Eelnõu kooskõlastamine märkustega

Kaitseministeerium Teie 05.11.2019 nr KAM/19-1102/- [email protected] 1K; 5-3/19/4431; 5- 5/19/4430 Meie 28.11.2019 nr 1.2-3/2710-2 Eelnõu kooskõlastamine märkustega Olete esitanud kooskõlastamiseks nii Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu kui ka kaitseministri määruste muutmise eelnõu seoses kaitseväekohustuslaste iseteeninduskeskkonna kasutusele võtmisega. Käesoleva kirjaga kooskõlastame nimetatud eelnõud vaid märkustega arvestamisel, seda eriti võimalike arenduste ja nendega kaasnevate kulude osas. Toome esmalt märkused seoses Vabariigi Valitsuse määruste muutmisega. 1. Eelnõu seletuskirjas tuleb selgitada kavandatava muudatuse sisu. Kooskõlastamiseks esitatud eelnõu seletuskirjas selgitatakse nii kaitseväekohustuslaste registrist (KVKR) edastatavate nõusolekute ja selle tagasivõtmise andmete vahetust tervise infosüsteemiga (TIS) kui ka kahepoolset andmevahetust terviseandmete kontekstis (vt lk 4). Oluline on märkida, et TIS-i põhimääruse kohaselt on Kaitseministeeriumi valitsemisala arstlikul komisjonil kohustus juba täna edastada kaitseväekohustuslase ja kaitseväekohustust võtta sooviva isiku kaitseväeteenistuse seaduse §-des 29 ja 30 nimetatud eesmärgil tehtava terviseseisundi hindamise käigus tuvastatud diagnooside ja terviseseisundit kirjeldavad andmed TIS-i. Uuenduseks on see, et andmesubjekt saab edaspidi anda oma nõusoleku TIS-is olevatele terviseandmetele juurdepääsuks ka KVKR-i iseteeninduse kaudu. Seega on muudatus seotud nõusoleku info vahetamisega. Seetõttu on muudatuse selgitus selles osas eksitav ega anna edasi tegelikku muudatuse sisu. Ebaselgeks jääb ka selgitus kahesuunalise terviseandmete vahetamise osas TIS-i ja KVKR-i vahel.1 2. Eelnõu seletuskirjas on ebaõige info puude ja osalise või puuduva töövõime kohta, öeldes, et see info on olemas töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogus (vt lk 4). Juhime tähelepanu, et tuvastatud puude raskusaste kantakse põhiandmetena Sotsiaalkindlustusameti peetavasse andmekogusse (sotsiaalkaitse infosüsteemi) ning tuvastatud töövõime ulatuse andmed Eesti Töötukassa peetavasse andmekogusse (töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu). Kooskõlas avaliku teabe seadusega kasutatakse selle andmekogu andmeid, mille põhiandmeteks need on.2 Sõltuvalt tegelikust soovist tuleks seega andmeandjate loetelu muutuda või täiendada. Juhime tähelepanu, et Sotsiaalkindlustusamet on kehtivas põhimääruses andmeandjana toodud, Eesti Töötukassa mitte. 1 Õigusruumi kohaselt toimub terviseandmete töötlemine nt komisjonide poolt TIS-i kontekstis nõusoleku põhiselt, saades selleks juurdepääsu TIS-i. 2 Vt AvTS § 433 lg 2 ning § 436 lõiked 1 ja 2. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Seletuskirja kohaselt ei vajata töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu andmeid pidevalt. Samas ei selgu, mis tingib perioodilise vajaduse ja mis periood see siis on. See võimaldaks paremini hinnata andmevahetuse eesmärkide saavutamist. 3. Eelnõu seletuskirja mõjude osas puudub ülevaade võimalikest kuludest, mis kaasnevad näiteks TIS-i, Terviseameti peetava tervishoiutöötajate registri või Eesti Töötukassa peetava töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu kui andmeandjate lisamisega. Seletuskirja selgitus punktis viis on seega ebapiisav ega anna edasi tegelikku mõju ega kirjelda ressursside vajadust (vt lk 9).3 Kui eelnõu muudatusega sätestatakse uued andmeandjad või täiendatakse olemasolevate andmeandjate andmete koosseisu, siis tingib see enamasti ka andmeandja poolse arendusvajaduse ning selles osas tuleb kindlasti mõjude (sh kulude) osa täiendada. Nii Vabariigi Valitsuse kui ka kaitseministri muutmise määruse seletuskirjas on toodud, et eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega (sealhulgas Euroopa Liidu andmekaitseõigusega), kuna Euroopa Liidu toimise lepingu V jaotise sätete kohaselt jääb riigi julgeolekut puudutav tegevus väljapoole Euroopa Liidu õiguse kohaldamisala. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on niivõrd lai tõlgendus käesoleval juhul kaheldav ning võib olla vastuolus andmekaitse üldmääruse eesmärkidega. Välistust tuleb erinevate määruste ja neis tehtavate muudatuste kontekstis eraldi hinnata. On küsitav, kas igal tegevusel terviseseisundi vastavuse hindamisel üldiselt või meditsiinilise seose tuvastamisel näiteks töövõime kontekstis on otsesed seosed julgeoleku või riigikaitsega, vaatamata sellele millises seaduses norm konkreetselt asub. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Nele Nisu 626 9338 [email protected] 3 Punktis 5: „Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvele. KVKRi arendamisega seotud kulud on planeeritud KRA eelarvesse.“