Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõjustrateegilise hindamise aruande eelnõu

Tauno Võhmar Teie 29.10.2019 nr 7-6/510-1 vallavanem Alutaguse Vallavalitsus Meie 27.11.2019 nr 6-3/19/16616-2 [email protected] Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõjustrateegilise hindamise aruande eelnõu Austatud Tauno Võhmar Edastasite 29.10.2019 kirjaga nr 7-6/510-1 Maa-ametile kooskõlastamiseks Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõud. Varasemalt on Maa-amet esitanud omapoolsed ettepanekud Alutaguse valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõudele 22.02.2019 kirjaga nr 6-3/19/1202-2. Alutaguse valla üldplaneeringu ja KSH koostamine algatati Alutaguse Vallavolikogu 30.11.2017 otsusega nr 17. Planeeringu eesmärgiks on Alutaguse valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste arengusuundade määratlemine, maakasutuse ja ehitustingimuste seadmine ja täpsustamine ning seeläbi Alutaguse vallast atraktiivse elamis- ja ettevõtluspiirkonna kujundamine. Planeeritavaks alaks on haldusreformi tulemusel moodustunud Alutaguse valla territoorium. Maa-amet, tutvunud edastatud aadressil seisuga 15.11.2019 olnud materjalidega, märgib järgmist. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Seisuga 25.11.2019 asuvad osaliselt või täielikult Alutaguse valla territooriumil 38 keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat või maardlaosa, 30 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ja menetluses on 13 kaevandamisloa taotlust. Üldplaneeringu joonisele 2 „Maardlad“ on korrektselt kantud maardlate piirid seisuga 21.06.2019. Üldplaneeringu lisas 3. „Mäeeraldised ja maardlad“ on kirjeldatud keskkonnaregistri maardlate nimistu andmed seisuga 21.06.2019. Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 1. Joonise 2 „Maardlad“ legendis on kirjeldatud erinevaid mäeeraldisi järgnevalt: sinise joonega nimetusega põlevkivi, punase joone ja viirutusega nimetusega põlevkivi, turvas; lilla joone ja viirutusega nimetusega turvas, kollase joone ja tihedama viirutusega nimetusega liiv; beeži joone ja tihedama viirutusega nimetusega kruus, liiv. Joonise 2 „Maardlad“ joonise osale on neist eelpool legendis olevatest tingmärkidega tähistatud aladest kujutatud ainult olemasolevate lubadega põlevkivimaardlate mäeeraldised, kuid joonise osal puuduvad täielikult liiva, kruusa ja turbamaardlates kaevandamiseks antud mäeeraldiste ja nende teenindusmaade piirid. Palume täpsustada. Soovitame kaaluda varianti, et legendis ja jooniseosal kajastada kaevandatavat põhimaavara: liiv, turvas, põlevkivi (ei ole otstarbekas eraldi välja tuua mäeeraldist kirjeldusega „põlevkivi, turvas“) ja kruus (ei ole otstarbekas eraldi välja tuua mäeeraldist kirjeldusega „kruus, liiv“). 2. Üldplaneeringu joonisel 1 „Maakasutus“ kajastatud mäetööstusmaade ja turbatööstusmaade andmed ei vasta kaevandamislubade andmetele. Joonise 1 „Maakasutus“ kohaselt on märgitud Puhatu turbatootmisala, Sirgala karjääri, Sirgala II põlevkivikarjääri teenindusmaade aladel riigikaitsemaa, Narva karjääri mäeeraldise teenindusmaa alal riigikaitsemaa ja tootmismaa juhtotstarbed, Narva põlevkivikarjäär II ja Uusnova liivkarjääri mäeeraldise teenindusmaa aladele on märgitud tootmismaa juhtotstarve. Tudulinna liivakarjääri, Iisaku kruusakarjääri ja Iisaku III kruusakarjääri meeraldiste teenindusmaadele on määratud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbed. Maa-ametile 17.01.2019 kirjaga nr 7-6/39-1 kooskõlastamiseks saadetud Alutaguse valla üldplaneeringu joonistel 1.1, 1.2, 1.3, 1.4 „Maakasutus“ oli märgitud olemasolevatele mäeeraldiste teenindusmaadele mäetööstusmaa juhtotstarbed. Iisaku kruusakarjääri, Iisaku III kruusakarjääri ja Tudulinna liivakarjääri mäeeraldiste teenindusmaade piirides oli 17.01.2019 edastatud üldplaneeringu versioonis märgitud perspektiivsed puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbed, millega Maa-amet nõustus tingimuslikult. Maa-ametile 29.10.2019 teistkordselt kooskõlastamiseks saadetud üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.4 „Puhke- ja virgestusmaa“ on kirjeldatud (tsiteerin): „Tegemist on aladega, kuhu on võimalik ehitada hooajalisi hooneid ja aastaringselt teenindavaid puhkeotstarbelisi hooneid, et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist jms. Avalike teenuste osutamiseks ja kogukonna kogunemiskohtade tekkeks lubatakse puhke- ja virgestusmaale rajada ka ühiskondlikke ehitisi. Üldplaneeringus säilivad olemasolevad puhke- ja virgestusmaad. Perspektiivsed puhke- ja virgestusmaad on kavandatud Peipsi järve äärsele alale. Lisaks puhke- ja virgestusmaadele täidavad puhkefunktsiooni olemasolevad ja kavandatavad haljasalad, parkmetsad ning supelrannad“. Seletuskirja peatükis 3.8 „Tootmismaa“ on kirjeldatud (tsiteerin): „Oluline on olemasolevate tootmismaade intensiivsem kasutuselevõtmine ja nendel aladel elukeskkonnaga arvestava ettevõtluse arendamine. Tootmismaadena võetakse eelkõige kasutusele olemasolevad tootmisterritooriumid.“ Seletuskirjas on tootmismaa üldistes maakasutus- ja ehitustingimustes kirjeldatud, et lubatud on kõrvalotstarve – ärimaa – juhul, kui krundil on lahendatud sellega seotud parkimisvajadused ning valla üldise arengu huvides ja põhjendatud kaalutlusotsuse alusel võib kasutusest väljas olevale tootmismaale suunata muu kasutusfunktsiooni. Seletuskirja peatükis 3.12 “Riigikaitsemaa ja riigikaitselised ehitised” on kirjeldatud, et Alutaguse vallas ei asu olemasolevaid riigikaitselisi ehitisi, aga valla aladele ulatuvad järgmised piiranguvööndid: Sirgala harjutusvälja piiranguvöönd ulatusega kuni 2 km harjutusvälja välispiirjoonest; Aidu lasketiiru piiranguvöönd ulatusega kuni 2 km välispiirjoonest. Alutaguse valla aladele jääb Sirgala harjutusvälja perspektiivne laiendus ning selle piiranguvöönd.“ Kaitseministeerium on oma 07.03.2019 kirjaga nr 12-1/19/270 palunud Alutaguse valla üldplaneeringus määrata maakasutuse kaardil nr 1.3 riigikaitsemaa juhtotstarve maaüksustele, mis asuvad Ida-Viru maakonnaplaneeringus märgitud Sirgala harjutusvälja perspektiivse laienduse alal. Üldplaneeringu ja KSH menetlusdokumentide aruandes on kirjeldatud, et selle seisukohaga on arvestatud ning üldplaneeringus on lisatud perspektiivne riigikaitsemaa sihtotstarve Sirgala harjutusvälja laienduse alale. 2  Täpsustame, et 29.10.2019 edastatud üldplaneeringu joonisel 1 „Maakasutus“ ei ole märgitud perspektiivseid maakasutusi ning olemasolevate kaevandamislubadega alale on määratud riigikaitsemaa, mitte perspektiivne riigikaitsemaa. Maa-amet ei nõustu Puhatu turbatootmisala, Sirgala karjääri, Sirgala II põlevkivikarjääri teenindusmaade aladele riigikaitsemaa, Narva karjääri mäeeraldise teenindusmaa alale riigikaitsemaa ja tootmismaa juhtotstarvete, Narva põlevkivikarjäär II ja Uusnova liivkarjääri mäeeraldise teenindusmaa aladele tootmismaa juhtotstarbe, Tudulinna liivakarjääri, Iisaku kruusakarjääri ja Iisaku III kruusakarjääri meeraldiste teenindusmaadele puhke- ja virgestusmaa juhtotstarvete määramisega kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringus toodud kujul. Tagamaks juurdepääsu maavarale palume kehtiva kaevandamisloaga aladele, kus maavara ei ole ammendatud, määrata mäetööstusmaa (või turbatööstusmaa) juhtotstarbe. Nõustume eelpool kirjeldatud aladele perspektiivsete riigikaitse-, tootmis- ning puhke ja virgestusmaade määramisega tingimusel, et planeeringu seletuskirjas kirjeldatakse, et riigikaitse-, tootmis- ning puhke- ja virgestusmaana saab mäeeraldiste alad kasutusele võtta peale maavara ammendamist. Palume teha koostööd kaevandamisloa omajatega, et selgitada, kas mäeeraldistel on juba praegu või on üldplaneeringu kehtivuse ajaperspektiivis ette näha kaevandamisloaga antud mäeeraldiste alasid, kus maavara on ammendunud või ammendub lähiaastatel, kaevandamisloa omaja maad ei kasuta või plaanib maa kasutamisest lähiaastatel loobuda ja kus seetõttu on põhjendatud mäetööstusmaa (või turbatööstusmaa) juhtotstarbe asemel muude perspektiivsete juhtotstarvete näitamine. Kaevandamislubadega aladel, kus on arvel maardla, mäetööstusmaa (või turbatööstusmaa) asemel muude perspektiivsete juhtotstarvete märkimise korral palume üldplaneeringu dokumentidele lisada vastavate kaevandamisloa omajate nõusolekud koos viitega maavara eeldatavale ammendumisajale. 3. Oma 22.02.2019 kirjas Alutaguse vallavalitsusele juhtisime tähelepanu asjaolule, et Joonisel 1.1 „Maakasutus“ ei olnud Lipniku turbatootmisala ja selle teenindusmaa alale märgitud turbatööstusmaad. Märgime, et 29.10.2019 kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu Joonisel 1 „Maakasutus“ ei ole jätkuvalt määratud turbatootmisala juhtotstarvet Lipniku turbatootmisala teenindusmaale. Lisaks informeerime, et Keskkonnaamet andis 24.10.2019 korraldusega nr 1-3/19/2116 kaevandamise loa Tudulinna II liivakarjääri mäeeraldisele. 29.10.2019 kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu joonisel 1 „Maakasutus“ on Tudulinna II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaale märgitud nn „valge ala“. Seletuskirja peatükis 3.13 “Mäe- ja turbatööstusmaa” on kirjeldatud, et üldplaneeringuga mäetööstusmaad ei kavandata. Maardlate kasutusele võtmine maavara väljamise eesmärgil toimub õigusaktidest sätestatud korras. Nõustume, et tegevuste korraldamisel tuleb lähtuda õigusaktidest, kuid juhime ühtlasi tähelepanu ka Alutaguse vallale saadetud Keskkonnaministeeriumi 05.03.2019 kirja nr 7- 15/19/1213 punktile 1, kus on leitud, et nn „valged alad“ joonistel on segadust tekitavad ja peaksid leidma käsitlemist üldplaneeringu materjalides arvestades, et üldplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 4. Tulenevalt eelnevatest punktidest 1-3 palume joonisele 2 „Maardlad“ kanda kõik kehtiva kaevandamisloaga ja taotletavad mäeeraldised ja nende teenindusmaad, mis on keskkonnaregistris arvel ja asuvad Alutaguse vallas, anda joonisel 1 „Maakasutus“ mäetööstusmaa juhtotstarve olemasolevate mäeeraldiste ja nende teenindusmaadele (välja arvatud aladel, kus kaevandamisloa omaja on teavitanud ammendatud ala olemasolust). Palume anda reserveeritava mäetööstusmaa juhtotstarve nendele aladele, kus on menetluses maavara kaevandamisloa taotus. Vajadusel võib mäetööstusmaa juhtotstarbest eraldada turbatööstusmaa juhtotsatarbe. Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamise lõppjärgus palume uuendada keskkonnaregistri maardlate nimistu ajakohase väljavõtte alusel maardlate ja mäeeraldiste andmeid. 5. Joonise 4 „Väärtused ja piirangud“ kohaselt asuvad maardlatega kattuvatel aladel rohevõrgustiku tugialad ja koridorid ning väärtuslikud põllumajandusmaad. Seletuskirja peatükis 3.13 “Mäe- ja turbatööstusmaa” on kaevandustegevusele kehtivate üldiste põhimõtete 3  loetelu punktis 3 kirjeldatud, et maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumaadel, väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja kompaktsete asustusega alade puhkealadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. Punktis 4 on kirjeldatud, et väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Nõustume eelpool kirjeldatuga. 6. Seletuskirja peatükis 4 “Ehitamine altkaevandatud aladel” on kirjeldatud, et altkaevandatud aladele ehitamise soovi korral tuleb välja selgitada varisemisohtlike (kvaasistabiilsete) alade ning tühikute ja tervikute ohutus geotehnilise analüüsi kaudu. Kirjalik analüüs tuleb tellida kaevandajalt. Seletuskirja loetelus “Ehitustingimused altkaevandatud aladel” on kirjeldatud, et projekteerimistingimuste ja detailplaneeringu koostamise faasis tuleb koostööd teha kaevandajaga. KSH aruande peatükis 5.1.1.5.1 “Olemasolevad kaevandused” on kirjeldatud, et kvaasistabiilsetele aladele tohib ehitisi ja rajatisi projekteerida ainult projektide alusel, mis sisaldab kaevandaja poolset kirjalikku geotehnilist analüüsi. Kvaasistabiilsete alade paiknemine tuleb välja selgitada detailplaneeringu koostamise või projekteerimise käigus kasutades võimalikult täpset kaardimaterjali. Omavalitsuse nõudmisel tuleb maa oleku stabiilsus tõestada ehitusgeoloogilise uuringuga. Täpsustame, et osadel altkaevandatud aladel puudub tänaseks päevaks kaevandamisluba, mistõttu ei ole võimalik loa omajalt ega kaevandajalt ka eelpool kirjeldatud analüüsi tellida. Palume üldplaneeringu seletuskirjas sõnastada eelpool alla joonitud laused järgnevalt: „kirjalik analüüs tuleb tellida ehitusgeoloogilisi töid teostavalt ettevõttelt“ ning „kehtiva kaevandamisloa olemasolu korral tuleb projekteerimistingimuste ja detailplaneeringu koostamise faasis võimalusel teha koostööd kaevandamisloa omajaga“. KSH aruandes palume kõnealune lause sõnastada järgnevalt: „kvaasistabiilsete aladele tohib ehitisi ja rajatisi projekteerida ainult projektide alusel, mis sisaldab ehitusgeoloogilisi töid tegeva ettevõtte koostatud kirjalikku geotehnilist analüüsi“. Informeerime ja palume kaaluda üldplaneeringu seletuskirja info lisamist, et Maa-ameti kodulehelt geoportaalist on võimalik avaandmetena alla laadida Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi (edaspidi TTÜ) poolt aastatel 2014-2015 koostatud töö "Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine" andmed, aadressilt https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised-andmed/Polevkivi- altkaevandatud-alad-p501.html. TTÜ stabiilsushinnangu töö tulemus on vaadeldav ka Maa- ameti geoportaalis maardlate kaardirakenduses. 7. Üldplaneeringu lisas 3 „Mäeeraldised ja maardlad“ on tabelis 2 “Alutaguse vallas paiknevad mäeeraldised” märgitud Narva põlevkivikarjäär II kaevandamisloa numbriks KMIN-073. Selle loa number on keskkonnaregistri andmetel KMIN-046, mitte KMIN-073. Palume parandada. Lisaks soovitame lisas 3 olevates tabelites eemaldada olemasolevate ja taotletavate mäeeraldiste ning maardlate nimetuste järelt ID numbrid, kuna need on ajas muutuvad ning tekitavad segadust, piisab kaevandamisloa numbrist. 8. Üldplaneeringu seletuskirjas on kasutatud mõistet „kaevandaja“ maavara kaevandamise loa omaniku tähenduses. Täpsustame, et kaevandaja on ettevõte, kes kaevandab maavara, kuid kaevandaja ei pruugi olla kaevandamise loa omanik. Ettevõtet, kes omab kaevandamise luba, nimetatakse MaaPS-is kaevandamise loa omajaks. Palume üldplaneeringu seletuskirjas mõisteid kaevandaja ja kaevandamisloa omaja täpsustada. 9. KSH seletuskirja peatükis 5.1.1.5.1 „Olemasolevad kaevandused“ on kirjeldatud (tsiteerin): „Alutaguse vallas asuvad nii allmaakaevandused ehk karjäärid kui ka pealmaa põlevkivi kaevandused.“ Palume kasutada mõistet „karjäär“ avakaevanduse tähenduses ning mõistega 4  „kaevandus“ tähistada ainult looduslikus lasumuses olevate kivimitega kaetud kaevandamiskohta ehk palume sõna „kaevandus“ kasutada allmaakaevanduse tähenduses. Tutvunud Alutaguse valla üldplaneeringu materjalidega märgime, et Maa-amet nõustub üldplaneeringuga tingimusel, et üldplaneeringu seletuskirja ja jooniseid täpsustatakse eelpool kirjeldatud märkuste alusel. Märkustega arvestamata jätmisel halvendab üldplaneering maavarale juurdepääsu ning on vastuolus MaaPS § 14. Märgime, et haldusasja nr 3-3-1-1-10 lahendamisel on Riigikohus 15.04.2010 kohtumääruses selgitanud, et tingimuslik kooskõlastus tähendab sisuliselt seda, et kooskõlastust andev haldusorgan ei nõustu planeeringuga sellisel kujul, nagu see on kooskõlastamiseks esitatud. Erinevus kooskõlastusest keeldumisest seisneb üksnes selles, et vastav haldusorgan kirjeldab lisaks heakskiidu mitteandmisele ka n-ö alternatiivset planeeringut, millele ta oleks nõus andma kooskõlastuse. Palume peale täienduste sisseviimist edastada üldplaneering koos kaevandamisloa omajatelt saadud kooskõlastustega Maa-ametile teadmiseks. Palume edastada üldplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise otsused digitaalsel kujul ning kehtestatud üldplaneeringu joonised ja seletuskiri .pdf, .jpg või cad vormingus järgnevale e-kirja aadressile: [email protected]. Informeerime, et riigihalduse ministri 17.10.2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ kohaselt enne selle määruse jõustumist algatatud, kuid määruse jõustumise ajal veel kehtestamata üldplaneering peab selle kehtestamisel alates 2020. aasta 1. maist vastama eeltoodud määruse nõuetele. Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Kaitseministeerium, Maanteeamet, OÜ VKG Kaevandused - [email protected], Enefit Kaevandused AS - [email protected], AS Tootsi Turvas - [email protected], OÜ CellLand - [email protected], AS YIT Eesti - [email protected] Terje Sild 675 0165 [email protected] 5