dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kaitseministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Pärnu linnas A.H.Tammsaare pst 70 kinnistu detailplaneering

Kaitseministeerium · 26. november 2019
Viit
12-1/19/4685
Registreeritud
26. november 2019
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Pärnu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
E-post
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎Kaaskiri_otsuse eeln6u_ametid_FIN_eelhinnang_dp lahteseisukohad_tammsaare_pst70.asice2891 KB

Sisu (failidest)

PÄRNU LINNAVALITSUS PLANEERIMISOSAKOND Rahandusministeerium 21.11.2019 nr 8-4/1284-6 Päästeameti Lääne päästekeskus Keskkonnaamet Terviseamet Kaitseministeerium Muinsuskaitseamet Pärnu linnas A.H.Tammsaare pst 70 kinnistu detailplaneering Riigi Kinnisvara AS on esitanud 04.02.2019 Pärnu Linnavalitsusele A.H.Tammsaare pst 70 kinnistu detailplaneeringu algatamise ettepaneku. Planeeritav kinnistu, pindalaga 14335 m² asub eeslinna ja Mai elamurajooni piiril Riia maantee ja A.H.Tammsaare puiestee ristmikuga külgneval alal. Kinnistu on hoonestatud. Katastriüksuse sihtotstarve 1 on riigikaitsemaa 95%, sihtotstarve 2 on tootmismaa 5%. Pärnu linna üldplaneeringuga määratud maakasutus juhtotstarve on riigikaitsemaa (R). Planeeringualal paiknevad kunagise Pärnu Krasnojarski polgu kasarmulinnaku hooned. Muinsuskaitseameti ehitismälestiste eksperdinõukogu on teinud ettepaneku algatada kahe kasarmu- ja sööklahoone osas mälestiseks võtmise menetluse. Planeeringualal kehtib A.H.Tammsaare pst 61 ja 70, Riia mnt 123 ja 127 ning Heina tn 6 kinnistute detailplaneering (Pärnu Linnavolikogu 15.11.2012 otsus nr 73). Huvitatud isiku eesmärgiks on A.H.Tammsaare pst 70 kinnistu jagamine kaheks eraldi krundiks: POS 1 suurusega 10843 m2 POS 1 ja POS 2 suurusega 3496 m2. Põhjapoolse krundi POS 1 maakasutuse sihtotstarveteks määratakse elamu-, äri- ja ühiskondlike hoonete maa. Lõunapoolse krundi POS 2 maakasutuse sihtotstarveteks määratakse riigikaitse- või ühiskondlike hoonete maa. Ehitusõigus soovitakse säilitada kehtiva detailplaneeringu kohasena. Koostatav detailplaneering on Pärnu linna üldplaneeringu põhilahendust muutev sisaldades üldplaneeringu muutmise ettepanekut maakasutuse juhtotstarvete osas. Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p 3 ja p 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lg 6 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering). Vastavalt Suur-Sepa 16 444 8200 Registrikood 75000064 80098 Pärnu linn [email protected] www.parnu.ee Pärnu linn KeHJS §33 lg 6 tuleb KSH vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. KeHJS § 33 lg 3 kohaselt otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast. Lähtuvalt KeHJS § 33 lg 6 edastab Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakond Teile seisukoha kujundamiseks ja arvamuse avaldamiseks vastava otsuse eelnõu, millele on lisatud KSH eelhinnang. PlanS § 81 lg 1 kohaselt palume Teie võimalikke ettepanekuid planeeringuga kavandatava osas või detailplaneeringu lähteseisukohtade täiendamiseks. Selgitame, et juhul, kui ettepaneku andja ei ole PlanS § 81 lõike 4 kohaselt 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates ettepanekuid esitanud, loetakse, et ta ei soovi ettepanekuid esitada. Ettepanekud või arvamused, samuti seisukoht KSH osas palume esitada kirjalikult Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale: Pärnu linn, Suur-Sepa tn 16, 80098 või e-aadressil: [email protected]. …………….. EELNÕU PÄRNU LINNAVOLIKOGU OTSUS Pärnu linnas A.H.Tammsaare pst 70 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Riigi Kinnisvara AS on esitanud 04.02.2019 Pärnu Linnavalitsusele A.H.Tammsaare pst 70 kinnistu detailplaneeringu algatamise ettepaneku. Planeeritav kinnistu, pindalaga 14335 m² asub eeslinna ja Mai elamurajooni piiril Riia maantee ja A.H.Tammsaare puiestee ristmikuga külgneval alal. Kinnistu on hoonestatud. Katastriüksuse sihtotstarve 1 on riigikaitsemaa 95%, sihtotstarve 2 on tootmismaa 5%. Pärnu linna üldplaneeringuga määratud maakasutus juhtotstarve on riigikaitsemaa (R). Planeeringualal paiknevad kunagise Pärnu Krasnojarski polgu kasarmulinnaku hooned. 2017. aastal koostas Eesti Muinsuskaitse Selts militaarpärandi uuringu „Eesti sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kaardistamine ja kasutusvõimaluste analüüs. 19. ja 20. sajand“. Uuringu esmane eesmärk oli saada ülevaade Eestis 19. ja 20. sajandil ehitatud militaarhoonetest ja rajatistest, mis on säilinud, kuid pole muinsuskaitse all. Uuringu käigus kogutud info on kättesaadavad kultuurimälestiste registri alamandmebaasis veebiaadressil: https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage. Uuringule tuginedes valis Muinsuskaitseameti ehitismälestiste eksperdinõukogu 17.10.2018 välja 15 militaarobjekti, mis on esinduslikud näited teatud ajastule iseloomulikust militaarpärandist ning tegi ettepaneku algatada nende osas mälestiseks võtmise menetlusi. Pärnu linnas on esindusliku näitena ära toodud Pärnu Krasnojarski polgu kasarmulinnaku kasarmud ja söökla (mis on ekspertiisi lk 14 antud skeemil vastavalt tähistatud numbritega 1, 2 ja 3: https://register.muinas.ee/file/militaryheritage/256.pdf. Planeeringualal kehtib A.H.Tammsaare pst 61 ja 70, Riia mnt 123 ja 127 ning Heina tn 6 kinnistute detailplaneering (Pärnu Linnavolikogu 15.11.2012 otsus nr 73). Huvitatud isiku eesmärgiks on A.H.Tammsaare pst 70 kinnistu jagamine kaheks eraldi krundiks: POS 1 suurusega 10843 m2 POS 1 ja POS 2 suurusega 3496 m2. Põhjapoolse krundi POS 1 maakasutuse sihtotstarveteks määratakse elamu-, äri- ja ühiskondlike hoonete maa. Lõunapoolse krundi POS 2 maakasutuse sihtotstarveteks määratakse riigikaitse- või ühiskondlike hoonete maa. Ehitusõigus soovitakse säilitada kehtiva detailplaneeringu kohasena. Koostatav detailplaneering on Pärnu linna üldplaneeringu põhilahendust muutev sisaldades üldplaneeringu muutmise ettepanekut maakasutuse juhtotstarvete osas. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 2 p 3 ja 4 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 6 sätestatud juhul (üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering). KSH eelhinnangu on koostanud Keskkonnaagentuur Viridis OÜ (töö nr 68/2019). KSH eelhinnang on teostatud eesmärgiga välja selgitada detailplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnev võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus. Töö käigus hinnatakse võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel nähakse ette leevendavad meetmed negatiivse keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks. KSH eelhinnangus tuuakse välja dokumendi koostamise vajadus planeerimisseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes; kirjeldatakse KSH eesmärki, detailplaneeringuga kavandatavaid tegevusi, mõjutatava ala keskkonnatingimusi ja alal kehtivaid piiranguid; hinnatakse ehitustegevusega kaasnevat keskkonnamõju, uute juurdepääsude rajamisest tulenevat mõju; analüüsitakse mõju looduskeskkonnale, sh Natura 2000 alale; analüüsitakse seotust teiste strateegiliste planeerimisdokumetidega arvestades nende kehtestamise tasandit, sh Pärnu maakonna planeeringuga, Pärnu linna üldplaneeringuga ja kehtiva detailplaneeringuga; käsitletakse järgmisi võimalikke planeeringuga seotud keskkonnamõjusid: mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, kultuuripärandile, infrastruktuurile, mõju suurust ja ruumilist ulatust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivset ja piiriülest mõju. Maa-ameti GIS portaalis esitatud looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakenduse teabele ning Keskkonnaregistri EELIS andmetele tuginedes planeeringuala vahetus läheduses looduskaitselisi piiranguid ei esine ja kaitsealuste liikide elupaigad puuduvad. Kokkuvõtvalt ollakse seisukohal, et detailplaneeringuga kavandatav mõjutab linna sotsiaal- majanduslikku elukeskkonda pigem positiivselt ja poollagunenud või tühjalt seisvate militaarhoonete renoveerimine ning alale kaasaegse elamu-, äri- ja ühiskondliku hoonestuse rajamisega lluakse eeldused piirkonna edasiseks arenguks. Leitakse, et kavandatavate tegevuste elluviimisel avaldub suurim negatiivne mõju Kooli ja Heina tn piirkonnas elavatele elanikele seoses lammutus- ja ehitustegevusega kinnistul. Häiringud on siiski lokaalsed, lühiajalised ja lõppevad peale lammutus- ja ehitustegevust. Välistada ei saa võimalust, et olemasolevate hoonete lammutus- või renoveerimistegevuse käigus võib ilmsiks tulla seni teadmata, kuid varasema militaartegevuse tõttu tekkinud pinnase jääkreostus. Saastunud pinnase väljaselgitamiseks soovitatakse võtta pinnaseproovid ning analüüsitulemustest lähtuvalt reostunud pinnas likvideeritakse. Lähtuvalt eelnevast ei kaasne detailplaneeringu koostamisega KeHJS mõistes eeldatavalt olulist keskkonnamõju, ei ületata mõjuala keskkonnataluvust ega põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi või seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit või vara ning puudub vajadus detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamiseks. Järgida tuleks eelhinnangus kirjeldatud leevendusmeetmetega. KeHJS §22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Vastavalt KeHJS § 33 lg 3 otsustatakse KSH vajalikkus lähtudes strateegilise dokumendi iseloomust ja sisust, elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast ning asjakohaste asutuste seisukohast. Detailplaneeringu otsuse eelnõuga on tutvunud ja nõustunud KSH algatamata jätmise ettepanekuga Keskkonnaamet (…), Muinsuskaitseamet (…), Terviseamet (…), Kaitseministeerium (…) ja Rahandusministeerium (…). PlanS § 142 lg 2 vastavalt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Otsuse eelnõu ja planeeringu lähteseisukohad on esitatud arvamuse andmiseks PlanS § 76 lg 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele. Otsuse eelnõu ja planeeringu lähteseisukohtade osas /…/. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lg 2, planeerimisseaduse § 142 lg 2 ja § 77 lg 1 ning Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr 4 “Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 2 p 3 alusel Pärnu Linnavolikogu otsustab 1. Algatada Pärnu linnas A.H.Tammsaare pst 70 kinnistu detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on planeeringuala ümber kruntimine, kruntidele sobivaima ehitusõiguse välja selgitamine, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine. Krundi POS 1 maakasutuse sihtotstarveteks määratakse elamu-, äri- ja ühiskondlike hoonete maa. Krundi POS 2 maakasutuse sihtotstarveteks määratakse riigikaitse- või ühiskondlike hoonete maa. Koostatav detailplaneering on Pärnu linna üldplaneeringu põhilahendust muutev sisaldades üldplaneeringu muutmise ettepanekut maakasutuse juhtotstarvete osas. 2. Planeeringu koostamise lähteseisukohad: 2.1. Planeeringulahendus peab olema kooskõlas hea ehitustavaga ja arvestama avaliku ja kaasatavate huvidega. 2.2. Hoonestuse arhitektuurne lahendus peab sobituma keskkonda ja väärtustama ümbritsevat linnaruumi. Hoonete vaheline ruum lahendada kõrgetasemeliselt. 2.3. POS 1 krundil kavandada Riia maantee ääres asuva senise söökla; krundi lääneosas asuva senise spordisaali, staabi, kasarmu; krundi idaosas asuva senise kasarmu ning krundi keskosas asuva keldri rekonstrueerimine. Praegusel Riia mnt 123 tänavaäärsel hoonel tuleb säilitada tänavaäärne fassaad ning olemasolev hoonemaht. Rekonstrueerimisel tuleb säilitada võimalikult suures mahus algupäraseid konstruktsioone ja viimistlust, kõikidel rekonstrueeritavatel kasarmuhoonetel tuleb säilitada algupärane fassaadilahendus. Hoonete rekonstrueerimisel tuleb säilitada hoonete üldine ajalooline välisilme ning iseloomulikud tunnused (katusekalle, viimistlusmaterjal, avade proportsioonid jne). 2.4. Uushoonestusele parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks korraldada arhitektuurivõistlus vastavalt Arhitektide Liidu koostatud Eesti arhitektuurivõistluse juhendile ja heale tavale, võistluse tingimused kooskõlastada Pärnu Linnavalitsusega. 2.5. Haljastus- ja parkimislahenduse välja selgitamisel lähtuda Pärnu linna üldplaneeringu tingimusest ja kehtivatest normatiividest. Parkimine lahendada omal kinnistul, näha ette vähemalt üks parkimiskoht korteri kohta; krundi pindalast vähemalt 30% haljastada; hoonete vaheline ruum lahendada kõrgetasemeliselt. Projekteerimise käigus anda kogu krunti hõlmav haljastuse terviklahendus, mis realiseeritakse korraga. 2.6. Võimalusel näha ette planeeringualale juurdepääs Heina tänavalt. 2.7. Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada ülenormatiivseid häiringuid ümbritsevas linnaruumis ja naaberkinnistutel. 3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse lahutamatu lisa. 4. Jätta algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju. 5. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis mh sisaldab planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat menetluse algatamisest. 6. Detailplaneeringu koostamisel arvestada alal kehtiva A.H.Tammsaare pst 61 ja 70, Riia mnt 123 ja 127 ning Heina tn 6 kinnistute detailplaneeringuga (Pärnu Linnavolikogu 15.11.2012 otsus nr 73). 7. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord. 8. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, sh Päästeameti Lääne päästekeskusega ja Muinsuskaitseametiga. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. 9. Pärnu Linnavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 10. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates. 11. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Andres Metsoja volikogu esimees /allkirjastatud digitaalselt/ ………………………………… Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kaido Koppel osakonna juhataja Lisa: Detailplaneeringu KSH eelhinnang Janno Poopuu 444 8346 [email protected] KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ KESKKONNAKONSULTATSIOONID REG. 11368855 REG: 14.04.2007 TELLIJA: Riigi Kinnisvara AS TÖÖ NR: 68 PÄRNUS, TAMMSAARE PST 70 ARENDAMISE TÖÖ NIMETUS: PLANEERINGUGA KAASNEVATE VÕIMALIKE KESKKONNAMÕJUDE EELHINDAMINE KESKKONNAEKSPERT: OLAVI HIIEMÄE KESKKONNAAGENTUUR VIRIDIS OÜ TALLINN 10117 TARTU MNT 14 TEL. 527 8 027 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine SISUKORD 1. Keskkonnamõju eelhindamise eesmärk ........................................................................ 3 2. Kavandatavad tegevused ............................................................................................. 4 3. Planeeringuala mõjuala keskkonnatingimused ............................................................. 7 4. Planeeringualal kehtivad piirangud ............................................................................. 11 5. Kavandatava tegevuse vastavus Pärnu maakonna planeeringule .............................. 12 6. Tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ...................................................... 13 Mõjud looduskeskkonnale ......................................................................................... 18 Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnale .............................................................. 19 7. Eelhindamine vastavalt kmh eelhindamise direktiivile ................................................. 22 7.1. Eelhindamise kontroll-leht ...................................................................................... 22 Kokkuvõte ........................................................................................................................ 25 LISA 1 Tammsaare pst 70 DP eskiislahendus. Lammutatavad hooned või likvideeritavad majaosad. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 2 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine 1. KESKKONNAMÕJU EELHINDAMISE EESMÄRK KMH ja KSH on protseduur, mis on sätestatud Euroopa Liidu direktiividega 85/337/EMÜ ja 97/11/EÜ. Direktiivide artikkel 2 nõuab, et projekti või planeeringu koostamisel “võetakse kasutusele kõik vajalikud meetmed tagamaks, et enne tegevusloa andmist nõutakse projektala keskkonda muu hulgas oma laadi, mahu või asukoha tõttu oluliselt mõjutada võivatelt töödelt tegevusluba ja hinnatakse nende mõju.” Eelhindamise nõuded on kehtestatud direktiivi 97/11/EÜ artikliga 4. Direktiivi kohaselt on eelhindamine KMH/KSH esimene etapp, mille käigus tehakse otsus, kas KMH/KSH on vajalik või mitte. KSH eelhindamise tulemuste põhjal peab pädev asutus, käesoleval juhul Pärnu linnavalitsus, otsustama KSH vajalikkuse üle, arvestades kavandatava tegevuse asukoha keskkonnatingimusi, tegevuse iseloomu ning planeeritavate tegevuste elluviimisega kaasnevaid võimalike mõjusid. Olulise negatiivse keskkonnamõju prognoosimisel lähtub otsustaja KeHJS §6 lõikes 3 toodud kriteeriumitest:  tegevuse ala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest;  tegevuse iseloomust k.a selle tehnoloogiline tase, loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus, ning lähipiirkonna teised tegevused;  tegevusega kaasnevatest tagajärgedest, nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;  tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkusest;  kavandatava tegevuse eeldatavast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale või mõnele muule kaitstavale loodusobjektile;  eespool nimetatud teguritega kaasneva mõju suurusest, ruumilisest ulatusest, kestusest, sagedusest ja pöörduvusest, toimest, kumulatiivsest ja piiriülesest mõjust ning mõju ilmnemise tõenäosusest. Keskkonnamõjude eelhindamise (KE) ülesandeks on esitada pädevatele asutustele ja arendajale adekvaatset teavet kavandatud tegevuse kohta. Eelhindamise läbiviimine ja teabe kogumine põhineb olemasolevatel ja kättesaadavatele andmetel ega eelda täiendavate uuringute tegemist. Kasutatud on teavet, mis on kavandatava tegevuse ja tõenäoliselt mõjutatava keskkonna kohta juba saadaval. Pärnu kesklinnas asuv kinnistu Tammsaare pst 70 arendamise KE on koostatud detailplaneeringu (edaspidi DP) planeerijalt, AB Artes Terrae, kavandatava tegevuse kohta edastatud materjalide (DP eskiisjoonis – Joonis 1 ja AS Riigi Kinnisvara esindaja poolt esitatud DP algatamise ettepaneku avaldus - Lisa 1) alusel ning tuginedes planeeringualal ning selle lähiümbruses 16.05.2019 teostatud välivaatlustel kogutud info põhjal. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 3 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine 2. KAVANDATAVAD TEGEVUSED KSH eelhindamine on algatatud vastavalt Arendaja, AS Riigi Kinnisvara esindaja poolt esitatud detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamise ettepaneku avaldusele, eesmärgiga selgitada Pärnu linnas asuva kinnistu arendamiseks algatatud DP-ga kavandatud tegevustega eeldatavalt kaasneda võivate mõjude tagajärgesid kohalikule loodus- ning sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ning saadud tulemuste põhjal otsustada täismahulise KSH algatamise või algatamata jätmise vajalikkuse üle. Detailplaneeringu ja keskkonnamõjude eelhindamise algatamisel ajal on Tammsaare pst 70 kinnistul 10 hoonet (kasarmu, spordisaal, söökla, saun-katlamaja, sõdurikodu- raamatukogu, käimla, korrapidaja hoone, endine eluhoone, kelder, ladu-kuurid ja laatsaret. Kasarmu ja laatsareti korruselisus on 2, ülejäänud hoonetel 1). Neist lammutamisele kuuluvad käimla, ladu-kuurid ja sõdurikodu-raamatukogu. Lisaks kavatsetakse osaliselt lammutada krunti ümbritsev müür ja krundi lõunaotsas asuvad koerakuudid (3 tk). Kõigeks selleks on koostatud lammutusprojektid ja väljastatud ehitusload (Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna otsus nr 3-5/1128, 07.09.2015). Kavandatava planeeringu eesmärk on muuta kehtivat detailplaneeringut selliselt, et oleks võimalik jagada krunt aadressiga Tammsaare pst 70 kaheks eraldi kinnistuks (POS1, suurusega 10843 m2 ja POS 2, suurusega 3496 m2 Joonis 1), millest lõunapoolne osa (POS 2) jääb jätkuvalt kasutusse riigikaitse- või ühiskondlike hoonete maana. Põhja poolne, st. Riia mnt poolne osa (POS 1) soovitakse muuta elamu- ja ärimaaks ning muuta olemasolevate hoonete kasutusotstarve elu-, äri- ja ühiskondlikeks hooneteks. Hetkel on krundi sihtotstarve riigikaitsemaa ja see oli terves ulatuses kaitseväe kasutuses. Planeeringu algatamise hetkel on krundi lõunapoolne osa (Kooli tn poolne osa, POS 2) endiselt kasutusel riigikaitsemaana, kuid kinnistu põhjapoolsel territooriumil (POS 1) paiknevad kunagised kasarmuhooned on enamuses kasutuseta või kasutuses hoiustamispaigana ning on seetõttu tugevate lagunemistunnustega. FOTOD 1-2 Kinnistul paiknevad poollagunenud kasarmuhooned Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 4 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine FOTOD 3-4 Kinnistul paiknevad poollagunenud abihooned (kuurid ja kelder) Joonis 1 Keskkonnamõju eelhindamise koostamise aluseks on võetud AB Artes Terrae poolt koostatud detailplaneeringu eskiisjoonis (Töö nr 1870DP1, versioon - 09.01.2019). Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 5 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine KE eesmärk on selgitada ja eelhinnata detailplaneeringu rakendumisega kaasneda võivate mõjude esinemise tõenäosus ja mõjude ulatus keskkonnale ning esitada detailplaneeringu koostamise käigus keskkonnaalaseid ettepanekuid ning meetmeid, mis leevendaks või ennetaks detailplaneeringust tulenevaid võimalikke negatiivseid keskkonnamõjusid. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 6 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine 3. PLANEERINGUALA MÕJUALA KESKKONNATINGIMUSED Asukoht Planeeringuala, A. H. Tammsaare pst 70 kinnistu paikneb Pärnu linnas, Eeslinna ja Mai elamurajooni piiril, Riia maantee ja A. H. Tammsaare puiestee ristmikuga külgneval alal. (Joonis 2). Joonis 2 Kavandatav planeeringuala (Maa-ameti GIS-portaal). Arendustegevuseks kavandatav ala asub Pärnu linnas, Kesklinna piirkonnas. Kavandatava ala olemasolev maakasutus: Kinnistu Kataster Pindala Sihtotstarve A. H. Tammsaare pst 70 62501:001:0514 14335 m² Riigikaitsemaa 95% Tootmismaa 5% Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 7 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine Tegemist on kunagiste kasarmuhoonetega, milledest kaks, Tammsaare pst äärset maja on renoveeritud ning aktiivses kasutuses. Riia mnt äärne maja ning sisehoovi jäävad hooned aga on jäänud kasutuseta ning muutunud lagunemisohtlikuks. Fotod 5-6 Korda tehtud A.H. Tammsaare pst äärne hoone Foto 7 Vaade sisehoovis olevatele hoonetele Kinnistu on valdavalt asfalteeritud plats, mille ääres väiksemad majadeesised ning perioodiliselt hooldatavad murulapid. Kinnistu keskel kasvavad üksikud kased (6 tk), mis eksperthinnangu koostaja hinnangul on kunagi istutatud olemasolevatele majadele liiga lähedale, suhteliselt kehvas seisus ning millest vähemalt ühe puu puhul on täheldada tugevaid kuivamise märke (Foto 5). Väärtuslik ja otseselt säilitamist vääriv taimkate planeeringualal puudub. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 8 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine Fotod 8-9 Olemasolev krundisisene kõrghaljastus. Kasel on tuntavad haiguse/kuivamise tunnused Kinnistu A. H. Tammsaare pst 70 krundi läänepoolne katastripiir ulatub krundi läänepiiril asuva müüri taha, mida käesoleval hetkel hooldab kinnistu omanik Riigi Kinnisvara AS. Planeeringuga kavatsetakse silikaattellistest laotud müür lammutada ning korrigeerida krundipiir vastavalt katastripiirile. Sellisel juhul suureneb A. H. Tammsaare pst 70 krundi haljasala maht ca 1120 m2 võrra. Lisanduval haljasalal on kasvamas 2 toomingapõõsast ja nähtavasti Heina tn 4 elanike poolt istutatud 2 noort õunapuud. Foto 10 Kinnistu A. H. Tammsaare pst 70 krundi läänepoolne katastripiir ulatub krundi läänepiiril asuva müüri taha. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 9 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine A.H. Tammsaare pst 70 krundil tee põhjapoolses servas asub kaskede rida, A. H. Tammsaare pst läänepoolses servas asub fragmentaarne tammede rida ning Riia mnt äärsel haljasribal pärnade rida. Fotod 11-12 Vaated A. H. Tammsaare pst läänepoolses servas asuvatele fragmentaarne tammede reale ning Riia mnt äärsel haljasribal pärnade reale. Planeeringuala kõrghaljastus on enamjaolt väheväärtuslik. Väärtuslikumaks tuleb pidada tänavatel asuvaid puuderidu, kuid kuna A. H. Tammsaare pst tammede rida kasvab vastu krundi piirdemüüri ning on fragmentaarne, siis tuleb see terviklikult kas asendada uute puudega või kuna A. H. Tammsaare pst äärne müür kavatsetakse lammutada ning rajada krundi piire ca 8 m puudest kaugemale, siis soovitame puudele luua paremad, väiksema tallamiskoormusega kasvutingimused. Soovitame allesjäävad puud hinnata pädeva dendroloogi poolt ning koostöös haljastusspetsialistiga leida nendele puudele parim võimalik lahendus. Väärtuslik ja otseselt säilitamist vääriv kõrghaljastus ning taimkate planeeringualal ning selle vahetus läheduses puudub. Kõrghaljastus ühikute likvideerimisel tuleb need peale ehitustööde lõpetamist taastada, st. teostada asendusistutamist vähemalt samas väärtuses likvideeritavate ühikutega. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 10 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine 4. PLANEERINGUALAL KEHTIVAD PIIRANGUD Planeeringuala lähiümbruses kehtivad mitmed tehnorajatistele kehtestatud piirangud ja valdavalt joonobjektide kaitsevööndid (Joonis 3). Krundi piiril ja krundi siseselt on rajatud Telia Eesti AS poolt rajatud sideliini kaitsevöönd (märgistatud punase viirutusega), millega tuleb arvestada uue sissesõidutee POS 2 hoone lammutamisel ning uue hoone rajamisel. Piki Riia mnt ja Kooli teed kulgevad Elektrilevi OÜ elektrimaakaabelliinid. Joonis 3 Piirangud kavandataval alal (Maa-ameti GIS rakendus, Kitsenduste kaart). Looduskaitselised piirangud planeeringualal puuduvad. Üldplaneeringuga on A. H. Tammsaare pst 70 määratud miljööpiirkonnaks, kui ajalooline Pärnu garnison ja sõjaväelinnak. Miljööväärtuslik ala tähendab, et väärtuslik on keskkond kompleksselt (teed, hoonestuslaad ja üldilme, haljastus jms). Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 11 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS PÄRNU MAAKONNA PLANEERINGULE Pärnu maakonna planeering (kehtestatud 2018) üksikkrundi kasutust Pärnu linnas ei reguleeri. Sellegi poolest antakse maakonnaplaneeringuga üldised suunised maakasutuse suunamiseks planeeringutes: - Eelistavalt peab toimuma asustuse tihendamine keskustes, eelkõige linnades. Oluline on olemasolevate, kasutusest väljas olevate hoonestatud alade kasutuselevõtmine ja vajadusel neile uue funktsiooni leidmine. o Kinnistu aadressiga A. H. Tammsaare pst 70 on varasemalt olnud asustatud ja hoonestatud kinnistu, mis tänaseks on kasutusest väljas olev ala; - Keskenduda tuleb kvaliteetse, esteetiliselt ja arhitektuurselt nauditava elukeskkonna, hästitoimivate transpordiühenduste ning tiheda teeninduskohtade võrgustikuga avaliku ruumi väljakujundamisele. o Kinnistule, aadressiga A. H. Tammsaare pst 70 kavandatakse rajada kvaliteetsed, visuaal-esteetiliselt ja arhitektuurselt elukeskkonda parandavad kortermajad; - Tiheasumi arendamine toimub põhimõttel, et avalik ruum ja elanikele vajalikud taristud on kavandatud terviklikena ning laienduste puhul ehitatud välja hiljemalt hoonete valmimise ajaks. o Arendaja on nimetatud nõudest teadlik ja arvestab sellega. Kavandatud tegevustel puudub vastuolu maakonnaplaneeringuga. Kinnistu, aadressiga A. H. Tammsaare pst 70 on Pärnu linna objekt, mille sihtotstarbe või kasutuskorra muutmist saab muuta linna üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 12 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine 6. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU Keskkonnamõjude eelhindamise (KE) käigus hinnatakse kavandatavate tegevuste eesmärkide ning nende realiseerimiseks vajalike tegevuste tulemusena tekkivaid võimalikke keskkonnamõjusid. Eelkõige vaadeldakse KE teostamisel kavandatavate tegevuste – elu- ja ärihoonete rajamise arendamisest tekkivat otsest ja kumulatiivset mõju nii inim- kui ka looduslikule keskkonnale ning otsitakse negatiivsete mõjude ilmnemisel võimalusi eeldatavalt tekkida võivate mõjude vähendamiseks alternatiivsete lahenduste või parendusettepanekute esitamise kaudu. Eelhindamisega esitatakse kavandatavate tegevustega kaasnevate eeldatavate mõjude hinnang erinevate teemade kaupa. EELHINDAMISEKS VAJALIKU TEABE KONTROLLLEHT Teave eelhindamiseks ja hindamise ulatuse määramiseks 1. Arendaja kontaktandmed Ettevõtte nimi Riigi Kinnisvara AS Ettevõtte postiaadress, telefon, faks ja Lelle 24, 11318 Tallinn (VIII korrus) e-mail tel 606 3400 e-post [email protected] Liis Lebedev Peamise kontaktisiku nimi ja tema Lääne piirkonnajuht postiaadress, telefon, faks ja e-mail tel +372 5649 9262 2. Kavandatava tegevuse iseloomustus Planeeringuala asub Kesklinna linnaosas. Planeeringuala ümbruskonnas asuvad kesklinnapoolses (läänepoolses) osas 2- korruselised elamud ja kortermajad, kaugemal ka viiekordsed korterelamud ning naaberkrundil Heina 4 korterelamu. Väikeelamud ning naaberkrundi korterelamud on peamiselt laudis-välisviimistlusega ning viil- või lamekatustega. Kooli tn ning Riia mnt ehitusjoon asub enamjaolt tänavapoolsel krundipiiril. A. H. Tammsaare pst-l asuvad elamud ca 6 m tagasiastega tänavapoolsest krundipiirist. A. H. Tammsaare pst 61 kinnistust lõuna pool asub haljasala. Riia mnt vastaspoolel, planeeringualast kirde suunas, asub Alevi kalmistu, mis on kinnismälestisena muinsuskaitse all (mälestise registri nr 8331). Mälestise kaitsevöönd ulatub A. H. Tammsaare pst 61 krundile Riia mnt poolses servas. Riia mnt-l asub planeeringuala lääneosas ning sellest lääne (kesklinna) suunas ehitusjoon tänavapoolsel krundipiiril. A. H. Tammsaare pst-l ning Riia mnt-l ida suunas ühtset ehitusjoont ei ole. Üldplaneeringu kohaselt asuvad planeeringualast lääne pool peamiselt elamumaad. Riia mnt vastaspoolel ning ida pool on ette nähtud ka ärimaid ning ühiskondlike hoonete maid. Arendaja, Riigi Kinnisvara AS poolt soovitakse lammutada riigile kuuluvad poollagunenud või kehvas ehitus-tehnilises seisus olevad hooned aadressil Tammsaare pst 70 (endised militaarhooned (ladu-kuurid, käimla, sõdurikodu-raamatukogu ning endine elamu). Lisaks kavatsetakse osaliselt lammutada krunti ümbritsev müür ja krundi lõunaotsas asuvad Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 13 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine koerakuudid (3 tk). Selleks on olemas kehtivad lammutusprojektid ja väljastatud ehitusload (Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna otsus nr 3-5/1128, 07.09.2015). Kavandatava planeeringu eesmärk on muuta kehtivat detailplaneeringut, millega soovitakse jagada krunt aadressiga Tammsaare pst 70 kaheks eraldi kinnistuks (POS1, suurusega 10843 m2 ja POS 2, suurusega 3496 m2 Joonis 1), millest lõunapoolne osa (POS 2) jääb jätkuvalt kasutusse riigikaitse- või ühiskondlike hoonete maana. Põhja poolne, st. Riia mnt poolne osa (POS 1) soovitakse muuta elamu- ja ärimaaks ning muuta olemasolevate hoonete kasutusotstarve elu-, äri- ja ühiskondlikeks hooneteks. Alale POS 2 on Politsei ja Piirivalveameti poolt planeeritud Pärnu maakonna kõige kriitilisemad, kiire sekkumise ja elupäästet vajavate sündmuste lahendamisega tegelevad operatiivüksuste, st. merepäästeüksuse ja kiirreageerimisüksuse keskusehoone. Ainsaks mõjuteguriks POS 1 kasutusel on, et POS 1 on vajalik/kohustus tagada POS 2 ala kasutajate ööpäevaringne läbipääs (Põhijoonisel näidatud kui juurdepääsuservituut ja see on kavandatud toimima tagavaraväljapääsuna) A. H. Tammsaare puiesteele läbi ala POS 1. Planeeringulahendusega ei kavandata tegevusi, mis võiksid oluliselt mõjutada või põhjustada häiringuid (müra, õhusaastet vms.) POS 1 või lähiümbruskonna elanikele. Detailsem selgitus on esitatud eraldi peatükina, ptk 2. Peamiste protsesside kirjeldus, sh suurus, võimsus, sisend ja väljund Peamisi keskkonnamõjusid põhjustavaid protsesse võib jagada kolmeks, hoonete lammutusperioodil, ehitusperioodil ning kasutusperioodil avalduda võivad mõjud. Hoonete lammutus- ning ehitusperioodil suurenevad lammutus- ja ehitustöödest ning ehitusmasinate tihedamast liiklusest tingitud müra ja õhus kergesti lenduvate tolmuosakeste häiring, mis põhjustavad häiringuid eelkõige lähinaabrite elanikele. Tegemist on valdavalt lokaalsete, lühiajaliste ning mööduvate mõjudega. Kuna ümberkaudsed majad on ehitatud väga lähedale, siis võib ümberkaudsetele elanikele häiringuid põhjustada valdavalt lammutustöödega kaasneda võiv tolm. Kui lammutustööd langevad eriti kuivale ajaperioodile, siis lahenduseks võib olla enne lammutustööde alustamist lammutatava objekti eelniisutamine. Samuti soovitame võimalusel maksimaalselt säilitada krundipiiril olevat põõsashaljastust. Kasutusperioodil on võimalikud avalduvad mõjud kestvamad ja pikaajalisemad, kuid nende iseloom on tiheasustusele omane ning vältimatu. Tegemist on inimtegevusega kaasnevate tüüpiliste mõjudega, nagu müra sõiduautodest, muruniitmisest, jne. Uued juurdepääsud või muudatused olemasolevas teedevõrgustikus Planeeringuala piirneb kirdest Riia maanteega, mis on suure liiklusega põhitänav. Planeeringuala läbib kirde-edela suunas A. H. Tammsaare puiestee, mis on jaotustänav. Planeeringualast lääne suunas asuv Heina tänav on kohaliku tähtsusega juurdepääsutänav. Planeeringuala piirneb edelas Kooli tänavaga, mis on juurdepääsutänav. Riia mnt planeeringuala poolsel küljel ning A. H. Tammsaare pst läänepoolsel küljel asuvad haljasribaga eraldatud kõnniteed. Kinnistule on juurdepääsud Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 14 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine A. H. Tammsaare pst poolt. Planeeringualale on väga hea juurdepääs sõidukitega, jalgsi ja ühistranspordiga. Olemasolevad lähimad bussipeatused asuvad Riia mnt-l Riia mnt 123 krundi juures ja A. H. Tammsaare pst 61 krundi juures ning A. H. Tammsaare pst-l ja A. H. Tammsaare pst 70 krundi juures. Uute juurdepääsudena on planeeringus kavatsetud teha peasisenemine A. H. Tammsaare pst-lt, kasutades ja laiendades selleks olemasolevat juurdepääsuteed. Teine, väiksema liikluskoormusega juurdepääsutee on kavandatud lubamisega vaid parempööretena Riia mnt-lt ja Riia mnt-le. Kusjuures, väljasõit asuks ca 80 m kaugusel suhteliselt tiheda liiklusega Riia mnt ja A.H. Tammsaare pst ristmikust, mis võib põhjustada probleeme väljasõidu ja parempöörde sooritamisel. Kindlasti tuleb välistada väljasõidu võimalus kesklinna suunas, e. vasakpöörde tegemine, kuna sisuliselt tähendaks see manöövri tegemist üle mitme liikumisrea, tekitaks vajaduse ületada tee telgjoont märgistava pidevat teejoont ning tekitaks sellega liiklusohtlike situatsioonide võimaluse. Kesklinna minekuks peab krundilt väljuja tegema parempöörde, sooritama kiire reavahetuse ning seejärel Riia mnt ja A.H. Tammsaare pst ristmikul tegema tagasipöörde. Aga ka siin võib ca 80 m väljasõidu ja vasakusse sõiduritta manöövri tegemine põhjustada liiklusohtlike situatsioone, mistõttu soovitame loobuda väljasõidu planeerimisest Riia mnt-le ja kogu krundilt väljuva liikluse planeerida vaid A. H. Tammsaare pst-le. Riia maanteele ja sealt kohe vasakpöördesse minemine tähendaks sisuliselt liikumist üle kolme sõiduraja. Soovides sellise situatsiooni tekkimist piirata/keelata, siis võiks see piiramise/keelamise reguleerimine olla kellaajaline, et mitte tekitada hilisõhtul-öösel mõttetuid piiranguid. Otseselt vasakpööre krundilt väljasõidul tuleb kahtlemata keelata! Kas keelata ka paremale pöörde järel kohene reavahetus ja foorist vasakule või tagasi pööre on linna liiklusspetsialisti otsustada. Eksperdi hinnangul sõltub tagasipöörde võimalikkus fooritsüklitest ja ristmiku geomeetriast, st. kas mahub pöörama. Teise liiklusohtliku olukorra võib põhjustada kesklinnast krundile keerata soovija, kes näiteks foori rohelise tulega peab suhteliselt järsult pidurdama mitte ristmikult paremale pööramiseks vaid hoovi sõiduks, takistades sellega tagant liiklejate võimalusi. Riia maanteelt parempöördega sisenemine eeldab aeglustusraja (pöörderaja) tegemist pikemas ulatuses. Praeguse planeeringulahenduse korral on tõsine oht, et paremale pööraja pidurdab olles teisel rajal, enne ristmikku liiga vara, mis võib põhjustada liiklusohtliku olukorra eelkõige tagantsõitja seisukohast. Probleemi saaks lahendada, kui teha pöörderajale mineku sujuvamaks. EVS järgi peaks pöörderaja kaldosa pikkus olema vähemalt 35 meetrit. Need kaks probleemset teemat tuleb DP-s kindlasti detailsemalt käsitleda ja koostöös linna liikluslahenduste planeerijatega või transpordi spetsialistiga tuleb planeeringus leida sobiv aga eelkõige turvaline liikluslahendus. Ühe soovitusena võib lahendada autode parkimine võimalusel vaid hoovi siseselt ning väljasõiduga ainult A. H. Tammsaare pst-le. Äriettevõtete klientidele võib rajada mahapidurdusraja asemel hoopis parkimistasku. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 15 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine Seos teiste olemasolevate/kavandatavate tegevustega Pärnu linna üldplaneering 2001-2025 olemasoleva maakasutuse sihtotstarvete muutmist planeeringualal ette ei näe. Pärnu linna üldplaneeringus on Tammsaare pst 70 kinnistu märgitud riigikaitseliseks maaks, mistõttu on POS 1 ulatuses vajadus DP–ga määrata alale elamu- ja ärimaa juhtfunktsioon. POS 2 maakasutuslik sihtotstarve jääb muutmata, st. riigikaitsemaaks R009. Üldplaneeringuga on lubatud elamupiirkondades kõrvalsihtotstarbena rajada ka ärimaad tingimusel, et on võimalik rajada nõuetekohane parkimine oma krundi piirides, kuid kokku mitte vähem kui kaks parkimiskohta ning juhul, kui see ei too kaasa elukeskkonda halvendavat müra, lõhna, tolmu ja vibratsiooni ning autoliikluse suurenemist. DP eskiislahenduses on vastavate nõudmistega arvestatud. Vastavus teiste antud piirkonnas kavandatud tegevustega Aadressiga A. H. Tammsaare pst 61, Riia mnt 123 ja 127 on 15.11.2012 a kehtestatud detailplaneering Pärnu ühishoone rajamiseks (https://amphora.lv.parnu.ee/amphora_public/index.aspx?itm=749368&o=39&u=- 1&o2=123029&hdr=hp&tbs=all). Tegemist on Siseministeeriumi haldusala asutuste hoonetega. Hoonetesse on planeeritud Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti, Kaitsepolitseiameti, Häirekeskuse, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse ning Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi töö- ja teenistusruumide hoonekompleksi rajamisega. Kavandatud hooned on varieeruva kõrgusega kuni 4 korrust. H. Tammsaare pst 70 DP-ga kavandatud tegevused sobituvad A. H. Tammsaare pst 61, Riia mnt 123 ja 127 on DP-ga kavandatud ning lähiajal ehitusega alustatava Pärnu ühishoone rajamisega. A. H. Tammsaare pst 70 DP POS 2-le jäävad hooned hakkavad olema osa Tammsaare pst 61 DP-ga kavandatud Pärnu ühishoone kompleksist. Teave analüüsitud alternatiivsete võimaluste kohta Käesolevale projektile alternatiivsed lahendused puuduvad. Alternatiividena võib vaadelda vaid kahte varianti, kas DP realiseerub või mitte. Kuna DP ala on võrdlemisi väike, siis asukoha alternatiivide esitamine ei ole otstarbekas. Ainukese võimalusena võib alternatiivina käsitleda kavandatavate hoonete kõrguse või krundisisese asukoha teemat. Kuid kuna ümberkaudsed majad on kõrgendatud soklikorrusega ning viilkatusega ning jäävad kõrgusvahemikku 11-15 m, siis ei tohiks ka kolmekorruselise ja kuni 15 m kõrguse hoonete rajamine olla ümberkaudset hoonestust arvestades ebaproportsionaalsed ehitised. Teave arvesse võetud leevendusmeetmete kohta - Krundi visuaal-esteetilise seisukorra parandamiseks ning kavandatavate hoonete visuaalseks eraldamiseks ümbruskonnas elavate elanike seisukohast on Arendaja poolt soovitav põõsastaimede-puude istutamine kinnistu välispiirile ning teha asendusistutust või suurendada põõsas- ning kõrghaljastuse mahtu istutades taimi sisehoovis majade vahele kavandatud haljasribale. - Mürarikkaid ehitustegevusprotseduure võib teostada vaid tööpäevadel ja päevasel ajal, mil kohalike elanike häirimine on kõige väiksem. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 16 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine - Kui lammutustööd langevad eriti kuivale ajaperioodile, siis lahenduseks võib olla enne lammutustööde alustamist lammutatava objekti eelniisutamine. Samuti soovitame võimalusel maksimaalselt säilitada krundipiiril olevat põõsahaljastust. Muu tegevus, mis võib olla tegevuse elluviimiseks vajalik (nt uued teed, maavara kaevandamine, uue veevarustuse või ülekandevõrgu rajamine, eluasemete arvu kasv, suurenenud prügihulk): Ülekandevõrkudega ühenduseks on DP alal väga head tingimused. Vajalikud liinid ümbritsevad DP ala kolmest küljest. Eeldatavalt puudub vajadus täiendavate maavarade kaevandamiseks. Võib eeldada, et DP-ga kavandatud tegevuste realiseerumisel tekib lammutusperioodil rohkelt lammutusjääke. Kõik tekkivad jäätmed tuleb võimalusel sorteerida ja suunata taaskasutusse või ladestada seadusega ettenähtud korras lähimas prügikäitlusega tegelevas ettevõttes. Saastunud pinnase ilmnemisel tuleb esmalt selgitada saastunud pinnase ulatus (areaal ja sügavus), seejärel täies mahus teisaldada ning anda see edasiseks käitlemiseks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale ettevõtjale. Teave kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalike teiste tegevuslubade kohta - Detailplaneering on üldplaneeringut muutev lahendus - POS 1 ulatuses tuleb DP–ga määrata alale elamu- ja ärimaa maakasutuse sihtotstarve; - Vajatakse lammutusluba olemasolevate hoonete lammutamiseks; - Vajatakse ehitusluba kavandatud elu ja ärihoonete ehitamiseks. 3. Kavandatava tegevuse asukoht Esitatud eraldi peatükina ptk 2 lk 4 4. Võimaliku mõju iseloomustus Tegevusega kaasneva keskkonnamõju lühikirjeldus, arvestades järgmisi faktoreid: Mõju inimestele, inimese tervisele, loomastikule ja taimestikule, pinnasele, maakasutusele, varale, veekvaliteedile ja hüdroloogiale, õhukvaliteedile, kliimale, müra ja vibratsiooni tasemele, maastikule ja visuaalsele keskkonnale, ajaloolisele ja kultuuripärandile ning nende omavahelistele suhetele (st kaudne mõju). DP-ala ei oma loomastiku ja taimestiku, maakasutuse, veekvaliteedi ja hüdroloogia, õhukvaliteedi, kliima, ajaloolise ja kultuuripärandi mõjutamise mõistes olulist tähendust. Eeldatavalt ei hakata kavandatavates hoonetes tekitama müra ja vibratsiooni ega emiteerita õhku aineid tasemel, millega tekitatakse olulisi häiringuid naabruses asuvatele elanikele või seata ohtu nende tervist ega vara. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 17 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine Mõjud looduskeskkonnale DP-ala ei oma looduskeskkonna mõjutamise mõistes olulist tähendust. Ala ei saa pidada looduskeskkonna seisukohast väärtuslikuks keskkonnaks. Pigem võib DP-ga kavandatud tegevuste realiseerumisel suureneda väärtusliku haljastuse maht. Mõjud pinnasele Kuna Tammsaare pst 70 kinnistu on olnud kasutusel militaarobjektina, siis võib juhtuda, et olemasolevate hoonete lammutus- või renoveerimistegevuse käigus võivad ilmsiks tulla seniteadmata pinnase jääkreostust – näiteks lammutatava käimla ja ladu-kuuri ümbrusest või õlijäätmetega reostunud pinnast asfaltplatsi ümbruse pinnases. Saastunud pinnase võimalikkuse selgitamiseks soovitame võtta nimetatud piirkondadest pinnaseproovid, ning vastavalt analüüsitulemuste otsustada, kas on vajadust teostada jääkreostunud pinnase teisaldust. Saastunud pinnas tuleb anda edasiseks käitlemiseks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale ettevõtjale. Keskkonnakaitselised piirangud Looduskaitse eesmärgiks on säilitada looduslikku mitmekesisust ja liigirikkust. Selleks tuleb hoida ja parandada kaitsealuste liikide kasvu- ning paljunemistingimusi. Looduskaitse alla võetakse looduslikud taimeliigid, mis on ohustatud või haruldased ja omavad inimeste jaoks mingit väärtust. Et säilitada kaitsealuseid taimeliike, on keelatud nende kogumine (ükskõik millisel eesmärgil), vigastamine, nende kasvukoha rikkumine. Maa-ameti GIS portaalis esitatud looduskaitse ja Natura2000 kaardirakenduses esitatud teabe ning Keskkonnaregistri EELIS andmetel A. H. Tammsaare pst 70 kinnistu vahetus läheduses looduskaitselisi piiranguid ei esine ja kaitsealuste liikide elupaigad puuduvad. Samuti ei too kavandatud tegevused endaga kaasa mõjutamisi looduskaitselistele objektidele. Keelatud otstarbega rajatisi ei ole detailplaneeringus kavandatud. Visuaalne mõju Rajatavate hoonetega võidakse avaldada peamiselt visuaalselt mõju naaberkinnistute elamute elanikele (eelkõige Heina tn 4 ja Kooli tn 44a, 44b, 44c, 44d elanikele), kellede jaoks tähendab, et sisuliselt ühekordse viilkatusega majade asemele ehitatakse kaks kahekordset elamut, st. olemasolevate hoonetega võrreldes uute ehitiste kõrguse kasvu. Sealsetel elanike tuleb arvestada, et rajatavad hooned on umbes sama kõrged kui praeguste garnisonihoonete otsakarniisid (Foto 10). Teisest küljest võib hinnata teatavat visuaal-esteetilise vaate paranemist, sest DP realiseerumisel likvideeritakse kruntide vaheline silikaattellistest müüriehitis, majadevahelised plekktorud ning poollagunenud räämas hoonete asemele rajatakse visuaalselt tänapäevasemad hooned. Uute hoonete kaugus olemasolevatest naaberhoonetest (27 m Heina tn 4 hoonest) on piisav, et uued ei hakkaks varjutama naaberkinnistuid. Tegelikult on nii Heina kui ka Kooli tn majad ehitatud hilisemas perioodis kui kasarmud, ning seega on sealsed elanikud valinud oma elukoha ja leppinud teadmisega, et nende elukoht asub kunagise militaarobjekti vahetus naabruses. Kuna tänase seisuga ei ole Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 18 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine A. H. Tammsaare pst 70 kinnistul paiknevad poollagunenud hooned visuaalselt esteetiline vaatepilt, siis uute hoonete rajamisega korrastatakse hoonete ümbrus ning lõppkokkuvõttes võib hoonete ümbruse korrastamine mõjuda ümbruskonna visuaal- esteetilisele keskkonnale isegi positiivselt. Kuna praegusest Heina tn 4 hoone ja A. H. Tammsaare pst 70 kinnistu krundipiire hakkab olema kõigest ca 4 m kaugusel Heina tn 4 hoone terrassidest (Foto 10), siis soovitame mõningase visuaal-esteetilise vaate säilitamiseks krundi piirile rajada võimalusel ning kohalike elanikega kokkuleppele jõudmisel visuaalselt mitte liiga domineeriv piirdeaed ning istutada rohealale nii põõsa- kui ka puittaimedest koosnevaid haljastuselemente. Piirdeaedade ja hoone arhitektuurse välisilme kavandamisel soovitame need kujundada piirkonda sobivatest materjalidest ning visuaalselt selliselt, et see häiriks minimaalselt ümberkaudseid elanikke. DP eesmärk peab olema ümbruskonna visuaal-esteetilise väärtuse parendamine! Krundi visuaal-esteetilise seisukorra parandamiseks soovitame puude ja ilupõõsaste istutamist kinnistu välispiirile. Riia mnt äärsete poollagunenud hoonete kordategemisega paraneb kindlasti sealne teeäärne visuaalne ilme. Teepoolsetele pindadele kavandatud äriruumid või kaubanduspindade vaateaknad vaid lisavad üldist atraktiivsust. Mõjud sotsiaal-majanduslikule keskkonnale Kohalike elanike heaolu, tervis ning sotsiaalsed vajadused Inimese heaolu ja tervise täpsustamise vajadus tuleneb eelkõige ehitusautode ning hiljem külastajate autode poolt tekitatava müra negatiivset mõju avaldavatest teguritest, mille mõjusid uuritakse eelkõige ettevaatusprintsiibist lähtuvalt. Peamised häiringuid põhjustavaid tegevusi võib eeldada hoonete ehitamise ajal, mil suureneb ehitusmasinate kohalolu piirkonnas ning toimuvad ehitustegevusega seotud häiringud (ehitusmaterjalide transport, ehitusmaterjalide ajutine ladustamine, ehitusmasinate ja -tööriistade müra, jne). Tegemist on valdavalt lühiajaliste ning mööduvate mõjudega. Samas on liiklusest aga ka ehitamistegevusest tingitud müra suhteliselt lokaalse ja arvestades tänapäevast ehitamise kiirust suhteliselt lühiajalise mõjuga, mistõttu ei saa liiklusvahendite ega tööriistade poolt tekitatud müra mõju kohalike inimeste tervisele pidada suure kaaluga mõjuteguriks. Piirkonna majanduslik situatsioon (töökohad, investeeringud, ettevõtlus) Kinnistu arendamine ja lagunenud hoonete likvideerimine võib piirkonna majandusele avaldada positiivset mõju, aktiviseerida piirkonnas ettevõtlust ja tuua piirkonda uusi investeeringuid. Tööhõive seisukohast toimuvad arengud nii otseselt kui ka kaudselt mõjutatud ettevõtmistes. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 19 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine Võimalikud positiivsed arengud tööhõive seisukohast: - Ehitus ja hilisemaid hooldustöid saab teha kohalike ettevõtete/töötajate abiga (pinnase ettevalmistustööd, transport, teede ning elektri– ja sideliinide rajamine, muude kommunikatsioonitrasside rajamine ning hiljem nende hooldustööd); - Kaudsed mõjud ehituse ajal (ehitajate poolt tarbitakse kohapealseid majutus, kaubandus, transpordi teenuseid); - Investeeringud infrastruktuuri – parendatakse teede kvaliteeti, vms. Uute äriruumide rajamine võimaldab juurde luua töökohti ning võib motiveerida piirkonda uusi ettevõtteid arendama. Laiem mõju majanduskeskkonnale Uute elu- ja ärihoonete rajamisega võib eeldada, et mõjutatakse positiivsete mõjudega nii Pärnu linna kui ka piirkonna majanduskeskkonda ja üldist majanduslikku atraktiivsust. Eeldada võib tööhõivega seotud näitajate ja ümbruskonna kinnisvara väärtuste tõusu. Kindlasti on korda tehtud eluhoonete naabruses asuva kinnisvara hind oluliselt kõrgem, kui poollagunenud ja tühjalt seisvate militaarhoonete naabruses asuva kinnisvara hind. Samuti võib arvata, et rajatavate uuskorterite asustajateks on pigem nooremapoolne ning heal majanduslikul järjel olev elanikkond, mis omakorda loob eeldusi piirkondliku majanduskeskkonna paranemiseks. Piirkonna maa ja kinnisvara väärtuse muutus Kindlasti suurendab ümbruskonna kinnisvara väärtust lagunenud ja räämas hoonete likvideerimine ning nende asendamine uute tänapäevaste ehitusvahenditega ehitatud uute hoonetega. Antud asukohas võib prognoosida, et elu-ärihoonete rajamine/arendamine tõenäoliselt pigem tõstab maa hinda, suurendab piirkonna turvalisust ja atraktiivsust ning vähendab vandalismi või hoonete lagunemisest tingitud varingute, kuivanud puuokste langemisest tekitatavate kahjude ohtu, jne. Mõjud kultuuriobjektidele. Kasarmuhooned, kui ajaloolis-kultuurivääruslikud hooned Pärnu kasarmute näol on tegemist militaarpärandi väärtuslikuma osaga ning Muinsuskaitseameti poolt soovitakse mõned nendest hoonetest tunnistada militaarpärandiks. Kehtivas Pärnu üldplaneeringus on Pärnu kasarmud märgitud väärtusliku üksikobjektidena ja hetkel kehtib kasarmute alal olemasolev detailplaneering. Muinsuskaitseameti poolt koostatud alusuuringuga (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=militaryheritage) kaardistati militaarpärandi hetkeseis ning selle raames on tehtud ettepanekud täiendavate rajatiste, ehitiste, mälestiseks võtmise osas. Uuringust tulenevalt moodustavad Pärnu kasarmute kompleks selle pärandiliigi esinduslikuma osa ning nende suhtes ollakse lähiaastatel kindlasti kaitse alla võtmise menetlustega edasi liikumas. 2019 a kevadel tutvusid Muinsuskaitseameti spetsialistid (Artur Ümar ja Anni Martin) olemasoleva olukorraga koha peal ja leidsid, et alal kehtiva detailplaneeringuga kasarmutele määratud ehituslikud tingimused on need, millega tuleb kindlasti arvestada ka järgnevate protsesside (uue detailplaneeringu koostamine või projekteerimine) käigus. Muinsuskaitseameti spetsialistid leidsid, et aktsepteeritavad tegevused on: Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 20 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine - kinnistu kruntimine (viisil, et ajalooline Riia mnt äärne söökla, kasarmu 1 ja 2 ning püssirohukelder jäävad ühele kinnistule); - maakasutuse sihtotstarbe muutmine; - uute sissepääsude rajamine; - Riia mnt äärse hoone Riia mnt poolse fassaadi renoveerimine. Objektiga tutvumise käigus tõi Muinsuskaitseameti restaureerimisnõunik Artur Ümar välja, et Pärnu kasarmute kompleksi puhul on eriti unikaalne kinnistu keskel asuv laskemoonakelder - selliseid mujal säilinud ei ole ning kindlasti tuleb mõelda, kuidas sellist atraktiivsust senisest enam esile tõsta ning uue kasutusfunktsiooni tekkimisel seda ülejäänud hoonetega siduda annaks. Kelder on kehtivas detailplaneeringus märgitud säilitatava objektina. Lammutatakse vaid kõige ohtlikumas seisukorras olevad hooned (vt. Lisa 1). Renoveeritavatele hoonetele seatakse konkreetsed ehituslik-renoveerimise tingimused ja kuna arendajaks on antud projektis riiklik avalik ametiasutus mitte eraettevõtja, siis võib eeldada, et renoveerimistingimusi järgitakse ja sellega ajaloolis-kultuurivääruslike hoonete seisukord ning väärtus kasvab. Liikluse korraldamisest tulenev keskkonnakoormus Kavandatud tegevused nin muutused toovad endaga kaasa keskkonnakoormuse ajutise ja lühiajalise muutuse. Liiklus on aktiivsem ehitusperioodil (materjalide juurdevedu, ehitusmasinad). Peale ehitusperioodi lõppu suureneb väikesõidukite liiklus, mis eeldatavalt ei ole liiga intensiivne, et tekitaks rahuloematust ümberkaudsetele elanikele. Liiklusmüra alale ja alalt ei kujune olulist mõju omada võivaks probleemiks. Mõju infrastruktuurile Uut teedevõrgustiku rajamist ette ei nähta. Olemasolevate teede rikkumisel ehitustööde käigus, tuleb arendajal teede olukord taastada, soovitavalt parendada. Mõju kohalikele teedele on lühiajaline ja ei peeta seetõttu oluliseks mõjuks. Mõju iseloom (st otsene, kaudne, teisene, kumulatiivne, lühiajaline, keskmise pikkusega ja pikaajaline, pidev ja ajutine, positiivne ja negatiivne) Otsesed mõjud on seotud tühjalt seisvad kasarmute muutmisega elamu-ärimaaks ning sellele uute hoonete rajamisega. Kaasnevad mõjud on pikaajalised, pidevad ja kestvad e. ajani, mil hoonet kasutatakse sihipäraselt. Kaudsed mõjud (suurenev transpordivoog, ehitustegevusega seotud häiringud aga ka ehitusega seotud tööhõive positiivsed mõjud) on lühiajalise iseloomuga ning lõppevad peale ehitustegevuse lõpetamist objektil. Mõju ulatus (geograafiline ala, mõjutatava rahvastiku/looduslike elupaikade/liikide arv) Nii loodus- kui ka inimkeskkonnale tekitatavad mõjud on valdavalt lokaalse iseloomuga, mille mõju ulatus ei tohiks ulatuda väljapoole DP kinnistu piire. Küll aga mõjutatakse tugevalt positiivsete mõjudega piirkonna majanduskeskkonda ja üldist majanduslikku atraktiivsust. Eeldada võib, et tõusevad tööhõivega seotud näitajad ja ümberkaudse kinnisvara väärtused. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 21 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine Mõju suurus ja keerukus Enamus kirjeldatud mõjudest ei ole suured ega keerukad, on lühiajalise iseloomuga ning vähenevad oluliselt peale ehitustööde lõpetamist. Mõju tõenäosus Lühiajaliste mõjude esinemise tõenäosus on arvestatav, kuid need vähenevad oluliselt peale ehitustööde lõpetamist. Mõju kestvus, sagedus ja pöörduvus Lühiajaliste mõjude kestvus on suuresti seotud ehitustegevusega ja need vähenevad oluliselt peale ehitustööde lõpetamist. Mõjud ei ole sagedased. Piiriülene mõju Eeldatavalt on kõik tekitatavad mõjud valdavalt lokaalse iseloomuga ega põhjusta piiriüleste mõjude tekkimist. Mõju ulatus ei ulatu väljapoole DP kinnistute piire. 7. EELHINDAMINE VASTAVALT KMH EELHINDAMISE DIREKTIIVILE Kas KMH on nõutav KMH direktiivi 85/337/EMÜ ja 97/11/EÜ lisa 2 juhendis esitatud 80 tegevusvaldkonna pärast, mille korral võib kavandatud tegevusega eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju? 1. Direktiivi 97/11/EÜ lisas 1 nimetatud projektid, millede puhul KMH on kohustuslik: Äri- ja eluhoonete rajamisega (eeldatavalt ei hakata tegelema ohtlike, suurt müra või välisõhku oluliselt mõjutatavate tegevustega) seonduvad tegevused ei ole nimetatud Direktiivi 97/11/EÜ Lisas 1 esitatud tegevuste loetelus. DP-ga kavandatud tegevused ei ületa direktiiviga seatud künniseid! 7.1. EELHINDAMISE KONTROLL-LEHT Küsimused, mida tuleb arvestada Jah/Ei/? Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Kirjeldage lühidalt Jah/Ei/? – Miks? 1. Kas ehitamine, ekspluatatsioon või tegevuse JAH Ei lõpetamine põhjustavad ümbruskonnas füüsilisi Piirkonna topograafia jääb Kõik kavandatud muudatused muutusi (topograafia, maakasutus, muutused samaks. Maakasutuse muutus on valdavalt lokaalse veekogudes jne)? toimub – praegune iseloomuga. riigikaitsemaa muudetakse elamu- ja ärimaaks. 2. Kas ehitamine või ekspluatatsioon eeldab Ei Ei looduslike ressursside nagu maa, vesi, varad või energia (eriti taastumatute või väheste varudega ressursside) kasutamist? Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 22 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine Küsimused, mida tuleb arvestada Jah/Ei/? Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Kirjeldage lühidalt Jah/Ei/? – Miks? 3. Kas tegevusega kaasneb potentsiaalselt tervist Esialgu teada oleva info põhjal Ei ohustavate või keskkonda kahjustavate materjalide ja Ei ainete kasutamine, ladustamine või transport? 4. Kas ehitamise, ekspluatatsiooni või tegevuse Ei Ei lõpetamise käigus tekib tahkeid jäätmeid? Tekib tavapäraseid ehitusjäätmeid. Need utiliseeritakse seadusega ette nähtud korras. 5. Kas tegevuse käigus emiteeritakse õhku Esialgu teada oleva info põhjal Ei saasteaineid või muid ohtlikke, toksilisi või teiste Ei kahjustavate toimetega aineid? 6. Kas tegevus põhjustab müra ja vibratsiooni, Ei Ei valgust, soojusenergiat või elektromagnetilisi laineid? Ehitustegevuse perioodil võib Mõju on lokaalne ja lõpeb esineda kerge ehitusmasinate peale ehitustegevuse tekitatud müra. lõpetamist. 7. Kas tegevus võib põhjustada saasteainete levikut Esialgu teada oleva info põhjal Ei maapinda, põhja- või pinnavette ning selle Ei Mõjud/ohud võivad tekkida, kui tulemusena pinnase või vee reostumise riski? eiratakse ehitus- ja ohutusnõudeid. Nende eiramine tuleb välistada! Vastutab vastav töövõtja. 8. Kas nii ehitamise kui ka ekspluatatsiooni ajal Ei Ei kaasneb ohtlike õnnetuste risk inimese tervisele või keskkonnale? 9. Kas tegevus põhjustab sotsiaalseid muutusi, nt Jah Jah demograafias, traditsioonilistes eluviisides, Suureneb piirkonna üldine Sellest tulenevalt võib eeldada tööhõives? atraktiivsus. Piirkonnas on uute inimeste elama asumist algatatud mitmeid uusi piirkonda ja suurenevat planeeringuid/atraktiivseid regionaalset majanduslikku ettevõtmisi, mis eeldatavalt atraktiivsust, suurenevaid muudavad linna ja selle võimalusi piirkonna tööhõives, piirkonna majanduslikult suurenevaid võimalusi linna atraktiivsemaks eelarvesse jne. 10. Kas on muid faktoreid, mis võivad areneda Ei Ei selliste tagajärgedeni, mis võivad mõjutada keskkonda või on potentsiaalse kumulatiivse mõjuga teistele praegustele või planeeritavatele ümberkaudsetele tegevustele? 11. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on Ei Ei alasid, mille ökoloogilised, maastikulised või muud Eeldatavalt jäävad kõik väärtused on rahvusvahelisel, riiklikul või kohalikul mõjutused planeeritud tasandil kaitstud ja mida kavandatav tegevus võib kinnistute piiridesse mõjutada? 12. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on Ei Ei alasid, mis on ökoloogiliselt olulised või tundlikud, nt märgalad, kanalid vms, rannikud, mäed või mets ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada? 13. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on Ei Ei alasid, mida kasutavad kaitsealused, muidu olulised või tundlikud looma- või taimeliigid, nt paljunemiseks, pesitsemiseks, toidu otsimiseks, puhkamiseks, talvitumiseks, rändeks ning mida tegevus võib mõjutada? 14. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on Ei Ei sise-, ranniku-, mere- või põhjavett, mida tegevus Arendaja huvides on mõjusid võib mõjutada? ennetada ja vältida. 15. Kas tegevuse asukohas on kõrge väärtusega Ei Ei maastikke või maalilise vaatega alasid, mida tegevus võib mõjutada? Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 23 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine Küsimused, mida tuleb arvestada Jah/Ei/? Kas see võib tõenäoliselt avaldada olulist mõju? Kirjeldage lühidalt Jah/Ei/? – Miks? 16. Kas tegevuse asukohas on teid või hooneid, mis Ei. Ei on avalikus kasutuses puhke või muul eesmärgil ning DP-ala asub Pärnu linnas, mida kavandatav tegevus võib mõjutada? väljakujunenud linnamaastikul 17. Kas tegevuse asukohas on teid, kus tekivad Ei Ei kergesti ummikud või mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme ning millele võib tegevus mõju avaldada? 18. Kas tegevuse asukoht on hästi nähtav paljudele Jah Ei inimestele? 19. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses on Ei Ei ajaloolise või kultuurilise väärtusega paiku või tunnuseid, mida tegevus võib mõjutada? 20. Kas tegevusega on kavas ellu viia piirkonnas, kus Ei Ei varem ei ole arendustegevust toimunud ning kus Pigem võib prognoosida tegevus toob kaasa haljastusala kadumise? haljastuse olukorra paranemist ja haljasalade kvaliteedi tõusu 21. Kas tegevuse asukohas või selle ümbruses Jah Ei esineb maakasutust, nt kodud, aiad, muu eravaldus, Kohalikus asumis on ca tööstus, kommertsettevõtted, puhkealad, kõigile kümmekond majapidamist, kes avatud alad, kohalikud rajatised, põllumaad, võivad olla vähesel määral metsandus, turism, kaevandamine, mida tegevus häiritud hoone ehitamise võib mõjutada? perioodil. Negatiivsed mõjud lõppevad peale ehitustegevuse lõpetamist. 22. Kas tegevuse piirkonnas on kavandatud Ei. Ei maakasutusvõimalusi tulevikuks, millele tegevus võib mõju avaldada? 23. Kas tegevuse asukohas on tiheasustus või on Jah Esialgu teada oleva info põhjal piirkond väga täis ehitatud ning kas tegevus võib neid Ei aspekte mõjutada? 24. Kas tegevuse asukohas on alasid, mis on tundliku Ei Ei kasutusalaga, nt haiglad, koolid, pühamud, ühiskondlikud rajatised, mida tegevus võib mõjutada? 25. Kas tegevuse asukohas on alasid, millel leidub Ei Ei olulisi, kvaliteetseid või nappide varudega ressursse, nt põhjavett, pinnavett, metsa, põllumaad, kalavarusid, turismi, maavarasid mida tegevus võib mõjutada? 26. Kas tegevuse asukohas on alasid, kus keskkond Ei Ei on juba saastunud või kahjustatud ning millele võib Eeldatavalt jääkreostuskolded tegevus mõju avaldada? puuduvad 27. Kas tegevuse piirkonda võivad mõjutada Ei Ei maavärinad, vajumised, maanihked, erosioon, üleujutused või ekstreemsed ning vaenulikud kliimatingimused, nt temperatuuri kõikumine, udu, tugevad tuuled, mis võivad põhjustada keskkonnaprobleeme kavandatava tegevuse käigus? Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 24 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine KOKKUVÕTE Käesolev keskkonnamõjude eelhindamine (KE) on läbi viidud AB Artes Terrae OÜ ning Keskkonnaagentuur Viridis OÜ vahel sõlmitud lepingu alusel, eesmärgiga selgitada kinnistule aadressiga A. H. Tammsaare pst 70 kavandatud DP lahenduse ning olemasolevate poollagunenud kunagiste kaitserajatiste lammutamise ning uute elu- ja äriruumide rajamisega kaasneda võivaid mõjusid ning analüüsida keskkonnamõju hindamise või täiendavate uuringute läbviimise vajadust. Töö on koostatud lähtudes keskkonnamõjude eelhindamise heale tavale ning silmas pidades planeerimise ja looduskaitse alaseid seaduseid. Keskkonnamõjude eelhindamisel selgitati ja kirjeldati kavandatud tegevustega kaasnevatest muutustest tingitud eeldatavat otsest ja kaudsest mõjust kavandatud lähiala keskkonnale, analüüsiti võimaliku negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise võimalusi ja tehti ettepanekuid sobivaimate lahendusvariantide elluviimiskeks läbi edasise projekteerimise. Töö täitmiseks tutvuti ja analüüsiti olemasolevaid piirkonna kohta käivaid baasdokumente/planeeringuid/uuringuid ja koostati kavandatud tegevuste eelhindamine vastavalt Euroopa Komisjoni 2005. a juhendile „Keskkonnamõju hindamine. Eelhindamise juhend” („Guidance on EIA, Screening”). Eelhindamise kontrollküsimuste kohaselt ei ole kavandatud tegevusele vajalik läbi viia täismahus keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Eelhindamise tulemusena leiti, et kavandatud tegevuste elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimese tervisele, ei ületata piirkonna looduskeskkonna ökoloogilist koormustaluvust ega tekitata piiriülest keskkonnamõju. Suurimat negatiivset mõju avaldatakse olemasolevate kasarmuhoonete lammutamise ning elu- ja ärihoone rajamisel Kooli ja Heina tn piirkonnas elavatele elanikele seoses lammutus- ja ehitustegevuse alustamisega kinnistul. Negatiivsed häiringud on lokaalsed, lühiajalised ning pöörduvad ja lõppevad peale lammutus- ja ehitustegevuse lõpetamist. Teatav oht on, et olemasolevate hoonete lammutus- või renoveerimistegevuse käigus võivad ilmsiks tulla seni teadmata varasemast militaarobjekti tegevusest kaasnenud pinnase jääkreostus – näiteks lammutatava käimla ja ladu-kuuri ümbrusest või õlijäätmetega reostunud pinnast asfaltplatsi ümbruse pinnases. Saastunud pinnase võimalikkuse selgitamiseks või veendumaks tulevase elukeskkonna ohutuses soovitame võtta nimetatud krundisisestest piirkondadest pinnaseproovid, ning vastavalt analüüsitulemuste otsustada, kas enne ehitustegevuse alustamist on vajadust teostada jääkreostunud pinnase teisaldust või mitte. Saastunud pinnas tuleb anda edasiseks käitlemiseks ohtlike jäätmete käitluslitsentsi, jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavale ettevõtjale. Kui kinnistu territooriumilt leitaksegi saastunud pinnast, siis seoses arendustegevuse alustamisega võimalik reostuskolle likvideeritakse. DP mitterealiseerumisel ja tänase olukorra jätkumisel võib võimalikud reostuskolded säilida ning jätkata või hakata mõjutama nii pinnasevett kui ka pinnalähedasi põhjavee kihtisid. Positiivselt mõjutatakse kavandatud tegevustega linna üldisemat sotsiaal-majanduslikku elukeskkonda ja luuakse võimalused ning eeldused piirkonna edasiseks arenguks Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 25 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine mitmekülgse ja atraktiivse elu-, äri- ja ettevõtluspiirkonna kujunemiseks. Poollagunenud ja tühjalt seisvate militaarhoonete lammutamise ja renoveerimisega ning nende asemele uute elu- ja ärihoonete rajamisega võib eeldada, et mõjutatakse positiivsete mõjudega nii Pärnu linna kui ka kitsamalt antud piirkonna majanduskeskkonda ja üldist majanduslikku atraktiivsust. Kindlasti on korda tehtud hoonete naabruses asuva kinnisvara hind oluliselt kõrgem, kui poollagunenud ja tühjalt seisvate militaarhoonete naabruses asuva kinnisvara hind. Prognoosida võib, et elu- ja ärihoonete rajamine/arendamine tõenäoliselt pigem tõstab maa hinda, suurendab piirkonna turvalisust ja atraktiivsust ning vähendab vandalismi või hoonete lagunemisest tingitud varingute kahjude ohtu. Tuginedes keskkonnamõjude eelhindamises esitatud argumentidele ei pea keskkonnamõju eelhinnangut koostanud ekspert vajalikuks algatada A. H. Tammsaare pst 70 kinnistule kavandatud arenduse detailplaneeringule täismahulist keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protsessi juhul, kui edasisel detailplaneeringu koostamisel arvestatakse KE-s esitatud informatsiooniga ning järgitakse ekspertide poolt tehtud ettepanekuid ehitustegevuse teostamisel. Arvestades ümberkaudseid varasemaid tegevusi ja teostamisel olevaid planeeringuid, siis pigem oleme seisukohal, et Tammsaare pst 70 kinnistule planeeritud tegevused on sobivad, kui planeeringus lahendatakse ära Riia mnt-le KE-s käsitletud väljasõidu võimalik probleemistik. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 26 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine LISA Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 27 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine LISA 1 Tammsaare pst 70 DP eskiislahendus. Lammutatavad hooned või likvideeritavad majaosad on markeeritud punase kaldviirutusega Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 28 Tammsaare pst 70 planeeringuga kaasneda võivate võimalike keskkonnamõjude eelhindamine Pärnu ühishoone projekti raames toimusid 22.07 - 29.07.2019 A.H.Tammsaare pst 70 kinnistul lammutustööd, mille käigus lammutati käimla ja sõdurikogu-raamatukogu (Foto). Foto 13 Pärnu ühishoone projekti raames toimunud lammutustööd A.H. Tammsaare pst 70 kinnistu edela nurgas. Lähiperioodil soovitakse lammutada Riia mnt 123 hoone esifassaad. Algatamisel on lammutusprojekti koostamine. Tuginedes viimasele muinsuskaitseameti eksperthinnangule on hoone varisemisohtlik ja muutunud riskiohuks Riia mnt kõnniteel liikujatele. Ohtlikkuse vähendamiseks on Riia mnt poolt kõnnitee piiratud täiendava piirdeaiaga. Keskkonnaagentuur Viridis OÜ 29
Allikas: Kaitseministeerium dokumendiregister →