsei ja piirikontrolli andmekogu“ sõnadega „politsei andmekogu, piirikontrolli andmekogu“; 13) paragrahvi 13 pealkirja täiendatakse pärast sõna „varjatud“ tekstiosaga „, küsitlus-“; 14) paragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Varjatud, küsitlus- või erikontrolli teostamiseks kantakse isiku kohta andmete olemasolu korral registrisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1862 artiklis 36 sätestatud eesmärgil: 1) perekonnanimi; 2) eesnimi; 3) sünnijärgne nimi; 4) varem kasutatud nimi ja varjunimi; 5) eriline ja objektiivne muutumatu füüsiline tundemärk; 6) sünnikoht; 7) sünniaeg; 8) sugu; 9) kodakondsus või kodakondsused; 10) isikukood; 11) isikut tõendava dokumendi liik; 12) isikut tõendava dokumendi välja andnud riik; 13) isikut tõendava dokumendi number; 14) isikut tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev; 15) foto ja näokujutis; 16) daktüloskoopilised andmed; 17) isikut tõendava dokumendi koopia; 18) teave, kas isik on relvastatud, on vägivaldne, hoiab õigusemõistmisest kõrvale või on põgenenud, on suitsiidne, kujutab endast ohtu rahvatervisele või on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/541 artiklites 3–14 osutatud tegevusega; 19) hoiatusteate põhjus; 20) hoiatusteate koostanud asutus; 21) viide otsusele, mille alusel hoiatusteade sisestati; 22) päringutabamuse korral rakendatavad meetmed; 23) lingid teistele hoiatusteadetele; 24) süüteo liik; 25) muu teave, mida taotleb hoiatusteate sisestanud liikmesriik.“; 15) paragrahvi 13 lõigetes 2–6 ja § 14 lõigetes 1–12 asendatakse tekstiosa „otsuse 2007/533/JSK“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1862“; 16) paragrahvi 13 lõike 9 punktis 1 asendatakse sõnad „politsei ja piirikontrolli andmekogu“ sõnadega „politsei andmekogu, piirikontrolli andmekogu“; 17) paragrahvi 14 lõikeid 1 ja 5 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) muud numbrid.“; 18) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse punktiga 24 järgmises sõnastuses: „24) muud numbrid.“; 19) paragrahvi 14 lõikeid 3 ja 4 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses: „17) muud numbrid.“; 20) paragrahvi 14 lõiget 7 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses: „9) muud numbrid.“; 21) paragrahvi 14 lõiget 9 täiendatakse punktiga 5 1 järgmises sõnastuses: „51 ) dokumendi kasutaja isikukood;“; 22) paragrahvi 14 lõiget 11 täiendatakse punktiga 10 1 järgmises sõnastuses: „101 ) dokumendi olek;“; 23) paragrahvi 14 lõiget 12 täiendatakse punktiga 3 1 järgmises sõnastuses: „31 ) registreerimismärgi olek;“; 24) paragrahvi 14 lõike 13 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Arestimise, konfiskeerimise või kriminaalmenetluses asitõendi tagamiseks kantakse varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud mittesularahalise maksevahendi kohta andmete olemasolu korral registrisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1862 artiklis 38 sätestatud eesmärgil:“; 25) paragrahvi 141 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Isiku kohta, kelle isikuandmeid on kuritarvitatud, kantakse andmete olemasolu korral isiku enda nõusolekul registrisse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1862 artiklis 62 sätestatud eesmärgil: 1) perekonnanimi; 2) eesnimi; 3) sünnijärgne nimi; 4) varem kasutatud nimi ja varjunimi; 5) eriline ja objektiivne muutumatu füüsiline tundemärk; 6) sünnikoht; 7) sünniaeg; 8) sugu; 9) foto ja näokujutis; 10) sõrmejäljed, peopesajäljed või mõlemad; 11) kodakondsus või kodakondsused; 12) isikut tõendava dokumendi liik; 13) isikut tõendava dokumendi välja andnud riik; 14) isikut tõendava dokumendi number; 15) isikut tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev; 16) aadress; 17) isa nimi; 18) ema nimi.“; 26) paragrahvis 142 asendatakse tekstiosa „otsuse 2007/533/JSK artiklis 46“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1862 artikli 56“; 27) paragrahvi 24 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „määrusele 1987/2006 ja otsusele 2007/533/JSK“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) 2018/1860, (EL) 2018/1861 ja (EL) 2018/1862“. § 22. Määruse jõustumine (1) Käesoleva määruse §-d 1–20 jõustuvad kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861 artikli 66 lõike 2 alusel vastu võetud otsuses Schengeni infosüsteemi selle määruse kohaselt toimima hakkamiseks. (2) Registriandmete arhiiviosasse kandmine vastavalt käesoleva määruse § 16 lõikele 2 ja kustutamine vastavalt § 16 lõikele 3 tagatakse 2024. aasta 1. jaanuariks. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler  Siseministri määruse „Sissesõidukeeldude riikliku registri põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 28. novembril 2018. aastal võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1860 Schengeni infosüsteemi kasutamise kohta ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks1 (edaspidi määrus (EL) 2018/1860) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2018/1861, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist piirikontrolli valdkonnas ning millega muudetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni ja määrust (EÜ) nr 1987/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1987/20062 (edaspidi määrus (EL) 2018/1861) (edaspidi koos SIS-i määrused). SIS-i määruste rakendamiseks välja töötatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) eelnõu 518 SE3 (edaspidi eelnõu 518 SE) võttis Riigikogu vastu 18. mail 2022. aastal. Siseministri määruse „Sissesõidukeeldude riikliku registri põhimäärus“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on töötatud välja SIS-i määruste rakendamiseks. SIS-i määrustes on reguleer itud Schengeni infosüsteemi kasutamist tagasisaatmise, piirikontrolli ja õiguskaitsekoo stöö valdkonnas. Eelnõuga kehtestatakse uus sissesõidukeeldude riikliku registri põhimäärus (edaspidi ka uus registri põhimäärus), tunnistatakse kehtetuks siseministri 23. mai 2016. aasta määrus nr 17 „Sissesõidukeeldude riikliku registri pidamise põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 17) ja muudetakse siseministri 22. detsembri 2009. aasta määrust nr 93 „Schengeni infosüstee mi riikliku registri põhimäärus“ (edaspidi Schengeni infosüsteemi põhimäärus). Uus registri põhimäärus kehtestatakse väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) § 33 lõike 1 alusel. Schengeni infosüsteemi põhimäärust muudetakse politsei ja piiriva lve seaduse § 20 lõike 2 alusel. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Ele Russak ([email protected]), õigusnõunik Jarmo Lilium ([email protected]) ja sisejulgeolekupoliitika osakond (tel 612 5056, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeer iumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud SIS-i määrustega ja eelnõuga 518 SE. 1 ELT L 312, 7.12.2018, lk 1–13. 2 ELT L 312, 7.12.2018, lk 14–55. 3 518 SE. Eelnõu toetab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“4 eesmärke, mille kohaselt tuleb tõhustada koostööd valdkondade vahel ja parandada eri asutuste teadlikkust välispiir il toimuvast, et tagada sündmustele kiire reageerimine (vt alaeesmärgi „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ punkt 4.1.2 ja alaeesmärgi „Kindel sisejulgeolek“ punkt 4.3.2). SIS-i määruste rakendamiseks on vaja tunnistada kehtetuks määrus nr 17 avaldamismärke ga RT I, 28.10.2016, 9 ja muuta Schengeni infosüsteemi põhimäärust avaldamismärkega RT I, 29.12.2020, 35. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on kehtestada uus registri põhimäärus ja täiendada Schengeni infosüstee mi põhimäärust, et tagada SIS-i määruste kohaselt sissesõidukeeldude riikliku registri ja Schengeni infosüsteemi riikliku registri kaudu andmete edastamine Schengeni infosüsteemi. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 22 paragrahvist, millest viimases sätestatakse jõustumine. Eelnõu 1. peatükis määratakse registri eesti- ja ingliskeelne nimetus, volitatud töötleja ning tema ja vastutava töötleja ülesanded. Eelnõust jäetakse välja määruse nr 17 §-s 3 sätestatud registri pidamise eesmärk. See on sätestatud VSS-i § 33 lõikes 2, mille kohaselt on registri pidamise eesmärk tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaalastele kohaldatud sissesõidukeeldude andmete töötlemise kaudu ning rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamine. Eelnõu §-des 1 ja 2 võrreldes määrusega nr 17 sisulisi muudatusi ei tehta. Paragrahvi 1 lisatakse registri ingliskeelne nimetus, mis on Register of Prohibitions on Entry. Registr i volitatud töötleja on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT). Avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 434 lõike 2 kohaselt võib andmekogu vastutav töötleja volitada andmekogu majutamise teisele riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele. Eelnõu §-s 3 määratakse kindlaks vastutava ja volitatud töötleja ülesanded registri pidamise l. Määruses nr 17 pole vastutava ja volitatud töötleja ülesandeid sätestatud. AvTS-i § 435 lõikes 1 on sätestatud, et andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja) ja vajaduse korral volitatud töötleja, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamise ga seotud korralduslikud küsimused. Registri vastutav töötleja on PPA, kelle ülesanded on lõikes 1, ja volitatud töötleja SMIT, kelle ülesanded on lõikes 2. Eelnõu 2. peatükis käsitletakse registri ülesehitust ja registri pidamise nõudeid. Eelnõu 2. peatükis ei tehta võrreldes määrusega nr 17 sisulisi muudatusi. Registrit peetakse infotehnoloogilise andmekoguna ja paberil menetlustoimikutena. Registrisse kantakse välismaalasele kohaldatud sissesõidukeelu andmed. Sissesõidukeelu kohaldamise otsuseid, mille alusel sissesõidukeelu andmed registrisse kantakse, säilitatakse menetlustoimikus. Samuti kantakse menetlustoimikusse dokumendid, mis tõendavad ebaõigete registriand mete parandamise õigsust. 4 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. Registriandmete turvaklass on K3T3S2 ja turbeaste H. Eelnõu 3. peatükis määratakse kindlaks registriandmed ja andmevahetus teiste andmekogudega. Eelnõu §-s 7 sätestatakse registriandmete koosseis. Välismaalasele kohaldatud sissesõidukeeldu rakendatakse sissesõidukeelu andmete kandmise kaudu registrisse. Kui välismaalasele on kohaldatud Schengeni sissesõidukeeldu, edastab PPA määruse (EL) 2018/1861 kohaselt sissesõidukeelu andmed ka Schengeni infosüsteemi. Schengeni infosüsteemi kaudu saavad liikmesriikide pädevad piiri- ja immigratsiooniasutused kontrollida, kas kolmanda riigi kodanikud, kes Schengeni alale sisenevad või siin viibivad, täidavad Schengeni piirieeskirjades5 sätestatud sisenemise ja viibimise nõudeid. Kui kolmanda riigi kodanikule on kohaldatud sissesõidukeeldu, on see alus keelduda teda riiki lubamast, tunnis tada tema viibimis- või elamisluba kehtetuks või saata ta riigist välja. Eeltoodu tähendab, et registriandmed on alus, et luua sissesõidukeeldu käsitlev hoiatusteade ka Schengeni infosüsteemi. Seetõttu peavad sissesõidukeeldude riikliku registri andmed toetama määruse (EL) 2018/1861 eesmärki ja ühtima selle artikli 20 lõikes 2 nimetatud andmetega. Sissesõidukeeldude riiklikusse registrisse kantakse ka andmed sissesõidukeelu kohaldamise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise või tühistamise otsuse kohta, st otsuse number ja selles määratud sissesõidukeelu kehtivuse või peatamise tähtaeg, otsuse teinud asutuse nimetus, kande teinud ametniku ees- ja perekonnanimi ning kande tegemise kuupäev, et võimaldada paremat järelevalvet registriandmete töötlemise üle. Määruse (EL) 2018/1861 artikli 20 lõikes 2 on sätestatud, et Schengeni infosüstee mi hoiatusteade, milles on teave isikute kohta, sisaldab üksnes järgmisi andmeid: a) perekonnanimed; b) eesnimed; c) sünnijärgsed nimed; d) varem kasutatud nimed ja varjunimed; e) erilised ja objektiivsed muutumatud füüsilised tundemärgid; f) sünniko ht; g) sünnikuupäev; h) sugu; i) kodakondsus(ed); j) teave, kas asjaomane isik: i) on relvastatud; ii) on vägivaldne; iii) hoiab õigusemõistmisest kõrvale või on põgenenud; iv) on suitsiid ne; v) kujutab endast ohtu rahvatervisele või vi) on seotud mõne direktiivi (EL) 2017/541 6 artiklites 3–14 osutatud tegevusega; k) hoiatusteate põhjus; l) hoiatusteate koostanud asutus; m) viide otsusele, mille alusel hoiatusteade sisestati; n) päringutabamuse korral võetav meede; o) lingid muudele hoiatusteadetele kooskõlas määruse (EL) 2018/1861 artikliga 48; p) teave, kas asjaomane isik on Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige või muu isik, kellel on vaba liikumise õigus, nagu on osutatud määruse (EL) 2018/1861 artiklis 26; q) teave, kas riiki sisenemise ja riigis viibimise keelu otsus põhineb määruse (EL) 2018/1861: i) artikli 24 lõike 2 punktis a osutatud varasemal süüdimõistmisel; ii) artikli 24 lõike 2 punktis b osutatud tõsisel julgeolekuohul; iii) artikli 24 lõike 2 punktis c osutatud riiki sisenemist ja seal viibimist käsitleva Euroopa Liidu või riikliku õiguse täitmisest kõrvalehoidmisel; iv) artikli 24 lõike 1 punktis b osutatud sissesõidukeelul või v) artiklis 25 osutatud piiraval meetmel; r) süüteo liik; s) isikut tõendava dokumendi liik; t) isikut tõendava dokumendi välja andnud riik; u) isikut tõendava dokumendi number; v) isikut tõendava dokumendi väljaandmise kuupäev; w) fotod 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). – ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/541 terrorismivastase võitluse kohta, millega asendatakse nõukogu raamotsus 2002/475/JSK ning muudetakse nõukogu otsust 2005/671/JS. – ELT L 88, 31.03.2017, lk 6–21. ja näokujutised; x) daktüloskoopilised andmed; y) isikut tõendava dokumendi koopia, võimaluse korral värviline. Eelnõu § 8 puudutab registri andmevahetust teiste andmekogudega. Register vahetab infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu andmeid järgmiste andmekogudega: 1) e-toimiku süsteem; 2) infosüsteem POLIS; 3) riiklik rahvusvahelise kaitse andmise register; 4) piirikontrolli infosüsteem; 5) Schengeni infosüsteemi riiklik register; 6) viisaregister; 7) välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu. Määruses nr 17 ei ole konkreetselt nimetatud, milliste andmekogudega register andmeid vahetab. Andmevahetuses sisulisi muudatusi ei tehta: nimetatud andmekogudel on juba praegu registriandmetele juurdepääs. Eelnõu 4. peatükis määratakse andmeandjad ja sätestatakse andmete registrisse kandmise nõuded. Selles peatükis on läbivalt registriandmetega tehtavate toimingute puhul asendatud määruses nr 17 sätestatud „volitatud töötleja“ „vastutava töötlejaga“. Registri vastutav töötleja on PPA, kes kannab ka andmed registrisse, parandab neid ja teeb muid registriand mete töötlemise toiminguid. Registrit arendab, hooldab ja majutab SMIT, kelle ülesanne ei ole selliseid toiminguid teha. SMIT-le ei anta registriandmete töötlemise volitust. Eelnõu § 9 kohaselt on andmeandja asutus, kes on pädev välismaalasele sissesõidukee ld u kohaldama. Sõltuvalt sissesõidukeelu kohaldamise eesmärgist võivad sissesõidukeelu andmeid esitada järgmised Eesti asutused: - PPA või Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO) lahkumisettekirjutuses välismaa lase tagasisaatmise või väljasaatmise tagajärjena; - kohus karistusõigusliku meetmena; - Välisministeerium (edaspidi VÄM), kui sissesõidukeeldu on kohaldanud Vabariigi Valitsus rahvusvahelise sanktsioonina või see tuleneb Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) Julgeolekunõukogu resolutsioonist või Euroopa Liidu Nõukogu otsusest; - Siseministeerium avaliku korra või riigi julgeoleku meetmena. Eelnõu §-s 10 esitatakse registrisse andmete kandmise alusdokumentide loetelu, lähtudes sellest, millised asutused on pädevad sissesõidukeelu andmeid edastama. VSS-i 2. peatüki kohaselt on PPA-l ja KAPO-l õigus teha ebaseaduslikult riigis viibivale välismaalas e le ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kohaldada selles sissesõidukeeldu. Karistusõigus lik u meetmena võib kohus kohtulahendiga kohaldada välismaalasele sissesõidukee ld u lisakaristusena karistusseadustiku § 54 alusel või kinnitada Eestist lahkumise kokkuleppe (kriminaalmenetluse seadustiku §-d 2452 ja 416). Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) §-s 27 on antud Vabariigi Valitsusele õigus määrusega kehtestada VÄM-i ettepanekul Vabariigi Valitsuse sanktsioonina sissesõidukeeld. Vabariigi Valitsuse sanktsiooni subjekti määrab VÄM käskkirjaga (RSanS-i § 27 lg 2). Kui sissesõidukeeldu on kohaldatud välismaalasele ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni või Euroopa Liidu Nõukogu otsusega, edastab VÄM resolutsiooni või otsuse PPA-le rahvusvahelise sanktsiooni rakendamiseks. Siseministeerium võib välismaalasele kohaldada sissesõidukeeldu VSS-i 5. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. Eelnõu §-de 11 ja 12 kohaselt peavad andmeandjad tagama sissesõidukeelu kohaldamise otsuse andmete õigsuse ning edastama selle PPA-le, kes vastutava töötlejana on kohustatud kandma andmed sissesõidukeelu kohaldamise otsuse alusel viivitamata registrisse ja neid ajakohastama, näiteks kui sissesõidukeelu kehtivusaega on muudetud, või parandama. Kande või selle muudatuse või täienduse tegemise aeg ning tegija ees- ja perekonnanimi või isikukood tuleb salvestada logiandmetes. Määruse nr 17 kohaselt kannab andmed registrisse ja parandab neid volitatud töötleja. Eelnõu kohaselt teeb neid toiminguid PPA kui vastutav töötleja. Eelnõu §-s 13 reguleeritakse ebaõigete registriandmete parandamist. Selleks, et registriand med oleksid ajakohased, tuleb ebaõigete andmete avastamise korral need viivitamata parandada. Kui vastutav töötleja avastab, et registriandmed ei ole õiged, parandab ta need või teatab nendest andmeandjale, kes on kohustatud esitama õiged andmed. Kui andmeandja avastab, et ta on esitanud registrile ebaõigeid andmeid, on ta kohustatud esitama viivitamata õiged andmed ja teavitama vastutavat töötlejat. Kõik registritoimingud salvestatakse registri logiandmetesse. Eelnõu 5. peatükis käsitletakse registriandmetele juurdepääsu ja nende väljastamist. Eelnõu §-s 14 sätestatakse juurdepääs registriandmetele. Lõike 1 kohaselt on juurdepääs registriandmetele vastutava töötleja kindlaks määratud ametnikul või töötajal talle teenistus- või tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ning järelevalveasutuse kindlaks määratud teenistujal talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. PPA-s võib töötada isik, kelle teenistuskoht ei ole politseiametniku ametikoht, kuid politsei ja piirivalve seaduse § 61 järgi on tal tööülesannete täitmiseks vaja registriandmetele juurdepääsu. Seega peab registr ile juurdepääs olema tagatud ka isikutele, kelle teenistuskoht ei ole politseiametniku ametikoht. Kontohalduses reguleeritakse seda kasutajarolli andmisega. Püsijuurdepääs registrile on reguleeritud PPA sisekorras. Register on piiratud juurdepääsuga ja registriandmed on ette nähtud asutusesiseseks kasutamiseks. Registriandmed ei ole avaandmed. Samuti on registriandmed AvTS-i ja teiste isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktide kohaselt juurdepääsupiiranguga. Registriandmed on juurdepääsupiiranguga teave AvTS-i § 35 lõike 1 punktide 11 ja 12 tähenduses. Selle põhimõtte tõttu saavad registriandmeid töödelda üksnes need isikud ja asutused, kellel on õigus pääseda juurde asutusesiseseks kasutamiseks ette nähtud teabele. AvTS-s on reguleeritud juurdepääs asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele §-s 38 ja isikuandmeid sisaldavale teabele §-s 39. Neid põhimõtteid kohaldatakse ka registriand mete väljastamisele või nendele muul viisil juurdepääsu võimaldamisele. Näiteks tuleneb AvTS - i § 38 lõikest 3 universaalne põhimõte, mille kohaselt on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele juurdepääsu õigus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikul või töötajal oma ameti- või tööülesannete täitmiseks. Sellist teavet ei tohi edastada kolmanda le isikule ilma juurdepääsupiirangu kehtestanud asutuse loata. Samuti on sama paragrahvi lõikes 31 pandud teavet küsivale riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikule või töötajale kohustus teatada teabevaldajale teabele seaduses sätestatud juurdepääsu alus ja eesmärk, kui avalike ülesannete täitmiseks taotletakse juurdepääsu asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele. Seda kohustust peab täitma nii teabe küsija kui ka registrist teabe väljastaja. Viimane peab veenduma, et seaduses nõutud andmed on taotluses esitatud, ja kui küsija on jätnud need esitamata, paluma taotlusest see puudus kõrvaldada. Registri vastutav töötleja otsustab kolmandale isikule infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu registriandmetele juurdepääsu andmise seadusest tuleneva aluse olemasolu korral ja kooskõlas isikuandmete kaitset reguleerivate õigusaktidega. PPA peab sõlmima registriandmete le juurdepääsu õiguse andmiseks kolmanda isikuga andmevahetuslepingu, kus määratakse täpsed tingimused andmete saamiseks. PPA-l kui vastutaval töötlejal on õigus määrata arendus- või hoolduslepingus kindlaks isikud, kellel on registrile juurdepääs arendus- või hooldustöödeks. Eelnõu §-s 15 reguleeritakse registriandmete väljastamist. Määruses nr 17 on registriand mete väljastamise õigus antud volitatud töötlejale. Eelnõuga nähakse ette registriand mete väljastamise õigus üksnes vastutavale töötlejale, kes määrab kindlaks andmete töötlemise eesmärgid, st otsustab, kas ja kellele ta andmeid väljastab. Lõikest 1 jäetakse võrreldes määrusega nr 17 välja põhimõte, et vastutav töötleja väljastab registriandmeid andmesubjektile. Nimetatud õigus tuleneb andmesubjektile Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88). Seega puudub vajadus see eelnõus üle korrata. Kolmandale isikule võib registriandmeid väljastada üksnes juhul, kui selleks on seaduses sätestatud õiguslik alus. Isikuandmeid sisaldava teabe väljastamisel tuleb järgida kõiki asjakohaseid õigusakte ja menetlusnorme: haldusmenetluse seadust, AvTS- i, isikuandmete kaitse seadust ja muid isikuandmete töötlemist reguleerivaid õigusakte. Eelnõuga ei muudeta põhimõtet, et vastutav töötleja peab pidama arvestust andmete registr isse esitamise aja, registriandmete väljastamise aja, andmekoosseisu, andmeandjate ja andmesaajate üle (lg 2 p 1) ning et registriandmed väljastatakse tasuta (lg 5). Lisaks nähakse vastutava le töötlejale ette kohustus säilitada iga registrisse tehtud päringu või kande kohta vähema lt toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed, kuupäev ja kellaaeg ning andmed toimingu liigi kohta (lg 2 p 2). Kuna ka logiandmed sisaldavad isikuandmeid, sätestatakse lõikega 4, et logiandmeid säilitatakse kümme aastat päringu või kande tegemisest arvates. Määruses nr 17 logiandmete säilitamise tähtaega reguleeritud ei ole. Kümneaastane tähtaeg on vajalik, et tagada PPA sisekontrolli eesmärkide täitmine ja kuritegude tõhus uurimine. Registris on välismaa lase kohta konfidentsiaalseid andmeid ja tema kohta tehtud otsus puudutab tema õiguslikk u seisundit: kas ta võib Eestisse jääda või saadetakse ta välja. Seega peab PPA-l olema vajaduse korral võimalik võtta logiandmeid välja kümme aastat, et näha otsuse teinud teenistuja andmeid, eelkõige raske kuriteo uurimiseks. Määratud tähtaeg on seotud süütegude aegumise tähtaegadega. Eelnõu 6. peatükis nähakse ette registriandmete säilitamise, registri pidamise järelevalve ning registri rahastamise ja likvideerimise põhimõtted. Eelnõu §-s 16 sätestatakse registriandmete säilitamise tähtaeg. Lõike 1 kohaselt säilitatakse registriandmeid alalise sissesõidukeelu puhul alaliselt. Lõike 2 kohaselt säilitatakse registriandmeid tähtajalise sissesõidukeelu puhul aktiivselt kümme aastat pärast tähtajalise sissesõidukeelu tähtaja lõppemist, pärast mida kantakse andmed registri arhiiviosasse, kus neid säilitatakse alaliselt. Andmekoosseisud peavad kehtima alaliselt, sest VSS-i § 271 lõike 1 järgi on välismaalasele kohaldatav sissesõidukeeld tähtajaline või alaline. Tähtajalist sissesõidukeeldu võidakse kohaldada kehtivusajaga kuni kümme aastat. Lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu asjaolude ning kohaldatud järelevalvemeetmete kohta on oluline saada infot ka pärast tähtajalise sissesõidukeelu kehtivusaja lõppu, kuna välismaalane võib taotleda viisat või elamisluba ning varasem info aitab ametnikul teha välismaalase kohta uue kaalutletud otsuse. Enamik sissesõidukeeldusid kehtestatakse seoses välismaalase tagasi- või väljasaatmise ga. Siseministri 1. juuli 2020. aasta määruse nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“ § 26 kohaselt säilitatakse välismaa lase lahkumiskohustuse andmeid aktiivselt kümme aastat välismaalase lahkumiskohus tuse täitmisest arvates, pärast mida kantakse andmed andmekogu arhiiviosasse, kus neid säilitatakse alaliselt. VSS-i alusel hõivatud biomeetrilised andmed kantakse Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määrusega nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäärus“ asutatud automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse (edaspidi andmekogu ABIS), kus neid hoitakse nimetatud määruse § 47 kohaselt samuti alaliselt. Andmekogusse ABIS kantavad biomeetrilised andmed on seotud registr isse kantavate isiku biograafiliste andmetega ja nende andmete kokku viimiseks kogu nende töötlemise elukaare jooksul peavad need säilima sama kaua. Analoogse registriand mete säilitamise regulatsiooni kehtestamisega tagatakse terviklik ülevaade välismaalaste tagasi- ja väljasaatmismenetluste asjaoludest. Lõikes 3 reguleeritakse registri infotehnoloogilisse andmekogusse kantud fotode, näokujutiste ja sõrmejäljekujutiste kustutamist. VSS-i § 33 lõikes 12 on sätestatud, et isiku tuvastamiseks või isikusamasuse kontrollimiseks töödeldavad biomeetrilised andmed kustutatakse andmekogust viivitamata pärast võrdlusuuringut. Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt peetakse registr it infotehnoloogilise andmekoguna ja paberil menetlustoimikutena. Eelnõu § 16 lõike 3 kohaselt kustutatakse registri infotehnoloogilisse andmekogusse kantud biomeetrilised andmed andmekogust viivitamata pärast isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise võrdlusuuringut. Lõikes 4 sätestatakse, et registri arhiiviosale kehtestatakse juurdepääsupiirangud ja arhiiviandmeid tavakasutajale ei kuvata. Lõike 5 kohaselt määrab vastutav töötleja oma ametniku või töötaja registri peakasutajaks, kes vastutab andmete õigeaegse arhiveerimise ja arhiiviandmetele juurdepääsu andmise eest. Arhiiviandmeid võib menetluses pärida üksnes kindla vajaduse korral ja seda võib teha üksnes ametnik või töötaja, kellele on registri vastutav töötleja selleks õigused andnud. Juurdepääs arhiiviandmetele on piiratud, mis tähendab, et tavakasutaja neid andmeid ei näe. Vastutav töötleja on kohustatud määrama ametniku või töötaja, kellel on õigus pääseda arhiiviandmete le ligi ulatuses, mis on vajalik tema ameti- või tööülesannete täitmiseks. Eelnõu §-s 17 sätestatakse järelevalve registri pidamise üle. Lõike 1 kohaselt teevad järelevalvet registri pidamise üle vastutav töötleja ja AvTS-i §-s 44 nimetatud asutused õigusaktides sätestatud pädevuse piires. Viidatud sätte kohaselt teevad AvTS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon, Riigi Infosüstee mi Amet, Statistikaamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Järelevalvet tegema volitatud isikul on õigus tutvuda registriandmete ja nende alusdokumentidega, siseneda ruumidesse, kus andmeid töödeldakse või kus paiknevad selleks kasutatavad seadmed, ning saada vastutavalt töötlejalt teavet andmete väljastamise ja kasutamise kohta. Registri pidamise l tekkinud puuduste korral on vastutav töötleja kohustatud kõrvaldama järelevalvaja ettekirjutuses kajastatud puudused ettekirjutuses määratud tähtajaks. Eelnõuga ei panda ühelegi asutusele kohustusi, mida neil kehtivate õigusaktide kohaselt pole. Andmekaitse Inspektsiooni, Riigi Infosüsteemi Ameti, Statistikaameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalvekohustus tuleneb muust õigusaktist. Lõikega 2 pannakse vastutavale töötlejale kohustus teha vähemalt üks kord kalendriaas tas registri kasutamise üle järelevalvet, mille käigus kontrollitakse, kas registriandmete töötlemise l peetakse kinni seadustest, uuest registri põhimäärusest ning vastutava töötleja juhistest ja korraldustest. Lõike 3 kohaselt tuleb kontrollitavad isikuandmete töötlemise toimingud valida juhusliku valiku põhimõttel. Eelnõu §-s 18 sätestatakse registri rahastamine. Registri pidamise kulu kaetakse vastutavale ja volitatud töötlejale riigieelarvest selleks eraldatud rahast. Eelnõu § 19 kohaselt likvideeritakse register seaduse alusel. Kuna registri asutamist ettenägev volitusnorm asub seaduses, otsustab registri olemasolu üle samuti seadusandja. Eelnõu 7. peatükis sätestatakse rakendussätted, milles nähakse ette määruse nr 17 kehtetuks tunnistamine, eelnõu jõustumine ning Schengeni infosüsteemi põhimääruse muudatused. Eelnõu §-ga 20 tunnistatakse kehtetuks määrus nr 17. Eelnõu § 21 koosneb 27 muudatuspunktist. Eelnõu § 21 kohaselt muudetakse Schengeni infosüsteemi põhimäärust. Punktiga 1 muudetakse Schengeni infosüsteemi põhimääruse § 4 lõiget 1. Muudatuse vajadus tuleneb eelnõu 518 SE § 2 punktist 1, millega muudeti politsei ja piirivalve seaduse § 20 lõikes 1 sätestatud Schengeni infosüsteemi riikliku registri asutamise eesmärki. Muudatusega viiakse Schengeni infosüsteemi põhimäärus vastavusse politsei ja piirivalve seaduses sätestatud Schengeni infosüsteemi riikliku registri asutamise eesmärgiga. Punktiga 2 muudetakse Schengeni infosüsteemi põhimääruse § 9 lõiget 1. Muudatusega ajakohastatakse lõike 1 sissejuhatavas osas viiteid Euroopa Liidu õigusaktidele. Andmete loetelu täpsustatakse võrreldes kehtiva Schengeni infosüsteemi põhimääruse ga märkimisväärselt. Kui praegu on kohustus märkida registrisse loovutamise või väljaandmise eesmärgil tagaotsitava isiku kohta andmete olemasolu korral üks kodakondsus, siis pärast muudatuse jõustumist märgitakse registrisse kõik isiku teadaolevad kodakondsused. Lisaks kantakse registrisse isiku kohta andmete olemasolu korral isikukood, isikut tõendava dokumendi andmed, daktüloskoopilised andmed, näokujutised, isikut tõendava dokumendi koopia ning teave, kas isik on relvastatud, on vägivaldne, hoiab õigusemõistmisest kõrvale või on põgenenud, on suitsiidne, kujutab endast ohtu rahvatervisele või on seotud direktiivi (EL) 2017/541 artiklites 3–14 osutatud tegevusega. Registri andmekategooriad on vastavuses määruse (EL) 2018/1862 7 artiklitega 20 ja 26. Punktiga 3 sõnastatakse Schengeni infosüsteemi põhimääruse § 9 lõike 5 punkt 1 järgmise lt: „1) Politsei- ja Piirivalveametil politsei andmekogu, piirikontrolli andmekogu, viisaregistr i, Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu, elamislubade ja töölubade registri, Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu, välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu, broneeringuinfo 7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1862, milles käsitletakse Schengeni infosüsteemi (SIS) loomist, toimimist ja kasutamist politseikoostöös ja kriminaalasjades tehtavas õigusalases koostöös ning millega muudetakse nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse see kehtetuks ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1986/2006 ning komisjoni otsus 2010/261/EL . – ELT L 312, 7.12.2018, lk 56–106. andmekogu, teenistus- ja tsiviilrelvade registri ning politsei taktikalise juhtimise andmekogu kaudu politsei- ja piirikontrolliks;“. Muudatus on vajalik, et viia Schengeni infosüsteemi põhimäärus vastavusse asjaomaste andmekogude täpsete kehtivate nimetustega. Punktiga 4 täiendatakse Schengeni infosüsteemi põhimääruse § 9 lõiget 5 punktiga 6, mille kohaselt on paragrahvis nimetatud andmetele edaspidi juurdepääs ka Justiitsministeer iumi vanglate osakonnal. Justiitsministeeriumi vanglate osakonnal on vaja andmetele juurdepääsu, kuna määruse (EL) 2018/1862 artikli 44 lõike 1 punkti c kohaselt on pädevatel asutustel juurdepääs selleks, et tõkestada, avastada või uurida terrorikuritegusid või muid raskeid kuritegusid või võtta nende eest vastutusele või pöörata kriminaalkaristused täitmisele, tingimusel et kohaldatakse direktiivi (EL) 2016/6808 . Justiitsministeeriumi vanglate osakond korraldab muu hulgas isiku kinnipidamist. Määrus (EL) 2018/1862 on otsekohalduv ja seetõttu ei või Schengeni infosüsteemi põhimäärus olla sellest erinevalt sätestatud. Seetõttu on vajalik, et oleks võima lik kontrollida, kas kinnipidamisasutusse paigutatud isiku andmed vastavad Schengeni infosüsteemis olevate andmetele. Punktiga 5 muudetakse Schengeni infosüsteemi põhimääruse § 10 lõiget 1. Muudatusega ajakohastatakse lõike 1 sissejuhatavas osas viiteid Euroopa Liidu õigusaktidele. Sarnaselt § 9 lõike 1 muudatusega täpsustatakse loetelu andmetest, mis kantakse andmete olemasolu korral registrisse välismaalase kohta, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirko nna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik ning kellele on kehtestatud sissesõidukee ld. Täiendused puudutavad mitmikkodakondsust, isikukoodi, isikut tõendava dokumendi andmeid, daktüloskoopilisi andmeid, näokujutist, isikut tõendava dokumendi koopiat ja teavet selle kohta, kas välismaalane on relvastatud, on vägivaldne, hoiab õigusemõistmisest kõrvale või on põgenenud, on suitsiidne, kujutab endast ohtu rahvatervisele või on seotud direktiivi (EL) 2017/541 artiklites 3–14 osutatud tegevusega. Registri andmekategooriad on vastavuses määruse (EL) 2018/1862 artikliga 20 ning määruse (EL) 2018/1861 artiklite 24 ja 25 ning artikli 41 lõikega 6. Punktiga 6 muudetakse Schengeni infosüsteemi põhimääruse § 10 lõiget 3 ning viidatakse VSS-st, karistusseadustikust ja RSanS-st tulenevatele alustele. Andmete registrisse kandmise alused vastavad ka uuele sissesõidukeeldude riikliku registri põhimäärusele. Punktiga 7 sõnastatakse Schengeni infosüsteemi põhimääruse § 10 lõike 5 punkt 1 järgmise lt: „1) Politsei- ja Piirivalveametil politsei andmekogu, piirikontrolli andmekogu, broneeringuinfo andmekogu ning teenistus- ja tsiviilrelvade registri kaudu politsei- ja piirikontrolliks, viisaregistri, Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu, elamislubade ja töölubade registri ning välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861 artikli 34 lõikes 3 loetletud ülesannete täitmiseks ning Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK. – ELT L 119, 4.5.2016, lk 89– 131. andmekogu kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861 artiklis 40 nimetatud eesmärgi täitmiseks;“. Muudatusega asendatakse sõnad „politsei ja piirikontrolli andmekogu“ sõnadega „politse i andmekogu, piirikontrolli andmekogu“. Samuti asendatakse tekstiosa „määruse 1987/2006 artiklis 27 lõikes 3 loetletud ülesannete täitmiseks ning Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu kaudu määruse 1987/2006 artiklis 30“ tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861 artikli 34 lõikes 3 loetletud ülesannete täitmiseks ning Eesti kodakondsuse saanud, taastanud või kaotanud isikute andmekogu kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1861 artiklis 40“. Muudatusega viiakse viited vastavusse määrusega (EL) 2018/1861 ja selle artiklitega. Punktiga 8 täiendatakse Schengeni infosüsteemi põhimäärust §-ga 101 . Paragrahvi 101 lõike 1 kohaselt kantakse edaspidi registrisse andmed välismaalase kohta, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsioo ni kodanik ning kellele on lahkumisettekirjutuse või kohtulahendiga pandud lahkumiskohustus. Sellise välismaalase kohta kantakse registrisse samad andmed mis Schengeni infosüstee mi põhimääruse § 9 lõikes 1 ja § 10 lõikes 1 nimetatud isikute kohta. Kuna andmed on välismaa lase kohta, kellele on lahkumisettekirjutuse või kohtulahendiga pandud lahkumiskohustus, kantakse registrisse lisaks teave, kas tagasisaatmisotsus on tehtud kolmanda riigi kodaniku kohta, kes kujutab endast ohtu avalikule korrale, avalikule julgeolekule või riigi julgeolekule, vabatahtlik u lahkumise tähtaja määramise korral selle viimane kuupäev ning teave, kas tagasisaatmisots use täitmine on peatatud või edasi lükatud, sealhulgas edasikaebamise tulemusel. Registri andmekategooriad on vastavuses määruse (EL) 2018/1862 artikliga 20 ning määruse (EL) 2018/1860 artiklitega 3 ja 15. Paragrahvi 101 lõike 2 järgi on andmete registrisse esitamise alus VSS-i alusel tehtud lahkumisettekirjutus, millega kohustatakse välismaalast lahkuma Schengeni konventsioo ni liikmesriikide territooriumilt, või karistusseadustiku alusel jõustunud kohtulahend, mille ga kohustatakse välismaalast lahkuma Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt. Lõikes 3 sätestatakse, et andmete esitaja on PPA. Lõikes 4 sätestatakse, et andmetele on ülesannete täitmiseks juurdepääs PPA-l, Maksu- ja Tolliametil, KAPO-l, prokuratuuril ning Rahapesu Andmebürool. Punktiga 9 muudetakse Schengeni infosüsteemi põhimääruse § 11 lõiget 1. Muudatusega ajakohastatakse lõike 1 sissejuhatavas osas viiteid Euroopa Liidu õigusaktidele. Samamoodi § 9 lõike 1 ja § 10 lõike 1 muudatustega viiakse andmekategooriad vastavusse määruse (EL) 2018/1862 artikli 20 loeteluga. Kadunud isiku või isiku kohta, kes on vaja tema enda turvalisuse huvides või kaitseks ohu eest ajutiselt paigutada turvalisse paika, kantakse muudatuse tulemusena registrisse andmete olemasolu korral lisaks samad andmed, mis on nimetatud eelnõu § 22 punktide 2 ja 5 selgituses. Lisaks eelnimetatule kantakse registrisse kadunud isiku kohta määruse (EL) 2018/1862 artikli 42 lõike 3 alusel ka DNA-profiilid. Registri andmekategooriad on vastavuses määruse (EL) 2018/1862 artiklite ga 20 ja 32 ning artikli 42 lõikega 3. Punktidega 10, 12 ja 16 asendatakse Schengeni infosüsteemi põhimääruse § 11 lõike 5 punktis 1, § 12 lõike 5 punktis 1 ja § 13 lõike 9 punktis 1 sõnad „politsei ja piirikontrolli andmekogu“ sõnadega „politsei andmekogu, piirikontrolli andmekogu“. Muudatus tuleneb vajadusest tuua määruses selgelt välja, et viidatud on kahele erinevale andmekogule. Punktiga 11 muudetakse Schengeni infosüsteemi põhimääruse § 12 lõiget 1. Muudatusega ajakohastatakse viiteid Euroopa Liidu õigusaktidele. Sarnaselt näiteks § 9 lõike 1 ja § 10 lõike 1 muudatustega viiakse andmekategooriad vastavusse määruse (EL) 2018/1862 artikli 20 loeteluga. Registri andmekategooriad on vastavuses määruse (EL) 2018/1862 artiklitega 20 ja 34. Punktidega 13 ja 14 muudetakse Schengeni infosüsteemi põhimääruse § 13 pealkirja ja lõiget 1. Paragrahvi 13 pealkirja täiendatakse viitega küsitluskontrollile, mida kehtivas riigisis eses õiguses ei ole kasutatud. Määruse (EL) 2018/1862 artikli 37 lõike 4 järgi hõlmab küsitluskontroll isiku küsitlemist, kaasa arvatud hoiatusteate sisestanud liikmesriigi poolt artikli 36 lõike 2 kohaselt hoiatusteatele lisatud teabe või konkreetsete küsimuste alusel. Küsitlus tehakse täideviiva liikmesriigi õiguse kohaselt. Lõike 1 sissejuhatavas osas ajakohastatakse viiteid Euroopa Liidu õigusaktidele. Samamoodi näiteks § 9 lõike 1 ja § 10 lõike 1 muudatustega viiakse andmekategooriad vastavusse määruse (EL) 2018/1862 artikli 20 loeteluga. Registri andmekategooriad on vastavuses määruse (EL) 2018/1862 artiklitega 20 ja 36. Punktidega 15, 26 ja 27 ajakohastatakse Schengeni infosüsteemi põhimääruse § 13 lõigetes 2–6, § 14 lõigetes 1–12, §-s 142 ja § 24 lõikes 4 viiteid Euroopa Liidu õigusaktidele. Punktidega 17–20 täiendatakse Schengeni infosüsteemi põhimääruse § 14 lõikeid 1–5, 7, 9, 11 ja 12 punktidega, mis võimaldavad registrisse kanda sõiduki, eseme või dokumendi muud numbrid. Muu number võib olla dokumendi seerianumber või mõni muu number, mille dokumendi väljastaja või tootja on dokumendile kandnud. Punktiga 21 täiendatakse Schengeni infosüsteemi põhimääruse § 14 lõiget 9 punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51 ) dokumendi kasutaja isikukood“. Kui kehtiva põhimääruse kohaselt kantakse registrisse üksnes dokumendi kasutaja sünniaeg, siis edaspidi kantakse sinna ka tema isikukood. Punktiga 22 täiendatakse § 14 lõiget 11 punktiga 101 järgmises sõnastuses: „101 ) dokumendi olek“. Olekuna täpsustatakse, kas dokument on näiteks varastatud, omastatud, kadunud, kehtetu, võltsimiskahtlusega või võltsitud. Punktiga 23 täiendatakse § 14 lõiget 12 punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31 ) registreerimismärgi olek“. Olekuna täpsustatakse, kas registreerimismärk on näiteks varastatud, omastatud, kadunud, kehtetu, võltsimiskahtlusega või võltsitud. Punktiga 24 muudetakse § 14 lõike 13 sissejuhatavat osa. Sissejuhatavas osas ajakohastatakse viiteid Euroopa Liidu õigusaktidele. Lisaks kasutatakse edaspidi sõnade „väärtpaberi või maksevahendi“ asemel ühtset terminit „mittesularahaline maksevahend“. Punktiga 25 muudetakse § 141 lõiget 1. Muudatusega ajakohastatakse lõike 1 sissejuhata vas osas viiteid Euroopa Liidu õigusaktidele. Sarnaselt näiteks § 9 lõike 1 ja § 10 lõike 1 muudatustega viiakse andmekategooriad vastavusse määruse (EL) 2018/1862 artikli 20 loeteluga. Lisaks artiklis 20 toodud andmetele võib isiku kohta, kelle isikuandmeid on kuritarvitatud, koguda määruse (EL) 2018/1862 artiklis 62 loetletud andmeid. Registri andmekategooriad on vastavuses määruse (EL) 2018/1862 artiklitega 20, 36 ja 62. Eelnõu §-s 22 kehtestatakse jõustumisaeg. Lõike 1 kohaselt jõustuvad eelnõu §-d 1–20 kuupäeval, mille määrab Euroopa Komisjon määruse (EL) 2018/1861 artikli 66 lõike 2 alusel vastu võetud otsuses. Euroopa Komisjon ei ole siiani Schengeni infosüsteemi kasutusele võtmise kuupäeva otsustanud, mistõttu ei saa jõustumist siduda konkreetse kuupäevaga. Euroopa Komisjoni otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas ja Siseministeerium korraldab Riigi Teataja teavitamise. Sätted ei saa jõustuda ka üldises korras, sest muudatused eeldavad Schengeni infosüsteemi töötamist ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Registriandmete arhiiviosasse kandmise ja kustutamise funktsioonid vajavad pikemat üleminekusätet, sest vajalikud tehnilised lahendused on planeeritud jätkuarendusena ning valmivad hiljemalt 1. jaanuaril 2024. aastal (lg 2). 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu § 22 punktidega 11 ja 12 võetakse Schengeni infosüsteemi põhimääruses kasutusele uus termin „küsitluskontroll“. Määruse (EL) 2018/1862 artikli 37 lõike 4 kohaselt hõlmab küsitluskontroll isiku küsitlemist, kaasa arvatud hoiatusteate sisestanud liikmesriigi poolt määruse (EL) 2018/1862 artikli 36 lõike 2 kohaselt hoiatusteatele lisatud teabe või konkreetsete küsimuste alusel. Küsitlus viiakse läbi täideviiva liikmesriigi õiguse kohaselt. Küsitluskontrollis ei taotleta varjatud tegevust ega ka asjade läbivaatust, nagu seda tehakse varjatud kontrollis ja erikontrollis. Küsitluskontrollis on võimalik isikut küsitleda ette määratud küsimuste piires. Küsitluskontrolli mõistet kasutatakse määruses (EL) 2018/1862, mis on liikmesriikidele otsekohalduv. Seetõttu on vaja seda reguleerida ka Schengeni infosüstee mi põhimääruses. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. SIS-i määruste rakendamiseks töötati välja eelnõu 518 SE, mille võttis Riigikogu vastu 18. mail 2022. aastal. Riigisisese õiguse kooskõla Euroopa Liidu õigusega on hinnatud läbivalt eelnõu 518 SE seletuskirja9 kolmandas osas (eelnõu sisu ja võrdlev analüüs). 9 Eelnõu 518 SE seletuskiri. 6. Määruse mõjud Eelnõu väljatöötamise aluseks on VSS-s tehtud seadusemuudatused10 , millega viidi riigisise ne õigus kooskõlla SIS-i määrustega ja millega tagatakse direktiivi 2008/115/EÜ11 nõuete tõhus rakendamine. Uue registri põhimääruse kehtestamisega ajakohastatakse määrust nr 17, tagatakse kooskõla VSS-ga, lihtsustatakse sätete sõnastust ja parandatakse keelekasutust, et tagada õigusnormide selgus, ühetähenduslikkus ja täpsus. Uue registri põhimääruse kehtestamine Sihtrühm: seadusliku aluseta Eestis viibivad välismaalased, PPA, KAPO, VÄM, kohtud I. Mõju riigi välissuhetele ja julgeolekule Sissesõidukeeld on tõkend, millega keelatakse välismaalasel avaliku korra või riigi julgeolek u kaalutlustel Eestisse sisenemine või siin viibimine. Lisaks võib sissesõidukeelu kehtestada rahvusvahelise sanktsioonina, et toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahe list julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude ÜRO põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. Üldjuhul tuleb kolmanda riigi kodanikule kohaldada Schengeni sissesõidukeeldu. Sissesõidukeelu kehtestamise ja selle kehtivuse kontrollimisega tagatakse nii Eesti kui ka kogu Schengeni ala turvalisus. II. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Uue registri põhimääruse kehtestamisega ei muutu oluliselt PPA tööprotsess, kuivõrd sissesõidukeelu andmed kantakse juba praegu sissesõidukeeldude riiklikusse registrisse. PPA töökoormus sõltub otseselt sihtrühma suurusest ehk sissesõidukeeldude arvust, mitte registri kasutamisest. Praegu võib siiski eeldada, et nende välismaalaste arv, kellele kohaldatakse sissesõidukeeldu, jääb varasemate aastatega võrreldes samale tasemele. Schengeni infosüsteemi põhimääruse muudatused Sihtrühm: Schengeni infosüsteemi hoiatusteadete subjektid, PPA, Maksu- ja Tollia met, prokuratuur, KAPO, kohtud, Rahapesu Andmebüroo, Transpordiamet, Justiitsministeer ium, VÄM I. Mõju riigi välissuhetele ja julgeolekule Schengeni infosüsteem on Euroopa kõige laialdasemalt kasutatav teabe vahetamise süsteem, mis toetab Euroopa Liiduga ja Schengeni konventsiooniga ühinenud riikide piirivalve- , politsei-, tolli-, immigratsiooni-, õiguskaitse- ja kohtuasutuste operatiivkoostööd. Schengeni infosüsteem on ka oluline meede ebaseadusliku sisse- või läbirände tõkestamisel. See võimaldab saada teavet isikute kohta, kellel puudub õigus Schengeni alale siseneda või siin viibida neile kohaldatud sissesõidukeelu tõttu. 10 Samas. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel. – ELT L 348, 24.12.200 8, lk 98–107. Schengeni infosüsteemi kohaldamisala laiendamine tagasisaatmisotsustega ja tagasi- või väljasaatmisega kaasnevate sissesõidukeeldude andmete sisestamine infosüsteemi toetab Euroopa Liidu ühtset rändepoliitikat ning aitab kaasa kogu Schengeni ala säilimisele. Muudatused tõhustavad ka terrorismi ja raskete kuritegude vastast võitlust. Tänu Schengeni infosüsteemis sisalduvatele andmetele paranevad õiguskaitseasutuste võimalused tuvastada terrorismis ja rasketes kuritegudes kahtlustatavaid. Biomeetriliste andmete alusel otsingud võimaldavad isiku kohta käiva hoiatusteate leida ka juhul, kui isik on enda nime muutnud ja tavapärane tähtnumbriline otsing tulemust ei annaks. Oodatav mõju on positiivne. II. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Schengeni infosüsteemi kaudu saadud tabamuste menetlemiseks on kõikides Schengeni konventsiooni liikmesriikides loodud SIRENE bürood, mis vahetavad omavahel andmeid ja kinnitavad tabamuse või lükkavad selle ümber. Eestis täidab SIRENE büroo ülesandeid PPA teabehaldusbüroo, mille töökoormus SIS-i määruste rakendamisel kasvab. Hoiatusteadete sisestamine Schengeni infosüsteemi ei peaks PPA menetlejate töökoormust olulisel määral mõjutama. Piirikontrolli- ja õiguskaitseasutuste koostöö valdkonnas on juba praegu Schengeni infosüsteem kasutusel. Schengeni infosüsteemi hoiatusteateid tagasisaatmise kohta hakatakse looma Eestis seadusliku aluseta riigis viibivate või viibinud välismaala ste andmekogusse kantud andmestikust. Seega saab kasutada automatiseeritud andmetöötlust suurimal määral. Muudatuse mõju ulatus sõltub otseselt sihtrühma suurusest. Praegu võib siiski eeldada, et nende seadusliku aluseta riigis viibivate välismaalaste arv, kelle kohta tuleks Eestil Schengeni infosüsteemi hoiatusteateid luua, jääb varasemate aastatega võrreldes samale tasemele. Kuigi Eestil on pikk välismaismaapiir, on siiski vähetõenäoline, et kasvab nende kolmanda riigi kodanike arv, kelle kohta on mõni teine Schengeni konventsiooni liikmesriik Schengeni infosüsteemi hoiatusteate lisanud ja kes soovivad Eesti kaudu Schengeni alalt lahkuda. Andmekaitsemõju Uue registri põhimääruse väljatöötamise ja Schengeni infosüsteemi põhimääruses tehtavate muudatuste aluseks on VSS-s tehtud seadusemuudatused12 , mis on vajalikud SIS-i määruste rakendamiseks. Seadusemuudatustega viidi riigisisene õigus kooskõlla direktiiviga 2008/115/EÜ ja sätestati võimalus kohaldada kinnipidamiskeskuses viibiva välismaalase suhtes distsiplinaarkaristust. Uue registri põhimääruse kehtestamisega tagatakse kooskõla VSS-ga, lihtsustatakse sätete sõnastust ja parandatakse keelekasutust, et tagada õigusnormide selgus, ühetähenduslikkus ja täpsus. Lisaks tehakse muudatused, mis on seotud Eestis seadusliku aluseta viibiva ja viibinud välismaalase menetluse standardimise ja lihtsustamisega. Uus registri põhimäärus on kehtiva määruse nr 17 uus redaktsioon. Uue registri põhimäär use kehtestamine ja Schengeni infosüsteemi põhimääruse muudatused on vajalikud Euroopa Liidu õiguse rakendamiseks ja muudatuste mõju on hinnatud eelnõu 518 SE seletuskir jas. Uues registri põhimääruses on võrreldes määrusega nr 17 toodud välja, milliste andmekogude ga register andmeid vahetab, mis suurendab isikute jaoks andmete töötlemise läbipaistvust. Samuti 12 518 SE. on uues registri põhimääruses sätestatud selgemalt järelevalve tegemine isikuand mete töötlemise toimingute üle. Võrreldes määrusega nr 17 muudetakse uues registri põhimääruses andmete säilita mise tähtaega. Praegu säilitatakse registrisse kantud andmeid 50 aastat. Uue registri põhimäär use kohaselt säilitatakse registrisse kantud andmeid alaliselt. Muudatus on vajalik, et viia andmete säilitamine kooskõlla siseministri 1. juuli 2020. aasta määrusega nr 25 „Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogu põhimäärus“. Uue registri põhimääruse kohaselt säilitatakse registriandmeid alalise sissesõidukeelu puhul alaliselt. Lõikes 2 sätestatakse, et registriandmeid säilitatakse tähtajalise sissesõidukeelu puhul aktiivselt kümme aastat pärast tähtajalise sissesõidukeelu tähtaja lõppemist, pärast mida kantakse andmed registri arhiiviosasse, kus neid säilitatakse alaliselt. Andmekoosseisud peavad olema alalise kehtivusega, sest VSS-i § 271 lõike 1 järgi on välismaalasele kohaldatav sissesõidukeeld tähtajaline või alaline. Tähtajalist sissesõidukee ld u võidakse kohaldada kehtivusajaga kuni kümme aastat. Lahkumisettekirjutuse ja sissesõidukeelu asjaolude ning kohaldatud järelevalvemeetmete kohta on oluline saada infot ka pärast tähtajalise sissesõidukeelu kehtivusaja lõppu, kuna välismaalane võib taotleda viisat või elamisluba ning varasem info aitab ametnikul teha välismaalase kohta uue kaalutletud otsuse. Selline andmete säilitamine on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. aasta määruse nr 125 „Automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogu põhimäär us “ kohaselt VSS-i alusel andmekogusse ABIS kantud biomeetriliste andmete säilitamise ga. VSS-i alusel kogutud biomeetrilised ja biograafilised andmed peab saama viia kokku nende töötlemise ajal. 7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Eelnõu rakendamiseks on vaja arendada sissesõidukeeldude riiklikk u registrit ja Schengeni infosüsteemi riiklikku registrit. Infotehnoloogilised arendustööd rahastatakse Euroopa Liidu Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (edaspidi ISFB) rahast (PPA projektitaotlus ISFB-45). Projekti maksimaalne eelarve on 1 226 984 eurot (100% ISFB toetus). Lisaks on vaja täiendada PPA ametisiseseid menetlusjuhendeid ja koolitada PPA ametnikke, mille kulud kaetakse PPA eelarvest. Eelnõu rakendamisega seotud rahalist tulu ei ole. 8. Määruse jõustumine Eelnõu §-d 1–20 jõustuvad kuupäeval, mille Euroopa Komisjon määrab määruse (EL) 2018/1861 artikli 66 lõike 2 alusel vastu võetud otsuses Schengeni infosüsteemi selle määruse kohaselt toimima hakkamiseks. Sissesõidukeeldude riikliku registri andmete arhiveerimisega seotud muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2024. aastal. Eelnõu § 22 jõustub üldises korras. Määrused (EL) 2018/1860, (EL) 2018/1861 ja (EL) 2018/1862 on jõustunud ning nende rakendamine sõltub Euroopa Liidu liikmesriik ide riigisiseste õigusaktide muudatuste jõustumisest ja tehnilise võimekuse loomisest. Määruseid ei ole võimalik rakendada enne, kui kõik liikmesriigid on õiguslikud ja tehnilised muudatused teinud. Seetõttu on vajalik, et muudatused jõustuksid esimesel võimalusel. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, PPA-le ja SMIT-le. Andmekogu dokumentatsioon kooskõlastatakse ka riigi infosüsteemi halduse infosüsteemi (RIHA) kaudu Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. aasta määruse nr 58 „Riigi infosüstee mi haldussüsteem“ §-s 7 ettenähtud korras. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/22-0871 - Sissesõidukeeldude riikliku registri põhimäärus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.08.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/29e872de-b0f8-48e0-a8d0-288dc38d390f Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/29e872de-b0f8-48e0-a8d0-288dc38d390f?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main