Eesti looduse infosüsteemi asutamise ja andmekogu pidamise põhimäärus

EELNÕU 03.01.2022 KESKKONNAMINISTER MÄÄRUS Tallinn, ...................... 2022. a nr Eesti looduse infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus Määrus kehtestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 395 lõike 9 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Andmekogu asutamine ja ametlik nimetus (1) Käesoleva määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ametliku nimetusega Eesti looduse infosüsteem (edaspidi andmekogu). (2) Andmekogu ametlik lühend on EELIS. § 2. Andmekogu eesmärk Andmekogu eesmärk on koguda ja avalikustada süstematiseeritult teavet keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 395 lõigetes 1 ja 3 nimetatud keskkonnaga seotud ruumiobjektide kohta. § 3. Andmekogu vastutav töötleja (1) Andmekogu vastutav töötleja on Keskkonnaagentuur. (2) Andmekogu vastutav töötleja: 1) tagab andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi; 2) tagab andmekogu arendamise, haldamise ja pidamise finantseerimise; 3) juhib andmekogu arendustöid; 4) määrab andmekogu käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks andmekogu turvameetmed ja korraldab nende rakendamise; 5) sisestab, töötleb ja avalikustab andmekogu andmeid; 6) tagab andmekogusse kantud andmete kättesaadavuse ja asjakohasuse; 7) tagab andmekogu teenuste kasutajatoe; 8) informeerib volitatud töötlejaid aegsasti kavandatavatest muudatustest andmekogu pidamisel ning olulistest takistustest ja probleemidest andmekoguga seotud kohustuste täitmisel; 9) teeb oma pädevuse piires järelevalvet andmekogu pidamise üle. § 4. Andmekogu volitatud töötlejad (1) Andmekogu volitatud töötlejad on Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, sihtasutus Erametsakeskus ja Keskkonnaministeeriumi 1 Infotehnoloogiakeskus. (2) Keskkonnaamet: 1) sisestab ja töötleb kavandatavate kaitstavate alade ja looduse üksikobjektide, kaitstavate ja kavandatavate kaitstavate alade kaitsekorra tingimuste, vääriselupaikade, liikide ohustatuse hindamise, liigi leiukohtade ja vaatluste, inventeeritud elupaikade, jahipiirkondade, veemajanduskava meetmete ja asjakohasel juhul meetmete rakendamise, jääkreostusobjektide või -alade, puuraukude ja puurkaevude, vertikaalsete ja veekogusse paigutatud maasoojussüsteemide, paisude ja kalapääsude, ristipuude ja ristimetsade ning kaitsekohustuse teatiste, kaitsekorralduskavade, liigikaitse ja ohjamise ning elupaiga tegevuskavade andmeid; 2) tagab käesoleva lõike punktis 1 nimetatud andmetega seotud kasutajatoe; 3) informeerib vastutavat töötlejat ja teisi volitatud töötlejaid olulistest takistustest ja probleemidest andmekoguga seotud kohustuste täitmisel; 4) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks; 5) osaleb koos andmekogu vastutava töötleja ja teise volitatud töötlejaga andmekogu arendustöödes; 6) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks. (3) Keskkonnaministeerium: 1) sisestab ja töötleb neid merestrateegia raamdirektiivi kohaseid andmeid (mereala keskkonnaseisundi indikaatorid, merestrateegia sihid ja nende indikaatorid), mis ei kuulu vastutava töötleja kohustuste hulka, ning asjakohasel juhul veemajanduskava meetmete rakendamise andmeid; 2) tagab käesoleva lõike punktis 1 nimetatud andmetega seotud kasutajatoe; 3) informeerib vastutavat töötlejat ja teisi volitatud töötlejaid olulistest takistustest ja probleemidest andmekoguga seotud kohustuste täitmisel; 4) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks; 5) osaleb koos andmekogu vastutava töötleja ja teiste volitatud töötlejatega andmekogu arendustöödes; 6) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks. (4) Riigimetsa Majandamise Keskus: 1) sisestab ja töötleb pärandkultuuri objektide, välja arvatud ristipuud ja ristimetsad, andmeid; 2) tagab käesoleva lõike punktis 1 nimetatud andmetega seotud kasutajatoe; 3) informeerib vastutavat töötlejat ja teisi volitatud töötlejaid olulistest takistustest ja probleemidest andmekoguga seotud kohustuste täitmisel; 4) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks; 5) osaleb koos andmekogu vastutava töötleja ja teiste volitatud töötlejatega andmekogu arendustöödes; 6) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks. (5) Sihtasutus Erametsakeskus: 1) sisestab ja töötleb Natura 2000 erametsamaa toetuse alade ja vääriselupaiga kaitse lepingute andmeid; 2) tagab käesoleva lõike punktis 1 nimetatud andmetega seotud kasutajatoe; 3) informeerib vastutavat töötlejat ja teisi volitatud töötlejaid olulistest takistustest ja probleemidest andmekoguga seotud kohustuste täitmisel; 4) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks; 2 5) osaleb koos andmekogu vastutava töötleja ja teiste volitatud töötlejatega andmekogu arendustöödes; 6) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks. (6) Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus: 1) korraldab andmekogu haldamise, hooldamise ja majutamise; 2) kasutab andmekogu arendamiseks ja haldamiseks eraldatud vahendeid sihipäraselt ja tõhusalt; 3) teeb andmekogu vastutavale ja teistele volitatud töötlejatele ettepanekuid andmekogu arendamiseks; 4) korraldab ja koordineerib andmekogu arendustöid ning andmekogu infrastruktuuri hankimist või rentimist; 5) rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks ning korraldab andmekogu varukoopiate tegemise; 6) tagab andmekogu infotehnoloogilise kasutajatoe; 7) informeerib vastutavat ja teisi volitatud töötlejaid olulistest takistustest ja probleemidest andmekoguga seotud kohustuste täitmisel. 2. peatükk Andmekogu ülesehitus ja andmekogu pidamise nõuded § 5. Andmekogu ülesehitus (1) Andmekogu peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna. (2) Andmekogu koosseisu kuuluvad digitaalsed andmed, digitaalsed alusdokumendid ja analüütikarakendus (andmeladu). (3) Andmekogusisesed komponendid on: 1) ametnikele suunatud ametniku rakendus; 2) välitöödeks kasutatav välitöö rakendus. (4) Andmekogu avalikustamisele kuuluvad andmed avalikustatakse keskkonnaportaalis. § 6. Andmekogusse kantud andmete kaitse (1) Andmekogu andmete kaitse hõlmab: 1) käideldavust, tagades andmete kättesaadavuse; 2) terviklust, välistades andmete tahtmatu või tahtliku volitamata muutmise; 3) konfidentsiaalsust, kaitstes andmeid volitamata töötlemise eest. (2) Andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid. (3) Andmekogusse kantud andmete turvaklass on K2T2S1 ja turbeaste on M. 3. peatükk Andmekogusse kantavad andmed, alusdokumendid ja andmete töötlemine § 7. Andmekogusse õigusaktide alusel kantavad ruumiobjektid (1) Andmekogusse kantakse järgmised looduskaitseseaduse kohased ruumiobjektid: 3 1) kaitseala; 2) hoiuala; 3) kaitsealune liik ja kivistis ning selle leiukoht; 4) püsielupaik, sh lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaik; 5) kaitstav looduse üksikobjekt; 6) kohaliku omavalitsuse üksuse tasandi kaitstav loodusobjekt; 7) Natura 2000 võrgustiku ala; 8) suurte üleujutusaladega siseveekogude kõrgveepiir. (2) Andmekogusse kantakse jahiseaduse kohane ruumiobjekt jahipiirkond. (3) Andmekogusse kantakse metsaseaduse kohane ruumiobjekt vääriselupaik. (4) Andmekogusse kantakse järgmised veeseaduse kohased ruumiobjektid: 1) nitraaditundlik ala ja selle piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni kaks meetrit ning kaitset vajavad olulised allika- ja karstialad; 2) põhjaveekogum; 3) põhjaveekiht; 4) põhjaveekompleks; 5) põhjaveevaru; 6) põhjaveevaruga ala; 7) üleujutusega seotud oluline riskipiirkond; 8) veekogu; 9) pinnaveekogum, sh tehisveekogum ja tugevasti muudetud veekogum; 10) veehaare, sh selle sanitaarkaitseala, hooldusala ja toiteala; 11) veelase; 12) reoveekogumisala; 13) reo- ja sademevee ning joogivee puhasti; 14) valgla; 15) vesikond; 16) pais ja kalapääs; 17) puurkaev; 18) puurauk; 19) vertikaalne ja veekogusse paigutatud maasoojussüsteem; 20) vesiviljeluskasvandus. (5) Andmekogusse kantakse keskkonnaseire seaduse kohased ruumiobjektid, nagu keskkonnaseire jaam, ala ja koht. § 8. Andmekogusse kantavad muud ruumiobjektid ja andmed Andmekogusse kantakse järgmised riigi keskkonnakaitseülesannete täitmisel kogutud ruumiobjektid ja andmed: 1) inventeeritud elupaik; 2) kaitse korraldamisega seotud toetusõiguslik ala; 3) looduslikku tasakaalu ohustava võõrliigi leiukoht; 4) jääkreostusobjekt või -ala; 5) pärandkultuuri objekt, sealhulgas ristipuu ja ristimets; 6) ürglooduse objekt; 7) meresaar; 8) rahvusvaheliste lepete täitmiseks määratud ala; 4 9) merestrateegia raamdirektiivi kohased andmed – hindamisüksused, mereala hea keskkonnaseisundi tunnused ja kriteeriumid, mereala keskkonnaseisundi indikaatorid, seisundihinnangud, merestrateegia sihid ja nende indikaatorid, seireprogramm ja selle seirejaamad ja -alad, merestrateegia meetmed; 10) veepoliitika raamdirektiivi kohased andmed – seisundihinnangud, seisundinäitajad ja erandid, koormused ning veemajanduskava meetmed ja andmed meetmete rakendamise kohta; 11) loodusvaatluste andmed; 12) rõngastuse andmed. § 9. Ruumiobjektide kohta andmekogusse kantavad andmed ja dokumendid Käesoleva määruse §-s 7 ja § 8 punktides 1–8 nimetatud ruumiobjektide kohta kantakse andmekogusse vähemalt järgmised andmed ja dokumendid: 1) ruumiobjekti nimetus või registrikood; 2) ruumiobjekti erinimetus või -liigitus; 3) ruumiobjekti asukoht või geograafiline ala; 4) ruumiobjekti piir; 5) ruumiobjekti tekkimise või määramise aeg, kui see on teada; 6) ruumiobjekti tüüp ja kaitsestaatus; 7) ruumiobjekti omadusi kirjeldavad näitajad, nagu pindala, pikkus ja sügavus; 8) ruumiobjekti seisund, hinnang või ohustatus nende olemasolul; 9) ruumiobjektiga seonduvad tegevuspiirangud ja õigused nende olemasolul; 10) ruumiobjekti andmekogusse esitaja selle olemasolul; 11) ruumiobjekti andmete kogumise alusdokument asjakohasel juhul; 12) ruumiobjekti kaitse korraldamisega seotud kava selle olemasolul; 13) ruumiobjekti identifikaator; 14) ruumiobjekti identifitseeriv tunnus ruumiobjekti andmeid põhiandmetena pidavas andmekogus, kui ruumiobjekti andmed võetakse teisest andmekogust. § 10. Ruumiobjekti kirjeldavad muud andmed Andmekogusse kantud ruumiobjektile võib vajaduse korral või Euroopa Liidu õigusaktist või rahvusvahelisest õigusest tulenevalt lisada kirjeldavaid andmeid, nagu objekti erinimetus või - liigitus või muid objektiga seotud andmeid. § 11. Täpsustused ruumiobjektide määramisel (1) Veekogu tüüp määratakse andmekogus. (2) Veekogu ruumikuju andmed võetakse andmekogusse Eesti topograafia andmekogust. (3) Kui keskkonnaseire jaamaks määratud seirepuurkaevu kasutatakse samal ajal joogivee saamiseks, antakse keskkonnaseire jaamale puurkaevu objekti registrikood. § 12. Objekti registrikood (1) Objekti registrikood on andmekogusse kantud objekti ühest kindlaksmääramist võimaldav unikaalne kood. (2) Objekti registrikood moodustatakse objektitüübi põhjal kindlaksmääratud kujul tähtedest ja numbritest andmekogu tarkvara abil. 5 (3) Objekti registrikood moodustatakse objektidele, mille andmekogusse kandmine tuleneb õigusaktist. § 13. Alusdokumendid (1) Andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid on: 1) õigusakt, mis kehtestab ruumiobjekti või selle piirid; 2) luba, mis määrab ruumiobjekti paiknemise; 3) üld- või detailplaneering; 4) uuringu, inventeerimise, mõju hindamise või riikliku keskkonnaseire aruanne; 5) andmete esitaja taotlus; 6) loaga määratava objekti ehitusprojekt; 7) ruumiobjektiga seotud leping; 8) paikvaatluse või objekti kontrolli protokoll. (2) Andmekogusse ei kanta teise andmekogu põhiandmete alusdokumente. § 14. Andmete säilitamine ja arhiveerimine (1) Andmekogus säilitatakse andmeid alaliselt. (2) Andmekogusse kantud andmete alusdokumente säilitatakse asjakohasel juhul kooskõlas vastutava ja volitatud töötlejate asjaajamiskorras ette nähtud säilitustähtaegadega, mille lõppemise järel antakse need arhiiviseaduse ja muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt avalikku arhiivi või otsustatakse nende hävitamine. 4. peatükk Andmete andmekogusse esitamine ja juurdepääs andmekogusse kantud andmetele § 15. Andmete andmekogusse esitamine (1) Andmekogusse esitavad andmeid: 1) vastutav töötleja tema enda kogutud andmete ulatuses; 2) Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus ja sihtasutus Erametsakeskus andmekogu volitatud töötlejatena käesoleva määruse §-s 4 nimetatud andmete ulatuses; 3) teabevaldaja seadusega või selle alusel antud õigusaktiga sätestatud juhul ja korras või andmekogu vastutava töötlejaga kokkulepitud andmevahetuse ulatuses; 4) puurkaevu või -augu puurimistöö teinud isik ehitusseadustiku § 125 lõike 2 alusel; 5) loodusvaatleja; 6) rõngastaja. (2) Õigusaktidest tulenevad andmed sisestatakse andmekogusse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul õigusakti kehtestamisest või muutmisest. § 16. Ruumiobjekti või selle piiriandmete esitamine (1) Andmekogu vastutavale või volitatud töötlejale käesoleva määruse §-des 3 ja 4 sätestatud ülesannete jaotuse järgi esitavad õigusaktiga kehtestatavad ruumiobjektid või ruumiobjekti piiriandmed järgmised vastava õigusakti ettevalmistanud asutused järgmiste ruumiobjektide kohta: 1) Keskkonnaamet või kohaliku omavalitsuse üksus – kaitstav loodusobjekt; 6 2) Keskkonnaamet – veehaarde sanitaarkaitseala, hooldusala ja toiteala; 3) Keskkonnaministeerium – reoveekogumisala, nitraaditundlik ala, põhjaveekogum, põhjaveevaru, pinnaveekogum, valgala, vesikond, keskkonnaseire jaam, ala ja koht, veekogumite hea seisundi saavutamise suhtes kohaldatud erandid. (2) Andmed loaga määratava puurkaevu ja selle paiknemise kohta esitab andmekogu vastutavale töötajale kohaliku omavalitsuse üksus, arvestades käesoleva määruse §-s 4 sätestatud ülesannete jaotust. § 17. Andmevahetus (1) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud õigusakti kohaselt. (2) Andmekogu saab järgmisi andmeid järgmistest andmekogudest ja infosüsteemidest: 1) äriregister – ettevõtte üldandmed ja ettevõtjaga seotud isikute esindusõigused ettevõtte sisselogimisel andmete õigsuse kontrollimiseks; 2) rahvastikuregister – isiku nime ja oleku andmed, sideaadress ja kontaktid isiku sisselogimisel andmete õigsuse kontrollimiseks; 3) Eesti topograafia andmekogu – topograafiliste nähtuste ruumiobjektid ja neid iseloomustavad andmed; 4) aadressiandmete süsteem – objekti koha-aadress; 5) kinnistusraamat – kinnisasja andmed; 6) riigi kinnisvararegister – riigi kinnisvararegistri objekti andmed; 7) majandustegevuse register – tegevuslubade andmed; 8) maakataster – kitsenduste ja katastriüksuste andmed; 9) keskkonnaseire andmekogu – keskkonnaseire andmed; 10) keskkonnaotsuste infosüsteem – keskkonnakaitselubade ja registreeringute andmed; 11) PlutoF infosüsteem – taksonoomia ja kaitsealuse liigi ning võõrliigi leiukohaga seotud vaatlusandmed; 12) ehitisregister – ehitise andmed, ehitise muudatuste andmed, ehitisega seotud dokumendid. § 18. Andmekogusse kantud andmete õigsuse tagamine (1) Andmekogusse esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutab andmete esitaja. (2) Andmekogusse kantud andmete muutumise või neis vigade ilmnemise korral parandab andmete esitaja, vastutav või volitatud töötleja andmed viivitamata. (3) Kui andmekogu ei võimalda andmete esitajal andmeid parandada, teavitab ta andmete muutumisest või andmetes vea avastamisest viivitamata vastutavat või volitatud töötlejat. § 19. Juurdepääs andmekogule ja andmekogusse kantud andmetele (1) Andmekogusse kantud andmed on avalikud, välja arvatud juhul, kui nendele on kehtestatud juurdepääsupiirang seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatud ulatuses ja tingimustel. (2) Eraisikutest andmete esitajate isikuandmed ei ole avalikud. 7 (3) Juurdepääs andmekogu avalikele andmetele tagatakse keskkonnaportaali kaudu kasutajat tuvastamata. (4) Andmetele, mille avalikustamine on õigusaktiga piiratud, on juurdepääs piiratud kasutajaõigustega või väljastatakse andmed avaliku teabe seaduse § 38 lõikes 3 või 4 sätestatud juhul vastava taotluse alusel. (5) Kasutajaõigused andmete andmekogusse kandmiseks antakse ainult registreeritud kasutajatele. (6) Andmekogu vastutav või volitatud töötleja annab registreeritud kasutajatele kasutajaõigused rollidele jagatud õiguste alusel. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kasutajaõigused peatatakse registreeritud kasutaja töölt lahkumise, kasutuslepingu lõppemise või kasutajaõiguste lõppemise korral. (8) Vastutav töötleja annab andmete töötlemise õiguse andmete esitajale õigusaktides andmete esitajale sätestatud pädevuse järgi. Andmete esitaja taotluse alusel võib vastutav töötleja anda pädevale ametiasutusele õiguse anda andmete töötlemise õigus asutuse piires edasi. (9) Registreeritud kasutajate digitaalne tuvastamine toimub kõrge turvalisuse tasemega autentimisvahendit kasutades. § 20. Andmete logimine (1) Andmete andmekogusse kandmine, muutmine, kehtetuks tunnistamine ja kustutamine (edaspidi kanne) ning juurdepääsupiiranguga andmete vaatamine (edaspidi päring) logitakse. (2) Iga andmekogus andmetega tehtud kande ja päringu kohta säilitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) kande või päringu teinud isiku nimi; 2) kande või päringu tegemise kuupäev ja kellaaeg. (3) Kande logisid säilitatakse andmekogus alaliselt. (4) Päringu logisid säilitatakse andmekogus viis aastat päringu tegemisest arvates. 5. peatükk Andmekogu pidamise rahastamine § 21. Andmekogu pidamise rahastamine Andmekogu hooldus- ja arendustöid ning pidamist rahastatakse riigieelarvest või muudest vastutavale ja volitatud töötlejatele selleks eraldatud vahenditest. 6. peatükk Rakendussäte § 22. Andmete ülekandmine Andmekogusse kantakse keskkonnaregistrist üle kõik kehtivad andmed, mida käesoleva 8 määruse jõustumise järel kogutakse Eesti looduse infosüsteemi. Erki Savisaar Minister Meelis Münt Kantsler 9  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 27.01.2022 nr 1-4/22/415 Eesti looduse infosüsteemi asutamise ja andmekogu pidamise põhimääruse kooskõlastamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks Eesti looduse infosüsteemi asutamise ja andmekogu pidamise põhimääruse eelnõu. Palume teie kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Savisaar Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Sama: Rahandusministeerium, Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium Arvamuse avaldamiseks: Andmekaitse Inspektsioon, Tartu Ülikool, Eesti Linnade ja Valdade Liit Kätlin Weinzierl, 626 2951 [email protected] Narva maantee 7a/ Tallinn 15172/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Keskkonnaministri määruse „Eesti looduse infosüsteemi asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määruse (edaspidi eelnõu) kohaselt asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ametliku nimetusega Eesti looduse infosüsteem (edaspidi EELIS) ja lühendiga EELIS, ning kehtestatakse selle pidamise põhimäärus. Määrus kehtestatakse keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 395 lõike 9 alusel. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse sellekohane muudatus, millega tunnistatakse kehtetuks keskkonnaregistri seadus (edaspidi KeRS) ja luuakse KeÜSis alus EELISe asutamiseks, on Riigikogu menetluses (eelnõu 441SE). EELIS on senini toiminud õiguslikus mõttes 2003. aastal loodud keskkonnaregistri alaminfosüsteemina, kuid samas olnud infotehnoloogiliselt iseseisev. Kuna EELISe olemasolev lahendus on tehniliselt aegunud, alustati 2020. aasta oktoobris uue EELISe arendamisega, mis kestab kuni 2024. aastani. Uude EELISesse kogutavate andmete koosseis võrreldes keskkonnaregistri alaminfosüsteemina toiminud EELISe andmekoosseisuga oluliselt ei muutu. Valdav osa nimistuid ja andmeid, mida on kogutud praegusesse EELISesse, kogutakse edasi ka uude andmekoguna asutatavasse EELISesse. Võrreldes praeguse EELISega lõpetatakse medaliväärsete jahitrofeede kogumine ja nende andmete haldamine antakse üle jahindusorganisatsioonile MTÜ Eesti Jahimeeste Selts. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Keskkonnaministeeriumi nõunik Kätlin Weinzierl (tel 626 2951, [email protected]) koostöös Keskkonnaministeeriumi ja selle allasutuste ekspertidega. Eelnõu õigusekspertiisi tegi Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Annemari Vene (tel 55 655 707 [email protected]) ja keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). Eelnõu on seotud KeÜSi ja teiste seaduste muutmise seaduse (KeRSi kehtetuks tunnistamine) eelnõuga 441 SE. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 22 paragrahvist ja kuuest peatükist. Eelnõus sätestatakse andmekoguna asutatava EELISe pidamise kord, selle vastutav töötleja ja volitatud töötlejad, EELISesse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja muud EELISe pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Eelnõu 1. peatükk „Üldsätted“ koosneb neljast paragrahvist (§-d 1–4). Paragrahv 1 sätestab andmekogu asutamise ja andmekogu ametliku nimetuse ning lühendi. Andmekogu nimetus Eesti looduse infosüsteem ja selle lühend EELIS on teada-tuntud ning EELIS on riigi infosüsteemi haldussüsteemi RIHA kohaselt iseseisva infosüsteemina kasutuses olnud juba 2000. aastast. Seetõttu ei näe eelnõu ette juba pikalt kasutusel oleva nimetuse ja lühendi muutmist. 1 Paragrahv 2 sätestab andmekogu eesmärgi, mis tuleneb KeÜSi lisatava § 395 lõigetest 1 ja 3. Andmekogu eesmärk on koguda ja avalikustada süstematiseeritult teavet selliste ruumiobjektide kohta, mis tulenevad peamiselt keskkonnavaldkonna seadustest ja mille andmekogus kirjeldamine on oluline teiste seaduste rakendamiseks, s.o objektid, mille suhtes kehtestatakse piiranguid, kohustusi või õigusi ning mille olemasolu ruumis peab olema üldsusele kättesaadav teave. Kuna viidatud § 395 lõiked 1 ja 3 juba loetlevad või nimetavad need ruumiobjektid, siis põhimääruses neid üle ei korrata ja viidatakse KeÜSi vastavatele sätetele. Paragrahvis 3 määratakse andmekogu vastutav töötleja ja tema ülesanded. Paragrahvi 3 lõikes 1 määratakse andmekogu vastutavaks töötlejaks Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR). KAUR on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille tegevusvaldkond on põhimääruse kohaselt riikliku keskkonnaseire programmi täitmine, keskkonnaga seotud riigisisese ja rahvusvahelise andmevahetuse korraldamine, andmete kogumine ja analüüs, keskkonnaseisundile hinnangute andmine ning ilmaprognooside, hoiatuste ja nendeks vajalike seireandmete tagamine. EELIS on keskne keskkonnaga seotud andmete kogumise infosüsteem ja seetõttu KAURi peamine töövahend oma põhiülesannete täitmisel. KAUR on ka seni olnud keskkonnaregistri, mis peamiselt koosneb EELISe andmetest, volitatud töötleja. Paragrahvi 3 lõige 2 sätestab andmekogu vastutava töötleja ülesanded. Vastutav töötleja ehk KAUR tagab muuhulgas andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete järgi ja andmekogu arendamise, haldamise ning pidamise finantseerimise. KAUR juhib ka andmekogu arendustöid ja määrab andmekogu turvameetmed ning korraldab nende rakendamise. Turvameetmed vastavad andmekogu turvaklassile ja on organisatsioonilised toimingud ja vahendid, tehnilised protsessid ja tehniliste vahendite rakendamine andmekogu andmete turvalisuse saavutamiseks ja säilitamiseks. Samuti on KAURi ülesandeks sisestada, töödelda ja avalikustada EELISe andmeid; tagada andmekogusse kantud andmete kättesaadavus ja asjakohasus ning tagada andmekogu teenuste kasutajatoe. Tavapäraselt ei sätestata põhimääruses, milliseid andmeid täpselt haldab vastutav töötleja – kui erisusi ei sätestata, haldab vastutav töötleja kõiki andmekogu andmeid. EELISe andmeid sisestavad ja töötlevad EELISes ka volitatud töötlejad ning nende vastutusel olevad andmed on eraldi välja toodud volitatud töötlejate ülesannete all §-s 4. Paragrahvis 4 määratakse andmekogu volitatud töötlejad ja nende ülesanded. Paragrahvi 4 lõikes 1 määratakse andmekogu volitatud töötlejateks Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK), sihtasutus Erametsakeskus ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (edaspidi KeMIT). Paragrahvi 4 lõige 2 sätestab Keskkonnaameti ülesanded volitatud töötlejana. Keskkonnaameti ülesandeks on sisestada ja töödelda: 1) kavandatavate kaitstavate alade ja looduse üksikobjektide, 2) kaitstavate ja kavandatavate alade kaitsekorra tingimuste, 3) vääriselupaikade, 4) liikide ohustatuse hindamise, 5) liigi leiukohtade ja vaatluste, 6) inventeeritud elupaikade, 7) jahipiirkondade, 8) veemajanduskava meetmete ja asjakohasel juhul meetmete rakendamise, 9) jääkreostusobjektide või -alade, 10) puuraukude ja puurkaevude, 11) vertikaalsete ja veekogusse paigutatud maasoojussüsteemide, 12) paisude ja kalapääsude, 13) ristipuude ja ristimetsade ning 14) kaitsekohustuse teatiste, kaitsekorralduskavade, liigikaitse ja ohjamise ning elupaiga tegevuskavade andmeid ning tagada nende andmetega seotud kasutajatugi (sh klientide nõustamine ja teiste andmeandjate nõustamine). Keskkonnaameti ja KAURi vahel on jagatud vastutus liigi leiukohtade ja 2 vaatluste1 ning veemajanduskavade andmete haldamisel valitsemisalasisese töökorralduse kokkuleppe järgi. EELIS on Keskkonnaametile oluliseks töövahendiks ning tihedalt seotud ameti tööprotsessidega, mistõttu vastutab Keskkonnaamet suure hulga andmete eest. Volitatud töötleja (nii Keskkonnaamet kui ka teised volitatud töötlejad) osaleb ka andmekogu arendustöödes ja teeb andmekogu vastutavale töötlejale KAURile ettepanekuid andmekogu arendamiseks. Samuti on volitatud töötlejate ülesandeks rakendada meetmeid andmekogu andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks. Kuna EELISe arendus kestab 2024. aastani, saab Keskkonnaamet mitmete andmestike haldamise kohustuse täielikult üle võtta alles pärast vastava funktsionaalsuse väljaarendamist EELISes (kavandatavad ja kinnitatud kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid, kavandatavate ja kinnitatud kaitstavate alade kaitsekorra tingimused, liigi leiukohad ja vaatlused, inventeeritud elupaigad, jahipiirkonnad), lisatööjõu eraldamist (vääriselupaigad, veemajanduskavade meetmete rakendamine) või eraldi analüüsimist ja kokkuleppe saavutamist (jääkreostusobjektid või –alad, veekogusse paigutatud maasoojussüsteemid, veemajanduskavade meetmed). Paragrahvi 4 lõige 3 sätestab Keskkonnaministeeriumi ülesanded volitatud töötlejana. Keskkonnaministeeriumi hallata on nende merestrateegia raamdirektiivi järgsete mereala hea keskkonnaseisundi tunnuste ja kriteeriumite, mereala keskkonnaseisundi indikaatorite ja merestrateegia sihtide ja nende indikaatorite andmed, mis ei kuulu vastutava töötleja ehk KAURi kohustuste hulka. EELISesse kogutakse ka teisi merestrateegia raamdirektiivi kohaseid andmeid, nagu seisundihinnangud, seireprogrammid ja -meetmed, kuid neid haldab valitsemisalasisese andmehalduse protsessi puudutava kokkuleppe järgi KAUR vastutava töötlejana. Lisaks on Keskkonnaministeeriumi ülesanne sisestada ja töödelda EELISes asjakohasel juhul veemajanduskava meetmete rakendamise andmeid ehk Keskkonnaministeeriumi enda rakendamisel olevate meetmete andmeid. Ülejäänud Keskkonnaministeeriumi ülesanded on samad, mis teistel volitatud töötlejatel. Paragrahvi 4 lõige 4 sätestab RMK ülesanded volitatud töötlejana. RMK sisestab ja töötleb pärandkultuuri objektide (välja arvatud ristipuude ja ristimetsade) andmeid. Põhimääruse järgi on RMK tegevusalaks muuhulgas maastiku, pärandkultuuri objektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine. Pärandkultuuri objekte haldab RMK EELISes. RMK on ulatuslikult kaardistanud pärandkultuuri objekte ja selle tulemusel on pärandkultuuri objektid tehtud kättesaadavaks ka Maa-ameti geoportaalis. Paragrahvi 4 lõige 5 sätestab sihtasutuse Erametsakeskus ülesanded volitatud töötlejana. Erametsakeskus haldab Natura 2000 erametsamaa toetuse alade ja vääriselupaikade lepingute andmeid. Maaeluministri 22. aprilli 2015. a määruse nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetus“ kohaselt menetleb selliseid toetusi Erametsakeskus. Erametsakeskus haldab ka vääriselupaikade lepingute andmeid EELISes. Keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“ kohaselt sõlmib Erametsakeskus metsaomanikuga vääriselupaiga kaitseks notariaalse lepingu. Lepingu alusel makstakse kinnisasja omanikule vääriselupaiga kasutusõiguse tasu. Kuna vääriselupaiga lepingu alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks, on oluline selliste kinnisasja kasutamise piirangute andmete kogumine EELISesse. 1 Leiukohad (sh ka kasvukohad ja elupaigad) on kindlad liikide püsivamad leidumise kohad, samas kui vaatlused on liikide vaatlemise kohad. Vaatluste hulgas on suur hulk ka kindlal vaatlushetkel ühes vaatluskohas nähtu fikseeringuid (linnu ülelend, auto alla jäänud loom jne). Leiukohtadena (sh ka kasvukohad ja elupaigad) registreeritakse püsivamad kasvamise või elamise (pesitsemise, regulaarse koondumise) kohad. Iga leiukoha registreering hõlmab ka vaatlust, kuid iga vaatlusega leiukoha registreerimist ei kaasne. 3 Paragrahvi 4 lõige 6 sätestab KeMITi ülesanded volitatud töötlejana. KeMIT on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, kes vastutab kogu valitsemisala infosüsteemide ja andmeside arendamise ning haldamise eest. KeMITi ülesanne volitatud töötlejana on muuhulgas korraldada andmekogu haldamine, hooldamine ja majutamine ning koordineerida andmekogu arendustöid ja andmekogu infrastruktuuri hankimist. KeMIT tagab ka andmekogu infotehnoloogilise kasutajatoe, rakendab meetmed andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse nõuete tagamiseks ning korraldab andmekogu varukoopiate tegemise. Eelnõu 2. peatükk „Andmekogu ülesehitus ja andmekogu pidamise nõuded“ koosneb kahest paragrahvist (§-d 5 ja 6). Paragrahvis 5 sätestatakse andmekogu ülesehitus. Paragrahvi 5 lõikes 1 sätestatakse, et andmekogu peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna, mis on tavapärane riigi infosüsteemide ülesehitus. Lõikes 2 sätestatakse, et andmekogu koosseisu kuuluvad digitaalsed andmed, digitaalsed alusdokumendid ja analüütikarakendus ehk andmeladu. Arhiivi andmekogusse ei looda ja kõik andmed on aktiivses kasutuses. Samuti ei koguta andmekogusse paberil (alus)dokumente. Lisaks on andmekogu koosseisus ka analüütikarakendus ehk andmeladu. Nimelt on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas 2021. aastal kasutusele võetud andmelao ja analüütika lahendus, mida kasutatakse ka uue EELISe andmete analüüsimiseks ja aruannete ettevalmistamiseks. Lõikes 3 kirjeldatakse andmekogusiseseid komponente, milleks on ametnikele mõeldud ametniku rakendus ja välitöödel kasutatav välitöö rakendus. Välitöö rakendus on vajalik nt mobiilsetest seadmetest andmete andmekogusse sisestamiseks. Andmekogusisesed komponendid kirjeldatakse põhimääruses selleks, et täpselt määrata andmekogu asutaja eeldused andmekogu toimivusele. Lõikes 4 sätestatakse, et andmekogu avalikustamisele kuuluvad andmed (kõik andmekogu andmed, v.a I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade täpsed asukohad) avalikustatakse keskkonnaportaalis. EELISesse ei arendata eraldi avalikkusele mõeldud avalikku rakendust – avalikuks rakenduseks on keskkonnaportaal. Keskkonnaportaali kaudu tagatakse erinevates andmekogudes, sh EELISes, hoitavate keskkonnaandmete kättesaadavus viisil, mis võimaldab saada keskkonnast, selle seisundist, kvaliteedist ja sellele avalduvatest surveteguritest tervikliku, nii põhjuslikult kui ka ruumiliselt seostatud ülevaate. Paragrahvis 6 sätestatakse andmekogusse kantud andmete kaitse. Paragrahvi 6 lõikes 1 kirjeldatakse, mida hõlmab andmekogu andmete kaitse. See hõlmab andmete käideldavust ehk vajalikul ja nõutaval tööajal kasutamiskõlblike andmete õigeaegset ning hõlpsat kättesaadavust. Lisaks hõlmab andmete kaitse andmete terviklust, mis tähendab andmete päritolu autentsust ja tahtmatute/tahtlike volitamatute muutuste puudumist, ning andmete konfidentsiaalsust, mis tähendab andmete kättesaadavust ainult selleks volitatud isikule, kaitstes andmeid volitamata töötlemise eest. Lõikes 2 sätestatakse, et andmete kaitse tagamiseks rakendatakse asjakohaseid organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid. Organisatsioonilised turvameetmed on personalile suunatud meetmed, mis sisaldavad töökorralduse, turbesüsteemide kavandamise, halduse ja turvaintsidentide käsitluse tegevusi (nt turvapoliitika sõnastamine). Füüsilised 4 turvameetmed on nii üldisele töökeskkonnale kui ka IT-taristule suunatud meetmed (nt turvauksed). Infotehnilised turvameetmed on IT-vahendite toel ja -keskkonnas realiseeritavad meetmed turvateenuste osutamiseks (nt autentimine või andmete varundamine). Lõikes 3 sätestatakse andmekogusse kantud andmete turvaklass. EELISe turvaklass on K2T2S1 ja turbeaste on M ehk keskmine. Käideldavus K2 tuleneb sellest, et EELISe maksimaalne lubatud ühekordse katkestuse pikkus teenuse töö ajal võib olla kuni 4 tundi, kuna EELISesse kogutakse ruumiobjekte, mille suhtes kehtestatakse piiranguid, kohustusi või õigusi ja EELISe andmed on vajalikud teiste andmekogude töö tagamiseks. Terviklus T2 tähendab, et EELISe andmete õigsust, täielikkust ja ajakohasust tuleb perioodiliselt kontrollida, kuna nendest sõltuvad teiste valdkondade otsused ja tegevused ning EELISe andmeid kasutatakse erinevates menetlustes. Konfidentsiaalsus S1 tähendab, et EELISe info on asutusesiseseks kasutamiseks (mitte salajane ega ülisalajane) ja juurdepääs EELISes olevale teabele on lubatud juurdepääsu taotleva isiku õigustatud huvi korral. See tuleneb sellest, et EELISe andmed on valdavalt avalikud ja piiratud juurdepääsuga on ainult I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade täpsed asukohad. Keskmine turbeaste M on määratud turvaklassi järgi. Eelnõu 3. peatükk „Andmekogusse kantavad andmed, alusdokumendid ja andmete töötlemine“ koosneb kaheksast paragrahvist (§-d 7–14). Paragrahvis 7 kirjeldatakse, milliste õigusaktide kohaseid milliseid ruumiobjekte andmekogusse kantakse. Need on peamised seadustest tulenevad andmeobjektid, mille andmekogus kirjeldamine on oluline teiste seaduste rakendamiseks ja mille suhtes kehtestatakse piiranguid, kohustusi või õigusi. EELISesse kantakse ruumiobjektid KeÜSis sätestatu kohaselt. Põhimäärus sisaldab loetelu kõikidest EELISe andmekogusse kogutavatest andmetest. EELISe andmekogu hõlmab nii juba kasutusel olevat EELISe infosüsteemi (keskkonnaregistri alaminfosüsteem) kui ka arendatavat uut EELISe infosüsteemi, mis järk- järgult asendab täielikult keskkonnaregistri alaminfosüsteemina tuntud EELISe. Kuna EELISesse kogutakse hulgaliselt INSPIRE direktiivi kohaseid ruumiobjekte, siis on oluline rõhutada, et selle direktiiviga määratud valdkondades tagatakse andmekogumite koostalitusvõime, luuakse ja tehakse avalikkusele kättesaadavaks direktiivikohased võrguteenused (otsing, vaatamine, allalaadimine, teisendamine) ning andmekogumite kirjelduste metaandmed. Lõige 1 sätestab EELISesse kogutavad looduskaitseseaduse kohased ruumiobjektid. Nendeks on kaitseala, hoiuala, kaitsealune liik ja kivistis ning selle leiukoht, püsielupaik, sh lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaik, kaitstav looduse üksikobjekt, kohaliku omavalitsuse tasandi kaitstav loodusobjekt, Natura 2000 võrgustiku ala (nende alade piirid võivad kaitstavate loodusobjektide piiridest erineda) ning suurte üleujutusaladega siseveekogude kõrgveepiir. Suurte üleujutusaladega siseveekogud ja nende kõrgveepiir kehtestatakse ministri määrusega. Mitmete looduskaitseseaduse kohaste ruumiobjektide haldamine on jagunenud KAURi ja Keskkonnaameti vahel. Kui Keskkonnaameti ülesanne on hallata kavandatavate kaitstavate alade ja looduse üksikobjektide andmeid, siis KAURi ülesanne on hallata juba kinnitatud alade ja üksikobjektide andmeid. Lõige 2 sätestab, et jahiseaduse kohaselt kantakse andmekogusse jahipiirkond, mille moodustab Keskkonnaameti peadirektor käskkirjaga. Lõige 3 sätestab, et metsaseaduse kohaselt kantakse andmekogusse vääriselupaik, mis valitakse keskkonnaministri määruse kohaselt, vääriselupaikade inventuure teeb Keskkonnaamet. 5 Lõige 4 sätestab EELISesse kogutavad veeseaduse kohased ruumiobjektid. Sellised objektid on nitraaditundlik ala ja selle piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni kaks meetrit ning kaitset vajavad olulised allika- ja karstialad; põhjaveekogum; põhjaveekiht; põhjaveekompleks; põhjaveevaru; põhjaveevaruga ala; üleujutusega seotud oluline riskipiirkond; veekogu; pinnaveekogum, sh tehisveekogum ja tugevasti muudetud veekogum; veehaare, sh selle sanitaarkaitseala, hooldusala ja toiteala; veelase; reoveekogumisala; reo- ja sademevee ning joogivee puhasti; valgla; vesikond; pais ja kalapääs; puurkaev; puurauk; vertikaalne ja veekogusse paigutatud maasoojussüsteem ning vesiviljeluskasvandus. Keskkonnaminister määrab määrusega nitraaditundliku ala ja selle piires kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad ning kehtestab nitraaditundliku ala piires kaitset vajavate oluliste allika- ja karstialade (sh karstivormid ja karstijärvikud) nimekirja. Põhjavee andmed kantakse EELISesse peamiselt põhjaveekogumite piiridena. Põhjavee arvestust peetakse põhjaveekihtide, põhjaveekomplekside, põhjaveekogumite (kehtestatakse keskkonnaministri määrusega) ja põhjaveevarude ja põhjaveevaruga alade (kehtestatakse keskkonnaministri käskkirjaga) kaudu. Üleujutusega seotud olulised riskipiirkonnad määrab keskkonnaminister käskkirjaga üleujutusega seotud riskide hindamise aruande põhjal. Veekogu on püsiv või ajutine voolava, aeglaselt liikuva või seisva veega täidetud süvend, nagu jõgi, oja, paisjärv, allikas, peakraav, kanal, järv või meri ning maaparandussüsteemi eesvool. Veekogude andmeid kogutakse nii EELISesse kui ka Eesti topograafia andmekogusse (edaspidi ETAK), kuid EELIS kogub veekogu tüübi ja nime ning veekogu kirjeldavaid andmeid ning ETAK kogub veekogu ruumikuju andmeid. Kaks andmekogu vahetavad veekogude andmeid automaatse liidestuse kaudu. Pinnaveekogumite nimekirja kinnitab keskkonnaminister määrusega. Tehisveekogumid ja tugevasti muudetud veekogumid määratakse veemajanduskavaga (kehtestatakse keskkonnaministri käskkirjaga). Veehaare on ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist ja see on seotud vee erikasutuse keskkonnaloaga (edaspidi veeluba). Veelase on ehitis heitvee juhtimiseks veekogusse või pinnasesse, mis on samuti seotud veeloaga. Veehaare ja veelase määratakse EELISes keskkonnaotsuste infosüsteemist (edaspidi KOTKAS) saadava veeloa alusel. Koos veehaaretega kantakse EELISesse ka nende sanitaarkaitseala, hooldusala ja toiteala. Reoveekogumisala on ala, kus on piisavalt elanikke või majandustegevust reovee kanalisatsiooni kaudu reoveepuhastisse kogumiseks või suublasse juhtimiseks. Reoveekogumisalad kinnitab keskkonnaminister oma käskkirjaga. Reo- ja sademevee ning joogivee puhastid rajatakse kas ehitusteatise või ehitusloa alusel vastavalt nende jõudlusele. Puhastite andmed kantakse EELISesse, kuna need võivad kaasa tuua keskkonnahäiringuid ja ohustada põhja- ning pinnavett. Veekogu ja veekogumi valgala (ka valgla) on maa-ala, millelt kogu äravoolav pinnavesi voolab jõgede, ojade, paisjärvede, peakraavide, kanalite või järvede kaudu ühes jõesuudmes merre ja need on seotud EELISe veekogude ja veekogumite andmestikuga. Vesikond on maa- ja mereala, mis koosneb ühest või mitmest kõrvuti asetsevast valgalast koos põhjavee ja rannikuveega. Vesikonnad on määratud veeseadusega. Pais on vooluveekogusse ehitatud ehitis vooluveekogu loodusliku veetaseme tõstmiseks. 6 Paisutamiseks ehk veekogu loodusliku veetaseme tõstmiseks paisu abil on üldjuhul vaja veeluba. EELISesse kogutakse infot ka selliste paisude kohta, millel veeluba ei ole. Infot kogutakse eelkõige veekogu seisundi hindamiseks. Kalapääs on rajatis, mille kaudu kalad ületavad veekogus oleva tehistõkke. Puurkaevu ja puuraugu asukoht määratakse kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV) antava ehitusloaga ja nende paiknemise andmed esitab EELISesse KOV. Veekogusse maasoojussüsteemi paigaldamine on veekeskkonnariskiga tegevus ja vajab veeseaduse kohaselt registreerimist. Registreeringute andmed kogutakse KOTKASesse, EELISesse kogutakse maasoojussüsteemide ruumiobjektid. Vesiviljeluskasvandus on ehitis, rajatis või seade, mis on mõeldud vesiviljelusest toodangu saamiseks suures mahus, kui seda võimaldavad looduslikud tingimused ning need on seotud KOTKASes antava veeloa või registreeringuga. Vesiviljeluskasvandustele on kehtestatud väga konkreetsed veekaitsenõuded, mistõttu on vaja koguda nende andmed EELISesse. Lõige 5 sätestab, et keskkonnaseire seaduse kohaselt kantakse andmekogusse keskkonnaseire jaam, ala ja koht ning nende nimistu kehtestab keskkonnaminister käskkirjaga. Paragrahvis 8 kirjeldatakse, milliseid muid ruumiobjekte ja andmeid andmekogusse kantakse. Lisaks §-s 7 loetletule kogutakse EELISesse ka teisi riigi keskkonnakaitseülesannete täitmisel kogutud andmeid. Sellisteks objektideks või andmeteks on inventeeritud elupaik, kaitse korraldamisega seotud toetusõiguslik ala, looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide leiukoht, jääkreostusobjekt või -ala, pärandkultuuri objekt, sealhulgas ristipuu ja ristimets, ürglooduse objekt, meresaar, rahvusvaheliste lepete täitmiseks määratud ala, merestrateegia ja veepoliitika raamdirektiivide kohased andmed ning loodusvaatluste ja rõngastuse andmed. Inventeeritud elupaikade andmestik tekib inventuuride ja modelleerimiste käigus ning need võivad asuda nii kaitstaval loodusobjektil, Natura 2000 alal kui ka väljaspool neid. Kaitse korraldamisega seotud toetusõiguslik ala on selline ala, millele saab taotleda riiklikku toetust. Nendeks aladeks on EELISes Natura 2000 erametsamaa toetuse ala ja vääriselupaiga lepinguala. Tulevikus on EELISes kavas ka poolloodusliku koosluse toetuse (looduskaitse seaduse kohaselt loodushoiutoetus) ala andmeid koguda, mistõttu on see määruses paindlikult sõnastatud. Looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide leiukoht on nt karuputke esinemisala. Selliste liikide pidamine, paljundamine, loodusesse laskmine jms ei ole lubatud. Jääkreostusobjekt või -ala on enne saastaja maksab põhimõtte kehtestamist 07.06.1998 tekkinud pinnase- või põhjavee reostus, mis ohustab ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust või veekogumi seisundit. Pärandkultuuri objekt on inventuuridega kogutud teave looduses, eelkõige metsas paiknevate pärandkultuuri objektide kohta, mis osa rahvakultuurist. Pärandkultuuri objekte haldab EELISes RMK. Pärandkultuuri objektide hulka kuuluvad ka ristipuude (puu tüvesse on lõigatud ristimärk) ja ristimetsade andmed ning neid haldab EELISes omakorda Keskkonnaamet. Ürglooduse objektide nimistu loodi 1980datel aastatel ning selle koostamine jätkub ka praegu. Ürglooduse objektidena kirjeldatakse eelkõige rändrahne, paljandeid, allikaid ja karstivorme. 7 Meresaarte andmestik tugineb algselt 1990ndatel koostatud meresaarte nimistule. Rahvusvaheliste lepete täitmiseks määratud ala tuleneb ELi õigusaktist või rahvusvahelisest õigusest ning see võib olla Ramsari, HELCOMi või muu ala (vt täpsemat selgitust §-s 10). Merestrateegia raamdirektiivi kohased andmed on hindamisüksused, mereala hea keskkonnaseisundi tunnused ja kriteeriumid, mereala keskkonnaseisundi indikaatorid, seisundihinnangud, merestrateegia sihid ja nende indikaatorid, seireprogramm ja selle seirejaamad ja -alad, merestrateegia meetmed. Veepoliitika raamdirektiivi kohased andmed on seisundihinnangud, seisundinäitajad ja erandid, koormused ning veemajanduskava meetmed ja meetmete rakendamise andmed. Loodusvaatlused on vabatahtlikkuse alusel kogutud vaatlusandmed, mida siiani on kogutud olemasolevasse EELISe infosüsteemi loodusvaatluste (edaspidi LVA) veebilehe ja LVA nutirakenduse kaudu. Loodusvaatlus koosneb vaatluse asukoha (ruumiobjekt), vaadeldava liigi, vaadelnud isiku ja vaatluse aja andmetest. Rõngastuse andmed sisaldavad Eesti lindude ja nahkhiirte märgistamise ning taasleidude andmeid. Märgistamise ja taasleiu asukohad on olemuselt ruumiobjektid. Rõngastuse andmeid sisestavad nii KAURi ametnikud kui ka teised eksperdid. Paragrahvis 9 kirjeldatakse, milliseid andmeid ja dokumente kogutakse §-des 7 ja 8 nimetatud ruumiobjektide kohta. Andmekogusse kantakse ruumiobjekti kohta selle nimetus või registrikood, erinimetus või -liigitus; asukoht või geograafiline ala, ruumiobjekti piir ja ruumiobjekti tekkimise või määramise aeg, kui see on teada. Lisaks kantakse andmekogusse ruumiobjekti tüüp ja kaitsestaatus (sh kategooria ja alamkategooria), ruumiobjekti omadusi kirjeldavad näitajad, nagu pindala, pikkus ja sügavus ning ruumiobjekti seisund, hinnang või ohustatus nende olemasolul. Ruumiobjektiga seotud võimalikud tegevuspiirangud (nt veehaarde sanitaarkaitseala, hooldusala ja toiteala) ja õigused (nt avalikult kasutatavad veekogud) nende olemasolul kantakse samuti andmekogusse. Andmekogusse kantakse ka ruumiobjekti andmekogusse esitaja ja asjakohasel juhul (vt § 13 selgitus) ruumiobjekti andmete kogumise alusdokument (nimetatud §-s 13) nende olemasolul. Andmekogusse kantakse ruumiobjekti kaitse korraldamisega seotud kavad, nagu veeseaduse alusel koostatavad veemajanduskavad või looduskaitse seaduse alusel koostatavad kaitsekorralduskavad, elupaiga tegevuskavad, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavad, kaitsekorralduskava või elupaiga tegevuskavad. Kui andmekogu saab ruumiobjekti (nt koha-aadress, kohanimi) mõnest teisest andmekogust, kus need objektid on põhiandmed, siis kantakse EELISesse ka nende ruumiobjektide identifikaatorid (peavõtmed) ja identifitseerivad tunnused. Paragrahvis 10 sätestatakse, et EELISe ruumiobjektile võib vajaduse korral või ELi õigusaktist või rahvusvahelisest õigusest tulenevalt lisada muid objektiga seotud andmeid, nt objekti erinimetus või -liigitus. Säte kordab määruses ülevaatlikkuse huvides üle KeÜSi lisatava § 395 lõikes 2 sätestatu. Selle sätte eesmärk on vältida EELISesse kantud ruumiobjektide andmete dubleerimist ning tagada nende üheselt mõistetavus. Sellised alad on:  rahvusvahelise tähtsusega märgalad, eriti veelindude elupaikade konventsiooni kohaselt määratletud rahvusvahelise tähtsusega märgalad ehk Ramsari alad;  vee raamdirektiivis määratletud kaitset vajavad alad, mille Eesti-sisesed vasted määratleb veeseadus. Paragrahvis 11 täpsustatakse, et veekogu tüüp määratakse EELISes ja veekogu ruumikuju ETAKis. Kuna objekt „veekogu“ on kahe andmekogu põhiandmete koosseisus, siis on andmete 8 topelt kogumise vältimiseks oluline üheselt määrata, milliseid andmeid täpselt kumbki andmekogu veekogude kohta kogub. Paragrahvis 11 täpsustatakse ka keskkonnaseire jaamale objekti registrikoodi määramise alused. Nimelt olukorras, kus keskkonnaseire jaamaks määratud puurkaevu kasutatakse samal ajal ka joogivee saamiseks, siis antakse keskkonnaseire jaamale puurkaevu objekti registrikood. Keskkonnaministri 16. novembri 2016. a määruse nr 50 „Riikliku keskkonnaseire jaama ja ala tähistamise ning kaitse täpsustatud nõuded ja kord“ kohaselt keskkonnaseire jaama ei tähistata juhul, kui tegemist on seirepuurkaevuga, kui puurkaevu kasutatakse samal ajal joogivee saamiseks. Paragrahvis 12 sätestatakse andmekogusse kantud objekti registrikood ja selle määramise alused. Objekti registrikood on objekti üheselt kindlaksmääramist võimaldav unikaalne kood. Objekti registrikood moodustatakse objektitüübi järgi kindlaksmääratud kujul tähtedest ja numbritest. Objekti registrikood määratakse automaatselt andmekogu tarkvara abil. Objekti registrikood moodustatakse objektidele, mille andmekogusse kandmine tuleneb mõnest õigusaktist. Vanas EELISes olevad registrikoodid kantakse üle ka uude EELISesse ning termin „keskkonnaregistri kood“ asendatakse terminiga „objekti registrikood“. Paragrahvis 13 nimetatakse andmete andmekogusse kandmise alusdokumendid. Nendeks on lõike 1 kohaselt nii ruumiobjekti kui ka selle piirid kehtestav õigusakt (nt Keskkonnaameti peadirektori käskkiri jahipiirkonna moodustamiseks, loodusobjekti kaitse alla võtmise otsus, keskkonnaministri käskkirjaga kinnitatud veemajanduskava ja selle lisad ning veemajanduskava meetmeprogrammi rakendamise tegevuskava), ruumiobjekti paiknemist määrav luba (nt KOVi antav puurkaevu või -augu ehitusluba) kui ka üld- või detailplaneering (nt määratakse korduva üleujutusega ala piir mere ääres üldplaneeringuga). Andmekogusse kantakse andmeid ka uuringu, inventeerimise, mõju hindamise või riikliku keskkonnaseire aruande alusel. Inventuure tehakse paljude erinevate looduses paiknevate objektide kohta, nagu elupaikade, sh vääriselupaikade, jääkreostusobjektide ja lõhejõgede kohta. Uuringud ja aruanded kantakse EELISesse nende avaliku kättesaadavuse parandamiseks ja EELISe objektide paremaks seostamiseks alusdokumentidega. Andmete EELISesse kandmise alusdokument on ka andmete esitaja taotlus, mis võib olla näiteks dokument või kirjavahetus. Samuti saab alusdokumendiks olla loaga määratava objekti (nt puurkaev või -auk) ehitusprojekt. Ehitusseadustiku kohaselt kooskõlastab puurkaevu või -augu ehitusloa taotluse Keskkonnaamet, kellele esitatakse koos taotlusega ka puurkaevu või -augu ehitusprojekt. EELISe ruumiobjektide puurkaevude ja -aukude kasutuselevõtmine toimub ehitusprojektide alusel, mistõttu on ehitusprojekt andmete kandmise alusdokumendiks ja seda hoitakse EELISes. Ehitusprojekti hakkavad EELISesse kandma puurijad ise. Alusdokumentideks on ka EELISe ruumiobjektidega seonduvad lepingud, nagu Erametsakeskuse hallatavad vääriselupaiga kaitse lepingud, mis seostatakse konkreetsete lepingukohaste vääriselupaiga objektidega, ja paikvaatluse või objekti kontrolli protokollid. Lõikes 2 sätestatakse, et andmekogusse ei kanta teise andmekogu põhiandmete alusdokumente. See tähendab, et kui andmed võetakse üle teisest andmekogust, ei esitata alusdokumenti, vaid EELISesse lisatakse märge selle andmekogu kohta, kust andmed pärit on. Märge sisaldab andmete metaandmeid ja ülevõtmise aega. EELISesse ei kanta nt ETAKist võetud meresaare kaldajoone muudatuse, kohanimeregistrist võetud kohanimeandmete muudatuse või maakatastrist võetud katastriüksuste andmete muutmise alusdokumente. Niisamuti ei kanta andmekogusse õigusakte, mis on juba avaldatud Riigi Teatajas; lubasid teistest andmekogudest (nt KOTKAS); planeeringuid, mis on planeeringute andmekogus (PLANK); mõju hindamise aruandeid, mis on Keskkonnaameti e-teenuses; riikliku keskkonnaseire aruandeid, mis on keskkonnaseire andmekogus (KESE), ning objekti kontrolli protokolle, mis on objekti kontrollimise andmekogus (OKAS). 9 Paragrahvis 14 reguleeritakse andmekogu andmete säilitamist ja arhiveerimist. KeÜSi kohaselt säilitatakse EELISesse kogutud keskkonnateavet alaliselt. EELIS kogub andmeid meid ümbritseva keskkonna ja selle kasutamise kohta. Nende alaline säilitamine on vajalik nii loodusteaduslikul eesmärgil kui ka haldusmenetluses langetatavate otsuste täielikkuse tagamiseks. Lõikes 2 sätestatakse, et andmete alusdokumente säilitatakse vastutava töötleja ja volitatud töötlejate asjaajamiskorras ette nähtud säilitustähtaegadega, kus asjakohane, s.t vastavad säilitustähtajad on kehtestatud, ja mille lõppemise järel antakse alusdokumendid avalikku arhiivi või otsustatakse nende hävitamine. Asjaajamiskordade kehtestamist reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“, mille kohaselt sätestatakse asutuste teabehalduse täpsem korraldus asutusesisest töökorraldust reguleerivates aktides ja juhendites. Eelnõu 4. peatükk „Andmete andmekogusse esitamine ja juurdepääs andmekogusse kantud andmetele“ koosneb kuuest paragrahvist (§-d 15–20). Paragrahvis 15 sätestatakse andmekogusse andmete esitajad ja andmete sisestamise tähtaeg. Lõike 1 kohaselt esitab EELISe vastutav töötleja KAUR andmekogusse selliseid andmeid, mida ta ise kogub. Need on näiteks KAURi ametnike loodusvaatluste andmed, veekogude andmed, põhjavee andmed, meresaarte andmed jne. Volitatud töötlejad Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, RMK ja sihtasutus Erametsakeskus esitavad andmekogusse §-s 4 kirjeldatud andmeid. Lisaks esitab andmekogusse andmeid teabevaldaja, kellele on õigusaktiga määratud kohustus EELISesse andmeid esitada (nt töö tegija sisestab uued jääkreostusobjektid) või tal on andmekogu vastutava töötleja KAURiga lepitud kokku andmevahetus. Nii näiteks esitab Tartu Ülikool EELISesse PlutoF infosüsteemi kaudu ülikooli kogutud taksonoomia ja kaitsealuse liigi leiukohaga seotud vaatlusandmeid. Andmeid esitab EELISesse ka puurkaevu või -augu puurimistöid teinud isik (puurija), kes ehitusseadustiku § 125 lõike 2 (eelnõus 441SE sätestatud muudetud kujul) järgi on kohustatud pärast puurimistööde lõpetamist esitama puurimispäeviku andmed (rajatud puurkaevu või -augu andmed) läbi keskkonnaportaali. Praegu esitavad puurijad selliseid andmeid e-maili teel Keskkonnaametile, kes kannab andmed ise keskkonnaregistrisse. Lisaks esitavad andmekogusse andmeid ka loodusvaatlejad ja rõngastajad, kes võivad olla nii ametnikud, vabatahtlikud vaatlejad kui ka lepingulised eksperdid. Lõike 2 kohaselt tuleb õigusaktidest tulenevad andmed sisestada andmekogusse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul õigusakti kehtestamisest või muutmisest. Paragrahvis 16 sätestatakse ruumiobjekti piiri andmete esitamine. Sättes nimetatud andmeid ei ole võimalik saada automaatselt liidestuste teel, mistõttu on eraldi nimetatud, millised asutused milliste ruumiobjektide piire EELISe vastutavale töötlejale või volitatud töötlejatele esitavad. Lõikes 1 sätestatakse asutused, kes valmistavad ette ruumiobjekti piire kehtestavaid õigusakte, ja nende esitatavad ruumiobjektid. Kaitstava loodusobjekti piire kehtestavad nii Keskkonnaamet kui ka KOV kohaliku omavalitsuse tasandi kaitstava loodusobjekti puhul. Veehaarde sanitaarkaitseala, hooldusala ja toiteala piirid määrab Keskkonnaamet. Keskkonnaministeerium kehtestab reoveekogumisala, nitraaditundliku ala, põhjaveekogumi, põhjaveevaru, pinnaveekogumi, valgala, vesikonna, riikliku keskkonnaseire jaama, ala ja koha piirid ning veekogumite hea seisundi saavutamise suhtes kohaldatud erandid. Lõikes 2 sätestatakse, et andmekogu volitatud töötlejale Keskkonnaametile esitab loaga määratava puurkaevu ja puuraugu paiknemise andmed KOV. Puurkaevude ja -aukude andmeid haldab EELISes Keskkonnaamet eelnõu § 4 lõike 2 kohaselt. Paragrahviga 17 reguleeritakse EELISe andmevahetus teiste süsteemidega. Nagu kõigi riigi infosüsteemide puhul, toimub lõike 1 kohaselt andmevahetus teiste andmekogudega riigi infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) kaudu avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 10 alusel kehtestatud õigusakti kohaselt, milleks on Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrus nr 105 „Infosüsteemide andmevahetuskiht“. EELISe arendamisel võimaldatakse andmevahetus ka standardiseeritud ruumiandmeteenuste (WMS/WFS jne) alusel ja EELISe ruumiandmekogumite ja -teenuste loomisel arvestatakse INSPIRE nõuetega. Lõikes 2 loetletakse, millistest andmekogudest ja milliseid andmeid EELIS saab. Äriregistrist on vajalikud ettevõtte üldandmed ja ettevõtjaga seotud isikute esindusõigused selleks, et kontrollida ettevõtte andmekogusse sisselogimisel andmete õigsust. Rahvastikuregistrist on vajalikud isiku nime ja oleku andmed, sideaadress ja kontaktid selleks, et kontrollida isiku andmekogusse sisselogimisel andmete õigsust. Sideaadress võib olla edaspidi vajalik ka nt kaitsekohustusteatiste saatmiseks EELISe kaudu. ETAKist saab EELIS topograafiliste nähtuste ruumiobjekte (nt veekogu ruumikuju) ja neid iseloomustavaid andmeid ning aadressiandmete süsteemist objekti koha-aadresse. Kinnistusraamatust saab EELIS kinnisasja andmeid ning riigi kinnisvararegistrist registri objektide andmeid. Majandustegevuse registrist on vajalikud tegevuslubade andmed, et kontrollida isiku tegevuslitsentse (nt hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba). Maakatastrist on vajalikud kitsenduste ja katastriüksuste andmed. Keskkonnaseire andmekogust (KESE) saab EELIS keskkonnaseire andmeid. KOTKASest saab EELIS keskkonnakaitselubade ja registreeringute andmeid (nt ruumiobjektiga seotud load/registreeringud, nende kehtivused, nende alusel määratavad objektid jms). PlutoF infosüsteemist saadakse taksonoomia ja kaitsealuse liigi ning võõrliigi leiukohaga seotud vaatlusandmeid ning ehitisregistrist ehitise andmeid, ehitise muudatuste andmeid ja ehitisega seotud dokumente (mis on nt vajalikud puurkaevu rajamise loa menetlemisel). EELISe jätkuarenduste raames võidakse lisada uusi liidestusi teiste süsteemidega. Paragrahv 18 reguleerib andmekogusse kantud andmete õigsuse tagamist. Lõikes 1 sätestatakse, et andmekogusse esitatud andmete õigsuse ja ajakohasuse eest vastutavad andmete esitajad, kes on nimetatud §-des 15 ja 16. EELISe turvaklassi tervikluse T2 kohaselt on vajalikud perioodilised EELISesse kantud andmete õigsuse, täielikkuse ja ajakohasuse kontrollid. Lõikes 2 sätestatakse, et kui andmekogusse kantud andmetes ilmneb muudatusi või vigu, siis parandab andmete esitaja või vastutav või volitatud töötleja need andmed viivitamata. Lõikes 3 sätestatakse, et kui andmete esitajal ei ole võimalik andmeid andmekogus ise parandada, siis teavitab ta vea avastamisest viivitamata vastutavat või volitatud töötlejat. Paragrahvis 19 sätestatakse andmekogule ja andmetele juurdepääsu täpsustav kord. Lõike 1 kohaselt on EELISesse kantud andmed avalikud. See põhimõte tuleneb avaliku teabe seaduse § 3 lõikest 1, mille kohaselt on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites, avalik teave. Keskkonnateabe avalikustamise nõue tuleneb juba Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (edaspidi keskkonnateabe direktiiv), mille üks eesmärk on tagada, et keskkonnateave oleks üldsusele üha enam kättesaadav ja seda levitataks üha laiemalt. Seda täpsustab omakorda avaliku teabe seaduse § 28 lõige 1, mille kohaselt peab teabevaldaja avalikustama tema ülesannetega seotud olemasoleva teabe mh keskkonnaseisundi, keskkonnakahjustuste ja ohtlike keskkonnamõjude kohta. Need EELISe andmed, millele on kehtestatud juurdepääsupiirang, avalikud ei ole. Juurdepääsupiirang võib tuleneda eelkõige avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punktist 8 (I ja II kaitsekategooria liikide elupaigad) või punktist 12 (isikuandmed – nt kontaktandmed). Lõige 2 sätestab, et eraisikutest andmete esitajate isikuandmed ei ole avalikud. Eraisikutest andmete esitajad on vabatahtlikud loodusvaatlejad, kelle isikuandmed (nimi, isikukood, e-kiri) ei ole avalikud ja on juurdepääsupiiranguga. 11 Lõike 3 kohaselt tagatakse juurdepääs EELISe avalikele andmetele keskkonnaportaali kaudu kasutajat tuvastamata. Avaliku teabe seaduse § 14 lõike 2 kohaselt tuleb teabenõudja isik tuvastada üksnes siis, kui isik küsib juurdepääsupiiranguga andmeid kolmanda isiku kohta. Seega on igaühel õigus tutvuda keskkonnaportaalis EELISe juurdepääsupiiranguta andmetega, muretsemata, et riik koguks teavet selle kohta, kes milliste andmetega täpselt tutvub. EELISe avalike andmete avalikustamist võimaldatakse ka teiste teenuste (nt nii ruumiandmeteenuste (WMS/WFS/jne) kui ka REST API) kaudu. Lõige 4 sätestab, et sellistele andmetele, mille avalikustamine on õigusaktiga piiratud, on juurdepääs piiratud kasutajaõigustega või väljastatakse andmed avaliku teabe seaduse § 38 lõikes 3 või 4 sätestatud juhul taotluse alusel. Kasutajaõiguste ulatuse määramisel järgitakse põhjendatud teadmisvajaduse olemasolu põhimõtet. Kasutajaõigused antakse ametnikele ja andmete esitajatele, kes aktsepteerivad kasutustingimusi. Ülejäänud juhtudel väljastatakse andmed avaliku teabe seaduse § 38 järgi üksiktaotluste alusel ja kasutajaõigusi eraldi ei anta. Lõike 5 kohaselt saab andmeid andmekogusse kanda ainult vastavate kasutajaõigustega registreeritud kasutaja. Nii tagatakse andmete usaldusväärsus ja kvaliteet ning terviklik ülevaade kasutajatest, kes andmekogusse andmeid kannavad, mis omakorda aitab kasutajaõigusi efektiivsemalt hallata. Lõige 6 sätestab, et vastutav või volitatud töötleja annab registreeritud kasutajatele kasutajaõigused vastavalt nende rollidele ja rollidega kaasnevatele õigustele. Lõike 7 kohaselt peatatakse lõikes 5 nimetatud kasutajaõigused siis, kui registreeritud kasutaja lahkub töölt, tema kasutusleping lõpeb või lõppevad kasutajaõigused (nt volitus kasutuslepingus). Töölt lahkumise all mõeldakse töösuhte lõppemist ja mitte töösuhte peatumist erinevatel põhjustel (nt rasedus- ja sünnituspuhkus, pikem lähetus, töövõimetus jms). Kasutajaõiguste üle peavad arvestust vastutava ja volitatud töötlejate EELISe peakasutajad. Lõike 8 kohaselt annab vastutav töötleja KAUR andmete töötlemise õiguse andmete esitajale andmete esitaja õigusaktides sätestatud pädevuse järgi. See tähendab, et andmete esitaja (nt RMK, KOV, puurija) saab töödelda ainult neid andmeid, mida ta ise on esitanud. Lisaks sätestatakse, et andmete esitaja taotluse alusel võib KAUR lubada andmete töötlemise õiguse pädeva asutuse piires edasi anda. Lõike 9 kohaselt toimub registreeritud kasutajate digitaalne tuvastamine kõrge turvalisuse tasemega autentimisvahendit kasutades. Sellised on hetkel nt ID-kaart, Smart-ID ja Mobiil-ID. Tänapäeval ei peeta paroolipõhist autentimist enam piisavalt turvaliseks ja seetõttu arendatakse uusi turvalisi autentimisvõimalusi. EELISe ja ka teiste Keskkonnaministeeriumi valitsemisala andmekogude keskne sisenemisvärav on autentimisportaal AUP. Paragrahviga 20 reguleeritakse andmekogu andmete logimist. Lõike 1 kohaselt jagatakse andmekogu andmetega tehtud toimingud kaheks: kanne ja päring. Kanne on andmete andmekogusse kandmine, muutmine, kehtetuks tunnistamine ja kustutamine. Päring on juurdepääsupiiranguga andmete vaatamine. Kanded ja päringud logitakse, et tagada andmekogusse kantud andmete kaitse. Lõikes 2 täpsustatakse, et iga andmekogus tehtud kande ja päringu kohta säilitatakse vähemalt kande/päringu teinud isiku nimi ja kande/päringu tegemise kuupäev ning kellaaeg. Lõige 3 sätestab, et kande logid säilitatakse alaliselt. Alaline säilitamine on vajalik, kuna EELISe andmeid säilitatakse alaliselt ja tagantjärele peab olema võimalik tuvastada muudatusi alalistes andmetes. Lõike 4 kohaselt säilitatakse päringu logisid viis aastat päringu tegemisest arvates. 12 Eelnõu 5. peatükk „Andmekogu pidamise rahastamine“ koosneb ühest paragrahvist (§ 21). Paragrahvis 21 sätestatakse EELISe pidamise rahastamine. Andmekogu hooldus- ja arendustöid ning pidamist rahastatakse riigieelarvest või muudest vastutavale ja volitatud töötlejatele selleks eraldatud vahenditest. Uue EELISe IT-arendust rahastatakse praegu välisvahenditest, kuid jätkuarenduste ja hoolduse rahastamist ei saa planeerida ajutisele rahastusallikale, vaid eelkõige riigieelarvesse. Eelnõu 6. peatükk „Rakendussäte“ koosneb ühest paragrahvist (§ 22). Paragrahviga 22 reguleeritakse andmete ülekandmist. Nimelt kantakse EELISesse keskkonnaregistrist üle kõik kehtivad ehk arhiveerimata andmed, mis ei kuulu arhiveerimisele või mida ei kanta mõnda teise andmekogusse ning mida määruse jõustumise järel kogutakse EELISesse. Arhiveerimisele kuuluvad medaliväärsete jahitrofeede nimistu andmed ja maavarade registrisse kantakse maardlate nimistu andmed – neid andmeid EELISesse ei kanta. KeÜSi kohaselt viiakse keskkonnaregistri arhiivi kantud andmed üle Keskkonnaministeeriumi haldusala vastava infosüsteemi arhiivi ja säilitatakse tähtajatult. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on seotud keskkonnateabe direktiiviga, mis kehtestab üldised nõuded keskkonnainfo avalikustamisele. Valdavas osas on direktiiv juba üle võetud KeÜSi kehtivate sätetega. Eelnõu on seotud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/2EÜ, millega rajatakse Euroopa ruumiandmete infrastruktuur (INSPIRE). Eelnõuga ei võeta üle selle direktiivi sätteid, kuid kuna EELISe andmed on ruumiandmed, tuleb eelnõu rakendamisel arvestada direktiivi ja ruumiandmete seaduse nõuetega. 4. Määruse mõjud Eelnõukohase määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu EELIS ja kehtestatakse selle pidamise põhimäärus. Sätestatakse asutatava andmekogu EELISe pidamise kord, selle vastutav töötleja ja volitatud töötlejad, EELISesse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja muud EELISe pidamisega seotud korralduslikud küsimused. EELISe asutamisega kaasneb eelkõige mõju riigiasutuste töökorraldusele, majandusele (halduskoormus, infoühiskonna areng) ning elu- ja looduskeskkonnale. Seaduse rakendamisega ei kaasne sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule, välissuhetele, majandusele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ega regionaalarengule. Kuna määruse reguleerimisala on piiratud EELISe pidamise ja EELISesse kogutavate andmetega, siis ei ole põhjust eeldada sotsiaalset, sh demograafilist mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele ega regionaalarengule. Määruse mõju ei ole muudatuste vähese ulatuse tõttu oluline ning muudatused ei ole põhimõttelised. Samuti ei kaasne negatiivsete kõrvalmõjude riski ega suurene halduskoormus. Pikemalt on EELISe asutamisega kaasnevat mõju analüüsitud KeÜSi eelnõu 441 SE seletuskirjas, alljärgnevalt esitatakse sellest kokkuvõtlik ülevaade. Mõju avaldav muudatus: keskkonnateabe EELISes käitlemise korra ajakohastamine ja EELISe asutamine andmekoguna Seni keskkonnaregistri alaminfosüsteemiks nimetatud infosüsteem EELIS asutatakse iseseisva andmekoguna ja seni riigi põhiregistriks nimetatud keskkonnaregistri asemele luuakse 13 keskkonnaportaal, mille kaudu toimub EELISesse sisenemine ja ka EELISe andmete avalikustamine. Paralleelselt reeglite ajakohastamisega arendatakse uus EELIS, kuna olemasolev EELIS on tehniliselt vananenud (legacy). Muudatusel on kaudne positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale. Keskkonnaandmete usaldusväärsus suureneb, kuna enam ei saa tekkida andmevigu EELISe andmete ülekandmisel keskkonnaregistrisse. Sihtrühm I: Keskkonnaministeeriumi haldusala ametnikud (otseselt mõjutatud 50 ametnikku, kaudselt mõjutatud 150 ametnikku) Kavandatav muudatus mõjutab peamiselt Keskkonnaministeeriumi haldusala ametnikke, kes tegelevad keskkonnaregistri ja selle alaminfosüsteemi EELISe pidamisega. Muutub andmete töötlemise töökorraldus. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, kuna muudatusel on positiivne iseloom. Nimelt muudetakse keskkonnateabega seotud nõuded vähem koormavaks – EELISe andmeid ei pea enam keskkonnaregistrisse üle kandma, mis vähendab omakorda andmete töötlemisega seotud töökoormust. Mõnevõrra võib kasvada KAURi ametnike töökoormus, kuna KAUR saab keskkonnaregistri volitatud töötlejast EELISe vastutavaks töötlejaks. Samas on töökoormuse muutus väheoluline, kuna EELISe volitatud töötlejate arv kasvab, mis tähendab, et ka paljude andmete haldamise kohustus on KAURi asemel volitatud töötlejatel ja KAURi töökoormus selle võrra väheneb. Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele EELISe andmetega tegelevate riigiasutuste töökorraldus muutub läbipaistvamaks ja nõuded viiakse vastavusse sellega, kuidas andmeid tegelikult EELISesse kogutakse ja töödeldakse. EELISe andmestik korrastatakse ja andmete omanikud ning nende ülesanded muudetakse selgemaks. Riigiasutuste töökoormus kasvab ajutiselt uue EELISe arendamise perioodil, kuid selle kasutuselevõtu järel ei pea enam üleval pidama keskkonnaregistrit ja selle saab sulgeda. Sihtrühm II: keskkonnaregistri andmete kasutajad (kuni 100 iganädalast kasutajat 2017. a kasutajauuringu põhjal) Muudatus mõjutab seniseid keskkonnaregistri andmete kasutajaid, kes peavad keskkonnaregistri andmete asemel harjuma andmete algallika EELISega ja sellele ligipääsu tagava uue keskkonnaportaaliga. Sihtrühma suuruseks 2017. a keskkonnaregistri kasutajauuringu põhjal on kuni 100 iganädalast kasutajat. Kaasnev mõju: mõju majandusele – infoühiskonna areng EELISe asutamisel on positiivne mõju infoühiskonna arengule, kuna korrastatud, selgete nõuetega reguleeritud ja läbipaistev EELISe andmete käitlus võimaldab arendada uusi nüüdisaegse infoühiskonna teenuseid. Algandmeid hallatakse ajakohastatud ja ühtsetele kvaliteedinõuetele vastavas uues EELISes ja andmeid vahetatakse teiste süsteemidega üle turvalise andmevahetuskihi X-tee. Uus EELIS võimaldab ka tugevamate autentimisvahendite kasutamist. Korrastatud andmed ja tehniliselt uus EELIS toetavad ka uute e-teenuste arendamist, nt keskkonnaportaali arendamist EELISe andmete paremaks ärakasutamiseks. Mõju avaldav muudatus: puurija esitab puurimispäeviku, st rajatud puurkaevu või -augu andmed edaspidi otse EELISesse Ehitusseadustiku § 125 lõike 2 kohaselt (eelnõu 441SE sõnastuses) on puurija kohustatud puurimispäeviku andmed edaspidi esitama EELISesse. Andmed esitatakse keskkonnaportaali kaudu. Muudatuse eesmärk on täpsustada ja lihtsustada andmete EELISesse jõudmise protsessi. 14 Sihtrühm I: puurijad ehk puurimisettevõtted (vastavat tegevusluba omavaid ettevõtteid on Eestis kokku 33, kes küsivad Keskkonnaameti kooskõlastust puurkaevule või -augule ja esitavad ka puurimispäeviku andmeid keskmiselt 2000 korral aastas). Kaasnev mõju: mõju majandusele – halduskoormus Muudatuse täpset mõju halduskoormusele on praegu raske hinnata, kuna EELISe tehniline lahendus, mis seoks EELISe ehitisregistriga ja lihtsustaks kogu puurkaevude ja -aukude rajamisega seotud dokumentide esitamist, ei ole veel välja arendatud. EELISe arendamisel on eesmärk protsess andmete sisestajate jaoks võimalikult lihtsaks ja mugavaks kujundada. Praegu esitatakse puurimispäeviku andmed e-kirjaga Keskkonnaametile või VEKAsse. Keskkonnaametile esitatakse e-posti teel andmeid u 150 korral aastas. Tegelikult on kõigil puurijatel võimalik rajatud puurkaevu või -augu andmeid esitada VEKA kaudu ka praegu ning puudub vajadus esitada andmeid e-postiga. Sihtrühm II: Keskkonnaameti ametnikud (üle Eesti on volitatud kokku 11 Keskkonnaameti ametnikku kooskõlastama puurkaevude- ja aukude rajamist ning sisestama puurimispäevikute andmeid EELISesse). Kaasnev mõju: mõju riigiasutuste töökorraldusele Keskkonnaameti töökoormus teatud määral väheneb, kuna edaspidi puudub vajadus esitatud puurimispäeviku andmeid (u 150 puurimispäevikut aastas) ise andmekogusse kanda. Samas jääb alles Keskkonnaameti kohustus kooskõlastada puurkaevude/-aukude rajamine ning üle kontrollida puurijate esitatud andmed, mistõttu on töökoormuse muutust raske täpselt hinnata. Hinnanguliselt on muutus väike. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks on vaja välja arendada uus EELISe infotehnoloogiline lahendus, sest vastasel korral pole mitmeid määruse sätteid võimalik täita (nt X-tee kasutuselevõtt). Uue EELISe arendamine on vajalik ka seoses olemasoleva lahenduse tehnilise aegumisega. Praegune tehniline lahendus ei võimalda tänapäevastele nõuetele vastava süsteemi arendamist tagamaks terviklikkust, läbipaistvust, kiiret andmetöötlust, andmete turvalisust jms. Lisandunud on uued tehnoloogiad andmete kogumiseks, haldamiseks ja avalikustamiseks. Nende integreerimine vananenud süsteemiga on liiga ressursimahukas ega võimalda jätkusuutlikku tehnoloogia ülalpidamist ja arendamist. EELISe ärianalüüsi rahastati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu struktuurifondide vahenditest. Ärianalüüsi maksumus oli 50 000 eurot ja see valmis juunis 2019. Uue EELISe arendamise esialgne eelarve koos personalikuluga on ca 2,7 miljonit eurot, mis on planeeritud kogu ulatuses välisvahenditest. Kogu uue EELISe lõpuni väljaarendamine vajab aga lisarahastust, mida planeeritakse Keskkonnaministeeriumi valitsemisala IT-eelarve koostamise raames, kuid mille mahtu on hetkel keeruline prognoosida. EELISe arendustega alustati 2020. a oktoobris ja need lõpevad esialgsete plaanide kohaselt 2024. aastal. Määruse rakendamiseks vajalikud funktsioonid arendatakse välja 2022. a esimeses pooles. Uue EELISe iga-aastast halduskulu ei saa veel hinnata, kuna uus EELIS ei ole veel valmis ning kõik riistvara ja tarkvara halduskulud ei ole lõpuni hinnatavad. Halduskulu ja võimalikud jätkuarendused planeeritakse Keskkonnaministeeriumi valitsemisala iga-aastasesse IT-eelarvesse. 6. Määruse jõustumine 15 Määrus jõustub eelnõuga 441SE samal ajal (täpsustatakse selle eelnõu menetluse põhjal). 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Tartu Ülikoolile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 16 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KEM/22-0106 - Eesti looduse infosüsteemi asutamise ja andmekogu pidamise põhimäärus Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.02.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/428f19d3-6560-4983-beb4-7b6c21512037 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/428f19d3-6560-4983-beb4-7b6c21512037?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main