Finantsinspektsiooni seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega

Teie 06.06.2022 nr 13-1.1/4935-1 ; Rahandusministeerium RAM/22-0681/-1K [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 28.07.2022 nr 2-7/2022/3969 10122, Tallinn Finantsinspektsiooni seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega Austatud minister Esitame Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) seisukohad finantsinspektsiooni seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) kohta, millega luuakse Finantsinspektsiooni juurde eraldi finantsteenustega seotud vaidlusi lahendav üksus. Eelnõu kohaselt hakkab üksust juhtima ja vaidlusi lahendama finantsvaidluste volinik. Toetame eelnõu põhimõtet tekitada valdkondlik spetsialiseerumine ja luua tarbijate jaoks paremad otsuste täitmise võimalused. Leiame, et finantsteenustega seotud vaidluste asjatundlik ja kiire lahendamine aitab parandada nende vaidluste lahendamise kvaliteeti ja efektiivsust. Kooskõlastame eelnõu alljärgnevate märkustega arvestamisel. 1. Põhimõtete võimalik ühetaolisus Eelnõu põhimõtted ja kasutatavad lahendused ühtivad paljuski MKM-i poolt väljatöötatud ja ministeeriumide vahelise esimese kooskõlastusringi läbinud tarbijakaitseseaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivu seaduse muutmise seaduse eelnõuga1. Tervitame igati paremat valdkondlikku spetsialiseerumist, kuid rõhutame, et lähenemine vaidluste kohtuvälisele lahendamisele peaks olema võimalikult ühetaoline, olenemata sellest, millise valdkonna vaidlusi kohtuväliselt lahendatakse, mistõttu peame oluliseks, et kohtuväliste üksuste töö- ja menetluse üldistes põhimõtetes ei tekiks ebamõistlikke ja põhjendamatuid erisusi. Oluliselt erinevad menetluspõhimõtted võivad muuta vaidluse kohtuvälise lahendamise süsteemi mõistmist pooltele liialt keerukaks ning tulemusena komplitseerida selle kättesaadavust. Tagamaks, et vaidluste kohtuvälise lahendamise süsteem oleks tarbijatele võimalikult lihtsalt kättesaadav, selge ning läbipaistev, tuleb eelnõude menetluse käigus jälgida, et tarbijavaidluste komisjoni ja loodava finantsvaidluste lahendamise üksuse menetluste üldised põhimõtted oleksid võimalikult ühetaolised. Ühetaolisus on oluline muu hulgas selles osas, kuidas üksuse poole pöörduda, kuidas toimub menetlus, vaidlustamine, taandamine, dokumentide kättetoimetamine. 1 Tarbijakaitseseaduse, täitemenetluse seadustiku ja riigilõivu seaduse muutmise seaduse eelnõu kättesaadav Eelnõude Infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main#thbdXoFQ (25.07.2022) Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 2. Finantsvaidluste voliniku taandamine Eelnõukohase § 344 lg 1 p 1 järgi ei või finantsvaidluste volinik finantsvaidlust menetleda ja peab ennast kohe taandama muu hulgas siis, kui ta on kaudselt huvitatud vaidluse lahendist. Arvestades sellega, et finantsvaidluste voliniku ülesanne ongi vaidlust lahendada, siis on ta igal juhul kaudselt lahendist huvitatud. Samas mõistame, et sättega on soovitud reguleerida siiski muud huvi. Seetõttu palume sätte sõnastust täpsustada või vähemalt seletuskirjas läbi praktiliste näidete selgitada, millistes olukordades võib volinikul olla lahendist selline kaudne huvi, mis tekitab kahtlust tema erapooletuses. Ühtlasi võiks suurema läbipaistvuse huvides täiendavalt kaaluda, kas taandamise korda oleks asjakohasem reguleerida õigusaktis, mitte sise-eeskirjades (eelnõu § 344 lg 3). Poolte jaoks on äärmiselt oluline, et vaidlust lahendav isik oleks erapooletu ja teeks õiglaseid ning ainult õigusele tuginevaid otsuseid. Seetõttu peaks olema pooltele ka võimalikult selge ja läbipaistev see, kuidas toimub vastava isiku taandamine. 3. Avalduse esitamine Eelnõukohane § 346 lg 1 on sõnastatud järgmiselt: „Finantsvaidluse korral esitab finantsteenuse klient finantsvaidluste lahendamise üksusele avalduse käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud viisil.“ Leiame, et selline sõnastus võib adressaati mõnevõrra eksitada, justkui peaks igal juhul vaidluse korral üksuse poole pöörduma. Selleks, et oleks selgem, et vaidluse lahendamine üksuse juures on vabatahtlik (st, et kliendil on võimalus, mitte kohustus, pöörduda vaidluse lahendamiseks üksuse poole), tuleks kaaluda sätte sõnastuse muutmist. Eeskujuks võiks võtta näiteks kehtiva tarbijakaitseseaduse § 46 lõike 1, mis sätestab, et tarbija saab esitada komisjonile avalduse, kui kaupleja on keeldunud tarbija nõuet rahuldamast või tarbija ei ole nõus kaupleja pakutud lahendusega. Ka tarbijavaidluste komisjoni puudutavas eelnõus on välja pakutud sarnane sõnastus. Nimelt on seal sätestatud, et tarbijal on õigus esitada avaldus. 4. Olematu kahju kui menetlusse võtmisest keeldumise alus Eelnõu lisab seadusesse § 348 lg 3 punkti 2, mis näeb ette, et finantsvolinik võib keelduda avalduse menetlusse võtmisest muu hulgas siis, kui tegemist olematu kahjuga. Ei ole selge, mida on olematu kahju all silmas peetud. Tarbija jaoks on igasugune kahju või negatiivne tulemus tuntav, samal ajal, kui ettevõtja võib tajuda seda kahju olematuna. Meie hinnangul tuleks vältida seaduses selliste ebamääraste ning subjektiivsete terminite kasutamist või tuleks neid vähemalt seletuskirjas võimalikult täpselt lahti seletada, et oleks arusaadav, kuidas olematut kahju objektiivselt hinnata. 5. Kohtus lahendamise otstarbekus kui keeldumise alus Lisatava § 348 lg 3 punkti 3 kohaselt võib avalduse menetlusse võtmisest keelduda muu hulgas siis, kui vaidlust oleks otstarbekam lahendada maakohtus. Sarnaselt eelnevas punktis kirjeldatud murega, näeme, et ka antud alus on subjektiivne ega taga õigusselgust ja ettenähtavust menetlusosalisele. Seetõttu peame vajalikuks terminit eelnõust välja jätta või täpsustada. 6. Suurem sõltumatus ja eraldatus Eelnõuga on kavas ette näha, et finantsvaidluste lahendamise üksuse otsused on pooltele siduvad. Seetõttu on eriti tähtis tagada ka üksuse ning finantsvaidluste voliniku erapooletus ja eraldatus asutusest, mis teeb finantsteenuse osutajate (finantsvaidluse osapoolte) üle järelevalvet, s.o 2 (3) Finantsinspektsioonist. Eelnõu §-s 343 on küll püütud rõhutada üksuse ja voliniku sõltumatust, kuid eelnõus on siiski mõned sätted, mis tekitavad küsitavusi, kuidas tagatakse sõltumatus ja eraldatus praktikas. Nimelt nimetab finantsvaidluste voliniku ametisse Finantsinspektsiooni juhatus (eelnõu § 18 lg 3 p 61) ning eraldatust, sõltumatust ja huvide konflikti juhtimist hakkavad reguleerima inspektsiooni sise-eeskirjad (eelnõu § 343 lg 2). Seega määrab erapooletuse, sõltumatuse ja huvide konflikti juhtimise reeglid asutus, millest sõltumatust tegelikult tagada soovitakse ning millega ka huvide konfliktid võivad tekkida. Palume võimalusel kaaluda nende sätete muutmist selliselt, et praktikas oleks üksuse ja voliniku sõltumatus ning eraldatus paremini tagatud. Näiteks näeme ühe võimalusena vastavad reeglid ette näha mitte sise-eeskirjades, vaid õigusakti tasandil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristina Jerjomina 625 6420 [email protected] 3 (3)