Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 13.08.2024. a, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kelly Weber Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 24278050534 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXXXXX XXXX Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 24278050534, milles alustati menetlust 19.03.2024. a Karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2 ja 3 tunnustel. 06.06.2024. a on xxxxxx xxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi teise inimese tervise kahjustamises, samuti valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis oli toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Nimelt xxxxxx xxxx, isikuna, keda on karistatud Tartu Maakohtu 06.09.2019. aasta otsusega nr 1-18-9765 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, kasutas 17.03.2024. a kella 23.00 paiku xxxxx linnas xxxxx pst asuvas korteris füüsilist vägivalda oma poja xxxxxxx xxxx-e suhtes. Xxxxxx xxxx lükkas kannatanu plastist pesuvanni ning kannatanu maandus kuklaga vastu vanni äärt. Seejärel lõi xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx-le rusikas käega kukla piirkonda ning haaras kannatanu juustest kinni ja sakutas. Mõni hetk hiljem näpistas xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx-t seljast parema abaluu alt ning samal ajal keeras nahka sõrmede vahel. Selliste tegevustega tekitas xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx-le füüsilist valu, muhu ja verevalumi kuklapiirkonda ning verevalumi seljale. Xxxxxx xxxx-e süü on tõendatud kannatanu xxxxxxx xxxx-e 19.03.2024. a ütlustega, kannatanu esindaja xxxxxxx xxxxxxx-i 19.03.2024. a ütlustega, kannatanu esindaja poolt 19.03.2024. a edastatud fotodega kannatanul esinenud kehavigastustest, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 19.03.2024. a epikriisi ja fotodega kannatanul esinenud kehavigastustest, Tartu Linnavalitsuse 05.04.2024. a vastuskirja, SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 15.04.2024. a vastuskirja, väljavõtetega MIS-i juhtumitest nr 2101230004770 ja 3100230062501 ja kahtlustatava xxxxxx xxxx-e 06.06.2024. a ütlustega. Kannatanu xxxxxxx xxxx-e ütluste kohaselt läks ta 17.03.2024. a õhtul enda nukku otsima ja isa lükkas ta vanni, kus sees kuivasid sokid. Seepeale ütles xxxxxxx xxxx isale ühe rumala sõna, mispeale isa võttis tal kukla kohalt tutist kinni ja tõmbas hästi kõvasti. See oli kannatanu sõnul väga valus. Seejärel läks xxxxxxx xxxx ema juurde voodisse, kes vaatas kannatanu üle ja tegi tutistamise kohast pilti. Mingi hetk tuli isa ka voodisse. Kannatanu lükkas isa eest ära, kuna ta tundis hirmu, mispeale isa näpistas kannatanut käega selja pealt, tekitades sellega kannatanule valu. Xxxxxxx xxxx-e sõnul alati, kui xxxxxxx xxxx midagi teeb, siis isa karjub ta peale, kuid rohkem ei ole isa talle midagi teinud. Kannatanu esindaja xxxxxxx xxxxxx-i sõnul on xxxxxxx xxxx tema ja xxxxxx xxxx-e ühine poeg. 17.03.2024. a hommikust alates oli xxxxxx xxxx olnud ärritunud, väsinud ja konfliktne. Kella 22.00 paiku hakkasid xxxxxxx xxxxxx ja xxxxxxx xxxx-t voodisse sättima, kuid nad ei leidnud xxxxxxx xxxx-e kaisukat. Xxxxxxx xxxx läks elutuppa oma nukku otsima, kuid ei leidnud seda sealt. Elutoas kuivas laste plastist vanni serval pesu. Xxxxxxx xxxxxx kuulis magamistuppa, kuidas xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx-e peale karjus, kuidas xxxxxxx xxxx nutma hakkas ning läbi nutu xxxxxx xxxx-le „Käi putsi“ ütles. Seejärel tuli xxxxxxx xxxx jooksuga magamistuppa ema juurde, oli endast väljas ja nuttis. Kannatanu selgitas emale, et isa tutistas teda ja lõi rusikaga pähe. Kannatanu näitas emale, et isa tutistas teda kuklapiirkonnast. Mingil hetkel tuli xxxxxx xxxx magamistuppa ja istus voodi peale, hakkas end õigustama ja parastama. Xxxxxxx xxxx hakkas  2 jalgadega vehkima, mis ärritas xxxxxx xxxx-t. xxxxxx xxxx võttis kannatanu seljast kinni, näpistas ja samal ajal keeras seda naha kohta, kust ta kinni hoidis. Seepeale hakkas xxxxxxx xxxx nutma ja xxxxxxx xxxxxx käskis xxxxxx xxxx-l ära minna, mida viimane ka tegi. Kui xxxxxxx xxxx oli rahunenud, selgitas ta uuesti emale, et isa lükkas ta vanni pikali ja tema sai pähe haiget. Seepeale oli ta isale öelnud „Mine putsi,“ mispeale isa oli püsti karanud, kannatanut rusikaga pähe löönud ja tutistanud. Xxxxxx xxxx selgitas xxxxxxx xxxxxx-le, et tema xxxxxxx xxxx-t rusikaga pähe ei löönud, vaid lükkas ta vanni. Xxxxxxx xxxxxx tegi xxxxxxx xxxx-e vigastustest ka pildid. Kahtlustatav xxxxxx xxxx-e ütluste kohaselt vaatas ta 17.03.2024. a õhtul suures toas telekat, kui xxxxxxx xxxx tuli tema juurde ja tahtis multikat vaadata ja xxxxxx xxxx-e telefonis olla, aga ta ei lubanud. Seejärel tuli xxxxxxx xxxx tema kõrvale diivanile ja hakkas nügima, kuid xxxxxx xxxx ei teinud temast välja. Siis hakkas xxxxxxx xxxx teda mänguasjade ja kuivava pesuga loopima, samal ajal röökides ja ropendades. Xxxxxx xxxx tõstis diivanil istudes mõlemad oma jalad õhku, xxxxxxx xxxx koperdas ning kukkus pesuvanni. Xxxxxx xxxx ei mäleta, et xxxxxxx xxxx oleks oma pead ära löönud. Vanni kukkumine vihastas last ning ka xxxxxx xxxx läks endast välja ja ta haaras xxxxxxx xxxx-l kukla tagant juustest kõvasti kinni. Peale tutistamist hakkas xxxxxxx xxxx nutma ning läks teise tuppa ema juurde. Xxxxxx xxxx ei mäleta, et ta oleks xxxxxxx xxxx-le järgi läinud. Rohkemat tollest õhtust xxxxxx xxxx ei mäleta ning xxxxxxx xxxx-e näpistamist ta eitab. Järgneval päeval, so. 18.03.2024. a kolis xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxxxx-i ja xxxxxxx xxxx-e juurest ära ning märtsikuus nad omavahel ei suhelnud, kuid peale seda hakkasid suhted paranema ning xxxxxx xxxx pingutab, et suhteid jätkuvalt paremaks muuta. Ajal, mil xxxxxxx xxxxxx koolis on olnud, on xxxxxx xxxx veetnud aega xxxxxxx xxxx-ga. 01.08.2024. a käis kannatanu esindaja xxxxxxx xxxxxx Lõuna Ringkonnaprokuratuuris kriminaalasja toimikuga tutvumas ning avaldas prokurörile, et tema ja xxxxxx xxxx on lahku läinud ega ela enam koos. Omavahel suheldakse ühise lapse xxxxxxx xxxx-e kasvatamise osas. Xxxxxx xxxx on peale märtsikuud hoidnud xxxxxxx xxxx-t ajal, mil xxxxxxx xxxxxx on olnud koolis. Xxxxxx xxxx on viinud ja toonud last lasteaiast, käinud temaga mänguväljakutel ja lapsele meeldib isaga korvpalli mängida. Tartu Linnavalitsuse vastuskirjast nähtub ja ka xxxxxxx xxxxxx kinnitas prokurörile, et tema ja xxxxxx xxxx on varasema kooselu jooksul osalenud Tartu Linnavalitsuse pakutud tugiteenustel seoses xxxxxxx xxxx-e kasvatamise ja peresuhetega. Vanemlusprogrammis „Imelised aastad“ osaleti alguses ühiselt, kuid xxxxxx xxxx oli programmi toimumiskordadel eemalolev ning lõpuks käis xxxxxxx xxxxxx seal üksi. Xxxxxxx xxxxxx-i hinnangul on xxxxxx xxxx kinnine inimene, kes ei tunne end mugavalt grupilähenemistel ja -sekkumistel. Xxxxxxx xxxx-el on diagnoositud aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH), mis võib xxxxxxx xxxxxx-i sõnul olla samuti põhjuseks, miks xxxxxx xxxx-el võib olla raskusi xxxxxxx xxxx-ga suhtlemisel. Xxxxxxx xxxxxx-i arvates oleks xxxxxx xxxx-le vaja individuaalset psühholoogilist abi ja tuge ning kriminaalkaristus mõjuks negatiivselt. Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus xxxxxx xxxx-e suhtes tuleb lõpetada ning kohaldada KrMS § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Käesolevas kriminaalasjas on xxxxxx xxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuritegude toimepanemiseni.  3 Kahtlustatava xxxxxx xxxx-e sõnul, kuna ta oli 4 aastat kodust ära, puudus tal lapsega kontakt, nende suhted läksid koguaeg halvemaks ning ta ei osanud xxxxxxx-ga suhelda. Antud juhtum on tema hinnangul nende omavahelise suhtluse tulemus. 06.08.2024. a avaldas kahtlustatav prokurörile telefoni teel, et on saanud sündmuse osas veel järele mõelda ning analüüsida, miks olukord päädis lapsele füüsiliselt haiget tegemisega. Xxxxxx xxxx-e sõnul proovis ta aasta alguses end iseseisvalt temale arsti poolt määratud ravimistest võõrutada, kuid selle tulemusel muutus ta kiirelt ärrituvaks. Samuti avaldas xxxxxx xxxx, et ta on konsulteerinud raviarstiga ning ta jätkab ravimite tarvitamist vastavalt raviskeemile. Samuti käib ta jätkuvalt psühholoogi, psühhiaatri ja vaimse tervise õe vastuvõttudel. Viimati käis ta vaimse tervise õe vastuvõtul juuli alguses ning planeeritud on septembris ja oktoobris järgnevad visiidid nii psühhiaatri kui vaimse tervise õe vastuvõtule. Hetkel ta tunneb, et on vaimselt paremas kohas võrreldes aasta algusega. Veel avaldas xxxxxx xxxx prokurörile, et ta on asunud töötama vennale kuuluvas ettevõttes, hetkel küll mitteametlikult, kuid plaanis on töötamine ametlikult vormistada. Xxxxxx xxxx-e sõnul tegeleb ta oma poja xxxxxxx xxxx-ga praegu oluliselt rohkem kui nende koos elamise ajal ning neil on omavahelised suhted korras. Koos veedetakse ka üks-ühele aega ning laps tahab tema juures olla. Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva perevägivallaga ning kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise pereliikme huvid. Kuigi xxxxxx xxxx-el on kehtiv kriminaalkaristus vägivallakuritegude toimepanemise eest, ei ole varasemad vägivallakuriteod toime pandud lähisuhtes. Viimase kuriteo pani ta toime 2018. aastal, so. 6 aastat tagasi. Vanglast vabanes ta 2021. aastal ehk 3 aastat tagasi ning selle aja jooksul ei ole teda kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Sellest saab järeldada, et xxxxxx xxxx on oma varasematest kriminaalkaristustest teinud vajalikud järeldused ning ka käesoleva kriminaalasja raames on kahtlustatav oma teo keelatusest ja selleni viinud põhjustest aru saanud. Kuivõrd kahtlustatav on astunud juba iseseisvalt samme oma käitumise muutmiseks ja vaimse tervise edendamiseks, on prokuröri hinnangul piisavalt alust uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Tänaseks elavad kannatanu ja kahtlustatav eraldi ning nii kahtlustatava kui ka kannatanu esindaja xxxxxxx xxxxxx- i sõnul on xxxxxx xxxx-e ja kannatanu xxxxxxx xxxx-e suhted head ja xxxxxxx xxxxxx usaldab last xxxxxx xxxx-e hoolde. Kriminaalasjas, kus tegemist on teise astme kuriteoga, kus kahtlustatava süü ei ole suur, puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on iseseisvalt astunud samme edasiste õigusrikkumiste ennetamiseks ja ärahoidmiseks, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Eeltoodut arvestades ei ole prokuröri hinnangul xxxxxx xxxx-e edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates. Seejuures piisab prokuröri hinnangul kohustustest, mida saab kasutada ka KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Prokuröri hinnangul saab xxxxxx xxxx-t suunata edasisele õiguskuulekale käitumisele asjakohase nõustamise ja toe pakkumisega. Xxxxxx xxxx on avaldanud, et tal puudus kontakt lapsega ja nende omavahelised suhted olid keerulised. Määrates xxxxxx xxxx-le kohustuseks sotsiaalnõustamise individuaalteenusel osalemise, saab xxxxxx xxxx spetsialistilt tuge ja nõu ATH diagnoosiga lapsega suhtlemisel ja kasvatamisel. Lisaks on prokuröri hinnangul edasiste õigusrikkumiste ennetamiseks oluline, et xxxxxx xxxx jätkaks enda vaimse tervise eest hoolitsemist, jätkates senise raviplaani täitmist vastavalt arstide soovitustele ning vaimse tervise õe nõustamistel käimist. Xxxxxx xxxx on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ning on nõus võtma endale KrMS § 202 lg 2 punktides 4 ja 7 sätestatud kohustusi. Kahtlustatav kinnitas, et talle on selgitatud KrMS § 202 sätteid ning talle on arusaadav, et kui isik, kelle suhtes  4 on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 alusel, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p-d 4 ja 7, lg 3 ja lg 7 ning § 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24278050534 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub xxxxxx xxxx hüvitama 4 kuu jooksul, s.o ajavahemikul 13.08.2024-13.12.2024, kriminaalmenetluse kulud (advokaadi poolt osutatud õigusabiteenus kohtueelses menetluses) summas 131,76 eurot (ükssada kolmkümmend üks eurot ja seitsekümmend kuus senti). Makse tuleb teha määrusele lisatud maksedokumendis märgitud arveldusarvele. 2.2. KrMS § 202 lg 2 p 4 alusel kohustub xxxxxx xxxx jätkama koostööd SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriga ning alluma ettenähtud ravile 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest või kuni raviarsti hinnangul ravivajaduse äralangemiseni. Kohustuse täitmise tähtaeg on 13.08.2025. a. xxxxxx xxxx on nõus ravi läbimisega ning annab selleks oma nõusoleku. 2.3. KrMS § 202 lg 2 p 4 alusel kohustub xxxxxx xxxx jätkama koostööd SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühholoogiga ning alluma ettenähtud ravile 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest või kuni raviarsti hinnangul ravivajaduse äralangemiseni. Kohustuse täitmise tähtaeg on 13.08.2025. a. xxxxxx xxxx on nõus ravi läbimisega ning annab selleks oma nõusoleku. 2.4. KrMS § 202 lg 2 p 4 alusel kohustub xxxxxx xxxx jätkama koostööd SA Tartu Ülikooli Kliinikumi vaimse tervise õega ning alluma ettenähtud ravile 1 (ühe) aasta jooksul alates käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest või kuni raviarsti hinnangul ravivajaduse äralangemiseni. Kohustuse täitmise tähtaeg on 13.08.2025. a. xxxxxx xxxx on nõus ravi läbimisega ning annab selleks oma nõusoleku. 2.5. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxx xxxx ajavahemikul 13.08.2024. a kuni 31.01.2025. a osalema Elva Perekeskuses sotsiaalnõustamise individuaalteenusel. Teenuse saamiseks tuleb xxxxxx xxxx-el kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest 5 (viie) tööpäeva jooksul, s.o hiljemalt 21.08.2024. a, esitada Elva Vallavalitsuse laste ja perede heaolu nõunikule Anneli Lepikule sotsiaalteenuse taotlus. Sotsiaalnõustamise teenuse tasu on 40 eurot. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 3. Kriminaalmenetluse kulud: vandeadvokaadi abi Anne Vissaku (Vissak) poolt osutatud õigusabi teenus summas 131,76 eurot on määratud kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega xxxxxx xxxx-le kohustuseks. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit kohaldatud ei ole. 5. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine: puudub. Tsiviilhagi esitatud ei ole. 6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD-plaat kannatanu xxxxxxx xxxx-e ülekuulamise videosalvestistega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. 7. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete kustutamine: kriminaalmenetluse käigus ei ole xxxxxx xxxx-lt võetud DNA-proovi ja  5 isikut ei ole daktüloskopeeritud. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata anda kahtlustatavale xxxxxx xxxx-le, saata kahtlustatava määratud kaitsjale vandeadvokaadi abile Anne Vissakule ja saata kannatanu seaduslikule esindajale xxxxxxx xxxxxx-le 9. Koopia määrusest edastada teadmiseks Tervisekassale, xxxxxx xxxx-le teenuse osutamiseks Elva Vallavalitsuse laste ja perede heaolu nõunikule Anneli Lepikule ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikule ([email protected]). Kohustada Elva Vallavalitsuse laste ja perede heaolu nõunikku Anneli Lepikut andma Lõuna Ringkonnaprokuratuurile tähtaja saabumisel või kohustuse varasemal täitmisel teada xxxxxx xxxx-le määratud kohustuse (sotsiaalnõustamise individuaalteenusel osalemine) täitmisest. Kohustada SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikut andma Lõuna Ringkonnaprokuratuurile tähtaja saabumisel või kohustuse varasemal täitmisel teada xxxxxx xxxx-le määratud kohustuse (psühhiaatri, psühholoogi ja vaimse tervise õe vastuvõttudel käimine ja ettenähtud ravile allumine) täitmisest. 10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris (J. Liivi tn 4, Tartu). 11. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Kelly Weber abiprokurör Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. (nimi, allkiri, kuupäev)