Kiri

4435475 -895598 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 2 5 .0 7 .2022 nr 1-3/ 1 1 0 Maaeluministeerium Ettepanek sanktsioneeritud väetise otstarbeliseks kasutamiseks põllumajanduses Austatud pr Riina Sikkut , hr Kristjan Järvan , hr Urmas Kruuse 13. juulil ilmus ERR-i vahendusel artikkel „ Vene sanktsioonide tõttu kuhjub Muugal ohtlik väetiselaadung “ , milles käsitleti põgusalt riigi edasisi tegevusi sanktsioneerimise all oleva väetise osas. Kuivõrd väetiseturg on viimasel aastal olnud ebastabiilne nii toodangu kättesaadavuse kui muutlike hin dade tõttu, on meie poole pöördunud mitmed põllumajandustootjad, kel on huvi sanktsioneeritud väetis otstarbekohaselt Eestis ära realiseerida. Kuivõrd suure koguse ammooniumnitraadi ladustamisega kaasneb plahvatusoh t , elimineeritakse v äetise sihtotstarbelise kasutamise le võtmi sega oh urisk piirkonnas elavate inimeste lähedusest . Olukorras, kus ammooniumnitraa ti tarnitakse Eestisse väga kõrgete hindadega piirangutevabadest riikidest, on ebamõistlik väetise kuulutamine ohtlikeks jäätmeteks ning lisaks kand a utiliseerimisega seotud kulutusi , samas kui põllumajandus es on võimalik ohtlik aine muuta vajaminevaks kaubaks. Viimane aasta väetiseturu l on olnud etteaimamatu , muut lik geopoliitiline olukord seab väetiste kättesaadavusele aina takistusi ja hinnad on olnud seetõttu volatiilsed . Väetiste hinnad alustasid kerkimist 2021. aasta juunis, kui sanktsioonide alla viidi Valgevene riiklik ettevõte Belaruskali , mis varustab 20% maailma kogu kaaliumväetise vajadusest. E nne sanktsioon ide kehtestamist Euroopa Liidu poolt , eksportisid Venemaa ja Valgevene kokku 40% maailma kaaliumkloriidist. Lisaks eksportis Venemaa 22% ammoniaagist, 14% lämmastikväetisest ja 14% monoammooniumfosfaadist. H innatõusu l e on hoogu andnud ka elektri- ja gaasihindade hüppeline tõus, mis väetisetootmisel on üheks kõige olulisemaks teguriks. Statistikaameti andmetele on käesoleval aastal Eestis 707 149 hektarit põlluma id , millest teravilja maad on 361 734 ha ja kaunviljade all 48 904 ha . Ühe hektari kohta kasutatakse väetist keskeltläbi 0, 5 – 0,8 tonni oleneval t mullatüübist ja kasvatatavast taimekultuurist . V äetist kasutatakse pea kõikides taimekasvatuse valdkondades. Eestis kasutatakse erineva lämmastikusisaldusega väetisesegusid. Viimastel aastatel on hakatud rohkem kasutama väävlisisaldusega lämmastikväetis t (NS) , samas kui põllumajandustootja eelistab ammooniumnitraati (AN) , sest selle s on kõrge lämmastikusisaldus. Kui kaks aastat tagasi maksis AN ca 230 eur /t , siis juunis müüdi AN-i hinna vahemik us 700 - 825 eurot/5 00 kg kohta . Mingit leevendust ei paku ka oluliselt tõusnud vilja hind. Selle aasta algusest on näiteks toidunisu hind tõusnud üle 80 protsendi. Põllumehed fikseerivad vilja hinna aga juba varem ja seega võib juhtuda, et saak tuleb ära anda odavamalt, kui on hetke hind maailmaturul. Joonis 1 Eesti väetise turg viimaste aastate lõikes Allikas: EPKK konverents „Põllumajanduse ärifoorum 2022“ Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale teada oleval t on sanktsioneeritud ammooniumnitraa t hoiul lisaks Muuga sadamale ka Sillamäel . K okku on ladustatud umbes 69 000 tonni ( vastavalt 12 000 t ja 57 000 t ), mis katab praktiliselt kogu Eesti põllumajanduse AN- i ühe aastase vajaduse . Väetist laotatakse aastas vastavalt seemne külv i ette ehk kevadel alustatakse töödega aprilli alguse s ning sügisel augustis. Eesti põllumeeste poolt on huvi sanktsioneeritud AN väetise otstarbekohasele realiseerimisele olemas. Kuigi m ujalt kui Venemaalt ja Valgevenest pärit AN-i on küll teatud määral Eestis s aadaval , kuid selle hind on sanktsioneeritud piirkonnast tulenevast ammooniumnitraadist pea kaks korda kõrgem. Seega on just praegu õige aeg tulutult sadamates seisev väetis suunata põllumajandustootjatele, loomulikult turu hindasid arvestades. Eesti elanike ohutuse tagamise osas on mõttekas Sillamäel ja Muugal ladustatud ammooniumnitraat võimalikult kiiresti ära toimetada ning selleks on kaks võimalust – saata kogused tagasi kauba päritolumaale või mõnda kolmandasse riiki, kus sanktsioone Venemaale ja Valgevenele ei ole kehtestatud või jagada kogus laiali Eesti väetisekäitlejate vahel , ke llel on kauba realiseerimise osas huvi ning kellel on olemas ka võimekus väetist ohutult käidelda. Kuigi Eesti suurimad väetisemüüjad on kontsernisiseselt kehtestanud reeglid, et Venemaa ja Valgevene päritolu väetisega ei kaubelda, on ettevõtjad valmis elanikkonna ohutuse tagamise nimel tegema ka teatavaid möönduseid. Juhul kui Muugal ja Sillamäel olev väetis riigistatakse on selle realiseerimine Eesti turul käitlejatel e hinnangul lihtsam. Riigi omandis oleva kauba puhul on väetis võimalik maha müüa nt enampakkumise vormis. O tsus , ammooniumnitraadi vabastamiseks sanktsioonidest või väetise riigistamise osas , peaks tulema võimalikult kiirelt, sest sellisel juhul on võimalik väetist kasutada juba sel sügisel taliviljaeelsel külviperioodil, mis algab augustis ning kestab oktoobrini. 2021.a oli teravilja kasvupind kokku 367 200 ha , millest talivilja osakaal moodustas 49% ehk 179 800 ha. Kui sel aastal on suurusjärk enam-vähem sama, siis on võimalik osa sanktsioneeritud väetisest juba sel sügisel otstarbek ohaselt ära kasutada . Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Lindsaar Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige