Maaeluministeeriumi arvamus „Eesti Lairiba Plaan 2030" avaliku konsultatsiooni kohta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 21.06.2022 Meie: 25.07.2022 nr 4.1-2/1256-1 Maaeluministeeriumi arvamus „Eesti Lairiba Plaan 2030“ avaliku konsultatsiooni kohta Täname võimaluse eest kaasa rääkida „Eesti Lairiba Plaan 2030“ arendamisel. Maaeluministeeriumi jaoks on oluline maapiirkonnas elavate inimeste ning seal asuvate ettevõtete ligipääs kiirele andmesidele. Nii riigi kui erasektori teenused liiguvad aina rohkem üle veebipõhistele lahendustele ning kiire andmeside puudumine seab maapiirkonna elanikud ja ettevõtted ebavõrdsesse olukorda. Maapiirkonna digitaliseerimise, nutikate ning innovaatiliste lahenduste ja uuenduslike ettevõtlusvormide jaoks on kiirele andmesidele ligipääsu arendamine maapiirkonnas hädavajalik. Peame oluliseks, et Eestis tervikuna oleks ligipääs kiirele andmesidele ning võimalusel tuleks katsetada uuenduslikke ning nutikaid lahendusi selle saavutamiseks. Maaeluministeerium esitab omapoolsed vastused ainult osadele avaliku konsultatsiooni raames püsitatud küsimustele, jättes vastamata küsimused, mille osas Maaeluministeeriumil puudub pädevus, puuduvad andmed küsimusele vastamiseks või mis on suunatud konkreetselt sideettevõtjatele. 4.1 Juurdepääsuvõrgud 1. Kas peatükis 2.2 esitletud statistika valge ala aadresside kohta on Teie hinnangul asjakohane? Peatükis 2.2 on kirjeldatud statistika valge ala aadresside kohta kahel meetodil. Esmalt kõikide hoonete ühendatus, kus ei võeta arvesse hoone tüüpi ning teisalt aastaringses kasutuses olevate hoonete ühendatus. Leiame, et kuigi mõlemad metoodikad kirjeldavad valge ala suurust vastavalt lähteülesandele korrektselt, tuleks planeerimisel arvesse võtta ka neid hooneid, mis ei ole aastaringselt kasutuses, vaid on kasutuses näiteks teise koduna või mida kasutatakse hooajaliselt. Paljudel juhtudel on just (kiire) interneti puudumine põhjuseks, miks ei ole võimalik kolida aastaringselt maapiirkonda elama. 2. Valge ala määratlemisel on kasutatud lävendina kiirust 30 Mbit/s. Kas järgmisel kaardistusel aastal 2023 tuleks lävendina kasutada kiirust 100 Mbit/s? Lairiba investeering peab vastama andmeside vajadustele vähemalt kümne aasta perspektiivis. Võttes arvesse ühiskonnas toimuvat digitaliseerimise trendi, kus kasvab veebi vahendusel töö tegemine ning õppimine, tavaline televisioon asendub voogedastuste ja nõudepõhiste lahendustega, on vajalik tagada piisavalt kiired ühendused. Inimeste poolt igapäevaselt Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 kasutatav seadmepark areneb väga kiiresti ja poole kümnendi pärast on 100 Mbit/s pigem hädavajalik tase, mitte luksus. Juba täna on perel maal 4G internetti kasutades probleemid, kui kolm last korraga üle zoomi koolitunnis peavad olema. Samas on jätkuvalt piirkondi, kus puudub ka madalama (30Mbit/s) ühenduse võimalus ning riiklik prioriteet peaks olema suunatud nendele aadressitele, kus puudub kiire internetiühendus. Seega teeme ettepaneku vaadata aadresse kolmes vaates: kuni 30 Mbit/s, kuni 100 Mbit/s, üle 100 Mbit/s. Esimeses järjekorras tuleks tagada vähemalt 30 Mbit/s nendel aadressidel, kus puudub kiire internet. Arvestada nii nende aadressidega, kus aastaringselt elatakse kui tingimata ka aadressidega, kus osal ajast aastas elatakse. Teine prioriteet peaks olema tagada vähemalt 100 Mbit/s võimalikult suurele hulgale inimestele. 4. Peatükis 2.5 on toetuse andmise tingimuste all määratud maksimaalse toetuse osakaaluna 70% ja maksimaalse toetuse summana 3000 eurot ühe aadressi kohta. Kas Teie hinnangul on see piisav ning võimaldab perioodil 2021-2027 projektide edukat valmimist? Kui ei, siis millised oleks Teie arvates sobivad tingimused? Arvestades üleüldist hinnakasvu, on alust arvata, et ka keskmine liitumisvõimaluse loomise summa suureneb võrreldes varasemaga. Kõige parema pildi reaalsest hinnast annab ette järgmise taotlusvooru tulemused. Kuid arvestama peab, et iga järgmise vooruga hakatakse liitumist pakkuma nendele aadressitele, kes varasemalt on kõrvale jäänud peamiselt seetõttu, et nende liitumine on kulukam. Eeltoodust tulenevalt leiame, et maksimaalse toetuse summa suuruse muutmist tuleks analüüsida peale viimase lõppenud vooru pakkumisi ning vajadusel suurendama toetuse summat ühe aadressi kohta tagamaks meetme eesmärkide täitmise. Samuti tuleks tagada, et ühes külas olevad internetiühendust vajavad aadressid saaksid kõik ühe projekti raames kaetud sõltumata sellest, et mõni grupp aadresse asub „teisel pool maanteed“ või „teisel pool jõge“ või „magistraalkaablist kaugemal“, mis teeb nende konkreetsete aadresside varustamise internetiühendusega kallimaks. Variant on kasutada paindlikku lähenemist: - aktsepteerida põhjendatud juhtudel kõrgemat maksimaalset toetussummat; - aktsepteerida ühe projekti raames konkreetsete kaugete või halvasti ligipääsetavate aadresside puhul 100 Mbit/s asemel 30 Mbit/s minimaalset garanteeritud andmesidekiirust, valguskaabli asemel üle õhu püsikanali ja suundantenni kasutamist. Kindlasti tuleks vältida olukordi, kus johtuvalt sellest, et mõni potentsiaalne viimase miili ühenduse väljaehitaja on asunud koguma sooviavaldusi kiire internetiühenduse saamiseks, jäävad just need aadressid tegelikkuses kiire internetiga üldse ühendamata, kui konkreetses asustusüksuses hakkab ühendusi välja ehitama mõni teine ettevõte mõne teise taotlusvooru või mõne teise riigihanke raames. Seda põhjusel, et nimetatud aadressid on juba „broneeritud“ esimesena mainitud viimase miili ehitajale ja on osaks tema „ärihuvist“. Tegelikkuses pole ka temal enam hiljem majanduslikku huvi „broneeritud“ aadresse töösse võtta, kui ülejäänud asustusüksus on mõne teise ehitaja poolt valguskaabliga vahepeal suures osas ära kaetud. Kaotajaks jäävad need elanikud, kes heauskselt varakult sooviavalduse esitasid kiire internetiühenduse saamiseks. 5. Kas lisaks olemasolevatele ja planeeritud toetusmeetmetele, mis on mõeldud sideettevõtjatele lairibataristu rajamiseks, tuleks luua täiendavaid toetusmeetmeid, mis oleks mõeldud kas individuaalsete ühenduste tegemiseks ettevõtetele ja eraisikutele või toetusmeetmed külaühistutele, kes soovivad ise võrku ehitada, omada ja opereerida? Millised võiksid olla selliste meetmete taotlemise tingimused? 2 (4) Toetame mõtet, et lisaks sideettevõtjatele lairibataristu loomiseks, luuakse ka nn nõudepõhine toetusmeede, mis annaks võimaluse lahendada üksikprobleeme nendes piirkondades, kus varasemate voorudega on jäänud osad majapidamised katmata, kus sideettevõtjatel ei ole ka seniste toetusmeetme raames huvi lairibataristut ehitada või kuhu olemasolevad meetmed ei ulatu (nt alles ehitatavad hooned või rajatised). Nimetatud meede võiks olla avatud nii juriidilistele kui eraisikutele maapiirkonnas, kes on valmis ise võrku ehitama ja haldama kui ka neile, kes ise vajavad kiiret andmesideühendust. Näiteks üksik majapidamine keset põldusid või üksik tootmisüksus keskusest kaugel. Toetusmeetme puhul võiks eelistada neid taotlusi, kus liitumiste hulk on suurem (nt külas mitu talu) ning toetuse omafinantseering võiks olla kuni 20%. Juhime tähelepanu, et Maaeluministeeriumi haldusalas rakendatava LEADER meetme kaudu on olnud võimalus juurdepääsuvõrkusid rajada, kuid senini ei ole selliseid tegevusi ülemäära palju olnud. Maaeluministeerium on ette valmistamas uut LEADER määrust ning oleme kontakteerunud ka Teiega võimaliku toetusskeemi parandamise osas ning oleme valmis igakülgseks koostööks, et uuel programmiperioodil oleks võimalik toetada maapiirkonnas viimase miili ühendusi ka nõudepõhiselt. 6. Aasta 2020 lisaeelarve vahenditest viidi ellu toetusmeede, mille abil said inimesed taotleda 300 eurost toetust ostmaks väliantenne raadiolevi parandamiseks või liitumaks valguskaabelvõrguga. Kas Teie hinnangul oleks ka tulevikus vaja sarnast toetusmeedet, mis muudab lõppkasutajatele liitumise soodsamaks ning innustaks neid võtma kasutusele kiiremaid lairibavõrke? Kas selline toetusmeede peaks keskenduma raadiolevi parandavate antennide paigaldamisele, valguskaabelvõrkudega liitumise toetamiseks või muude alternatiivsete sideühendustega (näiteks satelliitsideühendus) liitumiseks? Leiame, et sarnase toetusmeetme rakendamine on oluline, eriti piirkondades, kus on probleeme leviga. Täiendavalt võiks pilootprogrammina toetada alternatiivsete sideühenduste kasutamist või arendamist, mille tulemusena võiks selguda, milliseid uusi alternatiivseid ja loodetavasti soodsamaid lahendusi on võimalik pakkuda kiire ühenduse pakkumiseks maapiirkondades, eriti hajaasustuses, piiriäärsetes ja muidu keerukates piirkondades (künklik maastik, orud, tihe mets jne). Seejuures tuntakse kõige enam vajadust stabiilse, seejuures võimalikult kiire internetiühenduse järele. Masti otsa tõstetud ruuter koos välisantenniga on kindlasti abiks. Samas peljatakse, et omades juba sellist seadet, mis võimaldab väljaspool tipptunde saavutada mõnikord kiiruse isegi üle 30 Mbit/s, jäädakse ilma võimalusest saada 200€ omaosalusega valguskaabliühendus majja. Tuleks tagada jätkuv võimalus võrdsetel alustel valguskaabliga ühenduse saamiseks sõltumata sellest, kas majapidamises on 4G või 5G andmeside ühendus olemas. Paljudes kohtades maapiirkonnas on mobiililevi väga nõrk või pea olematu. Näiteks olukorras, kus telefoni ja masti vahele jääb metsamassiiv või kus telefonikasutaja elukoha ja masti vahemaa on suur või asub helistaja elukoht ümbritsevast madalamal, näiteks jõe orus. Lahenduseks oleks repiiteri kasutamine sideteenuse pakkuja poolt. Küll aga võib sellisel juhul 300€ toetus jääda väheseks. Põhjendatud juhtudel võiks olla selliste seadmete soetamine toetatav ning omaosaluse suurus võiks jääda 200€ sisse. Valguskaabli võrguga liitumiseks toetus maapiirkonnas elavale perele oleks väga teretulnud, kuid 300€ tundub mitte katvat märkimisväärset osa majapidamise ühendamiseks valguskaabliga ka juhul, kui majapidamine asub tüüpilises külas maapiirkonnas. Sideettevõtjad küsivad sellise töö eest majapidamiselt vähemalt suurusjärgu võrra suurema summa. Maapiirkonna elanikel oleks sellisest meetmest abi juhul, kui omaosalus jääks mõistlikku 3 (4) suurusjärku. Oleks aktsepteritav, et see oleks suurem praegusest 200€ suurusest omaosalusest valguskaabliga ühinemisel, kuid mitte üle kahe-kolme korra. 4. Kas Teie hinnangul on vajalik eraldi 5G levialade toetusmeedet maapiirkondade jaoks? Jah. Vt põhjendusi küsimuse 2 juures. 5. Kas tuleks õigusakti tasandil kehtestada mobiilsidelevile kindlad miinimumnõuded nii kõne- kui andmeside kontekstis? Millised võiksid need nõuded olla (kiirus, hilistumine jne)? Maaeluministeeriumil puudub pädevus hindamaks nimetatud nõudeid, küll aga tuleb võimalike miinimumnõuete kehtestamisel arvestada, et maapiirkonna elanikke ega ettevõtjatel ei halveneks mobiilsidelevile ligipääs. Potentsiaalsete arenduste ja uuenduste osas peab olema tagatud, et sideettevõtjad või muud teenuse osutajad oleksid huvitatud vastavate arenduste ja uuenduste tegemisest ka maapiirkondades. 6. Milliseid täiendavaid poliitikaid (sh. seadusandlus) tuleks muuta või luua selleks, et aastaks 2030 oleks võimalik saavutada strateegias „Eesti digiühiskond 2030“ seatud eesmärgid? Maaeluministeeriumil ei ole ettepanekuid poliitikate ja seadusandluse muutmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Allar Korjas 625 6162 [email protected] Taavi Kurvits 625 6526 [email protected] 4 (4)