Saatja: Madli Vitismann <
[email protected]>
Saadetud: 27.07.2022 09:50
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: teadmiseks: merekeele nõukoja vormilisest seosest riigiametiga
Tähtsus: Madalaim
Tere!
Merekeele nõukoja esimehe palvel edastan majandus- ja taristuministri
Riina Sikkuti teavitamiseks merendusorganisatsioonide Transpordiametile
saadetud seisukoha, miks on vajalik ekspertide seltsingut riigiasutusega
vormiliselt siduva spetsialisti ametikoht. Kohtumise eel Transpordiameti
juhtkonnaga on see üks näide ameti tegevusvaldkonna ülisuurest
mitmekesisusest.
Lugupidamisega
Madli Vitismann
merekeele nõukoja liige
50 38 088
________________________________
Seda e-posti on pahavara suhtes Avast viirusetõrjega kontrollitud.
Transpordiamet 26. juuli 2022 Toetusavaldus merekeele nõukoja tegevuse jätkamiseks Me ile sai teatavaks Transpordiameti soov loobuda merendusterminoloogi ametikohast . Ei ole mõeldav, et praeguse päringute mahu juures keegi merekeele nõukoja liikmetest seda tööd tasuta teeks. Eesti Meremuuseumi juures alustanud nõukoda kutsuti kevadel 2002 Veeteede Ameti juurde, sest ameti üks põhikirjalisi ülesandeid oli eestikeelse terminoloogia täiustamine. Transpordiameti põhimäärus on nii suure üldistusastmega, et sell es polegi nimetatud merendust kui terviklikku majandusvaldkonda, mistõttu pole kirjas ka terminoloogiaalast põhiülesannet . Ent kuivõrd 1. jaanuaril 202 1 kolm riigiametit liideti, ei tohiks Transpordiamet kui nende ametite õigusjärglane me i e arvates loobuda Eesti merendus valdkonda arendavatest tegevustest. Kui Veeteede Ameti peadirektor kutsus merekeele nõukoja ameti juurde eesti merekeelt arendama ja korrastama, lepiti ühtlasi kokku, et merendusterminoloogi ametikoht sobib kõige paremini ametisse, mitte ministeeriumisse, meremuuseumisse või mereakadeemiasse. Seltsinguna töötav merekeele nõukoda on Eesti autoriteetseim merendusterminoloogia konsulta tsiooniorgan juba 49 aastat ja 6 kuud . N ii Eesti Keele Instituudile kui ka meremeestele, nii eesti toimetajaile, tõlkijaile ja ajakirjanikele kui ka Euroopa Liidu Kirjaliku Tõlke Peadirektoraadi eesti keele tõlkijaile. Merekeele nõukoda on koostanud Mereleksikoni , Inglise-eesti meresõnaraamatu ning vaadanud läbi merendusterminid ja nende seletused „Õigekeelsussõnaraamatus“ ja „Võõrsõnade leksikonis“ . Aastail 2020-2021 toimetas merekeele nõukoja töörühm Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel ühe tähtsama ja väga mahuka (1 miljon tähemärki) rahvusvahelise merenduskonventsiooni tõlke – SOLAS ( Safety of Life at Sea ) – korralikku eesti merekeelde . Eri merendusalade spetsialistide st koosneva nõukoja tööd on administreerinud ning nõukojale tarbijate päringuid ja saadud vastuseid vahendanud Transpordi ameti merendusterminoloog Malle Hunt, kes ise on nõukoja liige juba alates 1998. aastast. Samuti on t ema koostada merekeele nõukoja teokirjade koondfail ja koordineerida merendusentsüklopeedia Mereviki 2009. aastal alanud koostamine . Need on muutunud väärtuslikuks allikaks nii Vikipeedia autoritele kui ka teistele peamiselt kirjalike tekstidega tegelejaile. Mõlemad paiknevad Transpordiameti serveris . Eesti merendusorganisatsioonidena ning merendusterminoloogia küsimustega kokku puutuvate ja merekeele nõukoja spetsialistide teadmisi hindavate organisatsioonidena sooviksime näha merekeele nõukoja tegevuse jätkumist ning arendamist. Hindame nõukoja panust Eesti merendusvaldkonda viimase ligi 50 aasta jooksul ning loodame, et Transpordiamet leiab võimaluse seltsingu väärtusliku töö jätkumise toetamiseks. Merekeele nõukoja esimees Peeter Veegen /digiallkiri/ TTÜ Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger /digiallkiri/ AS ASi Tallink Grupp kommunikatsioonidirektor Katri Link /digiallkiri/ Eesti Laevaomanike Liidu president Vahur Ausmees /digiallkiri/ Eesti Kaptenite Klubi juhatusliige Rein Raudsalu /digiallkiri/ Eesti Laevajuhtide Liidu juhatuse esimees Janno Laende /digiallkiri/ Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember /digiallkiri/ Eesti Laevamehaanikute Liidu juhatuse esimees Tarmo Post /digiallkiri/