Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord

Rahandusministeerium 18.10.2019 nr 5-3/19/4174 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Kaitseministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks kaitseministri määruse "Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord" eelnõu. Palume kooskõlastust 7 tööpäeva jooksul, kuna soovime määrust rakendada esimesel võimalusel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Lisa: 20191010_toetuste määrus_SK.docx 20191010_toetuste määrus_EN.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  EELNÕU 10 .10 .2019 KAITSEMINISTER MÄÄRUS Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrus reguleerib Kaitseministeeriumi eelarvelistest vahenditest riigikaitse valdkonnas tegutsevate vabaühenduste tegevustoetuse ja vabaühenduste ning äriühingute projektitoetuse (tegevus- ja projektitoetus edaspidi koos nimetatud toetus ) taotlemise, taotluse menetlemise, maksmise ja tagasinõudmise tingimusi ja korda. (2) Määruses reguleerimata küsimustes kohaldatakse haldusmenetluse seadust. § 2. Mõisted (1) Tegevustoetus käesoleva määruse tähenduses on rahastamisliik, millega Kaitseministeerium toetab riigikaitse valdkonnas tegutseva vabaühenduse tegevust ja arengut tervikuna . (2) Projektitoetus käesoleva määruse tähenduses on rahastamisliik, millega Kaitseministeerium toetab kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud, peamiselt ühekordset äriühingu või vabaühenduse elluviidavat tegevust või tegevuste kogumit. (3) Vabaühendus käesoleva määruse tähenduses on mittetulundusühing, sihtasutus või seltsing, samuti nendest moodustatud võrgustik. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) T egevust oetuse andmise eesmärk on kaasata rii gikaitse valdkonnas tegutsevaid vabaühendusi riigikaitsepoliitika elluviimise sse ning suurendada vabaühenduste tegevuste kaudu ühiskonna teadlikkust riigikaitsest. (2) Projektitoetuse a ndmise eesmärk on kaasata äriühinguid ja vabaühendusi Kaitseministeeriumi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vaj alike tegevuste elluviimisesse. ( 3 ) Toetuse andmise tulemusel paranevad valdkonna arenguvõimalused ja mõju ühiskonnas. § 4. Toetuse andmise alus (1) Toetuse andmine toimub üldjuhul avaliku konkursi korras. (2) Kaitseministeeriumi kantsler i otsusel võib taotlejale toetust anda erandolukorras ka ilma konkurssi välja kuulutamata . Otsus peab olema põhjendatud ja selle põhjendatus hiljem kontrollitav. 2. peatükk Rahastamis e teate avaldamine ja nõuded taotlejale § 5. Tegevustoetuse konkursi väljakuulutamine (1) Kaitseministeerium kuulutab tegevustoetuse konkursi välja rahastamise teate avaldamisega enda veebilehel. (2) Rahastamise teade sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) toetuse andja andmed; 2) s ihtgrupi kirjeldus; 3) rahastamisliik; 4) taotluse esitamise tähtaeg ja aadress; 5) konkursitingimused . (3) Konkursitingimustes esitatakse vähemalt: 1) konkursi eesmär k ja oodatavad tulemused; 2) toetuse maksimaalne periood ja konkursi eelarve ; 3) nõuded taotlejale ; 4) nõuded taotlusele , sealhulgas selle ülesehitusele ja vormile ning selles esitatavale teabele; 5) taotluste hindamise kriteeriumid; 6) viited lisateabe saamiseks. (4) Taotluse esitamise tähtajaks määratakse vähemalt 30 kalendripäeva. § 6. Projektitoetuse konkursi väljakuulutamine (1) Kaitseministeerium kuulutab projektitoetuse konkursi välja rahastamise teate avaldamisega enda veebilehel. (2) Rahastamise teade sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) toetuse andja andmed ; 2) sihtgrupi kirjeldus; 3) rahastamisliik; 4) taotluse esitamise tähtaeg ja aadress; 5) toe tatavad valdkonnad või tegevused või konkursi pealkiri; 6) konkursitingimused. (3) Konkursitingimustes sätestatakse vähemalt: 1) konkursi eesmärk ja oodatavad tulemused ; 2) konkursi eelarve ning taotletava toetuse maksimaalne suurus; 3) kulude abikõlblikkuse periood; 4) abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loetelu; 5) nõuded omafinantseeringule; 6) nõuded taotlejale ; 7) nõuded taotlusele , sealhulgas selle ülesehitusele ja vormile ning selles esitatavale teabele ; 8) taotluste hindamise kriteeriumid ; 9) viited lisateabe saamiseks . (4) Taotluse esitamise tähtajaks määratakse vähemalt 30 kalendripäeva. § 7. Nõuded taotlejale (1) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlejal ei ole maksuvõlga riiklike ja kohalike maksude osas või see on ajatatud ning maksed on tasutud kokkulepitud ajakava järgi; 2) kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või Euroopa Liidu või muudest välisvahenditest, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtaegselt ja nõutud summas; 3) taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust; 4) taotlejal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; 5) taotlejal ei ole täitmata kohustusi Kaitseministeeriumi ees; 6) taotleja esindajaks ei ole isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. (2) Kaitseministeeriumi l on õigus kehtestada taotlejale lisanõudeid. Lisanõuded sätestatakse konkursitingimustes. 3. peatükk Taotluse menetlemine § 8. Taotluse menetlemise tähtaeg (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 90 kalendripäeva pärast taotluse esitamise tähtaja lõppu . (2) Pärast taotluse esitamise tähtaja lõppu esitatud taotluse jätab Kaitseministeerium läbi vaatamata. § 9. Taotluse läbivaatamine (1) Taotluse läbivaatamisel kontrollitakse, kas: 1) taotlus vastab rahastamise teates ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 2) taotleja vastab rahastamise teates ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele; 3) taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged. (2) Kui taotlus sisaldab vormilisi puudusi, annab Kaitseministeerium taotlejale kuni kümme kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks. (3) Kui puudusi ei kõrvaldata tähtaegselt, võib Kaitseministeerium jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitab Kaitseministeerium taotlejat koos kirjaliku põhjendusega ja viitega vaidlustamise võimalustele. (4) Taotluse läbivaatamise käigus võib Kaitseministeerium nõuda taotlejalt selgitusi, lisa teavet , taotluse täiendamist või muutmist, kui leiab , et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad sisulised puudused või taotluses esitatud teabe alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks ja muudetud taotluse esitamiseks annab Kaitseministeerium taotlejale kümme kalendripäeva. § 10. Taotluse hindamine ja protokollimine (1) Taotlust hindab Kaitseministeeriumi kantsleri moodustatud vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon konkursitingimustes sätestatud taotluste hindamis e kriteeriumite järgi. (2) Hindamiskomisjon kaasab hindamis se vajaduse korra l hääleõiguseta lisa eksperte. (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja lisa eksperdid peavad kinnitama hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige või lisa ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 nimetatud tingimustel ja korras taandama. (4) Hindamine protokollitakse, kusjuures hindamis protokoll sisaldab vähemalt järgmist teavet: 1) taotlusele antud hinded kriteeriumite ja alakriteeriumite lõikes; 2) kriteeriumite erineva osakaalu korral vastavat osakaalu tähistav arv või koefitsient; 3) taotluste pingerida vastavalt koondhindele; 4) olemasolu korral hindamiskomisjoni ettepanekud taotluses esitatud tegevuste mahu või eelarve muutmise kohta. (5) Hindamisprotokolli allkirjastavad kõik hindamiskomisjoni liikmed. § 11. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine (1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb hindamiskomisjoni ettepanekul Kaitseministeeriumi kantsler. (2) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus elektrooniliselt, kui taotleja on andnud selleks taotluses nõusoleku, või posti teel. § 12. Taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise otsus tehakse, kui: 1) taotleja ja taotlus vastavad kõigile käesolevas määruses nimetatud nõuetele ja 2) taotlus kuulub hindamise põhjal rahuldamisele. (2) Taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt järgmine teave : 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) otsuse tegija andmed; 3) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 4 ) toetuse summa; 5 ) toetuse andmise eesmärk; 6 ) viide otsuse vaidlustamise korra kohta. (3) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik konkursi eelarve ületamise tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, konkursi eesmärki ja hindamiskriteeriume. (4) Taotlejale esitatakse hindamiskomisjoni ettepanek taotletud toetuse või tegevuste mahu vähendamiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada taotleja kirjalikul nõusolekul, millega ta ühtlasi kinnitab, et konkursi eesmärgid on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatavad. (5) Kaitseministeerium jäta b taotluse rahuldam ata , kui taotleja ei kinnita, et taotluses toodud eesmärgid on saavutatavad taotluse osalise rahuldamise korral. ( 6 ) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. § 13. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja või taotlus ei vasta käesolevas määruses sätest atud nõuetele; 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda teha om a või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 4) hindamis tulemus e põhjal ei saavuta taotluses kavandatud tegevused konkursi eesmärke ; 5) konkursi eelarve ületamise tõttu ei ole võimalik toetust anda; 6) taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt järgmine teave : 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) otsuse tegija andmed; 3 ) taotleja nimi, aadress ja registrikood; 4 ) otsuse põhjendus; 5 ) selgitus otsuse vaidlustami se korra kohta . (3) Kaitseministeerium võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet hinnates ilmneb, et konkursi eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. (4) Kui taotleja on võtnud tööle Eestis seadusliku aluseta viibiva isiku, kellel puudub õiguslik alus Eestis töötamiseks, ei rahuldata tema taotlusi kolme aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest arvates. § 14. Taotleja ärakuulamine Kaitseministeerium annab taotlejale võimaluse esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse osalist rahuldamist; 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja taotlejalt saadud selgitustel. 4. peatükk Toetuse kasutamise lepingu sõlmimine ja t aotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine § 15. L epingu sõlmimine (1) L eping sõlmitakse taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse alusel 30 kalendripäeva jooksul pärast otsuse tegemist. Lepingu mittetähtaegne sõlmimine võib olla aluseks taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisele. (2) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse tegemise korral sõlmitakse leping 30 kalendripäeva jooksul pärast kõrvaltingimuse nõuetekohast täitmist. (3) L eping sõlmitakse kuni viieks aastaks. (4) Tegevustoetuse kasutamise lepingus sätestatakse vähemalt: 1) toetuse saaja ja Kaitseministeeriumi andmed; 2) toetuse andmise eesmärk; 3) toetuse summa ; 4 ) toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava; 5 ) toetatavate tegevus t e tulemus näitaja koos sihttasemega; 6 ) teave riigiabi, sealhulgas grupierandiga hõlmatud riigiabi, või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega; 7 ) toetuse saaja õigused ja kohustused ; 8 ) Kaitseministeeriumi õigused ja kohustused ; 9 ) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ning kulu- ja tegevusaruannete (edaspidi aruanne ), sealhulgas vahearuannete esitamise kord; 10 ) toetuse maksmise peatamise ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. (5) Projektitoetuse kasutamise lepingus sätestatakse vähemalt: 1) toetuse saaja ja Kaitseministeeriumi andmed; 2) projekti nimetus; 3) projekti eesmärk ; 4) projekti kogumaksumus; 5) toetuse summa ; 6 ) toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava; 7 ) projekti tulemusnäitaja koos sihttasemega ; 8) teave riigiabi, sealhulgas grupierandiga hõlmatud riigiabi, või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega; 9 ) toetuse saaja õigused ja kohustused; 1 0 ) Kaitseministeerium i õigused ja kohustused ; 11 ) projekti abikõlblikkuse periood; 1 2 ) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete , sealhulgas vahearuannete esitamise kord; 1 3 ) toetuse maksmise peatamise ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. § 1 6 . Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimust ei suudeta täita; 4) toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks. (2) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui lepingut ei sõlmita tähtaegselt. (3) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise korral tagasi maksta 60 kalendripäeva jooksul pärast otsuse jõustumist . § 17. Toetuse saaja ärakuulamine Kaitseministeerium annab toetuse saajale võimaluse esitada oma seisukohad enne: 1) ettekirjutuse tegemist; 2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist; 3) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist. 5. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruandlus § 1 8 . Toetuse maksmise tingimused (1) Tegevustoetus makstakse toetuse saajale välja 20 kalendripäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. (2) Kui lepingus ei sätestata teisiti, makstakse projektitoetus toetuse saajale välja kahes võrdses osas järgmiselt: 1) esimene osa 20 kalendripäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist; 2) teine osa 20 kalendripäeva jooksul pärast vahearuande kinnitamist. (3) K ui lepingus ei sätestata teisiti ja puudub vahearuande esitamise kohustus , makstakse projektitoetus toetuse saajale välja 20 kalendripäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. § 1 9 . Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab Kaitseministeeriumi le allkirjastatud aruande 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. (2) Pooled võivad lepingus sätestada ka vahearuande esitamise kohustuse ja tähtpäeva . Vahearuande menetlemisele kohal datakse käesoleva määruse §-i 20 sätteid. (3) Aruande vorm on lepingu lahutamatu lisa. § 20 . Aruande menetlemine (1) Kaitseministeerium menetleb aruannet kuni 90 kalendripäeva aruande esitamisest arvates. (2) Aruande menetlemisel kontrollitakse, kas: 1) aruanne on õigesti täidetud; 2) toetuse saaja tegevus vastab taotlusele ja toetuse kasutamise lepingule; 3) esitatud andmed on täielikud ja õiged. (3) Kui aruandes on puudusi, võib Kaitseministeerium anda toetuse saajale kuni 20 kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aruande menetlemise täht aeg. (4) Kaitseministeeriumi kantsler või tema volitatud isik kinnitab aruande, kui aruandes ei esine puudusi ja Kaitseministeerium ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist. (5) Aruande võib jätta kinnitamata, kui: 1) määratud tähtpäevaks ei ole puudusi kõrvaldatud; 2) esitatud on valeandmeid; 3) tegevused pole tähtaegselt ellu viidud; 4) tegevuste elluviimine ei ole tõendatud. (6) Otsus aruande kinnitamata jätmise kohta tehakse toetuse saajale teatavaks kirjalikult. 6. peatükk Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine § 2 1 . Toetuse tagasinõudmine (1) M akstud toetuse võib osaliselt või täielikult tagasi nõuda lepingu kehtivuse ajal või viie aasta jooksul pärast toetuse kasutamise lepingu lõppemist, kui: 1) toetuse saaja ei vasta konkursitingimustes ja käesolevas määruses sätestatud taotlejale esitatud nõuetele; 2) aruannet ei ole tähtaegselt esitatud või esitatud aruanne on jäetud kinnitamata ; 3) ilmneb asjaolu, mille korral aruanne oleks jäetud kinnita mata ; 4) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud; 5) toetuse saaja ei ole täitnud käesolevas määruses või toetuse kasutamise lepingus sätestatud kohustust. (2) Kaitseministeeriumi kantsler otsustab toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kaalutlusõiguse kohaselt. (3) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud , rikkunud või täitmata jätnud käesolevas määruses või lepingus sätestatud nõudeid ja kohustusi ning eiramine , rikkumine või täitmata jätmine on kaasa toonud rahalise mõju, kuid Kaitseministeeriumi l ei ole võimalik selle suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt eiramise , rikkumise või täitmata jätmise raskusest. (4) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui: 1) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse poolte vahel kokkulepitud aja jooksul; 2) toetuse saaja avastas ja teatas Kaitseministeeriumi le esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse. § 2 2 . Toetuse tagasimaksmise tähtaeg Toetuse saaja peab tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse jõustumisest arvates. § 2 3 . Toetuse tagasimaksmise ajatamine (1) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud ajatamis taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. (2) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja Kaitseministeeriumi le hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates ajatamis taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamistaotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid. (3) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb Kaitseministeerium otsuse 20 kalendripäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (4) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab Kaitseministeerium , võimalusel arvestades toetuse saaja esitatud soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Juhul , kui toetuse saaja esitatud tagasimaksmise ajatamiskava ei ole võimalik arvestada, peab Kaitseministeerium ajatamise perioodi määramist põhjenda m a. (5) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. (6) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates. (7) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab Kaitseministeerium tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi võlaõigusseaduse alusetu rikastumise sätete kohaselt. 7. peatükk Poolte õigused ja kohustused § 2 4 . Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada Kaitseministeeriumilt teavet ja nõu, mis on seotud toetuse saaja kohustuste täitmisega. (2) Toetuse saaja on kohustatud: 1) kasutama toetust toetuse kasutamise lepingus , käesolevas määruses ja teistes õigusaktides sätestatu järgi; 2) säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumen te vähemalt sei tse aastat pärast lepingu lõppemist; 3) võimaldama järelevalvet teosta val isikul juurdepääsu kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele 20 kalendripäeva jooksul vastavast nõudmisest arvates; 4) teavitama viivitamata Kaitseministeeriumi t asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist; 5) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. § 2 5 . Kaitseministeeriumi õigused ja kohustused (1) Kaitseministeeriumil on õigus: 1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust toetuse kasutamise lepingule , käesolevale määrusele ja teistele õigusaktidele; 2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 3) toetuse kasutamise leping erakorraliselt üles öelda riigi majandusraskuste korral, teavitades sellest kirjalikult vähemalt 180 kalendripäeva ette. (2) Kaitseministeerium on kohustatud teavitama toetuse saajat viivitamat a käesolevas määruses ja teistes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest . (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Prikk Kantsler 10 .10.2019 Kaitseministri määruse „Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord“ eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus ja eesmärk Kehtestatav kaitseministri määrus „Riigikaitse valdkonna toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus ) reguleerib Kaitseministeeriumi (edaspidi ka toetuse andja ) eelarvelistest vahenditest toetuste jagamise korda riigikaitse valdkonna partnerorganisatsioonidele. Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse (edaspidi RES ) § 53 1 lõike 1 alusel, mis sätestab, et minister kehtestab määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist. Kehtestatav määrus asendab kehtiva kaitseministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 277 alusel kehtestatud juhendi t „Mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja äriühingutele riigieelarveliste toetuste andmise kord“. Toetuse andmise eesmärk on toetada neid tegevusi või projekte, mis on seotud Eesti julgeolekupoliitika alustes toodud eesmärkide elluviimisega ning seeläbi kaasata riigikaitse valdkonnas tegutsevaid vabaühendusi riigikaitse poliitika kujundamisse ning tegevuste elluviimisse ja suurendada vabaühenduste tegevuste kaudu ühiskonna teadlikkust riigikaitsest. Toetuse andmise tulemusel paranevad valdkonna arenguvõimalused ja mõju ühiskonnas. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi nõunik Andres Siplane ( [email protected] ) ja juristid Ele-Liis Jõgi ( [email protected] ) ning Piret Põld ( [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb seitsmest peatükist ja 25 paragrahvist. Eelnõu ülesehitus on järgmine: 1. peatükk. Üldsätted (§-d 1–4) 2. peatükk. Rahastamise teate avaldamine ja nõuded taotlejale (§-d 5–7) 3. peatükk. Taotluse menetlemine (§-d 8–14) 4. peatükk. Toetuse kasutamise lepingu sõlmimine ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (§-d 15–17) 5. peatükk. Toetuse maksmise tingimused ja aruandlus (§-d 18–20) 6. peatükk. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (§-d 21–23) 7. peatükk. Poolte õigused ja kohustused (§-d 24 ja 25) Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrus reguleerib toetuse andja eelarvelistest vahenditest riigikaitse valdkonnas tegutsevate vabaühenduste tegevustoetuse ja vabaühenduste ning äriühingute projektitoetuse (tegevus- ja projektitoetus edaspidi koos nimetatud toetus ) taotlemise, taotluse menetlemise, väljamaksmise ja tagasinõudmise tingimusi ja korda. Määruses reguleerimata küsimustes kohaldatakse haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS ). Need küsimused võivad muu hulgas puudutada näiteks tähtaegade ennistamist ja vaide esitamist. Paragrahviga 2 määratletakse määruses kasutatavad mõisted. Tegevustoetus on määruse tähenduses rahastamisliik, millega Kaitseministeerium toetab vabaühenduse tegevust ja arengut tervikuna, eesmärgiga säilitada või tõsta selle võimekust. Tegevustoetuse eesmärk on muu hulgas toetada igapäevase tegevuse korraldamist, arendamist, tutvustamist ja tegevuse jätkusuutlikkuse tagamist. Tegevustoetuse sihtgruppideks on näiteks erinevad veteranide ühendused (näiteks soomepoisid, metsavennad, Pitka -poisid jne), kes viivad läbi regulaarseid mälestusüritusi, korraldavad oma liikmetele sotsiaalset läbikäimist ning eneseabigruppe. Projektitoetus on määruse tähenduses rahastamisliik, millega Kaitseministeerium toetab kindla eesmärgi saavutamisele suunatud ajas ja ruumis piiritletud, peamiselt ühekordset äriühingu või vabaühenduse elluviidavat tegevust või tegevuste kogumit. Sellised tegevused lähtuvad Kaitseministeeriumi prioriteetsetest eesmärkidest ja vajadustest, olles seega selgelt sihtotstarbelise suunitlusega. Projektitoetused võivad olla ühekordsed innovatiivsed ettevõtmised ning pilootprojektid, aga võivad olla ka regulaarsed iga-aastased üritused (nt sinilillekampaania). Vabaühendus on määruse tähenduses mittetulundusühing, sihtasutus või seltsing, samuti nendest moodustatud võrgustik. Paragrahviga 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Tegevustoetuse andmise eesmärk on kaasata riigikaitse valdkonnas tegutsevaid vabaühendusi riigikaitse poliitika elluviimisesse ja suurendada vabaühenduste tegevuste kaudu ühiskonna teadlikkust riigikaitsest. Aktiivsed riigikaitse valdkonnas tegutsevad vabaühendused aitavad kaasa valdkonna arengule ja seega on vajalik nende tegevust toetada ning tagada, et riigiasutused ning vabaühendused tegutseksid koostöös. Teiste sõnadega – on oluline, et kodanikualgatuslik soov riigikaitsesse panustada saaks riigi poolt toetatud parimat lõpptulemust võimaldaval moel. Projektitoetuse andmise eesmärk on kaasata äriühinguid ja vabaühendusi Kaitseministeeriumi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste elluviimisesse. Tihtipeale on Kaitseministeeriumil küll rahalisi vahendeid, kuid puudub aja- ja inimressurss erinevate strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike tegevuste elluviimiseks. Sellisel juhul on otstarbekas leida partnerid, kes oleksid valmis vajalikke tegevusi ellu viima. Toetuste andmise tulemusel paranevad valdkonna arenguvõimalused ja mõju ühiskonnas. Tihti võimaldab kodanikualgatusliku initsiatiivi ning partnerite kaasamine kõnetada selliseid sihtgruppe ühiskonnas, mis pelgalt riikliku struktuuri kaudu võimalik ei ole. Samuti võimaldab koostöö erinevate kodanikualgatuslike või ka äriorganisatsioonidega näha ning luua riigikaitse korralduses selliseid perspektiive, mis üksnes Kaitseministeeriumi valitsemisala kaudu võimalik ei ole. Paragrahviga 4 kehtestatakse toetuse andmise alus. Toetuse andmine toimub lõike 1 kohaselt üldjuhul avaliku konkursi korras. See annab toetuse taotlemise võimaluse kõigile, kes vastavad määruses sätestatud nõuetele. Lõike 2 alusel võib taotlejale toetust anda Kaitseministeeriumi kantsleri (edaspidi kantsler ) otsusel erandlikel juhtudel ka ilma konkurssi välja kuulutamata. Selle otsuse tegemine peab olema põhjendatud ja selle põhjendatus hilisemalt kontrollitav. Sellisel juhul esitab taotleja esimesel võimalusel taotluse Kaitseministeeriumi strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajaliku projekti rahastamiseks. Kui taotlus on Kaitseministeeriumisse jõudnud, menetletakse seda edasi määruses sätestatud korra kohaselt. Küll aga ei kohaldu sellisel juhul otsuse osalist rahuldamist ja kõrvaltingimuse seadmist reguleerivad sätted, kuna suunatud pakkumise põhjendatuse eelduseks on, et tegevusi on võimalik kohe ellu viia ja täies mahus, et saavutada seatud eesmärgid. Kuna selline otsus on võimalik ainult erandjuhtudel, siis on sellise otsuse tegemine kantsleri pädevuses ning seda ametnikele delegeerida ei saa. Paragrahvis 5 kehtestatakse tegevustoetuse konkursi väljakuulutamise kord. Tegevustoetuse andmise konkurss kuulutatakse välja rahastamise teate avaldamisega Kaitseministeeriumi veebilehel. Rahastamise teade peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: toetuse andja andmed (nimi, aadress, kontaktisiku, kellelt saab täiendavat teavet, e-posti aadress ja telefoninumber), sihtgrupp, keda oodatakse konkursil osalema, rahastamisliik (ehk kas tegemist on projekti- või tegevustoetuse konkursiga), taotluse esitamise tähtaeg ning aadress ja konkursitingimused. Lõike 3 kohaselt sätestatakse konkursitingimustes vähemalt toetuse andmise eesmärgid ja oodatavad tulemused, toetuse maksimaalne periood ja konkursi eelarve, taotlusele ja taotlejale esitatavad nõuded, taotluse hindamise kriteeriumid ning viited lisateabe saamiseks. On võimalik, et ühel konkursil nähakse ette mitmeid toetatavaid tegevusi, sest kui tegevused puudutavad näiteks veteranide ühendusi, siis ei ole mõistlik iga kitsama tegevuse jaoks eraldi konkurssi välja kuulutada. Konkursil võivad olla seega konkreetsemad eesmärgid, mis kõik toetavad määruse §-s 3 nimetatud üldist eesmärki. Taotluse esitamise tähtaeg on vähemalt 30 kalendripäeva. Seega võib vajadusel määrata ka pikema tähtaja. Paragrahviga 6 kehtestatakse projektitoetuse konkursi väljakuulutamise kord. Projektitoetuse andmise konkursi kuulutab välja Kaitseministeerium rahastamise teate avaldamisega enda veebilehel. Rahastamise teade peab sisaldama vähemalt teavet toetuse andja andmete (nimi, aadress, kontaktisiku, kellelt saab täiendavat teavet, e-posti aadress ja telefoninumber), rahastamise sihtgrupi, rahastamisliigi (ehk kas tegemist on projekti- või tegevustoetuse konkursiga), taotluse esitamise tähtaja ning aadressi, rahastatavate valdkondade, tegevuste kohta või konkursi pealkirja. Samuti peavad olema lisatud konkursitingimused. Lõike 3 kohaselt sätestatakse konkursitingimustes vähemalt projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused, konkursi eelarve ja taotletava toetuse maksimaalne suurus, kulude abikõlblikkuse periood, abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loetelu, nõuded omafinantseeringule, nõuded taotlejale , nõuded taotlusele, taotluse hindamise kriteeriumid ning viited lisateabe saamiseks. Sarnaselt tegevustoetusega on ka projektitoetuse puhul taotluse esitamise tähtaeg vähemalt 30 kalendripäeva. Paragrahviga 7 kehtestatakse nõuded taotlejale. Taotleja peab vastama teatud nõuetele, mille alusel tuvastatakse, kas taotleja on usaldusväärne ja kas tal on olemas tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus, sealhulgas võime korrektselt asjaajamist korraldada ja oma kohustusi täita. Esiteks ei tohi taotlejal olla ajatamata maksu- või maksevõlga riigi ees. Kui taotlejal on maksu- või maksevõlad, mis ei ole ajatatud, ei ole nimetatud nõue täidetud. Maksu- ja maksevõla puudumisega arvestamise eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga. Infot maksuvõla olemasolu kohta saadakse Maksu- ja Tolliametilt. Maksukorralduse seaduse § 27 lõike 1 punktide 4 ja 5 järgi on maksuvõla ja ajatatud maksuvõla andmete näol tegu avaliku teabega, mida maksuhaldur võib igaühele avaldada ilma maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta. Teiseks sätestatakse, et toetust ei anta, kui taotlejale on tehtud tagasinõudmise otsus mõne varasema toetuse raames ja tagasinõudmise otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus on tagasi maksmata. Silmas peetakse sellist olukorda, kus toetuse tagasimaksmiseks ette nähtud tähtaeg on möödunud, sealhulgas ajatamisgraafiku alusel, kuid toetust ei ole ette nähtud mahus tähtaja jooksul tagasi makstud. Silmas on peetud kõiki riigieelarvelistest vahenditest makstavaid toetusi (mitte üksnes Kaitseministeeriumi poolt makstud toetusi), Euroopa Liidu poolt makstavaid toetusi või muudest välisvahenditest makstavaid toetusi. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma enne tagasimakse tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksma tähtajaks. Kolmandaks kontrollitakse, et taotleja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ta ei ole likvideerimisel ega sundlõpetamisel. Juhul, kui selgub vastupidine, eeldatakse, et taotlejal puudub tegevuste elluviimiseks vajalik finantssuutlikkus, samuti vajalik haldus- ja toimimissuutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise ja sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded. Neljandaks sätestatakse, et taotlejal ei tohi olla äriregistrile majandusaasta aruande esitamise võlga. Majandusaasta aruannete esitamise kontrollimine võib näidata toetuse andjale, et isikul on probleeme oma kohustuste täitmisega ja aruandlusega või välditakse aruannete esitamist tahtlikult. Viiendaks ei tohi taotlejal olla muid täitmata kohustusi toetuse andja ees , näiteks ei tohi isikul olla varasemast esitamata aruandeid Kaitseministeeriumi ees või varasemaid täitmata lepinguid . Kuuendaks ei tohi taotleja esindajaks olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Lõige 2 annab toetuse andjale vajadusel võimaluse kehtestada taotlejale lisatingimusi, mis tuleb sellisel juhul sätestada konkursitingimustes. Näiteks võib sätestada veteranidele tervisetoetuse andmise puhul, et vabaühenduse liikmed peavad olema veteranid . Samuti võib mõningate projektide puhul vajalik olla, et vabaühendusel oleks varasem kogemus sarnaste projektidega või näiteks korraldades riigikaitselaagrit võib tingimuseks olla, et korraldajad ise oleksid läbinud riigikaitseõpetaja kursused . Paragrahviga 8 reguleeritakse taotluse menetlemise tähtaega. Kõiki ühele konkursile esitatud taotlusi menetletakse samal ajal. Toetuse andja menetleb taotlust kuni 90 kalendripäeva taotluse esitamise tähtajast arvates. Kuna taotluste menetlemise protseduur eeldab komisjoni kogunemist, taotluste hindamist, teatud juhtudel ka osalise rahuldamise ettepanekute tegemist, käskkirjade ettevalmistamist, vormistamist ja kooskõlastamist, siis on praktika näidanud, et tihtipeale ei ole taotlusi võimalik menetleda lühema tähtajaga kui 90 kalendripäeva. HMS § 41 järgi tuleb haldusorganil juhul, kui tal ei ole võimalik haldusakti anda või toimingut sooritada ettenähtud aja jooksul, teha viivituseta teatavaks tõenäoline aeg ning näidata tähtajast mittekinnipidamise põhjus. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui seda ei ole tähtajaks esitatud. Toetuse andja võib taotluse esitamise tähtaja ennistada vastavalt HMS-i sätetele. Tähtaega võib ennistada nii toetuse andja omal initsiatiivil kui ka taotleja vastava avalduse alusel. Mõlemal juhul peab ennistamiseks olema mõjuv põhjus. Paragrahviga 9 reguleeritakse taotluse läbivaatamise kord. Taotluse läbivaatamisel kontrollitakse, kas taotlus vastab kõikidele rahastamise teates ja konkursitingimustes toodud nõuetele, kas taotleja vastab kõikidele konkursitingimustes ning määruses sätestatud nõuetele ning kas taotleja poolt esitatud andmed on täielikud ja õiged. Juhul, kui taotlus sisaldab vormilisi puudusi, antakse taotlejale kuni kümme kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks. Antud säte ei kohaldu seega juhul, kui taotluses esineb sisulisi puudusi. Kui taotluses esineb sisulisi puudusi, kohaldatakse määruse § 9 lõiget 4, mis sätestab, et taotluse läbivaatamise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui leitakse, et taotlus ei ole piisavalt selge, selles esinevad sisulised puudused ja/või taotluses esitatud informatsiooni alusel ei ole võimalik taotlust hinnata. Puuduste kõrvaldamiseks ja muudetud taotluse esitamiseks annab toetuse andja taotlejale kümme kalendripäeva. Kuna kõiki ühel konkursil esitatud taotlusi hinnatakse samaaegselt, siis tähendaks liiga pikk puuduste kõrvaldamise tähtaja andmine kogu hindamisprotsessiga ja toetuste maksmisega venitamist. Teisalt võib eeldada, et juhul kui taotlejal on vajalik kogemus, teave ja suutlikkus, siis ei ole 10 kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks tema jaoks ebamõistlikult lühike tähtaeg. Peamised puudused taotlustes on seotud väärate aadressiandmetega, väärate arvelduskonto numbritega või näiteks statistika valesti tõlgendamisega. Juhul, kui taotleja ei kõrvalda puudusi tähtaegselt, võib taotluse andja jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmisest teavitatakse taotlejat koos kirjaliku põhjendusega ja viitega vaidlustamise võimalustele. Paragrahv 10 sätestab taotluste hindamise ja protokollimise korra. Taotlust hindab kantsleri moodustatud vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon konkursitingimustes sätestatud hindamiskriteeriumite järgi. Kantsleril on õigus moodustada nii ajutisi kui alalisi hindamiskomisjone. Hindamiskomisjoni liikmed nimetab kantsler vastavalt toetuse andmise eesmärgile ja valdkonnale. Näiteks kui kantsler kuulutab välja konkursi kaitsevaldkonna partnerorganisatsioonidele tegevustoetuse andmiseks eesmärgiga edendada kaitsetahet, mille eest vastutab vastavalt Kaitseministeeriumi valitsemisala planeerimisjuhisele kaitseväeteenistuse osakond, siis võib kantsler määrata komisjoni liikmeteks kaitseväeteenistuse osakonna juhataja, osakonnajuhataja asetäitja ja sotsiaalvaldkonna nõuniku. Hindamiskomisjonil on õigus vajadusel kaasata hindamisprotsessi täiendavaid hääleõiguseta eksperte. Sellised eksperdid võivad olla näiteks relvatööstuse eksperdid, ajaloolased, Kaitseväe esindajad jt. Hindamiskomisjoni liikmed ja kaasatud eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast HMS §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama. Senises praktikas ei ole esinenud olukorda, kus komisjoni liige oleks pidanud ennast taandama, kuid teoorias võib see juhtuda , kui mõne osakonnajuhataja abikaasast saab vabaühenduse esimees ning taotleb Kaitseministeeriumilt toetust. Sellisel juhul ei saa osakonnajuhataja hindamiskomisjoni töös osaleda. Hindamisprotsess protokollitakse. Protokoll peab sisaldama vähemalt taotlusele antud hindeid kriteeriumite ja alakriteeriumite lõikes, kriteeriumite erinevate osakaalude korral vastavat osakaalu tähistavat arvu või koefitsienti, taotluste pingerida vastavalt koondhindele ja olemasolu korral hindamiskomisjoni ettepanekuid tegevuste mahu või eelarve muutmise kohta. Nimelt võib praktikas juhtuda, et sihtgruppi kuuluv vabaühendus on teinud taotluse projekti jaoks, mis ei täida komisjoni hinnangul eesmärki täielikult. Sellisel juhul saab hindamiskomisjon teha ettepaneku kas muuta tegevusi, et eesmärk saaks täidetud või teha ettepaneku eelarve muutmiseks. Juhul, kui taotleja on ettepanekutega nõus, ei ole vajalik taotlust muuta ja uuesti esitada, vaid taotleja esitab määruse § 12 lõike 4 alusel kirjaliku nõusoleku ja esialgne taotlus rahuldatakse osaliselt. Leping sõlmitakse sellisel juhul taotluse osalise rahuldamise otsuse alusel 30 kalendripäeva jooksul pärast otsuse tegemist tulenevalt määruse § 15 lõikest 1. Kuna kõiki samale konkursile esitatud taotlusi hinnatakse koos, oleks teiste taotlejate suhtes põhjendamatu nii nö uue (ehk parandatud) taotluse eraldi menetlemine kui ka kõikide teiste taotluste menetlemisega viivitamine sel ajal, kui ühele taotleja tehakse ettepanek tegevuste või eelarve muutmiseks. Hindamisprotokolli allkirjastavad kõik hindamiskomisjoni liikmed. Paragrahvis 11 reguleeritakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemine . Kantsler teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse hindamiskomisjoni ettepanekul. Taotlejale saadetakse tema kohta tehtud otsus elektrooniliselt või posti teel. Elektrooniliselt võib taotlejale tema kohta tehtud otsuse edastada üksnes siis, kui taotleja on selleks nõusoleku andnud. Nõusolek peab olema vajadusel tagantjärgi tõestatav. Paragrahv 12 sätestab taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise tingimused ja korra. Taotluse rahuldamise otsus tehakse, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile määruses sätestatud nõuetele ja taotlus kuulub hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. Seega peavad mõlemad punktid olema samaaegselt täidetud. Taotluse rahuldamise ja osalise rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt otsuse tegemise kuupäev, otsuse tegija andmed, toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood, toetuse summa, toetuse andmise eesmärk ja viide otsuse vaidlustamise korra kohta. Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täies ulatuses rahuldamine ei ole võimalik konkursi eelarve mahu ületamise tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, konkursi eesmärki ja hindamiskriteeriume. Sellisel juhul esitatakse taotlejale hindamiskomisjoni ettepanek taotletud toetuse või tegevuste mahu muutmiseks. Näiteks juhul, kui vabaühendus esitab liikumispuudega veteranidele üritus e korralda miseks taotluse , milles on arvestanud kõikide veteranide arvuga, võib toetuse andja teha ettepaneku vähendada toetuse summat lähtuvalt sellest, kui palju väiksem on liikumispuudega veteranide arv võrreldes kõikide veteranide arvuga. Taotluse võib osaliselt rahuldada üksnes taotleja kirjalikul nõusolekul, millega ta ühtlasi peab kinnitama, et konkursi eesmärgid on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatavad. Kaitseministeerium jätab taotluse rahuldamata, kui taotleja ei kinnita, et taotluses toodud eesmärgid on saavutatavad taotluse osalise rahuldamise korral. Seega on ka taotluse osalise rahuldamise puhul oluline, et konkursi eesmärgid oleksid siiski saavutatavad. Tegu ei ole kaalutlusõiguse andmisega, vaid juhul, kui eesmärgid ei ole taotluse osalise rahuldamise korral saavutatavad, peab Kaitseministeerium jätma taotluse rahuldamata . Taotluse võib rahuldada ka kõrvaltingimusega juhul, kui mõni taotluse rahuldamiseks vajalik nõue ei ole taotluse menetlemise ajal täidetud, kuid on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus täidetakse kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse seadmisel näeb toetuse andja ette, mida toetuse saaja peab tegema või milline asjaolu peab olema tõendatud ja millise aja jooksul. Nõuetekohaselt kõrvaltingimuse täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Oluline on siinjuures märkida, et taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral ei teki toetuse saajal kohe õigust toetuse väljamaksmisele. Toetuse väljamaksmise õigus tekib lepingu sõlmimisega ning määruse § 15 lõike 2 kohaselt sõlmitakse leping 30 kalendripäeva jooksul pärast kõrvaltingimuse nõuetekohast täitmist. Paragrahviga 13 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui taotleja või taotlus ei vasta määruses sätes tatud nõuetele, taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist, taotleja ei võimalda teha enda või kavandatavate tegevuste elluviimise asukohas taotluse nõuetele vastavuse kontrolli, hindamistulemuse põhjal ei ole võimalik taotluse kavandatud tegevuste abil saavutada konkursi eesmärke või ei vasta nendele, konkursi eelarve ületamise tõttu ei ole võimalik toetust anda või kui taotleja ei ole nõus taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga. Praktikas on esinenud olukord, kus vabaühendus taotles toetust korvpalli mängimiseks, väites, et see suurendab nende kaitsetahet. Hindamistulemuse põhjal tehti taotluse rahuldamata jätmise otsus. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt otsuse tegemise kuupäev, otsuse tegija andmed, taotleja nimi, aadress ja registrikood, otsuse põhjendus ja selgitus otsuse vaidlustamise korra kohta. Juhul, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet hinnates ilmneb, et konkursi eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta, võib toetuse andja jätta taotluse rahuldamata. Selline olukord võib esineda näiteks juhul, kui vabaühenduse planeeritud projekt kvalifitseerub taotlust saama mitmelt riigieelarvelistest vahenditest rahastatud konkursilt. Juhul, kui taotluse menetlemise ajal jõuab Kaitseministeeriumini info, et isiku taotlus on juba näiteks kahel konkursil rahuldatud ulatuses, mis katab projekti elluviimiseks vajaliku summa, võib Kaitseministeerium jätta taotluse rahuldamata. Kui taotleja on võtnud tööle Eestis seadusliku aluseta viibiva isiku, kellel puudub õiguslik alus Eestis töötamiseks, ei rahuldata tema taotlusi kolme aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest arvates. Vastavalt välismaalaste seaduse §-le 300 on tegemist väärteoga, mille puhul karistatakse juriidilist isikut rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Määruses sätestatud nõudega soovitakse vältida olukorda, kus toetuse saajal on võimalus kasutada riigieelarvelisi vahendeid oma seaduserikkumisest tuleneva kohustuse täitmiseks. Kolm aastat on piisav aeg, et toetuse saaja saaks oma usaldusväärsuse taastada ja toetuse andja saab eeldada, et toetusega ei tasuta karistuseks määratud trahvi. Paragrahv 14 sätestab taotleja ärakuulamise nõude. Ärakuulamisõigus haldusmenetluses eeldab, et puudutatud isikul oleks võimalik oma arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes. Määruse kohaselt annab toetuse andja taotlejale võimaluse esitada oma seisukohad enne taotluse osalist rahuldamist ning taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud selgitustel. Paragrahv 15 reguleerib toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping) sõlmimist. Kui hindamisotsuse alusel kuulub taotlus rahuldamisele, sõlmitakse leping taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise otsuse alusel 30 kalendripäeva jooksul pärast otsuse tegemist. Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral sõlmitakse leping 30 kalendripäeva jooksul pärast kõrvaltingimuse nõuetekohast täitmist. Lepingu mittetähtaegne sõlmimine võib olla aluseks taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisele. Siinkohal on oluline tähele panna, et lepingu mittetähtaegne sõlmimine ei pruugi alati automaatselt tähendada taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Otsuse teeb Kaitseministeeriumi esindaja sõltuvalt konkreetsest olukorrast. Näiteks juhul, kui toetuse saaja tegevusetuse tõttu ei allkirjastata lepingut, võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine olla põhjendatud. Seevastu võib juhtuda ka, et toetuse andja või toetuse esindaja haigestus ning sellisel juhul ei oleks taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine õigustatud. L eping sõlmitakse kuni viieks aastaks. Tegevustoetuseid antakse praktiliselt alati aasta kaupa ja enamik tegevustoetuse kasutamise lepinguid sõlmitaksegi üheks aastaks. Projektide puhul võib ette tulla näiteks õppefilmide tegemist, mahukamaid uuringuid ja sellised lepingud sõlmitakse pikemaks ajaks. Seega hinnatakse igal juhul eraldi, kui pikaks ajaks on leping vaja sõlmida. Tegevustoetuse kasutamise lepingus sätestatakse vähemalt toetuse saaja ja toetuse andja andmed, toetuse andmise eesmärk, toetuse summa, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava, iga toetatava tegevuse tulemusnäitaja koos sihttasemega (tulemusnäitaja on kriteerium, mille abil toetuse andja hindab eesmärgi saavutamist ja sihttase on sisuliselt soovitud lõpp-tulemus, eesmärk. Tulemusnäitajad koos sihttasemetega lepitakse toetuse andja ja toetuse saaja vahel kokku lepingus), teave riigiabi, sealhulgas grupierandiga hõlmatud riigiabi, või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega, poolte õigused ja kohustused, toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja kulu- ja tegevusaruande (edaspidi aruanne ), sealhulgas vahearuannete esitamise kord ning toetuse maksmise peatamise ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Projektitoetuse andmise lepinguga sätestatakse vähemalt toetuse saaja ja toetuse andja andmed, projekti nimetus, projekti kogumaksumus (näiteks olukorras, kus on olemas ka teised rahastajad), toetuse summa, teave riigiabi, sealhulgas grupierandiga hõlmatud riigiabi, või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega, projekti eesmärk, toetatavad tegevused ja nende elluviimise eeldatav ajakava, iga toetatava tegevuse tulemusnäitaja koos sihttasemega (need näitajad võivad pärineda näiteks taotlejalt aga võivad olla määratletud ka läbirääkimiste käigus), projekti abikõlblikkuse periood, poolte õigused ja kohustused, toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete (sealhulgas vahearuannete) esitamise kord ning toetuse maksmise peatamise ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Paragrahv 16 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korda. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt, taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata, kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimust ei täideta, toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata või kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks. Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui lepingut ei sõlmita tähtaegselt (vt selgitust § 15 lõike 1 juurest). Toetuse saaja peab saadud toetuse taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul pärast otsuse jõustumist. Kaitseministeerium annab toetuse saajale võimaluse esitada oma seisukohad enne taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist vastavalt määruse § 14 lõike 2 punktile 2. Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse saaja ärakuulamise nõue. Sarnaselt §-le 14 on sätte eesmärk anda puudutatud isikule võimalus oma arvamust asjassepuutuvas küsimuses piisavalt selgitada ja vajadusel võtta seisukoht haldusorgani poolt tema asja menetlemisel esitatud dokumentide suhtes. Määruse kohaselt annab toetuse andja toetuse saajale võimaluse esitada oma seisukohad enne ettekirjutuse tegemist, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist ja enne toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist. Paragrahvis 18 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Tegevustoetus makstakse toetuse saajale välja ühes osas 20 kalendripäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. Projektitoetus e puhul sõltub toetuse väljamaksmine sellest, kas lepingus on kokku lepitud vahearuande esitamises. Juhul, kui lepingus on vahearuande esitamise nõue, siis makstakse toetus toetuse saajale üldjuhul (ehk kui lepingus ei ole kokku lepitud teist väljamaksmise korda) välja kahes võrdses osas nii, et esimene osa makstakse 20 kalendripäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist ning teine osa makstakse 20 kalendripäeva jooksul pärast vahearuande kinnitamist. Seejuures on oluline tähele panna, et v ahearuande esitamise tähtaeg lepitakse samuti kokku lepingus ning sarnaselt aruandele kinnitatakse ka vahearuanne 90 kalendripäeva jooksul vahearuande esitamisest arvates. Juhul, kui pooled ei ole lepingus kokku leppinud vahearuande esitamist ning lepingus ei ole ka teist kokkulepet toetuse väljamaksmiseks, makstakse toetus toetuse saajale ühes osas välja 20 kalendripäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist. Seega võib l epingus kokku leppida projektitoetuse väljamaksmise ka teisiti. Näiteks olukorras, kus taotlejal ei ole võimalik omavahenditest projekti etteulatuvalt finantseerida, võib väljamakse teha ühes osas ettemaksena määruses sätestatust erineva tähtaja jooksul . Paragrahv 19 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise korra. Toetuse saaja esitab toetuse andjale allkirjastatud aruande 30 kalendripäeva jooksul pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Lepingus võib kokku leppida (ehk see ei ole kohustuslik) ka vahearuande esitamise nõude. Vahearuande menetlemine toimub aruande menetlemise sätete järgi. Aruande vorm on lepingu lahutamatu lisa. Paragrahv 20 reguleerib aruande, sealhulgas vahearuande menetlemisse puutuvat. Toetuse andjal on aega aruannet menetleda 90 kalendripäeva selle laekumisest alates. Aruande ja vahearuande menetlemisel kontrollitakse, kas see on õigesti täidetud, kas toetuse saaja tegevus vastab taotlusele ja toetuse kasutamise lepingule ning kas esitatud andmed on täielikud ja õiged. Kui aruandes on puudusi (nii sisulisi kui vormilisi), võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni 20 kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks. Sel ajal peatub ka lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg. Praktikas on aruannetel esinenud erinevaid puudusi. Näiteks on unustatud lisada kuludokumendid või on kuludokumendid valesti vormistatud, samuti on esinenud valearvutusi. Hinnatakse ka tehtud kulutuste sisulist põhjendatust. Näiteks kui ühe arve peal on kulu, mis ei ole abikõlblik, saab paluda toetuse saajal aruannet vastavalt muuta. Kuna aruannete kontrollimine on ajamahukas, siis praktika on näidanud, et Kaitseministeerium ei saa tagada aruannete menetlemist lühema tähtaja jooksul kui 90 kalendripäeva. Kantsler või tema volitatud isik kinnitab aruande, kui aruandes ei esine puudusi ja toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist. Aruande võib jätta kinnitamata, kui määratud tähtpäevaks ei ole puudusi kõrvaldatud, esitatud on valeandmeid, tegevused pole tähtaegselt ellu viidud või tegevuste toimumine ei ole tõendatud. Otsus aruande kinnitamata jätmise kohta tehakse toetuse saajale teatavaks kirjalikult. Praktikas küll ei ole aruandeid kinnitamata jäetud, kuna kõik puudused on tähtaja jooksul kõrvaldatud. Paragrahv 21 sätestab toetuse tagasinõudmist puudutava. Välja makstud toetuse võib osaliselt või täielikult tagasi nõuda lepingu kehtivuse ajal või viie aasta jooksul toetuse kasutamise lepingu lõppemisest arvates, kui: 1) toetuse saaja ei vasta määruses ja konkursitingimustes sätestatud taotlejale esitatud nõuetele; 2) aruannet ei ole tähtaegselt esitatud või esitatud aruannet ei ole kinnitatud; 3) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks aruannet kinnitatud; 4) ilmneb asjaolu, mille korral ei oleks taotlust rahuldatud; 5) toetuse saaja ei ole täitnud määruses või toetuse kasutamise lepingus sätestatud kohustust. Kantsler otsustab toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kaalutlusõiguse kohaselt. Kui toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse poolte vahel kokkulepitud aja jooksul või kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse. Kaitseministeerium annab toetuse saajale võimaluse esitada oma seisukohad enne toetuse tagasinõudmist vastavalt määruse § 14 lõike 2 punktile 3. Paragrahv 22 sätestab, et toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse jõustumisest arvates. Paragrahv 23 reguleerib toetuse tagasimaksmise ajatamist. Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud ajatamistaotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt 20 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates ajatamistaotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamistaotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid (näiteks kontode väljavõtted, laenulepingute koopiad, teenuseosutamise lepingud, muid tulusid-kulusid kajastavad lepingud) . Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse 20 kalendripäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja võimalusel arvestades toetuse saaja esitatud tagasimaksmise ajatamiskava. Kui esitatud tagasimaksmise ajatamiskava ei ole võimalik arvestada (näiteks on soovitud ajatamiskava esitatud ebamõistlikult pikale perioodile), peab toetuse andja ajatamise perioodi määramist põhjendama, kuna tegemist võib olla toetuse saaja kahjuks tehtava otsusega. Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Ajatamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma kogu toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumisest arvates. Juhul, kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi võlaõigusseaduse 52. peatüki (§-d 1027–1042) ehk alusetu rikastumise sätete kohaselt. Sellisel juhul teavitatakse toetuse saajat kirjalikult ettevõetavatest sammudest toetuse tagasinõudmisel. Paragrahv 24 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Käesolevas paragrahvis sätestatakse toetuse saaja üldised õigused ja kohustused, mis tagavad toetuse andmise vastavuse haldusmenetluse põhimõtetele ja mis aitavad täita haldusorgani kohustusi toetuse saajate ees ning tagada toetuse andmise järelevalve. Toetuse saajal on õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõu, mis on seotud toetuse saaja kohustuste täitmisega. See aitab tegevusi tulemuslikumalt ellu viia. Näiteks on toetuse saaja Kaitseministeeriumilt küsinud uuringuid, üldandmeid või statistikat, mis aitaks tegevusi konkreetsemalt planeerida. Juhul, kui planeeritakse üritust veteranidele, võib vajalik teada olla, kui palju neid on, mis vanuses nad on ja millistes omavalitsusüksustes nad paiknevad. Toetuse saaja on kohustatud kasutama toetust taotluses, toetuse kasutamise lepingus ja määruses sätestatu järgi ja säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumendid vähemalt seitse aastat lepingu lõppemisest või lõpetamisest arvates . Toetuse saajal on ka kohustus võimalda d a järelevalvet teostaval isikul juurdepääsu kõikidele toetuse kasutamisega seotud dokumentidele 20 kalendripäeva jooksul sellekohasest nõudmisest arvates . Mõningatel juhtudel taotleb vabaühendus toetust kõikide oma liikmete eest, näiteks taotlevad toetust 100 liikme eest. Sellisel juhul ei nõua Kaitseministeerium koopiat iga üksikisiku poolt vabaühendusele esitatud taotlusest, vaid käib kohapeal kontrollimas, kas need isikud, kelle kohta on Kaitseministeeriumile teave esitatud, on vabaühendusele taotluse esitanud ja kas neile on määratud summa ka välja makstud. Üldjuhul käibki toetuse andja dokumente kontrollimas kohapeal suuremate andmemahtude puhul, millest koopiate nõudmine oleks toetuse saaja jaoks ebamõistlikult koormav. Toetuse saaja peab Kaitseministeeriumit teavitama viivitamata toetuse andjat asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist . Selline juhtum võib teoorias olla vabaühenduse (juhatuse) esimehe surm. Praktikas ei ole see seni mõjutanud kohustuste täitmist, kuna uus esindaja on valitud piisavalt kiiresti. Eeltoodule lisaks on toetuse saajal ka kohustus täita teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. Paragrahv 25 sätestab toetuse andja õigused ja kohustused. Toetuse andjal on õigus kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust määrusele, taotluse rahuldamise otsusele ning õigusaktidele, nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist. Samuti on toetuse andjal õigus toetuse kasutamise leping erakorraliselt üles öelda riigi majandusraskuste korral, teavitades sellest toetuse saajat kirjalikult vähemalt 180 kalendripäeva ette. Kohapealse kontrolli käigus saab tuvastada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas tegevuste toimumist ja edenemist ehk toetuse andmise aluseks olevate tulemuste saavutamist, tegevuste kulude ja tulude kohta eraldi arvepidamise olemasolu ning tehingute kajastamist raamatupidamises. Kohapealse kontrolli käigus kontrollitakse vajadusel ka toetuse abikõlblike kulude dokumentide originaale. Toetuse andja on kohustatud teavitama toetuse saajat viivitamatult määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest ning tegema muid määruses ja teistes õigusaktides sätestatud toiminguid. Teavitatakse kõiki sel ajahetkel kehtiva lepinguga toetuse saajaid. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrus viib kehtiva Kaitseministeeriumi poolt antavate riigieelarveliste toetuste süsteemi vastavusse RES § 53 1 nõuetega. Kehtestatav määrus asendab kehtiva kaitseministri 14. juuli 2015. a käskkirja nr 277 alusel kehtestatud juhendi t „Mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja äriühingutele riigieelarveliste toetuste andmise kord“. Määruse rakendamine muudab toetuste andmise süsteemi läbipaistvamaks ning standardiseerib seda. Mõju muudele valdkondadele ega riigieelarvele määruse rakendamine kaasa ei too. Määruse kehtestamisega ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendami sega ei ole seotud täiendavaid tegevusi. Kuna määrusega asendatakse kehtiva kaitseministri käskkirja alusel sätestatu, muutuvad üksnes tegevuste õiguslikud alused, kuid mitte tegevused ise. Samuti ei eelda määruse rakendamine täiendavate kulutuste tegemist. Määruse alusel riigieelarveliste toetuste andmist rahastatakse riigieelarvest ja eelarve kinnitatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Määruse rakendamine ei too riigieelarvele tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile.