Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse kohta arvamuse küsimine

OÜ Inseneribüroo STEIGER Osaühing C.B.A. Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus Töö nr 19/2502 Tallinn 2019 Seletuskiri 1. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu eesmärk. Geoloogilise uuringu luba Männiku XX uuringuruumis taotleb ettevõte Osaühing C.B.A. kinnistul Viimsi metskond 252 (katastritunnus 71801:001:1416) liiva uuringuks. Eelpool mainitud kinnistu valitsejaks on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks on Riigimetsa Majandamise Keskus. Uuringu eesmärk on välja selgitada Männiku XX uuringuruumis oleva lasundi kihi paksus ja varu kogus, maavara levik, kvaliteet ning kaevandamistingimused, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamise luba. Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu teeb OÜ Inseneribüroo STEIGER, töödega alustatakse pärast uuringuloa saamist ning lõpetatakse uuringuloa kehtivuse aja jooksul. Riiklike huvide kaalumisel lähtuvalt ehitusmaavarade varustuskindluse seisukohast on oluline kui kauaks varu jätkub, võttes aluseks piirkonna keskmise kaevandamismahu. Kriitiliseks on loetud olukorda, kui vaadeldavat ehitusmaavara jätkub vähemaks kui 10 aastaks. Maa-ameti maardlate kaardirakenduse järgi on taotletava uuringuruumi teenindusala piirkonna varustatus uuritava maavara (liiva) puhul kindlustatud. Antud uuringuruumi teenindusalal kavandatav tegevus aga toetab Vabariigi Valitsuse vastuvõetud ehitusmaavarade kasutamise riikliku arengukavaga (2011 - 2020) seatud eesmärke, mistõttu varustuskindlust siinkohal ei arvestata. Arengukavas on seatud eesmärk, et maardlate kasutusele võtmisel tuleb eelistada olemasolevate mäeeraldiste laiendamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Männiku XX uuringuruumi teenindusala külgneb ida ja lõuna suunas aktiivsete mäeeraldistega ning sellest tulenevalt on geoloogilise uuringu tegemine taotletavas uuringuruumis põhjendatud. Lisaks tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et ehitusmaavarade nõudlus tõuseb lähiajal mastaapsete projektide ehitamisel, näiteks Rail Baltic raudteetrass, mis asub uuringuruumi teenindusalast ~3,0 km kaugusel idas. Rail Baltic raudteetrassi ehituse käigus ammendatakse suur osa käesoleval hetkel töötavatest puistematerjalide karjääridest, kuid oluline on tagada piirkonna varustatus ka pärast suuremahulise ehitustegevuse lõppemist. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus. 2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus. Taotletav Männiku XX uuringuruumi teenindusala pindalaga 2,28 ha asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas. Taotletav uuringuruum hõlmab kinnistut Viimsi metskond 252 (katastritunnus 71801:001:1416), mis on sihtotstarbelt 100% maatulundusmaa. Uuringuruumi teenindusalast idas asub Männiku liivakarjäär kinnistu (katastritunnus 71801:001:0183), lõunasse jääb Männiku harjutusväli kinnistu (katastritunnus 71801:001:0982) ning põhjast piirneb Karjääri tee 1 kinnistuga (katastritunnus 71801:001:0270). Taotleva uuringuruumi idaserv külgneb AS-i Silikaat Männiku liivakarjääriga (maavara kaevandamise luba KMIN-135), lõunaserv külgneb Osaühing C.B.A. Liivalaia III liivakarjääriga (maavara kaevandamise luba KMIN-099) ja AS-i YIT Eesti Talteri liivakarjääriga (KMIN-102). Uuringuruumi teenindusalast ~10 m kaugusel idas, Männiku karjääris asub III kategooria kaitsealuse liigi Leucorrhhinia albifrons (valgelaup rabakiil) (tunnus KL09200972) elupaik. Uuringuruum ei kattu ühegi kaitse all oleva liigi elupaigaga. Männiku XX uuringuruumi teenindusalast idasse jääb kaevandamise tulemusel tekkinud Männiku järv (tunnus VEE2006020) 100 m laiuse kalda piiranguvööndiga. Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub täielikult riigikaitseliste ehitiste piiranguvöönditega (tunnused: 33, 37 ja 51). Uuringuruum kattub osaliselt Elektrilevi OÜ kõrgepingeliini 35K-19:(L35055) (tunnus KP55461092) kaitsevööndiga – kaitsevööndi laius 25 m liini teljest. Uuringu tegemine ja varu kinnitamine kaitsevööndis kooskõlastatakse uuringu käigus. Läänest piirneb uuringuruum elektrimaakaabelliini Männiku lasketiir:TOP (tunnus KKL118256104) kaitsevööndiga (1 m liini teljest). Lisaks kulgeb uuringuruumist läänes Tallinn-Saku-Laagri maantee (tunnus 11340) ning laiarööpmeline raudtee (tunnus 4076857), millele mõlemale kehtib 30 m laiune kaitsevöönd tee/rööpa välimisest servast. Tallinn-Saku-Laagri maanteega paralleelselt kulgeb Telia Eesti AS maismaa sideehitis (tunnus 132405506) 1 m laiuse kaitse- vööndiga. 2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Maavara otsinguks tehtava üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu korral uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piirväärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutus- valdkondade loetelu. Taotletav uuringuruum piirneb lõunast ja idast Tallinna-Saku liivamaardlaga, mille 1262,55 ha suurusel pindalal on registrikaardi nr 0109 andmetel tehtud geoloogilisi uuringuid ning varu ümberhindamisi kokku kolmekümne viiel (35) korral: - „Aruanne Tallinna kvartsliiva leiukoha detailuuringust tehase „Kvarts“ tarbeks“ (Lengeolnerud, S. Belenki, 1951; EGF 280); - „Aruanne 1955-56.a. geoloogilistest uuringutöödest Männiku liivamaardlal Tallinna Ehitusvalitsuse tarbeks“ (Lengeolnerud, A. Kasatkin, 1956; EGF 714); - „Aruanne 1960-61. aastate geoloogiliste uuringutööde tulemustest Tallinna liivamaardlal“ (Eesti NSV MN juures Geoloogia ja Maapõuevarade Kaitse Valitsus, E. Kivimägi, 1962; EGF 1944); - „Aruanne Männiku leiukoha liivade järeluuringu tulemustest (Tallinna maardla metsakvartalid 50 ja 64.)“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, S. Remmel, 1971; EGF 3162); - „Aruanne Tallinna liivamaardla (kv.-d nr. 55, 56, 65, 66, 63, 62, 61, 60 ja 49) täiendavatest uuringutöödest“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, S. Remmel, 1975; EGF 3349); - „Aruanne Tallinna liivamaardla (kv.-d nr.-d 55, 56, 65, 66, 63, 62, 61, 60 ja 49) täiendavatest uuringutöödest“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, S. Remmel, 1976; EGF 3436); - „Aruanne silikaattelliste tootmiseks kõlbulike liivade otsimistöödest Tallinna liivamaardlast edela pool“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, S. Remmel, 1980; EGF 3719); - „Aruanne Tallinna liivamaardla varu ümberhindamisest“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, S. Remmel, 1981; EGF 3798); - „Aruanne Tallinna liivamaardla Männiku karjääriga piirneval alal 122, 139 ja 109 metsakvartalitel teostatud täiteliiva otsingu-hinnangu kohta“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, S. Remmel, 1986; EGF 4213); - „Aruanne Tallinna liivamaardla Saku osa eeluuringu tulemustest (varu arvutus seisuga 01.01.1982)“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, S. Remmel, 1982; EGF 3909); - „Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne“ (TK Eesti Geoloogia, R. Sinisalu, 1988; EGF 4292); - „Tallinna Teedeehituse ja Remondi Valitsuse Valdeku liivakarjääri geoloogiliste uurimistööde aruanne“ (RPI Eesti Põllumajandusprojekt, R. Killar, 1988; EGF 4487); - „Valdeku liivakarjääri jääkvaru arvutus seisuga 01.01.95“ (AS Treilor, J. Viru, 1995; EGF 4929); - „Tallinna-Saku liivamaardla varu revisjon“ (Eesti Geoloogiakeskus, R. Sinisalu, 1996; EGF 5548); - „Tammemäe liivakarjääri idasuunalise laiendamisvõimaluse hinnang“ (V. Kattai (litsents TJA nr.76), 1997; EGF 5684); - „Tallinn-Saku liivamaardla Liivalaia-II karjäärivälja uuringu aruanne (varu seisuga 01.06.21998a)“ (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, V. Jürgenson, 1998; EGF 6008); - „Varu ümberhindamine Liivalaia-II karjääris“ (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, J. Viru, 2000; EGF 6416); - „Tallinn-Saku liivamaardla Talteri uuringuala ehitusliiva uuring“ (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, R. Sinisalu, 2003; EGF 7490); - „Tallinn-Saku liivamaardla III uuringuala geoloogiline uuring“ (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, 2003; EGF 7548); - „Tallinn-Saku liivamaardla Tammemäe IV uuringuala geoloogilise uuringu aruanne“ (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, 2003; EGF 7513); - „Tallinn-Saku liivamaardla Männiku IV uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.08.2006)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, V. Kattai, E. Rannik, 2006; EGF 7781); - „Taotlus Tammemäe IV uuringuala maa-ainese kandmiseks keskkonnaregistrisse“ (Baltifalt AS, M. Beilmann, 2008; EGF 8065); - „Liivalaia III mäeeraldise lamamis Tallinn-Saku liivamaardlas täiendava varu arvutuse seletuskiri (varu seisuga 01.04.2009)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, V. Kattai, R. Kotenjov, 2009; EGF 8132); - „Tallinn-Saku liivamaardla täiendava varu (plokis 112) arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 01.08.2009)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, E. Rannik, 2009; EGF 8160); - „Tallinna-Saku liivamaardla Männiku liivakarjääri ala ehitusliiva osalise ümberhindamise ja täiteliiva arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 01.10.2010)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, E. Jassik, R. Kotenjov, H. Vahtra, T. Eensaar, 2010; EGF 8258); - „Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe II uuringuruumi geoloogiliste uuringu aruanne (varu seisuga 01.05.2011)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, R. Kotenjov, 2011; EGF 8336); - „AS Silikaat Tallinna-Saku liivamaardla Männiku liivakarjääri ala passiivse tarbevaru ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 01.01.2012)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, M. Tammekänd, 2012; EGF 8398); - „Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2012)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, R. Kotenjov, 2012; EGF 8416); - „Tallinna-Saku liivamaardla Talteri mäeeraldise piires ehitusliiva ja täiteliiva varu arvutus (varu seisuga 01.01.2012.a)“ (Mäebüroo Nord OÜ, M. Kukk, 2012; EGF 8397); - „Taotlus Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 111 varu ümberhindamiseks aktiivseks tarbevaruks (varu seisuga 03.12.2012)“ (C.B.A OÜ, 2012; EGF 8788); - „Tallinna-Saku liivamaardla Tammemäe II liivakarjääri jääkvaru hinnangu ja registrikande muutmise seletuskiri (Varu seisuga 01.12.2014)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, R. Kotenjov, 2014; EGF 8614); - „Tallinna-Saku liivamaardla Talteri liivakarjääri laienduse aktiivse tarbevaru arvutamise aruanne (varu seisuga 01.09.2016.a)“ (Mäebüroo Nord OÜ, M. Kukk, 2016; EGF 8802); - „Tallinna-Saku liivamaardla passiivse tarbevaru ploki 60 osalise ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 01.03.2017)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, O. Sein, 2017; EGF 8813); - „Seletuskiri Tallinna-Saku maardla ja Tammemäe IV liivakarjääri registrikande muutmise kohta (varu seisuga 26.06.2017)“ (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, T. Nirgi, 2018; EGF 8882). - „Tallinn-Saku maardla Tammemäe VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 31.10.2018)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, A. Küüsmaa, 2018; EGF 8975). Eeltoodud uuringutest jäävad lähimad puuraugud Männiku XX uuringuruumist lõunasse, Talteri liivakarjääri põhjaossa ning Liivalaia III liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa põhjaossa. Taotletava uuringuruumi iseloomustamiseks on kasutatud Eesti Geoloogiakeskuse 2003. a uuringu puurauke 16, 17 ja 18 ning Eesti NSV Geoloogia Valitsuse 1982. a uuringu puurauke 83, 92 ja 95. Eeltoodud puuraukudest võetud proovide andmetel oli kruusa (>5 mm osakesed) sisaldus vahemikus 0,3 - 1,8% (keskmiselt 0,8%) ning savi- ja tolmuosakeste (<0,05 mm osakesed) sisaldus vahemikus 0,7 - 2,4% (keskmiselt 1,5%). Liiva peensusmoodul (PM) oli vahemikus 1,0 - 1,7 (keskmiselt 1,4) (tabel 2.1). Liivakihi paksused jäävad vahemikku 10,1 - 18,1 m (keskmiselt 13,6 m). Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 50,8 - 51,8 m (keskmiselt 51,4 m). Taotletava uuringuruumi maavara võib olla sobilik kasutamiseks teedeehituses ning ehitussegude koostises. Maavara täpsemat kvaliteeti ning kasutusala saab määrata pärast geoloogilise uuringu tegemist. Tabel 2.1 Männiku XX uuringuruumi vahetus läheduses asuvate puuraukude andmed Uuringuaegne suudme Puuraugu Kasuliku kihi Maavara kvaliteet abs kõrgus, m nr paksus, m (EH2000) >5 mm <0,05 mm PM 16 51,4 10,1 1,8 1,6 1,7 17 51,8 11,5 0,5 2,4 1,3 18 51,8 11,6 1,0 1,7 1,5 83 50,9 14,0 0,4 0,7 1,5 92 50,8 18,1 0,3 1,4 1,0 95 51,4 16,2 0,5 1,4 1,4 Keskmine 51,4 13,6 0,8 1,5 1,4 3. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks on planeeritud rajada kuni 10 puurauku materjali leviku ja kvaliteedi täpsustamiseks. Uurimissügavuseks on kuni 25 meetrit. Võimalusel kasutatakse lisaks varasemate puuraukude andmeid. Uuringuvõrgu tihedus ja jaotus valitakse vastavalt maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei ulatu uuringuaukude vahekaugus üle 200 m. Puuraugud on planeeritud rajada ühtlase võrguga üle uuringuruumi pindala. Uuringuaugud rajatakse kuni kasuliku kihi lamamini või lubatud uurimissügavuseni. Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja võimaluse korral selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste erimite kaupa laboratoorseteks määranguteks (terastikulise koostise määramine, liiva filtratsiooni omadused). Proovide mass kahandatakse hiljem kvarteerimismeetodil labori nõutava massini. Laborikatsed tehakse OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis. Hüdrogeoloogilistest töödest mõõdetakse puuritud puuraukudes esinevad veetasemed. Uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000. 4. Üldgeoloogilise uurimistööga või geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed. Geoloogiliste töödega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Uuringu tegemisel järgitakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Töö käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei reostata ega võeta põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Tööks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse. Geoloogiliste välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Välitöö kestvuseks on planeeritud kuni nädal. Puuritud puuraugud likvideeritakse pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist ning uuringuruumi teenindusala korrastatakse. Männiku XX uuringuruumi teenindusalale ei jää ühtegi Natura 2000 võrgustiku ala ega ka looduskaitsealasid, mida geoloogiline uuring võiks mõjutada, samuti ei kattu uuringuruum ühegi kaitse all oleva liigi levikuala või elupaigaga. Kavandatav uuring viiakse läbi puurmasinaga, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega kütuseenergiat. Puuraukude puurimisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni-, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllu-majandus- masinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal päevasel ajal. Samuti ei kaasne uuringu käigus ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub välitöödel kasutatavate masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline. Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb jälgida, et oleks kasutusele võetud meetmed, ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks ja kokku kogumiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. 5. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamisjäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus. Uuringuruumi teenindusala korrastamiseks rajatud puuraugud likvideeritakse vastavalt nõuetele. Likvideerimiseks kasutatakse samast kohast väljatõstetud materjali pärast seda, kui uuringuks vajalikud tööd (geoloogilise läbilõike kirjeldamine, proovide võtmine, veetaseme fikseerimine jne) on tehtud. Väljatõstetud materjali kobestumisest tingitud võimaliku ruumalade erinevuste puhul materjal tihendatakse mehaaniliselt. Pärast puuraukude täitmist maapind tasandatakse. Maapinna looduslik situatsioon taastatakse võimalikult täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse. Puuraukude likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse likvideerija ja uuringuloa valdaja poolt ning kooskõlastatakse maaomanikuga. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb geoloogilise uuringu loa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätme- seaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Jäätme- kava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusesse võtmist, korduvkasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringu- punktidesse rajatakse puuraugud, määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. Terastikulise koostise määramiseks vaja- minev proovikogus liiva puhul on ~5 kg ja kruusa puhul 10...15 kg, filtratsioonimooduli määramiseks vajaminev proovikogus liiva puhul on ~20 kg. 6. Töö ajakava. - Uuringu ettevalmistamine – 2 kuud; - Välitööde (puuraukude rajamine, geoloogiline teenindamine, topograafiline mõõdistamine) teostamine – 4 kuud; - Välimaterjalide ettevalmistamine – 1 kuu; - Laboratoorsed tööd – 4 kuud; - Kameraaltööd ja uuringuaruande koostamine – 3 kuud; - Uuringu aruande kinnitamine – 6 kuud - Talveperioodil võimalik välitööde seisak – 4 kuud KOKKU – 24 kuud Taotleja: Osaühing C.B.A. Aleksei Bari /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse esimees Seletuskirja koostas: OÜ Inseneribüroo STEIGER Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Geoloogilise uuringu loa väljastamisel palume see saata - digitaalselt e-posti aadressil: [email protected], [email protected] - paberkandjal Tooma tee 27, 75511 Männiku küla, Saku vald, Harjumaa Keskkonnaamet Põhja regioon Tallinna kontor Viljandi mnt 16 11216, Tallinn 08.05.2019 nr.1/M20 Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus Käesolevaga esitame läbivaatamiseks Harju maakonnas Saku vallas asuva Männiku XX uuringuruumi (teenindusala pindala 2,28 ha) geoloogilise uuringu loa taotluse. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksei Bari Osaühing C.B.A. Juhatuse liige Lisa: Männiku XX uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus, 1 eks + 1 CD GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS 1.1. Nimi Osaühing C.B.A. 1.2. Äriregistri kood/isikukood 1.3. Aadress 1. Taotleja 10495273 Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Tooma tee 27, 75511 2.1. Maardla nimetus Tallinna-Saku liivamaardla 2. Maardla 2.2. Maardla osa nimetus - 2.3. Maardla (maardla osa) registrikaardi number 0109 3.1. Nimetus Männiku XX uuringuruum 3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht 3. Uuringuruum Harju maakond Saku vald 3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, 2,28 ha 4.1. Maavara nimetus ehitus- ja täiteliiv 4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad 4. Maavara Vastavalt kvaliteedile teede- ja üldehituses 4.3. Hinnanguline maavara kogus ja ühik arvestades kaevandamiskadusid 310 tuh m3 5.1. Ettevõtja nimi OÜ Inseneribüroo STEIGER 5. Uuringu teostaja 5.2. Äriregistri kood 5.3. Aadress Männiku tee 104, 11206437 11216 Tallinn 6.1. Maavara uuringu eesmärk tarbevaru uuring [x] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ] 6. Uuringu 6.2. Uurimissügavus, kuni 25 m iseloom ja maht 6.3. Puuraukude arv kuni 10 6.4. Uuringukaeveõõnte arv -  6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd veetasemete mõõtmised 6.6. Geofüüsikalised tööd elektromeetria, km gravimeetria, km - - 6. Uuringu 6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid, katsetused jne) iseloom ja maht Materjali terastikulise koostise ja filtratsioonimooduli määramine; topograafiline mõõdistamine 6.8. Ajutiste ehitiste loetelu - 6.9. Loa taotletav kehtivusaeg 2 aastat 7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 7. Lisade loetelu sätestatud juhul [ ] Loa taotleja: Aleksei Bari, juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/ nimi amet allkiri kuupäev