Keskkonnaministeeriumi ettepanekud meremajanduse valgele raamatule 2022–2035

Teie 14.06.2022 nr 5-6/2022/4118-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 28.07.2022 nr 1-5/22/2821-2 Keskkonnaministeeriumi ettepanekud meremajanduse valgele raamatule 2022–2035 Edastame Teile Keskkonnaministeeriumi arvamused, ettepanekud ja küsimused meremajanduse valgele raamatule aastateks 2022 kuni 2035. Palume esitatu arvestamise osas ka tagasisidet. Lk 2 on lause: „Valges raamatus ei planeerita rahalisi vahendeid (seda tehakse programmis/programmides) ning see ei eelda laiaulatuslikke ametkondlikke ja poliitilisi kokkuleppeid vaid kajastab spetsiifilise valdkonna arendamiseks võimalikke ja mõistlikke samme.“ Palume tekstis täpsustada, millised on need programmid ja kus nende programmidega tutvuda saab? Samuti sätestatakse lk 2, et meremajanduse valge raamatuga „lepitakse kokku valdkonna arengu jaoks olulisemates eesmärkides, mis arvestavad riigi strateegiliste sihtide ja spetsiifilise valdkonna katuseks oleva valdkonnas seatud eesmärkidega“. Palume tekstis täpsustada, mis on strateegilise valdkonna katuse valdkond? Lk 3 on valge raamatu eesmärk kirjeldatud moel, mis ei ole arusaadav. Nimelt on öeldud, et „Meremajandus on mere peal toimuvate või merega seotud poliitikate ning majandustegevuste konkurentsivõimeline…“ Palume täpsustada, kuidas tuleb mõista mere peal toimuvaid ja merega seotud poliitikaid, millised need täpsemalt on? Sama lause kordub ka lk 8. Lk 3 transpordi tulemusvaldkonna üldeesmärk on: „Muuta meremajanduse valdkond konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga…“ Lause ei ole arusaadav. Palume tekstis täpsustada, millise muu taristuga meremajanduse valdkonda soovitakse ühendada ja kuidas see toimub? Samuti palume selgitada tekstis, mida hõlmab roheliseks muutmine meremajanduse valdkonnas ehk millistele keskkonnahoiu aspektidele soovitakse seeläbi rohkem tähelepanu pöörata? Lk 3 sisukokkuvõttes on lause, mis ütleb, et „Eesti mereharidus ning valdkonna teadus- ja arendustegevus on kaasaegne ning tulevikukompetentse ja -vajadusi arvestav“, kuid dokumendis ei käsitleta teadus- ja arendustegevust üldse ning mereharidust vaid laevandushariduse vaates. Seega ei saa seada dokumendile sisulist eesmärki, mida ei ole dokumendis kajastatud. Palume see eemaldada. Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Lk 4 sisukokkuvõttes on lause: „Riigikaitse vaatest on meremajanduse valdkonna ohutuse ja turvalisuse arendamine oluline, selleks et tagada nii Eesti üksuste liikumise kui ka liitlaste vastuvõtmise võimalikkus.“ See lause on kontekstist väljas ning seda ei ole võimalik ilma kontekstita mõista: mis üksuste liikumisest ja mille liitlastest on jutt? Sellest ei ole ka dokumendis edaspidi midagi kirjas. Lk 4 juhtimiskorraldus jääb arusaamatuks, kuidas see siis ikkagi korraldatud ja tagatud on? Ka varasemalt on merenduspoliitika arengudokumentides olnud sarnane juhtimiskorraldus, kuid aruandeid ei ole mitte kuskil. Palume kirjeldada protsessi täpsemalt. Lk 5 sissejuhatuses on mainitud, et „Meretranspordipoliitika võtab arvesse eelmisel perioodil….“. Palume täpsustada, kas siin on mõeldud meremajanduse valget raamatut või on veel eraldi meretranspordipoliitika dokument olemas? Sama küsimus ka lk 6: „Seos Eesti 2035 sihtidega: Meretranspordipoliitika panustab „Eesti 2035“ sihtidesse…“. Lk 7: „Meremajanduse valge raamatu koostamise eesmärk on välja töötada merenduse sektoreid omavahelises koostoimes käsitlevaid suunised merenduse edendamiseks, et realiseerida maksimaalselt ja keskkonnahoidlikult Eesti potentsiaal mereressursi kasutamisel ning säilitamisel.“ Palume täpsustada, kas meremajanduse valge raamatuga sätestatakse meremajanduse või kogu merenduse eesmärgid? Samuti soovime selgitada, et mereressursi maksimaalne kasutamine ei saa kindlasti olla keskkonnahoidlik, keskkonnahoidlik on mereressursi kestlik kasutamine. Palume parandada. Lk 7 on ka lause: „Lisaks majandustegevusele mõjutavad meri ning siseveed inimeste elukeskkonda, teistpidi mõjutab inimese tegevus omakorda otseselt merekeskkonda. Seega tuleb koos majandustegevusega käsitleda elukeskkonna, regionaalarengu ning keskkonnahoiu teemasid“. Soovime selgitada, et poliitikate kujundamise ja elluviimise otsused tehakse kooskõlas looduskeskkonda säästvate põhimõtetega, mis tagavad hea elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna nii praegu kui tulevikus. Ehk, keskkonnahoiu teemasid ei tule mitte käsitleda koos majandustegevusega, vaid majandustegevused tuleb planeerida keskkonnahoiust lähtuvalt. Palume parandada. Juhime tähelepanu, et lk 7 viimane lõik esineb sõnasõnaliselt juba kaks korda dokumendis eespool ning uuesti lk 14. Meie hinnangul halvendab see dokumendi loetavust. Kui see kordus ei ole tahtlik, siis soovitame need kordused eemaldada. Lk 8 toodud tabelis on kalandus, vesiviljelus ja offshore sektor liigitatud sadamate ja kaldateenuste hulka. Palume täpsustada, mille põhjal selline liigitus on tehtud? Lk 9 toodud merenduse definitsioon ja käsitlus ei ole meie hinnangul õige. Juhime tähelepanu, et merendus on inimeste teadmiste ja tegevuste tervik, mida kasutatakse ilmamere uurimiseks, meresõiduks ja merevarude tarbimiseks. See hõlmab:  Transport: -Laevandus, sh siseveelaevandus -Sadamad ja sadamaterminalid  Laevaehitus: -Laevaehitus, laevaremont ja ümberehitus -Merendus- ja muude sektorite tarnijad -Laeva- ja avamerevarustus -Väikelaevaehitus ja -remont  Ressursikasutus: -Kalapüük ja vesiviljelus -Kalatöötlus -Nafta, gaas ja taastuvad energiaallikad  Teenused ja muud tegevused: 2 -Maaklerid ja agendid -Punkerdamine -Klassifitseerimine -Süvendamine -Finantseerimine -Kindlustus -Lootsimine  Mereajakirjandus  Puhkus ja turism: -Merematked  Rannikutegevusalad: -Huvilaevandus ja jahisadamad  Avalik sektor: -Mereharidus ja (meremeeste) täiendkoolitus -Keskkonnakaitse -Haldus -Hüdrograafiateenistused -Merevägi, rannavalve ja merepääste  Valitsusvälised organisatsioonid: -Ametiühingud ja kutseliidud -Mereteadus -Nõustamine  Okeanograafia ja okeanoloogiaasutused: -Mudelkatsebasseinid -Ülikoolid  Merekultuur. Meremajanduse valge raamat hõlmab vaid väikest osa merenduse tervikust. Seega tuleb kas täpsustada merenduse definitsiooni või jääda meremajanduse definitsiooni juurde. Lk 9 ja 10 toodud andmed on aastatest 2015 ja 2016, mõned uuringud koguni 2012. Samu andmeid on kasututatud eelmise perioodi meretranspordipoliitika kujundamisel. Palume täpsustada, kas uuemaid andmeid ega analüüse ei olegi? Lk 12 räägitakse laevanduse konkurentsivõime tõstmisest ning öeldakse, et „Seetõttu on vaja välja töötada järgmised meetmed, et luua konkurentsivõimeline registrite teenus koos konkurentsivõimelise õigusliku raamistikuga. Viimane loob eeldused laevade registreerimisele Eesti registrisse ja Eesti lipu alla ning oleks omakorda eelduseks kaldasektori arengule“. Sama eesmärk oli eelmisel meetmepaketil. Palume täpsustada, kuidas eelmine meetmepakett oma eesmärgi täitis, mis jäi täitmata ja miks? SWOT analüüsis lk 13 on välja toodud ohuna kliimamuutustele kohanemine õigeaegselt. Palume täpsustada, mida selle all mõeldakse ja kuidas õigeaegne kohanemine kliimamuutustega meremajandust ohustab? Lk 15: „Mõjunäitajaid on keeruline hinnata, kuna vajaminevaid andmeid ja statistikat ei ole vajalikus mahus ja avalikult kättesaadavad. Et hinnata merendussektori mõju majandusele, tuleb hetkel hinnata igat ettevõtet eraldi. Pidevalt seiratav ja kättesaadav statistika annaks võimaluse teha paremaid ja sektorit efektiivsemalt toetavaid otsuseid vahetult.“ Siin tekib küsimus, et kui erinevate majandussektorite mõju majandusele tervikuna ei suudeta hinnata, kuidas siis üldse ja mille alusel poliitikat kujundatakse? Palume siiski meremajanduse mõju majandusele kirjeldada. Lk 16 on tulemusnäitaja: „Eesti lipu all sõitvate üle 500GT kaubalaevade arv on 2030. aastaks vähemalt 50 (tulemusnäitaja tuleneb meretranspordipoliitika arengukava 2012–2020 seatud eesmärkidest)“. Palume viidata, kus saab tutvuda nimetatud arengukava eesmärkide täitmisega. 3 Samal lk-l hetkeolukorra kirjelduse tulemusena ei ole kahjuks võimalik aru saada kui palju siis laevade arv suurenes ja kaldasektori ettevõtteid tekkis? Kui palju majandus kasvas? Palume täpsustada. Samas hetkeolukorra kirjelduse (lk 17) saab välja lugeda, et kokku tuli Eesti lipu alla 3 laeva ja lahkus samuti 3 laeva, kuid soovitakse „töötada välja uus meetmete pakett hiljemalt 01.01.2025, millega luuakse eeldused veelgi enamate laevade tulekuks Eesti lipu alla.“. Palume täpsustada, mitu laeva siis ikkagi Eesti lipu alla tuli ja mitu lahkus, et oleks üheselt arusaadav tehtud muudatuste mõju eelmisel perioodil. Juhime tähelepanu, et lk 18 on ebatäpsus. „2021. aastal piirati ankrualade arvu, kus on võimalik erinevaid teenuseid pakkuda sh punkerdamist. Selliste teenuste pakkumine on oluline ekspordivõimalus mitmetele ettevõtetele ning oluline piiramine halvendab Eesti ekspordi väljavaateid selles vallas.“ Siiski piirati vaid nende ankrualade arvu, kus oli varemalt lubatud punkerdamine, teiste teenuste osas piiranguid loodud ei ole. Palume parandada. Samuti palume kirjeldada, millal ja kuidas plaanitakse ankrualadel toimuvad meremajandustegevused reguleerida. Lisaks palume eemaldada tegevus „Teenuste pakkumiseks mööduvatele laevadele võimaldame keskkonnariskide maandamiseks laevu erinevate ankrualade vahel hajutada“. Hajutamine on ka täna võimalik, vaid punkerdamisteenuse osas saab hajutada 6 ankruala vahel. Lk 21 hetkeolukorra kirjelduses on kaks sõnasõnaliselt sama lõiku, vaid lõpuprotsendid on erinevad. Palume täpsustada, kumb on õige ja ebavajalik eemaldada. Lk 25 lahenduste hulgas on lause: „Kliimapaketist tulenevate nõuete toetamine.“ Kahjuks ei ole aru saada, mida selle tegevuse all mõeldakse, mida toetatakse kelle poolt ja kes mida nõuab? Palume täpsustada. Juhime tähelepanu, et lk 26 mainitud Veeteede Amet on alates 2021. aasta algusest ümber nimetatud Transpordiametiks. Palume parandada. Lk 29 lause: "Laevanduses kasutamist saavatel alternatiivkütustel tuleks hinnata kogu KHG mahukust, et vältida situatsiooni, kus CO2 heide küll väheneb, kuid suureneb mõni muu heide, mis on keskkonnale või inimese tervisele kahjulik". Kui peetakse silmas kogu KHG mahukust, siis tuleb vaadata CO2 kõrval ka teisi kasvuhoonegaase, mis panustavad kliimamuutustesse. Kui aga on soovitud rõhku panna ka teistele heidetele, siis tuleks pigem kasutada väljendit "koguheide". Palume täpsustada. Samal lk-l on ka lause: „Energiatõhusate kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamine (automaatsildumise seadmete, laevade alternatiivkütuste kasutuselevõtu eelistamine ja punkerdamisturu loomine).“ Palume selgitada, mida mõeldakse punkerdamisturu loomise all, mida see täpsemalt hõlmab? Samuti, kuidas see kliimaneutraalsusse panustab ja milliseid kaasaegseid tehnoloogiaid sisaldab? Tunnustame kliimamuutuste mõjude aspekti kajastamist (lk 29), kuid juhime tähelepanu, et sadamate kaitserajatiste rajamiseks või uuendamiseks muutuvates kliimatingimustes tuleks MKMi tegevusena (lk 30 tabel) planeerida ka rahalisi (investeeringutoetus) meetmeid, et vajalikud muulid vm kaitserajatised ka ehitatud saaks. Eelmine märkus (investeeringud sadamate ohutustamiseks kliimamuutuste tingimustes) kehtib ka ptk-i "Sadamate ohutuse ja turvalisuse tagamine" (lk 34) puhul. Arvestades intensiivistuvat laevaliiklust nii kaubavedudel kui väikelaevanduses, tuleb tegevusena plaanida ka sadamate keskkonnanõuete täitmist ja tõhusamat järelevalvet, sh võõrliikide seiret sadamates ja varajase hoiatuse süsteemi töölerakendamist. Me ei saa nõustuda, et lahendusena pakutud tegevused (süvendustööde keskkonnanõuete leevendamine ja laevade liikumiskiiruste piiramine) on piisavad sadamate ohutuse ja turvalisuse tagamiseks. Ühtlasi selgitame tegevuse "Kaaluda süvendustööde keskkonnaalaste piirangute leevendamist tiheda liiklusega sadamates" kontekstis, et 4 keskkonnaalased piirangud on vajalikud mereelustiku kaitseks ning taoliste piirangute leevendamine (laevade) liiklustiheduse põhjal pole asjakohane. Palume parandada. Lk 30 on lahendusena toodud tegevus: „Veetee hoiukavast tulenevate tegevuste täitmise rahastamise korraldamine (laevateede ja kanalite seire ja hooldus, hüdrograafiline mõõdistamine, navigatsioonimärgistuse tagamine, navigatsiooniteabe koostamine ja avaldamine, jäämurde teenuse tagamine sadamatesse)“. Nimetatud teenused peaksid olema kättesaadavad veeteetasu eest. Palume täpsustada, miks on täiendav rahastamine vajalik. Lk 32 ptk "Otsingu- ja päästevaldkonna parandamine" - palume ptk-i uuendada seoses merepiiri valvamise üleminekuga Kaitseväele (https://www.riigiteataja.ee/akt/120062022002), kes peab tulevikus tagama ka merereostuse seire ja tuvastamise. Praegusest sõnastusest "PPA laevastiku ja merelise ressursi tugevdamine" ei piisa. Lk 35 tegevuste hulgas on „Piisava hulga järelevalveinspektorite pidev järelkasvu planeerimine ja koolitamine“. Palume täpsustada, milliste meetmete abil seda tegevust plaanitakse läbi viia. Samal lk-l järgmise valdkonna „Avaliku sektori võimekuse suurendamine merekeskkonnakaitset planeerida, keskkonnareostusi ära hoida ja nende tagajärgi leevendada“ lahendustena on toodud tegevused „Riskialade kaardistamine sõltuvalt ohu tüübist“ ja „Riigi ja erasektori koostöö reostustõrje ressursside kasutamisel (riskialade kaardistamine)“. Kummagi tegevuse juures ei ole aru saada, mida nende all mõeldakse ja mida teha kavatsetakse. Palume täpsustada. Samade tegevuste tulemusnäitajana on välja toodud: „On tagatud ametkondade vaheline tõhus koostöö merekeskkonna kaitsel ning merealaste uuringute tulemuste arvestamine merekeskkonna kaitse kavandamisel“. Juhime tähelepanu, et ükski pakutud tegevus ei panusta ametkondadevahelise koostöö tõhustamisse merekeskkonna kaitsel ega merealaste uuringute tulemuste arvestamisse merekeskkonna kaitse kavandamisel. Palume sõnastada arusaadavalt, mida soovitakse saavutada ja milliste tegevustega. Lk 39 PRIORITEET 4 – Eesti mereharidus ning valdkonna teadus- ja arendustegevus on kaasaegne ning tulevikukompetentse ja -vajadusi arvestav. Juhime tähelepanu, et nimetatud peatükk käsitleb vaid laevandusharidust. Palume täpsustada, mida siin peatükis merehariduse all mõeldakse. Juhime tähelepanu, et dokumendist on puudu keskkonnakaitse ja kestliku merekasutuse käsitlus. Läbivalt on palju keelelisi ja grammatilisi ebatäpsusi, samuti segadusi mõistetes: ei ole aru saada, millal mõeldakse merendust ja millal meremajandust, millal merendussektorit ja millal meremajandussektorit. Palume korrigeerida mõisted ühtlaseks ning toimetada keeleliselt. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Heinma Asekantsler kantsleri ülesannetes Agni Kaldma, 626 2956 [email protected] 5