Otsuse edastamine

Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 Kuupäev digitaalallkirjas nr 11.4-9/ 0104 10122 Tallinn Vaideotsus 1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus 1.1 Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste seaduse (edaspidi STS) § 51, haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 73 ning sotsiaalkaitseministri 06.11.2018 käskkirjaga nr 85 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ kinnitatud sotsiaaltranspordi korraldusmudelite testimise toetuse andmise tingimuse punkti 7.8.2 alusel vaatas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK või vaide lahendaja või rakendusüksus) läbi Sotsiaalministeeriumi (edaspidi vaide esitaja või hankija) 10.12.2021 esitatud vaide RTK 10.11.2021 otsusele nr 11.4-9/1355 finantskorrektsiooni tegemise kohta (edaspidi FKO). Vaide esitaja taotleb vaides FKO kehtetuks tunnistamist või kui rakendusüksus jätab vaide haldusakti kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata, finantskorrektsiooni määra vähendamist kohaldades projektiga seotud kuludele 5% finantskorrektsiooni määra. 2. Asjaolud 2.1 Projekti partner Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus (edaspidi partner) viis läbi avatud hankemenetlusena riigihanke nr 227657, mille raames esitati kolm pakkumust. 03.12.2020 tunnistas partner kõik esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavaks ja 14.12.2020 edukaks OÜ Tartaline (edaspidi pakkuja) pakkumuse. Partner sõlmis 09.03.2021 pakkujaga hankelepingu nr 7-3/1. 2.2 Rakendusüksus tuvastas, et riigihanke alusdokumendi punkti 7.4 kohaselt peavad pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuses Vormi 7 „Info sõidukite kohta“. OÜ Tartaline pakkumuses oli jäetud esitamata riigihanke alusdokumentide punktid 7.4 nõutud andmed hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta, mis tuli esitada vormil 7. 2.3 FKOs asus RTK seisukohale, et partner on rikkunud riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning RHS § 114 lõike 1 ja lõike 2 esimest lauset, kuivõrd pakkuja pakkumuses puuduvad riigihanke alusdokumendi punktis 7.4 nõutud andmed sõiduautode kohta, millega pakkuja kavatses hankelepingut täitma hakata. Pakkujad pidid riigihanke alusdokumendi punkti 7.4 kohaselt esitama pakkumuses andmed, mis oleksid  2 võimaldanud partneril kontrollida, et sõiduautod, millega pakkuja kavatseb hankelepingut täita, vastavalt tehnilise kirjelduse Lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ toodud 15-le tingimusele. RTK hinnangul on riigihanke alusdokumendi punktis 7.4 ekslikult viidatud tehnilise kirjelduse Lisale 4, kuna see sätestab nõuded dispetšerteenusele, kuid nõuded sõiduautodele sätestab tehnilise kirjelduse lisa 1. Samuti ei oma asjas tähtsust, et riigihangete registris ei olnud partner avaldanud vormi 7 „Info sõidukite kohta“, kuna nõuded, millele pakkumus vastama pidi, ei tulenenud vormist, vaid riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustest. 2.4.Riigihanke alusdokumendid tuleb koostada selliselt, et kõik riigihankest huvitatud ettevõtjad saaksid selgelt ja ühtemoodi aru, millised nõuded on pakkumuse sisule esitatud. Hankija on enda poolt kehtestatud hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. 2.5.Partner tekitas pakkujale teiste riigihankest huvitatud ettevõtjatega võrreldes soodsama olukorra, kuna mõni riigihankest nr 227657 huvitatud ettevõtja võis jätta pakkumuse esitamata, kuna tal ei olnud pakkumuse esitamise hetkeks esitada andmeid hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta. 2.6.FKO-ga kohaldati hankega seotud abikõlblikele kuludele Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lõike 1 ja § 228 alusel 25%-list finantskorrektsiooni määra ning sellega seoses loeti mitteabikõlblikuks kuluks 14 377,37 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus moodustab 12 220,76 eurot ja omafinantseering 2 156,61 eurot. 3. Vaide põhjendused 3.1.Vaide esitaja on seisukohal, et finantskorrektsiooni otsus on põhjendamata ja vastuoluline, rakendusüksus on jätnud tähelepanuta või andnud ebaõige hinnangu asjas tähtsust omavatele asjaoludele, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse. 3.2.Toetuse saaja hinnangul ei ole rakendusüksus toetuse saaja vastuväiteid finantskorrektsiooni otsuse eelnõule üldse analüüsinud ega nendega arvestanud või põhjendanud nendega arvestamata jätmist. Finantskorrektsiooni otsus hõlmab üksnes partneri seisukohti, mistõttu on rikutud ärakuulamisõiguse põhimõtet. 3.3.Toetuse saaja hinnangul on finantskorrektsiooni otsus oma järeldustes ja seisukohtades vastuoluline, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse, kuna rakendusüksus on pidanud lubatavaks riigihanke alusdokumentide kui terviku süstemaatilisest tõlgendamisest lähtumist osas, mis toetab rakendusüksuse seisukohti, kuid ülejäänud osas tuleb lähtuda rangelt tingimuste sõnastuse grammatilisest tõlgendamisest. Toetuse saaja hinnangul on sarnaste asjaolude erinev käsitlemine vastuolus hea halduse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. 3.4.Partner sätestas nõuded teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta hankelepingu täitmise tingimusena. Riigihanke nr 227657 alusdokumente tervikuna tõlgendades ilmneb, et nõuded teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta on ette nähtud tingimustena, mida edukaks tunnistatud pakkuja peab hankelepingu  3 täitmise ajal järgima, st pakkujalt ei eeldata, et ta oleks neid tingimusi täitnud hankemenetluse käigus ega ajal, mil temaga sõlmiti hankeleping. 3.5.Toetuse saaja hinnangul on rakendusüksus riigihankedokumente tõlgendanud vastuolus tavapäraste õiguse tõlgendamise reeglitega. Rakendusüksuse otsuses toodud tõlgendus alusdokumendi punkti 7.4. ei ole kooskõlas sellega, kuidas seda tingimust mõistis hankija ja hankemenetluses osalenud pakkujad kui valdkonna asjatundjad. Üks pakkuja, kes esitas oma pakkumuses hankelepingu lisa 7 vormil andmed sõiduautode kohta, tegi seda informatiivsena ja omaalgatuslikult, kuna kõigil teistel sama ettevõtja poolt pakkumuse koosseisus esitatud dokumentidel on märgitud hanke viitenumber 227657, kuid sõidukite kohta esitatud dokumendil on märgitud lõppenud riigihanke „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“ viitenumber (224793). Ükski õigusakt ei keela lisada täiendavaid või selgitavaid informatiivse sisuga dokumente, mistõttu ei saa ühe ettevõtja poolt esitatud lisadokumenti tõlgendada kui nõuet või kohustust esitada vastav dokument ka teistelt menetluses osalevatelt ettevõtjatelt või mida hankija saaks aluseks võtta hankemenetluses otsuseid tehes. 3.6.Rakendusüksus on asunud seisukohale, et hankija oleks pidanud sätestama hankemenetluses konkurentsi piirava vastavustingimuse, mida hankija ise ei ole teinud ja mis on vastuolus EL riigihankeõigusega, eelkõige põhimõttega tagada rahvusvahelist piirmäära ületatavate hangete puhul hankes osalemise võimalus ka välisriigi pakkujatele edendamaks konkurentsi EL-siseselt. Hankes nr 227657 ei olnud alusdokumentides nõutud pakkumuse koosseisus kohustulikult esitatava dokumendina infot sõidukite kohta (HD p 14.1.1.), vaid info sõidukite kohta oli määratletud lepingu lisana (HD p 18.2.7.). 3.7.Toetuse saaja hinnangul puuduvad finantskorrektsiooni otsuses piisavad põhjendused, mis kinnitaksid, et finantskorrektsiooni kohaldamise kõrgeimas võimalikus määras on proportsionaalne väidetava riigihanke reeglite rikkumise raskus ja selle tagajärgedega. Partner on eksinud põhimõtte vastu formuleerida hankedokumentides tingimused täpselt ja selgelt, kuid tegemist on hooletusest tuleneva väheolulise eksimusega, mis on ületatav riigihanke alusdokumentide kui terviku süstemaatilise ja eesmärgipärase tõlgendamise teel ning see ei oma mõju hankemenetluse läbiviimise seaduslikkusele ega tulemustele. 3.8.Väidetava rikkumise puhul on ühendmääruse 4. pk mõttes tegemist puudustega riigihanke alusdokumentides, sh vastavustingimuste seadmisel. Toetuse saaja on seisukohal, et kohaldatav finantskorrektsiooni määr ei saaks olla kõrgem võrreldes määraga, mida oleks saanud kohaldada siis, kui hankija olekski vaidlusaluse vastavustingimuse seadnud. Ühendmääruse § 223 lg 2 punkti 1 ja § 21 lg 1 punkti 4 kohaselt kohaldatakse 5% finantskorrektsiooni määra, kui riigihankes esineb piirav pakkumuste vastavustingimus, kuid sellele vaatamata on pakkujad rohkem kui üks. Seega leiab toetuse saaja, et kui rakendusüksus jääb seisukohale, et riigihanke nr 227657 läbiviimisel oli tegemist RHSi rikkumisega, oleks proportsionaalne finantskorrektsiooni määr 5%. 4. Vaidele lisatud partneri seisukohad 4.1.Finantskorrektsiooni otsus rajaneb ilmselgelt ebaõigel eeldusel, et riigihankes nr 227658 oli kehtestatud vastavustingimus, mis oleks nõudnud juba pakkumuses tehnilise kirjelduse lisa 1 kajastatud andmete esitamist pakkumuses.  4 Vastavustingimusena käsitatav hanketingimus peab sisaldama kahte struktuuriliste elementi: esiteks, sisunõuet (s.t antud juhul nõuet, et pakkuja omandis või kasutuses peavad olema sõiduautod, mis vastavad tehnilise kirjelduse lisa 2 nõuetele) ja teiseks, dokumendinõuet ehk pakkumuses esitatavat dokumenti, misläbi pakkuja esitab esmase tõendi pakkumuse vastavuse kohta (antud juhul vorm 7). Kõnealuses riigihankes puudus nii sisuline vastavustingimus kui ka dokumendinõue, mis oleks kohustanud pakkujaid esitama juba pakkumises andmeid hankelepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta. 4.2.Vale on finantskorrektsiooni otsuse järeldus, et hanke alusdokumendi p 7.4 viidet tehnilise kirjelduse lisale 4 võiks suvaliselt asendada tehnilise kirjelduse lisaga 1 või et tegu on „formaalse eksimusega“. Olukorras, kus tehnilise kirjelduse lisa 4 ei sisaldanudki nõudeid sõidukite kohta, puudus hanketingimuses sisunõue ning seetõttu juriidiliselt ei saa hanke alusdokumendi p 7.4 sätestatut vastavustingimusena (ega lepingutingimusena ega mistahes muu tingimusena) käsitleda, tegemist on pakkuja suhtes nõudeid mitte sisaldava ning juriidilisi tagajärgi mitte kaasa toova tekstiga hanke alusdokumentides. 4.3.Vaidluse all pole see, et hankelepingu täitmiseks kasutatavad sõidukid peavad lepingu täitmise faasis vastama tehnilise kirjelduse lisas 1 esitatud nõuetele, vaid vaidlus on selles, millisel ajahetkel pidi pakkuja esitama andmed hankelepingu täitmisel kasutatavate sõidukite kohta. 4.4.Alternatiivselt on tegemist ebaselge hanketingimusega, mida tuleb tõlgendada mõistliku isiku arusaamast lähtudes. Isegi kui teoreetiliselt nõustuda RTK seisukohaga, et hanke alusdokumendi punktis 7.4 peaks viide tehnilise kirjelduse lisale 4 olema tõlgendatav hoopis viitena tehnilise kirjelduse lisale 1 ehk punkt 7.4 sisaldas sisunõuet, siis oli ikkagi tegemist ebaselge hanketingimusega selles osas, kas andmed lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta tuli esitada juba pakkumuses või mitte. Kuigi riigihanke alusedokumendi punkti 7.4 teise lause kohaselt esitab pakkuja vormi 7 pakkumuses, tuleb hanketingimusi tõlgendada nende koosmõjus ja lähtudes mõistliku isiku arusaamast. 4.5.Tehnilise kirjelduse lisa 1 punkt 5 sätestas üheselt, et tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele vastavad sõidukid peavad olema töövõtja omandis või kasutuses alles lepingu täitmise alustamisel, lepingu p 16.2 kohaselt on vedajal ettevalmistusaeg 2 kuus pärast lepingu sõlmimist autopargi ettevalmistamiseks ning vorm 7, millel tuli esitada andmed sõidukite kohta, kuulus hoopis lepingu lisade juurde. Rakendusüksuse tõlgenduse kohaselt oleks tehnilise kirjelduse lisa 1 punkti 5 regulatsioon otseses vastuolus riigihanke alusdokumentide punktiga 7.4, sest esimene viidatud säte nõuab sõidukite omandiõigust või kasutusõigust alles lepingu täitmise alguseajaks, teine viidatud säte nõuab aga sõidukite omandiõigust või kasutusõigust juba pakkumuste esitamise ajal. 4.6.FKOs on jõutud valele seisukohale, et vorm 7 puudumine hankedokumentidest ei oma tähtsust, sest see ei määra sõidukitele esitatavaid nõudeid. Oluline on see, et vorm 7 sisaldus hanketingimuste koosseisus hankelepingu lisana, millest võis koostoimes tehnilise kirjelduse lisa 1 punktiga 5 teha järelduse, et vorm 7 andmed sõidukite kohta tuleb esitada alles lepingu täitmise faasis, mitte juba pakkumuse esitamisel. 4.7.Mitte ükski pakkuja ei esitanud tehnilise kirjelduse Lisa 1 kõikide tingimuste kohta andmeid oma pakkumuses. Üks pakkuja esitas pakkumuses lepingu lisaks oleva vormi  5 7, kuid FKO antud tõlgenduse kohaselt pidanuks pakkumuses olema esitatud andmed tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta ning vastavaustingimuse kohta puuduvate andmete esitamine hiljem pärast pakkumuste esitamist selgitustaotluse alusel ei ole lehtiva kohtupraktika kohaselt õiguspärane, seega FKO antud tõlgenduse kohaselt ei saanuks ühtegi pakkumust vastavaks tunnistada, sest mitte ükski pakkuja ei mõistnud riigihankes alusdokumendi punktis 7.4 andmeid tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta. Sellest tulenevalt ei saanud mõistlik isik kuidagi mõista alusdokumentide punktis 7.4 esitatud ebaselge regulatsiooni nii nagu FKO seda kajastab. 4.8.Rakendusüksus on 05.10.2020 andnud hinnangu samale hanketingimusele hankes nr 224793, et tingimus võib huvitatud isikutele olla piirav ja hanke objekti arvestades ebaproportsionaalne. Seega hanke nr 227657 tingimusi kogumis ja tervikuna analüüsides on selge, et hankija ei ole soovinud konkurentsi piirata ning seetõttu ei ole vastavustingimusena nõutud juba pakkumuses andmeid sõidukite kohta, vaid alles lepingu täitmise perioodil. 4.9.Partneri leiab, et kohane ei ole kasutada paralleeli ühendmääruse § 223 lõikega 5, vaid § 223 lõikega 8 või lõikega 3, kuna alusdokumendi punkti 7.4 tingimus ei ole seatud piisavalt üksikasjalikult ja selgelt, mistõttu rakendub kuni 10% korrektsioonimäär. 5. Vaide lahendaja seisukoht 5.1. Vaide lahendaja kontrollis vaide saamisel vaide vastavust haldusmenetluse seaduse § 76 sätestatud nõuetele ning tuvastas vaides puuduse. Nimelt puudus vaides kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust. Kuivõrd STS § 51 lõike 1 alusel on enne halduskohtule kaebuse esitamist kohustus läbida vaidemenetlus, siis on tegemist sellise puudusega, mida on vaide lahendajal ise võimalik kõrvaldada. Vaide lahendajale on teada, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust, kuivõrd antud asjas on käimas alles vaidemenetlus. 5.2.Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ning kooskõlas HMS § 83 lõigetega 1 ja 2 kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 5.3.Kuivõrd vaidega koos esitati ka partneri poolsed seisukohad, siis käsitleb vaide lahendaja neid koos vaide esitaja seisukohtadega. 5.4.Vaide lahendaja hinnangul on RTK õigesti leidnud, et jättes OÜ Tartaline pakkumuse tagasi lükkamata, on partner rikkunud RHS § 114 lõiget 1 ja lõike 2 esimest lauset, kuivõrd OÜ Tartaline pakkumus ei vastanud riigihanke alusdokumendi punktis 7.4 sätestatud tingimusele. Sellest tulenevalt on partner rikkunud ka RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. 5.5.Vaidest nähtuvalt vaidlustab vaide esitaja otsust nii menetlusõiguslikust kui ka materiaalõiguslikust aspektist.  6 5.6.Menetlusõiguslikust aspektist heidab vaide esitaja RTKle ette ärakuulamisõiguse põhimõtte rikkumist. Vaide lahendaja nõustub vaide esitajaga, et haldusmenetlus, kus puudutatud isik on jäetud ära kuulamata, on formaalselt õigusvastane ning olukorras, kus kohus on veendunud, et isiku nõuetekohane ärakuulamine ei oleks toonud kaasa tema jaoks soodsama haldusakti andmist, võib jätta haldusakti tühistamata. Kuid käesoleval juhul ei nõustu vaide lahendaja vaide esitajaga, et vaide esitaja on jäetud ära kuulamata. Seda põhjusel, et FKO eelnõu on saadetud nii toetuse saajale kui ka partnerile kommenteerimiseks ning nii vaide esitaja kui ka partner peaasjalikult käsitlevad samu vastuargumente. Nende põhiargumendiks on see, et tegemist ei ole vastavustingimusega, vaid tegemist on hankelepingu täitmise tingimusega, mida RTK on FKOs ka käsitlenud. Ärakuulamisõigus ei tähenda seda, et igale argumendile, vastuväitele, seisukohale jne peab haldusorgan oma otsuses vastama, vaid oluline on see, et sellest nähtub, et ärakuulamine on toimunud ning haldusotsuses on otsuse tegemiseks kõik alused ja põhjendused välja toodud. Vaide lahendaja möönab, et korrektne RTK käitumine oleks olnud olukord, kus FKO punktis 2 oleks käsitletud ka neid vaide esitaja argumente, mida partneril ei olnud, kuid nagu on vaide esitaja oma vaides välja toonud kohtulahendi 3-3-1-76-12 seisukoht, et haldusakt võidakse tühistatakse ärakuulamisõiguse rikkumisel, kui on veendunud, et isiku nõuetekohane ärakuulamine oleks toonud kaasa tema jaoks soodsama haldusakti andmise, siis käesoleval juhul ei nähtu sellist ärakuulamisviga, mis viiks haldusakti tühistamiseni. 5.7.Materiaalõiguslikust aspektist nähtuvalt vaidlustab vaide esitaja FKO osas, milles rakendusüksus asus seisukohale, et partner on riigihankes nr 227657 tunnistanud vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis ei vastanud riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja finantskorrektsiooni määra 25%. Sellest tulenevalt hindab vaide lahendaja vaide sisulisel läbivaatamisel nii hankerikkumisega seotud etteheite kui ka finantskorrektsiooni määra rakendamise õiguspärasust. 5.8.Vaidlusaluseks vastavustingimuseks on alusdokumendi punkt 7.4, mille kohaselt peavad pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuses Vormi 7 „Info sõidukite kohta“. Vaide esitaja kui ka partner on asunud seisukohale, et antud tingimuse puhul ei ole tegemist vastavustingimusega, vaid tegemist on hankelepingu tingimusega, mistõttu ei pidanud pakkujad (ka OÜ Tartaline) koos pakkumusega esitama vormil 7 andmeid teenuse osutamisel kasutatavate sõiduautode kohta. RTK on aga FKOs jõudnud järeldusele, et tegemist on vastavustingimusega, mistõttu pidid pakkujad (ka OÜ Tartlaine) koos pakkumusega esitama andmed sõiduautode kohta Tehnilise kirjelduse Lisas 1 „Nõuded sõidukitele“ esitatud tingimustele. 5.9.Vastavalt RHS § 114 lõikele 1 kontrollib hankija kvalifitseeritud pakkujate esitatud või RHS § 52 lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lõike 2 esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. 5.10. Et teha kindlaks, kas tegemist on vastavustingimusega või hankelepingu tingimusega, peab vaide lahendaja end asetama hankest huvitatud pakkujate asemele  7 ning hindama hanke alusdokumente lähtuvalt neist, kuidas nemad hanke alusdokumentidest aru said. 5.11. Vastavalt RHS § 4 punktile 17 on riigihanke alusdokumendid hanketeade, kontsessiooniteade, ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud muud dokumendid, milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad, sh pakkujale ja taotlejale esitatud tingimused ja dokumentide esitamise nõuded, tehniline kirjeldus, hankelepingu tingimused ning pakkumuste hindamise kriteeriumid. Seega tuleb pakkumuse vastavust kontrollida riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste alusel. See kehtib nii pakkumusele seatud sisuliste nõuetele kui ka dokumendinõuetele. Samuti on seaduse alusel kohustus arvestada riigihanke alusdokumentide tingimusi tervikuna, mitte üksnes esitada hankemenetluse vormidel nõutavaid andmeid ja dokumente, millele vastab hankija kohustus kontrollida pakkumuse vastavust kõikide tingimuste osas. Seega ei ole vastavuse kontroll piiritletud üksnes riigihangete registrist nähtuvate vastavustingimustega, vaid kõikides alusdokumentides (nt tehniline kirjeldus, juhised pakkujale, ettevalmistatud vormid jne) olevate tingimustega. 5.12. Hinnates asjaolusid terviklikult, on vaide lahendaja seisukohal, et hanke alusdokumendi punktis 7.4 sätestatud tingimuse puhul on tegemist pakkumuse vastavustingimusega, mitte aga hankelepingu täitmise tingimusega. Seda põhjusel, et hinnates Tehnilise kirjelduse Lisa 1 tingimuste sisu, siis nende puhul on tegemist pakkumusele seatud tingimustega, mida tuleb täita pakkumiste esitamise hetkeks. Asjaolu, et alusdokumendi punktis 14.1.1 ei ole loetletud Tehnilise kirjelduse Lisa 1, ei muuda olematuks asjaolu, et alusdokumendi punktis 7.4 on nõutud pakkumuse esitamise hetkeks pakkujatelt tõendeid/kinnitust sõiduautode vastavust teatud nõuete (Tehnilise kirjelduse Lisa 1). Samuti on vaidlusalune punkt 7.4 sätestatud alusdokumendi vastavustingimuste punkti 7 all. Hinnates teisi punktis 7 sätestatud tingimusi, siis nähtub ka selles, et on antud punktis kajastatud kõik tingimused pakkumuste vastavustingimused. Hanke alusdokumente tuleb tõlgendada koosmõjus ja asjaolu, et kuskilt loetelust tõstetakse üks dokument ümber, ei muuda tingimust sisuliselt, kuivõrd antud tingimust ennast ei muudetud. Seega ei saa asuda seisukohale, et tegemist ei ole vastavustingimusega. 5.13. Praegusel juhul ei oma tähtsust asjaolu, et RTK on hanke nr 224793 eelnõustamises teinud hankijale märkuse selle sama tingimuse osas, kuna hankija on vaidlusaluses hankes nr 227657 jätnud selle tingimuse jätkuvalt sisse. Hankija on küll hanke nr 227657 alusdokumendi punktides 14.1.1 ja 18.2.7 teinud muudatused, kuid muutmata on jätnud tingimuse ise ehk punkti 7.4, mille kohta hankes nr 224793 RTK märkuse tegi, jättis partner muutmata. 5.14. Alusdokumendi punktis 14, kus on kajastatud pakkumuse struktuur ja nõutud dokumentide loetelu, puudub Tehnilise kirjelduse Lisa 4 ja Vorm 7 „Info sõidukite kohta“. Alusdokumendi punktis 18 „Hankedokumentide lisad“ on aga alapunkt 18.1.1. „Tehnilise kirjelduse Lisa 1 „Nõuded sõiduautodele“ ja alapunkt 18.1.4. „Tehniline kirjeldus Lisa 4 „Nõuded dispetšerteenusele“. Kuivõrd Tehniline kirjeldus Lisa 4 sätestab nõuded dispetšerteenusele, kuid punkt 7.4 räägib sõiduautode tingimustest, siis on siin tegemist ilmselge eksimusega ehk viidatud on valele tehnilisele kirjelduse lisale. Seega on RTK jõudnud õigele järeldusele, et punktis 7.4 ei ole partner mitte mõelnud Lisa 4 vaid Lisa 1. Vaide lahendaja ei nõustu partneri seisukohaga, et kuna Tehnilise kirjelduse Lisa 4 ei sisaldanudki nõudeid sõidukite kohta, siis puudus hanketingimuses sisunõue. Käesoleva juhul nähtub selgelt, et tehnilise kirjelduse  8 lisades on partner kajastanud ka nõudeid sõiduautodele, seega ei saa öelda või jõuda järeldusele, et alusdokumenti punktis 7.4 on sätestatud sisutühi nõue. 5.15. Hankijal on hoolsuskohustus koostada riigihanke alusdokumendid sellise täpsusastmega, mis tagab läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise ning riigihanke korraldamisel konkurentsi maksimaalne ärakasutamine. Sellega on vastuolus sellised riigihanke alusdokumendid, mis on mitmeti mõistetavad, vastuolulised või ebaselged. 5.16. Vaide lahendaja ei nõustu ka partneri seisukohaga, et kuna alusdokumendis puudus vorm 7 „Info sõidukite kohta“ ehk dokumendinõue on täitmata, siis sellest tuleb samuti järeldada, et pakkujad ei pidanud pakkumuse esitamise hetkel esitama Tehnilise kirjelduse Lisas 1 sätestatud nõudeid sõiduautode kohta. Vormi puudumine hanke alusdokumentides ei muuda olematuks alusdokumentides sätestatud tingimusi, vorm on tõendamise viis, mitte aga tingimus ise. Seega on RTK jõudnud õigele järeldusele, et kui puudub vorm, siis peavad pakkujad täitma vastava tingimuse vabas vormis. Hankija pädevuses on kehtestada hankes täpselt need tingimused, mida tema peab vajalikuks, kuid hankija ei saa hilisemas etapis hakata neid muutma. Praeguselt juhul nähtub hankest nr 227657, et partner on kehtestanud riigihanke alusdokumendis nõuded sõiduautodele (Tehniline kirjeldus Lisa 1) vastavustingimusena. 5.17. Asjaolu, et üks pakkuja esitas info sõiduautode kohta, näitab ilmselgelt püüet täita alusdokumendi punktis 7.4 sätestatud tingimust, kuivõrd see punkt on segane (jääb arusaamatuks, mida täpselt hankija pakkujatelt soovib, puudub Tehnilise kirjelduse lisa 4, kuid olemas on Tehnilise kirjelduse Lisa 1, samuti puudub Vorm 7 „Info sõidukite kohta“, samas on hankelepingu lisa 7 „Info sõidukite kohta“) ja pakkujal oli varasemast hankest olemas info sõiduautode kohta. Kõrvutades hankes nr 227657 hankelepingu Lisa 7 „Info sõidukite kohta“ hanke nr 224793 hankedokumendi Vormiga 7 „Info sõidukite kohta“, on näha, et esitatavad nõuded on üks ühele samad, seega see näitab selgelt pakkuja püüet täita vastavat vastavustingimust. Seda enam, et ta esitas selle dokumendi juba pakkumuse esitamise hetkel, kuigi arvestades vaide esitaja ja partneri seisukohti, oleks ta pidanud selle esitama alles hankelepingu täitmiseks. Antud juhul ei saa vaide lahendaja nõustuda vaide esitaja väitega, et pakkuja esitas selle info sõiduautode kohta informatiivsena. 5.18. Vaide lahendaja ei nõustu vaide esitaja seisukohaga, et RTK oleks justkui jõudnud FKOs järeldusele, et hankija oleks pidanud sätestama hankemenetluses konkurentsi piirava vastavustingimuse. Antud juhul ei toimu vaidlus selles, kas see tingimus on konkurentsi piirav või mitte, mistõttu ei ole RTK oma FKOs seda tingimust sellest lähtuvalt ka analüüsinud. RTK on hankes nr 224793 partnerile andnud hinnangu, et alusdokumendi punktis 7.4 sätestatud tingimus võib olla piirav ja ebaproportsionaalne, kuid nagu nähtub hankest nr 227657, siis ei ole partner seda tingimust alusdokumentides muutnud. Hankija ei saa hilisemas etapis hanke alusdokumentides seatud tingimusi muutma või laiendama, hankija peab jääma avaldatud tingimuste juurde ning kontrollima pakkumuste vastavust nimetatud tingimustele sisuliselt. 5.19. Nii vaide esitaja kui ka partner on esitanud vaides vastuväited ka kohaldatavale finantskorrektsiooni määra osas. 5.20. Partneri on leidnud, et kohane ei ole kasutada paralleeli ühendmääruse § 223 lõikega 5, vaid § 223 lõikega 8 või lõikega 3, kuna alusdokumendi punkti 7.4 tingimus  9 ei ole seatud piisavalt üksikasjalikult ja selgelt, seega rakendub kuni 10% finantskorrektsiooni määr. 5.21. Vaide esitaja on leidnud, et FKOs puuduvad piisavad põhjendused, mis kinnitaksid, et finantskorrektsiooni kohaldamine kõrgeimas võimalikus määras on proportsionaalne väidetava riigihanke reeglite rikkumise raskuse ja selle tagajärjega. Samuti on vaide esitaja seisukohal, et kohaldatav finantskorrektsioonimäär ei saaks olla kõrgem võrreldes määraga, mida oleks saanud kohaldada siis, kui hankija olekski vaidlusaluse vastavaustingimuse seadnud ehk kohane oleks kohaldada ühendmääruse § 223 lg 2 punkti 1 ja § 21 lg 1 punkti 4. 5.22. Vastavalt ühendmääruse §-le 228 kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne, kui alla riigihanke piirmäära või sotsiaal- või eriteenuste riigihanke või ideekonkursi korraldamisel rikutakse riigihangete seadust või hankemenetluses ilmneb §-des 22–227 nimetamata riigihangete seaduse rikkumine. Ühendmääruse seletuskirja1 kohaselt tuleb § 227 asjakohase protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast. Seega tuli RTKl leida ühendmääruse §-dest 22-228 antud rikkumisega samalaadne juhtum. 5.23. Vaide lahendaja hinnangul on RTK FKOs tuginenud õigel analoogsel rikkumisel ehk ühendmääruse § 223 lõikele 5, kuivõrd ka vaidlusaluses juhtumis on partner kohaldanud valesti alusdokumentides sätestatud tingimust. Ühendmääruse seletuskirja kohaselt tuleb hinnata konkreetset rikkumist. Antud juhul ei ole rikkumiseks piirava tingimuse seadmine. Samuti ei saa kõrvutada käesolevat rikkumist partneri poolt välja pakutud ühendmääruse paragrahvidega, kuivõrd rikkumine ei seisne asjaoludes, et tingimus ei ole seatud piisavalt üksikasjalikult või et seda tingimust ei ole arusaadavalt kirjeldatud. 5.24. Samuti ei nõustu vaide lahendaja vaide esitajaga, et puuduvad piisavad põhjendused, mis kinnitaksid finantskorrektsiooni kõrgeimas määras. RTK on FKO punktis 1.4 toonud välja kaalutlused, mille alusel on jõutud järeldusele kohaldamaks 25% määra. RTK on oma otsuses tuginenud järgmistel kaalutlustel: esiteks oleks partner pidanud OÜ Tartaline pakkumuse tagasi lükkama ja mitte temaga lepingut sõlmima, seega oleks hanke tulemus olnud teine, teisteks, tegemist on rahvusvahelise piirmäära ületava riigihankega, kolmandaks on asjaolu, et pakkumused ei olnud omavahel võrreldavad, kuivõrd kolmes pakkumusest kahes olid esitamata alusdokumentide punktis 7.4 nõutud andmed ning neljandaks, tegemist on analoogse rikkumisega, mis on käsitletud ühendmääruse § 223 lõikes 5, kus tuleb kohaldada 25% finantskorrektsiooni määra. 5.25. Seega arvestades vaidlustatud otsuse järeldusi ja kohaldatud õigust, tuleb asuda seisukohale, et FKO on õiguspärane. Seega tuleb esitatud vaie jätte rahuldamata ja vaidlustatud otsus jõusse. 1 09.10.2020 jõustunud ühendmääruse muudatuse seletuskiri  10 6. Otsus Lähtudes eeltoodust ja tuginedes haldusmenetluse seaduse § 85 punktile 4 otsustab Riigi Tugiteenuste Keskus jätta vaide rahuldamata. 7. Edasikaebamise õigus Käesoleva vaideotsusega mitte nõustamisel võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Karro Peadirektori asetäitja Kerli Brandt Jurist [email protected]