Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 7. august 2017. a, Tartu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Mariken Arro
Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 17278000836
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi, isikukood: L. L
Kriminaalasjas alustati menetlust 15.06.2017. a. Kahtlustus on esitatud L. L selles, et tema
kahel korral, s.t korduvalt kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase M.K suhtes järgnevalt:
L.L 15.06.2017. a kella 20:00 paiku ja 03.07.2017. a kella 17:00 paiku oma perekonna elukohas
Tartumaal Rannu alevikus asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma elukaaslase M K
suhtes, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja kergemad tervisekahjustused marrastuste näol.
Sellise tegevusega pani L L toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o
teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on
toime pandud lähisuhtes ja korduvalt.
Kriminaalasja materjalid saabusid 06.07.2017. a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt
KrMS § 223 lg-le 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud Prokuratuur kohtueelse menetluse
lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse
KrMS §-des 200-2052 sätestatud alustel ja korras. Prokuratuur võib kriminaalmenetluse teise
astme kuriteos lõpetada KrMS § 202 lg 1, 7 alusel avaliku menetlushuvi puudumise korral ja
kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.
Järgnevalt hindab prokurör kahtlustatava süü suurust. Kriminaalasjas kahtlustatakse L Lu § 121
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mille alusel on isikut võimalik
karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 4 lg 3 kohaselt on tegemist
teise astme kuriteoga. Selline seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär viitab väiksemale
süüle. Kahtlustatava süüd vähendab asjaolu, et kannatanu ei saanud suuremaid tervisekahjustusi
– kannatanul olid kätel marrastused. Kahtlustatava süüd vähendab asjaolu, et prokuröri juures
ta kahetses oma käitumist ning lubas, et see ei kordu. Osapooltel on ühine laps, kelle heaolu
nimel on kahtlustatav valmis oma käitumist parandama. L L on oma tegude keelatusest aru
saanud ning teinud nendest järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane
käitumine ei kordu. Kahtlustatava süüd kergendavad asjaolud on käesoleval juhul ülekaalus ja
saab asuda seisukohale, et tema süü ei ole suur.
Järgnevalt hindab prokurör avalikku menetlushuvi käesolevas kriminaalasjas. Riigi
peaprokuröri juhise kohaselt on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva
perevägivallaga. Tegemist oli isiklike suhete pinnalt tekkinud tüliga ning vägivallaepisoodid on
toime pandud lühikese ajavahemiku järel. Käesolevaks hetkeks on kannatanu ja kahtlustatav
lahku kolinud ning suure tõenäosusega vägivald sellisel kujul enam ei kordu. Kuritegude
toimepanemise ajal viibisid kodus kaks alaealist last – 3-kuune ja 3-aastane. Tulenevalt oma
vanusest ei saa alaealiste pereliikmete huvid takistada kriminaalmenetluse lõpetamist. KrMS §
202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. Avalik menetlushuvi puudub
üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. L L on varem kriminaalkorras karistamata
isik, tal puuduvad kehtivad väärteokaristused ning tema suhtes ei ole varem kriminaalmenetlust
otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Seetõttu võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole
tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole
vajalik rakendada mõjutusvahendeid ega karistusi. On alust arvata, et kahtlustatava poolt
kuriteo toimepanemise puhul oli tegemist üksikjuhtumiga. Avalik menetlushuvi väheneb ka
seetõttu, et kannatanu on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega. Prokurör asub seisukohale, et
käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Kahtlustatava teos puuduvad
erandlikud asjaolud, mille tõttu oleks avalik menetlushuvi olemas. Kriminaalasjas, kus tegemist
on esmakordse kriminaalkorras karistatava õigusrikkumisega, tegemist on teise astme
kuriteoga, kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku
kriminaalkorras karistamine.
Prokurör oli telefoniteel ühenduses kannatanu M K. Prokurör selgitas kannatanule, millistel
põhjustel ja milliste kohustustega lõpetatakse kriminaalmenetlus L Lu suhtes ning kannatanu
nõustus kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kannatanu loobus õigusest tulla Prokuratuuri
tutvuma kriminaalasja toimikuga. Kannatanu ei ole kriminaalasja juurde esitanud tsiviilhagi.
L. L on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel ning on valmis võtma endale
kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse kulud 168,00 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses
ning maksta kindel summa 250,00 eurot riigituludesse. Kohustused tuleb täita kuue kuu jooksul
alates kriminaalmenetluse lõpetamisest.
Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida
talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 7 alusel.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 17278000836 menetlus KrMS § 202 lg 7 alusel L L
kahtlustatuna KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi.
2. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel määrata L L kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse
kulud 168,00 eurot. Kohustus peab olema täidetud hiljemalt 07.02.2018. a.
Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda määrusega kaasas olevast makseinfost.
3. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel määrata L Lule kohustuseks maksta riigituludesse
250,00 eurot. Kohustus peab olema täidetud hiljemalt 07.02.2018. a. Kohustuse
täitmisel tuleb lähtuda määrusega kaasas olevast makseinfost.
4. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu
168,00 eurot.
5. Tõkendi tühistamine: tõkend puudub.
6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: CD-plaat, millele on
salvestatud 15.06.2017. a Häirekeskusele tehtud kõne, tähistatud „Pakend nr 1“, asub
kriminaaltoimiku juures. KrMS § 126 lg 1 p 3 alusel jätta asitõend kriminaaltoimiku
juurde.
7. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete
kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse raames on L L andmeid kantud
riiklikusse DNA-registrisse. L Lu andmeid ei ole kantud riiklikusse sõrmejälgede
registrisse.
8. Vahistuse kestus: kahtlustatav vahi all ei viibinud.
9. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata kannatanu M K aadressil
[email protected], kahtlustatava kaitsja
Gerda-Johanna Pellole ja kahtlustatav L L.
10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
Lõuna Ringkonnaprokuratuuris asukohaga Kalevi 1, Tartu.
11. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 207 lg-tele 2, 3 esitada kümne päeva jooksul
kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest kaebus
Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn.
Mariken Arro
abiprokurör