Väljatöötamiskavatsus kooskõlastamiseks

Sotsiaalministeerium Meie 27.01.2022 nr 8-2/671 [email protected] Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn Väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks väljatöötamise kavatsuse vangistusseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmiseks vanglameditsiini liitmiseks tavatervishoiusüsteemiga. Ootame väljatöötamise kavatsuses välja pakutud mõtete kohta märkusi, kommentaare ja ettepanekuid hiljemalt 14.03.2022 aadressil [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maris Lauri minister 620 8292 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  Väljatöötamise kavatsus vangistusseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmiseks (vanglameditsiini liitmine tavatervishoiusüsteemiga) 1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Vanglas osutatav tervishoiuteenus peab vangistusseaduse (VangS) § 49 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 762 kohaselt vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse pakkujalt tavaliselt oodatava hoolega. VangS § 49 lg 2 kohaselt rahastatakse kinnipeetavale tervishoiuteenuse osutamist vanglas riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu. Tervishoiuteenuse miinimumtase peab olema täidetud nii tsiviil- kui ka vanglameditsiini puhul. Vanglas kinni peetavate isikute tervishoiuteenust korraldab ja rahastab, erinevalt tavatervishoiust, Justiitsministeerium. Vangide ravi tuleb tagada tavameditsiiniga samal tasemel ja sarnaste põhimõtete alusel. Vanglad on muuhulgas ka tervishoiuasutused, mis osutavad tervishoiuteenuseid terviseameti poolt välja antud tegevusloa alusel. Samasisulised ülesanded tähendavad dubleeritud tegevusi järelevalve ja rahastamise korraldamiseks Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi poolt. Samasisulised tegevused, mida tuleb praegu teha nii vanglates kui tsiviilmeditsiiniasutustes:  meditsiinitöötajatega tehtav personalitöö, kusjuures mitmed meditsiinitöötajad töötavad osalise koormusega nii tsiviilmeditsiiniasutuses kui vanglas;  meditsiinitöötajate koolituste korraldamine;  ravimite ja meditsiinitehnika hanked;  ressursside planeerimine eelarvemenetluses meditsiini rahastamise korraldamiseks;  vajadus hallata ja arendada eraldi meditsiiniinfosüsteeme. Planeeritav muudatus aitab tagada selle, et: • Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium tegelevad oma põhitegevusega – Justiitsministeerium koos vanglatega korduvkuritegevuse vähendamise ja karistuse täideviimise korraldamisega ning Sotsiaalministeerium koos Eesti Haigekassa ja haiglatega tervishoiu korraldamisega; • Justiitsministeerium ei korralda ega juhi eraldiseisvat tervishoiusüsteemi vaid 2300 inimesele; • uued tervishoiuteenused ja ravimid on ühetaoliselt kättesaadavad nii vanglas kui tsiviiltervishoiuasutustes; • IT arendused tervishoiuvaldkonnas on juhitud keskselt Sotsiaalministeeriumi ja selle haldusala asutuste poolt; • tervishoiuteenuste eelarve jaotub ühetaoliselt ning vanglas ja tsiviilmeditsiinis on tervishoiuteenuste kättesaadavus tagatud sarnaselt; • täiendavad rahastusvajadused, nagu lisakulud IT-arendustele ja ravimitele, korraldatakse keskselt Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa koostöös kaasates ka tervishoiuteenuse osutajad ja huviorganisatsioonid; • meedikute koolitamise, väljaõppe ja tööjõupuudusega tegeletakse ühtselt Sotsiaalministeeriumis; • rahvatervise arengu- ja tegevuskavade täideviimine on korraldatud ühtselt Sotsiaalministeeriumi haldusalas; 1  • rahvusvaheliste soovituste, mille kohaselt tuleb vanglate tervishoidu korraldada sarnaselt ja koostöös tavatervishoiuga, et tagada ravi jätkupidevus vanglas ja väljaspool, täitmine vangla tervishoiuteenuse korraldamisel; • üha suurenenud vajadusega vaimse tervise teenuste järele tegeletakse ühtselt Sotsiaalministeeriumi haldusalas, kes omab selleks vajalikku teadmistepagasit ja ülevaadet tsiviiltervishoiuteenustest. 2. Sihtrühm Väljatöötamiskavatsusega kavandatav muudatus puudutab vanglates viibivaid kinni peetavad isikuid, vanglas töötavaid meditsiinitöötajaid, vanglate asukohtades paiknevaid haiglaid ja perearstikeskusi ning riigiasutustest Haigekassat, Sotsiaalministeeriumi ja Justiitsministeeriumi. Tabel 1. Kavandatud muudatusest mõjutatud sihtrühmad. Vanglas kinni peetavad isikud 2166 Vangla meditsiinitöötajad, kes muudatuse kohaselt viiakse 136 üle tsiviilmeditsiiniasutuse koosseisu Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Eesti Haigekassa Haiglavõrgu arengukava haiglad1, perearstikeskused 3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Muudatuse eesmärk on muuta vanglates tervishoiuteenuse korraldamine ja haldamine riigi kui terviku seisukohast tõhusamaks. Edaspidi on vanglas kinni peetavate isikute tervishoid korraldatud ja rahastatud sarnaselt tavatervishoiule Sotsiaalministeeriumi poolt ning dubleerivad tegevused järelevalve ja rahastamise korraldamiseks lõpetatakse. 4. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad Vanglas osutatav tervishoiuteenus peab VangS § 49 lg 1 ja VÕS § 762 kohaselt vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse pakkujalt tavaliselt oodatava hoolega. Vanglad tegutsevad tegevusloa alusel tervishoiuteenuse osutajana, seega tuleb tagada, et vanglates oleks olemas sobivate oskuste ja haridusega meditsiinipersonal, vajalik meditsiinitehnika ja ravimid ning sobivate infosüsteemide abil tagatud tervishoiuteenuse dokumenteerimine. VangS § 49 lg 2 kohaselt rahastatakse tervishoiuteenuse osutamist vanglas riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 52 lg 2 p 1 kohaselt rahastatakse riigieelarvest Justiitsministeeriumi kaudu kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamist. TTKS § 1 lg 21 kohaselt kohaldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seadust tervishoiuteenuste osutamise korraldusele vanglates koos vangistusseadusest tulenevate erisustega. VangS § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Eriarstiabi 1 Haiglavõrgu arengukava haiglad on loetletud haiglavõrgu arengukava §-s 2. Edaspidi nimetatud ka kui HVA haiglad. 2 osutamisel ei kohaldata vangla suhtes tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 21 lõikes 1 ja § 22 lõikes 2 toodud juriidilise vormi nõudeid. Lõike 2 kohaselt on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. VangS § 53 lõigete 1 ja 2 kohaselt tagatakse kinnipeetavale ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus ning kinnipeetav, kes vajab ravi, mille andmiseks puudub vanglas võimalus, suunatakse arsti poolt ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. Kinnipeetava valve tervishoiuteenuste osutamise ajal tagab vanglateenistus. 5. Tehtud uuringud Justiitsministeerium viis aastal 2018 läbi analüüsi vanglameditsiini korraldamisest Soomes ja Prantsusmaal, millele tuginedes esitas kaks lahendust vanglameditsiini liitmiseks tavameditsiiniga. 1. Eraldi üksuse loomine Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse (sarnaselt Soomele) Karistust täidesaatev institutsioon lahutatakse tervishoiuteenust pakkuvast institutsioonist, administratiivne juhtimine koondub Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse. Vangidele tervishoiuteenuse osutamist, samuti kulusid meditsiinipersonalile, -seadmetele ja inventarile, meditsiinipersonali koolitustele, tervishoiukuludele, vormiriietele, jalanõudele jne rahastatakse Sotsiaalministeeriumi kaudu ning tervishoidu vanglas korraldab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuuluv eraldiseisev üksus. Koostöö vanglameditsiini osas rahvusvaheliste organisatsioonidega (nt Euroopa Inimõiguste Kohus, CPT jt) liigub Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse. Karistust täidesaatev institutsioon lahutatakse tervishoiuteenust pakkuvast institutsioonist. Alles peab jääma üksteiste vajadusi arvestav koostöö, kuivõrd täna ei ole meditsiiniosakondade ainukeseks eesmärgiks vangide ravi ning tervise edendamine, vaid koostöös vangla ametkonnaga taasühiskonnastamine tervikuna. 2. Vangide tervishoiu integreerimine Eesti Haigekassa süsteemi (sarnaselt Prantsusmaale) Vangide tervishoid allub riiklikule ravikindlustusele või raviteenuste rahastamine toimub Eesti Haigekassale riigieelarvest eraldatud summa alusel. Haigekassa katab vangide haiguste ennetamise, ravi, ravimid ja meditsiiniseadmed seaduses sätestatud piirides. Eriarstiabi ning õendusabi osutavad vangla territooriumil piirkondlikud või keskhaiglad ning perearstiteenust piirkondlik perearstikeskus. Vanglate meditsiiniosakonnad praegusel kujul likvideeritakse. Meditsiinipersonal allub haiglatele ja perearstikeskustele ning erakorralist abi osutab kiirabi. Vanglatele jääb vaid konvoeerimiste korraldamise roll. Riiklik kompetents koondub Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse ning kaob vajadus tervishoiusüsteemi dubleerimiseks Justiitsministeeriumis. Vanglate meditsiiniosakondade põhivarad ning meditsiiniosakondade ruumide ülalpidamiskulud jäävad Sotsiaalministeeriumi kanda ning suhtlemine organisatsioonidega nagu Euroopa Inimõiguste Kohus ja CPT kuulub samuti Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse4.3 Olemasoleva süsteemiga jätkamisel (sh eelarvemenetluse ühtlustamine). Kuivõrd Eestis Sotsiaalministeerium tervishoiuteenuse osutajate administratiivse juhtimisega ei tegele ning seetõttu ei ole eraldi üksuse loomine põhjendatud, toetab Justiitsministeerium lahendust, kust vangidele tervishoiuteenuste osutamine integreeritakse Eesti haigekassa süsteemi. 6. Kaasatud osapooled 3 Väljatöötamiskavatsuse raames on kavandatud lahendust arutatud Sotsiaalministeeriumiga. Edasise väljatöötamise käigus kaasatakse ka Eesti Haigekassa, haiglavõrgu arengukava haiglad ja vanglad (vt VTK punkt 14). 7. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused Mitteregulatiivse lahendusega ei ole võimalik tagada seda, et vangide tervishoiuteenuse järelevalve ja rahastamine ei oleks dubleeritud Sotsiaalministeeriumis ja Justiitsministeeriumis. Kuna seadustes (VangS-is ja TTKS-s) on selgelt sätestatud, et kinnipeetavate tervishoiuteenuse osutamist rahastatakse Justiitsministeeriumi kaudu, siis ei ole võimalik muuta praktikat ilma õigusliku muudatuseta. Võimalikud mitteregulatiivsed lahendused, nagu näiteks rahastuse suurendamine, senise regulatsiooni parem rakendamine või infotehnoloogilised lahendused, ei vähenda dubleerivaid tegevusi ega aita seega saavutada VTK eesmärki. 8. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus Eesmärgi saavutamiseks tunnistada kehtetuks vangistusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse regulatsioon, mis näeb vanglate tervishoiuteenuse rahastamise ja korraldamise Justiitsministeeriumi poolt. Ravikindlustuse seadust täiendatakse selliselt, et Eesti Haigekassa katab vangide haiguste ennetamise, ravi, ravimid ja meditsiiniseadmed seaduses sätestatud piirides. Mõjuanalüüsis hinnatakse eelistatud lahenduse – vangide tervishoiu integreerimise Eesti Haigekasse süsteemi (VTK 5. osa p 2) – eeldatavaid mõjusid ning tuvastatakse mõjutatud sihtrühmad. 9. Kavandatava muudatuse mõjud 9.1. Majanduslikud mõjud I sihtrühm: tervishoiuteenuse osutajad, kes peavad hakkama edaspidi vanglast teenust osutama. Sihtrühma kuuluvad haiglavõrgu arengukava haiglad, vanglate piirkondlikud perearstikeskused ja hambaraviteenuse osutajad. HVA haiglaid on kokku 20, kuid tulenevalt vanglate asukohtadest2 on mõjutatud neist vaid osa (eelkõige Tallinnas asuvad haiglad, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Ida-Viru Keskhaigla). Ka hambaraviteenuse osutajatest mõjutab vangide tervishoiu integreerimine tavameditsiini vaid marginaalset osa. Esialgse hinnangu kohaselt jääb vähemal või rohkemal määral mõjutatud tervishoiuteenuse osutajate arv suurusjärku 2-6 juriidilist isikut. Alljärgnevas tabelis on toodud, kuidas tervishoiuteenuse osutamise ülesanded jaotuvad muudatuse järgselt. Tabel 3. Tervishoiuteenuse osutamise ülesannete jaotus kavandatava muudatuse rakendamisel. Vangla ülesanded Hambaraviteenuse osutaja HVA haigla vanglas HVA haigla haiglas enne muudatust vanglas Ööpäevaringne X õendusabi Üldarstiabi (perearsti teenus X koos pereõega) Hambaravi X 2 Eestis asub kolm vanglat – Harjumaal Rae vallas Tallinna Vangla, Tartu linnas Tartu Vangla ja Jõhvi linnas Viru Vangla. 4 Ambulatoorne X eriarstiabi Statsionaarne X X eriarstiabi Statsionaarne tuberkuloosiravi X Tallinna Vanglas Statsionaarne psühhiaatriline ravi X Tartu Vanglas Röntgen ja analüüsid X Uuringud X Apteek X Tavameditsiinisüsteemi lisandub 2166 patsienti (10.01.2022 seisuga), kellest 805 Harjumaal, 726 Tartumaal ning 635 Ida-Virumaal. Kavandatava lahenduse kohaselt katavad haiglate täiendava tööjõuvajaduse praegu vanglas töötavad meditsiinitöötajad. Ida-Virumaal tervisehoiuteenuse osutaja (Viru vanglas) peab arvestama, et vanglas tervishoiuteenuse osutamisel peab olema tagatud meditsiinitöötajate seadusega nõutud eesti keele oskus, mida praegu kontrollib tööle võtmisel vangla. Mõju tervishoiuteenuse osutajatele on HÕNTE §-i 64 tähenduses väheoluline, kuna sihtrühm on väike ning vaatamata regulaarsele sagedusele, mõjutab teenusepakkuja majandustegevust vähe. Ebasoovitavaks riskiks on võimalik töötajate puudus, kui praegu vanglas töötavad meditsiinitöötajad ei soovi valdkonnas jätkata. II sihtrühm: vangla meditsiinitöötajad Esialgse kava kohaselt liiguvad vangla meditsiinitöötajad muudatusega teenust osutava tervishoiuteenuse osutaja koosseisu. Kokku on meditsiinitöötajaid Tartu Vanglas, Viru Vanglas ja Tallinnas Vanglas 136. Eelduslikult ei peaks meditsiinitöötajatele töökorralduslikult märkimisväärset mõju kaasnema, kuid see sõltub nii valitavast lahendusest, sellest kuidas lahendus ellu viiakse ning milline on meditsiinitöötajate valmisolek senisel tööl jätkata. Meditsiinitöötajatele võib kaasneda otsene rahaline mõju seoses tööandja vahetumisega (mõju hinnatakse detailsemalt eelnõu ettevalmistamise käigus). 9.2. Riigivalitsemine, mõju riigieelarvele ja keskvalitsuse korraldusele I sihtrühm: Sotsiaalministeerium, Eesti Haigekassa Täpne mõju asutuste vahel sõltub valitavast lahendusest. Sotsiaalministeeriumile ja Eesti Haigekassale lisanduvad ülesanded ulatuses, mis on vajalik täiendava 2166 patsiendi teenindamiseks tavatervishoius. Lisanduv töökoormus on suurem muudatuse jõustumise järgselt, kuid väheneb aja jooksul. Koos teenusega antakse Justiitsministeeriumi eelarvest üle:  tervishoiutöötajate palgafond 2 237 450 eurot;  sisseostetava meditsiiniteenuse kulu 479 999 eurot;  ravimite kulu 350 000 eurot; 5   c-hepatiidi ravimite kulu 1 350 000 eurot. II sihtrühm: Tallinna Vangla, Viru Vangla, Tartu Vangla ja Justiitsministeerium Tallinna Vangla, Viru Vangla ja Tartu Vangla ei ole edaspidi tervishoiuteenuse osutajad. Vanglad ei pea korraldama meditsiinitöötajatega tehtavat personalitööd, korraldama meditsiinitöötajate koolitusi, ravimite ja meditsiinitehnika hankeid. Justiitsministeerium ei pea edaspidi tegelema ressursside planeerimisega eelarvemenetluses meditsiini rahastamise korraldamiseks ega haldama ja arendama eraldi meditsiiniinfosüsteeme. Seega väheneb muudatuse rakendamisel sihtrühma töökoormus ning kaasneb mõningane töökorralduslik mõju. Eelduslikult ei sagene vanglate jaoks kohustus kinni peetavaid isikuid tervishoiuteenuse osutamiseks konvoeerida. Mõju on sihtrühmale regulaarne, kuid väheulatuslik ning ette ei ole näha ebasoovitavaid riske. 9.3. Sotsiaalsed mõjud Sihtrühm: vanglas kinni peetavad isikud Vanglas kinni peetavad isikud, keda oli väljatöötamiskavatsuse koostamise ajal 2166, mõjutab kavandatud muudatus vähe. Planeeritava muudatusega ei muutu tervishoiuteenuse kvaliteet ega osutamise sagedus ning enamikke tervishoiuteenuseid osutatakse jätkuvalt vangla territooriumil. Väljatöötamiskavatsusega kavandatava muudatusega ei kaasne eeldatavalt HÕNTE §-i 46 kohaselt olulist mõju sihtrühmadele ega ühiskonnale tervikuna. Mõjuanalüüsi täpsustatakse ja täiendatakse eelnõu väljatöötamise etapis (põhjalikku mõjuanalüüsi vastavalt HÕNTE § 46 lõikele 3 ei ole kavas koostada). 10. Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele Muudatusega ei kaasne negatiivset mõju ettevõtjate ega kodanike halduskoormusele. Justiitsministeeriumi töökoormus väheneb, kuna tervishoiukorraldusega tegeleb vastavalt pädevusele Sotsiaalministeerium. Sotsiaalministeeriumi töökoormus vastavas ulatuses suureneb. 11. Muudatuste rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Vangla tervishoiutöötajate lepingute üleandmisega kaasnevad võimalikud töösuhte lõpetamise kulud. Eelarve ümbertõstmine Justiitsministeeriumi haldusalast Sotsiaalministeeriumi haldusalasse. Eelarvemõjud on kajastatud punktis 9.2. 12. Valitav lahendus Justiitsministeerium eelistab lahendust, mille kohaselt Eesti Haigekassa katab vangide haiguste ennetamise, ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete kulud seaduses sätestatud piirides. Vangla poolt osutatav tervishoiuteenus integreeritakse Eesti Haigekassa süsteemiga. 12.1. Töötatakse välja uus tervikseadus 12.2. Muudatused tehakse senise X seaduse struktuuris 6 13. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Tõenäoliselt on vajadus muuta järgnevaid õigusakte: Vangistusseadus Tervishoiuteenuste korraldamise seadus Ravikindlustuse seadus Vabariigi Valitsuse määrus „Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu“ Vabariigi Valitsuse määrus „"Vangistusseaduse" alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ Sotsiaalministeeriumi määrus „Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika“ 14. Edasine kaasamise plaan VTK edastatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja tervishoiuteenuse osutajate esindusorganisatsioonidele. VTK edastatakse teadmiseks Riigikogu Kantseleile. 15. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja 14.03.2022 kooskõlastamise aeg 16. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 01.01.2023 17. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Liisu Anger ([email protected]; 6208292) 7 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/22-0113 - Vangistusseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine (vanglameditsiini liitmine tavatervishoiusüsteemiga) Väljatöötamiskavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 14.03.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/50a26616-11fe-4a24-92f7-dab459eb7cf7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/50a26616-11fe-4a24-92f7-dab459eb7cf7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main