Kriminaalmenetluse 19244000044 lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 25.09.2019. a, Jõhvi Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Kalmer Kask Kriminaalasja number: 19210000044 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 420 lg 1 - § 22 lg 3 Kahtlustatava nimi ja isikukood: A. Š. Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluses on käesolev kriminaalasi, milles alustati menetlust 09.07. 2019. a PPA sisekontrollibüroo Ida sisekontrollitalituse poolt KarS § 420 lg 1 tunnustel. Antud kriminaalasja menetlemise käigus on muuhulgas esitatud kahtlustus A. Š.-le kuriteos KarS § 420 lg 1 - § 22 lg 3 järgi. Talle etteheidetav tegevus seisneb kokkuvõtlikult järgmises: A. Š. kahtlustatakse tulirelva öösihiku ebaseaduslikule käitlemisele kaasaaitamises, mis seisneb selles, et ta aitas oma isal (XXXXX XXXXXXX) müüa interneti ostumüügikeskkonnas CCCCC (aadressilwwwwwwwww tulirelva YYYYY öösihikut (sihiku tüübi tunnus: 00000 ja seerianumber: 000000) ajavahemikul x. a. A. Š. kaasabi seisnes selles, et ta tegi isa pealekäimisel öösihikust pildid ja riputas need koos müügikuulutusega enda kasutajakontot kasutades eelnevalt viidatud interneti ostu-müügikeskkonda (müügiks pakkumine). Müüja kontaktidena oli ära näidatud A. Š. kasutuses olev telefoninumber. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele isaga pidi A. Š. suhtlema ka võimalike ostjatega. Öösihik leiti ja võeti ära A. Š. elukoha läbiotsimisel politsei poolt 11.07.2019. a. Relvaseaduse (edaspidi RelvS) § 11 lg 2 järgi on relva ja laskemoona käitlemine relvade ja laske- moona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine, lammutamine ja laenutamine. RelvS § 201 lg 5 kohaselt on öösihik puudulikus valguses sihtimiseks ettenähtud seade, millel on kujutise muundur või elektrooniline võimendus. RelvS § 20 1 lg 2 kohaselt on öösihik tulirelva osa, mis RelvS § 201 lg 5 järgi tsiviilkäibes keelatud. Käesolevas kriminaalasjas A. Š.-le etteheidetavate süüteo – tulirelva öösihiku eba-seaduslikule käitlemisele kaasaaitamine KarS § 420 lg 1 - § 22 lg 3 mõttes - näol on tegemist II astme kuriteoga, mille eest KarS eriosa näeb võimaliku karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seejuures näeb KarS § 22 lg 5 ette, et kaasaaitaja puhul võib kohus süüdimõistmise korral kohaldada ka KarS §-s 60 sätestatut (karistuse kergendamine). KrMS § 202 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur, kui ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks ja nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. KrMS § 202 lg 7 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu, mille eest KarS-i eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Otsustamaks KrMS § 202 kohaldamise võimalikkust tuleb isiku süü suuruse hindamisel võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted (eeskätt §-s 57 sätestatu). Seejuures arvestatakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seaduseandja poolt sätestatud karistust. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus. Samas on seaduses sätestatud ka võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel oportuniteedipõhimõtet ja isiku suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata kõigile toime- pandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigushüvede võimalikult ulatuslik kaitse. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus ots- tarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt A. Š. osas KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri- või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik. Hinnates isiku süü suurust ning võrreldes isiku süüd sisuliselt kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, on võimalik väita, et konkreetsel juhul on kergendavad asjaolud (süü suuruse hindamise kontekstis) pigem sisulises ülekaalus. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud A. Š. karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Arvestades ka muid süü suuruse hindamist mõjutavaid asjaolusid, on võimalik väita, et isiku süü ei ole suur. A.Š. on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei ole teda karistatud väärtegude toimepanemise eest. Puudub info, et A. Š. oleks enne või pärast talle etteheidetavaid episoode pannud toime samalaadseid (või ka mis iganes muid) tegusid, mis viitaks uute kuri-tegude toimepanemise võimalikkusele. Kahtlustatavale etteheidetava tegevuse näol on tegu kuri-teoga, mille eest KarS eriosas ette nähtud karistusmäärad on leebed (seeläbi on etteheidetav tegu loetud vähese karistusväärsusega teoks). Antud kuriteokoosseis ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Süü suuruse kaalumisel tuleb arvestada lisaks sellega, et A. Š. ei olnud kuriteo täideviijaks. Isikule etteheidetava süüteo teokirjeldust arvestades on selge, et tema teopanus oli minimaalne / osutus võrreldes põhiisikuga oluliselt väiksemaks ja jäi osavõtu piiridesse kaasa-aitaja tähenduses (faktiliselt öösihiku müügile kaasaaitamine). Keelatud ese ei olnud A. Š. valduses ega omandis, ta ei saanud inkrimineeritava kuriteo läbi mingit isiklikku varalist kasu. Toimepandud teoga ei tekitatud mingit rasket tagajärge. Kahju puudub. Tsiviilkäibes keelatud öösihik leiti ja võeti ära toimunusse sekkunud politsei poolt, mistõttu see jäi lõppkokku-võttes ka maha müümata (ei vahetanud omanikku). Kõike eeltoodut arvestades saab väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks A. Š. suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. Prokurör leiab, et A. Š. on võimalik mõjutada kriminaalkaristust kohaldamata. Prokuröri hinnangul täidab riik talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes KrMS § 202 korras kriminaalmenetluse lõpetamisel pannakse talle rahaline kohustus kindla summa riigituludesse maksmiseks. Temaga seonduvalt menetluskulusid asjas ei ole. A. Š. osas menetluse lõpetamine ei takista prokuröri hinnangul käes-oleval juhul kriminaalasjas menetlusliku otsuseni jõudmist teise asjast läbikäiva isiku suhtes. A. Š. on nõus enda suhtes kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub ta KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuma riigituludesse kindla summana 1000 eurot, mille tasumiseks 5 kuu jooksul kohustuse määramisest on olemas tema nõusolek. Prokuratuuri hinnangul on pärast nimetatud kohustuse täitmist võimalik A. Š.-le tagastada ka kõik temalt eeluurimise ajal (asitõenditena) ära võetud esemed. 2 (3) Isikule on selgitatud, et kriminaalasja materjalid tema suhtes jäävad Viru Ringkonnaprokuratuuri kuni kõigi määratud kohustuste täieliku täitmiseni. Juhul kui A. Š. ei täida talle pandud kohustusi võib prokuratuur KrMS § 202 lg 7 kohaselt kriminaalmenetluse oma määrusega uuendada ning asi saadetakse kohustust mittetäitnud isiku suhtes kohtusse. Karistuse mõistmisel arvestatakse sel juhul kohustuste seda osa, mille A. Š. on täitnud. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-test 1, 2, 3 ja 7 ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 19210000044 menetlus A. Š. (ik 0000000000) suhtes / talle etteheidetavas kuriteos. Samas jätkub kriminaalmenetlus teise kahtlustatava, s.o A. Š. suhtes. 2. Määratud kohustuste liik ja tähtaeg: 2.1. Kohustada, et A. Š. tasuks riigituludesse kindla rahasumma, s.o 1000 (üks tuhat) eurot. Määrata nimetatud kohustuse täitmise tähtajaks 5 kuud kohustuse määramisest. 2.2. Punktis 2.1 märgitud kohustused tuleb maksta kas ühekordse makse või osamaksetena käes- olevale määrusele lisatud õiendis märgitud arveldusarve(te)le. Maksekorraldus(tes)se tuleb märkida järgmised andmed: saaja + saaja pangakonto number; panga nimetus; viitenumber; selgituse reale tuleb märkida käesoleva määruse kuupäev (25.09.2019. a) ja kriminaalasja number (19210000044). Kui makse sooritatakse kellegi teise arvelt või teise poolt, tuleb selgitusse lisaks märkida isiku nimi / nimetus, kelle eest makstakse. 3. Kannatanul on kooskõlas KrMS § 207 lõigetele 1 ja 3 õigus esitada kriminaalmenetluse lõpetamise peale kaebus Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn) kümne päeva jooksul alates käesoleva põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest. 4. Asitõendid ja salvestised : 4.1. A. Š. elukoha läbiotsimisel leitud ja äravõetud tulirelvad tagastada A. Š.-le pärast tema poolt käesoleva määruse p-s 2.1. märgitud kohustuse täitmist. Tagastamise korraldab PPA. 4.2. Muud asitõendid ja 18.07.2019. a vaatlusprotokolli lisaks olev üks CD-plaat – jätta kriminaalasja juurde. 5. Anda käesolev kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia koos sellele lisatud õiendiga üle järgmisele isikule: A. Š. /allkirjastatud digitaalselt/ Kalmer Kask 3 (3)