Sisendi küsimine

Keskkonnaministeerium [email protected] 01.10.2019 nr 12-1/19/3915 Keskkonnaamet [email protected] Sisendi küsimine Edastame Teile Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamise hüvitusmeetmete kava tööversiooni Teiepoolse sisendi saamiseks. Kavas välja pakutud meetmete hulgas on mitmeid Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti pädevusse kuuluvaid tegevusi (uute kaitsealade moodustamine, olemasolevate kaitsealade kaitse-eekirjade muutmine jms), mistõttu palume Teil kava selles osas täiendada. Eelkõige ootame ettepanekuid ja täiendusi järgmistes punktides: 1. Palume hüvitusmeetmete rakendamise ajakavas (ptk 8 tabel 2) määrata, mis ajaks meetmed rakendatakse (eelkõige need meetmed, mis on seotud kaitse alla võtmise ja kaitsekorra muutmisega). 2. Palume täpsustada, millal võib hüvitusmeetmete rakendamisega alustada. 3. Palume seisukohta hüvitusmeetmete tehnilise teostatavuse ja etapilisuse võimalikkuse osas (ptk 6). 4. Palume sisendit hüvitusmeetmete rakendamise kulude kohta (ptk 7). Täpsemad küsimused on lisatud failis kommentaaridena. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katri Raudsepp Kaitseinvesteeringute osakonna juhataja asetäitja Lisa: Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamise hüvitusmeetmete kava Maris Freudenthal 717 0165 [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Töö number 2017 -00 55 Tellija Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2 , 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev Oktoober 2019 Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu Natura hindamine Hüvitusmeetmete kava 819150 5974080 0 0 Versioon 1 Kuupäev 1.10.2019 Koostanud Eike Riis , Raimo Pajula , Marju Kaivapalu, Anni Konsap, OÜ Clanga , Loodushoiu Ühing „ Lutra “ MTÜ , Kaitseministeerium , Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Esikaane l : Valgejõgi Kaitseväe keskpolügoonil. Foto: Raimo Pajula, 30.06.2017 Projekti nr 201 7 - 00 55 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk .ee www.skpk .ee S isukord TOC \o "1-3" \h \z \u Kokkuvõte PAGEREF _Toc20755565 \h 5 1. Sissejuhatus PAGEREF _Toc20755566 \h 7 1.1. Hüvitusmeetmete kava koostamise põhimõtted PAGEREF _Toc20755567 \h 8 1.2. Hüvitusmeetmete kava koostajad PAGEREF _Toc20755568 \h 9 2. Kokkuvõte Natura asjakohase hindamise tulemustest PAGEREF _Toc20755569 \h 10 2.1. Mõju KVKP-ga seotud Natura 2000 aladele PAGEREF _Toc20755570 \h 10 2.1.1. Põhja-Kõrvemaa loodusala PAGEREF _Toc20755571 \h 10 2.1.2. Ohepalu loodusala PAGEREF _Toc20755572 \h 11 2.1.3. Valgejõe loodusala PAGEREF _Toc20755573 \h 11 2.1.4. Pakasjärve loodusala PAGEREF _Toc20755574 \h 12 2.1.5. Põhja-Kõrvemaa linnuala PAGEREF _Toc20755575 \h 12 2.1.6. Ohepalu linnuala PAGEREF _Toc20755576 \h 13 2.1.7. Mõju kaitse-eesmärgiks olevatele enimmõjutatud liikidele lähtuvalt mõjuallikast PAGEREF _Toc20755577 \h 14 2.2. Kumulatiivse mõju esinemise võimalikkus PAGEREF _Toc20755578 \h 17 2.3. Leevendavate meetmete kavandamine ja nende tõhususe hindamine PAGEREF _Toc20755579 \h 17 2.3.1. Põhja-Kõrvemaa loodusala PAGEREF _Toc20755580 \h 17 2.3.2. Ohepalu loodusala PAGEREF _Toc20755581 \h 18 2.3.3. Valgejõe loodusala PAGEREF _Toc20755582 \h 18 2.3.4. Pakasjärve loodusala PAGEREF _Toc20755583 \h 19 2.3.5. Põhja-Kõrvemaa linnuala PAGEREF _Toc20755584 \h 19 2.3.6. Ohepalu linnuala PAGEREF _Toc20755585 \h 20 2.3.7. Täiendavalt vajalikud leevendavad meetmed PAGEREF _Toc20755586 \h 20 3. Alternatiivide kaalumine PAGEREF _Toc20755587 \h 25 3.1. Alternatiivsete lahenduste väljaselgitamine PAGEREF _Toc20755588 \h 25 3.2. Üldiste (avalike) huvide seisukohast eriti mõjuvad põhjused PAGEREF _Toc20755589 \h 29 3.2.1. Kaitseväe keskpolügooni arendamise seos riiklike strateegiate ja arengukavadega PAGEREF _Toc20755590 \h 30 3.2.2. Riigikaitse ja avaliku julgeoleku olulisus riigi ja rahvusvahelisel tasandil PAGEREF _Toc20755591 \h 31 4. Hüvitusmeetmed PAGEREF _Toc20755592 \h 33 4.1. Eesmärgid ja sihtväärtused vastavalt alade kaitse-eesmärkidele PAGEREF _Toc20755593 \h 33 4.1.1. Hüvitusmeetmeid vajavate liikide arvukus KVKP mõjualas PAGEREF _Toc20755594 \h 33 4.1.2. Mõjuala ulatus PAGEREF _Toc20755595 \h 34 4.2. Natura 2000 võrgustiku üldine sidusus ja ettepanekud selle parandamiseks PAGEREF _Toc20755596 \h 34 4.3. Metsise ja kaljukotka elupaikade kaitse parandamine PAGEREF _Toc20755597 \h 36 4.4. Metsise ja must-toonekure kaitse tõhustamine Natura alade võrgustikus PAGEREF _Toc20755598 \h 38 4.5. Must-toonekure toitumisalade looduslikkuse suurendamine ja taastamine PAGEREF _Toc20755599 \h 39 4.6. Kaljukotka elupaikade hüvitusmeetmed PAGEREF _Toc20755600 \h 40 5. Seiremeetmed PAGEREF _Toc20755601 \h 42 6. Hüvitusmeetmete tehnilise teostatavuse analüüs PAGEREF _Toc20755602 \h 43 7. Hüvitusmeetmete kulude katmine PAGEREF _Toc20755603 \h 44 8. Hüvitusmeetmete rakendamise ajakava PAGEREF _Toc20755604 \h 45 9. Ülevaade koostööst Natura 2000 pädevate asutustega PAGEREF _Toc20755605 \h 48 10. Üldsuse teavitamine ja konsulteerimise etapid PAGEREF _Toc20755606 \h 50 11. Kasutatud kirjandus jm alusmaterjalid PAGEREF _Toc20755607 \h 51 Lisad Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu raames hüvitusmeetmete väljatöötamine Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele: metsis, must-toonekurg ja kaljukotkas. Koostaja: OÜ Clanga (Renno Nellis, Indrek Tammekänd, Gunnar Sein). Aprill 2019 Kasutatud lühendeid eRT elektrooniline Riigi Teataja KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine KVKP Kaitseväe keskpolügoon LKA looduskaitseala PlanS planeerimisseadus RE P riigi eri planeering Kokkuvõte Hüvitusmeetmete kava koostamise ja hüvitusmeetmete rakendamise põhjuseks on asjaolu, et Kaitseväe keskpolügooni (KVKP) riigi eriplaneeringuga (REP) kavandatav tegevus võib ka leevendusmeetmete rakendamisel mõjutada piirkonna Natura alade – Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade – osasid kaitse-eesmärke: must-toonekurge, kaljukotkast ja metsist , samuti linnudirektiivis nimetatud kaitsealuseid liike merikotkas ja kalakotkas . Valdavas osas on mõjud leevendatavad, kuid nimetatud linnu liikide jaoks on vajalik hüvitusmeetmete rakendamine. Selle le järelduse le on jõutud KVKP REP-i keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) mahus läbi viidud Natura asjakohase hindamise käigus. Kavandatavale tegevusele puuduvad alternatiivsed l ahendused, sest : Kaitseväe keskpolügooni väljaarendamine vastavalt koostatavale riigi eriplaneeringule on hädavajalik seoses üldise huvi, s . o riigikaitse ja riigi julgeoleku huvi, realiseerimisega; Kaitseväe keskpolügooni asukoht on määratud varasemate planeeringudokumentide ja riiklikul tasandil tehtud otsustega; Kaitseväe keskpolügoon on olemasolev sõjalise väljaõppe peamine keskus Eestis ja liitlasvägedega koostöö harjutamise koht . Avalikkuse jaoks esmatähtsad põhjused kavandatava tegevuse elluviimiseks ja hüvitusmeetmete rakendamiseks on riigikaitse ja avalik julgeolek. Rakendatavad hüvitusmeetmed on järgmised: metsise ja kaljukotka elupaikade kaitse parandamiseks Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade/looduskaitsealade (LKA-de) laiendamine ning tsoneeringute muutmine järgmiselt: liita Põhja-Kõrvemaa linnualaga (looduskaitsealaga) Rohussaare II metsise püsielupaik koos selle ja kaitseala vahele jäävate mosaiiksete sooelupaikadega; liita Ohepalu linnualaga (looduskaitsealaga) projekteeritav Tuksmani metsisemäng sihtkaitsevööndina; Põhja-Kõrvemaa linnualal (looduskaitsealal) tsoneerida piiranguvööndist sihtkaitse-vööndisse Suru ja Mähuste metsisemäng ning parandada Jussi 3, Salu raba ja Harakajärve metsisemängukoha ümbruses kaitseala tsoneeringut ; metsise elupaikade kaitseks võtta püsielupaigana kaitse alla Valgejõe metsisemäng (KVKP mõjupiirkonnas väljaspool linnualasid); k aaluda tuleks selle ala liitmist Natura võrgustikuga ; m etsise ja must-toonekure kaitse tõhustamine Natura alade võrgustikus : kaasata Natura alade võrgustikku järgmised metsise püsielupaigad: Kõrve, Vikipalu, Niinsoni ja Pikva (lisaks Maapaju looduskaitseala) ; hõlmata Natura linnualade koosseisu Anija-69 must-toonekure püsielupaik ja Niinsoni looduskaitseala, mis moodustavad metsise püsielupaikadega ühe maastikulise terviku ; nimetatud püsielupaikades tuleb metsise elupaigad tsoneerida sihtkaitsevööndisse ja taastada soometsades veerežiim ; tagada Maapaju raba terviklik kaitse ( osa soost ja metsise elupaigast on praegu väljaspool püsielupaikasid ja Maapaju looduskaitseala ); m ust-toonekure toitumisalade looduslikkuse suurendamine ja taastamine : sobivate toitumisalade looduslikkuse parandamine ja taastamine , et võimaldada Ohepalu linnuala taasasustamis t ; v ajalik on välja selgitada toitumisalal asuvate veekogude looduslikkuse suurendamise vajalikkus ja tehnilised võimalused ; k aljukotka elupaikade hüvitusmeetmed : m oodustada Lääne-Virumaale Peedla ( Peetla ) soo looduskaitseala ; m oodustada Valgamaale Holdre lagesoole kaljukotka püsielupaik või looduskaitseala . Sissejuhatus L oodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 järgi tuleb iga kava või projektiga , mis ei ole otseselt seotud Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude kavade või projektidega, kaasneva mõju hindamisel lähtuda ala terviklikkusest ja kaitse- eesmär kidest . See tähendab, et kava või projekti elluviimine ei tohi Natura ala terviklikkust ja kaitse-eesmärke kahjustada ning otsustaja peab tegevuse lubamisel olema selles veendunud. Hüvitus- ehk kompensatsioonimeetmed kujutavad endast meetmeid, mida võetakse konkreetse kava või projekti puhul lisaks kahe looduskaitsedirektiivi (loodusdirektiivi ja linnudirektiivi) tavalise rakendamise võtetele. Nende eesmärgiks on korvata projekti negatiivset mõju ning pakkuda kompensatsiooni, mis oleks täpses vastavuses asjaomasele liigile või elupaigale tekitatud kahjudega. Hüvitusmeetmed on "viimaseks abinõuks". Neid kasutatakse ainult siis, kui teised direktiivis sätestatud kaitseabinõud ei ole küllalt tõhusad ning kui on tehtud otsus siiski kaaluda Natura 2000 alale kahjulikku mõju avaldava projekti või kava elluviimist. Käesoleva hüvitusmeetmete kava koostamise põhjuseks on asjaolu, et Kaitseväe keskpolügooni (KVKP) riigi eriplaneeringuga (REP) kavandatav tegevus võib ka leevendusmeetmete rakendamisel mõjutada piirkonna Natura alade – Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade – osasid kaitse-eesmärke : must-toonekurge, kaljukotkast ja metsist. Selle järelduseni on jõutud KVKP REP-i keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) mahus läbi viidud Natura asjakohase hindamise käigus. L oodusdirektiiv i artikli 6 lõige 4 annab aga otsustajale teatud olukordades õiguse eelistada üldiseid (sh riigikaitselisi ja julgeoleku) huvisid looduskaitselistele huvidele , kuid nende er i olukor dade puhul on oluline võtta kasutusele meetmed Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe tagamiseks. Loodusdirektiivi artikli 6 lõige 4: Kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed , et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse. Liikmesriik teatab komisjonile vastuvõetud asendusmeetmetest. Keskpolügooni KSH Natura asjakohase hindamise tulemusena mõjutavad planeeritavad tegevused Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade kaitse- eesmärgiks olevate liikide – metsis, kaljukotkas ja must-toonekurg – soodsat seisundit, mida ei suudeta leevendavate meetmetega täielikult vältida. Seetõttu kohaldub KeHJS § 29 lõige 3, et kui hoolimata kavandatava tegevuse eeldatavalt ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale on see tegevus alternatiivsete lahenduste puudumisel siiski vajalik avalikkuse jaoks esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjustel, võib tegevusloa anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. KeHJS § 45 lg 4 kohaselt on kavandatava tegevuse elluviimise eelduseks hüvitusmeetme te rakendamine . KeHJS-e § 40 lg 4 p 8 1 tulenevalt lisatakse Kaitseväe keskpolügooni REP-i KSH aruan desse ülevaade strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju põhjustatava võimaliku kahjustuse reaalsetest hüvitusmeetmetest looduskaitseseaduse § 70 1 tähenduses, samuti nende meetmete tõhususe ja vajaliku rakendusmahu hinnang (käesoleva hüvitusmeetmete kava alusel) . Vastavalt looduskaitseseaduse § 70 l õikele 2 on sobivateks hüvitusmeetmeteks kas elupaikade taastamine, uute elupaikade loomine, olemasolevate elupaikade kvaliteedi tõstmine või muud meetmed, mis aitavad vältida Natura 2000 võrgustiku sidususe edasist vähenemist. L ooduskaitseseaduse § 70 lõike 3 kohaselt peavad hüvitusmeetmed vastama järgmistele tingimustele: (1) olema suunatud ebasoodsalt mõjutatavatele elupaikadele ja liikidele ning olema oma ulatuselt võrdelised tekitatava kahjuga; (2) toimima ebasoodsalt mõjutatavale elupaigale võimalikult lähedal; (3) tagama ebasoodsalt mõjutatava ala Natura 2000 võrgustiku alaks valimise eesmärkidega samaväärsete eesmärkide saavutamise; (4) täitma rakendus- ja kaitsekorralduslikke eesmärke, nii et nende meetmete abil saaks säilitada või suurendada Natura 2000 võrgustiku sidusust. KVKP REP-iga kavandatava le tegevuse le ei ole alternatiivseid lahendusi ning kavandatav tegevus tuleb ellu viia üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel – riigikaitse ja riikliku julgeoleku huvides. Hüvitusmeetmete kava koostamise põhimõtted KVKP REP-i Natura hüvitusmeetmete kava koostamise aluseks on järgmised dokumendid: Juhenddokument loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 kohta (2007/2012) Keskkonnaministeeriumi 14.11.2018 kiri nr 7-12/18/5457-6 Keskkonnaameti 05.11.2018 kiri nr 6-5/18/2030-6 KVKP REP KVKP REP-i KSH aruanne (eelkõige Natura asjakohase hindamise osa) Kava koostamisel on arvestatud, et h üvitusmeetmed on vajalik välja töötada linnudirektiivi alusel kaitse alla võetud Natura 2000 võrgustiku alade ( linnualade ) kaitse-eesmärkide le (linnuliikidele ja nende elupaikadele) . Hüvitusmeetmed kujutavad endast meetmeid (tegevusi), mida rakendatakse konkreetse kava või projekti puhul lisaks direktiivi tavalise rakendamise võtetele . Nende hüvitusmeetmete eesmärgiks on korvata kavandatava tegevuse negatiivset mõju ning pakkuda kompensatsiooni, mis oleks vastavuses asjaomasele liigile või elupaigale tekitatud kahjudega. Linnudirektiivi osas võib vastuvõetava te ks hüvitusmeetmeteks pidada neid töid, mis tõstavad määratud linnuala bioloogilist väärtust nii, et selle ala kandevõime või toidubaasi olemasolu suurenevad määral, mis vastab projekti poolt kahjustatud alal aset leidnud kaole. Vastuvõetavaks võib lugeda ka asjaomase linnuliigi jaoks uue soodsa elupaiga loomist eeldusel, et selliselt loodud ala on kättesaadav kohe, kui kahjustatav ala kaotab oma loodusliku väärtuse. Hüvitusmeetmete kava koosta jad Andmed KVKP REPi Natura hindamise hüvitusmeetmete kava väljatöötamise töörühma liikmete kohta on toodud alljärgnevas tabelis ( REF _Ref434922404 \h Tabel 1 ) . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Hüvitusmeetmete kava väljatöötamise töörühma koosseis Nimi Asutus Positsioon töögrupis Kontaktandmed Eike Riis B ioloog ( MSc TÜ) Skepast&Puhkim OÜ Projektijuht ; aruande koostamise juhtimine, aruande koostamine; Natura hindamine (sh metoodika ja protseduurid) ; KVKP REP-i KSH juhtekspert Laki põik 2, 12915 Tallinn [email protected] mob 501 1548 Raimo Pajula ( MSc T p edI /TLÜ) Skepast&Puhkim OÜ Natura hindamine; ökoloog Laki põik 2, 12915 Tallinn [email protected] mob 501 1548 Marju Kaivapalu Skepast&Puhkim OÜ H üvitusmeetmete rakendamise ajakava koostamine Laki põik 2, 12915 Tallinn [email protected] mob 501 1548 Anni Konsap Skepast&Puhkim OÜ Alternatiiv sete lahenduste väljaselgitamine ja kaalumine; hüvitusmeetmete õigusliku teostatavuse analüüs Laki põik 2, 12915 Tallinn [email protected] mob 501 1548 Renno Nellis, I ndrek Tammekänd OÜ Clanga Liigieksperdid (must toonekurg, kaljukotkas, metsis) Sutlepa küla/ Sutlepa , Lääne-Nigula vald 91230, Läänemaa [email protected] mob 5302 1377 Nikolai Laanetu Loodushoiu Ühing „ Lutra “ MTÜ Liigiekspert (saarmas) Tartu linn, Kalevi tn 69-1, 50103 Tartumaa [email protected] mob 511 2991 Maris Freudenthal Kaitse-ministeerium Alternatiiv sete lahenduste väljaselgitamine ja kaalumine; avalike huvide seisukohast eriti mõjuvad põhjused ; hüvitusmeetmete kulude katmine; KVKP REP-i rakendamise ajakava Sakala 1, 15094 Tallinn maris.freudenthal@ kaitseministeerium.ee 717 0165 Liina Allikas- Pürn Riigi Kaitse-investeeringute Keskus Järve 34A, 11314 Tallinn Liina.Allikas-Purn@ kaitseinvesteeringud.ee 717 0540 Kokkuvõte Natura asjakohase hindamise tulemustest Mõju KVKP- ga seotud Natura 2000 aladele KVKP alale (p laneeringualale ) ja selle mõjualasse jäävad järgmised Natura 2000 võrgustiku alad: Põhja-Kõrvemaa loodusala, Ohepalu loodusala, Valgejõe loodusala, Pakasjärve loodusala, Põhja-Kõrvemaa linnuala ja Ohepalu linnuala. Alljärgnevalt on toodud kokkuvõte Natura asjakohase hindamise tulemustest alade kaupa. Põhja-Kõrvemaa loodusala Põhja-Kõrvemaa loodusala kaitse - eesmärk on : elupaigatüübid liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja mo reenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); liigid kaunis kuldking, palu-karukell, kollane kivirik, rohe-vesihobu ja paksu kojaline jõekarp. Loodusala piirneb suures ulatuses KVKP- ga , samuti kattub osaliselt KVKP alaga. Kavandatav tegevus on planeeritud nii, et see loodusala ning selle kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ja liike arvestataval määral ei mõjutaks. Esineb mõningane risk põlengute levikuks loodusalale, mis on ettevaatusabinõude ja tulekaitsemeetmetega leevendatav ning ebasoodsad mõjud elupaikadele ja liikidele on välditavad. Kuuli- ja killukahjustusi metsaelupaikadele on võimalik ära hoida puhvermetsade abil. Potentsiaalseks mõjuriks sooelupaikadele ja soometsadele on KVKP alal tehtav võimalik kuivendus. Kuivenduse võimalikke mõjusid tuleb hinnata tegevuse kavandamise järgmises etapis, kui on täpsemalt teada kuivendamise vajadus ja ulatus, ning välja töötada konkreetsed meetmed ebasoodsate mõjude vältimiseks soo- ja soometsade elupaikadele. Vee-elupaikadele (elupaigatüüp jõed ja ojad) ja nendega seotud liikidele võivad mõju avaldada laske- ja õppeväljadelt ning sihtmärgialadelt lähtuv heljum, orgaaniline aine ja toitainete koormus. Suuremat mõju võib avaldada heljum, mille hulka saab vähendada settebasseinide ja puhastuslodudega ning muude veekaitsemeetmete rakendamisega. Eeldatavalt on leevendusmeetmete (veekaitsemeetmete) rakendamisel võimalik ebasoodsaid mõjusid vee-elupaikadele ning nendega seotud liikidele vältida. Raskmetallide vette leostumist ning negatiivseid mõjusid veekeskkonnale ja elustikule on võimalik vältida laskemoonajääkide (peamiselt hülsside) kokkukorjamisega pärast laskeharjutuste toimumist. Positiivse mõjuaspektina väheneb KVKP laiendatud ohualaga kattuvas loodusala osas liikumispiirangute tõttu külastuskoormus ning sellest tulenevalt tallamiskoormus kaitstavatele elupaikadele ja taimeliikidele. Kokkuvõttes ei põhjusta kavandatav tegevus Põhja-Kõrvemaa loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsaid mõjusid. Ohepalu loodusala Ohepalu loodusala kaitse-eesmärk on: elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); liigid kaunis kuldking, eesti soojumikas, paksukojaline jõekarp ja rohe-vesihobu. Ohepalu loodusala piirneb suures ulatuses KVKP- ga ning kattub väikeses osas KVKP alaga. Kavandatav tegevus on planeeritud nii, et see loodusala ning selle kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ja liike võimalikult vähe mõjutaks. Siiski on lähemal paiknevate objektide puhul mõningane risk põlengute levikuks loodusalale, mis on ettevaatusabinõude ja tulekaitsemeetmetega leevendatav ning ebasoodsad mõjud elupaikadele ning liikidele on välditavad. Loodusala lähedal paiknevate laskeväljade puhul on võimalikud kuuli- ja killukahjustused puudele, mida on võimalik leevendada puhverdavate metsaribade jätmisega. Puhvermets on vajalik ka tuulekahjustuste vältimiseks raadamisalade piiril. Potentsiaalseks mõjuriks sooelupaikadele ja soometsadele on KVKP alal tehtav võimalik kuivendus. Kuivenduse võimalikke mõjusid tuleb hinnata tegevuse kavandamise järgmises etapis, kui on täpsemalt teada kuivendamise vajadus ja ulatus, ning välja töötada konkreetsed meetmed ebasoodsate mõjude vältimiseks soo- ja soometsade elupaikadele. Vee-elupaikadele ja nendega seotud liikidele negatiivset mõju ei avaldu. Suhteliselt väheolulise, kuid siiski positiivse mõjuaspektina väheneb KVKP laiendatud ohualaga kattuvas loodusala osas liikumispiirangute tõttu külastuskoormus ning sellest tulenevalt tallamiskoormus kaitstavatele elupaikadele ja taimeliikidele. Kokkuvõttes ei põhjusta kavandatav tegevus Ohepalu loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja liikidele ebasoodsat mõju. Valgejõe loodusala Valgejõe loodusala kaitse-eesmärgid on elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260) ning liigid harilik võldas, rohe-vesihobu, saarmas ja paksukojaline jõekarp. Valgejõe loodusala kattub KVKP- ga suures ulatuses, kuid otseselt loodusalal seda oluliselt mõjutavaid tegevusi ei kavandata. Kuna suur osa tegevustest toimub Valgejõe valgalal, siis võivad mõjud avalduda kaudselt, veekvaliteedi kaudu. Vee-elupaikadele (elupaigatüüp jõed ja ojad) ning nendega seotud liikidele võivad mõju avaldada eelkõige laske- ja õppeväljadelt ning sihtmärgialadelt lähtuv heljum, orgaaniline aine ja toitainete koormus. Suuremat mõju võib avaldada heljum, mille hulka saab vähendada settebasseinide, puhastuslodude ning muude veekaitsemeetmete rakendamisega. R askmetallid e mõju leevenda b laskemoonajäätmete (peamiselt hülsside) kokkukorjamine pärast laskeharjutus te toimumist . Leevendusmeetmed, mis võimaldavad tagada nii jõe elupaigatüübi kui ka saarma soodsa seisundi, on eelkõige veekaitsemeetmed: heljumi Valgejõkke kandumise piiramiseks rajada äravooludele ja kraavidele settebasseine, võimaluse korral koos puhastusloduga, mis kujunevad soodsateks amfiibide kudemis- ja elupaikadeks ning rikastavad saarma toidubaasi; metsade raadamisel ja väliõppetegevuse käigus veekaitsevööndis tuleb vältida või minimeerida rasketehnika liikumist ja pinnasekahjustusi ning säilitada alustaimestik ning võimalusel ka põõsad ja väiksemad puud, minimeerida raieid veekaitsevööndis seoses nähtavuse tagamisega kavandatavatel laske- ja õppeväljadel ning liikumiskoridorides; veekaitsemeetmeid tuleb järgida ka sildade ehituse ning muude jõe ja teiste vooluveekogude kallastel toimuvate tegevuste korral. Leevendusmeetmete rakendamisel on võimalik ebasoodsaid mõjusid Valgejõe loodusala vee-elupaikadele ning nendega seotud liikidele vältida. Pakasjärve loodusala Pakasjärve loodusala kaitse-eesmär k on elupaigatüü p huumustoitelised järved ja järvikud (3160). Pakasjärve loodusala paikneb kogu ulatuses KVKP alal, kuid tegevusi selle alale ega vahetusse naabrusse kavandatud ei ole. Kuna loodusala moodustavate rabajärvede seisund sõltub neid ümbritseva raba seisundist, võib mõju avaldada Pakasjärve rabal toimuv kuivendus. Kuivenduse vältimisega saab ära hoida ebasoodsate mõjude avaldumise kaitstavale olevale elupaigatüübile. Põhja-Kõrvemaa linnuala Põhja-Kõrvemaa linnuala kaitse-eesmärgiks on kaljukotkas, metsis, sinikael-part, sõtkas, järvekaur, laululuik, nõmmelõoke, rüüt, teder, muda- ja heletilder . Põhja-Kõrvemaa l innuala piirneb suures ulatuses KVKP- ga , samuti kattub see osaliselt KVKP alaga. Kavandatav tegevus on planeeritud nii, et see linnuala füüsiliselt ei mõjutaks ning selle kaitse-eesmärgiks olevaid liike võimalikult vähe mõjutaks. Esineb mõningane risk põlengute levikuks linnualale, mis on ettevaatusabinõude ja tulekaitsemeetmetega leevendatav ning seega ei avaldu ebasoodsaid mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele. Potentsiaalseks mõjuriks sooelupaikadele ja nendega seotud linnuliikidele on KVKP alal tehtav võimalik kuivendus. Kuivenduse võimalikke mõjusid tuleb hinnata tegevuse kavandamise järgmises etapis, kui on täpsemalt teada kuivendamise vajadus ja ulatus, ning välja töötada konkreetsed meetmed ebasoodsate mõjude vältimiseks. Oluline mõju linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele on KVKP kasutusest tingitud müra. Kuigi KVKP näol on tegemist olemasoleva müraallikaga, siis kavandatavate tegevuste tagajärjel lisandub müra lähtekohti ning mürahäiringute sagedus suureneb. Valdava osa kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikade alal mõjub müra pigem foonilisena või avaldab olulisi häiringuid vaid väikesel osal elupaikadest, avaldamata mõjusid liikide soodsale seisundile. L iigiks, kelle puhul võib eeldada mürast tingitud ebasoodsaid mõjusid, on metsis, kelle elupaigad ja mängualad paiknevad KVKP alal ja naabruses. Tugevaimad mõjud avalduvad Kolgu metsise elupaigale ja mängualale seoses sihtmärgiala SM3 rajamisega. Leevendava meetmena nihutati kavandatava sihtmärgiala piir 600 m võrra elupaigast kaugemale. Kuna KVKP-l toimuvad raadamised ja rajatavad objektid hõlmavad olulist osa liigi reaalsest elupaigast nii Kolgu kui ka mitme teise metsise elupaiga osas, siis ei ole ebasoodsate mõjude vältimine metsise puhul ilmselt võimalik. Mõju liigile võib osaliselt leevendada mänguala ja elupaikade nihkumine lääne poole, sest piirkonnas leidub selleks sobivat maastikku. Kuna ebasoodsad mõjud metsisele pole leevendatavad, siis on vajalik hüvitusmeetmete väljatöötamine. Häiringute ning toitumisalade kadumise ja nende kvaliteedi halvenemise koostoimes avalduvad ebasoodsad mõjud kaljukotkale. Seega on ka kaljukotkale vajalik hüvitusmeetmete väljatöötamine. Kuna suur osa linnualast jääb KVKP laiendatud ohualasse, siis väheneb liikumispiirangute tõttu inimeste liikumine alal, mis toob mitmetele kaitstavatele linnuliikidele positiivse mõjuna kaasa matkajatest tingitud häiringute vähenemise. Ohepalu linnuala Ohepalu linnuala kaitse-eesmärgiks on kaljukotkas, must-toonekurg, sookurg ja sõtkas. Ohepalu linnuala piirneb suures ulatuses KVKP- ga ning kattub väikeses osas KVKP alaga. Kavandatav tegevus on planeeritud nii, et see linnuala võimalikult vähe mõjutaks. Siiski on lähemal paiknevate objektide puhul mõningane risk põlengute levikuks linnualale, mis on ettevaatusabinõude ja tulekaitsemeetmetega leevendatav ning ebasoodsad mõjud kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaikadele on välditavad. Potentsiaalseks mõjuriks sooelupaikadele ja neis elutsevatele linnuliikidele on KVKP alal tehtav võimalik kuivendus. Kuivenduse võimalikke mõjusid tuleb hinnata tegevuse kavandamise järgmises etapis, kui on täpsemalt teada kuivendamise vajadus ja ulatus, ning välja töötada konkreetsed meetmed negatiivsete mõjude vältimiseks . Olulisimaks mõjuks linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele on KVKP kasutusest tingitud müra. Kuigi KVKP näol on tegemist juba olemasoleva müraallikaga, siis kavandatavate tegevuste tagajärjel lisandub müra lähtekohti ning mürahäiringute sagedus suureneb. Valdava osa kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikade alal mõjub müra pigem foonilisena või avaldab olulisi häiringuid vaid väikesel osal elupaikadest, avaldamata negatiivseid mõjusid liikide soodsale seisundile. Must-toonekure ja kaljukotka puhul või b esineda ebasoodsaid mõjusid , sest piikonnas tugevnev ja sagenev müra võib põhjustada KVKP- le lähemate pesapaikade piirkonna ebasobivaks muutumist. Kaljukotkale põhjustab negatiivseid mõjusid KVKP alale jäävate toitumisalade kadu ja kvaliteedi langus, mida pole võimalik leevendada. Seetõttu on vajalik liigile hüvitusmeetmete väljatöötamine. Must-toonekure pesapaigad on olnud juba aastaid asustamata ning käsitletavad potentsiaalsete elupaikadena. Liigi potentsiaalsed toitumisalad jäävad osaliselt ka polügoonile ja selle mõjuvälja jäävatele veekogudele, mille seisundit mõjutavad lageraiealadelt ja kuivendusaladelt leostuv he ljum ja maaparandustööde tõttu muutuv veerežiim. Veekaitsemeetmete rakendamisega on võimalik mõjusid veekeskkonna kaudu minimeerida, kuid mitte täielikult ära hoida. Must-toonekure elupaik on hetkel küll asustamata, kuid tugevalt vähenenud arvukusega liigi elupaikade seisund tuleb tagada nende taasasustamise võimaldamiseks tulevikus. Seetõttu on vajalik liigile hüvitusmeetmete väljatöötamine. Kuna suur osa linnualast jääb KVKP laiendatud ohualasse, siis väheneb liikumispiirangute tõttu inimeste liikumine alal, mis toob mitmetele kaitstavatele linnuliikidele positiivse mõjuna kaasa matkajatest tingitud häiringute vähenemise. Mõju kaitse-eesmärgiks olevatele enimmõjutatud liikidele lähtuvalt mõjuallikast Hüvitusmeetmete kava koostamise käigus analüüsiti täiendavalt mõju suure territoriaalse elupaiganõudlusega linnuliik idele , kes on Natura linnualade kaitse-eesmärgiks: metsis, must-toonekurg ja kaljukotkas. Lisaks nimetatud liikidele pesitseb keskpolügooni lõunaosas merikotkas ja KVKP mõjualas Ohepalu linnualal kalakotkas, kes on samuti l innudirektiivi I lisa liigid, kuid ei ole linnualade kaitse-eesmärgiks (pesad on leitud viimastel aastatel). Negatiivset mõju n ende le liikide le käsitletakse koos kolme nimetatud Natura kaitse-eesmärgiks oleva linnuliigiga. Vt ka REF _Ref16526002 \r \h Lisa 1 . Eelviidatud uuringule tuginedes on Kaitseväe k eskpolügooni arendustööde negatiivsed mõjud metsisele, must-toonekurele ja kaljukotkale järgmised (esitatud on ainult kõige suurema mõjuga tegevused olulisuse järjekorras): mürahäiringud, sh pesitsusaegne häirimine; pesitsus- ja toitumiselupaikade kadumine KVKP raadamisalade tõttu ja elupaigaterviku killustumine; maaparandussüsteemide rekonstrueerimine keskpolügooni maa-alal, koos piirnevate mõjudega. Alljärgnevalt on kokkuvõtlikult kirjelda tud neid negatiivseid mõjusid nimetatud liikidele. Täpsemalt v t REF _Ref16526002 \r \h Lisa 1 ptk 3. 1. Mürahäiringud Keskpolügoon ilt lähtuvad mürahäiringud on olulised kõikidele käsitletud liikidele, kes keskpolügooni ja selle lähiümbrust seetõttu järjest vähem kasutama hakkavad. Mürarikkad militaartegevused häirivad kõiki käsitletud liike: metsis, kaljukotkas, merikotkas, kalakotkas ja must-toonekurg. KVKP tegevusega kaasnevad m ürahäiringud mõjutavad vähemalt 11 metsisemängu ( loetud kokku kuni 37-39 kukke ) ja nendega piirnevate elupaikade kasutamist . Pikassaare ja Jussi 1 mängud asuvad KVKP maa-alal, teised mängud asuvad KVKP piirist kuni 3 km kaugusel. K aheksa KVKP mõjualas olevat metsisemängu asuvad linnualadel : Põhja-Kõrvemaa linnualal: Jussi 1, 2 ja 3 ning Suru ja Kolgu metsisemängud; Ohepalu linnualal: Litsemäe 1 ja 2 ning Mädajärve metsisemängud. Mõjud v äljaspool linnualasid asuvatele mängudele ( Pikassaare , Valgejõe ja Rohussaare II) mõjutavad kaudselt samuti Natura alasid , nt metsise elupaikade sidususe ja liigi soodsa seisundi kaudu . Mürahäiringud mõjuvad metsise metapopulatsioonile , sest KVKP mõjualas asuvad metsise mängu d moodusta vad 3% metsise kogu Eesti populatsiooni arvukusest (1100 – 1200 kukke). Merikotka üks pesapaik asub keskpolügooni lõunaosas, teise paari pesad on alast 2,2 ja 2,7 km väljaspool. Teiste liikide pesad on keskpolügoonist vahetult väljaspool: kaljukotka pesad 0,1 , 0,7 , 1,1 , 1,2 ja 1,2 km kaugusel; must-toonekure pesad 0,7 ja 0,7 km; kalakotka pesa 1,1 km polügooni välispiirist. Must-toonekure pesad on hetkel asustamata, kuid liigi elupaikade seisundi säilimine tuleb tagada, et võimaldada liigi arvukuse taastumisel elupaiga taasasustamine . Kaitseväe ja Kaitseliidu lasketiirude läheduses teostatud u uringust selgus, et lasketiirude lähedal on metsiste kortikosterooni metaboliitide (stressihormoonide) tase mõõdukalt kõrgem (22%) kui kontrollaladel. L askeharjutustele järgneval päeval on isendite stressitase peaaegu oluliselt kõrgem kui harjutustevahelisel ajal, kuid rasketehnika liikumine ei avaldanud metsise stressitasemele mingit negatiivset mõju. Tuvastati, et s õjaliste harjutustega kaasnev mürafooni tõus mõjutab metsise stressitaset, ent mõjude detailsemaks hindamiseks tuleks uuringut korrata suuremate valimitega. See tulemus näitab, et häiringute mõju on tuvastatav ka oluliselt madalama kasutuskoormusega aladel, kui toimub ja on planeeritud Kaitseväe keskpolügoonil. Kotkaste ja must-toonekure stressiuuringuid ei ole Eestis ja lähiriikides tehtud. Militaartegevusest lähtuvaid uuringuid kotkaste või metsise ja militaarmüra seoste kohta teada ei ole. USAs on uuritud erinevate mürahäiringute mõju valgepea-merikotkale, kes on meie merikotkale väga lähedane liik . Tavapärastest esinevatest helidest mõjuvad valgepea-merikotkale häirivalt ainult laskmisel tekkivad paugud. Häiringud põhjustavad talvituvate valgepea-merikotkaste suurema energiakulu inimeste tekitatud lindude lendutõusmiste tõttu ja vähendavad toidu hulka saagijahi ajal toimunud segamiste tõttu. S oovitatud on valgepea-merikotka pesapaikadest 800 meetri raadiuses mürahäiringuid pesitsusajal vältida. M ilitaarlaskeharjutuste piirkonnas ei ole mõju valgepea-merikotkaste produktiivsusele tuvastatud . N e nde uuringu te tulemused on kaudselt kohaldatavad meri- ja kaljukotkale. 2. Pesitsus- ja toitumiselupaikade kadumine raadamisalade tõttu ja elupaigaterviku killustumine Raadamise mõju on kõige suurem metsise elupaikadele, vähem mõjutab see kalju- ja merikotka toitumiselupaikasid. Natura linnualadele raadamist ei planeerita, kuid keskpolügoonil raadatakse kokku kuni 6000 ha metsa, millest osa piirneb vahetult linnualadega ( vt REF _Ref16850104 \h Joonis 1 ). Tegelikult raadatavate alade pindala tuleb tõenäoliselt väiksem ja sellest on praeguseks lage (raadatud) ala umbes 1500 ha. Planeeritud liikumiskoridoride s kogu metsa maha ei raiuta, vaid osaliselt tehakse harjutuste läbiviimise ks vajalikku valik- või harvendusraiet. Eriplaneeringu raames laiendatakse sihtmärgialasid, mille pindala on kokku 1100 hektarit. Metsise aastaringne elupaik on metsise isendi või mänguasurkonna ellujäämiseks vajalikke tingimusi pakkuv ala raadiuses kuni 3 km mängu tsentrist, kus asuvad erinevatel aastaaegadel olulised mängimis-, toitumis- ja puhkepaigad (Metsise kaitse tegevuskava ). Linnualadel asuvate metsisemängude (9 mängu) tsentritest 3 km raadiusesse jääb keskpolügoonil planeeritud raadamisaladest kokku 2700 ha , st ligikaudu pool raadamisaladest asub metsisemängudest 3 km raadiuses. Seetõttu on väljaspool Natura linnuala asuval keskpolügoonil tehtaval raadamisel otsene negatiivne mõju linnualadel pesitsevate metsiste elupaikade seisundile , sest väheneb liigile sobivate pesitsus- ja toitumiselupaikade pindala. Raadamised põhjustavad elupaikade killustumist, nendel alade läheduses suureneb kisklus . KVKP a rendusala de l planeeritakse kuivendussüsteemide rekonstrueerimist, mis tekitab olulise negatiivse koosmõju metsise elupaikade seisundile. Metsised väldivad suuri avatud alasid, eriti kui nendel toimub sagedane inimtegevus või lähtub mürahäiring, mistõttu raadatud alad toimivad metsise jaoks välditava alana. KVKP ulatusliku raadamise korral tekib osaline levikubarjäär Ohepalu ja Põhja-Kõrvemaa linnuala de l asuvate metsisemängude vahel. See tõttu on muutuste koosmõju elupaikade kadumisele suurem, kui ainult raadatavatest aladest lähtuv mõju. Metsise arvukus on viimastel aastakümnetel oluliselt vähenenud. M etsise riikliku seirearuande alusel on Eestis metsiseasurkonna isaslindude arvukus mängudes alates 1980. aastast langenud keskmiselt 66%, kuigi Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljadega seotud mängudes hinnati metsise arvukuse trend stabiilseks. Langeva arvukusega liikide elupaikade efektiivne kaitse on seetõttu väga oluline. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . KVKP maksimaalne raadamisala ( joonisel kollasega), linnualade (sini s e viirutus ega ) ja linnualade l asu vate metsisemängude paiknemine (rohelised punktid on mängutsentrid viimasel seireloendusel) ning 3 km ringid ümber metsisemängude (rohelised ringid) Kaljukotkale avaldub elupaikade kadu eelkõige sobiva toitumisbiotoobi ja selle kvaliteedi vähenemise kaudu, sest liik otsib toitu soodest ja metsamaastikult. Kaljukotka põhiline toitumisala asub pesast kuni 5 km raadiuses . Mõlemad kaljukotkapaarid kasutavad toitumisalana ka KVKP maa-ala, sest pesad asuvad polügooni välispiirist kuni 1,2 km kaugusel. Kaudselt mõjutab kaljukotka toitumisalade kvaliteedi vähenemist planeeritud raadamise ja maaparandustööde mõju metsise jt metsakanaliste arvukusele, kes on kaljukotkale olulisteks saakobjektideks . Merikotkas pesitseb keskpolügooni lõunaosas . R aadamise mõju liigile on väike, sest liik toitub valdavalt märgaladel ja veekogudel, vähesel määral siiski ka metsamaastikul. Kalakotkas pesitseb KVKP piirist 1,1 km kaugusel ja sobivatest toitumisaladest asub polügooni maa-alal ainult Pakasjärv , mille seisundit oluliselt ei mõjutata (oluline maaparanduse planeerimisel). Must-toonekure toitumisaladele on raadamise mõju väike, kuid vooluveekogude seisundit mõjuta b piirneva telt lageraiealadelt leostuva hõljumi suurenemi ne , mistõttu vooluveekogude kallastel olev puistu tuleks maksimaalselt säilitada. Must-toonekure elupaik on hetkel küll asustamata, kuid tugevalt vähenenud arvukusega liigi elupaikade seisund tuleb tagada nende taasasustamise võimaldamiseks tulevikus . 3. Elupaikade kvaliteedi vähenemine maaparandustööde tõttu Linnualadega piirnevale keskpolügoonile planeeritud maaparandustööde tõttu väheneb metsise elupaikade ja must-toonekurele toitumiseks sobivate vooluveekogude kvaliteet. Vähesel määral langeb ka teiste liikide (merikotkas, kaljukotkas ja kalakotkas) toitumiselupaikade kvaliteet , sest ka need liigid toituvad vähesel määral vooluveekogudel ja nendega seotud maastikel. Must-toonekurg eelistab toitumisel looduslikus seisundis ojasid ja jõgesid, mille rekonstrueerimisel või hooldamisel väheneb nende looduslikkus, elurikkus ja veekvaliteet. Sellised jõed on KVKP maa-alal Valgejõgi, Soodla jõgi, Pala oja, Metsaaluse oja, Pikkoja, Leppoja, Nõmmoja, Niinemurru oja ja Kõnnu oja. Nende must-toonekurele sobiva te vooluveekogu de seisundi ja kvaliteedi säilimine tuleb tagada. N eid jõgesid ja ojasid ei tohi rekonstrueerida, lubatud on ainult suurte voolutakistuste eemaldamine. Vooluveekogude kvaliteedi säilitamiseks tuleb rakendada KSH aruandes (ptk 11.2, ptk 11.3) nimetatud meetmeid . Metsise mängud asuvad rabade ümbruse männikutes, kus metsa vanus on üle 80 aasta. Metsise mängupaik on ala raadiusega kuni 1 km mängu tsentrist (200-300 ha, mänguaegne päevane toitumis- ja puhkepiirkond), aastaringne elupaik on 3 km ümber mängupaiga . Suureks ohuteguriks on k uivenduse mõjul toimuv elupaiga kvaliteedi langus. Kaovad sobivad toidutaimed, putukad metsisetibudele ja mets kasvab suure linnu jaoks liiga tihedaks . KVKP alal suures mahus täiendavate kuivendussüsteemide väljaehitamist teadaolevalt ei planeerita, mistõttu KVKP maa-alalt lähtuv kuivendusmõju on tõenäoliselt väiksem, kui otsene elupaikade raadamise mõju. Kumulatiivse mõju esinemise võimalikkus Kumu latiivse mõju esinemine on võimalik eelkõige koos Soodla harjutusväljalt lähtuvate mõjudega. Soodla harjutusvälja kasutuselevõtuga kaasnevad tõenäoliselt mürahäiringud Põhja-Kõrvemaa linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele. Mürahäiringute olulisus ja kumulatiivse mõju avaldumine sõltuvad Soodla harjutusväljale kavandatavate müraallikate paiknemisest ehk kaugusest keskpolügooni müraallikatest. Seega ei saa antud hetkel kumulatiivse mõju avaldumist välistada ning seda tuleb hinnata Soodla harjutusvälja planeerimise ja keskkonnamõju hindamise käigus. Foonilise müra osas toimub Põhja-Kõrvemaa linnu- ja loodusalal müra kumuleerumine, mis väljendub müra sageduse suurenemises ning samaaegsete õppuste korral on võimalik ka müratasemete kumuleerumine. Mõjude liitumine toimub nende linnuliikide puhul, kelle elupaikasid jääb nii KVKP kui ka Soodla harjutusvälja olulise müra tsooni. Sellisteks liikideks on metsis ning mitmed soo- ja vee-elupaikadega seotud linnuliigid. Teistele piirkonnas asuvatele Natura 2000 võrgustiku aladele olulised kumulatiivsed mõjud puuduvad. Leevendavate meetmete kavandamine ja nende tõhususe hindamine Põhja-Kõrvemaa loodusala Jõgede ja ojade elupaigale ning sellega seotud liikidele (rohe-vesihobu, paksukojaline jõekarp) avalduvate mõjude leevendamiseks on vajalik veekaitsemeetmete rakendamine: heljumi Valgejõkke kandumise vähendamiseks on vajalik rajada laske- ja õppeväljadelt ning sihtmärgialadelt lähtuvatele kraavidele settebasseinid või puhastuslodud. Settebasseinid või puhastuslodud tuleks rajada enne kuivendussüsteemide rajamist või rekonstrueerimist, sest kraavide kaevamise ja süvendamise ajal satub veekeskkonda enim heljumit. Samuti tuleb rakendada veekaitsemeetmeid sildade ehituse ning muude jõe ning teiste vooluveekogude kallastel toimuvate tegevuste korral. Leevendusmeede on suhteliselt tõhus heljumi osas, orgaanilise aine ning toitainete sissekannet meede olulisel määral ei vähenda. Ennetamaks raskmetallide sattumist pinnveekogudesse ja põhjavette, tuleb jätkata ja tõhustada laskemoonajääkide (peamiselt hülsside) kokkukorjamist laskmiste ja õppuste järel. Meede on suhteliselt suure tõhususega. KVKP lähistele jäävate metsa- ja sooelupaikade kaitseks on vajalik rakendada tulekaitsemeetmeid, hoidmaks ära võimalike põlengute kandumist elupaikade alale. Tulekaitsemeetmed on kombineeritud füüsilistest tõketest (tulekaitseribad), teed, kraavid ning ettevaatusabinõudest (laskemoona valik, õppuste asukoha ja aja valik). Samuti on vajalik päästevõimekus puhkenud põlengute kiireks lokaliseerimiseks ning kustutamiseks. Tulekaitsemeetmete tõhusus oleneb nende organiseeritusest ja abinõude järgimise tasemest, kuid eeldatavalt on meetmete tõhusus suhteliselt hea. Kuivendussüsteemide rajamise ja rekonstrueerimise ning eesvoolude rajamise/rekonstrueerimise korral tuleb hinnata mõjusid loodusalale ning leida lahendused, mille korral ei avaldaks kuivendus negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele veerežiimist sõltuvatele elupaikadele. Meetme tõhusus on kõrge, sest see aitab ebasoodsaid mõjusid elupaikadele täielikult või suuremas osas ennetada. Mõnes paigas piirnevad kavandatavad objektid loodusala kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaikadega. See võib elupaikadele kaasa tuua killu-/kuulikahjustusi ja tuulekahjustusi. Leevendusmeetmena tuleks neis paikades jätta elupaikade kaitseks vähemalt 100 m laiune metsapuhver, vajadusel (kui on eeldada suuremaid killu-/kuulikahjustusi) tuleb jätta laiem puhver. Meetme tõhusus sõltub metsapuhvri laiusest ning metsa tihedusest, kuid on eeldatavasti suhteliselt suur, aidates ära hoida ebasoodsad mõjud metsaelupaikadele. Ohepalu loodusala KVKP naabrusse jäävate metsa-, soo- ja niiduelupaikade kaitsmiseks on vajalik rakendada tulekaitsemeetmeid, hoidmaks ära võimalike põlengute kandumist elupaikade alale. Tulekaitsemeetmed on kombineeritud füüsilistest tõketest (tulekaitseribad), teed, kraavid ning ettevaatusabinõudest (laskemoona valik, õppuste asukoha ja aja valik). Samuti on vajalik päästevõimekus puhkenud põlengute kiireks lokaliseerimiseks ning kustutamiseks. Tulekaitsemeetmete tõhusus oleneb nende organiseeritusest ja järgimise tasemest, kuid eeldatavalt on meetmete tõhusus suhteliselt hea. Kuivendussüsteemide rajamise ja rekonstrueerimise ning eesvoolude rajamise/rekonstrueerimise korral tuleb hinnata mõjusid loodusalale ning leida lahendused, mille korral ei avaldaks kuivendus negatiivseid mõjusid kaitse-eesmärgiks olevatele veerežiimist sõltuvatele elupaikadele. Meetme tõhusus on kõrge, sest see aitab ebasoodsaid mõjusid täielikult või suuremas osas ennetada. Paiguti piirnevad kavandatavad objektid loodusala kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaikadega, mis võib elupaikadele kaasa tuua killu-/kuulikahjustusi ja tuulekahjustusi. Leevendusmeetmena tuleks neis paikades jätta elupaikade kaitseks vähemalt 100 m laiune metsapuhver, vajadusel (kui on eeldada suuremaid killu-/kuulikahjustusi) tuleb jätta laiem puhver. Meetme tõhusus sõltub metsapuhvri laiusest ning metsa tihedusest, kuid on eeldatavasti suhteliselt suur, aidates ära hoida ebasoodsad mõjud. Valgejõe loodusala Juhul, kui KVKP objektidele rajatakse kuivendussüsteeme, võib nende kaudu Valgejõkke kanduda suuremal hulgal heljumit. Mõju leevendamiseks tuleks kuivendussüsteemidele rajada settebasseinid või puhastuslodud, mis võimaldavad olulise osa heljumist kinni pidada. Valgejõgi läbib mitmeid kavandatavaid laske- ja õppevälju ning liikumiskoridore. Kuna laskeväljadel on tarvis tagada nähtavus, tuleb raieid teostada ka veekaitsevööndis. Vältimaks erosiooni ning aladelt leostuvate ainete kandumist jõkke, tuleb veekaitsevööndis vältida või minimeerida rasketehnika liikumist (nii metsade raadamise kui ka väljaõppetegevustega seoses) ja pinnasekahjustusi ning säilitada tuleks alustaimestik ning võimalusel ka põõsad ja väiksemad puud. Raskmetallide mõju leevendab laskemoonajäätmete (peamiselt hülsside) kokkukorjamine pärast laskeharjutusi. Saarmale avalduvate mõjude leevendamiseks tuleks võimalusel jätta kasvama puud ja põõsad vooluveekogude kaldavööndis. Kui raie on siiski möödapääsmatu, siis ei ole soovitav jätta raidmed ja risu jõe kallastele, sest a) kallastele ladustatud risuhunnikute alla jäävad loomad peale öist tegutsemist meelsasti peitu ja kui toimub laskmine üle ladustatud risu alla vajunud loomade, siis see võib peletada nad varjekohtadest kaugele ja loomad hülgavad selle koha, b) ladustatud materjal kuivab ja muutub tuleohtlikuks, mistõttu on soovitav raadamisel tekkinud materjalile leida majanduslik kasutus või see ladustada eemale laskekoridorist. Leevendusmeetmed (veekaitsemeetmed), mis võimaldavad tagada nii jõe elupaigatüübi kui ka saarma soodsa seisundi: laske- ja õppeväljadelt ning sihtmärgialadelt lähtuvatele kraavidele tuleks rajada heljumi Valgejõkke kandumise piiramiseks sobivatesse kohtadesse settebasseinid, võimaluse korral koos puhastusloduga. Settebasseinid ja/või puhastuslodud kujunevad soodsateks amfiibide kudemis- ja elupaikadeks, mida tuleb vaadelda kui leevendavat meedet, mis on soodus saarma toidubaasi rikastamiseks. Settealad tuleb rajada raadamise ja tehnika poolt kahjustatud pinnasega aladelt äravooludele ja kraavidele enne kuivendussüsteemide rajamist või rekonstrueerimist. veekaitsemeetmeid tuleb järgida sildade ehituse ning muude jõe ja teiste vooluveekogude kallastel toimuvate tegevuste korral; vältimaks erosiooni ning aladelt leostuvate ainete kandumist jõkke ja sellega vee-elustiku kahjustamist, tuleb veekaitsevööndis vältida või minimeerida rasketehnika liikumist nii metsade raadamise kui ka väliõppetegevustega seoses ja pinnasekahjustusi ning säilitada alustaimestik ning võimalusel ka põõsad ja väiksemad puud, minimeerida raieid veekaitsevööndis seoses nähtavuse tagamisega kavandatavatel laske- ja õppeväljadel ning liikumiskoridorides. Kirjeldatud leevendusmeetmed on tõhusad ning võimaldavad saavutada Valgejõe loodusala kaitse-eesmärke. Pakasjärve loodusala Pakasjärve loodusala seisund sõltub seda ümbritseva ning KVKP-l paikneva Pakasjärve raba seisundist, seega tuleb vältida rabaalade kuivendamist. Kuivendussüsteemide rajamise ja rekonstrueerimise ning eesvoolude rajamise/rekonstrueerimise korral Pakasjärve raba piirkonnas tuleb hinnata mõjusid loodusalale ning leida lahendused, mille korral ei avaldaks kuivendus negatiivseid mõjusid loodusalale ja kaitse-eesmärgiks olevale elupaigale. Põhja-Kõrvemaa linnuala Kolgu metsise mänguala ja elupaik jäi algselt KVKP arendusprogrammis kavandatud laske- ja õppevälja S3-LV2 vahetusse naabrusesse ja kattus vähesel määral (0,7 ha ulatuses) sihtmärgialaga SM3. KSH läbiviimise käigus otsustati leevendava meetmena muuta sihtmärgiala SM3 väiksemaks ja nihutada sihtmärgiala läänepiir ca 600 m võrra ida poole, vähendades sellega mürahäiringute taset. Samal ajal on ka mänguala nihkunud keskpolügoonist kaugemale, jäädes sihtmärgialast SM3 1,27 km kaugusele. Antud kaugus on ilmselt mürahäiringute aspektist lindudele juba tolereeritav . Sobivate metsaalade olemasolu tõttu võib metsise elupaik ja metsisemäng nihkuda veelgi lääne poole, Kobarsaare raba lääneserva, mis võib leevendada liigile avalduvaid mõjusid antud piirkonnas. Lisaks mürahäiringutele avaldub metsisele mõju mängu tsentrist 3 km raadiuses paiknevate elupaikade osalise kao näol. Elupaikade osaline kadu toimub kokku 5 mänguala raadiuses. Antud mõju vähendab elupaikade pindala ning mahutavust isendite suhtes. Elupaikade kao mõju pole võimalik leevendusmeetmetega ära hoida. Seega avaldub liigi soodsale seisundile linnualal negatiivne mõju ning vajalik on hüvitusmeetmete väljatöötamine. Ohepalu linnuala Ohepalu linnuala puhul võivad mõningased häiringud avalduda kaljukotkale, must-toonekurele ja sookurele. Kuna kaljukotka ja must-toonekure pesapaikade ja elualade piirkonda jõudvad häiringud lähtuvad mitmetelt erinevatelt objektidelt, ei ole müra mõju efektiivne leevendamine ilmselt võimalik. Ka sookure puhul pole olulisi leevendusmeetmeid ilma KVKP alal laskeväljade paigutustes olulisi muutusi tegemata võimalik leida. Sookure puhul on tegemist levinud ja heas seisundis oleva liigiga, kelle ühe või kahe pesitsusterritooriumi kadu või mujale liikumine ei oma tegelikult tugevaid negatiivseid mõjusid. Must-toonekure potentsiaalsetele toitumisveekogudele avalduvaid mõjusid saab suures osas (kuid mitte täielikult) leevendada kuivendussüsteemide rajamisel ja veekogu kallastel toimuvatel tegevustel veekaitsemeetmete rakendamisega. Kaljukotka elupaikade ja must-toonekure potentsiaalsete elupaikade osas pole toitumisalade kao ning kvaliteedi alanemise ning häiringute mõjusid võimalik piisavalt leevendada, et vältida ebasoodsaid mõjusid. Seetõttu on kaljukotka ja must-toonekure puhul vajalik hüvitusmeetmete väljatöötamine. Täiendavalt vajalikud leevendavad meetmed Lisaks Natura asjakohase hindamise käigus välja töötatud ( KSH aruandes toodud) leevendavatele meetmetele täpsustati leevendavate meetmete vajadust hüvitusmeetmete kavandamise käigus. Vastava uuringu kohaselt (vt REF _Ref16526002 \r \h Lisa 1 ) on vajalik koos hüvitusmeetmete rakendamisega täiendavalt rakendada mõningaid leevendavaid meetmeid. Need leevendavad meetmed vähendavad hüvitusmeetmete mahtu ja kompenseerivad lokaalset toitumis- ja pesitsuselupaikade kadumist KVKP alal käsitletud liikidele. Täiendavalt vajalikud leevendavad meetmed on : m etsise ja kaljukotka elupaikade taastamine Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualadel keskpolügoonil tavapärase metsamajandamise peatamine väljaspool arendusalasid (lubada ainult riigikaitselisest huvist lähtuvad raied ) ; võimalusel ajaliste mürapiirangute rakendamine kevad-suvisel perioodil ; Pikassaare metsise elupaikade soodsa seisundi tagamine . Loetletud leevendusmeetmed lisatakse ka KVKP REP-i KSH aruandesse. Arendustööde järgmistes etappides tuleb kaasata liigieksperte, et leevendada taristu rajamise ja selle kasutamise mõjusid elustikule (nt maaparandusobjektide või teiste suurte ruumiliste taristuobjektide projekteerimine metsise mängudest 3 km raadiuses). Elupaikade taastamine Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualadel Keskpolügoon asub metsisepopulatsiooni tuumalal . KVKP kasutamine mõjutab vähemalt 11 metsisemängu ning piirnevatel Natura linnualadel liigi soodsat seisundit. Seetõttu on KVKP kasutamise ja arendustööde negatiivsete mõjude leevendamiseks vajalik taastada metsise elupaikade veerežiim linnualadel. Selle s uure avaliku huviga arendusprojekti raames on oluline piirnevatel linnualadel metsise elupaigakompleksis olevate primaarsete elupaikade kvaliteedi parandamine. Selleks on vajalik taastada veerežiim mitmetes metsise elupaikades. Metsise elupaikade veerežiimi taastamine on vajalik mürahäiringu tõttu väheneva elupaikade kvaliteedi parandamiseks piirnevatel linnualadel, samuti raadamisega väheneva sobiva elupaiga ja elupaigakompleksi fragmenteerumise leevendamiseks. Linnuala de veerežiimi taastamist ei saa käsitleda hüvitusmeetmena, sest seda tegevust tuleb teha Natura ala tavapärase kaitsekorralduse raames . A ntud juhul on tegemist olulise KVKP mõjusid leevendava tegevusega. Tugeva kuivendusmõjuga mängupaigad on linnualadel Suru, Koitjärve, Mähuste , Harakajärve, Jussi 3 ja Litsemäe ( vt REF _Ref16527658 \h Joonis 1 ) . T eistes metsise elupaikades on kuivendus e mõju väiksem, kuid vähesel määral avaldub see ka mujal. Ohepalu linnualal on Litsemäe metsise elupaiga veerežiimi taastamine planeeritud Eestimaa Looduse Fondi soode taastamise LIFE projekti raames . Sooelupaikade taastamine on vajalik ka kaljukotka toitumisalade kvaliteedi parandamiseks, et leevendada keskpolügoonilt lähtuvat mürahäiringut ja toitumiselupaiga kvaliteedi vähenemist. Vajalik on taastada liigile prioriteetsete soode ja nende servaalade veerežiim piirnevatel Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualadel järgmistes kohtades : Suru Suursoo, Koitjärve raba, Võhma raba lõunaosa, Ohepalu raba põhjaosa, Ohepalu järve ümbrus ja Udriku raba (Mädajärve ümbrus ) ; vt REF _Ref16527658 \h Joonis 1 . Kuna soode ja soometsade veerežiimi taastamine toimub sarnaste põhimõtete alusel, siis tuleks metsise ja kaljukotka elupaikade ve e režiimi taastamisele läheneda terviklikult koos sooelupaikade taastamisega. Põhja-Kõrvemaa linnualal on metsise elupaikades vajalik taastada veerežiim vähemalt 3500 ha ulatuses ja sulgeda soid ümbritsevatel aladel kraavid 4500 ha suurusel alal. Kraavide kogupikkus on nendel aladel ( REF _Ref16527658 \h Joonis 1 ) kokku 162 km. Soode tegevuskava alusel on planeeritud Suru Suursoo (Kõnnu-Suursoo) taastamine , kuid projekteerimist veel ei toimu. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Metsisele ja kaljukotkale esmatähtsad alad, kus on vajalik taastad a soode ja soometsade veerežiim. Roosaga on märgitud metsisele ja kollasega kaljukotkale prioriteetsed taastamisalad, rohelisega linnualade välispiir ja punasega keskpolügooni paiknemine Metsise ja kaljukotka elupaikades, soodes ning märgades metsades asuvad kraavid tuleb kinni kaevata kogu ulatuses, et ei tekiks kraaviotsade sulgemisel tekkivat nn tammiefekti. Selleks tõstetakse kogu ulatuses olemasolevad kraavi mulded kraavi tagasi ja kraavidele rajatakse regulaarsete vahedega (soovituslikult 30 cm languse järel) täiendavalt tihendatud turba- või pinnasevallid, mis on kraavist laiemad, et vältida liigvee äravoolu. Vajadusel võetakse selleks pinnast osaliselt kraavi kõrvalt. Sellisel viisil taastamistöödel ei teki lokaalseid üleujutusalasid. Raiet tehakse ainult kraavitrassidel tehnikaga ligipääsu tagamiseks . K ujundusraiet metsise või muudes elupaikades ei tehta, sest soometsadele omane struktuur taastub kõige efektiivsemalt loodusliku arengu käigus. Ühe metsise taastamisala näidis Põhja-Kõrvemaa linnualal Koitjärve mängukohas on näidatud alloleval joonisel ( REF _Ref16528193 \h Joonis 2 ) . Piirnevatel linnualadel metsise jt liikide elupaikade kvaliteedi suurendamine (nt soode ja märgade metsade veerežiimi taastamine) vähendab KVKP maa-alalt lähtuvate mürahäiringute negatiivset mõju, sest kvaliteetsed elupaigakompleksid leevendavad piirnevate aladelt lähtuvaid negatiivseid mõjusid. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Metsise elupaikade taastamisala ( tähistatud roosa joon ega ) Koitjärve mängukohas Põhja-Kõrvemaa linnualal. Siin tuleb sulgeda kraavid ( tähistatud sinis t e joon t e ga ), et taastada märgade metsade veerežiim ja peatada soometsade degradeerumine KVKP metsade majandamine väljaspool arendusalasid Kuna KVKP arendustööde raames tehakse väga suurel pindalal (kuni 6000 ha) raadamistöid , siis negatiivsete mõjude kompenseerimiseks metsade elustikule ja elupaikadele tuleks harjutusvälja maa-alal väljaspool planeeritud arendusalasid peatada tavapärane metsade majandamine. Teha tuleks ainult keskpolügooni kasutamiseks vajalikku raiet lähtuvalt riigikaitselisest huvist ning peatada alal tavapärane metsamajandus, et leevendada metsisele, kaljukotkale jt Natura liikidele oluliste elupaikade kumuleeruvat vähenemist piirkonnas. Võimalusel tuleks säilitada rohkem metsa polügooni lõunaosas Pakasjärve vööndis, et tagada metsise elupaikade sidusus. Piiranguteta võiks teha ainult hooldusraieid . U uendusraiet tohiks erandina teha ainult väga ulatusliku tormikahju korral (kahjustatud üksikpuude tõttu sanitaarlageraiet teha ei tohi). See leevendav meede on vajalik eelkõige metsise, aga ka kaljukotka pesitsus- ja toitumiselupaikade kvaliteedi vähenemise vältimiseks, lisaks raadamise tõttu otsese elupaikade pindala vähenemise mõjudele. Mürahäiringute vähendamine Mürarikkad militaartegevused häirivad kõiki kaitse-eesmärgiks olevaid liike , sh metsis, kaljukotkas, merikotkas, kalakotkas ja must-toonekurg. Seetõttu tuleks minimeerida nende liikide pesitsusajal – perioodil veebruarist augustini – pesapaikadele ja metsisemängudele lähemal kui 3 km mürarikkaid militaartegevusi (laske-, lõhkamis- jt tegevused). Pikassaare metsise elupaikade soodsa seisundi tagamine Säilitada tuleb KVKP maa-alal asuva Pikassaare metsise elupaikade (vt REF _Ref16528818 \h Joonis 3 ) soodne seisund. Pikassaare mängus loeti 2018. a astal 5 kukke ja tegemist on esindusliku mängukohaga. Mäng asub keskpolügoonil ja sinna eraldi püsielupaiga moodustamine ei ole tõenäoliselt võimalik, kuid KVKP kasutamisel tuleks seal edaspidi metsisele esmatähtsate elupaikade (soometsade jt männikute) raadamist võimalusel vältida. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Pikassaare metsise elupaiga paiknemine KVKP alal , kus tuleks võimalusel vältida elupaikade raadamist Alternatiiv ide kaalumine Alternatiivsete lahenduste väljaselgitamine Taust Kaitseväe keskpolügooni ( edaspidi keskpolügoon ) arendamisel on määrav roll Eesti riigi kaitsevõime suurendamisel ja riigi julgeoleku eesmärke arvestava poliitika kujundamisel. Sõjalise väljaõppe korraldamiseks vajalike harjutusväljade arendamiseks sobivate asukohtade leidmine Eesti Kaitseväe jaoks on toimunud 90ndate aastate teisest poolest. Aastal 1997 moodustati Kaitseministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi ühiskomisjon otsimaks mh võimalusi Põhja-Kõrvemaa piirkonnas lahenduste leidmiseks. Eesmärk oli leida tasakaal looduskaitse ja riigikaitseliste tegevuste vahel. Aastal 1997 sõlmisid Kaitseministeerium ja OÜ Georemest lepingu Eesti Kaitsejõududele kesk- ja abipolügooni ning 4 laskevälja leidmiseks. Vastavalt programmile koosnes töö kahest osast: asukohavalik nimetatud objektidele ja valitud keskpolügooni ja laskeväljade asukohtade keskkonnaekspertiis. Keskkonnaekspertiisi teostas AS Maves. Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppeks leitud asukohtadest määrati nö keskseks harjutusalaks ehk keskpolügooniks endise Aegviidu polügooni alale jääv Pala piirkond. AS -i Maves poolt koostatud keskkonnaekspertiisi kohaselt oli keskpolügoon ette nähtud laskeharjutuste, kompanii ja pataljoni taktikaliste õppuste ja lahinglaskmiste läbiviimiseks, mille käigus kasutatakse kõiki relvi, kaasa arvatud suurtükid. Keskpolügooni võimena seati eesmärgiks, et ala suurus peab võimaldama liikumist ja manööverdamist suhteliselt suurel alal, võtma erinevaid tulepositsioone nii suurtükkidele kui miinipildujatele ja õppused peavad olema vahetult jälgitavad. Keskpolügooni osana nähti ette järgmisi objekte: laskeväli ( kompanii või pataljoni laskeharjutused käsirelvadest ja tankitõrjevahenditest ) , suurtükkide positsioonid, sihtmärkide ala ( suurtükimürskude langemise ala ) , taktikaliste õppuste läbiviimise ala, teeninduslinnak, juurdepääsuteed polügooni erinevatele osadele, pioneeriõppuseks vajalikud väljakud. A astatel 1996-1997 Kaitseväe keskpolügooni jaoks toimunud asukohavaliku otsi ngute tulemusena kinnitati keskpolügooni asukoht eelmises, 1998-2018 aastatel kehtinud Harju maakonnaplaneeringus. Keskpolügooni asukohavalik on kinnitatud 23.10.2001 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 713 „Kaitseväe keskpolügooni asutamine ja esialgse asukohavaliku kinnitamine“. Samamoodi on Kaitseväe keskpolügooni asukoht kinnitatud ka praegu kehtivas Harju maakonnaplaneeringus 2030+ . Kaitseväe keskpolügooni jaoks sobiva asukoha tingisid järgmised asjaolud: Kaitseväe keskpolügooni ala oli harjutusväljana kasutusel juba Nõukogude armee poolt; ala on kaugemal, kui 20 km linnadest ja asulatest; ala on peaaegu inimtühi; maa on valdavalt riigi omandis; ala asub Kaitseväe Tapa linnaku vahetus läheduses; alal ei olnud sõjalist väljaõpet piiravaid infrastruktuure ja looduskaitsealasid; ala ei asu riigi piirile liiga lähedal; ala on ida pool Pärnu-Paldiski joont; ala ei ole kaugemal, kui 20 km raudteest; reljeefi kõrgusvahemik on vähemalt 15 m; mineraalpinnast on vähemalt 70%; alal on läbivoolav jõgi. Kaitseväe keskpolügooni kasutusele võtmiseks vajalike läbirääkimiste ja muude toimingute ga alustati 2000 . aastate alguses pärast Vabariigi Valitsuse 23.10.2001 korraldust nr 713 „Kaitseväe keskpolügooni asutamine ja esialgse asukohavaliku kinnitamine“. Kaitseväe keskpolügooni ehitusõiguse määramiseks, keskpolügooni täpsete piiride kinnitamiseks ja polügooni teeninduskeskuse tehnovõrkudega varustamiseks ning kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamiseks koostati 2004 . aastal Suru, Pala, Tõreska ja Kolgu külas rajatava kaitseväe keskpolügooni detailplaneering koos keskkonnamõju hindamisega. Detailplaneering kehtestati Kuusalu Vallavolikogu 31.08.2004 otsusega nr 45. Kehtiva detailplaneeringu muutmise vajadus 2000 . aastate alguses harjutusvälj a kavandama ja välja ehitama hakates oli eesmärgiks luua vajalikud tingimused esmaseks väljaõppeks . Üksuste suurused ja varustatus ei olnud võrreldavad tänase olukorraga – toimunud areng on olnud hüppeline. Tookordsed arenguvajadused olid kahtlemata väiksemamahulisemad, kui need on tänases riigikaitse valdkonnas. Riigikaitse arengukavas 2013-2022 otsustati, et 1. jalaväebrigaad varustatakse ja relvastatakse täielikult ning selles arendatakse välja soomusmanöövervõime, sealjuures saab brigaadi koosseisus olev Scoutspataljon moodsad jalaväe lahingumasinad. Analüüsides uue võimega seotud nõudeid linnakule ja väljaõppele otsustati Scoutspataljoni asukohaks Tapa, kuna k eskpol ü goon on ainuke harjutusala Eestis, kus perspektiivselt oleks võimalik läbi viia vajalikku väljaõpet jalaväe lahingumasinatega. Praegu aga ei vasta keskpolügoon Riigikaitse arengukavas seatud ja riigikaitse arengust tulenevatele tegelikele vajadustele. 2004. aastal kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud laskeväljad on killustatud ja ei võimalda üksuste ja väeliikide suuremate õppuste ja rahvusvaheliste õppuste läbiviimist koos lahinglaskmisega. Olukorra lahendamiseks ja võimaluste kaasajastamiseks alustati 2014 . aastal Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammi koostamist. Arendusprogramm on dokument, milles kirjeldatakse harjutusvälja peamist ülesannet ja sellest tulenevaid ülesandeid, olemasolevat maastiku ja tuleviku vajadusi, väljaõppe läbiviimise ülesehitust harjutusväljal ning väljaõppe objektide minimaalset ruumivajadust ja kirjeldust. Kaitseminister kinnitas Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammi 22.03.2016 käskkirjaga nr 122. Arendusprogrammi kohaselt on keskpolügooni peamine ülesanne tagada ühe soomustatud jalaväepataljoni lahinglaskmiste läbiviimine koos toetusega erinevatelt toetusüksustelt piiratud mahus. Keskpolügooni arendusprogrammipõhine põhimõtteline ülesehitus on rajatud ühe kilomeetri laiustele liikumiskoridoridele, mis kulgevad kirde-lõuna suunas. Liikumiskoridoridesse on kavandatud sihtmärgialad ning nende ümber asetatud laske- ja õppeväljad nii, et teedevõrgu kasutamisega luuakse võimalus läbi viia lahinglaskmisi maksimaalselt soomustatud jalaväepataljonil koos toetusega toetusüksustelt. Keskpolügooni arendusprogrammi väljatöötamisel arvestati ja ala arendamisel arvestatakse relvasüsteemide ja tehnikaga, mis juba on või mis saab lähiaastatel olema Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppes. Relvastusest ja võimearenduse vajadusest Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi kaitseministrite poolt 2014 . aasta detsembris allkirjastatud leping, mille alusel osteti Eesti kaitseväele Hollandist 44 jalaväe lahingumasinat CV9035 koos toetusmasinatega, on üks osa võimearendustest ja riigikaitselistest prioriteetidest. Uued lahingumasinad on varustatud 35-millimeetrise kahuriga (efektiivne laskeulatus 4 km, kiirus 200 lasku minutis), kuulipilduja ning kild- ja suitsu-granaadi laskekanalitega. Eesti ja Lõuna-Korea vahel 2018 . aastal sõlmitud lepingu alusel ostab Eesti vähemalt 12 liikursuurtükki K9, mis jõuavad Eestisse 2020 . aastal. Mobiilse ja suure ulatusega tuletoetuse tagamiseks hangitavad 155 mm liikursuurtükkide kasutuselevõtmisega paraneb suurtükiväe tule avamiskiirus ja manöövervõime. Kaitseväe tankitõrjevõime tõuseb märgatavalt tänu moodsaimate tankitõrjeraketikomplekside Javelin hankimisele mõlemale jalaväebrigaadile. Tankitõrjesüsteemi Javelin efektiivne laskekaugus on üle 4 km. Kaitseväe 2. jalaväebrigaadi juurde luuakse täiendav suurtükipataljon, mis saab oma kasutusse 122 mm relvasüsteemi (laskekaugus 15 km, erilaskemoonaga 22 km) ja vajalikud toetusmasinad. Keskpolügooni pikkus põhjast lõunasse on 17 km, laius idast läände on põhjaosas 8 km, keskel 3 km ja lõunaosas 7 km. Harjutusväli meenutab oma kujult liivakella. Arvestades neid parameetreid on suuremahuline liikumine harjutusväljal võimalik ainult põhja-lõuna suunas. Põhiline taktikaline ja lasketegevus on keskpolügoonil paigutatud kolme kompanii liikumiskoridori. Kasutades üheaegselt kolme liikumiskoridori on võimalik läbi viia pataljoni lahinglaskmine erinevates lahinguliikides. Liikumiskoridorid on kuni 1 km laiad ja kogupikkusega ca 16 km. Nendes koridorides tagatakse liikumisvõimalus ülesandeid täitvatele üksustele ja nende tehnikale. Samuti on lubatud relvastuse- ja tehnika katsetamine ja kasutamine. Muu taktikaline tegevus võib toimuda keskpolügoonil kõikjal, kus ei minda vastuollu muude kehtestatud piirangutega. Liikumiskoridorides kujundatakse maastik kinniseks, poolkinniseks ja lagedaks , tagades vajalikud tingimused lahinglaskmiste läbiviimiseks. Maastikule lisatakse erinevaid objekte, et tekiks tüüpiline Eesti maastikupilt (sillad, truubid, elektriliinikoridorid, põllud, heinamaad, asulad jne). Arendusprogrammi koostamisel arvestati maksimaalselt kehtiva detailplaneeringuga, kuid tulenevalt muutunud olukorrast ja väljaõppevajadustest, ei ole detailplaneering enam aja- ja asjakohane . Muutunud vajaduste kavandamiseks algatas Vabariigi Valitsus 21.07.2016 korraldusega nr 255 riigi eriplaneeringu „Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Riigi e riplaneeringu kehtestamisega peatub varem kehtestatud detailplaneering u kehtivus. Keskpolügooniga seotud arendused Keskpolügooni kuju seab olulisi piiranguid suurematele harjutustele ja kasutatavale tehnikale. Selleks, et võimaldada keskpolügoonil tugevdatud soomusjalaväe pataljoniga lahinglaskmisi, võetakse kasutusele keskpolügoonist väljapoole jäävad maa-alad. Tegemist on lahingutehnika kasutamisega kaasnevate ohualadega, mis küll õppuste ajal on ohutuse tagamiseks kõrvalistele isikutele suletud, kuid kus tõenäosus metsa kahjustamine väljaõppe tulemusel, on väik e se tõenäosusega. Võimaldamaks luua vajalikud tingimused pataljoni tasemel lahingharjutuste korraldamiseks, andis Vabariigi Valitsus 27.08.2015 korraldusega nr 352 „Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine“ loa väljaõppe korraldamiseks kasutades selleks keskpolügooni ümber olevaid riigimaid. Alade eesmärgipäraseks kasutusele võtmiseks peab Kaitseministeerium läbirääkimisi riigimaade vahele jäävate eramaa omanikega, kellega soovitakse jõuda kokkuleppele maa võõrandamise või kasutusõiguse teemal. Soomusmanöövervõime arendamiseks, tankitõrje tugevdamiseks ja kiirreageerivate jalaväe - brigaadide loomise toetamiseks asutas Vabariigi Valitsus 09.07.2015 korraldusega nr 282 Soodla harjutusvälja. Reaalsed alternatiivsed võimalused Alternatiivid keskkonnamõju hindamise tähenduses on arendaja eesmärgi saavutamise erinevad võimalused. Kavandatava tegevuse reaalsete alternatiivide määratlemisel on lähtut ud järgmistest kriteeriumitest: alternatiiv on vastavuses kavandatava tegevuse eesmärgiga; alternatiiv on vastavuses õigusaktidega; alternatiiv ei tohi kaasa tuua vastuvõetamatut keskkonnamõju; alternatiiv on majanduslikult teostatav (st võimaldab kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistlike vahenditega); alternatiiv on tehniliselt teostatav; alternatiiv vastab parimale võimalikule tehnikale (ja/või parimale praktikale); arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima. Lisaks eeltoodule on kavandatava tegevuse reaalsete alternatiivide määratlemisel käesoleval juhul lähtutud ka Natura 2000 võrgustiku alasid võimalikult säästvast planeerimisest. Teisi asukohaalternatiive KSH-s ei käsitleta, sest lähtuvalt riigi eriplaneeringu ( REP-i ) ja KSH algatamise korraldusest ei kuulu see KSH ülesannete hulka ning kavandatav tegevus on seotud konkreetse planeeringualaga. Kavandatavale tegevusele asukohaalternatiive ei ole, sest REP- i detailse lahenduse koostamise eesmärk on riigikaitseliste huvide määramine KVKP-l. Kaitseväe keskpolügoonile sobiva asukoha leidmine toimus aastatel 1996-1997 (vt eespool). Kaasaegseks riigikaitseliseks väljaõppeks vajalike tingimuste väljaarendamine (vt eespool) on otstarbekaim olemasoleval keskpo l ügoonil ning vastavad põhjendused on esitatud varasemates strateegilistes dokumentides (arendusprogramm, maakonnaplaneering) . Arvestades väljaõppeks vajalike tingimuste ja nõuetega ei ole uue alternatiivse asukoha leidmine Kaitseväe keskpolügoonile Eesti Vabariigi territooriumil reaalne. REP -i detailse lahenduse planeeringu koostamise eesmärk on varasemalt kinnitatud asukohale ehitusõiguse ja selle elluviimiseks vajaliku taristu kavandamine. Planeeringulahenduse alternatiivid KSH läbiviimise käigus on põhialternatiivina käsitletud KVKP kehtiva arendusprogrammi kohast lahendust, mida KVKP REP käsitleb kui ühte võimalikku lahenduse varianti, et oleks võimalik kavandatavat olukorda illustreerida. Objekti iseärasuse tõttu on REP-i koostamise käigus keeruline ennustada kõiki väljaõppetegevuseks vajalikke lahendusi , sest need võivad muutuda (sõltuvalt väljaõppe vajadustest), mistõttu ei pruugi KVKP kehtivas arendusprogrammis kavandatu täpselt sellisena realiseeruda. See pärast ei ole ka REP-i põhijoonisel kavandatavate objektide asukohti paika pandud (va sihtmärgialad) ning REP-ist lähtuvalt võib neid rajada etteantud tingimustel kogu KVKP alal. Täpne lahendus selgub projekteerimise ja objektide rajamise käigus . REP-iga määratakse alale ehitusõigus tervikuna ning tingimused vajalike objektide projekteerimiseks ja rajamiseks. Sellest lähtuvalt on ka KSH aruandes püütud võimaluse korral mõju hinnanguid ja vastavaid leevendusmeetmeid üldistada. Planeeringu koostamise käigus ei käsitletud alternatiivseid arengustsenaariume, vaid võeti aluseks arendaja visioon koostatud arendusprogrammi näol, mis tugineb praegu teada oleval väljaõppevajadusel . Väljatöötatud KVKP arendusprogrammi kohane lahendus (sihtmärgialade, laske- ja õppeväljade, teede ning muu taristu paigutus) arvestab KVKP-l kasutatavate relvade ohualadega. Samuti ei võimaldanud planeeringuala asukoht kindlaksmääratud territooriumil ning osaliselt paiknemine maastikukaitsealadel ja Natura aladel välja töötada oluliselt erinevaid planeeringulahenduse variante. Keskkonnamõju seisukohast on väljatöötatud planeeringulahendus suhteliselt otstarbekas. Koos leevendusmeetmete rakendamisega (vt KSH aruande ptk 11 ) võib eeldada, et objekti eripära arvestades on kavandatav tegevus suhteliselt väikeste keskkonnamõjudega. Muid (alam)alternatiive ei käsitletud ka seetõttu, et arendusprogrammi kohane lahendus andis konkreetsetes tingimustes keskkonnakaitseliselt vastuvõetava tulemuse. 0 alternatiiv on praegune maakasutus ja olemasolev olukord. 0-alternatiivi korral jäävad KVKP alal kehtima varem kehtestatud detailplaneeringud ( KVKP DP ja osaline KVKP DP – vt eespool ), mis aga ei vasta enam kaasaegse riigikaitselise väljaõppe vajadusele ja oleks vastuolus riigikaitse huvidega . See ei ole vastavuses ka arendaja eesmärkidega. Seetõttu tuleb 0-alternatiivi, st olukorda, kus REP i ei kehtestata, lugeda ebareaalseks. Vabariigi Valitsuse poolt 29.06.2017 heaks kiidetud riigikaitse arengukavas 2017–2026 on sõjalise kaitse arendamiseks arengukava elluviimise ajal ette nähtud tegevusi, et suurendada sõjaaja struktuuri koosseisu, luua küberväejuhatus , tõsta ajateenistuse läbinud isikute osakaalu, suurendada soomusmanöövervõimet, arendada täielikult välja kaks brigaadi ja tugevdada maakaitset. Eesmärkide saavutamist toetab riigi eelarvestrateegia 2018-2021, mis julgeoleku ja riigikaitse arendamisel näeb ette NATO liitlaste jaoks olulise ja Eesti jaoks vajalike sõjalise kaitse võimete arendamist. Eesmärkide saavutamiseks on muu hulgas kriitilise tähtsusega piisava suurusega harjutusalade olemasolu. Tõenäoline areng juhul, kui REP-i ellu ei viida Kui kehtestatud RE P- i ga kavandatavat tegevust ellu ei viida, ei ole tegemist 0 alternatiiviga, sest REP-i kehtestamise otsuse ga on kindlaks määratud planee ringuala maakasutuse sihtotstarve, ehitusõigus ja kasutustingimused . Teoreetiliselt on võimalik, et REP-iga kavandatud tegevust ei hakata ellu viima, kuid see ei ole tõenäoline, sest arendajal on huvi ja vajadus KVKP-d arendada . Arvestades arendaja eesmärke, vajadusi ja kavandatavaid ressursse, toimub KVKP arendamine katkematult ning tõenäoliselt alustatakse REP-iga kavandatu elluviimist koheselt pärast REP-i kehtestamist . Eeldatavalt ei ole tõenäoline , et osa kavandatud tegevustest võib arendamata või pooleli jääda , sest riigikaitse vajadused on selgelt määratletud ning väljaõpperajatised ja nende kasutamine on omavahel tihedalt seotud . Positiivne on ka see, et arendajal on olemas selge visioon ja välja töötatud KVKP arendusprogramm, mis on aluseks ja toeks REP-iga kavandatu elluviimisel. Mõjude osas looduskeskkonnale, eelkõige KVKP territooriumil kasvavale metsale, rohevõrgustiku tugialale ja KVKP- ga külgnevatele kaitsealadele, oleks tulemus eeldatavalt positiivne, kui planeeringuala looduskooslused jääksid vähemalt praegusesse seisukorda ning raadatava ja/või kuivendatava ala suurenemist ei toimuks. Kui aga tegevus jääb mingitel põhjustel pooleli, kuid kavandatava tegevuse asukohas on raadamiste ja/või kuivendamise tulemusel muudatused juba toimunud, siis on pigem tegemist negatiivse mõjuga, sest need muutused on toimunud asjatult. Kui REP-i ga kavandatud tegevust ei ole võimalik ellu viia, siis tuleb arendajal (Kaitseministeerium) ja riigil (Vabariigi Valitsus, Riigikogu) analüüsida, mis on selle põhjused, ning leida probleemidele lahendused. Kui kavandatav arendus ei realiseeru soovitud viisil (osaliselt või täielikult), on arendajal ja riigil tõenäoliselt otstarbekas teatud aja jooksul otsustada, kas RE P- ga määratud maakasutustingimused ja ehitusõigus on perspektiiv sed või on vaja uue planeeringu ga planeeringulahendust ja ehitusõigust muuta. Üldiste (avalike) huvide seisukohast eriti mõjuva d põhjus ed Kaitseväe keskpolügooni väljaarendamine vastavalt koostatavale riigi eriplaneeringule on hädavajalik seoses riigi ja ühiskonna jaoks esmatähtsate poliitiliste põhimõtetega. Ülevaade nendest põhjendustest ja dokumentidest on toodud järgnevates alapeatükkides. Kaitseväe keskpolügooni arendamise seos riiklike strateegiate ja arengukavadega Riigi julgeolekupoliitika ja riigikaitse arendamise kajastamine riigi ja ühiskonna jaoks olulistes riiklikes strateegiates ja arengukavades viitab otseselt riigi julgeoleku tagamise olulisusele. Kaitseväe keskpolügoon on seejuures sõjalise väljaõppe peamine keskus Eestis ja liitlasvägedega koostöö harjutamise koht (vt ptk REF _Ref16178821 \r \h 3.1 ) . Alljärgnevalt on käsitletud vastavaid asjakohaseid strateegiaid ja arengukavasid. Eesti julgeolekupoliitika alused ( vastu võetud Riigikogu 31. 05. 2017 otsusega ) Eesti sõjalise kaitse eesmärk on ennetada sõjalisi ohte ja vajaduse korral neid tõkestada või tõrjuda. Selleks võtab Eesti kaitse- ja heidutushoiaku, mis peab olema usutav ja tugineb iseseisvalt väljaarendatavatele sõjalistele võimetele ja kollektiivkaitsele. Otsused selle kohta, mis sõjalisi võimeid Eesti arendab, langetatakse kaugele vaatava plaanimise käigus, lähtudes sõjalisest vajadusest ja reaalsetest ressurssidest. Eesmärk on arendada välja täies mahus sõjalised võimed, st mehitatud, väljaõpetatud, varustatud, relvastatud ja varudega kindlustatud üksused ja võimekogumid. Sõjaline kaitse ehitatakse üles territoriaalkaitse põhimõttel. Selleks arendab Eesti nii manööverüksusi kui ka maakaitseüksusi, mis on kriisi korral suutelised osutama vastast pärssivat vastupanu. Väljaõppe tõhustamiseks arendatakse tänapäevastele vajadustele vastavaid harjutusalasid maal, õhus, merel ja küberruumis. Selleks et Balti piirkonnas oleks usutav heidutus ja kindel kaitse, peavad alliansil piirkonnas, sealhulgas Eestis, olema lahinguvõimelised üksused ja suutlikkus vägesid kaitsetegevuseks vajaduse korral juurde tuua. Liitlaste sõjaline kohalolek peab olema püsiv ja hõlmama mitut liitlasriiki ning väed peavad olema suutelised tegutsema koos Eesti üksustega. Kõikide liitlaste julgeoleku kindlustamiseks osaleb Eesti kollektiivkaitse- ja muudes väljaspool riiki toimuvates sõjalistes operatsioonides. Liitlasvägede juurdesiirmise eelduseks on liitlaste kiirvalmiduses üksused, plaanid nende üksuste siirmiseks, tõhus eelhoiatus ja kiire otsustusprotsess ning vastuvõtva riigi suutlikus osutada vajalikku toetust. Liitlasvägede vastuvõtmiseks tagab Eesti koos liitlastega vägede vastuvõtmiseks vajaliku ja nõuetekohase taristu ning kindlustab liitlastele vastuvõtva riigi toetuse ja väljaõppealad. Eesti julgeoleku tagatiseks on liikmesus Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioonis (NATO) ja Euroopa Liidus ning tihe koostöö liitlaste ja teiste rahvusvaheliste partneritega. Eesti käsitab iseenda ja liitlast julgeolekut jagamatuna: liitlaste julgeolekut mõjutava tegurid mõjutavad Eestit ja vastupidi. Eesti panustab NATOsse ja Euroopa Liitu, pidades silmas vajadust suurendada liikmesriikide solidaarsust, seista vastu julgeolekuohtudele eri piirkondades ja parandada liikmesriikide kaitsevõimet. NATO kollektiivkaitse kindlustab Eestile usutava heidutuse ja sõjalise kaitse. Eesti julgeolekut tugevdab kuulumine Euroopa Liidu poliitilisse, õiguslikku ja majanduslikku ühisruumi , mis põhineb liikmesriikide usaldusel, koostööl ja ühistel väärtustel. Riigikaitse arengukava 2017-2026 (vastu võetud Vabariigi Valitsuse 29.06.2017 korraldusega nr 193 ) Riigikaitse arengukava 2017–2026 on riigikaitse keskne võimeplaneerimise dokument, mille eesmärk on lähtudes olemasolevatest ohustsenaariumitest tuvastada järgmise kümne aasta vajalikud ning riigi võimalustega kooskõlas olevad mittesõjalised ja sõjalised võimearendused. Riigikaitse arengukava koostamisel juhinduti järgmistest põhimõtetest loodavad võimed on vajalikud tulenevalt ohustsenaariumitest, sh mittesõjalistest ja sõjalistest julgeolekuohtudest; luuakse jõukohased ja reaalselt kasutatavad võimed; loodavad võimed peavad tagama usutava heidutuse sõjalise agressori vastu; olemasolevaid ressursse tuleb kasutada efektiivselt ja võimete ülalpidamine peab olema jätkusuutlik. Sõjalise kaitse arendamiseks nähakse arengukava elluviimise ajal ette tegevusi, et suurendada sõjaaja struktuuri koosseisu, luua küberväejuhatus , tõsta ajateenistuse läbinud isikuteosakaalu, suurendada soomusmanöövervõimet, arendada täielikult välja kaks brigaadi ja tugevdada maakaitset. Sõjalise kaitse puhul arvestatakse järgmistel aastatel kaitsekuludeks iga aasta vähemalt 2% SKPst . See vastab NATO soovituslikule kaitsekulude tasemele. Planeeritava kaitsekulude osakaalu aluseks on Rahandusministeeriumi 2016. aasta kevadine majandusprognoos. Sõjalise kaitse vallas on üks olulisi tegevusi relvastuse moderniseerimine ja üksuste komplekteerimine. Peale sõjalise kaitse 2% SKPst kulude nähakse ette lisakulusid liitlaste kohaloleku paremaks tagamiseks ja NATO nähtava heidutuse toetamiseks. Oluliseks tegevuseks on liitlastega seotud taristu arendamine. Arengukava perioodil luuakse ja viiakse ellu täiendav riigikaitseinvesteeringute programm. Riigikaitse arengukavas 2013–2022 tulemused: muuhulgas Kaitseväe tankitõrjevõime on paranenud Javelini tankitõrjesüsteemi kasutuselevõtmisega ning samuti on alustatud jalaväe lahingumasinate CV90 kasutuselevõtuga. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2019-2023 ( vastu võetud Vabariigi Valitsuse 30.05.2019 korraldusega nr 130 ) Vabariigi Valitsus on seadnud eesmärgiks ja valitsusliidu aluspõhimõtteks toetada laiapindset riigikaitset, iseseisvat kaitsevõime arendamist, NATO kollektiivkaitse tugevdamist ja küberturvalisuse edendamist koostöös liitlastega. Eesmärgi täitmiseks on kaitseministri ülesanne kaasates keskkonna- ja riigihalduse ministreid viia valitsusele otsustamiseks hiljemalt 2020 aasta jaanuaris analüüs ja ettepanekud Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu kehtestamiseks. Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 78) Maakonnaplaneeringuga on kinnitatud Kaitseväe keskpolügooni asukohavalik ning põhjendatud väljaõppe korraldamist olemasoleval alal. Maakonnaplaneering on aluseks KVKP REP -i detailse lahenduse koostamise le eesmärgiga määrata keskpolügoonil ehitusõigus ja kavandada selle realiseerimiseks vajalik taristu. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneering (algatatud Vabariigi Valitsuse 21.07.2016 korraldus ega nr 255) Planeeringu eesmärk on määrata Kaitseväe keskpolügoonile kavandatavate riigikaitseliste ehitiste ehitusõigus ning lahendada muud planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded, mis on vajalikud Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammi elluviimiseks Harju maakonnaplaneeringuga 2030+ kinnitatud asukohas . Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammi järgi peab keskpolügoon võimaldama mehhaniseeritud pataljoni tasemel lahinglaskmistega taktikalist väljaõpet. Riigikaitse ja avaliku julgeoleku olulisus riigi ja rahvusvahelisel tasandil Ü ldiste huvide seisukohast eriti mõjuvate (ülekaalukate) põhjuste na peetakse silmas olukordi, kus ettenähtud kavad või projektid osutuvad asendamatuteks kodanike elu põhiväärtuste ( sh julgeolek u ) kaitsele suunatud meetmete või poliitika raames ning riigi ja ühiskonna jaoks eriti oluliste strateegiate raames . Eelmisest peatükist (ptk REF _Ref16243290 \r \h 3.2.1 ) tulenevalt tuleb riigikaitse ja avaliku julgeoleku arendamise vajadust Eesti Vabariigis ja ka rahvusvahelises maastaabis lugeda riigi ja üldiste huvide seisukohast väga (ülekaalukalt) oluliseks , sest seda on kajastatud erinevates Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud asjakohastes dokumentides, samuti rahvusvahelistes kokkulepetes (nt NATO) . Tegemist on riigi pikaajaliste huvidega , sest need kajastuvad riiklikes strateegilistes dokumentides (ptk REF _Ref16243290 \r \h 3.2.1 ) , ning Kaitseväe keskpolügooni arendamisel lähtutakse nendest dokumentidest . Kaitseväe keskpolügooni arendamise vajaduse seisukohast puuduvad tegevusel alternatiivsed lahendused (vt ptk REF _Ref16248972 \r \h 3.1 ). Kaitseväe keskpolügooni REP-i koostamise ning KSH käigus läbi viidud Natura asjakohase hindamise käigus on piirkonna Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkide tagamiseks välja töötatud rida leevendavaid meetmeid (vt ptk REF _Ref16249170 \r \h 2.8 ), kuid riigikaitse arendamise vajadustest lähtuvalt nendest ei piisa ning täiendavalt on vajalik ka hüvitusmeetmete rakendamine teatud kaitse-eesmärkide saavutamiseks. H üvitusmeetmed Hüvitus meetmed kujutavad endast projektile või kavale eriomaseid meetmeid, mis täiendavad tavalist loodusdirektiivi rakendamise käigus toimuvat tegevust. Nende eesmärk on korvata projekti negatiivne mõju ning hüvitada see täpses vastavuses asjaomasele elupaigale või liigile põhjustatava mõjuga. Hüvitus meetmed on viimane abinõu. Neid kasutatakse ainult siis, kui muude direktiivis sätestatud kaitsemeetmetega tulemust ei saavutata ning vaatamata sellele on vastu võetud otsus kaaluda Natura 2000 alale negatiivset mõju avaldavat kava või projekti. Kuna Kaitseväe keskpolügooni arendamise ja kasutamise negatiivseid mõjusid ei ole võimalik leevendada osadele Natura alade kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele (mürahäiringud ja elupaikade kvaliteedi vähenemine), siis tuleb rakendada hüvitusmeetmete paketti. Negatiivseid mõjusid ei ole võimalik leevendada järgmiste kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide osas: metsis (Põhja Kõrvemaa linnuala kaitse-eesmärk); kaljukotkas (Ohepalu linnuala kaitse-eesmärk); must-toonekurg (Ohepalu linnuala kaitse-eesmärk). Hüvitusmeetmetena on v ajalik rakendada elupaikade kaitse parandamist piirnevatel linnualadel ja lähipiirkonnas (metsis) ning mujal Eestis (kaljukotkas), lisaks must-toonekurele sobivate vooluveekogude looduslikkuse suurendamist või taastamist. Hüvitusmeetme te väljatöötamisel on arvestatud, et need peavad olema võrdelised elupaikade kaoga või nende kvaliteedi vähenemisega. E esmärgid ja sihtväärtused vastavalt ala de kaitse-eesmärkidele Käsitletavate Natura alade kaitse-eesmärgid vt ptk REF _Ref16773311 \r \h \* MERGEFORMAT 2.1 . Hüvitusmeetmeid vajavate liikide arvukus KVKP mõjualas Hüvitusmeetmeid vajavate käsitletud liikide arvukused keskpolügoonil ja sellega piirnevatel mõjutatud aladel on järgmised: metsis – 11 mängualal kokku 37-39 kukke , millest kaheksa metsisemängu ( 23-24 kukke ) Natura linnualadel ; s ee moodustab 3% metsise kogu Eesti populatsiooni arvukusest (1100-1200 kukke ); kaljukotkas – 2 paari (mõlemad linnualadel , pesad 0,1 , 0,7 , 1,1 , 1,2 ja 1,2 km kaugusel keskpolügooni piirist ) ; must-toonekurg – 0 paari ( asub linnualal ; kaks pesa , mõlemad 0,7 km kaugusel keskpolügooni piirist; elupaik on hetkel asustamata). KVKP kasutamine mõjutab kaheksat Natura linnuala de l asuvat metsisemängu ja nendega piirnevate elupaikade kasutamist: Põhja-Kõrvemaa linnualal Jussi 1, 2 ja 3 ning Suru ja Kolgu mängud; Ohepalu linnualal Litsemäe 1 ja 2 ning Mädajärve mängud . Neist oli d viimase seireloenduse ajal (p ea m iselt 2018.a) asustamata Jussi 2 ja Mädajärve mängud, teistes mängudes loeti 2-8 kukke. Lisaks asub KVKP mõjualas väljaspool Natura linnualasid kolm metsisemängu: Valgejõe, Pikassaare ja Rohussaare II. Tõenäoliselt on KVKP mõjualas veel üksikuid teadmata metsise mängukohti ehk kirjeldatud mõjud avalduvad suuremale populatsioonile. Must-toonekure elupaikade seisundi säilimine tuleb tagada, et võimaldada liigi arvukuse taastumisel elupaiga taasasustamine . Lisaks vajavad kaitset kaks linnuliiki, kes on samuti Linnudirektiivi I lisa liigid, kuid ei ole linnualade kaitse-eesmärgiks (pesad on leitud viimastel aastatel) : merikotkas – 2 paari ( üks pesapaik asub keskpolügooni lõunaosas, teise paari pesad on alast 2,2 ja 2,7 km väljaspool ) ; kalakotkas – 1 paar ( linnualal , 1,1 km kaugusel kesk polügooni välispiirist ) . Nende liikide negatiivsete mõjude leevendamist käsitletakse ühiselt koos kolme eespool nimetatud Natura kaitse-eesmärgiks oleva linnuliigiga. Teistele kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele leevendus- või hüvitusmeetmeid otseselt välja ei pakut a – need liigid on peamiselt seotud linnualade sees asuvate sobivate elupaikadega, kuigi teatud juhtudel avalduvad vähemal määral mürahäiringud ka nendele liikidele (vt ptk REF _Ref16773502 \r \h 2 ) . Leevendus- ja hüvitusmeetmed avaldavad positiivset mõju ka teistele linnuala kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele. Mõjuala ulatus Natura linnualadele ja nende kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele avaldavad mõju nii keskpolügoonil toimuvad raadamistest tingitud maastiku muutused kui ka polügooni alast kaugemale kanduv ja häiringuid põhjustav müra. Militaarmüra puhul võib oluliste negatiivsete mõjude tsoon ulatuda kuni 3 km kaugusele linnualade sisse. Po l ügooni alale jäävate metsise elupaikade raadamine ja elupaikade kvaliteedi langus polügooni kasutuse tõttu a v aldab mõju osaliselt linnualale jäävatele metsise elupaikadele , samuti avalduvad mõjud metsise populatsioonile tervikuna, mis mõjutab liigi soodsat seisundit Põhja-Kõrvemaa linnualal. Seega on metsisele avalduvate mõjude osas mõjualaks Põhja-Kõrvemaa linnuala ja sealsed metsise elupaigad tervikuna. Kaljukotka puhul jäävad kõik nii Põhja-Kõrvemaa kui ka Ohepalu linnualale jäävad liigi pesapaigad j a toitumisalad 3 km raadiuses kesk polügooni piirist oluliste negatiivsete mõjude tsooni. Kaljukotka puhul võib oluliste mõjude tsooni piiritleda 3 km kaugusega kesk polügooni välispiirist. Must-toonekurg küll hetkel Ohepalu loodusalal ei pesitse , kuid liigi potentsiaalsetele elualadele avalduvad olulised häiringud samuti 3 km raadiuses kesk polügooni välispiirist. Lisaks mürale on potentsiaalseks mõju k s maastiku muutus ja intensiivne inimtegevus kesk polügooni alal, mis muudab kesk polügoonil asuvad veekogud must-toonekurele toitumispaigana vähesobivaks. Natura 2000 võrgustiku üldine sidusus ja ettepanekud selle parandamiseks Konkreetse ala tähtsus võrgustiku sidususele sõltub ala kaitse-eesmärkidest, alal esinevate elupaikade ja liikide hulgast ja staatusest ning ala rollist liikide levilale ning asjaomaste liikide elupaikadele vastava geograafilise jaotumise tagamisel. Eeldatakse algse Natura alade võrgustiku sidusust. KVKP-l kavandatavad tegevused, mida on võimalik leevendada (leevendavad meetmed vt ptk REF _Ref16764018 \r \h 2.3 ), ei halvenda Natura võrgustiku üldist sidusust. Kuna kõikide kaitse-eesmärgiks olevate liikide puhul leevendusmeetmetest ei piisa, on tegemist erandiga ning rakendatakse sidususe parandamiseks hüvitusmeetmeid nii, et Natura võrgustiku sidusus saaks täielikult taastatud. Sellest lähtuvalt analüüsiti hüvitusmeetmete väljatöötamise käigus Natura alade võrgustiku sidusus t ja võimalusi selle parandamiseks , e elkõige sõltuvalt kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest, mille jaoks hüvitusmeetmeid on vaja rakendada. Kaitseväe keskpolügoon asub kahe suure Natura ala – Põhja-Kõrvemaa linnuala ja Ohepalu linnuala vahel. Keskpolügoonil kavandatava tegevusega kaasnevad häiringud (elupaikade kadu, müra) toovad endaga kaasa Natura 2000 võrgustiku sidususe vähenemise nende linnualade vahel. Alade kaitse alla võtmine Natura 2000 võrgustiku sidususe parandamiseks seisneb antud juhul nende alade ( maastikuelement ide) säilita mises ja vajaduse korral arenda mises (elupaiga ja toitumisalade tingimuste parandamises) , mis on suure tähtsusega hüvitusmeetmeid vajavate liikide jaoks. Keskpolügooni ümbruses olevate (vajadusel ka kaugemate) ja kaitstavatele liikidele sobivate täiendavate alade kaasamine linnualade koosseisu ning elupaikade kvaliteedi parandamine aitab võrgustiku sidusust parandada. Käesolevas kavas määratud kompensatsioonialad on kavandatava tegevuse poolt kahjustatud alal (KVKP-la ja selle ümbruses) esinevatele lindudele kindlalt kättesaadavad. Kuna kaljukotka suhtes ei ole võimalik rakendada hüvitusmeetmeid lokaalselt , siis rakendatakse hüvitus meetmeid liigi kaitsmata elupaikade kaitse alla võtmise näol Eesti teistes osades. Nimetatud tegevus parandab samuti Natura võrgustikku Eesti tasandil ja ka laiemalt biogeograafilise regiooni tasandil. Natura võrgustiku sidususe tagamise meetmete väljatöötamisel on võetud arvesse Euroopa Komisjoni asjakohases juhendis toodud põhimõtetega, mille järgi Natura 2000 üldise sidususe tagamiseks peaksid projekti jaoks välja pakutavad hüvitusmeetmed: a) olema suunatud negatiivselt mõjutatavatele elupaigatüüpidele ja liikidele ning olema võrdelised kahjustuste suurusega; b) puudutama sama biogeograafilist regiooni samas liikmesriigis; ja c) täitma esialgse ala väljavalimise tinginud funktsioonidega samaväärseid funktsioone. Esialgse ala ja hüvitusmeetmete rakendamise koha vaheline kaugus ei ole seega takistuseks, kui see ei kahjusta vajalike funktsioonide täitmist ega tegureid, mis algselt tingisid ala väljavalimise. K avandatu d hüvitusmeetmed üldise sidususe parandamiseks Alljärgnevalt on loetletud konkreetsed hüvitusmeetmed, mis aitavad parandada Natura võrgustiku üldist sidusust seoses KVKP REP-iga kavandatava tegevuse elluviimisega (vt meetmete sisu täpsemalt ptk REF _Ref16767176 \r \h 4.3 kuni REF _Ref16767202 \r \h 4.6 ) : Rohussaare II metsise püsielupaiga koos selle ja kaitseala vahele jäävate mosaiiksete sooelupaikadega liitmine Põhja-Kõrvemaa linnualaga (LKA-ga); Põhja-Kõrvemaa linnualal (LKA-l) Suru ja Mähuste metsisemängu tsoneerimine piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse ning kaitseala tsoneeringu parandamine Jussi 3, Salu raba ja Harakajärve metsisemängukoha ümbruses; projekteeritava Tuksmani metsisemängu liitmine Ohepalu linnualaga (LKA-ga) sihtkaitsevööndina; Valgejõe metsisemängu võtmine püsielupaigana kaitse alla; kaaluda ala liitmist Natura võrgustikuga; Kõrve, Vikipalu, Niinsoni ja Pikva metsise püsielupaikade ja Maapaju LKA kaasamine Natura linnualade võrgustikku; Anija-69 must-toonekure püsielupaiga ja Niinsoni LKA hõlmamine Natura linnualade koosseisu; Kõrve, Vikipalu, Niinsoni ja Pikva metsise püsielupaikades soometsade veerežiimi taastamine; Maapaju raba tervikliku kaitse tagamine (osa soost ja metsise elupaigast on praegu väljaspool püsielupaikasid ja Maapaju looduskaitseala) ; m ust-toonekurele sobivate toitumisalade looduslikkuse parandamine ja taastamine; Lääne-Virumaale Peedla ( Peetla ) soo LKA/linnuala moodustamine; Valgamaale Holdre lagesoole kaljukotka püsielupai ga /linnuala või LKA/linnuala moodustamine. K õik kavandatavad linnualade laiendused , täiendavate alade kaitse alla võtmine (linnualadena) ning elupaikade kvaliteedi parandamine aitavad parandada Natura 2000 võrgustiku alade sidusust. Metsise ja kaljukotka elupaikade kaitse parandamine Metsise ja kaljukotka elupaikade kaitse parandamiseks keskpolügooni mõjupiirkonnas on vajalik Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnuala de /looduskaitseala de (LKA-de) laiendamine ning tsoneeringute muutmine , et nimetatud liikide primaarsed elupaigad oleksid kaitsealade koosseisus ja tsoneeritud tervikuna sihtkaitsevööndisse. Täiendavate alade kaitse samas (keskpolügooni) piirkonnas hüvitab elupaikade kadumist raadamisalade tõttu, elupaikade kvaliteedi vähenemist mürahäiringute tõttu ja elupaigaterviku killustumise mõju. KVKP maa-alal toimub metsise ja kaljukotka pesitsus- ja toitumiselupaikade kadumine ligikaudu 2700 ha ulatuses, mis tuleb lähipiirkonnas asendada. Selleks sobib ühe efektiivse meetmetena piirnevate kaitsealade ja Natura alade laiendamine 570 ha ulatuses, samuti kaitsealade tsoneeringute muutmine (sihtkaitsevööndite laiendamine). Lisaks tuleb piirkonnas olemasolevate kaitstavate alade baasil parandada metsise kaitset Natura võrgustiku koosseisus, et tagada linnualadel liigi soodne seisund (vt ptk REF _Ref16853839 \r \h 4.4 ). Rakendatavad hüvitusmeetmed seoses Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualadega: L iita Põhja-Kõrvemaa linnualaga ( looduskaitsealaga ) Rohussaare II metsise püsielupaik koos selle ja kaitseala vahele jäävate mosaiiksete sooelupaikadega ( vt REF _Ref16261072 \h Joonis 1 ). See ala asub väljaspool keskpolügooni maa-ala. Need alad on olulised metsise ja kaljukotka elupaigad, lisaks on see liitmine vajalik metsise elupaikade ja Natura alade sidususe tagamiseks Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade vahel. Linnu ala laienduse pindala on 477 ha, millest eramaid on 10 ha. O lemasoleva Rohussaare II metsise püsielupaiga pindala on 139 ha, millest eramaid on 11 ha. Loodus ala laienduse koos püsielupaiga liitmisega saab kavandada ka ilma eramaid kaasamata, sest eramaade pindala on väike ega mõjuta oluliselt soovitud tulemust . Liita Oh e palu linnualaga ( looduskaitsealaga ) projekteeritav Tuksmani metsisemäng sihtkaitsevööndina ( vt REF _Ref16262910 \h Joonis 2 ). Tuksmani metsisemängu pindala on 89 ha ning see asub tervikuna riigimaal ja väljaspool keskpolügooni ala . Põhja-Kõrvemaa linnualal (looduskaitsealal) on vaja tsoneerida piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse Suru ja Mähuste metsisemäng. Lisaks tuleb parandada Jussi 3, Salu raba ja Harakajärve metsise mängukoha ümbruses kaitseala tsoneeringut . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 5 . Põhja-Kõrvemaa linnuala /LKA ( tähistatud sini s e viirutus ega ) laiendami ne : linnu alaga liita m osaiikne soode ja soometsadega ala ( tähistatud roheli s e joon ega ) ja Rohussaare metsise püsielupai k ( tähistatud kolla s e viirutus ega ) Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 6 . Tuksmani projekteeritav metsise püsielupaik ( tähistatud roheli s e joon ega ) , mis tuleks liita sihtkaitsevööndina Ohepalu linnuala ga /LKA - ga ( tähistatud sini s e viirutus ega ) Väljaspool linnualasid on KVKP mõjupiirkonnas metsise elupaikade kaitseks vajalik : v õtta püsielupaigana kaitse alla Valgejõe metsisemäng, kus 2018. a astal loeti 7 – 8 kukke ( vt REF _Ref16264227 \h Joonis 3 ) . Ala pindala on 747 ha, millest eramaid on 17 ha piiranguvööndis. Tegemist on Eesti mastaabis väga suure mängukohaga, mis ei ole hetkel kaitse all ja kus elupaikade seisundi säilimine ei ole tagatud. Valgejõe metsise mäng asub keskpolügooni põhjapiiril ja vastuolu riigikaitselis t e huvi de ga ei tohiks olla. Kaaluda tuleks ka selle ala liitmist Natura võrgustikuga. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 7 . Valgejõe metsise püsielupai ga moodusta mine . Skeemil on esitatud võimalik tsoneering : sihtkaitsevöönd on tähistatud punase ja piiranguvöönd rohelise joonega. KVKP põhja piir on tähistatud kollase joone ga Metsise ja must-toonekure kaitse tõhustamine Natura alade võrgustikus Kõrvemaa metsise elupaiga tuumikalal tuleb kaasata Natura alade võrgustikku järgmised metsise püsielupaigad: Kõrve, Vikipalu, Niinsoni ja Pikva (lisaks Maapaju looduskaitseala). Need asuvad Põhja-Kõrvemaa ja Kõrvemaa linnuala vahel ( vt REF _Ref16526307 \h Joonis 4 ) . S eal on kokku vähemalt 6 – 7 metsisemängu, millest enamik on esinduslikud mängud. Need mängud asuvad Kõrvemaa metsise tuumalal, mis on Eestis üks kahest metsise tuumikasurkonnast, kus on oluline tõsta elupaikade kvaliteeti ja tagada elupaikade sidusus. Lisaks tuleb Natura linnualade koosseisu hõlmata Anija-69 must-toonekure püsielupaik ja Niinsoni looduskaitseala, mis moodustavad metsise püsielupaikadega ühe maastikulise terviku. Nendes püsielupaikades tuleb metsise elupaigad tsoneerida sihtkaitsevööndisse ja taastada soometsades veerežiim. Nimetatud püsielupaikade kogupindala on 1960 ha. Lisaks tuleb tagada Maapaju raba terviklik kaitse, sest osa soost ja metsise elupaigast on väljaspool püsielupaikasid ja Maapaju looduskaitseala (liidetava uue ala pindala oleks ligikaudu 370 ha, mis asub ainult riigimaal). Metsisele primaarsete elupaikade kadumine raadamise tõttu toimub keskpolügooni maa-alal kuni 2700 ha ulatuses ja täiendavalt kaitse alla soovitatud metsise elupaikade pindala on kokku 1680 ha ( Rohussaare , Tuksmani ja Maapaju laiendused, Valgejõe metsise püsielupaik). Puuduvat erinevust tasandavad täiendavalt pakutud leevendavad meetmed ( vt ptk REF _Ref16529143 \r \h 2.8.7 ) , piirnevate kaitsealade tsoneeringute muutmine ja olemasolevate metsise püsielupaikade arvamine Natura 2000 alade võrgustikku koos veerežiimi taastamisega. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 8 . Olemasolevad metsise ja must-toonekure püsielupaigad ning Maapaju ja Niinsoni looduskaitsealad ( tähistatud roosad e joon tega ), mis tuleb liita Natura linnualadega ( tähistatud sini s e viirutus ega ) Must-toonekure toitumisalade looduslikkuse suurendamine ja taastamine Must-toonekurele vajalikuks hüvitusmeetmeks on Ohepalu linnuala taasasustamise võimaldamine . Se lleks on vajalik sobivate toitumisalade looduslikkuse parandamine ja taastamine. Sobivate toitumisalade kvaliteedi langus on Eestis must-toonekurele üks oluline mõjutegur, mida saab leevendada vooluveekogude looduslikkuse suurendamisega. Must-toonekure jaoks sobivate vooluveekogude paiknemine keskpolügoonil ja selle ümbruses on näidatud alloleval joonisel ( REF _Ref16526623 \h Joonis 5 ). V ajalik on välja selgitada nende veekogude looduslikkuse suurendamise vajalikkus ja tehnilis ed võimalus ed . Liigile toitumisala ks sobivad veekogud piirkonnas on Valgejõgi, Soodla jõgi, Rekka oja, Aavoja , Raudoja, Treimani oja, Mustjõgi, Pala oja, Metsaaluse oja, Pikkoja, Leppoja, Nõmmoja, Niinemurru oja, Kõnnu oja ja Arbavere oja. Need vooluveekogud asuvad kolmel must-toonekure pesitsusterritooriumil, mis on hetkel kahjuks kõik asustamata. Jõgede ja ojade looduslikkuse parandamisest saab otsest kasu ka teine Natura kaitse-eesmärgiks olev liik – saarmas. Vooluveekogude looduslikkuse suurendamise tehnilised võimalused selguvad eraldi uuringu ja projekteerimise käigus. Vooluveekogude looduslikkust saab suurendada veekogu mitmekesisuse suurendamisega: kärestike rajamine, suurte kivide ojadesse asetamine, loogete rajamine jms. Must-toonekurele sobivad vooluveekogud on kruusase, kivise või liivase põhjaga väikeveekogud, kus veesügavus ei ületa alaliselt 50 cm. Looduslikkuse suurendamise või taastamise mahud selguvad ojade ülevaatamise ja tööde täpsema planeerimise käigus. Hinnanguliselt on looduslikkuse suurendamise töid teha umbes 1/4 märgitud ojadest ( alloleval joonisel on näidatud kokku 170 km ojasid-jõgesid). Vahetult sihtmärgialadele jäävate ojade looduslikkuse suurendamine ei ole vajalik, sest seal on oluliselt suurem häiring ja ojade kasutamine toitumisaladena vähetõenäoline. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 9 . Must-toonekure jaoks sobivate vooluveekogude paiknemine keskpolügoonil ja selle ümbruses ( tähistatud sinis t e joon t e ga ). Natura ala de välispiirid on tähistatud rohelise joonega Kaljukotka elupaikade hüvitusmeetmed Kaljukotka elupaikadele keskpolügoonilt lähtuvate negatiivsete mõjude asendamiseks on vajalik liigi elupaikade kaitse parandamine mujal Eestis , sest lähipiirkonnas ei ole see võimalik. Kaljukotka elupaikade kvaliteedi vähenemist KVKP mõjualas on võimalik hüvitada liigi populatsiooni produktiivsuse suurendamisega Eesti piires. Selleks on vajalik moodustada sookaitsealad või liigi püsielupaigad kahele väiksele, kuid seni kaitseta soole Lääne-Virumaal ja Valgamaal. Need on ainsad ebapiisava kaitsega elupaigad Eestis, kus elupaikade (kaljukotka pesitsussoo) terviklik kaitse ei ole veel tagatud. Need sood asuvad KVKP-st vastavalt 40 ja 140 km kaugusel. Need kaljukotka pesitsussood asuvad KVKP-st suhteliselt kaugel, sest lähemad pesapaigad asuvad juba olemasolevatel kaitsealadel, kuid elupaikade kaitse mujal Eestis parandab kaljukotka populatsiooni produktiivsust ja liigi soodsat seisundit. Rakendatavad hüvitusmeetmed: Moodustada Lääne-Virumaale Peedla ( Peetla ) soo looduskaitseala ( vt REF _Ref16264700 \h Joonis 4 ), kus on mitu kaljukotka pesapaika, lisaks metsise, must-toonekure ja kanakulli püsielupaigad. Seal on oluline tagada terviklik kaitse soode ja soometsade kompleksile, mida kaljukotka elupaikade kaitse tagamisel rõhutab ka liigi tegevuskava. Moodustatav k aitseala asuks valdavalt riigimaadel, laiendused ainult riigimaadel. Olemasoleva te s metsise ja kaljukotka püsielupaikade s on eramaid vastavalt 161 ja 23 ha. Kaitseala kogupindala oleks 1418 ha, millest 525 ha moodustavad olemasolevad püsielupaigad. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 10 . Peetla soo looduskaitseala kaljukotka, metsise jt liikide elupaikade kaitseks Moodustada Valgamaale Holdre lagesoole kaljukotka püsielupaik või looduskaitseala ( vt REF _Ref16265533 \h Joonis 5 ). Tegemist on esindusliku sookooslusega, kus on kaljukotka pesapaik. Siin asuvad ainult riigimaad, ala pindala oleks 703 ha. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 11 . Holdre lagesoo kaljukotka püsielupaiga paiknemine Seiremeetmed Suurte paiksete kotkaste saatjauuring Saatjauuringuga on vajalik selgitada Kaitseväe harjutusväljade kasutamise mõju kaljukotka ja merikotka käitumisele ning elupaigakasutusele. Kotkaste pesapaigad asuvad harjutusväljade lähedal keskpolügoonil ja Nursipalus , kus seda uuringut oleks võimalik läbi viia. KVKP ja Nursipalu peale kokku tuleks n endes kohtades saatja paigaldamiseks kinni püüda 4–5 kaljukotka või merikotka vanalindu, et selgitada tegevuste mõju suurte ja paiksete kotkaste käitumisele ning elupaigakasutusele. Võrreldakse kotkaste asukohti ja tegevust (lendab või istub) ning keskpolügoonil toimuvate tegevuste ulatust (lokaalsed või kogu KVKP hõlmavad harjutused). Kirjeldatud tegevus (seire) on ette nähtud ka kaljukotka ja merikotka kaitse tegevuskavades. Analoogseid uuringuid mujal maailmas teadaolevalt tehtud ei ole. Kaljukotka veebikaamera Kaljukotka veebikaamera aitaks visuaalselt selgitada keskpolügooni mõju kaljukotkaste pesitsemisele ja käitumisele pesapaigal, nt suurõppuste käigus. Sobivaks pesapaigaks, kuhu pesakaamera paigaldada, oleks Ohepalu linnualal asuv pesa, mis on viimastel aastatel olnud järjepidevalt asustatud. Hüvitusmeetmete tehnilise teostatavuse analüüs Valdav osa hüvitusmeetmetest on seotud kas uute alade kaitse alla võtmisega ja nende või olemasolevate kaits tavate alade lisamisega Natura linnualade võrgustikku või olemasolevate linnualade (kaitsealade) kaitsekorra muutmisega (vt REF _Ref16681192 \h Tabel 2 ) . Loodusobjekti kaitse alla võtmist reguleerib looduskaitseseaduse ptk 2. Nende hüvitusmeetmete tehniline teostatavus sõltub eelkõige Keskkonnaameti võimekusest vastavate menetlustoimingute läbiviimisel. Nende hüvitusmeetmete rakendamise ajakava, mille raames oodatakse kaitse alla võtmise või kaitsekorra muutmisega seotud hüvitusmeetmete eesmärkide saavutamist , vt samuti REF _Ref16681192 \h Tabel 2 . Teine osa hüvitusmeetmetest on seotud liikide elupaikade või toitumisalade seisundi parandamisega : Kõrve, Vikipalu, Niinsoni ja Pikva metsise püsielupai kades soometsa veerežiimi taastamine; m ust-toonekurele sobivate toitumisalade (vooluveekogude) looduslikkuse parandamine ja taastamine . Need on tegevused, mille kavandamisele ja elluviimisele võib asuda esimesel võimalusel pärast hüvitusmeetmete kava heakskiitmist . Iga taastatava soometsa ala osas on v ajalik tegevuskava koostamine (koos uuringu te läbiviimi sega) , taastamis projekti koostamine ning taastamistööde läbiviimine. Must-toonekure toitumis ala veekogude looduslikkuse suurendamiseks on vajalik samuti vastava uuringu läbiviimine , et välja selgitada toitumisalal asuvate veekogude looduslikkuse suurendamise vajalikkus ja tehnilised võimalused . Sellele järgneb v äljavalitud veekogulõikude kohta vastavate projektide koostamine ning looduslikkust suurendavate tööde läbiviimine ( nt veekogulõikude puhastamine, kärestike taastamine/rajamine vms) . Kõik kavas loetletud hüvitusmeetmed on tehniliselt teostatavad. Eestis on vastav pädevus ja kogemus olemas. Arvestada tuleb vastavate hangete läbiviimise vajadusega. Kaitseministeeriumil (ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel) ühelt poolt ning Keskkonnaministeeriumil ja Keskkonnaametil teiselt poolt tuleb omavahel kokku leppida hüvitusmeetmete rakendamiseks vajalike tegevuste jaotus ja vastutus. Hüvitusmeetmete kulude katmine Vastavalt „saastaja maksab“ põhimõttele kannab hüvitusmeetmete kulud projekti algataja. Hüvitusmeetmete rakendamise otsesed kulud katab Kaitseministeerium. Kaitseministeeriumil ühelt poolt ning Keskkonnaministeeriumil ja Keskkonnaametil teiselt poolt tuleb omavahel kokku leppida hüvitusmeetmete rakendamiseks vajalike tegevuste kulude katmises . Uute alade kaitse alla võtmise ja kaitsekorra muutmise eest koos kaasnevate menetlustoimingutega vastutavad Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet. Soometsade veerežiimi ja veekogude looduslikkuse suurendamisega seotud kavandatavate hüvitusmeetmete maksumus selgub vastavate hangete käigus. Enne seda on vaja läbi viia va jaliku d uuringud ja koostada elupaikade taastamise projektlahendused. Kui on teada suletavate kraavide kilometraaž, siis on võimalik hinnata tööde läbiviimise ligi kaudset maksumust . Hüvitusmeetmete rakendamise a jakava Hüvitusmeetmete rakendamise ajakava ja selleks vajalikud tegevused vt REF _Ref16681192 \h Tabel 2 . Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Hüvitusmeetmete rakendamise ajakava ja selleks vajalik ud tegevus ed Jrk nr Hüvitusmeede Rakendamise tähtaeg Vajalikud tegevused Metsise ja kaljukotka elupaikade kaitse parandamiseks Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade/looduskaitsealade (LKA-de) laiendamine ning tsoneeringute muutmine 1 Liita Põhja-Kõrvemaa linnualaga (LKA-ga) Rohussaare II metsise püsielupaik koos selle ja kaitseala vahele jäävate mosaiiksete sooelupaikadega ## Põhja-Kõrvemaa LKA kaitse-eeskirja muutmine 2 Põhja-Kõrvemaa linnualal (LKA-l) tsoneerida piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse Suru ja Mähuste metsisemäng ning parandada Jussi 3, Salu raba ja Harakajärve metsisemängukoha ümbruses kaitseala tsoneeringut ## Põhja-Kõrvemaa LKA kaitse-eeskirja muutmine 3 Liita Ohepalu linnualaga (LKA-ga) projekteeritav Tuksmani metsisemäng sihtkaitsevööndina ## Ohepalu LKA kaitse-eeskirja muutmine 4 Võtta püsielupaigana kaitse alla Valgejõe metsisemäng; kaaluda ala liitmist Natura võrgustikuga ## Valgejõe p üsielupaiga moodustamine (ja vormistamine Natura linnualaks) Metsise ja must-toonekure kaitse tõhustamine Natura alade võrgustikus 5 Kaasata Natura linnualade võrgustikku : a) järgmised metsise püsielupaigad: Kõrve, Vikipalu, Niinsoni ja Pikva ning tsoneerida need sihtkaitsevööndisse ; b) Maapaju LKA ## Püsielupaikade tsoneeringu muutmine; Maapaju LKA kaitse-eeskirja muutmine; püsielupaikade ja Maapaju LKA vormistamine Natura linnualadeks 6 Hõlmata Natura linnualade koosseisu Anija-69 must-toonekure püsielupaik ja Niinsoni LKA ## Niinsoni LKA kaitse-eeskirja muutmine; alade vormistamine Natura linnualadeks 7 Kõrve, Vikipalu, Niinsoni ja Pikva metsise püsielupaikades taastada soometsades looduslik veerežiim ## Uuringute ja projektide koostamine; veerežiimi taastamistööde teostamine 8 Tagada Maapaju raba terviklik kaitse (osa soost ja metsise elupaigast on praegu väljaspool püsielupaikasid ja Maapaju looduskaitseala) ## Maapaju LKA ja/või püsielupaikade laiendamine ( sh LKA kaitse-eeskirja muutmine) ja alade vormistamine Natura linnuala(de) ks Must-toonekure toitumisalade looduslikkuse suurendamine ja taastamine 9 Must-toonekurele sobivate toitumisalade looduslikkuse parandamine ja taastamine; välja selgitada toitumisalal asuvate veekogude looduslikkuse suurendamise vajalikkus ja tehnilised võimalused ## Uuringu läbiviimine, tööde teostamine Kaljukotka elupaikade hüvitusmeetmed 1 0 Moodustada Lääne-Virumaale Peedla ( Peetla ) soo LKA /linnuala ## LKA moodustamine ja vormistamine Natura linnualaks 1 1 Moodustada Valgamaale Holdre lagesoole kaljukotka püsielupaik /linnuala või LKA /linnuala ## Püsielupaiga või LKA moodustamine ja vormistamine Natura linnualaks Kaitse alla võtmise ja kaitsekorra muutmisega seotud hüvitusmeetmed loetakse rakendatuks (eesmärk saavutatuks) , kui vastavad kaitsekorra muutmise või kaitse alla võtmise määrused on Vabariigi Valitsuse poolt vastu võetud. Loodusobjekti kaitse alla võtmist ja kaitsekorra muutmist reguleerib looduskaitseseaduse ptk 2. Nende h üvitusmeetmete rakendatuks lugemist ei ole vajalik siduda Euroopa Komisjonile andmete esitamisega ja vastavate muudatuste sisseviimis ega Euroopa Komisjoni Natura 2000 võrgustiku andmebaasidesse . Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „ Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekir i“ on pigem informatiivse sisuga dokument ja selle muutmine ei ole seotud hüvitusmeetmete sisulise rakendamisega. Metsise e lupaikade taastamise ja m ust-toonekurele sobivate toitumisalade looduslikkuse taastamise hüvitusmeetmed loetakse rakendatuks (eesmärk saavutatuks), kui taastamistööd on teostatud ja pädeva asutuse poolt vastu võetud. Nende hüvitusmeetmete rakendamise eeldatav ajakulu on järgmine: uuringud koos projekteerimise ja vastavate hangetega – hinnanguliselt üks aasta; taastamistööde teostamine koos vastavate hangetega – sõltub projektlahendusest (tööde mahust ja keerukusest) , hinnanguliselt üks aasta . Soovitav on kaaluda erinevaid taastatavaid alasid hõlmavate tööde ühildamise võimalusi. Arvestades aga tööde suhteliselt suurt mahtu võib tekkida probleem, et leida korraga tööde teostajad sellisele hulgale aladele. KeHJS-e § 45 lõike 4 kohaselt ei tohi s trateegilise planeerimisdokumendiga kavandatud tegevust alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist. K aitse ministeerium soovib alustada REP-i alusel KVKP arendamist esimesel võimalusel. Seetõttu on otstarbekas alustada vajalike uurimistööde läbiviimise ning põhjendusmaterjalide koostamisega juba pärast KVKP REP-i vastuvõtmist Vabariigi Valitsuse poolt, sest koos REP-i vastuvõtmisega saab Vabariigi Valitsuse tasandil aktsepteeritud ka hüvitusmeetmete kava . KVKP arendamine on pikaajaline ja pidev protsess, mis võtab aega mitmeid aastaid. Seetõttu on otstarbekas KVKP ala tsoneerimine või tegevuste jagame etappideks, mis on seotud konkreetsete hüvitusmeetmete rakendumisega. Hüvitusmeetmete rakendamise seos KVKP arenduspiirkonna või arendatava tegevusega on toodud alljärgnevas tabelis ( REF _Ref16754113 \h \* MERGEFORMAT Tabel 3 ). Tabelisse on tegevuste juurde lisatud Kaitseministeeriumi (Kaitseväe) prioriteedid seoses KVKP REP-iga kavandatud alade väljaarendamisega. Seatud prioriteetidest on soovitav lähtuda vastavate hüvitusmeetmete elluviimise kavandamisel. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Hüvitusmeetmete rakendamise seos KVKP arendus piirkonna või arendatava tegevusega (vt ka REF _Ref16681192 \h \* MERGEFORMAT Tabel 2 , tegevuste järjekorranumbrid on vastavuses ) Jrk nr Hüvitusmeetme rakendamiseks vajalik tegevus KVKP piirkond/tegevus, mis on seotud hüvitusmeetme rakendumisega Kaitse- ministee - riumi p rioriteet 1 Põhja-Kõrvemaa LKA kaitse-eeskirja muutmine ( Rohussaare II metsise püsielupaiga ning selle ja kaitseala vahele jääva ala liitmine) Laske- ja õppeväljade S3-LV1 ja S3-LV2 väljaehitamine (sh raadamine) ja kasutuselevõtt 1 2 Põhja-Kõrvemaa LKA kaitse-eeskirja muutmine (metsisemängu alade tsoneeringu korrigeerimine) Laske- ja õppeväljade S3-L V 1 ja S3-LV 2 väljaehitamine (sh raadamine) ja kasutuselevõtt 1 3 Ohepalu LKA kaitse-eeskirja muutmine ( Tuksmani metsisemängu liitmine) Laske- ja õppevälja N3-LV1 väljaehitamine (sh raadamine) ja kasutuselevõtt 3 4 Valgejõe metsise püsielupaiga moodustamine Sihtmärgiala SM1 ning laske- ja õppevälja N1-LV1 kehtivast detailplaneeringust välja jäävate osade väljaehitamine (sh raadamine) ja kasutuselevõtt 1 5 Kõrve, Vikipalu, Niinsoni ja Pikva metsise püsielupaikade tsoneeringu muutmine; Maapaju LKA kaitse-eeskirja muutmine Sihtmärgiala SM3 täies mahus väljaehitamine (sh raadamine) ja kasutuselevõtt 2 6 Niinsoni LKA kaitse-eeskirja muutmine Sihtmärgiala SM3 täies mahus väljaehitamine (sh raadamine) ja kasutuselevõtt 2 7 Kõrve, Vikipalu, Niinsoni ja Pikva metsise püsielupaikades soometsade veerežiimi taastamine Sihtmärgiala SM3 täies mahus väljaehitamine (sh raadamine) ja kasutuselevõtt 2 8 Maapaju LKA ja/või püsielupaikade laiendamine (sh LKA kaitse-eeskirja muutmine) Sihtmärgiala SM3 täies mahus väljaehitamine (sh raadamine) ja kasutuselevõtt 2 9 Must-toonekurele sobivate toitumisalade looduslikkuse parandamine ja taastamine (uuringu läbiviimine, tööde teostamine) Laske- ja õppevälja S1-LV1 täies mahus, väljaehitamine (sh raadamine) ja kasutuselevõtt suuremahuliseks väljaõppeks. Lasketiirude kasutamine on lubatud. 3 10 Lääne-Virumaale Peedla ( Peetla ) soo LKA moodustamine Laske- ja õppevälja S1-LV2 väljaehitamine (sh raadamine) ja kasutuselevõtt 3 11 Valgamaale Holdre lagesoole kaljukotka püsielupaiga või LKA moodustamine Laske- ja õppevälja S1-LV2 väljaehitamine (sh raadamine) ja kasutuselevõtt 3 Ülevaade koostööst Natura 2000 pädevate asutuste ga Pärast seda, kui REP-i KSH aruande mahus läbi viidud Natura asjakohase hindamise (etapp II) tulemusena selgus, et Natura alade kõikide kaitse-eesmärkide soodsa seisundi tagamiseks ei piisa ainult leevendusmeetmete rakendamisest ja et nelja Natura alal oleva liigi (saarmas, metsis, kaljukotkas ja must-toonekurg) puhul ei ole tõenäoliselt võimalik rakendada piisavaid leevendusmeetmeid, mis välistaksid mõju nendele liikidele , jõuti järeldusele, et nende kaitse-eesmärkide saavuta miseks on vaja Natura hindamisega edasi liikuda järgmistesse etappidesse (etapp III – alternatiivide väljaselgitamine ja kaalumine; etapp IV – hüvitusmeetmete kava väljatöötamine) . 11.10.2018 toimus Natura erisuse taotlemise ja hüvitusmeetmete teemal esimene konsulteerimine pädevate asutuste (Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti) esindajatega. T öökoosolekul selgitas id Kaitseministeerium ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (arendaja) , et m õju välistamiseks Natura alade teatud kaitse-eesmärkidele tuleks KVKP REP-iga kavandatava tegevuse mahtu oluliselt vähendada, kuid see ei ole vastavuses riigikaitse huvidega (sh KVKP arendusplaaniga) ega ole seetõttu reaalne variant. Üheks peamiseks mõjutekitajaks on ka tegevusega kaasnev müra, mida vähendada ei ole võimalik , sest vajalik on tagada Kaitseväe üksuste nõuetekohane väljaõpe . Seetõttu t uleb leida parim võimalik lahendus, et neid Natura alade kaitse-eesmärkidena nimetatud mõjutatavaid liike oleks võimalik kaitsta, kuid mitte riigikaitse arvelt . Kuna KVKP asukoht on määratud Harju maakonnaplaneeringuga 2030+, siis alternatiivsete asukohavariantide leidmine ei ole tõenäoline. Seega KVKP tegevusest lähtuvalt nendele Natura ala de kaitse-eesmärkide le mõju jääb ning seda ei ole võimalik välistada. Probleemi lahendamiseks tehti ettepanek taotleda Natura erisust ja määrata hüvitusmeetmed. Keskkonnaministeerium selgitas, et Natura erisuse tegemiseks peab Vabariigi Valitsus tegema otsuse ja põhjendama erandi tegemise vajadust. Erisuse otsuse tegemisel on vaja välja on tuua, et alternatiivseid lahendusi ei ole ning määrata hüvitusmeetmed. Kuna tegemist ei ole esmatähtsate (nn tärniga) liikidega, siis peale otsuse tegemist teavita b Keskkonnaministeerium Euroopa Komisjoni. KVKP REP-iga kavandatud t egevusi ei tohi ellu viia enne, kui Natura hüvitusmeetmed on rakendatud. Otsuse eelnõu viib Vabariigi Valitsuseni Keskkonnaministeerium, kuid ta vajab selleks sisendit. Keskkonnaministeerium selgitas, et j ärg mise sammuna tuleb välja töötada Natura hüvitusmeetme te kava ja see pea b olema REP-i ja KSH osa. Hüvitusmeetmed saavad olla põhimõttelised ning arvestama REP-i üldistusastet (nt saa b välja tuua piirkonnad ja põhimõtted). Hüvitusmeetmete v äljatöötamisel tehakse koostööd Ke skkonnaministeeriumi ja Ke skkonnaameti ga. Hüvitusmeetmed peavad olema välja töötatud enne REP-i ja selle KSH aruande esitamist kooskõlastamiseks. Tulenevalt Keskkonnaministeeriumi 14.11.2018 kirjast nr 7-12/18/5457-6 lähtutakse hüvitusmeetmete kava koostamisel ning REP-i ja selle KSH edasisel menetlemisel sellest, et hüvitusmeetmete kava viiakse Vabariigi Valitsusse koos planeeringu kehtestamise otsusega. Samuti võetakse arvesse, et Keskkonnaministeerium teavitab Euroopa Komisjoni hüvitusmeetmete rakendamisest pärast planeeringu kehtestamist. Pärast konsulteerimist pädevate asutustega moodustas REP-i ja K S H koostamise konsultant töörühma Natura hüvitusmeetmete kava väljatöötamiseks, kuhu kaasati vastavate liikide eksperdid. Kaitseministeeriumi ülesandeks hüvitusmeetmete kava koostamisel on muuhulgas üldiste huvide defineerimine ja alternatiivsete lahenduste puudumise põhjendamine (eelkõige riigikaitselised põhjendused), mis on aluseks Natura erisuse taotlemisele (hüvitusmeetmete väljatöötamisele ja rakendamisele). Kaitseministeerium esitas hüvitusmeetmete kava väljatöötamise pakkumise kooskõlastamiseks Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile, et saada heakskiit ekspertidele ning et kõik osapooled mõistaksid oma rolli protsessis. Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium andsid oma heakskiidu töörühma koosseisule, sh liigiekspertidele. Liigieksperdid analüüsisid ja täpsustasid KSH aruande mahus teostatud Natura asjakohase hindamise tulemusi ning tegid omapoolsed täiendavaid ettepanekud Natura kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Kuna hinnangu täpsustamise käigus selgus, et saarma osas on võimalik kaitse-eesmärke saavutada ka täiendavate leevendusmeetmete rakendamisega (lisaks Natura asjakohases hindamises toodutele), siis oli liigieksperdi seisukoht, et saarma soodsa seisundi tagamiseks ei ole hüvitusmeetmete rakendamine vajalik. Seetõttu on saarma eksperthinnangu tulemused integreeritud Natura asjakohase hindamise etapi tulemustega (KSH aruandes) ning hüvitusmeetmete kavas saarmast ei käsitleta. Enne hüvitusmeetmete kava integreerimist K SH aruande koosseisus oleva Natura hindamise käsitlusega esitab Kaitseministeerium hüvitusmeetmete kava ülevaatamiseks ja heakskiitmiseks Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile ning viiakse läbi täiendavad konsultatsioonid (töökoosolekud) kavandatud meetmete ja kava rakendamise selgitamiseks. Käesolevat peatükki täiendatakse vastavalt hüvitusmeetmete kava konsultatsioonidele ning Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti seisukohtadele kuni hüvitusmeetmete kava heakskiitmiseni. Üldsuse teavitamine ja konsulteerimise etapid Ametiasutustega , sh ka Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaametiga, konsulteerimine Natura hüvitusmeetmete osas toimub PlanS -i § 48 lõike 1 kohase REP-i detailse lahenduse ja KSH aruande kooskõlastamise käigus . Hüvitusmeetmete kava kuulub Natura hindamise osana REP i KSH aruande juurde. Konsulteerimine valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonidega (Eesti Keskkonna ü henduste Koja kaudu) toimub samuti REP -i detailse lahenduse ja KSH aruande kooskõlastamise etapis , kui planeering ja mõjuhindamise aruande esitatakse PlanS -i § 48 lõike 1 kohaselt keskkonnaorganisatsioonidele arvamuse avaldamiseks. Üldsuse teavitamine , konsulteerimine valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonidega (Eesti Keskkonnaühenduste Koja kaudu) ja teistkordne konsulteerimine ametiasutustega Natura hüvitusmeetmete osas toimub pärast REP-i detailse lahenduse vastuvõtmist ja KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamist REP-i detailse lahenduse avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu käigus. KSH aruanne on REP-i lisa ja kuulub koos planeeringudokumentidega avalikustamisele. Ülevaade Natura hüvitusmeetmete kava osas konsulteerimise ja teavitamise tulemustest lisatakse käesolevasse peatükki pärast REP-i vastavate menetlusetappide läbimist. K asutatud kirjandus jm alus m aterjalid Alljärgnevalt on toodud hüvitusmeetmete kava väljatöötamisel arvestamisele kuulu nud kirjanduse ja olulisemate alusmaterjalide loetelu: Keskkonnaministeeriumi 14.11.2018 kiri nr 7-12/18/5457-6 Keskkonnaameti 05.11.2018 kiri nr 6-5/18/2030-6 Juhenddokument loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõike 4 kohta (2007/2012) Euroopa Komisjon. Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätete tõlgendamise käsiraamat. Keskkonnaministeerium, a prill 2001 Asjakohased õigusaktid (elektrooniline Riigi Teataja) Keskkonnaregister Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) K aitseväe keskpolügooni riigi eriplaneering K aitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise ( KSH ) aruan de eelnõu Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu raames hüvitusmeetmete väljatöötamine Põhja-Kõrvemaa ja Ohepalu linnualade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele: metsis, must-toonekurg ja kaljukotkas. Koostaja: OÜ Clanga (Renno Nellis, Indrek Tammekänd, Gunnar Sein). Aprill 2019 Eksperthinnang Kaitseväe keskpolügooni riigi eriplaneeringu (REP-i) detailse lahendusega kavandatud tegevustega kaasnevatele mõjudele Valgejõe loodusala kaitse-eesmärgiks oleva saarma ( Lutra lutra ) lokaalasurkonnale. Loodushoiu Ühing „ Lutra “ MTÜ. Tartu 2019