Ettevalmistused 700 MHz ja 26 GHz sagedusalade kasutuse planeerimiseks ning avalike konkursside korraldamiseks

Kuupäev: 28.10.2019 Kutse avalikul arutelul osalemiseks Sagedusala 24,25-27,5 GHz kasutuse planeerimine ning avaliku konkursi korraldamine sideettevõtjate leidmiseks mobiilsete lairibateenuste pakkumiseks Sissejuhatus Avaliku arutelu aluseks on eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/19721 (vt artikkel 54) ja Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/7842 (edaspidi Otsus), mis suunavad liikmesriike 30. märtsiks 2020 määrama sagedusala 24,25 – 27,5 GHz (edaspidi 26 GHz sagedusala) mobiilsete lairibaside teenuste tarbeks ning lubama 31. detsembriks 2020 kasutada 26 GHz sagedusalast vähemalt 1 GHz tingimusel, et on olemas turunõudlus ja puuduvad märkimisväärsed piirangud olemasolevate sagedusala kasutajate üleviimiseks või sagedusala vabastamiseks. Sagedusala 26 GHz pakub suurt läbilaskevõimet innovatiivsete elektrooniliste lairibateenuste pakkumiseks väikese raadiusega katvusalade kasutamisel põhineva 5G tehnoloogia abil, kus ploki suurus on reeglina 200 MHz või selle täisarvkordne. Samuti peab sagedusala kasutuse planeerimisel arvestama olemasoleva kasutusega nii Eestis, kui ka naaberriikides. Erinevate Euroopa Liidu riikide praktikat vaadates on 26 GHz sagedusalas 5G tehnoloogia kasutamiseks oksjon peetud vaid Iirimaal ja Itaalias. Ülejäänute osas kas info puudub või on plaan sagedusala oksjoni korras välja anda pärast 2020 aastat3. Sagedusala praegune kasutus Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 26.10.2017 määruse nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan“4 (edaspidi ERSP) kohaselt on 26 GHz sagedusala planeeritud uute tehnoloogiate kasutamiseks. Olemasolevad sagedusload (paiksetele raadioliinidele) kehtivad kuni sagedusala ümberplaneerimiseni. Pärast ümberplaneerimist antakse ja pikendatakse sagedusload juhul, kui see ei takista uute tehnoloogiate katsetamist ja kasutamist. Sagedusala kasutus Eestis seisuga 01.09.2019 on toodud joonisel: 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L1972&qid=1571034500933&from=ET. 2 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/784, 14. mai 2019, sagedusala 24,25–27,5 GHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik liidus pakkuda traadita elektroonilise lairibaside teenuseid. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019D0784&from=EN. 3 European 5G observatory. Kättesaadav: https://5gobservatory.eu/5g-spectrum/national-5g-spectrum- assignment/#1533307441058-1f1bbc1b-307c. 4 RT I, 25.01.2019, 6. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/125012019006. 1  24,250– 24,661– 24,717- 24,773– 25,669– 25,725– 25,781– 24,661 24,717 24,773 25,669 25,725 25,781 27,500 GHz GHz GHz GHz GHz GHz GHz 441 MHz 56 MHz 56 MHz 896 MHz 56 MHz 56 MHz 1719 MHz Vaba Paikne Paikne Vaba Paikne Paikne Vaba ressurss raadioliin raadioliin ressurss raadioliin raadioliin ressurss Lisaks kasutatakse loavabalt sagedusvahemikku 24,25–26,65 GHz sõidukiradarite jaoks, kuid nende tootmisest loobutakse 2022. aasta 1. jaanuariks. Sagedusala teatavaid osi kasutatakse satelliitsideteenuste jaoks. Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunications Union) Raadioeeskirjade5 alusel võib nimetatud sagedusalas kasutada paikse side, maa-uuringute satelliitside, kosmoseuuringute, paikse satelliitside ja satelliitidevahelise side raadiosideteenistusi, mida tuleb asjakohaselt kaitsta. Euroopa Postside- ja Telekommunikatsiooni Administratsioonide Konverents (European Conference of Postal and Telecommunications Administrations, edaspidi CEPT) on väljatöötamisel soovitus, mis annab juhiseid 5G süsteemide ja FSS süsteemide koostoime tagamiseks ja arendamiseks 6. Sagedusvahemik 25,25-27,50 GHz on kajastatud ka NATO tsiviil-sõjalise sageduse lepingus (NATO Joint Civil and Military Frequency Agreement), mis võib kaasa tuua vajaduse eraldada osa ressursist riigikaitseliseks otstarbeks. Mobiilse lairibaside kasutuselevõttu reguleerivad dokumendid CEPT aruandes nr 687 on toodud tehnilised tingimused 5G süsteemide kasutamiseks, mis on kooskõlas väljatöötamisel olevate 5G standarditega8 nii kanalijaotuse kui ka aktiivantennisüsteemide osas. Spektri tõhusa kasutamise tagamiseks eeldatakse, et sagedusalas kõrvuti asuvad eri operaatorite võrgud (sh naaberriikides) töötavad sünkroniseeritult. Erinevad sünkroniseerimise stsenaariumid on toodud Elektroonilise Side Komitee (ECC) aruande nr 307 eelnõus9. Koostoimet 5G ja paiksete raadioliinide vahel on kirjeldatud ECC aruandes nr 30310. Samuti on väljatöötamisel aruanne erinevatest litsentseerimisvormidest11 ning soovitus piiriülese koordineerimise kohta12. Küsimused sagedusala 5G kasutuse osas: 1. Mis ajast näete sagedusala kasutusele võtmist mobiilse lairibateenuse tarbeks (5G)? 2. Missugune oleks prognoositav 5G teenuste areng ja katteala 3–5 aasta perspektiivis. 3. Kas sagedusload peaksid olema üleriigilised või pigem maakondlikud? 5 Kättesaadav: http://search.itu.int/history/HistoryDigitalCollectionDocLibrary/1.43.48.en.101.pdf. 6 The draft ECC Recommendation to ensure continued and future operation of earth stations in the band without impact on 5G was developed further and finalised for public consultation. The draft Recommendation. 7 Harmonised technical conditions for the 24.25–27.5 GHz ('26 GHz') frequency band. Kättesaadav: https://www.ecodocdb.dk/document/3358. 8 Kättesaadav: http://3gpp.org/specifications/67-releases. 9 Draft Report „Toolbox for the most appropriate synchronisation regulatory framework including coexistence of MFCN in 24,25–27,5 GHz in unsynchronised and semi-synchronised mode“. 10 Guidance to administrations for Coexistence between 5G and Fixed Links in the 26 GHz bänd. Kättesaadav: https://www.ecodocdb.dk/document/12612. 11 Toolkit to assist administrations who are considering authorisation regimes for 26 GHz other than individual rights. 12 Draft Recommendation for 26 GHz Frequency planning and frequency coordination for land mobile systems operating at 26 GHz. 2  4. Milline oleks minimaalne vajalik ja optimaalne ribalaius teenuse pakkumiseks? 5. Kas konkursi formaadina eelistate objektide enampakkumist ühekaupa või kõik objektid paralleelselt? Kas eelistate varasemalt toimunud konkursi formaate, kus enampakkumised esitatakse e-kirja teel 2–3 korda tööpäevas, või soovite füüsiliselt kokku saada ning enampakkumiste läbiviimine ühes ruumis läbi viia? 6. Kas on huvi 5G teenuse osutamiseks piirkondlikes võrkudes väiksema kui 200 MHz ribalaiusega? Kui suur oleks sellisel juhul vajalik ressurss? 7. Milline oleks ühe konkursi objekti optimaalne suurus (200 MHz vm)? Kas peaks kehtestama väljastatava sagedusressursi ülempiiri osaleja kohta (ribalaius)? 8. Ettepanekud muudeks võimalikeks lahendusteks. Küsimused sagedusala muu kasutuse osas: 1. Millist kasutust näete antud sagedusalas peale mobiilse lairibateenuse? 2. Milline oleks minimaalne vajalik sagedusressurss ja optimaalne ribalaius sellisel juhul? 3. Kas on huvi sagedusala kasutamiseks privaatvõrkude (private LTE (Long-Term Evolution)) või väikeste regionaalsete andmeside võrkude tarbeks? Kui suur oleks vajalik sagedusressurss ühele võrgule? Milline oleks väljastatavate lubade geograafiline jaotus? Kasutusrežiim (sagedusloaga / sagedusala jagamine ühistel tingimustel / sekundaarsel alusel sagedusloata)? 4. Kas näete sagedusala kasutamist koos olemasoleva kasutusega (paiksed raadioliinid) või pigem mitte? 5. Kas paiksed raadioliinid selles sagedusalas on perspektiivikad? Kokkuvõte Käesoleva konsultatsiooni eesmärk on selgitada välja 26 GHz sagedusala turunõudlus Eestis, võimalikud huvigrupid nii äri- kui riigisektorites ja planeeritud teenused, arvestades eelkõige asjaoluga, et 26 GHz sagedusala on üks kolmest peamisest 5G kasutuselevõtu sagedusalast. Konsultatsiooni käigus saadud informatsiooni baasil hakkavad MKM ja TTJA 26 GHz sagedusala ümber planeerima juhul kui huvi sagedusala vastu on piisav. Lähtuvalt eeltoodust kutsub TTJA kõiki huvitatud sideettevõtteid ja muid huvigruppe avalikul konsultatsioonil aktiivselt osalema, oodates vastuseid, ideid, ettepanekuid ja kommentaare. Avaliku konkursi korra regulatsiooni väljatöötamisel lähtutakse Euroopa regulatsioonist, käesolevast dokumendist ja avaliku konsultatsiooni käigus laekunud tagasisidest. Avalik konsultatsioon kestab kuni 13. detsembrini 2019. Ootame Teie arvamusi e-posti aadressil [email protected]. Kontaktisik: Erko Kulu Sagedushalduse talituse juhataja + 372 667 2120| [email protected] 3 Kuupäev: 28.10.2019 Kutse avalikul arutelul osalemiseks Sagedusala 694-790 MHz kasutuse planeerimine ning avaliku konkursi korraldamine sideettevõtjate leidmiseks mobiilsete lairibateenuste pakkumiseks Sissejuhatus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) alustasid sagedusala 694–790 MHz (edaspidi 700 MHz sagedusala) kasutamise ümberplaneerimist aastal 20161, kus viidi läbi esimene avalik arutelu ning võimaluste kaardistamine eesmärgiga valmistada ette avalik konkurss sideettevõtjate leidmiseks mobiilsete lairibateenuste pakkumiseks nimetatud sagedusalas. Sagedusala kasutusele võtmine jäi ootele seoses operatiivside tuleviku sagedusvajaduste väljaselgitamisega. Arvestades arenguid viimase 3 aasta jooksul otsustasid MKM ja TTJA välja kuulutada uue avaliku arutelu 700 MHz sagedusala kasutusele võtmiseks. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsus nr (EL) 2017/8992 sätestab, et hiljemalt 30. juunist 2020 lubavad liikmesriigid 700 MHz sagedusala kasutada mobiilse lairiba teenuste osutamiseks. Komisjoni rakendusotsusega nr (EL) 2016/6873 (edaspidi Otsus 2016/687) ühtlustatakse 700 MHz sagedusala kasutamise tehnilisi tingimusi. Eestis oli käesolev sagedusala varasemalt digitaaltelevisiooni kasutuses, kuid alates 01.07.20174 on ringhääling täielikult ümber tõstetud sagedusalasse 470–694 MHz, millega on terve 700 MHz sagedusala vabastatud varasemast kasutusest. 700 MHz sagedusala kasutuse ülevaade naaberriikides on toodud lisas 1. Konkursi objektid Vastavalt Otsusele 2016/687 on 700 MHz sagedusalas võimalik mobiilse lairibateenuste osutamiseks kasutada 5 MHz kordsete plokkidena kokku 2x30 MHz FDD5 ning 20 MHz SDL6 sagedusriba. Eelmise 700 MHz sagedusala konsultatsiooni käigus selgus, et turu eelistus sagedusala jaotamiseks on kolm 2x10 MHz FDD sagedusplokki. Kuid arvestades 5G arenguid ning 1 https://www.ttja.ee/et/uudised/algasid-ettevalmistused-700-mhz-ja-2500-mhz-sageduslubade-avalike- konkursside-korraldamiseks. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2017/899, 17. mai 2017, 470–790 MHz sagedusala kasutamise kohta liidus. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?qid=1496061329331&uri=CELEX:32017D0899. 3 Komisjoni rakendusotsus (EL) 2016/687, 28. aprill 2016, sagedusala 694–790 MHz ühtlustamise kohta maapealsete süsteemide jaoks, millega on võimalik osutada traadita elektroonilise lairibaside teenuseid, ja selle sagedusala riigisiseseks paindlikuks kasutamiseks Euroopa Liidus. Kättesaadav: https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32016D0687&qid=1571034840683&from=ET. 4 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.05.2013 määruse nr 35 „Eesti raadiosagedusplaan“ vastav muudatus jõustus 5.10.2014. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/102102014002. 5 FDD (Frequency Division Duplex) – sagedustihendus dupleks. 6 SDL (Supplemental Downlink) – täiendav allalüli on ühesuunaline andmesidekanal tugijaamast andmete allalaadimiseks, mille puhul sagedusala spektrit kasutatakse elektroonilise side teenuste osutamiseks koos muude sagedusalade spektritega. võimalusi, eelkõige 5G asjade interneti arengusuunda (mMTC – massive Machine Type Communications, vt Joonis 1), siis võib teatud ärimudelite korral piisav ressurss olla 2x5 MHz. Sellist sagedusplokkide esitamist konkursi objektidena on kasutanud siin sagedusalas ka teised Euroopa riigid7. Joonis 1. ITU-R M.20838 esitatud IMT arengusuunad Võimalikud variandid konkursi FDD objektide jagamisel võiksid olla järgmised (vt ka Joonis 2): 1. Kuus FDD sagedusplokki suurusega 2x5 MHz 1.1. Plokkidel ei ole enampakkumise ajal konkreetset sagedusvahemikku, see otsustatakse pärast kõikide objektide võitjate selgumist tagades võitjale mitme ploki olemasolul järjestikune riba. 1.2. Kui konkursil osalejaid on alla kolme, siis omandatava raadiospektri piirangud ühele osalejale puuduvad. 1.3. Kui osalejaid on kolm või rohkem, ei saa üks osaleja esimeses ringis rohkem kui 2x5 MHz. Järelejäänud plokid lähevad konkursi teisele ringile ilma raadiospektri piiranguta osaleja kohta. 2. Üks FDD sagedusplokk suurusega 2x10 MHz ja neli FDD sagedusplokki suurusega 2x5 MHz 2.1. 2x10 MHz plokil on konkreetne asukoht spektris, mille sagedusloale lisatakse operatiivside teenuste osutamise kohustus koos katvusnõuetega. 7 Aastal 2015 Saksamaa ja Prantsusmaa, 2016 Soome, 2018 Itaalia ja Rootsi, 2019 Taani, Šveits ja Norra 700 MHz sagedusala oksjonid. 8 ITU-R M.2083. IMT Vision – Framework and overall objectives of the future development of IMT for 2020 and beyond. Kättesaadav: https://www.itu.int/rec/R-REC-M.2083. 3. Üks FDD sagedusplokk suurusega 2x10 MHz reserveeritakse operatiivside võrgule ja neli FDD sagedusplokki suurusega 2x5 MHz läheb enampakkumisele. SDL sagedusala 700 MHz sagedusala SDL osa ei esitata koos ülejäänud FDD osaga samale konkursile, kuid huvi ilmnemisel on üheks variandiks 700 MHz sagedusala SDL koos 1,5 GHz SDL sagedusalaga eraldi konkursi korraldamine. Varasemalt pole Eestis selle vastu huvi üles näidatud ning mitme Euroopa riigi9 700 MHz sagedusala konkursil on SDL osa huvi puuduse tõttu osaliselt või terves mahus omanikuta jäänud. FDD Uplink (30 MHz) FDD Downlink (30 MHz) SDL (20 MHz) MHz 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 5 703 733 738 758 788 V1 : SL1 SL2 SL3 SL4 SL5 SL6 SL1 SL2 SL3 SL4 SL5 SL6 V2 : SL1* SL2 SL3 SL4 SL5 SL1* SL2 SL3 SL4 SL5 V3 : X SL1 SL2 SL3 SL4 X SL1 SL2 SL3 SL4 Joonis 2. Konkursi objektide jaotamise ettepanekud Üldised konkursi objektide tingimused: a) raadiosageduste kasutamise geograafiline piirkond on Eesti Vabariik; b) sagedusload on primaarse kasutusrežiimiga ja annavad sagedusala ainukasutuse õiguse; c) sagedusala on iseplaneeritav st sagedusloa omanik planeerib ja kasutab sidevõrku ise lähtudes sagedusloa tehnilistest tingimustest; d) sagedusloa omanik on kohustatud TTJA nõudmisel andma teavet sidevõrgu kohta (baasjaamade asukohad, tunnused jne); e) sidevõrgu loomisel ja sideteenuse osutamisel tuleb lähtuda Otsusest 2016/687 ja selle lisas toodud tehnilistest parameetritest; f) Otsusest 2016/687 tuleneb, et antenni kiiratav suurim keskmine ekvivalentne isotroopne kiirgusvõimsus (EIRP – Effective Isotropic Radiated Power) ei tohi ületada 64 dBm/5 MHz; g) TTJA-l on õigus muuta sagedusloal toodud väljatugevuse piirnorme tulenevalt sõlmitud raadiosageduste kasutamise koordinatsioonilepingu(te) tingimustest; h) sagedusloa omanik ei tohi põhjustada häireid maapealse digitaaltelevisiooni vastuvõtule sagedusalas 470–694 MHz. Häirete tekkimisel on sideettevõtja kohustatud koheselt leidma häirete kõrvaldamiseks sobiliku tehnilise lahenduse, vajadusel välja lülitama raadiosaatja(d), mis põhjustavad häireid; i) lubatud on raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmine ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmine (elektroonilise side seaduse §17); 9 Itaalia, Rootsi, osaliselt Šveitsis.  j) sagedusloa omanik on kohustatud TTJA nõudmisel kolme tööpäeva jooksul tasuta andma TTJA käsutusse järelevalve teostamiseks terminalseadme koos kliendi identifitseerimismooduliga (SIM kaart). Küsimused: 1. Millised on Teie mõtted ja eelistused kolme pakutud FDD jaotamise variandi osas? Kas spektri piirmäära osaleja kohta peaks ära kaotama? Kas spektri piirmäär osaleja kohta peaks olema seotud teistes alades omandatud spektri suurusega? 2. Kas näete kõiki FDD plokke võrdsena või on mõni asukoht spektris parem kui teine? 3. Kas konkursi formaadina eelistate objektide enampakkumist järjestikuna üksikult või kõik objektid paralleelselt? Kas eelistate varasemalt toimunud konkursi formaate, kus enampakkumised esitatakse e-kirja teel 2-3 korda tööpäevas, või soovite füüsiliselt kokku saada ning enampakkumiste läbiviimine ühes ruumis läbi viia? 4. Millised võiksid olla võrgu väljaehitamise stimuleerimiseks täiendavad sagedusloa kohustused (võrgu väljaehitamise kiirus, geograafilise katvuse saavutamine, rahvastiku katvuse saavutamine, minimaalse andmesidekiiruse täitmine)? Kas on ette näha tehnilisi takistusi võrgu väljaehitamiseks? 5. Kas ja mis aastast on huvi SDL kasutuselevõtu vastu? Milline on minimaalne ning milline optimaalne SDL sagedusriba suurus? 6. Kas 700 MHz sagedusalas on vaja operatiivsideks osa sagedusressurssi reserveerida? Kui jah, siis kui kauaks ning alates mis ajast on plaanis kasutusele võtta? Kas näete 700 MHz sagedusala sobilikkust operatiivside teenuse jaoks, kui praegu kehtivad piiritingimused naaberriikidega ei võimalda kogu territooriumi kvaliteetselt katta? 7. Kas on midagi, mida soovite lisaks eraldi välja tuua selle sagedusala kasutamise või avaliku konkursi läbiviimise juures? Kokkuvõte Lähtuvalt eeltoodust kutsub TTJA Teid avalikul arutelul osalema, oodates huvitatud telekommunikatsiooniettevõtete ja muude huvigruppide tagasisidet, kommentaare ja ettepanekuid. Käesolev alusdokument ja avaliku arutelu käigus laekunud tagasiside võetakse aluseks uue avaliku konkursi korra regulatsiooni väljatöötamisel. Vastavalt Eesti 5G teekaardile10 on plaanis konkurss välja kuulutada 2020 kevadel. Avalik konsultatsioon kestab kuni 13. detsembrini 2019. Ootame Teie arvamusi TTJA e-posti aadressil [email protected]. Kontaktisik: Erko Kulu Sagedushalduse talituse juhataja + 372 667 2120| [email protected] 10 Eesti 5G teekaart aastani 2025. Kättesaadav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_5g_teekaart.pdf.  LISA 1 Naaberriikide plaanid ning koordinatsioonilepingud SOOME 700 MHz olukord ja plaanid: 700 MHz väljastati aastal 2016 mobiilside teenustele. Televisiooniringhääling on ümber kolitud madalamatele sagedustele. Koordinatsioonilepingud: » EST–FIN koordinatsioonileping (allkirjastatud 28.10.2016) Agreement between the Finnish Communications Regulatory Authority and the Technical Regulatory Authority of Estonia concerning the use of the 700 MHz frequency band (694–791 MHz) for Terrestrial Services in the border areas. ROOTSI 700 MHz olukord ja plaanid: 700 MHz väljastati aastal 2018 mobiilside teenustele. Televisiooniringhääling on ümber kolitud madalamatele sagedustele. Koordinatsioonilepingud: » Eesti ja Rootsi sideadministratsioonid leppisid kokku, et sagedusalas 694–790 MHz ei ole liikuva maaside koordineerimise kohustust (kiri nr 18-5/15-0091-025, 10.02.2016). LÄTI 700 MHz olukord ja plaanid: » Läti ringhääling võib sagedusalas 694–790 MHz töötada kuni 30.06.2022. Maapealse elektroonilise sideteenuse osutamise süsteemi (Mobile/Fixed Communications Networks – MFCN) kasutus on planeeritud alates 01.01.2022. » Vastavalt koordinatsioonilepingu lisale 2 on vaja kaitsta Läti järgmiseid digitaalringhäälingu jaamasid kanalitel 49-60 kuni nende sulgemiseni: TX-Name Ch. e.r.p. Longit. Latit. Heffm. Pol. DIR Allotment REZEKNE 50 51.0 027E25 11 56N31 16 203 H ND REZEKNE VALMIERA 50 50.0 025E23 11 57N31 37 225 H ND VALMIERA DAUGAVPILS 51 52.0 026E32 08 55N52 21 207 H D DAUGAVPILS VALMIERA 51 50.0 025E23 11 57N31 37 225 H ND VALMIERA KULDIGA 52 50.0 022E00 51 56N56 05 215 H ND KULDIGA VENTSPILS 52 33.0 021E34 18 57N23 35 65 H ND KULDIGA VIESITE 53 46.0 025E33 04 56N20 28 187 H ND VIESITE VALMIERA 54 47.0 025E23 11 57N31 37 205 H ND VALMIERA DAUGAVPILS 56 52.0 026E32 08 55N52 21 207 H D DAUGAVPILS VALMIERA* 56 49.0 025E23 05 57N31 36 204 H D VALMIERA LIMBAZI* 56 42.0 024E4416 57N3157 144 H D VALMIERA REZEKNE 57 51.0 027E25 11 56N31 16 203 H ND REZEKNE CESVAINE 58 53.0 026E17 55 56N58 12 284 H ND CESVAINE ALUKSNE 58 37.0 027E04 46 57N24 26 225 H D CESVAINE RIGA 59 53.0 024E08 12 56N55 25 366 H D RIGA VIESITE 60 47.0 025E33 04 56N20 28 187 H ND VIESITE » TTJA on teinud ettepanekud Valmieras töötavate TV kanalite 50 ja 51 esimesel võimalusel väljavahetamiseks teistele sagedustele, et vähendada Läti ringhäälingu häirete mõju Eesti lairibasüsteemide üleslüli sagedustele. Peale 700 MHz konkursi väljakuulutamist edastab TTJA Läti sideadministratsioonile eeldatava sagedusala  kasutuselevõtu aja millega Lätis alustatakse Valmiera kanal 50 ja 51 ümbertõstmise planeerimist11. Koordinatsioonilepingud: » EST–LVA koordinatsioonileping (allkirjastatud 17.11.2017) Arrangement between the Technical Regulatory Authority of the Republic of Estonia and the Electronic Communications Office of the Republic of Latvia concerning the use of the 694–790 MHz (700 MHz) frequency band for terrestrial Mobile/Fixed Communications Networks (MFCN) in border areas. VENEMAA 700 MHz olukord ja plaanid: » Sagedusalas 694–790 MHz jätkub televisiooni ringhäälingusüsteemide kasutus. » Lisaks ringhäälingule tuleb arvestada Venemaa lennuraadionavigatsiooni (ARNS) tõttu tulenevate piirangutega. » Seisuga 30.09.2019 on Venemaal kooskõlastatud piiriäärses rajoonis järgmised digitaalringhäälingu kattealad (allotment) kanalitel 49–60: Vyborg Sankt-Peterburg Kingisepp Gdov Pskov Pushkinskie Gory 50 49 49 49 49 49 51 50 51 50 53 53 52 51 59 53 56 56 54 52 54 59 59 58 56 60 59 59 60 » TTJA on teinud ettepanekud piiriäärses alas töötavate Venemaa TV kanalite 50 kuni 53 esimesel võimalusel väljavahetamiseks teistele sagedustele, et vähendada võimalikku Venemaa ringhäälingu häirete mõju Eesti lairibasüsteemidele. Mõlemale osapoolele sobiliku lahenduse leidmine on veel pooleli. 2019. aasta lõpus on kokku lepitud Venemaa sideadministratsiooniga videokonverents 700 MHz sagedusala kasutuse teemadel ning 2020. aasta kevadel on planeeritud läbirääkimised muuhulgas selle sagedusala üle. Koordinatsioonilepingud: » EST–RUS koordinatsioonileping (allkirjastatud 20.10.2015) Agreement on coordination between stations in the land mobile service of the Estonian Administration and stations in the aeronautical radionavigation service of the Russian Federation Administration in the frequency band 694-790 MHz. 11 Summary report of the meeting between representatives of the Electronic Communications Office of the Republic of Latvia and the Consumer Protection and Technical Regulatory Authority of the Republic of Estonia (23-24.04.2019, Riga). Joonis 3. Läti ja Venemaa TV kanalite kattealade (allotment) paiknemine