Vastus pöördumisele

Eesti Matkaliit Teie 13.09.2019 e-kiri Seltsing Loodus, Inimene ja Sõjavägi Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks Meie 28.10.2019 nr 12-4/19/3663 Vastus pöördumisele Tänan Teid pöördumise eest. Kaitseministeerium hindab Jussi nõmme loodusväärtusi kõrgelt. Alal ei kavandata läbi viia reaalset väljaõppetegevust, vaid see on vajalik kasutamiseks laiendatud ohualadena. Et lahinglaskmiste käigus masinatega ega jalgsi ohualades ei liiguta, püsivad Jussi nõmmel ja laiendatud ohualades olevad loodusväärtused kaitstuna ja jäävad selleks ka edaspidi. Unikaalne looduskooslus kanarbikunõmme ja järvedega säilib tänasel moel. Jussi nõmme ei suleta alaliselt, vaid kuni 90 päevaks aastas, seda sellise väljaõppe korral, mil kasutatavate relvasüsteemide ohualad ei mahu keskpolügooni piiridesse. Selleks, et jätkuvalt oleks võimalik Põhja-Kõrvemaal aastaringselt matkata, ehitab Kaitseministeerium koostöös Riigimetsa Majandamise Keskusega ligi 10 km pikkuse uue matkaraja lõigu ning 3,4 km pikkuse rattaraja, mis mööduvad ohualadest ning on alati kasutatavad. Matkarajale on kavandatud ka lõik laudteed, endise Venemäe torni asukohale ehitatakse uus vaatetorn. Peame tähtsaks, et matkamine piirkonnas saaks toimuda ka riigikaitselise väljaõppe ajal. Samuti peame oluliseks Põhja-Kõrvemaa piirkonnas toimuvaid tervisespordiüritusi. Vabas õhus liikumine on inimese tervise ja heaolu alus, mistõttu arvestame väljaõppe korraldamisel spordiüritustega maksimaalselt. Koostöös korraldajatega leiame lahenduse, mis vastab nii tervisespordi edendamise kui riigikaitse eesmärkidele. Kaitseväe keskpolügoon on küll ligikaudu 12 000 ha suurune, kuid selle liivakella meenutav kuju seab olulised piirangud suuremate ohualadega relvade kasutamiseks. Jussi nõmm asub keskpolügooni kitsa keskkoha kõrval, olles sealjuures perspektiivsete lahinglaskmiste läbiviimiseks sinna ulatuvate ohualade tõttu kriitilise tähtsusega. Jussi nõmme välja jätmine laiendatud ohualadest ei võimalda tagada Kaitseväele vajalikke väljaõppetingimusi jalaväe lahingumasinatega harjutamiseks. Kahjuks Eestis puudub tõsiseltvõetav alternatiiv keskpolügoonile, Kaitseväe käsutuses ei ole teisi piisavalt suuri alasid lisaks kaitseväe keskpolügooni lähiümbrusele, kuhu selline tegevus võiks sobida ja mahtuda, mis oleks valdavalt riigimaad ning mis oleksid vähe asustatud. Kaitsevägi on võrreldes 90-ndate aastate algusega üle kogu Eesti loobunud suurel hulgal Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Kaitsevägi on võrreldes 90-ndate aastate algusega üle kogu Eesti loobunud suurel hulgal varasemalt militaarkasutuses olnud aladest ning täna on Kaitseministeeriumi valitsemisalas alla poole kunagi militaarkasutuses olnud aladest. Kaitseministeerium ja Kaitsevägi püüavad maksimaalselt arvestada ümbritsevat looduse ja elukeskkonnaga. Riigi- ja keskkonnakaitset saab arendada koos, nii näiteks kattub suurem osa 2018. aastal Kaitseministeeriumi osalusel moodustatud Keretü looduskaitsealast Kaitseväe Nursipalu harjutusväljaga. Kaitsealustele liikidele nagu metsis ja sookurg parema elukeskkonna loomiseks on Kaitseministeeriumi tellimusel koostatud Keretü soo veerežiimi taastamise projekt, mille reaalsed ehitustegevused on plaanis ellu viia järgmisel aastal. Samuti arvestame Männiku harjutusvälja väljaõppeehitiste arendamisel kivisisalike ja kõredega, luues neile uusi sobivaid elupaiku. Nende ja ka muude näidete põhjal oleme veendunud, et harjutusväljade ja looduskeskkonna kooseksisteerimine on võimalik mitte ainult teineteist arvestades, vaid ka üksteist võimestades. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Luik Minister Koopia: Riigikantselei 2 (2)