Eelnõu

Vabariigi Valitsus .01.2022 nr 1-1/14-525/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni k.a 25. jaanuaril algatatud Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu (525 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Ratas Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Seletuskiri Vabariigi Presidendi ametihuve seaduse muutmise seaduse eelnöule I Sissejuhatus Käesoleva eelnöuga täiendatakse presidendi ametihuve seaduses loendit, millistel juhtidel ametist laKkunud president ei saa ametihuvesid kasutada. Loendisse lisatakse juhtumid, kui ametist lahkunud president kandideerib voi osutub valituks Riigikokku, Euroopa Parlamenti voi ta nimetatakse ministri ametikohale. Seaduse vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. II Seaduse eesmärk ja eelnou sisu Kehtiva seaduse kohaselt on ametist lahkunud presidendil öigus tema erilise staatuse töttu teatud huvedele. Huvedeks on öigus saada oma kasutusse elu-, esindus- ja töömumid ruumide uuri- ja korrashoiukulude huvitamisega riigi poolt voi saada riigilt huvitist presidendi elukoha korrashoiuga seotud möistlike kulude eest; saada oma käsutusse nöunik ja sekretär, kes on Vabariigi Presidendi Kantselei teenistujad; saada uhekordset huvitist uhe aasta ametipalga ulatuses; kasutada riigi kului ametiautot ning selle korrashoiuja kasutamisega seotud teenuseid; saada seaduses nimetatud korras huvitist lähetuskulude ja muude pöhjendatud kulutuste eest. Pärast ametivolituste löppemist makstakse presidendile ka ametipensioni, mille maar on 75 protsenti presidendi ametipalgast. Seadus sätestab kajuhtumid, millistel puhkudel ei laiene presidendile ametihuved peale ametist lahkumist. Nendeks on juhtumid, kui ametivolitused on löppenud ametist tagasiastumise voi siiildimoistva kohtuotsuse jöustumise töttu. Käesolev eelnöu täiendab ametihuvede kasutamise löppemist neljä ametihuve löppemise alusega: Riigikogu voi Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimisega, nende esinduskogude liikmeks valituks osutumisega voi ministri ametikohale nimetamisega. Presidendi ametihuve seadus toetab presidendi esindusrolli ja uhiskondliku tegevuse jätkamist ka peale ametist lahkumist. Samas ei ole ametihuvede vöimaldamine pöhjendatud, kui peale presidendi ametist lahkumist asub ametit pidanud isik tegelema päevapoliitikaga valimistel osaleva kandidaadi, Riigikogu, Euroopa Parlamendi liikme voi ministri rollis. Praegu on vöetud suund ka erakondade riigieelarvelise rahastamise vähendamisele. Riigikogu liikme voi ministri palk vöimaldab ametist lahkunud presidendil oma esindusiilesandeid edukalt taita ning nendel juhtumitel ei ole täiendavad ametihuved enam pöhjendatud. Presidendi ametihuved aitavad ametist laKkunud presidendil oma esindusrolli taita ilma, et president peaks asuma tegelema päevapoliitikaga mones erakonnas. Presidendi ametihuved on suured ning nende hulgas on körge pension. Juhul, kui ametist lahkunud president asub erakonnapoliitikat teostama voi osutub valituks Riigikogusse voi Euroapa Parlamenti voi vötab vastu ministri ametikoha, ei ole pensioni maksmine pöhjendatud. Presidendil on nendel juhtudel tagatud uhiskondlike ulesannete taitmiseks vajalik sissetulek ning pension! maksmine katkestatakse. Seaduse järgi ei ole presidendile ette nähtud teisi l riiklikke pensioneid, mistöttu peale Riigikogu liikme voi Euroopa Parlamendi liikme staatuse löppemist voi ministri ametikohalt vabastamist presidendile pension! maksmine jätkub. Ill Eelnou terminoloogia Eelnöu ei sisalda uusi, vähetuntud ega vöörkeelseid termineid. IV Eelnöu vastavus Euroopa Liidä öigusele Eelnöu ei ole seotud Euroopa Liidu öigusega. V Seaduse möjud Eelnöu seadusena vastuvötmisel tekib vöimalus ametist lahkunud presidentide osas riigi poolt makstavaid esinduskulusid vähendada. VI Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Eelnöu rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid lisakulusid. Juhul, kui presidendi tegevus vastab eelnöus toodud kriteeriumitele, ei pea riik maksma eelnöus nimetatud presidendi ametihuvede eest. Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 25.01.2022 il .1/ ^}WL HennjPolluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees 2  EELNÖU Vabariigi Presidendi ametihuve seaduse muutmise seadus § l. Vabariigi Presidendi ametihuve seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) Seaduse § 9 löige l muudetakseja sönastataksejärgmiselt: 9) Presidendi ametipension 5; (l) Pärast ametivolituste löppemist makstakse presidendile ametipensioni, mille maar on 75 protsenti presidendi ametipalga määrast. Presidendil ei teki öigust ametipensionile, kui tema ametivolitused löppevad kuriteo eest suudimöistva kohtuotsuse jöustumise töttu. Presidendi ametipensioni maksmine katkestatakse ajaks, mille jooksul on president peale ametivolituste löppemist kandideerinud voi osutunud valituks Riigikokku, Euroopa Parlamenti voi nimetatud ministriks. 2) Seaduse §11 löikes l tehaksejärgmised muudatused: ,,(1) Pärast ametivolituste löppemist on presidendil öigus käesolevas paragrahvis nimetatud ametihuvedele, väljä arvatud juhtudel, kui presidendi ametivolitused on löppenud ametist tagasiastumisega, suudimöistva kohtuotsuse jöustumisega, kandideerimisega voi valituks ." osutumisega Riigikokku, Euroopa Parlamenti voi ministriks nimetamisega:" Juri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 25.01.2022 f\, / -J Henn P^lluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees iu Kantseiei Kuupäev (Ä^.ö^ , d^(^-^ Vi it ^^ I ^.^5  Seletuskiri Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu le I Sissejuhatus Käesoleva eelnõuga täiendatakse presidendi ametihüve seaduses loendit, millistel juhtudel ametist lahkunud president ei saa ametihüvesid kasutada. L oendisse lisatakse juhtumid, kui ametist lahkunud president kandideerib või osutub vali t uks Riigikokku, Euroopa Parlamenti või ta nimetatakse ministri ametikohale. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälte enamus. II Seaduse eesmärk ja eelnõu sisu Kehtiva seaduse kohaselt on ametist lahkunud presidendil õigus tema erilise staatuse tõttu teatud hüvedele. Hüvedeks on õigus saada oma kasutusse elu-, esindus- ja tööruumid ruumide üüri- ja korrashoiukulude hüvitamisega riigi poolt või saada riigilt hüvitist presidendi elukoha korrashoiuga seotud mõistlike kulude eest; saada oma käsutusse nõunik ja sekretär, kes on Vabariigi Presidendi Kantselei teenistujad; saada ühekordset hüvitist ühe aasta ametipalga u latuses; kasutada riigi kulul ametiautot ning selle korrashoiu ja kasutamisega seotud teenuseid; saada seaduse s nimetatud korras hüvitist lähetuskulude ja muude põhjendatud kulutuste eest. Pärast ametivolituste lõppemist makstakse presidendile ka ametipensioni, mille määr on 75 protsenti presidendi ametipalga st. Seadus sätestab ka juhtumid, millistel puhkudel ei laiene presidendile ametihüved peale ametist lahkumist. Nendeks on juhtum id , kui ametivolitused on lõppenud ametist tagasiastumise või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu. Käesolev eelnõu täiendab ametihüvede kasutamise lõppemist nelja ametihüve lõppemise alusega : Riigikogu või Euroopa Parlamendi valimistel kandideerimisega, nende esinduskogude liikmeks vali tuks osutumisega või ministr i ametikohale nimetamisega . Presidendi ametihüve seadus toetab presidendi esindusrolli ja ühiskondliku tegevuse jätkamist ka peale ametist lahkumist. Samas ei ole ametihüvede võimaldamine põhjendatud, kui peale presidendi ametist lahkumist asub ametit pidanud isik tegelema päevapoliitikaga valimistel osaleva kandidaadi, Riigikogu , Euroopa Parlamendi liikme või ministr i rollis . Praegu on võetud suund ka erakondade riigieelarvelise rahastamise vähendamisele. Riigikogu liikme või ministri palk võimaldab ametist lahkunud presidendil oma esindusülesandeid edukalt täita ning nendel juhtumitel ei ole täiendavad ametihüved enam põhjendatud . Presidendi ametihüved aitavad ametist lahkunud presidendil oma esindusrolli täita ilma, et president peaks asuma tegelema päevapoliitikaga mõnes erakonnas. Presidendi ametihüved on suured ning nende hulgas on kõrge pension . Juhul, kui ametist lahkunud president asub erakonnapoliitikat teostama või osutub valituks Riigikogusse või Euroopa Parlamenti või võtab vastu ministri ametikoha, ei ole pensioni maksmine põhjendatud. Presidendil on nendel juhtudel tagatud ühiskondlike ülesannete täitmiseks vajalik sissetulek ning pensioni maksmine katkestatakse. Seaduse järgi ei ole presidendile ette nähtud teisi riiklikke pensioneid, mistõttu peale R iigikogu liikme või Euroopa Parlamendi liikme staatuse lõppemist või ministri ameti kohalt vabastamist presidendile pensioni maksmine jätkub . III Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. V Seaduse mõjud Eelnõu seadusena vastuvõtmisel tekib võimalus ametist lahkunud president id e osas riigi poolt makstavaid esinduskulu sid vähendada. VI Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigile täiendavaid lisakulusid . Juhul, kui presidendi tegevus vastab e elnõus toodud kriteeriumitele, ei pea riik maksma eelnõus nimetatud presidendi ametihüvede eest . Algata b Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 2 5 .01.2022 Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees EELNÕU Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seadus § 1. Vabariigi Presidendi ametihüve seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) Seaduse § 9 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9 ) Presidendi ametipension Pärast ametivolituste lõppemist makstakse presidendile ametipensioni, mille määr on 75 protsenti presidendi ametipalga määrast. Presidendil ei teki õigust ametipensionile, kui tema ametivolitused lõppevad kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise tõttu. Presidendi ametipensioni maksmine katkestatakse ajaks , mille jooksul on president peale ametivolituste lõppemist kandideerinud või osutunud valitu ks Riigikokku , Euroopa Parlamenti või nimetat ud ministri ks . 2 ) Seaduse § 11 lõi kes 1 tehakse järgmised muu datused : „(1) Pärast ametivolituste lõppemist on presidendil õigus käesolevas paragrahvis nimetatud ametihüvedele , välja arvatud juhtudel , kui presidendi ametivolitused on lõppenud ametist tagasiastumisega, süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega , kandideerimise ga või val i tuks osutumisega Riigikokku , Euroopa Parlamenti või ministri ks nimetamisega : “ Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon 2 5 .01.2022 Henn Põlluaas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees Saatja: <[email protected]> Saadetud: 26.01.2022 15:22 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: [EIS] Ülesanne täitmiseks: eelnõu RIIGIKOGU/22-0095 - "Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu (525 SE)" EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/22-0095 - Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu (525 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 26.1.2022 resolutsioonile. Osapooled: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 10.02.2022 23:59 Ülesandega seonduvad dokumendid on kättesaadavad EISis. Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d4896aa2-baa6-4ece-ad86- 985279a14ecf Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d4896aa2-baa6-4ece-ad86- 985279a14ecf?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 26.01.2022 / 1-1/14- 525; Riigikantselei / 26.01.2022 / 2-5/22-00230 Resolutsiooni teema: Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse muutmise seaduse eelnõu (525 SE) Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ja esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 10.02.2022 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun vajaduse korral esitada seisukoht. Tähtaeg: 03.02.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 17.2.2022 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 22-0095. Kontroll: Margit Redi Teadmiseks riigiasutustes: Sotsiaalministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 26.01.2022 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655