Rahandusministri 28. novembri 2008. a määruse nr 40 „Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ muutmine

Finantsinspektsioon [email protected] Meie 26.07.2022 nr 1.1-10.1/6113-1 Investeerimisühinguid puudutava määruse muutmine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri 28.11.2008 määruse nr 40 „Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ muutmise määruse eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise kooskõlastamise infosüsteemi vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Palume Teie arvamust eelnõu kohta 10 tööpäeva jooksul käesoleva kirja kättesaamisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisa(d): Eelnõu Seletuskiri Lisaadressaadid: Justiitsministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Pank Kõik investeerimisühingud Helen Korju-Kuul 6113681 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU MÄÄRUS Rahandusministri 28. novembri 2008. a määruse nr 40 „Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse väärtpaberituru seaduse § 108 lõigete 3 ja 4 alusel. § 1. Määruse muutmine Rahandusministri 28. novembri 2008. a määruse nr 40 „Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ lisa 11 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Lisa 11 Investeerimisteenuste aruanne  Rahandusministri 28. novembri 2008. a määruse nr 40 „Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord” Lisa 11 (muudetud sõnastuses) INVESTEERIMISTEENUSTE ARUANNE 1. Aruande eesmärk Aruande eesmärgiks on saada ülevaadet kõikidest klientide varadest, mida investeerimisühing hoiab või valitseb. 2. Aruande valdkond 2.1. Aruande valdkonda kuuluvad: 2.1.1. Klientide väärtpaberite ja muude varade (sh rahalised vahendid) jäägid ja deebet/kreeditkäibed, mis on soetatud või hoitavad järgmiste teenuste osutamise käigus: 1) väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud investeerimisteenused; 2) väärtpaberiportfelli valitsemine väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 4 tähenduses; 3) nõustamine väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punkti 5 tähenduses, kui sellega kaasneb kliendi väärtpaberiportfelli valitsemine nii, et klient annab iga tehingu kohta juhise või nõusoleku; 4) väärtpaberite hoidmine väärtpaberituru seaduse § 44 punkti 1 tähenduses. 2.1.2. Muud aruandva investeerimisühingu hoitavad klientide nimel ja arvel soetatud või hoitavad varade (sh rahalised vahendid) jäägid ja deebet/kreedit käibed, mis ei ole punktis 2.1.1 nimetatud teenuste osutamise objektiks. 2.2. Aruande valdkonda ei kuulu: 2.2.1. Osakute registripidamise teenuse osutamine, mis väljendub investeerimisfondide seaduse §-s 62 nimetatud toimingute tegemises; 2.2.2. Klientide varade jäägid, mis klient on ise soetanud erinevate kauplemisplatvormide kaudu ja mis ei ole väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks ja nende varade deebet/kreeditkäibed. Aruandev investeerimisühing võib omada infot selliste kliendi varade kohta seetõttu, et ta täidab kliendi antud tehingukorraldusi; 2.2.3. Väärtpaberite hoidmise teenuse objektiks olevate tuletisinstrumentide jäägid; 2.2.4. Tuletisinstrumentide deebet/kreeditkäibed; 2.2.5. Investeerimisühingu nimel avatud, kuid klientide rahaliste vahendite hoidmiseks avatud arvelduskonto deebet/kreeditkäibed, mis tulenevad kliendile kuuluvate väärtpaberite ja muu vara ostust/müügist, laenu andmisest ja raha hoiustamist või tagasimaksmisest; 2.2.6. Makseta väärtpaberiülekanded. 3. Andmete summeerimise üldnõuded Ühele reale summeeritakse nende instrumentide jääk, deebet- ja kreeditkäive, tehingute arv 1 ja 2, kogus ja summaarne nimiväärtus, mille identifikaatorid langevad kokku. 4. Aruanderea struktuur Aruanne koosneb järgmistest struktuuriosadest: 1) kliendi riigi kood; 2) klient; 3) kontohaldur; 4) instrumendi liik; 5) instrumendi kajastamise põhimõte 6) eritingimus; 7) instrumendi riigi kood; 8) teenuse liik; 9) instrumendi jääk; 10) instrumendi deebetkäive; 11) tehingute arv_1; 12) instrumendi kreeditkäive; 13) tehingute arv_2; 14) väärtpaberi kogus; 15) väärtpaberi summaarne nimiväärtus; 16) ISIN-kood. 5. Aruanderea struktuuri selgitus 5.1 Kliendi riigi kood Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Kui kliendi residentsust pole võimalik määrata, märgitakse riigi koodiks XX. 5.2 Kliendi identifikaator Keskvalitsus 1 Kohalik omavalitsus 2 Riiklik sotsiaalkindlustusfond 13 Keskpank 12 Krediidiasutus 6 Muu hoiuseid kaasav ettevõte 15 Rahaturufond 16 Kindlustusandja 17 Pensionifond 18 Muu investeerimisfond 19 Muu finantseerimisasutus 20 Riigi- ja kohaliku omavalitsuse mittefinantsettevõte 7 Muu mittefinantsettevõte 8 Kodumajapidamine 10 Kodumajapidamisi teenindav kasumitaotluseta institutsioon 9 5.3 Kontohalduri identifikaator Kontohaldur 1 Ei ole kontohaldur või määramata 0 Siin näidatakse kliendi identifikaatorite 6 „Krediidiasutus“ ja 20„Muu finantseerimisasutus“ puhul, kas tegemist on kontohalduriga. Ülejäänud kliendi liikide ning nende krediidiasutuste ja muude finantseerimisasutuste puhul, mis ei ole kontohaldurid, märgitakse kontohalduri identifikaatoriks 0 „Ei ole kontohaldur või määramata“. Instrumentide puhul, mis ei ole väärtpaberid, märgitakse samuti identifikaatoriks 0 „Ei ole kontohaldur või määramata“. 5.4 Instrumendi liigi identifikaator Aktsia ja osa 1 Võlaväärtpaber 2 Tuletisinstrument 3 Raha 4 Hoius 5 Rahaline laen 6 Investeerimisfondi osak või aktsia 7 Virtuaalvääring 9 Muu krüptovara 10 Muu 8 Siin näidatakse kliendile kuuluv instrument, mis on aruandva investeerimisühingu halduses või mille aruandev investeerimisühing on andnud lepingu alusel kellegi teise hallata, sh väärtpaberid, mille klient on repotehinguga müünud või välja laenanud. Kliendi repotehinguga müüdud või välja laenatud väärtpaberid näidatakse kliendi väärtpaberiportfellis vaatamata sellele, kas väärtpaberite omandiõigus on üle läinud ostjale (laenajale) või mitte. Klientide rahaliste vahendite puhul, mis on investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuse osutamiseks investeerimisühingu kätte usaldatud, märgitakse instrumendi liigiks 4 „Raha“. Kliendi rahaliseks vahenditeks on muuhulgas kliendile kuuluv raha, mis asub investeerimisühingu nimel, kuid klientide rahaliste vahendite hoidmiseks avatud arvelduskontol ning raha, mis nimetatud arvelduskontol enam/veel ei asu, kuid mida endiselt kajastatakse kas investeerimisühingu bilansis või bilansivälistel kontodel (nt raha vahekontodel, raha teel). Kui kliendile kuuluvaks instrumendiks on tähtajaline hoius või väljastatud laen, märgitakse instrumendi liigi identifikaatoriks vastavalt 5 „Hoius“ või 6 „Rahaline laen“. Kui kliendile kuulvaks instrumendiks on virtuaalvääring, märgitakse instrumendi liigi identifikaatoriks 9 „Virtuaalvääring“. Muu digitaalsel kujul esitatud väärtuse või õiguste kogumi korral, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mis ei ole virtuaalvääring, märgitakse instrumendi liigi identifikaatoriks 10 „Muu krüptovara“. Instrumendi liigi identifikaatorite nimekirjas nimetamata instrumentide puhul (näiteks vekslid, investeerimiskuld, kinnisvara jm alternatiivsed investeeringud, mis ei ole fondi vormis) märgitakse instrumendi liigiks 8 „Muu“. 5.5 Instrumendi kajastamise põhimõte Bilansis 1 Bilansiväliselt 2 Määramata 0 Siin näidatakse, kuidas kajastab investeerimisühing oma raamatupidamisarvestuses klientidele kuuluvat vara, mida investeerimisühing haldab oma nimel, kuid kliendi huvides. Kui investeerimisühing kajastab aruandereal esitatud kliendile kuuluvat instrumenti oma bilansis, määratakse instrumendi kajastamise põhimõtte identifikaatoriks 1 „Bilansis“. Kui aruandereal esitatud kliendile kuuluvat instrumenti kajastab investeerimisühing oma bilansivälistel kontodel, määratakse instrumendi kajastamise põhimõtte identifikaatoriks 2 „Bilansiväliselt“. Kui instrumendil aruandeperioodi lõpus jääk puudub, kuid aruandeperioodi jooksul on toimunud kas ainult kreeditkäive või nii deebet- kui kreeditkäive (s.t puudus jääk ka eelmise aruandeperioodi lõpus), märgitakse instrumendi kajastamise põhimõtteks 0 „Määramata“. 5.6 Eritingimuse identifikaatorid Repo 1 Laen 6 Eritingimusteta 4 Määramata 0 Eritingimuse 1 „Repo" all näidatakse kliendi väärtpabereid, mis on repotehinguga müüdud ja 6 „Laen" all need väärtpaberid, mis on välja laenatud. Juhul, kui väärtpaberile eelnimetatud eritingimused ei rakendu või tegemist on instrumentidega, mis ei ole väärtpaberid, märgitakse identifikaatoriks 4 „Eritingimusteta“. Kui instrumendil aruandeperioodi lõpus jääk puudub, kuid aruandeperioodi jooksul on toimunud kas ainult kreeditkäive või nii deebet- kui kreeditkäive (s.t puudus jääk ka eelmise aruandeperioodi lõpus), märgitakse eritingimuse identifikaatoriks 0 „Määramata“. 5.7 Instrumendi riigi kood Siin näidatakse riigi kood aruandereal esitatud instrumendi emitendi/vastaspoole residentsuse järgi. Väärtpaberite (v.a tuletisinstrument) ja vekslite puhul võetakse residentsuse määratlemisel aluseks väärtpaberi/veksli emitendi residentsus; tuletisinstrumentide, hoiuste ja laenude puhul tehingu vastaspoole residentsus, kellega aruandev investeerimisühing kliendi nimel tehingu sooritas; krüptovara, mille alusvara on väärtpaber (nt token) puhul alusvaraks oleva väärtpaberi emitendi residentsus, kinnisvara puhul riigi residentsus kinnisvara asukohariigi järgi. Kui instrumendi emitendi/vastaspoole residentsust ei ole võimalik täpselt määrata, võib instrumendi riigi koodi määramisel lähtuda ISIN-koodist ja selle puudumisel riigist, kus instrumenti hoitakse. Investeerimis- ja investeerimiskõrvalteenuse osutamiseks investeerimisühingu kätte usaldatud klientide rahaliste vahendite ning virtuaalvääringu puhul ja juhul, kui instrumendi emitendi/vastaspoole residentsust ei ole võimalik identifitseerida või see puudub (näiteks investeerimiskuld), märgitakse instrumendi riigi koodiks XX. 5.8 Teenuse liigi identifikaatorid Väärtpaberiportfelli valitsemine 4 Väärtpaberiportfelli valitsemine koos väärtpaberite hoidmisega 5 Nõustamisega väärtpaberiportfelli valitsemine 6 Nõustamisega väärtpaberiportfelli valitsemine koos väärtpaberite hoidmisega 7 Väärtpaberite hoidmine 3 Muu 8 Siin näidatakse, millist teenust aruandev investeerimisühing kliendile aruandereal esitatud instrumendi korral osutab. Teenuse liik 4 „Väärtpaberiportfelli valitsemine“ määratakse nendele instrumentidele, mille korral osutatakse teenust ainult väärtpaberituruseaduse § 43 lõike 1 punkti 4 kohaselt. Teenuse liik 5 „Väärtpaberiportfelli valitsemine koos väärtpaberite hoidmisega“ määratakse, kui kliendi väärtpaberid on samal ajal nii väärtpaberiportfelli valitsemise kui ka väärtpaberi hoidmise teenuse objektiks. Teenuse liik 6 „Nõustamisega väärtpaberiportfelli valitsemine“ määratakse nendele instrumentidele, mis soetati aruande valdkonna punkti 2.1.1 alajaotuses 3 kirjeldatud teenuse osutamise tulemusena. Teenuse liik 7 „Nõustamisega väärtpaberiportfelli valitsemine koos väärtpaberite hoidmisega“ määratakse, kui kliendi väärtpaberid on samal ajal nii nõustamisega väärtpaberiportfelli valitsemise kui ka väärtpaberi hoidmise teenuse objektiks. Kui aruandereal kajastatud väärtpaberi puhul osutatakse ainult väärtpaberite hoidmise teenust, märgitakse teenuse liigi identifikaatoriks 3 „Väärtpaberite hoidmine“. Kui osutatakse muid teenuseid (nt teenused, millega kaasneb soetatud instrumendi (v.a väärtpaber) või kliendile kuuluva instrumendi (nt raha hoidmine), märgitakse teenuse liigi identifikaatoriks 8 „Muu“. 5.9 Instrumendi jääk Siin näidatakse aruandereal esitatud instrumentide rahaline koguväärtus ehk instrumendi jääk. Väärtpaberite jääk esitatakse turuväärtuses (inglise keeles dirty price) või õiglases väärtuses aruandeperioodi lõpu seisuga. Väärtpaberitel, mille turuväärtust või õiglast väärtust ei ole võimalik määrata, näidatakse väärtpaberite jääk nimiväärtuses või selle puudumisel väärtpaberi soetusmaksumuses. Fondiosakute puhul näidatakse osakute jääk puhasväärtuses (inglise keeles net asset value ehk NAV). Tuletisinstrumentide puhul näidatakse ainult positiivne väärtus. Hoiuste ja laenude puhul näidatakse jääk lepingulises väärtuses koos tekkepõhiste intressidega. Kinnisvara jm alternatiivsete investeeringute puhul näidatakse jääk hallatava vara õiglases väärtuses. Jääk esitatakse ümardatuna kahe komakohani. Kui instrumendil aruandeperioodi lõpus jääk puudub, kuid aruandeperioodi jooksul on toimunud kas ainult kreeditkäive või nii deebet- kui kreeditkäive (see tähendab, et jääk puudus ka eelmise aruandeperioodi lõpus), märgitakse instrumendi jäägiks 0 (null). 5.10 Instrumendi deebetkäive Siin näidatakse aruandereal esitatud instrumendi aruandeperioodi jooksul toimunud deebetkäive. Deebetkäibeks on muuhulgas väärtpaberi ja muu vara soetamine, laenu andmine ning raha hoiustamine tehinguhinnas ümardatuna kahe komakohani. Instrumendi liik 4 „Raha“ puhul on deebetkäibeks kliendi sissemaksed investeerimisühingu nimel, kuid klientide rahaliste vahendite hoidmiseks avatud arvelduskontole, muudel juhtudel (nt kliendi väärtpaberiportfelli kuuluva instrumendi müük) märgitakse deebetkäibe väärtuseks 0 (null). Instrumendi liik 3 Tuletisinstrument“ puhul märgitakse samuti deebetkäibe väärtuseks 0 (null). Välisvaluutas fikseeritud käive hinnatakse ümber vastavalt aruandeperioodi viimasel päeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursile. 5.11 Tehingute arv_1 Siin näidatakse mitme tehingu deebetkäive on summeeritud ja näidatud aruanderea kümnendas veerus „Instrumendi deebetkäive“. Loendamisel ei võeta arvesse tehinguid, mille käive näidatakse aruandes 0 (null väärtusega). 5.12 Instrumendi kreeditkäive Siin näidatakse aruandereal esitatud instrumendi aruandeperioodi jooksul toimunud kreeditkäive. Kreeditkäibeks on muuhulgas väärtpaberi ja muu vara realiseerimine/lunastamine, antud laenu (või laenu osamakse) ning hoiustatud raha tagasimaksmine tehinguhinnas ümardatuna kahe komakohani. Instrumendi liik 4 „Raha“ puhul on kreeditkäibeks väljamaksed kliendile investeerimisühingu nimel avatud, kuid klientide rahaliste vahendite hoidmiseks avatud arvelduskontolt, muudel juhtudel (nt kliendi nimel instrumendi ost) märgitakse kreeditkäibe väärtuseks 0 (null). Instrumendi liik 3 Tuletisinstrument“ puhul märgitakse samuti kreeditkäibe väärtuseks 0 (null). Välisvaluutas fikseeritud käive hinnatakse ümber vastavalt aruandeperioodi viimasel päeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursile 5.13 Tehingute arv_2 Siin näidatakse mitme tehingu kreeditkäive on summeeritud ja näidatud aruanderea kaheteistkümnendas veerus „Instrumendi kreeditkäive“. Loendamisel ei võeta arvesse tehinguid, mille käive näidatakse aruandes 0 (null väärtusega). 5.14 Väärtpaberi kogus Siin näidatakse aruandereal esitatud väärtpaberite arv tükkides, kui väärtpaberil on ISIN-kood ja väärtpaberi hinda väljendatakse rahalises vääringus. Kui tegemist ei ole väärtpaberiga, väärtpaberil puudub ISIN-kood või kui väärtpaberi hinda ei väljendata rahalises vääringus, märgitakse koguseks 0 (null). Samuti märgitakse koguseks 0 (null), kui väärtpaberil aruandeperioodi lõpus jääk puudub, kuid aruandeperioodi jooksul on toimunud kas ainult kreeditkäive või nii deebet- kui kreeditkäive (see tähendab, et jääk puudus ka eelmise aruandeperioodi lõpus). 5.15 Väärtpaberi summaarne nimiväärtus Siin näidatakse aruandereal esitatud väärtpaberite nimiväärtuste summa, kui väärtpaberil on ISIN-kood ja väärtpaberi hinda väljendatakse protsendina nimiväärtusest. Väärtpaberi summaarne nimiväärtus näidatakse originaalvaluutas ümardatuna kahe komakohani. Kui tegemist ei ole väärtpaberiga, väärtpaberil puudub ISIN-kood või kui väärtpaberi hinda ei väljendata protsendina nimiväärtusest, märgitakse välja väärtuseks 0 (null). Samuti märgitakse nimiväärtuseks 0 (null), kui väärtpaberil aruandeperioodi lõpus jääk puudub, kuid aruandeperioodi jooksul on toimunud kas ainult kreeditkäive või nii deebet- kui kreeditkäive (s.t puudus jääk ka eelmise aruandeperioodi lõpus). 5.16 ISIN-kood Siin näidatakse aruandereal esitatud väärtpaberi ISIN-kood. Kui väärtpaberil ISIN-kood puudub, märgitakse ISIN-koodiks XX. Samuti märgitakse instrumendi liikide 3 „Tuletisinstrument“, 4 „Raha“, 5 „Hoius“, 6 „Rahaline laen“, 9 „Virtuaalvääring“ ja 8 „Muu“ puhul ISIN-koodiks XX ning ka juhul, kui väärtpaberil aruandeperioodi lõpus jääk puudub, kuid aruandeperioodi jooksul on toimunud kas ainult kreeditkäive või nii deebet- kui kreeditkäive (see tähendab, et jääk puudus ka eelmise aruandeperioodi lõpus).  JUULI 2022 Rahandusministri määruse „Rahandusministri 28. novembri 2008. a määruse nr 40 „Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord” muutmine“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus 1. Sisukokkuvõte Määrus reguleerib investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise korra nõudeid. Määruse eesmärk on tagada Finantsinspektsioonile järelevalve teostamiseks vajalikud andmed. Määruse muutmise eelnõuga (edaspidi eelnõu) uuendatakse kehtiva määruse lisa 11, mille tulemus saab Finantsinspektsioon võimaluse koguda krüptovaraga, sh virtuaalvääringuga seotud tehingute ja investeeringute kohta informatsiooni. 2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu valmistas ette Finantsinspektsiooni aruandluse ja teabe osakonna finantsarvestuse spetsialist Karin Pani. Eelnõu ja seletuskirja vormistas rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna nõunik Helen Korju-Kuul (611 3681, [email protected]). Määruse eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected]). 3. Märkused Eelnõu ei ole otseselt seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrusega muudetakse kehtiva määruse lisa 11, mis puudutab investeerimisteenustega osutamisest aru andmist järelevalvele. Määruse lisa 11 muutmine. Kehtiva lisa 11 eesmärgiks on saada ülevaadet kõikidest klientide varadest, mida investeerimisühing hoiab või valitseb. Lisa 11 punktis 1 „Aruande eesmärk“ täpsustatakse aruandega kogutavate andmete kasutust, milleks on ülevaate saamine kõikidest klientide varadest, mida aruandev investeerimisühing hoiab ja/või valitseb. Lisa 11 punktis 2 „Aruande valdkond“ täpsustatakse senist valdkonda kuuluvate instrumentide kirjeldust ja täiendatakse aruande valdkonda. Olulisemaks muudatuseks, mille kohta punktis 2 teave ära tuuakse on, et edaspidi esitatakse aruandes lisaks instrumentide jääkidele ka andmed nende instrumentidega seotud aruandeperioodi käivete kohta. Aruandes ei tule näidata tuletisinstrumentidega seotud käibeid ja käibeid väärtpaberitega, mis toimuvad makseta väärtpaberikandena. Topelt aruandluse vältimiseks ei näidata aruandes ka aruandva investeerimisühingu poolt klientide rahaliste vahendite hoidmiseks ette 1 nähtud arvelduskontodel (instrumendi liik 4 „Raha“) toimunud käibeid, mis on seotud aruande valdkonda kuuluvate muude instrumentide soetuse ja raha laenuks andmise/hoiustamisega (arvelduskonto kreeditkäive) või müügiga ja laenu/hoiuse tagasimaksega (arvelduskonto deebetkäive). Arvelduskontodel toimunud käivetena näidatakse aruandes ainult sellised käibed, mis tulenevad kliendi poolt rahaliste vahendite kas sissemaksetest nimetatud arvelduskontodele (arvelduskonto deebetkäive) või väljamaksetest kliendile (arvelduskonto kreeditkäive). Lisa 11 punkti 3 „Aruandereal summeerimise üldnõuded“ täiendatakse seoses uute aruandeveergude lisandumisega aruanderea struktuuri. Lisa 11 punkti 4 „Aruanderea struktuur“ täiendatakse uute aruandeveergudega „Instrumendi kajastamise põhimõte“, „Instrumendi deebetkäive“, „Tehingute arv_1“, „Instrumendi kreeditkäive“ ja „Tehingute arv_2“. Seoses lisanduvate aruandeveergudega muutub osaliselt seniste aruandeveergude numeratsioon. Lisa 11 punkti 5.3 „Kontohaldur“ ja 5.6 „Eritingimus“ puhul lisatakse paremaks ülevaatlikkuseks identifikaatorite nimekirja identifikaator 0 (sisu vastavalt kas “Ei ole kontohaldur või määramata” või „Määramata“). Sellise identifikaatori kasutamise võimalusele on viidatud juba kehtivas lisas 11 aruande koostamist selgitava teksti osas, kuid varem identifikaator 0 identifikaatorite loetelust puudus. Punkti 5.6 lisatakse ka selgitav lause identifikaatori 0 „Määramata“ kasutamise kohta olukorras, kus aruandes tuleb näidata aruandeperioodi käibeid instrumentide kohta, millel aruandeperioodi lõpus jääk puudub. Lisa 11 punktis 5.4 ”Instrumendi liik” täiendatakse aruandes esitatavate instrumendi liikide nimekirja. Seoses Finantsinspektsiooni uuenenud andmevajadusega lisatakse loetelusse uued instrumendi liigid „Virtuaalvääring“ identifikaatoriga 9 ja „Muu krüptovara“ identifikaatoriga 10, mis näidati enne instrumenti liik 8 „Muu“ all. Aruande koostamisel mõistetakse instrumendi liik 9 „Virtuaalvääring““ sisu kooskõlas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 3 punktiga 9. Instrumendi liik 10 „Muu krüptovara“ näidatakse muu digitaalsel kujul esitatud väärtus või õiguste kogum, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mis ei ole virtuaalvääring. Lisatud on ka täpsustused instrumendi liikide 4 „Raha“ ning 8 „Muu“ sisu määratlemiseks. Nt instrumendi liik 4 „Raha“ puhul on selgitatud, et aruande mõistes käsitletakse kliendile kuuluva rahalise vahendina nii kliendile kuuluvat raha, mis asub investeerimisühingu nimel avatud ja klientide rahaliste vahendite hoidmiseks ette nähtud arvelduskontol kui ka raha, mis nimetatud arvelduskontol enam/veel ei asu, kuid mida endiselt kajastatakse kas investeerimisühingu bilansis või bilansivälistel kontodel (nt raha vahekontodel, raha teel). Finantsinspektsiooni seaduse § 39 lõike 2 alusel arvutatakse investeerimisühingu järelevalvetasu mahuosa protsendina vastava investeerimisühingu varast. Sama paragrahvi lõike 2² alusel ei arvata investeerimisühingu bilansi vara kirjete hulka investeerimisühingu klientidele kuuluvat vara, mida investeerimisühing haldab oma nimel, kuid kliendi huvides, ja kajastab oma bilansis. Selleks, et investeerimisühingute järelevalvetasude mahuosa suuruse arvutamiseks saada investeerimisühingu bilansis kajastava klientidele kuuluvate varade suuruse kohta teavet regulaarse aruandluse kaudu, lisatakse aruandesse Lisa 11 punktina 5.5 uus aruandeveerg „Instrumendi kajastamise põhimõte“. Kui investeerimisühing kajastab aruandes esitatavat kliendile kuuluvad instrumenti (nt raha) enda bilansis, märgitakse instrumendi kajastamise põhimõtteks 1 „Bilansis“. Kui kliendile kuuluvat instrument kajastatakse investeerimisühingu bilansivälistel kontodel, siis märgitakse instrumendi kajastamise 2 põhimõtteks 2 „Bilansiväliselt“. Kui instrumendil aruandeperioodi lõpus jääk puudub (kuid aruandeperioodil toimus raporteerimisele kuuluv käive), märgitakse instrumendi kajastamise põhimõtteks 0 „Määramata“. Lisa 11 punkti 5.7 „Instrumendi riigi kood“ lisatakse selgitused, millest lähtuda riigi koodi määramisel tokeni, kinnisvara ja virtuaalvääringu puhul. Token-i puhul määratakse instrumendi riigi kood alusvaraks oleva väärtpaberi emitendi residentsuse alusel. Kinnisvara puhul märgitakse riigi koodiks kinnisvara asukohariigi kood ja virtuaalvääringu puhul XX. Lisa 11 punkti 5.9 „Instrumendi jääk“ puhul täpsustatakse, et kinnisvara jm alternatiivsete investeeringute puhul näidatakse instrumendi jääk hallatava vara õiglases väärtuses. Samuti lisatakse punkti täiendav lause selgitamaks, et kui instrumendil aruandeperioodi lõpus jääk puudub (kuid aruandeperioodil toimus raporteerimisele kuuluv käive), märgitakse instrumendi jäägi väärtuseks 0. Lisa 11 punktidena 5.10 „Instrumendi deebetkäive“, 5.11 „Tehingute arv_1“, 5.12 „Instrumendi kreeditkäive“ ja 5.13 „Tehingute arv_2“ lisatakse aruandesse uued aruandeveerud. Lisamise põhjuseks on Finantsinspektsiooni vajadus saada järelevalvelise analüüsi eesmärgil regulaarse aruandluse kaudu rohkem teavet investeerimisühingute klientide tehingute mahtude kohta. Instrumentide deebet- ja kreeditkäibed näidatakse aruandes tehinguhinnas. Instrumentide puhul, mille deebet- ja kreeditkäive aruandevaldkonda ei kuulu, märgitakse käivete väärtuseks 0. Nendeks käiveteks on näiteks kliendile kuuluvate rahaliste vahenditega (instrumendi liik 4 „Raha“) seotud käibed, kui need käibed on otseses seoses aruandevaldkonda kuuluvate teiste instrumentide käivetega ning raporteeritakse juba seeläbi nende instrumentide kaudu. Samuti märgitakse deebet- ja kreeditkäivete väärtuseks 0, kui aruandereal esitatud instrumendiks on tuletisinstrument. Tehingute arvud näidatakse aruandes deebet- või kreeditkäivete aruandeveergudes summeeritud tehingute loendamise teel ja võtmata arvesse tehinguid, mille väärtuseks tuleb aruandes märkida 0. Lisa 11 punkte 5.14 „Väärtpaberi kogus“ ja 5.15 „Väärtpaberi summaarne nimiväärtus“ täiendatakse ja lisatakse lause selgitamaks, et kui instrumendil aruandeperioodi lõpus jääk puudub (kuid aruandeperioodil toimus raporteerimisele kuuluv käive), märgitakse vastavalt väärtpaberi koguseks ja väärtpaberi summaarseks nimiväärtuseks 0. Lisa 11 punkti 5.16 „ISIN-kood“ täiendatakse samuti ning lisatakse teave selle kohta, et instrumendi liik 9 „Virtuaalvääring“ korral või kui instrumendil aruandeperioodi lõpus jääk puudub (kuid aruandeperioodil toimus raporteerimisele kuuluv käive), märgitakse aruandes ISIN-koodiks XX. Paragrahv 2 sätestab muudatuste jõustumise. Määrus jõustub alates 2023. aasta 1. jaanuarist ning määruse lisa 11 kohaseid aruandeid tuleb hakata esitama samuti alates 2023. aasta 1. jaanuarist. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 3 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 05.12.2019, lk 64–114). IV. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse mõjud Üldiselt võib öelda, et üldine mõju eelnõus olevate nõuete kohaldamisel on väike ja kaudne ning olulisem mõju lühiajaline peale uute nõuete kehtima hakkamist. Eelnõu autorite hinnangul eelnõu kui terviku rakendamisel halduskoormus kodanikele ja reaalsektori ettevõtjatele ja töökoormus avalikule sektorile ei muutu. Töökoormus, eelnõu autorite hinnangul jääb avalikule sektorile samaks. Eelnõu rakendamisega ei kaasne koormust riigieelarvele ega ei too endaga kaasa muudatusi fiskaalpoliitikas. Määruse muutmine ei ole seotud kohaliku omavalitsustega ning seega otsene mõju neile puudub. Eelnõu mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele on olematu. Eelnõu ei mõjuta otseselt elu- ja looduskeskkonda, riigi julgeolekut ega välissuhteid, sotsiaalset, demograafilist või regionaalset arengut. Muudatuste rakendamine ei too kaasa märkimisväärseid administratiivseid kulutusi investeerimisühingutele, kuna aruandluse koormus ei tõuse oluliselt ning üldised aruannete esitamise süsteemid jäävad muutumatuks. Eelnõu sihtrühm on Finantsinspektsioon ja investeerimisühingud. Eestis tegutseb Finantsinspektsiooni andmetel hetkel üheksa investeerimisühingut: Admiral Markets AS, AS Redgate Capital, Aktsiaselts Cresco Väärtpaberid, Aktsiaselts KIT Finance Europe, Funderbeam Markets AS, Plus500EE AS, Lightyear Europe AS, Grünfin AS ja Aktsiaselts Kawe Kapital. Eelnõu autori hinnangul võib muudatuste rakendumisega kaasneda teatav majanduslik kulu, eelkõige IT tehniliste lahenduse ajakohastamise ja uute nõuetega kooskõlla viimise tõttu, kuid see on hinnanguliselt minimaalne. Arvulisi hinnanguid ettevõtjate sisemiste protseduurireeglite ümberkujundamise ja infotehnoloogiliste arendustööde kohta ei ole võimalik anda, kuna tehniliste lahendused järelevalveliste aruannete esitamisel ja kulu nendele on investeerimisühingute ärisaladus, mida eelnõu autoritel ei ole võimalik hankida ega avalikult esitada. Avalikule sektorile mõju puudub ja otsest mõju riigiasutuste korraldusele ja avalikule sektorile tervikuna ei kaasne. Riiklik finantsjärelevalveasutus Finantsinspektsioon teostab järelevalvet investeerimisühingute üle ning kontrollib nende aruandeid. Finantsinspektsioon ei ole finantseeritav riigieelarvest, vaid on rahastatav finantsjärelevalve subjektide (pankade, investeerimisühingute jne) poolt. Eelnõuga kaasnevad muudatused ei too otseselt kaasa Finantsinspektsiooni eelarve muutumist. Eelnõuga täpsustatakse andmekoosseise, mida järelevalvele on vaja esitada. Mõju eelnõu kohaldamisest ei ole märkimisväärne ning peaks olema ühekordne eelkõige aruannete vastuvõtmise IT lahenduse ajakohastamiseni. Eelnõust tulenevate nõuete kehtestamise mõju tervikuna on väga väike ja muudatuse tulemusena suureneb järelevalveliste andmete arusaadavus, selgus ja õiguskindlus. Mõju majandusele on väike, mõju kitsamalt finantssektorile samuti väike. Seega kokkuvõttes on mõju ulatus väike ning ebasoovitavaid mõjusid aruannete nõuete uuendamisega ei kaasne. 4 V. MÄÄRUSE JÕUSTUMINE Määrus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril. VI. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE JA ESITAMINE ARVAMUSE AVALDAMISEKS Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks seotud ministeeriumitele, Eestis tegutsevatele investeerimisühingutele, Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile. 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-0861 - Rahandusministri 28. novembri 2008. a määruse nr 40 „Investeerimisühingu, investeerimisühingu emaettevõtja ja välisriigi investeerimisühingu filiaali aruannete sisu, koostamise metoodika ja esitamise kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.08.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/53dd01cf-fe12-4ec9-be42-8c7de8789299 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/53dd01cf-fe12-4ec9-be42-8c7de8789299?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main