Tuumaenergia seaduse eelnõu

Mats Volberg Teie 18.07.2022 Advokaadibüroo LEXTAL [email protected] Meie 26.07.2022 nr 1.15-5/2022/4679-2 Tuumaenergia seaduse eelnõu Austatud Mats Volberg Käesolevaga edastame Teile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tuumaenergia seaduse eelnõu viimast versiooni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Timo Tatar energeetika ja maavarade asekantsler Lisa: tuumaenergia seaduse eelnõu. Anastassia Batulin 625 6359 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  TUUMAENERGIA SEADUS §1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk ................................................................................................................... 4 §2. Tuumaenergia põhiprintsiibid ............................................................................................................................ 4 §3. Seaduses kasutatavad mõisted ............................................................................................................................. 4 §4. Põhimõtteline otsus............................................................................................................................................... 5 §5. Põhimõttelise otsuse taotluse menetluskäik ....................................................................................................... 5 §6. Põhimõttelise otsuse seaduse eelnõu avalik väljapanek ja avalik istung ......................................................... 6 §7. Piiravad tingimused ............................................................................................................................................. 7 §8. Nõuded tuumajaama asukohale .......................................................................................................................... 7 §9. Nõuded tuumajaamale ja selle käitamisele ........................................................................................................ 7 §10. Nõuded tuumkütusele ........................................................................................................................................ 9 §11. Tuumajaama ehitusloa taotlemine .................................................................................................................... 9 §12. Tuumajaama kasutusloa taotlemine ............................................................................................................... 10 §13. Tuumajaama seadistamise ja käivitamise periood ........................................................................................ 10 §14. Tuumajaama sulgemisloa taotlemine ............................................................................................................. 11 §15. Tuumajaama dekomisjoneerimise loa taotlemine ......................................................................................... 11 §16. Tuumajaama ehitusloa, kasutusloa, sulgemisloa ja dekomisjoneerimise loa taotluse menetlus ............... 12 §17. Tegevusloa andmisest keeldumine .................................................................................................................. 12 §18. Tegevusloa kehtivus ......................................................................................................................................... 12 §19. Tegevusloa andmed ja tingimused .................................................................................................................. 13 §20. Tegevusloas sätestatud andmete ja tingimuste muutmine ............................................................................ 14 §21. Tegevusloa peatamine ...................................................................................................................................... 14 §22. Tegevusloa tühistamine .................................................................................................................................... 14 §23. Tegevusloa omaja kohustused tuumajaama käitamisel ................................................................................ 15 §24. Tuumaohutuse meetmed ning kvaliteedijuhtimise ja -kontrolli süsteem .................................................... 16 §25. Tuumajaama ohutushinnangute koostamine ................................................................................................. 17 §26. Tuumaohutuse juht .......................................................................................................................................... 17 §27. Tuumaohutuse juhi kohustused ja kvalifikatsiooni nõuded ......................................................................... 18 §28. Töötajate tuumaohutusalane koolitamine ...................................................................................................... 18 §29. Tuumajaama töötajate taustauuringud .......................................................................................................... 18 §30. Tuumajaama füüsiline kaitse .......................................................................................................................... 18 §31. Tuumajaama füüsiline kaitse ehitusperioodil ................................................................................................ 21 §32. Hädaolukorra riskianalüüs ja lahendamise plaan ......................................................................................... 21 §33. Hädaolukorrast teavitamine ............................................................................................................................ 22 §34. Elanikkonna eelnev teavitamine hädaolukordadest ...................................................................................... 22 §35. Hädaolukorra valvemeeskond ......................................................................................................................... 22 §36. Hädaolukorraks vajalikud vahendid tuumajaama territooriumil ............................................................... 23 §37. Hädaolukordade evakuatsioonitsoonid .......................................................................................................... 23 §38. Hädaolukorra lõpetamine tuumajaamas ........................................................................................................ 24 §39. Finantstagatised radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ja dekomisjoneerimiseks ..................................... 24 §40. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja dekomisjoneerimise fond ................................................................ 24 §41. Teadusuuringute finantseerimine radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja dekomisjoneerimise fondist ... 25 §42. Finantstagatised hädaolukordadeks ............................................................................................................... 25 §43. Transporditava tuumamaterjali finantstagatised hädaolukordadeks ......................................................... 26 §44. Kahjunõuete esitamine ..................................................................................................................................... 26 §45. Hüvitise maksmine ........................................................................................................................................... 26 §46. Tuumajaama ehitus- või kasutusloa tühistamisel makstav hüvitis .............................................................. 27 §47. Hüvitise maksmisest keeldumine .................................................................................................................... 27 §48. Hüvitise alased läbirääkimised ........................................................................................................................ 27 §49. Tuumaohutuse nõuandev komitee .................................................................................................................. 27 §50. Nõuandva komitee ülesanded ja õigused ........................................................................................................ 28 §51. Tuumaohutuse nõuandva komitee liige .......................................................................................................... 28 §52. Riikliku järelevalve korraldus ......................................................................................................................... 28 §53. Kiirgusohutusameti pädevus ........................................................................................................................... 28 §54. Kiirgusohutusameti õigus nõuda teavet ......................................................................................................... 29 §55. Kiirgusohutusameti õigus nõuda materjale ................................................................................................... 29 §56. Tegevusloa omaja tegevuse kontrollimine ...................................................................................................... 29 §57. Soovituste andmine........................................................................................................................................... 31 §58. Ärisaladuse hoidmise kohustus ....................................................................................................................... 31 §59. Riikliku järelevalve teostamise takistamine ................................................................................................... 31 §60. Tegevusloa omaja kohustuste ja tegevusloa tingimuste rikkumine ............................................................. 32 §61. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja dekomisjoneerimise fondi sissemaksete nõude eiramine ............. 32 §62. Menetlus ............................................................................................................................................................ 32 §63. Seaduse jõustumine .......................................................................................................................................... 32  1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk (1) Käesoleva seaduse eesmärgiks on sätestada õiguslikud alused tuumajaama ehitamiseks, kasutamiseks, sulgemiseks ja dekomisjoneerimiseks, sellega seonduvad ohutusnõuded, isikute õigused ja kohustused ning vastutus. Käesolev seadus reguleerib: 1) tuumajaama rajamist, kasutamist, sulgemist ja dekomisjoneerimist; 2) tuumajaamas kasutatava tuumamaterjali omamist, käitlemist, hoidmist ja transportimist. (2) Käesolevas seaduses kirjeldatud haldusmenetluste suhtes kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. §2. Tuumaenergia põhiprintsiibid (1) Tuumaenergiat ja tuumamaterjali tohib kasutada ainult rahuotstarbelistel eesmärkidel ja vastavuses rahvusvaheliste lepingutega, millega Eesti Vabariik on ühinenud. (2) Võttes arvesse tuumaenergia tootmisega kaasnevaid ohte peab selle kasutamine teiste energiatootmise liikidega võrreldes olema õigustatav. (3) Tuumaenergia tootmine ja kasutamine peab olema ohutu nii elanikkonna kui ka ümbritseva keskkonna suhtes. (4) Tuumaenergia tootmisel tuleb radioaktiivsetest jäätmetest põhjustatavad kiirgusdoosid hoida nii väikesena, kui majanduslikke- ja sotsiaalseid tegureid mõistlikult arvesse võttes on võimalik, kusjuures doosid ei tohi ületada kehtestatud piirmäärasid. (5) Tuumajaama või tuumamaterjali omanik, kellel on tegevusluba tuumajaama käitamiseks või tuumamaterjali kasutamiseks, vastutab varaliselt tekitatud kahjude eest vastavalt rahvusvahelistele lepetele, millega Eesti Vabariik on ühinenud. §3. Seaduses kasutatavad mõisted (1) Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) Füüsiline kaitse - meetmete kogumik, mida rakendatakse tuumajaama või tuumamaterjalide kaitseks varguste, sissetungide või muude ebaseaduslike tegevuste eest; 2) Taotleja - tuumajaama ehitamiseks, kasutamiseks, sulgemiseks ja dekomisjoneerimiseks vajalike lubade taotleja; 3) Tegevusluba - tuumajaama ehitusluba, kasutusluba, sulgemisluba või dekomisjoneerimise luba; 4) Tuumaintsident - sündmus või sündmuste seeria, millel on sama algpõhjus või lähtekoht, mis tekib või on põhjustatud tuumamaterjali, radioaktiivse aine või -jäätmete erinevate omaduste kombinatsiooni tõttu, mis põhjustab tuumakahjustuse;  5) Tuumakahjustus - tuumaintsidendi tulemusena tekitatud kahjustus inimestele või omandile, millega võib kaasneda elukaotus, tervisekahjustus, varakaotus või kahju varale; 6) Tuumajaam - hoonete ja rajatiste kompleks, kus paikneb üks või mitu tuumareaktorit, asuvad kasutamata ja kasutatud tuumkütuse ning radioaktiivsete jäätmete käitluskohad; 7) Tuumaohutuse meetmed - tuumajaama käitamisel ja tuumamaterjalide käitlemisel rakendatav kultuur ja praktiliste meetmete kogumik inimesi ja ümbritsevat keskkonda ohustada võivate ülemääraste riskide võtmise ning radioloogilise mõjuga õnnetuste ärahoidmiseks; 8) Tuumareaktor - surveanum, mis sisaldab tuumkütust sellisel kujul, et selles võib aset leida iseeneslik tuumalõhustumise ahelreaktsioon ilma täiendava neutronite allikata. Tuumareaktor hõlmab kõiki reaktorianumas paiknevaid ja vahetult selle külge kinnitatud osi, seadmeid või süsteeme, mis võimaldavad reguleerida reaktori südamikus toimuvat ahelreaktsiooni protsessi; (2) Käesolevas seaduses kasutatakse ka kiirgusseaduses kasutatud mõisteid seal sätestatud tähenduses. 2. peatükk PÕHIMÕTTELINE OTSUS §4. Põhimõtteline otsus (1) Põhimõtteline otsus on seaduse vormis Riigikogu poolt vastu võetud otsus, mis annab taotlejale õiguse tuumajaama ehitamiseks vajalike lubade taotlemiseks. (2) Põhimõttelise otsuse tegemisel hindab Riigikogu tuumaenergia kasutuselevõtu vastavust Eesti huvidega, kooskõla ühiskondliku kasu ja keskkonnakaitse nõuetega ning riigi ja taotleja igakülgset võimekust tuumajaama projekti elluviimisel. §5. Põhimõttelise otsuse taotluse menetluskäik (1) Põhimõttelise otsuse taotluse menetlemisel kohaldatakse avatud menetluse sätteid. (2) Põhimõttelise otsuse taotlemiseks esitab taotleja Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumile kirjaliku taotluse, millele on lisatud järgmised andmed ja dokumendid: 1) taotleja ärinimi, registrikood ja kontaktandmed; 2) tuumajaama planeeritav kasutusperiood; 3) projekti põhjendatuse igakülgne kirjeldus; 4) projekti üldine finants- ja äriplaan koos võimalike finantsvahendite kaasamise kirjeldusega ning majanduslike arvestustega; 5) tuumajaama võimaliku asukoha või asukohtade üldplaneering; 6) tuumajaama võimaliku asukoha või asukohtade iseloomustus ja asendiplaanid; 7) andmed tuumajaama võimalike tehnoloogiate ja seadmete kohta; 8) ülevaade tuumajaama kavandamise eesmärgil läbiviidud eeluuringutest;  9) tuumajaama projekti keskkonnamõjude hindamise aruanne; 10) ülevaade tuumajaama ohutuse tagamiseks kavandatavatest meetmetest; 11) tuumajaama radioaktiivsete jäätmete käitlemise kava; 12) tuumajaama planeeritav keskkonnaseire; 13) tuumajaama esialgne hädaolukordade lahendamise plaan; 14) ülevaade kavandatava tuumajaama füüsilisest kaitse plaanist. (4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valmistab ette põhimõttelise otsuse seaduse eelnõu arvestades muuhulgas: 1) tuumajaama rajamise põhjendatust riikliku energiatarbimise seisukohalt; 2) tuumajaama väljapakutud asukoha või asukohtade sobilikkust; 3) tuumajaama võimalikke keskkonnamõjusid; 4) tuumajaama käitamise käigus tekkivate radioaktiivsete jäätmete käitlemise võimalusi. (5) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on õigus menetleda alternatiivseid põhimõttelise otsuse taotlusi samaaegselt ja küsida taotluse materjalide kohta täpsustavaid andmeid. (6) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab ettevalmistatud põhimõttelise otsuse seaduse eelnõu Vabariigi Valitsusele koos järgnevate materjalidega: 1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud ülevaade kõrgaktiivsete radioaktiivsete jäätmete käitlemise võimalustest Eestis; 2) Kiirgusohutusameti koostatud esialgne ohutushinnang käesolevas seaduses äratoodud tuumajaama asukoha valiku põhimõtete järgimise kohta; 3) Kiirgusohutusameti hinnang kavandatava tuumajaama projekti võimalikele tehnoloogilistele valikutele, tuumaohutusega seonduvatele küsimustele ja taotleja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kavale; 4) Siseministeeriumi antud hinnang tuumajaama esialgsele hädaolukordade lahendamise plaanile; 5) Nõuandva komitee hinnang kavandatava tuumajaama projekti võimalikele tehnoloogilistele valikutele, tuumaohutusega seonduvatele küsimustele ja taotleja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kavale; 6) Avaliku istungi tulemused koos vastustega arvestamata jäänud ettepanekutele ja vastuväidetele (7) Põhimõttelise otsuse seaduse eelnõu läbivaatamisel hindab Vabariigi Valitsus tuumaenergia kasutuselevõtu vastavust Eesti huvidega, kooskõla ühiskondliku kasu ja keskkonnakaitse nõuetega ning riigi ja taotleja igakülgset võimekust tuumajaama projekti elluviimisel. (8) Põhimõttelise otsuse seaduse eelnõu menetluse tähtajad ning taotluse täpsustatud nõuded ja vormid kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister määrusega. (9) Põhimõttelise otsuse taotluse läbivaatamise eest tasub põhimõttelise otsuse taotleja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määra järgi. §6. Põhimõttelise otsuse seaduse eelnõu avalik väljapanek ja avalik istung (1) Põhimõttelise otsuse taotluse ja põhimõttelise otsuse seaduse eelnõu avaliku väljapaneku aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust väljaandes Ametlikud Teadaanded, vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel. (2) Põhimõttelise otsuse taotluse ja põhimõttelise otsuse seaduse eelnõu avaliku väljapaneku kestus on vähemalt üks kuu. (3) Põhimõttelise otsuse seaduse eelnõu arutamiseks korraldatava avaliku istungi aeg ja koht tehakse teatavaks vähemalt kaks nädalat enne põhimõttelise otsuse seaduse eelnõu avaliku väljapaneku lõppu väljaandes Ametlikud Teadaanded, vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel. (4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab põhimõttelise otsuse seaduse eelnõu avaliku väljapaneku kestel ning avalikul istungil esitatud ettepanekute ja vastuväidete läbivaatamise ning vajadusel põhimõttelise otsuse seaduse eelnõu muutmise. Arvestamata ettepanekutele ja vastuväidetele vastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kahe kuu jooksul avaliku väljapaneku lõppemisest või avalikust istungist arvates. §7. Piiravad tingimused Enne Riigikogus põhimõttelise otsuse seaduse vastuvõtmist ei tohi põhimõttelise otsuse taotleja sõlmida siduvaid lepinguid, mis võivad mõjutada Riigikogu otsust. 3. Peatükk TUUMAJAAM §8. Nõuded tuumajaama asukohale Asukoha valikul peab tegevusloa taotleja tõestama, et tuumajaama käitamisest tulenevad mõjud ümbritsevale keskkonnale on võimalikult väikesed ning tagatud on usaldusväärsed võimalused tuumajaama tehnoloogilise protsessi tulemusena tekkiva soojuse eemaldamiseks. Selle tagamiseks tuleb asukoha valikul: 1) hinnata kõiki asukohaga seotud asjaomaseid tegureid, mis võivad mõjutada tuumajaama ohutust selle eeldatava kasutusea kestel; 2) hinnata kavandatava tuumajaama mõju elanikkonna, ühiskonna ja keskkonna ohutusele; 3) arvestada hädaolukordades kaitsemeetmete rakendamise vajadust ja võimalusi ; 4) arvestada kohalike olude mõju tuumajaama ohutusele ning füüsilisele kaitsele; 5) hinnata tuumajaama stabiilse käitamise tagamise ning selle tehnoloogilises protsessis tekkiva soojuse ärajuhtimise võimalusi; 6) konsulteerida kavandatava tuumajaama piiriülesest mõjust võimalikku mõjupiirkonda jäävate riikide ja Euroopa Komisjoniga. §9. Nõuded tuumajaamale ja selle käitamisele (1) Tuumajaama tuumaohutuse tagamiseks peavad tuumajaama tehnoloogilised lahendused kindlustama tuumajaama stabiilse toimimise ja töökindluse. Tuumajaama rajamisel tuleb arvestada erinevate ohtudega, mis võivad mõjutada tuumajaama kaitsesüsteeme või sügavuti mineva kaitse funktsioone. (2) Tuumajaama ohutuse tagamisel rakendatavad sügavuti mineva kaitse põhimõtted koosnevad viiest tasandist: 1) esimese tasandi eesmärgiks on hoida ära kõrvalekalded tuumajaama tavapärasest toimimisest; 2) teise tasandi eesmärgiks on tuumajaama tavapärase toimimise järelevalve ja võimalike kõrvalekallete avastamine; 3) kolmanda tasandi eesmärgiks on tuumajaama tehniliste lahenduste põhiste tuumaintsidentide ärahoidmine; 4) neljanda tasandi eesmärgiks on tuumajaama tavapärase toimimise kõrvalekalletest tingitud tuumaintsidentide progresseerumise ärahoidmine või nende võimalike tagajärgede leevendamine; 5) viienda tasandi eesmärgiks on keskkonda paiskunud radioaktiivsete ainete poolt põhjustatud kahjustuste leevendamine. (3) Tuumaohutuse tagamiseks peab kavandatav tuumajaam vastama järgmistele põhimõtetele: 1) kasutatava tuumareaktori südamikusulamise avarii tõenäosus on väiksem kui üks kord miljoni tööaasta jooksul; 2) tuumajaama projekteerimisel arvestatakse tuumajaama ohutust mõjutada võivate sise- ja väliskeskkonnast tuleneda võivate sündmustega; 3) tuumajaama projekteerimisel arvestatakse tuumajaama dekomisjoneerimisega pärast selle kasutusaja lõppu; 4) tuumajaama kaitsemeetmed on projekteeritud piisava varuga tagamaks tuumajaama ohutuse erinevates olukordades; (4) Kavandatava tuumareaktori tehnoloogia peab võimaldama kontrollida reaktori: 1) ohutust tagavate funktsioonide tööd; 2) võimsuse reguleerimist; 3) kaitsesüsteemide tööd; 4) reaktorisüdamiku jahutust hädaolukorras; 5) jääksoojuse eraldamist; 6) passiivse kaitse toimimist. (5) Tuumajaama käitamisel peavad olema rakendatud asjakohased tuumaohutuse meetmed, mille eesmärgiks on hädaolukordade tekkimise vältimine, elanikkonna ja töötajate ning ümbritseva keskkonna kaitsmine tuumajaama käitamisest põhjustatud ioniseeriva kiirguse mõju eest. (6) Tuumaohutuse tagamiseks peab käitatav tuumajaam vastama järgmistele tingimustele: 1) radioaktiivsete ainete võimalikku levikut keskkonda saab takistada mitme järjestikuse teineteisest sõltumatu kaitsemeetmega;  2) hädaolukorra tingimustes on tagatud tuumareaktori soojusvahetus või soojusvahetuse katkemisel reaktori iseeneslik väljalülitumine; 3) tuumajaama kontrollsüsteemid ja elektrivarustus peavad olema dubleeritud; 4) tuumajaam on varustatud seadmetega, mis annavad teavet tuumareaktori seisundist ning kõrvalekalletest tavatöörežiimist; 5) tagatud on vähemalt kaks erinevat võimalust reaktori sulgemiseks; 6) hädaolukorras käivituvad ohutussüsteemid, mis juhivad ja kontrollivad tuumareaktori tegevust seni kuni tuumareaktori operaatorid on võimelised olukorra juhtimise üle võtma. (7) Tuumajaamas kasutusele võetav reaktoritehnoloogia peab olema selle tehnoloogia päritoluriigis või mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis litsentseeritud. Kiirgusohutusametil on õigus esitada tuumajaamas kavandatavate tehnoloogiliste lahenduste suhtes täiendavaid tingimusi ning nõuda litsentseeritud tehnoloogiate sõltumatut hindamist. §10. Nõuded tuumkütusele (1) Tegevusloa omaja peab tagama, et: 1) tuumajaama tavapärase käitamise režiimis peab tuumkütuse elementide soojusvahetuse hälbimise ja võimaliku kahjustumise tõenäosus olema võimalikult madal; 2) tuumajaamas esineda võivate avariide korral hoitakse tuumkütuse elementide võimalike kahjustuste määr võimalikult madalal ja säilitatakse selle soojusvahetuse režiim. (2) Kasutatud tuumkütuse elementide lühi- ja pikaajalisel ladustamisel ei tohi halveneda kütuseelementide lekkimiskindlus ja mehaanilised omadused. 4. Peatükk TUUMAJAAMA EHITUSLUBA, KASUTUSLUBA, SULGEMISLUBA JA DEKOMISJONEERIMISE LUBA §11. Tuumajaama ehitusloa taotlemine (1) Tuumajaama ehitusloa taotluse võib taotleja Kiirgusohutusametile esitada pärast põhimõttelise otsuse seaduse jõustumist. (2) Tuumajaama ehitusloa taotlusele peavad olema lisatud järgmised andmed ja dokumendid: 1) taotleja ärinimi, registrikood ja kontaktandmed; 2) tuumajaama projekti kirjeldus; 3) andmed tuumajaama tehnoloogiliste lahenduste kohta; 4) andmed tehnoloogia tarnijate ja allhankijate kohta; 5) andmed projekti realiseerimiseks kavandatavate meetmete ning tähtaegade kohta; 6) kvaliteedijuhtimise ja kontrolli süsteem; 7) tuumajaama radioaktiivsete jäätmete käitlemise täpsustatud kava;  8) tuumajaama esmane ohutushinnang; 9) tuumajaama asukoha füüsilise kaitse plaan; 10) projekti finantseerimise ja äriplaani kirjeldus; 11) projekti täpsustatud majanduslik analüüs. §12. Tuumajaama kasutusloa taotlemine (1) Tuumajaama kasutusloa taotlemiseks esitab taotleja Kiirgusohutusametile kirjaliku taotluse, millele on lisatud järgmised andmed ja tuumajaama kavandatava kasutamisega seonduvad dokumendid: 1) taotleja ärinimi, registrikood ja kontaktandmed; 2) tuumajaama kirjeldus, asukoha ja asendiplaan; 3) andmed tuumajaamas kasutatavate tehnoloogiate ja seadmete kohta; 3) tegevuse õigustus ja kirjeldus; 4) tuumajaama ohutuks kasutamiseks vajalikud tingimused ja piirmäärad; 5) tuumajaama kasutusele võtmise etapiviisiline programm; 6) kvaliteedijuhtimise ja kontrolli süsteem; 7) keskkonnaseire kava ja andmed seireks kasutatavate seadmete kohta; 8) tuumajaama käitamise reeglite, protseduuride ja juhiste kogumik; 9) hädaolukordade lahendamise plaan; 10) tuumajaama ohutushinnangu aruanne; 11) füüsilise kaitse plaan; 12) radioaktiivsete jäätmete käitlemise kava; 13) andmed töötajate ja nende erialase väljaõppe kohta; 14) andmed tuumajaama kasutuselevõtuks valmisoleku kohta; 15) finantsiliste tagatiste olemasolu tõendavad materjalid; 17) ehitamise käigus saadud täiendav asukohta puudutav informatsioon. (2) Tuumajaama kasutusloa taotluse juurde kuuluvaid andmeid ja dokumente võib taotleja Kiirgusohutusametile läbivaatamiseks hakata esitama alates tuumajaama ehitusloa saamisest. Kiirgusohutusametil on õigus küsida kasutusloa taotlejalt lisainformatsiooni veendumaks tuumajaama kasutuselevõtu ohutuses. (3) Kõikide käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud andmete ja dokumentide ning lisainformatsiooni kooskõlastamise järgselt väljastab Kiirgusohutusamet tuumajaama seadistamise ja käivitamise perioodiks kasutusloa taotlejale tuumajaama ajutise kasutusloa. §13. Tuumajaama seadistamise ja käivitamise periood (1) Tuumajaama seadistamise ja käivitamise perioodil käitatakse tuumajaama ajutise tegevusloa alusel ja erirežiimil. Erirežiimi kehtestamise eesmärgiks on kinnituse saamine, et tuumajaamas kasutatavad tehnoloogilised lahendused vastavad kehtestatud tehnilistele nõuetele ning võimaldavad tagada tuumajaama kiirgus- ja tuumaohutuse. (2) Seadistamise ja käivitamise perioodil on tuumajaama koormamise ulatus ja selle ajaline kestvus piiratud. (3) Ajutise kasutusloa omaja kooskõlastab tuumajaama koormuse reguleerimise katsed ja nende ajalise kestvuse eelnevalt Kiirgusohutusametiga. (4) Koormuse reguleerimise katsete tulemused esitab ajutise kasutusloa omaja koos võimalike tuumajaama käitamise reeglite, protseduurida ja juhiste kogumiku muudatuste ettepanekutega läbivaatamiseks Kiirgusohutusametile. Kui läbiviidud katsete tulemused kinnitavad, et tuumajaamas kasutatavad tehnoloogilised lahendused vastavad kehtestatud tehnilistele nõuetele ning võimaldavad tagada rajatise kiirgus- ja tuumaohutuse, teavitab Kiirgusohutusamet taotlejat tuumajaama seadistamise ja käivitamise perioodi lõppemisest ning väljastab taotlejale tuumajaama kasutusloa. (5) Seadistamise ja käivitamise perioodi kestvus on kuni üks aasta. §14. Tuumajaama sulgemisloa taotlemine (1) Tegevusloa omaja on kohustatud informeerima Kiirgusohutusametit tuumajaama sulgemise kavast kirjalikult vähemalt üks aasta enne planeeritud sulgemist. (2) Kiirgusohutusamet on kohustatud koostama sulgemisloa väljastamiseks täitmisele kuuluvate tingimuste loetelu ning esitama tegevusloa omajale tähtaja, mille saabumise ajaks peab tegevusloa omaja esitama Kiirgusohutusametile tuumajaama sulgemisloa taotluse. (3) Tuumajaama sulgemisloa saamise eeltingimusena peab olema: 1) reaktorist eemaldatud tuumkütus; 2) heaks kiidetud kasutatud tuumkütuse käitlemisplaan; 3) tuumajaama käitamisel tekkinud radioaktiivsed jäätmed on hoiustatud vaheladestuspaigas. §15. Tuumajaama dekomisjoneerimise loa taotlemine (1) Tuumajaama dekomisjoneerimise tegevusloa taotlemiseks esitab taotleja Kiirgusohutusametile kirjaliku taotluse, millele on lisatud dekomisjoneerimise läbiviimisega seonduvad järgmised andmed ja dokumendid: 1) dekomisjoneerimise keskkonnamõjuhinnang; 2) dekomisjoneermise plaan ja tehniline spetsifikatsioon; 3) hädaolukordade lahendamise plaan; 4) kvaliteedijuhtimise ja –kontrolli süsteem; 5) dekomisjoneerimise reeglite, protseduuride ja juhiste kogumik; 6) radioaktiivsete jäätmete käitlemise plaan; 7) füüsilise kaitse plaan; 8) ohutushinnangu aruanne; 9) andmed töötajate ja nende erialase väljaõppe kohta; 10) materjalide radioaktiivsuse mõõtemetoodikad ja andmed kasutatavate seadmete kohta;  11) asukoha taastamise plaan; 12) finantsplaan. (2) Olenemata sellest kas dekomisjoneerimise viib läbi tuumajaama tegevusloa omaja või keegi kolmas juriidiline isik, peab dekomisjoneerimise loa taotluse esitama Kiirgusohutusametile tuumajaama kasutamise tegevusloa omaja. Tuumajaama dekomisjoneerimisega seonduv vastutus läheb selle tegelikule teostajale üle dekomisjoneerimise loa väljastamisel. (3) Pärast dekomisjoneerimise lõpetamist viib Kiirgusohutusamet läbi hindamise, mille alusel otsustatakse tuumajaama väljaarvamine tuumaenergia seaduse reguleerimise alalt. (4) Kohalikul omavalitsusel on õigus sätestada vabastatud alale kasutuspiiranguid. §16. Tuumajaama ehitusloa, kasutusloa, sulgemisloa ja dekomisjoneerimise loa taotluse menetlus (1) Tuumajaama ehitusloa, kasutusloa, sulgemisloa ja dekomisjoneerimise (edaspidi tegevusluba) loa taotluse menetlemise käigus peab Kiirgusohutusamet veenduma, et tagatud on: 1) töötajate ja elanikkonna ohutus ning keskkonnakaitse; 2) kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemine; 3) piisava hulga pädeva ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolu; 4) piisavate finantsvahendite olemasolu; 5) füüsiline kaitse ja hädaolukorraks valmisolek; 6) tuumamaterjali arvestus. (2) Kiirgusohutusamet teeb tegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsuse käesoleva seaduse kohaselt esitatud taotluse ja tema nõudel esitatud lisaandmete alusel, lähtudes võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest ning käesolevast seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest. (3) Tegevusloa andmise või andmisest keeldumise otsus tehakse taotlejale kirjalikult teatavaks kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest alates. (4) Tegevusloa taotluse menetluse eest ja tegevusloa omaja algatusel tegevusloa tingimuste muutmise menetluse eest tasutakse riigilõiv riigilõivuseaduses sätestatud korras ja määras. §17. Tegevusloa andmisest keeldumine (1) Kiirgusohutusamet keeldub tegevusloa andmisest, kui: 1) tegevus, milleks tegevusluba taotletakse ei vasta õigusaktides sätestatud nõuetele; 2) tegevusloa taotluses on esitatud valeandmeid. (2) Enne tegevusloa andmisest keeldumise otsuse tegemist edastab Kiirgusohutusamet tegevusloa taotlejale sellekohase teate, milles nimetab keeldumise põhjused ja annab mõistliku tähtaja tegevusloa andmist takistavate asjaolude kõrvaldamiseks. §18. Tegevusloa kehtivus (1) Tegevusloa kehtivusaja määramisel lähtub Kiirgusohutusamet eelkõige tuumajaama igakülgse ohutuse tagamise vajadusest ning kavandatavate ja läbiviidavate tegevuste optimeeritud kestvusest. (2) Üldjuhul lähtub Kiirgusohutusamet tuumajaama kasutusloa kehtivusaja määramisel tuumajaamas kasutatavate tehnoloogiliste lahenduste arvatavast elueast, mis on fikseeritud tehnoloogia päritoluriigis või mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis väljastatud tüübiheakskiitu sisaldavas litsentsis. (3) Kiirgusohutusametil on õigus väljastada tegevusluba tuumajaama dekomisjoneerimiseks etapiviisiliselt juhul, kui järgmise dekomisjoneerimise etapi alustamine on seotud eelnevalt kehtestatud tingimuste täitmisega. §19. Tegevusloa andmed ja tingimused (1) Tegevusloa andmise otsuses on sätestatud järgmised andmed ja tingimused: 1) tuumajaama asukoht ja selle piirid; 2) tuumajaama hoonete ja rajatiste plaan; 3) tuumajaama kirjeldus; 4) lubatud tegevuste loetelu; 5) tegevusloa kehtivusaeg; 6) lubatud tegevustele kehtestatud tingimused; 7) dokumentide loetelu, mille alusel tegevusluba väljastati; 8) kiirgustöötajate koolituskava; 9) hädaolukordade lahendamise plaan; 10) tuumaintsidentidest teavitamise kord; 11) tuumaohutuse juhi kontaktandmed; 12) füüsilise kaitse tagamise plaan; 13) tuumamaterjali arvestuse nõuded; 14) ohutushinnangute tegemise ja aruannete esitamise sagedus; 15) ohutushinnangutes käsitletavad teemad ja hinnangutele esitatavad nõuded; 16) tuumajaama käitava organisatsiooni struktuuri ja selle töötajate arvu hindamise sagedus; 17) kvaliteedijuhtimise ja -kontrolli süsteemi kirjeldus; 18) tuumajaama kasutamise või dekomisjoneerimise reeglite, protseduuride ja juhiste kogumik; 19) tuumajaama regulaarse hooldusega seonduvate seisakute intervallid, seisakute pikkus ja nende kestel teostatavate tööde kooskõlastamise kohustus; 20) heitmete lubatud kogused ja nende kontsentratsiooni piirmäärad; 21) keskkonnaseire programm; 22) hädaolukordade lahendamisega ja jäätmekäitlusega seonduvad finantstagatised; 23) tegevusloa andmetes ja tingimustes muudatuste tegemise kord. (2) Tegevusloa tingimused rakenduvad alates tegevusloa andmisest või Kiirgusohutusameti poolt tegevusloas sätestatud tähtaegadel. (3) Kui tegevusloa omaja ei suuda täita tegevusloas sätestatud tingimusi või käesolevas seaduses ettenähtud kohustusi, peab ta sellest viivitamatult kirjalikult teavitama Kiirgusohutusametit. Teates tuleb ära märkida need tingimused või kohustused, mida tegevusloa omaja ei suuda täita ja nimetada ära suutmatuse põhjused. §20. Tegevusloas sätestatud andmete ja tingimuste muutmine (1) Tegevusloa omaja on kohustatud kooskõlastama Kiirgusohutusametiga tegevusloas sätestatud andmete ja tingimuste muudatusettepanekud. (2) Tegevusloa omaja lisab tegevusloa andmete ja tingimuste muudatusettepanekute juurde sõltuvalt muudatusettepanekute sisust järgmised dokumendid: 1) kavandatavate muudatusettepanekute täpne kirjeldus ja muudatuste tegemise põhjendus; 2) kavandatavate muudatuste ohutushinnang juhul, kui muudatuste iseloom seondub tuumajaama tuuma- või kiirgusohutusega seonduvate valdkondadega; 3) tegevusloas kavandatavate muudatustega kaasnevate muudatuste loetelu tuumajaama käitamise reeglite, protseduuride ja juhiste kogumikus. (3) Kiirgusohutusamet alustab tegevusloa muutmise menetlust pärast tegevusloa omaja poolsete muudatusettepanekute kooskõlastamist. (4) Kiirgusohutusamet võib alustada tegevusloa muutmise menetlust, kui tegevusloas sätestatud andmete ja tingimuste aluseks olnud õigusnormid on muutunud. §21. Tegevusloa peatamine (1) Kiirgusohutusametil on õigus peatada tegevusloa kehtivus, kui tegevusloa omaja ei suuda tagada tuumaenergia põhiprintsiipide, tegevusloa omaja kohustuste ning tegevusloas sätestatud tingimuste täitmist. (2) Enne tegevusloa kehtivuse peatamist edastab Kiirgusohutusamet tegevusloa omajale ettekirjutuse, milles juhitakse tegevusloa omaja tähelepanu tekkinud puudustele ning antakse mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. (3) Tegevusloa omajal on õigus Kiirgusohutusameti poolt esitatud ettekirjutust vaidlustada, kuid see ei too kaasa Kiirgusohutusameti poolt puuduste kõrvaldamiseks antud mõistliku tähtaja muutmist. (4) Kui tegevusloa omaja ei suuda etteantud tähtaja jooksul puudusi likvideerida on Kiirgusametil õigus tegevusloa kehtivus peatada. (5) Juhul, kui tegevusloa omaja tegevus on põhjustanud tõsise tuumakahjustuse ohu tekkimise on Kiirgusohutusametil õigus tegevusloa kehtivus viivitamatult peatada. Tegevusloa kehtivuse peatamine ei vabasta tegevusloa omajat enda tegevusega kaasnenud vastutusest. (6) Juhul, kui tegevusloa omajal on tekkinud võlgnevus radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja dekomisjoneerimise fondi sissemaksete tegemisel on Kiirgusohutusametil õigus peatada tegevusloa kehtivus kuni võlgnevuste likvideerimiseni. (7) Kiirgusohutusamet taastab tegevusloa kehtivuse kui tegevusloa omaja on kõrvaldanud käesolevast seadusest tulenevatest kohustuste täitmisest tulenevad puudused. §22. Tegevusloa tühistamine (1) Juhul, kui tegevusloa omaja ei ole korduvalt suutnud tagada tuumaenergia põhiprintsiipide, tegevusloa omaja kohustuste ning tegevusloas sätestatud tingimuste täitmist, millega on kaasnenud tõsise tuumakahjustuse ohu tekkimine on Kiirgusohutusametil õigus tegevusluba tühistada. (2) Juhul, kui tegevusloa omaja, selle esindajad või töötajad on sihipäraselt ja pahatahtlikult korduvalt takistanud Kiirgusohutusametit ja selle esindajaid tegevusloa omaja tegevuse kontrollimisel on Kiirgusohutusametil õigus tegevusluba tühistada. (3) Tegevusloa tühistamine ei vabasta tegevusluba omanud isikut enda tegevusega kaasnenud vastutusest. 5. peatükk TEGEVUSLOA OMAJA KOHUSTUSED §23. Tegevusloa omaja kohustused tuumajaama käitamisel (1) Tegevusloa omaja on kohustatud: 1) vastutama tuumajaama ohutu kasutuse, sulgemise ja dekomisjoneerimise eest ja tagama tema valduses olevate tuumamaterjalide ja kiirgusallikate füüsilise kaitse; 2) kindlustama tuumajaama käitamiseks vajalike kompetentside olemasolu ning tagama töötajatele nende töö iseloomu ja töökoha erisusi arvestava täiendõppe võimalused; 3) koostama tuumajaama käitamise reeglite, protseduuride ja juhiste kogumiku ning tegelema vastavalt vajadusele selle ajakohastamisega; 4) korraldama madala- ja keskmise aktiivsusega radioaktiivsete jäätmete töötlemist ja konditsioneerimist, kui see on vajalik radioaktiivsete jäätmete omaduste muutmiseks enne juhtimist keskkonda, ning vahe- või lõppladustamist; 5) täiustama kasutatavaid tehnoloogiaid, seadmeid ja töövõtteid; 6) välja töötama ja rakendama tuumaohutuse kvaliteedijuhtimise ja –kontrolli süsteemi; 7) koostama hädaolukorra lahendamise plaani ja tegelema vastavalt vajadusele selle ajakohastamisega; 8) viima läbi tuumajaama hoonete, rajatiste ja kasutatavate tehnoloogiate ning töövõtete ohutushinnanguid; 9) tagama, et tuumajaama projekteerimisel ja ehitamisel kasutatakse heakskiidetud kõrgekvaliteedilist tehnikat ja materjale ning sobivaid tehnoloogiaid; 10) viivitamatult teavitama Kiirgusohutusametit tuuma- ja kiirgusohutuse seisukohalt olulistest juhtumitest või avariidest; 11) tagama, et tuumajaama töös tekkinud radioaktiivsete jäätmete aktiivsus ja kogus hoitakse nii väiksena kui võimalik, võttes arvesse valitud käitlemismeetodite erisusi; 12) tagama, et tuuma- ja kiirgusohutuse seisukohalt oluliste süsteemide, struktuuride ja seadmete projekteerimisel, valmistamisel ja paigaldamisel on jälgitud kehtestatud kvaliteedinõudeid ja tagatud nende ohutus;  13) tagama, et seadmete hooldus ja remont viiakse läbi vastavalt sätestatud normidele ning nendest tulenevatele juhistele; 14) arvestama tuumajaama projekteerimisel ja ehitamisel süsteemide, struktuuride ja seadmete vananemisega; 15) rakendama võimalike hädaolukordade ennetamiseks sügavuti mineva kaitse põhimõtteid; 16) tagama, et tuumajaama süsteemid, struktuurid ja seadmed toimivad vastavalt kavandatule; 17) tagama, et tuumajaama kontrollruumis on igal ajahetkel piisaval hulgal operaatoreid, kes on pädevad tuumajaama süsteemide, struktuuride ja seadmete juhtimises ning omavad ülevaadet nende seisundist; 18) dokumenteerima tuumaohutust mõjutavad sündmused ning kasutama seda infot järgmiste ohutushinnangute tegemisel; 19) hindama pidevalt tuumajaama füüsilise kaitse olukorda. Hinnangute alusel tehtavad füüsilise kaitse plaani muutmisettepanekud peavad olema põhjendatud; 20) tagama pideva kiirgusseire tuumajaamas ja seda ümbritseval territooriumil; 21) tagama organisatsiooni hea ohutuskultuuri. Organisatsiooni juhtkond peab demonstreerima oma otsuste ja tegevusega pühendumust ohutust soodustavale töökorraldusele ja lahendustele, motiveerima töötajaid ning edendama avatud õhkkonda, mis soodustab ohutegurite kiiret tuvastamist; 22) tagama valmisoleku avariide kiireks ja usaldusväärseks avastamiseks ning olukorra halvenemise vältimiseks; 23) viivitamatult teavitama Kiirgusohutusametit ja Häirekeskust tekkinud hädaolukorrast; 24) tagama tuumajaamas vähemalt dubleeritult toimivate turvasüsteemide olemasolu; 25) rakendama meetmeid veendumaks tuumajaama töötajate usaldusväärsuses ja sobilikkuses; 26) rakendama külastajate lubamisel tuumajaama territooriumile sellisteks juhtudeks kehtestatud protseduure; 27) rakendama meetmeid, mis võimaldaksid vältida tuumajaama füüsilise kaitse tagamist käsitleva info lekkimise kolmandatele isikutele; 28) kasutama tuumajaama info-, side- ja automaatikasüsteemide kavandamisel parimaid teabekaitse lahendusi välistamaks volitamata isikute juurdepääsu andmebaasidele ning tuumajaama juhtimisseadmetele; 29) kehtestama tuumajaamas läbipääsulubade süsteemi. §24. Tuumaohutuse meetmed ning kvaliteedijuhtimise ja -kontrolli süsteem (1) Tuumaohutuse meetmete rakendamise eesmärgiks on tuumajaama käitamisel inimesi ja ümbritsevat keskkonda ohustada võivate ülemääraste riskide võtmise ning radioloogilise mõjuga õnnetuste ärahoidmine. Tuumaohutuse tagamise kultuur ja praktiliste meetmete kogumik peavad olema sätestatud viisil, mis võimaldaks jälgida nende rakendamist ning selle jaoks vajalike vahendite eraldamist. (2) Tegevusloa omaja on kohustatud tutvustama tuumajaamas rakendatavat tuumaohutuse kultuuri ja praktiliste meetmete kogumikku tuumajaama töötajatele ja alltöövõtjatele lähtudes nende tööülesannetest ja teadmisvajadustest. (3) Tegevusloa omaja peab korraldama tuumaohutuse olukorra hindamist tuumajaamas mitte harvemini kui on sätestatud tegevusloa tingimustes. (4) Tuumaohutuse tagamiseks tuumajaamas koostab tegevusloa omaja tuumaohutuse alase kvaliteedijuhtimise ja -kontrolli süsteemi. (5) Tuumajaama tuumaohutuse kvaliteedijuhtimise ja -kontrolli süsteem peab sisaldama: 1) süstemaatilist tegevuste kirjeldust, mille eesmärgiks on tuumaohutuse tagamine; 2) erinevate tööülesannete analüüsi ja tuumajaama opereerimiseks vajalikele kompetentsidele esitatavaid nõudeid; 3) tuumaohutusnõuete järgimise kontrollisüsteemi kirjeldust; 4) töötajate koolituste ja instrueerimise kavasid; 5) töötajate atesteerimise korda; 6) seadmete ja materjalide hankimise ning kasutamisega seonduvaid protseduuride kirjeldusi. §25. Tuumajaama ohutushinnangute koostamine (1) Tuumajaama ohutushinnangute koostamise eesmärgiks on inimesi ja ümbritsevat keskkonda ohustada võivate ülemääraste riskide võtmise ning sellega kaasneda võivate radioloogilise mõjuga õnnetuste ärahoidmine. (2) Ohutushinnanguid koostatakse lähtudes tegevusloa tingimustes sätestatud nõuetest tuumajaama seadmete töökindluse ning tuumajaama käitamise reeglite, protseduuride ja juhiste ohutuse hindamiseks. (3) Ohutushinnangute koostamisel tuleb kasutada tunnustatud eksperimentaalseid ja arvutuslikke meetodeid. Ohutushinnangute aruanded kooskõlastab Kiirgusohutusamet. (4) Kiirgusohutusametil on õigus nõuda täiendavate ohutushinnangute koostamist kui tuumajaama käitamisel ilmneb puudusi, mis võivad kahjustada tuumajaama ohutust. Kui ohutushinnangu tulemused viitavad vajadusele teha muudatusi tuumajaama käitamise reeglite, protseduuride ja juhiste kogumikus tuleb tegevusloa omajal teha asjakohased muudatusettepanekud Kiirgusohutusametile. (5) Täpsemad tingimused ohutushinnangute koostamisele kehtestatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusega. §26. Tuumaohutuse juht (1) Tuumajaama ehitamise, kasutamise, sulgemise ja dekomisjoneerimise korral nimetab tegevusloa omaja ametisse tuumaohutuse juhi. (2) Tuumaohutuse juhi kandidaat tuleb kooskõlastada Kiirgusohutusametiga. Selleks tuleb tegevusloa omajal esitada Kiirgusohutusametile avaldus, millele on lisatud kandidaadi kirjalik nõusolek. (3) Kiirgusohutusametil on õigus küsida täiendavat informatsiooni veendumaks, et esitatav tuumaohutuse juhi kandidaat vastab kehtestatud nõuetele. (4) Nõuetele mitte vastavuse korral on Kiirgusohutusametil õigus keelduda tuumaohutuse juhi kandidaadi kooskõlastamisest ja nõuda tegevusloa omajalt uue kandidaadi nimetamist. (5) Tuumaohutuse juhi nimetamine ei vabasta tegevusloa omajat tuumaohutuse tagamise vastutusest. (6) Tegevusloa omaja peab tagama, et tuumaohutuse juhil on piisavalt võimalusi ja aega oma kohustuste efektiivseks täitmiseks. §27. Tuumaohutuse juhi kohustused ja kvalifikatsiooni nõuded (1) Tuumaohutuse juhi kohustuste hulka kuuluvad tuumaenergia seadusest ning tegevusloa tingimustest tulenevate nõuete ja kohustuste täitmine ja täitmise koordineerimine tuumajaama tuuma- ja kiirgusohutuse tagamise ning tuumamaterjali käitlemise valdkondades. (2) Tuumaohutuse juht võib olla füüsiline isik, kes: 1) on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik; 2) on omandanud kõrghariduse kõrgkoolis või ülikoolis, millel on Haridus- ja Teadusministeeriumi antud koolitusluba või mille antud haridust tõendav dokument on Eesti Vabariigis tunnustatud; 3) tunneb tuuma- ja kiirgusohutuse teostamise teoreetilisi aluseid ja praktilisi meetmeid ning asjakohaseid Eesti Vabariigi ja rahvusvahelisi õigusakte; 4) omab vähemalt viieaastast töökogemust tuuma- ja kiirgusohutuse alal. §28. Töötajate tuumaohutusalane koolitamine (1) Tuumajaamas töötav tehniline personal, kaasaarvatud alltöövõtjad, peavad omama nende ülesannetele vastavat ülevaadet tuumaohutusest, kiirgusohutusest, tuleohutusest, hädaolukordade lahendamise plaanist ja töökeskkonnaohutusest. (2) Tuumajaamas töötav kiirgustöötaja peab vastama kiirgusseaduses sätestatud kiirgustöötaja nõuetele. (3) Tuumajaama töötajate koolitamisele kehtestatakse täiendavad nõuded majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. §29. Tuumajaama töötajate taustauuringud (1) Tuumajaama kontrollialale ligipääsu omava töötaja kirjalikul nõusolekul on tegevusloa omajal õigus viia läbi töötaja taustauuringud ja saada selleks vajalikku abi riigiametitelt. (2) Taustauuringu käigus on tegevusloa omajal õigus koguda järgmist informatsiooni töötaja või töötaja kandidaadi kohta: 1) nimi ja perekonnanimi; 2) sünniaeg ja koht; 3) elukoht; 4) töökoht ja varasemad töökohad; 5) kehtivad haldusõigusrikkumised ja kriminaalseadustiku alusel määratud karistused; 6) alkoholi või mõne narkootilise ja psühhotroopse aine sõltuvus. §30. Tuumajaama füüsiline kaitse (1) Tuumajaama füüsilise kaitse struktuuride, süsteemide ja meetmete kavandamisel tuleb lähtuda selle tarbeks koostatud riskianalüüsist ja rajatise või hoone kategooriast. (2) Tuumajaama rajatised ja hooned klassifitseeritakse nende kahjustamise võimalike mõjude alusel nelja kategooriasse: 1) esimene kategooria - tuumajaama reaktorihoone; 2) teine kategooria - tuumkütuse käitluskohad; 3) kolmas kategooria - radioaktiivsete jäätmete (v.a. tuumkütus) käitluskohad; 4) neljas kategooria - tuumajaama ümbritsev mehaaniliste barjääridega piiratud ala, tuumajaama territooriumile sisse- ja väljapääsu alad, pääslad jms. (3) Tuumajaama reaktorihoone füüsilise kaitse tagamiseks kehtestatud minimaalse turvalisuse nõuded on järgmised: 1) reaktorihoones paikneva kontrolliala kaitseks peab olema kasutusele võetud läbipääsu füüsilise kaitse ja kontrolli süsteem. Nimetatud süsteem peab omama dubleeritud elektrivarustust, sisaldama alarmsüsteeme ja omama võimekust turvalisuse tagamise seisukohalt oluliste andmete salvestamiseks; 2) igale isikule, kes on volitatud sisenema reaktorihoone kontrollialasse peab olema väljastatud vastav isiku tuvastamise ja läbipääsu kaart, mis võimaldab automaatselt tuvastada ja registreerida isiku sisenemise reaktorihoone kontrollialale ja väljumise kontrollialalt. Isikute hulk, kellele võimaldatakse ligipääs reaktorihoones paiknevale kontrollialale peab olema nii väike kui võimalik. Andmed isikute sisenemise kohta reaktorihoone kontrollialale ja väljumise kohta kontrollialalt peavad olema viivitamatult kättesaadavad möödunud kalendrikuu kohta. Andmed isikute sisenemise kohta reaktorihoone kontrollialale ja väljumise kohta kontrollialalt viimase kalendriaasta jooksul peavad olema kättesaadavad arhiivist; 3) läbipääsu füüsilise kaitse ja kontrolli süsteem peab võimaldama reaktorihoone füüsilise julgeoleku seisukohast oluliste sündmuste - läbipääsukaartide väljastamine, isikute sisenemine kontrollialale ja väljumine kontrollialalt, alarmsüsteemide sisselülitumise aeg, jms - salvestamist ja arhiveerimist; 4) tuumajaama külaliste ja tegevusloa omaja esindajatest saatjate suhtarv reaktorihoone kontrollialal ei tohi olla suurem kui 3:1; 5) reaktorihoone kontrolliala piiril tuleb kontrollida kõikide sisenevate ja väljuvate isikute pagasit ja sõidukeid hoidmaks ära tuumaohutuse kahjustamist võimaldavate esemete ja vahendite sisseviimist reaktorihoone kontrollialale ja tuumamaterjalide väljaviimise katsed reaktorihoone kontrollalalt; 6) tuumajaama külaliste ja tegevusloa omaja esindajatest saatjate suhtarv reaktorihoone kontrollialal tuumaohutuse tagamise seisukohast olulistes ruumides ei tohi olla väiksem kui 1:2; 7) reaktorihoones paiknev tuumamaterjali hoidla peab olema tugevdatud betoonist seintega. Selle sissepääs peab olema varustatud erilukkudega, videovalvega ja alarmsüsteemiga.  Ligipääsu tuumamaterjali hoidlale võivad omada üksnes selleks volitatud isikud. Muud isikud võivad tuumamaterjali hoidlasse siseneda üksnes saatjate juuresolekul; 8) tuumamaterjali transportimisel reaktorihoone kontrollalal peab olema garanteeritud selle füüsiline kaitse; 9) reaktorihoones peab olema korraldatud katkematu mehitatud valve ja videovalve; 10) reaktorihoones peab olema tagatud telefoni- ja raadioside tuumajaama kontrollruumi ja hädaolukorra kontrollikeskusega. (4) Tuumajaama teise kategooria rajatiste ja hoonete füüsilise kaitse tagamiseks kehtestatud minimaalse turvalisuse nõuded on järgmised: 1) rajatised ja hooned peavad olema varustatud alarmsüsteemiga, mis võimaldab ka häireteadete arhiveerimist; 2) rajatised ja hooned peavad olema varustatud füüsilise kaitse ja kontrolli süsteemiga. Igale isikule, kes on volitatud sisenema teise kategooria rajatiste ja hoonete kontrollialasse peab olema väljastatud vastav isiku tuvastamise ja läbipääsu kaart, mis võimaldab automaatselt tuvastada ja registreerida isiku sisenemise rajatiste ja hoonete kontrollialale ja väljumise kontrollialalt; 3) tuumajaama külaliste ja tegevusloa omaja esindajatest saatjate suhtarv rajatiste ja hoonete kontrollialal ei tohi olla suurem kui 8:1; 4) rajatiste ja hoonete kontrolliala piiril tuleb kontrollida kõikide sisenevate ja väljuvate isikute pagasit ja sõidukeid hoidmaks ära tuumaohutuse kahjustamist võimaldavate esemete ja vahendite sisseviimist teise kategooria rajatiste ja hoonete kontrollialale ja tuumamaterjalide väljaviimise katsed kontrollialalt; 5) kontrolli süsteem peab võimaldama arhiveerida kõikide läbipääsu kaartide omanike sisenemise kontrollialale ja väljumise kontrollialalt ning andmed tuumamaterjalile ligipääsu omavate volitatud isikute ja nende valduses olevate võtmete kohta viimase kalendriaasta jooksul: 6) rajatistes ja hoonetes peab olema korraldatud katkematu mehitatud valve ja videovalve. (5) Tuumajaama kolmanda kategooria rajatiste ja hoonete füüsilise kaitse tagamiseks kehtestatud minimaalse turvalisuse nõuded on järgmised: 1) rajatised ja hooned peavad olema varustatud füüsilise kaitse ja kontrolli süsteemiga. Igale isikule, kes on volitatud sisenema kolmanda kategooria rajatiste ja hoonete kontrollialasse peab olema väljastatud vastav isiku tuvastamise ja läbipääsu kaart, mis võimaldab automaatselt tuvastada ja registreerida isiku sisenemise rajatiste ja hoonete kontrollialale ja väljumise kontrollialalt; 2) rajatised ja hooned peavad olema varustatud videovalve ja alarmsüsteemiga; (6) Tuumajaama neljanda kategooria rajatiste ja hoonete füüsilise kaitse tagamiseks kehtestatud minimaalse turvalisuse nõuded on järgmised: 1) rajatised ja hooned peavad olema varustatud videovalve ja alarmsüsteemiga. Tagatud peab olema katkematu mehitatud valve olemasolu;  2) rajatised ja hooned peavad olema varustatud füüsilise kaitse ja kontrolli süsteemiga. Igale isikule, kes on volitatud sisenema neljanda kategooria rajatiste ja hoonete kontrollialasse peab olema väljastatud vastav isiku tuvastamise ja läbipääsu kaart, mis võimaldab automaatselt tuvastada ja registreerida isiku sisenemise rajatiste ja hoonete kontrollialale ja väljumise kontrollialalt; 3) rajatiste ja hoonete kontrollala piiril tuleb tuvastada kõik kontrollialasse sisenevad isikud ja kontrollida nende pagasit hoidmaks ära tuumaohutuse kahjustamist võimaldavate esemete ja vahendite sisseviimise neljanda kategooria rajatiste ja hoonete kontrollalale. §31. Tuumajaama füüsiline kaitse ehitusperioodil (1) Tuumajaama ehitamise ajal peab tegevusloa omaja tagama, et: 1) ligipääs ehitatava tuumajaama hoone ja rajatistele on piiratud ja selle territoorium on valve all; 2) ehitatava tuumajaama territooriumile sisenevaid ja sealt väljuvaid isikuid ning sõidukeid kontrollitakse. (2) Ehitusprotsessi arenemise käigus tuleb tuumajaama füüsilise kaitse tagamise vajadusi pidevalt ümber hinnata ja kavandatavad meetmed kooskõlastada Kiirgusohutusametiga. 6. Peatükk HÄDAOLUKORRAD §32. Hädaolukorra riskianalüüs ja lahendamise plaan (1) Tagamaks valmisolekut hädaolukordadeks on tegevusloa omaja kohustatud regulaarselt läbi viima võimalike hädaolukordade riskianalüüse ning ettevalmistama hädaolukorra lahendamise plaani. (2) Hädaolukorra riskianalüüs on dokument, milles kirjeldatakse tuumajaamaga seotud: 1) võimalike hädaolukordade liike; 2) hädaolukorda põhjustada võivaid ohtusid; 3) hädaolukorra tõenäosust; 4) hädaolukorra võimalikke tagajärgi; 5) muud olulist hädaolukorraga seotud teavet; 6) viiteid mudelitele, allikmaterjalidele jms, mille alusel on riskianalüüs tehtud. (3) Lähtudes riskianalüüsi tulemustest ja ettevõttes sätestatud töökohustuste jaotusest, valmistab tegevusloa omaja ette hädaolukorra lahendamise plaani, (4) Hädaolukorra lahendamise plaan on dokument, milles kirjeldatakse tuumajaama tasandil: 1) hädaolukorra lahendamise korraldust; 2) hädaolukorra lahendamise juhtimisstruktuuri; 3) hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste või isikute ülesandeid; 4) hädaolukorra lahendamisel osalevate asutuste või isikute teabevahetuse korraldust;  5) avalikkuse hädaolukorrast teavitamise korraldust; 6) rahvusvahelise koostöö korraldust hädaolukorra lahendamisel; 7) muid olulisi hädaolukorra lahendamisega seotud küsimusi, milles määratletakse töötajate ülesanded valmisoleku tagamisel. (3) Hädaolukorra lahendamise plaan tuleb üle vaadata vähemalt üks kord aastas. (4) Hädaolukorda simuleeriv õppus tuleb tuumajaama töötajatele läbi viia vähemalt üks kord aastas. (5) Enne uue tuumajaama kasutuselevõttu on tegevusloa omaja kohustatud läbi viima ühisõppuse, millesse kaasatakse ka teised hädaolukorra lahendamisel osalevad asutused. §33. Hädaolukorrast teavitamine (1) Tegevusloa omaja on kohustatud viivitamatult informeerima Häirekeskust ja Kiirgusohutusametit oma tegevusalal tekkinud hädaolukorrast või sellise hädaolukorra tekkimise vahetust ohust. (2) Tegevusloa omaja on kohustatud viivitamatult teavitama avalikkust hädaolukorra tekkimise vahetust ohust, hädaolukorrast ja selle lahendamisest, kui teavitamata jätmine võib ohustada inimeste elu või tervist, tekitada suure varalise kahju või häirida muul viisil oluliselt tavapärast elukorraldust. (3) Hädaolukorra tekkimisel tagab avalikkuse informeerimise tegevusloa omaja kuni selle võtab üle Kiirgusohutusamet või hädaolukorraseaduse alusel volitatud organisatsioon. (4) Elanikkonnale edastatav teave peab lisaks hädaolukorra seaduses sätestatule sisaldama järgmist: 1) kiirgushädaolukorra tekke põhjus või võimalikud tekkepõhjused, nende võimalik mõju ja mõju ulatus; 2) soovitatavad tervise- ja kaitsemeetmed kiirgushädaolukorra mõjude leevendamiseks ja vältimiseks; 3) kiirgushädaolukorra ja selle lahendamise kohta ametlikku infot edastavad kanalid. §34. Elanikkonna eelnev teavitamine hädaolukordadest (1) Tegevusloa omaja peab koostöös Kiirgusohutusametiga tagama elanikkonnale hädaolukordasid puudutava teabe kättesaadavuse. (2) Elanikkonnale edastatav teave peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) radioaktiivsuse ja ioniseeriva kiirguse põhitõed, selle mõju inimesele ja keskkonnale; 2) info võimalike kiirgushädaolukordade, nende tekkepõhjuste ja võimalike mõjude kohta; 3) elanikkonna teavitamine kiirgushädaolukorras; 4) võimalikud tervisekaitsemeetmed. (3) Tegevusloa omaja on kohustatud ajakohastama elanikkonnale pakutavat infot vähemalt üks kord aastas. §35. Hädaolukorra valvemeeskond (1) Tegevusloa omaja peab tagama valvemeeskonna olemasolu, mille tegevus aktiveeritakse kiirgushädaolukorra või tuumaintsidendi tekkimisel. (2) Valvemeeskonna liikmete kohustuste hulka kuulub hädaolukorras: 1) hädaolukorra klassifitseerimine vastavalt rahvusvahelisele kiirgushädaolukordade skaalale; 2) tuumajaama töötajate ohutuse tagamise korraldamine; 3) tuumajaama ohutuse tagamise korraldamine; 4) tuumajaama töötajate, häirekeskuse ja pädevate asutuste teavitamine hädaolukorrast; 5) kannatanute transpordi korraldamine; 6) hädaolukorra logiraamatu korraldamine; 7) meediakommunikatsiooni organiseerimine; 8) vajadusel töötajate või elanikkonna evakuatsiooni korraldamine; 9) mõõtmiste, proovide võtmise ja nende analüüsimise korraldamine; 10) võimalike kahjustuste leevendamine ja piiramine; 11) hädaolukorra lõpetamine. (3) Valvemeeskonna juht juhib hädaolukorra lahendamist kuni selle võtab üle päästetööde juht. §36. Hädaolukorraks vajalikud vahendid tuumajaama territooriumil (1) Hädaolukordadeks valmisoleku tagamiseks peab tegevusloa omaja tagama järgmiste võimekuste ja vahendite olemasolu tuumajaama territooriumil: 1) kiirgustöötajate kaitseriietus; 2) hingamisteede kaitsevahendid; 3) kiirgustaseme ja -saastumise mõõtevahendid ning õhufilterjaamad; 4) digitaalsed isikudosimeetrid; 5) primaarne ja sekundaarne kommunikatsioonisüsteem koos lokaalse alarmsüsteemiga; 6) lokaalne intensiivravi üksus; 7) lokaalne päästemeeskond koos tuletõrjeautoga; 8) transpordivahendid töötajate transportimiseks; 9) profülaktiliste jooditablettide varu. §37. Hädaolukordade evakuatsioonitsoonid (1) Vabariigi Valitsus kehtestab Siseministeeriumi ja Kiirgusohutusameti soovituste kohaselt hädaolukordade evakuatsioonitsoonid tagamaks tuumajaama töötajate ja tuumajaama lähiümbruse elanikkonna ohutus. (2) Primaarne evakuatsioonitsoon on raadiusega kuni viis kilomeetrit tuumajaamast ja sekundaarne evakuatsioonitsoon raadiusega kuni 20 kilomeetrit tuumajaamast. (3) Evakuatsioonitsoonide tegeliku ulatuse määratlemisel lähtutakse tuumajaamas tekkida võivate kiirgushädaolukordade hinnangulistest mõjudest vahetult pärast hädaolukorra või selle ohu tekkimist. (4) Evakuatsioonitsoonides tuleb hädaolukorra tekkimisel tagada elanikkonna kiire informeerimine rakendatavate kaitsemeetmete kohta ja vajadusel elanikkond evakueerida. (5) Evakuatsioonitsoonidele määratud piirangud kajastuvad kinnisturegistris. §38. Hädaolukorra lõpetamine tuumajaamas (1) Hädaolukord tuumajaamas lõpetatakse, kui tuumajaamas on tagatud ohutus ja radioaktiivsete heitmete kogused ei ületa kiirgusseaduse alusel kehtestatud piirmäärasid. (2) Hädaolukorra lõpetamise järgselt peab tegevusloa omaja omandatud kogemustest lähtudes hindama järgmiste valdkondade korraldust tuumajaamas: 1) hädaolukorraks valmisolek; 2) koostöö ja kommunikatsioon riigivõimuorganitega ning avalikkuse teavitamine; 3) töötajate ja elanikkonna ohutuse tagamiseks rakendatavad meetmed; 4) hädaolukorrale reageerimiseks vajalike seadmete ja vahenditega varustatus; 5) hädaolukorra lõpetamine ning hädaolukorrajärgsed tegevused; 6) koolitused ja aruandlus. 7. Peatükk RADIOAKTIIVSETE JÄÄTMETE KÄITLEMISE JA DEKOMISJONEERIMISE FOND §39. Finantstagatised radioaktiivsete jäätmete käitlemiseks ja dekomisjoneerimiseks Tuumajaama tegevusloa omanik peab tagama piisavate finantsvahendite olemasolu tuumajaama käitamise tulemusel tekkivate radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise ja selle ettevalmistamise ning tuumajaama dekomisjoneerimise kulude katmiseks. §40. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja dekomisjoneerimise fond (1) Tuumajaama käitamise jooksul tekkinud radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise ja selle ettevalmistamise ning tuumajaama dekomisjoneerimise läbiviimiseks vajalike finantsvahendite kogumiseks ja haldamiseks asutatakse radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja dekomisjoneerimise fond (edaspidi fond). (2) Tegevusloa omaja teeb fondi sissemakseid iga-aastaselt alates tuumajaama kasutusloa kehtima hakkamisest kuni tuumajaama sulgemisloa kehtima. (3) Fondi tehtavate sissemaksete iga-aastase määra kehtestamise aluseks on tegevusloa omaja koostatud radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise ja selle ettevalmistamise ning tuumajaama dekomisjoneerimise kavad koos nende hinnangulise maksumusega. Radioaktiivsete jäätmete käitluskava peab sisaldama käitlemise kõiki etappe koos nende hinnangulise maksumusega. (4) Tegevusloa omaja poolt koostatud radioaktiivsete jäätmete lõppladustamise ja selle ettevalmistamise ning tuumajaama dekomisjoneerimise kavad, nende kavade teostamise hinnangulise maksumuse ja maksumuse leidmiseks kasutatud metodoloogiad peab tegevusloa omaja kooskõlastama Kiirgusohutusametiga. (5) Juhul, kui fondi kogutavate finantsvahendite väärtus ületab radioaktiivsete lõppladustamise ja selle ettevalmistamise ning tuumajaama dekomisjoneerimise tegeliku maksumuse tagastatakse tegevusloa omajale fondi ülemääraselt sissemakstud vahendid. (6) Fondi põhikiri, fondi sissemaksete tegemise ja sellesse kogutud vahendite kasutamise kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. (7) Fondi tehtavate sissemaksete iga-aastase määra kehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega lähtudes Kiirgusohutusameti poolt kooskõlastatud ja tegevusloa omaja poolt koostatud radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja tuumajaama dekomisjoneerimise kavade hinnangulisest maksumusest. §41. Teadusuuringute finantseerimine radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja dekomisjoneerimise fondist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Kiirgusohutusameti nõusolekul on lubatud kasutada fondi kogutud finantsvahendeid radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja tuumajaama dekomisjoneerimisega seotud teadusuuringuteks. 8. Peatükk MUUD FINANTSTAGATISED §42. Finantstagatised hädaolukordadeks (1) Tegevusloa omaja on vastutav tuumaintsidendi tagajärjel tekkinud kahjude hüvitamise eest juhul, kui kahjustuse põhjustajaks oli: 1) avarii tuumajaamas; 2) õnnetus tegevusloa omaja valduses oleva tuumamaterjaliga; 3) õnnetus tegevusloa omaja vastutusel transporditud tuumamaterjaliga. (2) Tegevusloa omaja ei vastuta tuumaintsidendist tulenevate kahjustuste eest, kui selle põhjustas relvastatud konflikt, sõjategevus või ränk loodusõnnetus. (3) Juhul, kui tegevusloa omaja suudab tõestada, et kahju on tekkinud kannatada saanud isiku tahtlikust tegevusest või tegevusetusest, siis võib kohus vabastada tegevusloa omaja täielikult või osaliselt tema kohustusest hüvitada kahju kõnealusele isikule. (4) Tegevusloa omaja vastutus tuumaintsidendi tagajärjel tekkinud kahjustuste hüvitamisel on maksimaalselt X miljonit eurot. (5) Tegevusloa omaja on kohustatud sõlmima kindlustuslepingu või omama muid finantstagatisi, mille väärtus võimaldaks hüvitada tuumaintsidendi tagajärjel tekkinud kahjustused vähemalt käesolevas seaduses sätestatud ulatuses. (6) Kindlustuslepingu pakkuja või finantstagatise käendaja on kohustatud informeerima Kiirgusohutusametit enda kavatsusest katkestada või lõpetada tegevusloa omajaga sõlmitud tuumakahjustuste hüvitamiseks sõlmitud kindlustuslepingut või finantstagatise käenduslepingut vähemalt kaks kuud enne kirjeldatud kindlustuslepingu või finantstagatise peatamist või lõpetamist. (7) Kindlustuslepingu pakkuja või finantstagatise käendaja ei tohi katkestada või lõpetada Eesti territooriumil tuumamaterjali transportimiseks tegevusloa omajale väljastatud kindlustuslepingu või finantstagatise käenduslepingu kehtivust kõnealuse tuumamaterjali Eesti territooriumil transportimise vältel. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 kirjeldatud kindlustuslepingu pakkuja või finantstagatise käendaja peab olema heakskiidetud Finantsinspektsiooni poolt kindlustamaks kindlustuslepingu pakkuja või finantstagatise käendaja poolt tegevusloa omaja ees võetud kohustuste täitmist. §43. Transporditava tuumamaterjali finantstagatised hädaolukordadeks (1) Eesti territooriumil transporditava tuumamaterjali kohta peab olema väljastatud sertifikaat, mis kinnitab tuumamaterjali transpordil tekkida võivate hädaolukordade leevendamiseks ja võimalike kahjustuste hüvitamiseks vajaliku kindlustuslepingu või finantstagatise olemasolu. (2) Eesti territooriumil transporditava tuumamaterjali transpordil tekkida võivate hädaolukordade leevendamiseks ja võimalike kahjustuste hüvitamiseks vajaliku kindlustuslepingu kindlustussumma või finantstagatise minimaalne väärtus on X miljonit eurot. (3) Kiirgusohutusameti kinnitatud sertifikaadil peab kajastuma järgmine informatsioon: 1) tuumamaterjali omaniku ja selle transpordi eest vastutava juriidilise isiku ärinimi, registrikood ja kontaktandmed; 2) finantstagatise suurus, vorm ja kehtivusaeg; 3) tagatisega kaetud tuumamaterjali loetelu. §44. Kahjunõuete esitamine (1) Tuumakahjustuse tõttu kannatada saanud isikud peavad esitama nõude hüvitise saamiseks hiljemalt kümne aasta jooksul alates tuumaintsidendi toimumise kuupäevast, kuid mitte hiljem kui kolme aasta jooksul pärast seda, kui isik sai teada või oleks pidanud saama teada sellest, et tal on õigust hüvitist saada. (2) Kui tuumakahjustuse on põhjustanud varastatud, kadunud, ära visatud või järelevalveta jäetud tuumamaterjal, siis kehtib tegevusloa omaja vastutus 20 aastat alates tuumamaterjali varguse, kaotuse, ära viskamise või valveta jätmise kuupäevast. §45. Hüvitise maksmine (1) Tuumakahjustuse tõttu kannatanutele hüvitise maksmisel peab tegevusloa omaja pidama silmas järgmist: 1) õigustatud kahjunõuded, mis esitatakse 12 kuu jooksul pärast tuumaintsidendi toimumist tuleb rahuldada 60 päeva jooksul vähemalt 70% ulatuses lähtudes käesoleva seadusega kehtestatud hüvitise ülempiirist. Kui kahjunõuete summa, mis esitatakse 12 kuu jooksul ületab kirjeldatud 70% määra, siis tuleb esmajärjekorras hüvitada tervisekahjustustega seotud nõuded ning alles seejärel proportsionaalselt ülejäänud nõuded; 2) õigustatud kahjunõuded, mis esitatakse 12 kuni 36 kuu vahemikus pärast tuumaintsidendi toimumist tuleb rahuldada 60 päeva jooksul võttes arvesse varasemate kahjunõuete alusel väljamakstud hüvitiste summat, et tegevusloa omaja kulutused ei ületaks seadusega sätestatud maksimaalse vastutuse piirmäära; 3) õigustatud kahjunõuded, mis esitatakse pärast 36 kuu möödumist tuumaintsidendi toimumise kuupäevast tuleb rahuldada 90 päeva jooksul võttes arvesse varasemate kahjunõuete alusel väljamakstud hüvitiste summat, et tegevusloa omaja kulutused ei ületaks seadusega sätestatud maksimaalse vastutuse piirmäära. (2) Kui tuumakahjustuse tõttu kannatada saanud isikul on õigus saada hüvitist, kuid tegevusloa omaja poolt sõlmitud kindlustuslepingu kindlustussumma või muu finantstagatise väärtus ei võimalda isiku kahjunõuet rahuldada võib hüvitise välja maksta riik. 9. Peatükk TUUMAJAAMAGA SEOTUD KIIRGUSTEGEVUSLOA TÜHISTAMISEL MAKSTAV HÜVITIS §46. Tuumajaama ehitus- või kasutusloa tühistamisel makstav hüvitis (1) Kui tuumajaama ehitusluba või kasutusluba tühistatakse või Kiirgusohutusamet keeldub tuumajaama kasutusloa andmisest muudel põhjustel, kui käesoleva seaduse paragrahv 16 lõikes 1 kirjeldatud, siis on tegevusloa omajal või endisel õigus nõuda Eesti Vabariigilt hüvitist. (2) Hüvitise suurus sõltub tuumajaama ehitamisega ja kasutamisega seoses tehtud kulutuste suurusest. §47. Hüvitise maksmisest keeldumine Tegevusloa omaja või endise omaja kahjunõuet ei rahuldata kui tuumajaama ehitusluba või kasutusluba tühistatakse või kui Kiirgusohutusamet keeldub tuumajaama kasutusloa väljastamisest põhjusel, et tagatud ei ole käesoleva seaduse paragrahvi 16 lõikes 1 kirjeldatud tingimuste täitmine. §48. Hüvitise alased läbirääkimised (1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium algatab mõistliku aja jooksul pärast tuumajaama ehitusloa või kasutusloa tühistamist või kasutusloa väljastamisest keeldumist tuumajaama tegevusloa omajaga või endise omajaga läbirääkimised käesoleva seaduse paragrahvis 46 kirjeldatud hüvitise suuruse ja selle väljamaksmise tingimuste kindlaksmääramise osas. Saavutatud kokkuleppe tulemused peab Vabariigi Valitsus esitama heakskiitmiseks Riigikogule. (2) Kui kokkulepet hüvitise suuruse ja selle väljamaksmise tingimuste üle saavutata ei õnnestu on tuumajaama tegevusloa omajal või endisel omajal õigus esitada pärast hüvitise alaste läbirääkimiste lõppemist kahjunõue kohtule. 10. Peatükk TUUMAOHUTUSE NÕUANDEV KOMITEE §49. Tuumaohutuse nõuandev komitee (1) Tuumaohutuse nõuandev komitee koosneb kuni viiest liikmest, kes on tuumaohutuse valdkonna eksperdid. (2) Tuumaohutuse nõuandva komitee liikmete kandidaadid esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks majandus- ja kommunikatsiooniminister. (3) Tuumaohutuse nõuandev komitee nimetatakse ametisse neljaks aastaks. (4) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tagab tuumaohutuse nõuandva komitee tööks vajalikul tasemel teenindamise ja selle tegevuse finantseerimise. §50. Nõuandva komitee ülesanded ja õigused (1) Tuumaohutuse nõuandva komitee ülesanded on: 1) põhimõttelise otsuse taotlusele hinnangu andmine; 2) tuumajaama tegevuslubade taotluste menetlemise protsessis vajaduse korral eksperthinnangute andmine; 3) tuumaenergia kasutamist reguleerivate õigusaktide ettevalmistamise protsessis osalemine; 4) Kiirgusohutusameti aastaaruannetele hinnangu andmine; 5) Kiirgusohutusameti aastatööplaanide hindamine; 6) vajadus korral enda kompetentsi valdkonnas arvamuste ja ettepanekute esitamine. (2) Oma ülesannete täitmiseks on nõuandval komiteel õigus: 1) saada asjaomastelt riigiasutustelt tööks vajalikke dokumente ja asjakohast informatsiooni; 2) kaasata küsimuste lahendamise protsessi ministeeriumide ja teiste riigiasutuste asjatundjaid ning teisi käsitletava valdkonna eksperte; 3) moodustada töörühmi ja ekspertkomisjone. §51. Tuumaohutuse nõuandva komitee liige (1) Tuumaohutuse nõudandva komitee liige: 1) ei tohi olla üle 65 eluaasta vana; 2) omab vähemalt viieaastast töökogemust tuumaohutuse alal; 3) tunneb tuuma- ja kiirgusohutuse teostamise teoreetilisi aluseid ja praktilisi meetmeid ning asjakohaseid Eesti Vabariigi ja rahvusvahelisi õigusakte. (2) Nõuandva komitee liige võib olla ametis kuni kolm järjestikkust ametiperioodi. (3) Tuumaohutuse nõuandva komitee nimetamise korra kehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega.  11. Peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE §52. Riikliku järelevalve korraldus Käesoleva seaduse täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Kiirgusohutusamet. §53. Kiirgusohutusameti pädevus (1) Kiirgusohutusamet on pädev teostama kõiki käesoleva seaduse alusel temale pandud toiminguid ja võtma tarvitusele meetmeid elanikkonna ja ümbritseva keskkonna ohutuse tagamiseks. (2) Kiirgusohutusamet analüüsib ja kontrollib tuuma- ja kiirgusohutuse olukorda riigis, kavandab tuuma- ja kiirgusohutust soodustavaid meetmeid, annab soovitusi tuuma- ja kiirgusohutuse olukorra parandamiseks ja teeb ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks ning arendab koostööd teiste riikide ja riikide ühenduste tuuma- ja kiirgusohutuse järelevalve asutustega. (3) Kiirgusohutusameti põhimääruse kehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. §54. Kiirgusohutusameti õigus nõuda teavet (1) Kiirgusohutusametil on õigus nõuda tegevusloa taotlejalt ja selle omajalt, samuti riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt ning nende ametiisikutelt teavet: 1) tuuma- ja kiirgusohutuse analüüsimiseks; 2) kokkuleppe, tegevuse või otsuse kontrollimiseks; 3) tegevusloa taotluste menetlemiseks; 4) käesoleva seaduse täitmise üle riikliku järelevalve teostamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teavet nõutakse kirjalikus taotluses, milles tuuakse ära teabenõude eesmärk ja õiguslik alus ning viidatakse ettekirjutuse tegemise võimalusele teabe esitamata jätmise ning mittetäieliku, ebaõige ja eksitava teabe esitamise eest. (3) Kiirgusohutusametil on õigus tegevusloa taotleja ja tegevusloa omaja esindajat või töötajat või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiisikut või nende esindajaid, kutsuda Kiirgusohutusametisse seletusi andma või võtta nendelt seletusi kohapeal. Seletused vormistatakse kirjalikult ning iga seletuse lehekülg allkirjastatakse seletuse võtja ja seletuse andja poolt. Kui seletuse andja keeldub seletusele alla kirjutamast, tehakse seletusse kanne seletusele allakirjutamisest keeldumise ja allakirjutamisest keeldumise motiivide kohta. §55. Kiirgusohutusameti õigus nõuda materjale (1) Kiirgusohutusametil on õigus nõuda tegevusloa taotlejalt ja selle omanikult, samuti riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt ning nende ametiisikutelt ja esindajatelt dokumentide, nende kavandite ja muude materjalide originaale või nende ärakirju, mille vastavust originaalile kinnitab nende esitaja oma allkirjaga. (2) Materjali üle andnud isiku või tema esindaja nõudel väljastatakse talle Kiirgusohutusameti kinnitus vastava materjali vastuvõtmise kohta ning neil on õigus Kiirgusohutusametilt pärast järelevalvetoimingute lõppu nende poolt esitatud dokumentide, kavandite ja muude materjalide originaalid tagasi saada. §56. Tegevusloa omaja tegevuse kontrollimine (1) Kiirgusohutusametil on õigus käesoleva seaduse rikkumise või võimaliku rikkumise tuvastamise eesmärgil kontrollida tegevusloa omaja asukohta ja tegevuskohta sh. tuumajaama käitamist, selle territooriumi, hooneid ja rajatisi, ilma eelneva hoiatuse või eriloata tuumajaama tööajal ja tegevuskoha kasutamise ajal. Tegevusloa omaja nõusolekul võib tema asukohta ja tegevuskohta, sh. tuumajaama, kontrollida ka muul ajal. (2) Kiirgusohutusametil on õigus kontrollida tuumajaama käitamist ka muul ajal kui tööajal, kui on alust arvata, et tuumajaamas leiab aset radioaktiivsete heitmete paiskumine keskkonda. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatud kontrollimine peab toimuma tegevusloa omaja esindajate või töötajate teadmisel ning nad on kohustatud viibima kontrollimise juures. (4) Tuumajaama käitamise kontrolli teostav Kiirgusameti esindaja (või esindajad) esitab kontrolli läbiviimiseks tegevusloa omajale või selle esindajale või töötajale Kiirgusohutusameti esindaja volitusi tõendava dokumendi. Tegevusoa omajal on õigus kontrollida esitatud volitusi tõendava dokumendi õiguspärasust. (5) Kontrollimist teostaval isikul on käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 sätestatud kontrollimisel järgmised õigused: 1) õigus kontrollida viivitamata tegevusloa tingimuste täitmist, sellega seonduvaid dokumente, sh. elektroonilisi dokumente, nende kavandeid ja muid materjale ning saada neist tegevusloa omaja kulul ärakirju või koopiaid, mille originaalile vastavust kinnitab nende esitaja oma allkirjaga; 2) õigus peatada viivitamatult tegevusloa tingimustega vastuolus olevate tegevuste teostamine juhul, kui nende teostamine ohustab elanikkonna elu, tervist või vara ja ümbritsevat keskkonda; 3) õigus võtta tuuma- ja kiirgusohutuse nõuetest kinnipidamise kontrollimiseks kontrollproove ja sooritada kontrollmõõtmisi; 4) õigus teha ettekirjutusi või anda suulisi korraldusi avastatud ebaseaduslike tegevuste lõpetamiseks või kohustuslike ohutusabinõude rakendamiseks; 5) õigus võtta tegevusloa omaja esindajalt või töötajalt seletusi, mille sisu protokollitakse. (6) Kontrollimist teostaval isikul on kohustus koostada kontrollimise tulemuste kohta protokoll. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud protokolli märgitakse: 1) protokolli koostamise aeg ja koht; 2) protokolli koostaja nimi ja ametikoht; 3) kontrollitava tegevusloa omaja esindaja või töötaja nimi ja ametikoht; 4) märge tegevusloa omaja esindajale või töötajale käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud volitusi tõendava dokumendi esitamise kohta; 5) kontrollimise käik ja tulemused sh. väljavõtted tegevusloa tingimuste täitmise osas avastatud rikkumiste, sooritatud kontrollmõõtmiste ja -proovide võtmise ning tehtud ettekirjutuste ja suuliste korralduste andmise kohta;  6) loetelu tegevusloa omaja esindajalt või töötajalt võetud seletuste kohta; 7) kontrollimise käigus saadud materjalide loetelu; 8) märge tõlgi osavõtu kohta, kui tõlk osaleb; 9) kontrollitava tegevusloa omaja esindaja või töötaja märkused kontrollimise kohta; 10) märge selle kohta, et tegevusloa omaja esindaja või töötaja on saanud kätte protokolli ühe eksemplari. (7) Kui tegevusloa omaja esindaja või töötaja takistab kontrollimisalast tegevust, tehakse protokolli sellekohane kanne, märkides võimaluse korral takistamise motiivid. (8) Protokoll koostatakse kahes eksemplaris, millele kirjutavad alla koostaja ja kontrollitava tegevusloa omaja esindaja või töötaja. Allkiri antakse igale leheküljele ning kontrollitav tegevusloa omaja ja Kiirgusohutusamet saavad protokollist kumbki ühe eksemplari. Kiirgusohutusameti eksemplarile lisatakse kõik kontrollimise käigus saadud materjalid. (9) Kui kontrollitav tegevusloa omaja esindaja või töötaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse protokolli vastav kanne ja märgitakse allakirjutamisest keeldumise motiivid. (10) Kui Kiirgusohutusameti esindajale ei võimaldata ligipääsu tuumajaama territooriumile, hoonetele ja rajatistele käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 ja 4 kirjeldatud õiguste täitmiseks on Kiirgusohutusameti esindajal õigus kasutada õiguskaitse organite abi ja siseneda tuumajaama territooriumile, hoonetesse ja rajatistesse füüsilise jõu kasutamise teel. §57. Soovituste andmine Kiirgusohutusamet võib anda riigiasutusele ja kohaliku omavalituse üksustele, tegevusloa taotlejale ja selle omajale soovitusi tuuma- ja kiirgusohutuse olukorra parandamiseks ning töötada välja asjakohaseid teabematerjale. §58. Ärisaladuse hoidmise kohustus (1) Ärisaladuseks loetakse niisugune teave tegevusloa taotleja ja selle omaja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada, eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise metoodika, tootmissaladuste ja - protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave, Kiirgusohutusameti tehtud otsus ja ettekirjutus ning Kiirgusohutusameti peadirektori või Kiirgusohutusameti muu ametniku koostatud dokument, millest on ärisaladused välja jäetud. (2) Kiirgusohutusameti ametnikul ei ole õigust avaldada teistele isikutele ega avalikustada ettevõtja nõusolekuta ärisaladusi, sealhulgas pangasaladusi, mida ta on teada saanud oma teenistuskohustuste täitmise käigus, kui käesoleva seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Tegevusloa taotleja või selle omanik määrab kindlaks ja märgib ära teabe, mida ta põhjendatult loeb oma ärisaladuseks. Kiirgusohutusameti nõudmisel peab ettevõtja põhjendama teabe määramist ärisaladuseks. Muud teavet ei loeta ärisaladuseks, välja arvatud teave, mis õigusaktide kohaselt avaldamisele ei kuulu. Kiirgusohutusameti nõudel on ettevõtja kohustatud koostama dokumendist ärisaladust mittesisaldava kokkuvõtte. (3) Kiirgusohutusameti ametnik võib avaldada ja kasutada tegevusloa taotleja ja selle omaniku ärisaladust, mis on vajalik käesoleva seaduse rikkumise tõendamiseks. Kiirgusohutusameti ametnik võib esitada ärisaladust sisaldavad dokumendid üksnes kohtule kriminaal-, tsiviil- või haldusasja või väärteo arutamise ettevalmistamiseks, arutamiseks ja kohtulahendi tegemiseks. (4) Kiirgusohutusamet jätab avalikustamisele kuuluvate otsuste ja ettekirjutuste tekstist välja ärisaladused ja muu konfidentsiaalse teabe. 12. Peatükk VASTUTUS §59. Riikliku järelevalve teostamise takistamine (1) Tegevusloa omaja poolt Kiirgusohutusametile järelevalve teostamiseks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise, tähtaegselt esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest või dokumentide või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalvet teostada, - karistatakse rahatrahviga kuni … trahviühikut; (2) Tegevusloa omaja poolne Kiirgusohutusameti ja selle esindajate poolt läbiviidavate tegevusloa omaja tegevuse kontrollimise sihipärane ja pahatahtlik takistamine, mis ei võimaldanud järelevalvet teostada, - karistatakse rahatrahviga kuni … trahviühikut. §60. Tegevusloa omaja kohustuste ja tegevusloa tingimuste rikkumine (1) Käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud määrustes sätestatud tegevusloa omaja kohustuste rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni … trahviühikut. (2) Tegevusloa tingimuste rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni … trahviühikut §61. Radioaktiivsete jäätmete käitlemise ja dekomisjoneerimise fondi sissemaksete nõude eiramine Fondi sissemaksete nõude eiramise eest karistatakse rahatrahviga kuni … trahviühikut. §62. Menetlus (1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid (2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Kiirgusohutusamet. 13. Peatükk RAKENDUSSÄTTED §63. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub …