Meremajanduse valge raamatu 2022-2035 kooskõlastamine

Teie: 14.06.2022 nr 5- 6/2022/4118-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 28.07.2022 nr 1.2- 1/22/2655-2 Meremajanduse valge raamatu 2022-2035 kooskõlastamine Täname, et olete meile kooskõlastamiseks esitanud Meremajanduse valge raamatu ning anname käesolevaga teada, et antud koosseisus ei ole meil võimalik dokumenti kooskõlastada. Vastavalt Riigikantselei suunistele tuleb valgeid raamatud koostada koostöös erinevate riigi- ja ametiasutustega, sidusrühmade ja teiste partneritega. Valge raamatuga nagu ka kõigi teiste strateegiliste arengudokumentidega ei saa seada teistele osapooltele kohustusi, mille osas ei ole teise poole nõusolekut. Antud juhul soovitakse dokumendiga seada Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) mitmeid kohustusi, mille osas ei ole meiega läbi räägitud ja kokku lepitud. Samuti juhime tähelepanu, et vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele on iga ministeerium vastutav oma haldusalale vajaliku teadus- ja arendustegevuse (TA) kavandamise ja elluviimise eest. Selleks eraldab Vabariigi Valitsus igal aastal ka ministeeriumitele vahendeid, mistõttu valdkonnale vajalike teadus- ja arendustegevuste eest, nii nagu see valges raamatus esitatud on, vastutab MKM ning see peaks dokumendis ka selgelt välja paistma. Dokumenti puudutava järgneva koostöö ettevalmistamiseks saadame eelinfona ka allolevad HTMi märkused: 1. Läbivalt tuleks selgemalt eristada ministeeriumi ja vastavate haridusasutuste ülesanded. HTMi vastutada on ülesanded, mis on seotud kutseõppeasutuste õppekavade ja koolitusvõimaluste pakkumisega. Kõrghariduse tasemel tuleks seada ootused otse ülikoolidele. 2. Me ei saa nõustuda lk 3 välja toodud ootusega teistele ministeeriumitele koostada igal aastal oma vastutusalasse jäävate meremajandusega seotud tegevuste rakendamise kohta tulemusaruanne ja esitada see hiljemalt 1. veebruariks MKMile. HTM koostab oma vastutusvaldkondade tulemusaruanded vastavalt üleriigilisele ajakavale – esmane projekt 1. aprilliks ning lõplik 31. maiks. Kui meie teemade osas on küsimusi, palun edastage need aasta alguses ning vajadusel saame infot jagada kooskõlas tulemusaruande valmimise ajaraamistikuga ehk esmane info 1. aprilliks, kuid kindlasti ei nõustu me koostama antud teemas tulemusaruannet. 3. Lk 3 tabelis on tulemusvaldkonna (transport) üldeesmärgi asemel kajastatud meremajanduse (poliitika)valdkonna üldeesmärk. Soovitame asendada see korrektse üldeemärgiga ning lisada kas vastav (poliitika)valdkonna üldeesmärgi rida või täiendada valge raamatu eemärke üldeesmärgi lisamisega. Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  4. Samuti juhime tähelepanu, et valge raamatu enda eesmärk ei saa olla kauba- ja reisijateveo mahtu suurendamine jm tabelis väljatoodu. Valge raamatu eesmärk on selgelt välja toodud lk 3: „Valge raamatu … eesmärgiks on koostöös erinevate riigi- ja ametiasutustega, sidusrühmade ja teiste partneritega ning üldsusega visioonide ja eesmärkide seadmine, olukorra kaardistamine ning lahenduste otsimine“. 5. Lk 5 alajaotuses „Seos teiste arengukavadega“ on käsitletud seost ka Transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021–2035. Kuna tegemist on arengukavaga, mille ühte valdkonda merendus katab, ei peaks teda selles kontekstis käsitlema. 6. Palume kogu sissejuhatuse ülesehituse ja alapealkirjad üle vaadata, kuna alapealkirjade all käsitletakse läbivalt ka teemasid, mis ei kuulu antud alapealkirja koosseisu ning peaks olema kajastatud üldises sissejuhatuses. Valge raamatu koostamise eesmärgi seade võiks alata sellest, millist probleemi on vaja selle abil lahendada. Hetkel keskendub kogu sissejuhatus sellele, et on vaja koostada rakendusdokument, kuid ei selgu, millise probleemi lahendamiseks seda tehakse. Vaid sissejuhatuse lõpus on välja toodud soovitud olukord, kuhu tahetakse jõuda. Soovitame probleemipüstituse ning soovitud olukorra välja tuua kohe sissejuhatuse alguses ja muu info süstemaatiliselt ära struktureerida ja esitada peale seda. 7. Lk 9 lauses „Erinevalt Euroopa Komisjonist käsitleme me…“ peetakse ilmselt silmas haridusvaldkonda mitte haridust. 8. Lk 10 juhime tähelepanu, et avalik sektor, teadus ja haridus ei saa olla merendusklastri alamklastriks. 9. Palume ptk 2.1 lk 14 selgemalt välja tuua, milline osa tekstist on visioon ja milline ei ole. Hetkel on kirjeldav (sh välistusi kirjeldav) ja visioneeriv tekst segamini. 10. Ettevõtluse puhul jääb ebaselgeks, missuguse suunitlusega ettevõtluskoolitust on vaja (osades tasemeõppe õppekavades on ettevõtluse teema sees). Kas MKMi ettepanek on, et need oleksid nt tasemeõppe õppekavades valikainetena või kohustuslikud? Kõrghariduse õppekavade sisu osas palume esitada ettepanekud otse Mereakadeemiale. 11. Lk 20 lause „suurema osa meremeeste majandus- ja ettevõtlusalane haridus on puudulik“ juures märgime, et tõsisemalt tuleks analüüsida, kas laevapereliikmete ettevalmistuse korraldus praegusel moel on otstarbekas. Kutse- ja kõrghariduse valdkonnas oleks vaja läbi analüüsida võimalus, et laevapereliikmete koolitus viiakse kooskõlas IMO nõuetega üle kutseõppesse. Kõrgharidustasemel jätkatakse spetsialistide ettevalmistust erialadel, kus 3+2 kõrgharidusõpe on olemuslikult vajalik. 12. Lahenduse tabelis lk 20 palume tegevuse „Lisada merenduse õppekavadesse või luua eraldi kursuseid…“ juures täpsustada, et kutsehariduses on vastutajaks HTM, kõrghariduses aga HTMi asemel TTÜ, kuna kõrghariduses on õppetöö korraldus ja õppekavade arendamine autonoomse avalik-õigusliku ülikooli (TTÜ) ülesanne ja õppekavade ajakohastamine peab käima koos sektori tööandjatega. 13. Lk 25 toome esile, et mõjunäitajale „laevaehituse sektori lisandväärtus töötaja kohta on 2035. aastal vähemalt 45 000 eurot“ seatud eesmärk on väheambitsioonikas. Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas (TAIE) 2021– 2035 on eesmärgiks seatud aastaks 2035 saavutada 110% EL-27 tööjõu tootlikkusest. Samas proportsioonis peab suurendama sektori tööjõu tootlikkust. Hinnanguliselt peaks kasv olema 2018-2035 minimaalselt 30%. Vastasel korral on sügavalt küsitav eriala populaarsuse tõus noorte hulgas 14. Laevaehitust puudutavate kitsaskohtade juures (lk 27) ei ole välja toodud sertifitseerimise- ja katsetamistegevuse ning -taristu vajadusi. Kas käesolev olukord rahuldab sektori vajadusi? 2 (6)  15. Lk 27 jääb lause „Uute lahenduste loomine…“ mõte segaseks. Teadusasutuste ja erasektori omavahelisel koostööl ei tarvitse olla otsest seost haridusasutuste lõpetajatega. Kui mõeldud on seda, et ülikool kui teadus- ja haridusasutus peaks tegema rohkem koostööd erasektoriga ning sellest sünniks õppe kvaliteedi kasv, siis tuleks lause sõnastust vastavalt parandada. Samuti palume asendada sõnastus „lõpetajate tootmine“ sõnastusega „sobivate oskustega spetsialistide ettevalmistamine.“ 16. Palume täpsustada, mida täiendab HTMi kaasvastutus lk 32 tegevuse „Töötada välja nutirakendus – virtuaalpoi – saab kasutada erinevateks uuringuteks“ juures või HTMi kaasvastutajana eemaldada. 17. Lk 39 palume lisada järgnevasse lausesse ka olemasolevad õppekavad: „Haridusasutused arvestavad uute õppekavade käivitamisel ja olemasolevate õppekavade arendamisel merenduse globaalseid ja tehnoloogilisi suundumisi ning sektori vajadusi, et tagada kvaliteetne sektori kasvu tingimusi arvestav tööjõud.“ 18. Lk 39 palume täiendada mõjunäitajad, mis hetkel puudutavad vaid õppetöö poolt, kuid prioriteet 4 käsitleb ka valdkondlikku teadus- ja arendustegevust. 19. Lk 40 jääb segaseks, mida on mõeldud sõnaga „administratsioon“. Üldjuhul võiks see tähendada juhtkonda, mis on olemas nii haridusasutustel kui ka ettevõtetel. Või on mõeldud Transpordiametit või MKMi? Sel juhul oleks õigem termin „riigiasutus“. Samas lauses on „vajalik erialaspetsialistide koolitamisel“ mõeldud ilmselt „vajalike erialaspetsialistide“. 20. Lk 41 tegevuse „Merehariduse ning valdkonna teadus- ja arendustegevuse tervikvaate loomiseks ametite ja ministeeriumide ülene ühtne koordineerimine (perioodilised kohtumised vms)“ põhitäitja peab olema MKM ning HTM saab olla kaastäitja rollis. 20.1. HTM ei saa olla meremajanduse valdkondliku TA koordineerija rollis - see ülesanne on seadusega antud valdkondlikule ministeeriumile. 20.2. Haridusvaldkonnas peab HTM tagama valdkondade ülese tervikvaate ning tasakaalu õpetamisel ja selliselt on üles ehitatud ka planeerimis- ja rahastamismudelid. Lähtume oma meetmete väljatöötamisel valdkondlikest strateegiatest ja OSKA prognoosisüsteemi tulemustest. Eraldi fookuses on IKT ja tehnikaerialad, milleks oleme kavandanud IT akadeemia ja inseneriakadeemia programmid. Vaid merehariduse vaatega tegelemisel peab võtma vedava rolli valdkonna eest vastutav ministeerium. 21. Lk 41 on välja toodud tegevus „Eesmärkide rakendamiseks merehariduskontseptsiooni koostamine hiljemalt 2023. aastaks“. Valges raamatus on juba tehtud mitmeid ettepanekuid, mis merendusvaldkonnas õpetamist puudutavad alates huviharidusest kuni kõrghariduseni. Väljapakutud lahendusest ei selgu sisulised ootused merehariduse kontseptsioonile. HTM ei pea võimalikuks (ressursside piiratusest ja merendusalase kompetentsi puudusest tulenevalt) kitsalt merenduse valdkonnale keskendumist, aga oleme valmis osalema aruteludes, et tutvustada meie sekkumisvõimalusi ning rääkida läbi ootusi. Kui MKM peab vajalikuks merehariduskontseptsiooni koostamist, peaks see olema MKMi poolt veetav tegevus ning HTM ja õppeasutused saavad olla kaastäitja rollis. Näitena võime tuua Sotsiaalministeeriumi, kes veab arutelusid koolidega tervise valdkonnas, samuti Maaeluministeerium ja Keskkonnaministeerium omades valdkondades. 22. Lk 41 kolmas ja viies tegevus dubleerivad üksteist (tööjõuvajaduse uuringute/seire läbi viimine ja perioodiline merendussektori tööjõuvajaduse uuring). Kui ühel puhul on mõeldud OSKA uuringut ning teisel puhul MKMi tellitavaid uuringuid, siis palume vastavalt täpsustada ning muuta vastavalt ka täitjad ja kaasvastutajad. HTM tagab 3 (6)  jätkuvalt OSKA seiresüsteemi rahastamise ja arendamise, kuid OSKA süsteemi juhib koordinatsioonikogu, kes kinnitab valdkonnad, ekspertkogude loetelu, kinnitab raportite ajakava ja kiidab raportid heaks. Koordinatsioonikogusse kuulub ka MKM esindaja, nagu ka Kutsekoja nõukogusse. Juhul, kui vajatakse oma valdkonnas spetsiifilisemaid uuringuid, kui suudab OSKA pakkuda, siis peab need tellima valdkonna eest vastutav ministeerium – antud juhul MKM. 23. Lahenduse „Sadamatehnika õppesuuna loomine ja sadamapraktika osakaalu suurendamine õppetöös“ puhul jääb probleemi kirjeldus ebapiisavaks, et hinnata väljapakutud lahenduse asjakohasust ning samuti ei selgu, mis taseme õppest räägitakse. 24. Lk 41 eesmärgi „Merendusalane TA…“ juures tooksime välja, et ka eelnevas osas räägitakse väga olulises mahus teadus- ja arendustegevuse probleemidest ja lahendustest. Prioriteedi alguses räägitakse ka probleemist, et osapoolte koostöö on vähene, aga siinkohal seda enam ei mainita. Samuti tuletame jätkuvalt meelde, et valdkondliku TA rahastamine on valdkondliku ministeeriumi ülesanne. Kui MKM leiab rahastamises vajakajäämisi, tuleks antud dokumendis seada MKMi vastususele ka vastavad tegevused olukorra parandamiseks. 25. Lk 42 palume eemaldada või ümber sõnastada lause: „Erinevate osapoolte koostöö ja panuse tulemusel muudetakse merendus riiklikul tasemel oluliseks õppe, teadusarendus ning innovatsiooni prioriteetseks valdkonnaks“. Juhime tähelepanu, et riiklikud TAI prioriteedid kinnitati TAIE arengukavaga aastani 2035 ning käesolevas sõnastuses ei ole see arengukavaga kooskõlas ning seega võimalik. Samuti ei näe me võimalust muuta merendus riiklikul tasemel paljudest teistest õppevaldkondadest prioriteetsemaks valdkonnaks. 26. Lk 42 on teksti osas välja toodud järgmised kavatused: „Luuakse riiklik toetussüsteem, mille eesmärk on kaasa aidata merendusalasele teadus- ja arendustegevuse teadmistebaasi tugevdamisele ning innovatsioonile. Arendatakse välja merendussektori vajadustest lähtuvad spetsiifilised rahastusmeetmed nii ülikoolidele kui ka ettevõtetele.“ Kui see on MKMil kavas, siis peaks see sisalduma ka alljärgnevas tegevuste tabelis MKMi vastutusega. Samas soovitame täpsustada sõnastust ning „toetusüsteemi“ asemel kasutada „toetusmeede“. 27. Lk 42 palume täpsustada, mida on mõeldud „merendust prioriteetse arenguna käsitlevas ülikoolis…“ all? 28. Lause “Merendust prioriteetse arenguna käsitlevas ülikoolis arendatakse välja konkurentsivõimelised ja tugevad uurimisrühmad nii inimressursi kui materiaaltehnilise taristu osas, millele saab ülesse ehitada teaduspõhise õppe kõigil kolmel kõrgharidustasemel…“ juures juhime tähelepanu, et eespool on väidetud, et üheks tugevuseks on see, et kolmel kõrghariduse astmel on Eestis õpe olemas. Täpsustame ka, et kõrgharidustasemeid on üks, mis jaguneb kolmeks astmeks. 1. aste BA, 2. aste MA ja 3. aste doktoriõpe. 29. Märgime, et lk 42 tabelis väljapakutud lahenduste üldistustase on ebaühtlane, olles kohati väga detailsed ja killustunud (nt kehtestada protseduurid haridusasutuste omavaheliseks koostööks). 30. Palume korrigeerida lk 42 tegevust „Üldhariduskoolide/huvitegevuse ärakasutamine merenduse propageerimiseks (koostöö õppeasutustega). MTÜ Noored Merele, Meresõber, läbi Kalanduse Teabekeskuse eri tegevused kalanduse propageerimiseks, mis on seotud lastega – kalandustundidest üldhariduskoolides, kala-aabitsa väljaandmisest lasteaedade viimases rühmas kuni kalalaagriteni jms“. Korrektne sõnastus oleks: „Merenduse propageerimine üldhariduskoolides ja huvitegevuses“ ning vastutaja – valdkonna eestvedaja MKM, kaasvastutajad HTM ja MeM. Kogu senine sõnastus alates 4 (6)  teisest lausest on antud dokumendi jaoks liialt detailne ja võiks kajastuda pigem joonealuse tekstina vms vormis märkusena. 31. Lk 43 viiendas tegevuses (õppekavade kohandamine) palume muuta ja täpsustada kaastäitjaid. Õppekavade kohandamise eest kõrghariduse tasemel saavad vastutada/kaasvastutada kõrgkoolid. Kui kohandamist vajavad kutsekeskhariduse õppekavad, siis on oluline roll ka HTM-il. 32. Lk 43 kuuendas tegevuses „merenduse turundamine“ palume muuta täitjaks MKMi ning HTM eemaldada. HTM ei saa võtta endale merenduse valdkonna turundamise ülesannet, see on tööandjate ja vastava valdkonna eest vastutava ministeeriumi ülesandeks. 33. Lk 43 seitsmenda tegevuse juures palume täpsustada, mida mõeldakse TA tegevuse suurema haridusse integreerimise all, kuna kõrgharidustaseme õpe põhinebki teadus- ja arendustegevusel. 34. Lk 43 üheksanda tegevuse „kutse- ja kõrghariduse koostöö ja ühtlustamine“ juures märgime, et kutse- ja kõrgharidust ei saa ühtlustada. Eeldatavalt on mõeldud seda, et institutsioonid teeksid enam koostööd, sh õppekavade arendamisel? Samuti toome siinkohal välja olulise lahendamata teemana OSKA raportis välja toodud meresõiduohutuse seadusega sätestatud laevapere haridusnõuete analüüsimise ettepaneku ja seaduse muutmise kaalumist. See tuleks samuti tegevuste tabelisse lisada. 35. Palume korrigeerida lk 43 tegevust „Merenduse algharidus põhihariduse tasemele valikainena ja jätkuv merendushariduse populariseerimine“. Kuni merenduse alghariduse lisamist põhihariduse tasemele valikainena ei ole HTMiga arutatud ja kokkulepet saavutatud, tuleb see antud tegevuskavast ja HTMi vastutuselt eemaldada. Juhime tähelepanu, et igal koolil on õigus koostada valikõppeainekava ja seda rakendada, nt Saaremaa koolides laevanduse valikõppeaine. HTM võib esitada valikkursuse kava gümnaasiumile riikliku õppekava lisana, kuid see tuleb eelnevalt kokku leppida ja koostada. Teiseks on valdkonna populariseerimine MKMi ja vastava sektori roll ning see peaks olema seetõttu MKMi vastutusel. 36. Lk 43 11. tegevuse juures palume selgitust, milles seisneb probleem, mida lahendatakse? Varasemas tekstis ei ole praktikabaasidele viidet ning lisaks ei ole HTM-il praktikabaase. Seega palume HTMi vastutus eemaldada. 37. Lk 43 12. tegevuse „Taastuvenergia ja sinimajandusega seotud õppekavade ning kursuste väljatöötamine“ juures peavad esmasteks täitjateks olema õppeasutused koostöös tööandjatega. 38. Lk 43 13. tegevuse „Avaliku ja erasektori õppeasutuste tõhusamate koostööprotseduuride väljatöötamise ning eesmärgistatud koostöö lähiregioonide merehariduse tõmbekeskuseks muutmise“ juures palume selgitust, mida on mõeldud koostööprotseduuridega ja milline on lahendatav probleem. 39. Lk 46 tegevuse „Teadlikkuse tõstmine/merendusklassid“ juures juhime tähepanu, et tegemist ei saa olla riikliku lahendusega. Üldhariduskoolidel on õigus valikõppeainete varal välja kujundada oma õppekava sh ka merendusklassid, kui koolipidaja ja hoolekogu selle heaks kiidavad ja kui koolipidaja seda rahastab. 40. Lk 46 tegevuse „Meremuuseumide kaasamine üldhariduse õppekavadesse“ puhul juhime tähelepanu, et õppekavasse kui dokumenti ei saa muuseume kui asutusi kaasata. Samuti 5 (6)  anname teada, et alates 2022. aastast eraldab riik vastavalt KuMi poolt väljatöötatud Kultuuriranitsa meetmele koolipidajatele raha muuseumide külastuseks. 41. Edastame ka mõned tehnilised märkused: lk 2 olukorra kaaristmaine > kaardistamine; lk 14 sätestatud > sätestatut; lk 15 meremajanduse > meremajandus; lk 19 lauses „Ligikaudu…„ kordused; lk 40 juhtumine > juhtimine. Samuti palume dokumendis läbivalt ühtlustada viitamine – kohati on kasutatud tekstisisest, kohati joonealust viitamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Vinter-Nemvalts kantsler Karin Mikk 735 0176 [email protected] 6 (6)